Vesuuvi lähedal 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem, 73 eKr kogus seal oma poolehoidjaid Spartacus ning 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja, võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. Kaardil näidatud linnad, mida 79. aasta vulkaanipurse puudutas. Kaardil tumedana näidatud alale Vesuuvist kagus langes tuhk. Vulkaanilised saadused Basaltne laava (pahoehoe) Aa-laava. Tefra. Obsidiaan. Valdavalt vedelal kujul vulkaanist väljutatud ainet nimetatakse laavaks. Laava ei ole täielikult vedel, vaid sisaldab gaasilisi ja tahkeid komponente. Gaasilised komponendid moodustavad rõhu vähenemise tõttu vedelikust eraldunud gaasimullid, peamiselt veeaur ja süsinikdioksiid, ning tahked komponendid on kristallid ja kivimite fragmendid. Magmat (ka laavat) ja sellest moodustunud tardkivimeid klassifitseeritakse vastavalt keemilisele koostisele
Kas vulkanism on ainult kasulik või ka kahjulik loodusnähtus? Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, mudavoolud, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Kõige ohtlikumad on lõõmpilved ja mudavoolud. Lõõmpilved koosnevad tulikuuma gaasi ja tefra segust, mis kiirusega kuni 700km/h vulkaani nõlva mööda alla kihutab, hävitades oma teel kõike. Näide: 1902. aastal hävines lõõmpilves täielikult Martinique'i saare pealinn Saint-Pierre (umbes 30 000 inimesest jäi ellu vaid üks). Mudavoolud koosnevad peamiselt veest ning liiguvad mööda vulkaani nõlvu laskuvaid jõeorge. Näide: Tuntuim mudavooluga seotud õnnetus juhtus 1985. aastal Colombias (seal
ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Kihtvulkaan on järsunõlvalisem kui kilpvulkaan, sest väljapaisatav materjal on happeline, ränirikas ja vähem voolavam. Ränirikkus toob kaasa plahvatuslikkuse, sest väheneva rõhu tõttu magmast vabanevad gaasid ei pääse vulkaanilõõrist välja, samuti on laava veerikkam, mis võimendab plahvatuslikkust. Kihtvulkaani nimi tuleb sellest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. Enamiku kihtvulkaanide ehitus on aga keerukam ja seetõtu nimetatakse neid sageli ka liitvulkaanideks, Tuntud kilpvulkaaniks on näiteks Etna ja Vesuuv, Fuji. Purskavad suhteliselt tihti, kuid sõltuvalt vulkaanist võivad olla väga erineva intervalliga. Võib tekkida kaldeera (sissevarisenud vulkaanikraater).
See koosneb põhimõtteliselt trahhüüdist ja basaldist. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse koostisega laava ja püroklastiline materjal) ja märksa vähem voolavam. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. See ei pruugi olla vale, kuid on siiski väga jäme lihtsustus. Pilte Etna'st: Nagu juba öeldud, siis Etna asub Aafrika laama ja Euraasia laama kokkupõrkekohal. Kõrvalolev pilt näitab, kuidas Aafrika laam sukeldub
Richteri skaala ja Mercalli skaala 12.Mis on tsunaami ja kuidas see tekib? Tsunami on merealuse maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine. 13.Selgita mõisteid: Kaldeera Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Geiser Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas Seismograaf on seadeldis maavärinate mõõtmiseks. Pingo Külmakühm ehk pingo on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. Tefra on vulkaanist väljapaiskunud materjal, mis lasub maapinnal pudeda settena. 14.Mille poolest erinevad kihtvulkaanid kilpvulkaanidest? Kilpvulkaanid on kihtvulkaanidest teistsuguse ehitusega just sellepärast, et nende magma sisaldab märksa vähem gaase. Vulkaaniliste gaaside rohkuse tõttu kulgeb kihtvulkaani purske esimene osa plahvatuslikult aga kilpvulkaanis on vähem gaase ja seetõttu saab laava rahulikult vulkaani lõõrist välja voolata. 15
Peale kõige selle reostab üks vulkaanipurse päris tõsiselt keskkonda oma mürgiste gaasidega, mis see laava mass õhku paiskab. Lisaks tekitavad kahju veel tuhasajud, mis tavaliselt küll ei tapa inimesi, küll aga põhjustavad suuri ebameeldivusi ja osutuda üsna ohtlikuks lennukimootorisse sattudes.Üheks kõige ohtlikumaks nähtuseks, mis kaasneb vulkaanipursetega loetakse veel lõõmpilvi, mis koosneb tulikuuma gaasi ja tefra segust kihutades tohutul kiirusel mööda vulkaaninõlva alla samal ajal hävitades kõik enda teel. On juhtumeid, kus vulkaanilised gaasid on tapnud kohe otseselt inimesega kokku puutudes, aga on ka selliseid, mis on mõjunud pikema aja jooksul. Näiteks nagu arvatakse, et maailmaajaloo suurima väljasuremise (permi ajastu lõpul) põhjustasid hiiglaslikest laavapursetest vabanenud vulkaanilised gaasid, mis tekitasid hiljem
ennustatavad. Vulkaanilise tuha sajud põhjustavad ebameeldivusi, kuid tavaliselt ei tapa inimesi. Küll võivad aga vulkaanilise tuha pilved ohustada lennukimootoreid, mistõttu lennutrasse vahel muudetakse, et vältida aktiivseid vulkaane ja nende purskepilvi. Lõõmpilv on üks kõige ohtlikumaid vulkaanidega seotud nähtusi. See koosneb tulikuuma gaasi (kuni 1000 °C) ja tefra segust, mis kiirusega kuni 700 km/h vulkaani nõlva mööda alla kihutab ja oma teel kõike hävitab. 1902 hävines lõõmpilves täielikult Martinique'i saare pealinn Saint-Pierre, mille umbes 30 000 inimesest jäi ellu vaid 1. Lõõmpilved kaasnevad plahvatuslikku tüüpi vulkanismiga. Lahaarid on vulkaanilised mudavoolud, mis koosnevad peamiselt veest ja püroklastilisest materjalist ning liiguvad mööda vulkaani nõlvu laskuvaid jõeorge
vahevöös ja maakoores ning 3) selle tungimist maapinnale. Magma kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel tekkinud looduslik sulam Laava maapinnale voolanud magma Vulkaan looduslik lõhe või lõõr, mille kaugu magma välja tuleb Vulkanism on seotud laamadega Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist Magnituud 0 mitteplahvatuslik hawaii-tüüpi purse Magnituud 7-8 - ajaloolise aja võimsaimad pursked Tefra vulkaaniline sete, mis purskab vulkaanist välja Tegevvulkaan pursanud ajaloolisel ajal Uinunud vulkaan - võib tulevikus pursata Kustunud vulkaan arvatakse, et on tegevuse lõpetanud Maavärin 1)tektoonilised 2) vulkaanilised 3) langatusvärin 4) tehnogeensed Eesti 1976 osmussaare maavärin 4,7 magnituudi Gi.ee/geomoodulid MINERAALID - Looduslik - Tahke - Anorgaaniline aine - Kindla keemilise koostisega - Korrastatud sisestruktuuriga
· Pelée-tüüpi purse ei ole otseselt seostatav purske võimsusega, kuid seda tüüpi vulkaanipursetele on omane lõõmpilvede esinemine. Nimi tuleb Martinique'i saarel asuvast Pelée vulkaanist, mis aastal 1902 hävitas täielikult St Pierre'i linna. Vulkaanilise plahvatuslikkuse indeks Vulkaanilise plahvatuslikkuse indeks ehk VEI on võetud kasutusele, et muuta vulkaanipursete võimsuse hindamine vähemsubjektiivseks. Arvestatakse väljapaisatud tefra kogust, purskepilve kõrgust ning hinnanguid purske võimsusele. Skaalal ei ole ülemist piiri. Magnituud 0 omistatakse mitteplahvatuslikele Hawaii-tüüpi pursetele, mille käigus paisati atmosfääri vähem kui 104 m³ tefrat. Ajaloolise aja võimsamaid purskeid hinnatakse magnituudiga 78 (1001000 km³ tefrat). Magnituudi suurenemine ühe ühiku võrra tähendab plahvatuslikkuse kümnekordset suurenemist. Pursete kestus Vulkaanipursete kestus varieerub suurtes piirides
Kilpvulkaanid koosnevad valdavalt basaldist, mis suhteliselt väikseviskoossuse tõttu vulkaanilõõrist kaugele voolates on moodustanud lauge nõlvaga vulkaani. Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse koostisega laava ja püroklastiline materjal) ja märksa vähem voolavam. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. See ei pruugi olla vale, kuid on siiski väga jäme lihtsustus. Ingliskeelses kirjanduses on seetõttu hakatudstratovolcano asemel kasutama terminit composite volcano (eesti keeles liitvulkaan), mis vastab paremini kihtvulkaani olemusele. Kihtvulkaani ehitus 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11. Parasiitkoonus 12. Laavavool 13. Kraater 14
siseosas kontinentaalne ehk mandriline rift - vulkaaniliselt aktiivne maakoorerebend, mis on tekkinud venituspingete tõttu õhenenud mandrilise maakoorega alal magma - sulanud olekus kivimimass Maa sisemuses; kui magma jahtub, tekivad tardkivimid laava - maapinnale tunginud magma kihtvulkaan - keeruka segakihilise ehituse ning valdavalt koonilise kujuga vulkaan, mis purskab või on pursanud enamasti plahvatuslikult; koosneb nii laava- kui ka settinud vulkaanilise tuha (tefra) kihtidest kilpvulkaan - lameda kujuga vulkaan; koosneb peamiselt basaldikihtidest, mis on tekkinud rahuliku laavavoolu tulemusena aktiivne ehk tegevvulkaan - praegu tegutsev või hilises minevikus (ajaloolisel ajal) tegutsenud vulkaan, mille aktiviseerumist peetakse tõenäoliseks ka tulevikus kustunud vulkaan - mittetegutsev vulkaan, mille aktiviseerumist ei peeta tõenäoliseks murrang – kivimite pidevust lõikav katkestustasapind, mida mööda on toimunud kivimkehade
Vulkaanide tüübid: (1)kilpvulkaan suhteliselt lamedad, mahult suuremad. Tuntud Hawaii saarestiku moodustav kilpvulkaan. (2)kihtvulkaan koonuselise kujuga pinnavorm. Maar vulkaani plahvatuse tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm. Madal, lai, täidetud veega. Kaldeera vulkaani kokkuvarisemise tagajärjel tekkinud pinnavorm, mille põhja võib tekkida järv. 31. Vulkanismi produktid. Püroklastiline materjal ja selle erinevad produktid (tefra, lapill, vulkaanilsed pommid ja plokid). Laava vedelal kujul väljavoolanud aine. Magma ja sellest moodustunud tardkivimid. Püroklastiline materjal: enamasti basaltse või andesiitse koostisega. Tefra plahvatusliku vulkaanipurske käigus vulkaanist välja paisatud materjal, lasub maapinnal pudena settena. Lapill püroklastiline osake, läbimõõduga 2...64 mm (moodustab vulkaanilise tuhapilve). Vulkaanilised pommid vulkaanist väljapaiskunud tahke
- Vulkaane - Mäestike teke (kurrutused) - Süvikud - Saarkaared - Laamade keskosad on suhteliselt rahulikud - Laamade liikumise tagajärjel on toimunud ka mandrite triivimine Vulkaanid Magmakolle → lõõr → koonus → kraater → laava Vulkaani võib defineerida, kui lõõri või lõhet maakoores, läbi mille vulkaaniline materjal maapinnale jõuab Vulkaanist väljapaiskuvad materjalid: - Laava - Tefra - tahke - Vulkaanilised pommid - suured - Vulkaaniline tuhk - väga väikesed kivimitükikesed + kristallid Vulkaanilised gaasid: - Veeaur - CO2 - Väävliühendid Lõõmpilv on ligikaudu 1000 kraadine segu vulkaanilisest tuhast ja gaasidest, mille liikumiskiirus võib olla kuni 700 km/h Vulkaanide levikualad: - Laamade serva-alad - Laamade põrkealad - Vaikse ookeani “tulerõngas” (subdutsioonivöönid) - Nt
saarestikud (hawaii) Maar vulkaanilise plahvatuse tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm. Lameda, madala põhjaga laiad vulkaanilised kraatrid. Enamasti täitunud veega. Plahvatuse põjuseks kuuma magma tungimine põhjaveekihti, vesi aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Väljapaiskav materjal moodustab kraatrivalli, kraatrisse koguneb vesi, moodustub järv. Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarimisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Tefra - Tahkel kujul vulkaanist väljutatud materjal (tuhk). Lahaar vulkaanilised mudavoolud. Kui tipp kaetud lume ja jääga, see sulab ja muutub mudavooluks Lõõmpilv kõige ohtlikum vulkaaniline nähtus. Tulikuum gaas! Kaasnevad plahvatusliku vulkanismiga MAAVÄRINAD Maavärin on sisemistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärinaid uurib Seismoloogia teadusharu. Tüübid: 1)Tektooniline maavärin, mida põhjustab maa sisepinge (95%)
H2O, CO2 ja H2S. 8. Mis on püroklastiline vool? Püroklastiline vool e lõõmpilv on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Lõõmpilved on üks ohtlikumaid vulkaanidega seotud nähtustest. Lõõmpilve temperatuur võib ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. 9. Mis on laava? Laava on maapinnale voolanud magma, mis on kaotanud enamiku gaasilistest ühenditest (H2O, CO2, H2S). 10. Mis on tefra? Tefra e vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud tahke materjal. Mineraalid, kivimid, muld, sood Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Võrdle mõisteid „mineraal“ ja „kivim“. Too näiteid. Mineraal on looduslik tahke anorgaanilise aine, millel on kindel keemiline koostis ja korrastatud sisestruktuur. Looduses võib leida üle 3500 erineva mineraali. Nt. teemant, jää Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö
Lõhevulkaanid: Laava eraldub maapinnale piki lõhet, lõhede vööndit, moodustades pigem laiaulatuslikke kihte kui vulkaanilise mäe. Korduvate pursete tulemusena tekivad vulkaanilised platood. Omane üksnes aluselistele laavadele ja on igapäevaseks nähtuseks ookeani keskahelikus. Kaldeera tekib, kui magmakamber on tühjaks purskunud ja maapinna jõust tuleneb kollapseerumine. 26. Vulkanismi produktid. Püroklastiline materjal ja selle erinevad produktid (tefra, lapill, vulkaanilsed pommid ja plokid). Püroklastiline materjal tekib siis, kui magma pursetel suur osa laavast ja lõõrist kaasahaaratud massist paisatakse purustatuna õhku, kus see pihustub ja tahkestub. Maar pinnalähedase magmamassi äkksegunemisel põhjavee lasundiga tekkinud plahvatuskraater (mõnikord tuffist ringvalliga) Tefra vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud materjal, mis lasub maapinnal pudeda settena
saari VII. Laamade keskosa on suhteliselt rahulik VIII. Laamade liikumise tagajärjel on toimunud mandrite triiv Vulkanism Kuhik ehk koonus Vulkaani võib defineerida kui lõõri või pragu maakoores läbi mille magma, vulkaanilised gaasid ja vulkaaniline tuhk maapinnale jõuavad. Vulkaaniline tuhk koosneb väikestest kristallidest ja kivimitükkidest. TEFRA-tahke materjal (vulkaanilised pommid, tuhk) Lõõmpilv- on 1000 kraadine segu tuhast ja gaasidest. Liikumiskiirus võib olla kuni 700 km/h Vulkaane jaotatakse: Aktiivseteks Uinunud või suikuvad Kustunud Vulkaanide asukohad: I. Laamade servaalad 1. Vaikse ooekani „tulerõngas“ Nt. „Krakatau“, Cotopax, Kljntši, Fudji 2. Vahemerevöö Nt. Vesuuv, Etna 3
subduktsioonivööndi vulkanismiga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise aja suuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui slakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkanismi ilmingud, kuid kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril ehk subduktsioonivööndeis. Kihtvulkaani nõlva kalle sõltub vaäljapaiskunud ainest. Peen tuhk ja räbu jääb paigale umbes kaldenurga 30 kuni 35 kraadi juures
Magma- gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam Vulkaan- looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas või tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib VULKAANI PURSE VÕIB OLLA PLAHVATUSLIK VÕI PIDEV LAAVA JA SUITSU IMMITSEMINE KRAATRIST VÕI PRAGUDEST. SÕLTUB VULKAANI EHITUSEST JA KIVIMITE HAPPELISUSEST Lõõmpilv- kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaaniline nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Ühed ohtlikumad nähtused Tefra ehk vulkaaniline sete- vulkaanist väljapaiskunud materjal HAWAII SAARESTIK ON KUUMADE TÄPPIDE RIDA Tegevvulkaan- vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal Uinunud vulkaan- tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks Kustunud vulkaan- arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud Term- pideva joana voolavaid kuumaveeallikaid Geisrid- perioodiliselt purskavad kuumavee- ja auruallikad Mudavulkaanid ehk salsid- mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on kraater
Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis väga hästi esile. Enamik ajaloolise aja suuri ja kuulsaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad vulkaanid on slakikoonused. Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui slakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. 10 Foto 8, Korjaki Sopka, Kamtsatka (https://en.wikipedia.org/wiki/Koryaksky#/media/File:Petropavlovsk_Kamcatskij_Volcan_K oriacky_in_background.jpg) Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esineb vulkanism, kuid kõige levinumad on nad mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril.
gaas ei saa sealt nii lihtsalt eralduda. 97. Eritüüpi magmade käitumine maapinnal, nende temperatuur, viskoossus ja voolamisomadused ja kiirus. Happelised magmad on madalama temperatuuriga, suurema viskoossuse ja väiksema voolamiskiiruse ja voolavusega. Aluselisi magmasid iseloomustab suhteliselt kõrgem temperatuur, väiksem viskoossus ja suurem voolavus. 98. Vulkanismi produktid. Püroklastiline materjal ja selle erinevad produktid (tefra, lapill, vulkaanilsed pommid ja plokid). Püroklastiline materjal tekib siis, kui magma pursetel suur osa laavast ja lõõrist kaasahaaratud massist paisatakse purustatuna õhku, kus see pihustub ja tahkestub. Tefra Lapill läbimõõt 1-5 cm Vulkaaniline pomm 5-10 cm kuni mõni meeter Plokk - 99. Aluseliste ja happeliste laavade käitumine maapinnal. Aluseliste laavade väljumine vulkaanipurske ajal on rahulik, kuna gaasid on eraldunud, samas
8. Mis on laava? Laava on maapinnale voolanud magma, mis on kaotanud enamiku gaasilistest ühenditest (H2O, CO2, H2S). 9. Mis on püroklastiline vool? Püroklastiline vool e lõõmpilv on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Lõõmpilved on üks ohtlikumaid vulkaanidega seotud nähtustest. Lõõmpilve temperatuur võib ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. 10. Mis on tefra? Tefra e vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud tahke materjal. Mineraalid, kivimid, muld, sood Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Võrdle mõisteid „mineraal“ ja „kivim“. Mineraal on looduslik tahke anorgaanilise aine, millel on kindel keemiline koostis ja korrastatud sisestruktuur. Looduses võib leida üle 3500 erineva mineraali. Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö.
5. Mis on D" kiht? Vahevöö sügavaim kiht. Temperatuur tõuseb märgatavalt ja seismiliste lainete kiirus väheneb järsult 6. Mis on Maa tuum? Maa sisemine osa; seda ümbritseb vahevöö 7. Mis on magma? Maa sügavuses tekkinud tulikuum kivimite sulam 8. Mis on laava? vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud magma. 9. Mis on püroklastiline vool? kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv 10. Mis on tefra? vulkaanist väljapaiskunud materjal Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel. Atlandi ookeani keskosas/keskmäestikus on laamade lahknemispiirkond, seal tekib maakoort juurde, seetõttu on seal kivimid nooremad ning Atlandi ookean laieneb, kuna keskahelik laieneb. Island paikneb Atlandi ookeani keskmäestikul Põhja-Ameerika ja Euraasia laama lahknemise piirkonnas, antud piirkonda iseloomustab aktiivne vulkaaniline ja seismiline tegevus
Enamiku gaasilistest ühenditest kaotanud magmat mis purskab vulkaanist nimetatalse laavaks. Vulkaan on looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Lõõmpilv e püroklastiline on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Tefra e vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud materjal. 48. Geisrid, fumaroolid Fumaroolid mädalõhn,väävliühendid,lõhe. Pideva joana maapinnale voolavaid kuumaveeallikaid nimetatakse termideks. Geisrid perioodiliselt purskavad kuumavee- ja auruallikad. Pursete korrapärane rütm on tingitud väljavoolukanali põlvjast kujust ja lõõris asuva vee kõrgest temperatuurist. Mudavulkaanid e salsid mitmesuguse suurusega mudast koosnevad
osalt või täielikult raisku, sest laavavoolu toimumise täpne aeg ja koht ei ole ennustatavad. Vulkaanilise tuha sajud põhjustavad ebameeldivusi, kuid tavaliselt ei tapa inimesi. Küll võivad aga vulkaanilise tuha pilved ohustada lennukimootoreid, mistõttu lennutrasse vahel muudetakse, et vältida aktiivseid vulkaane ja nende purskepilvi. Lõõmpilv on üks kõige ohtlikumaid vulkaanidega seotud nähtusi. See koosneb tulikuuma gaasi (kuni 1000 °C) ja tefra segust, mis kiirusega kuni 700 km/h vulkaani nõlva mööda alla kihutab ja oma teel kõike hävitab. 1902 hävines lõõmpilves täielikult Martinique'i saare pealinn Saint-Pierre, mille umbes 30 000 elanikust jäi ellu vaid paar inimest. Lõõmpilved kaasnevad plahvatuslikku tüüpi vulkanismiga. Lahaarid on vulkaanilised mudavoolud, mis koosnevad peamiselt veest ja püroklastilisest materjalist ning liiguvad mööda vulkaani nõlvu laskuvaid jõeorge. Tuntuim lahaariga
paiknevad kuumad täpid). Kui aga magma läbis teel maapinnale mandrilist maakoort, siis on ta koostis oluliselt ränirikkam (mandrilised kuumad täpid ja subduktsioonivööndid), vulkanism plahvatuslikum ning vulkaanilised produktid tunduvalt mitmekesisema koostisega (esinevad kõikmõeldavad vulkaanilised kivimid). Tahkel kujul vulkaanist väljutatud materjali nimetatakse tefraks/ püroklastiliseks materjaliks. Vastavalt suurusele jaotatakse tefra vulkaaniliseks tuhaks, lapillideksning vulkaanilisteks pommideks. Vulkaaniline tuhk koosneb osakestest, mille läbimõõt on kuni 2 mm, vulkaaniliste pommide läbimõõt on vähemalt 64 mm, vahepealse suurusega osakesi nimetatakse lapillideks. Vulkaanilise tuha taas kivimiks liitumise tulemuseks on tuff. Lõõmpilvest mahajäänud tulikuumast vulkaanilisest tuhast tekib ignimbriit. Peamised vulkaanilised gaasid on veeaur ja süsinikdioksiid. 28. Vulkanismi esinemise piirkonnad maakeral
püroklastiline laavavool e. lõõmpilv – kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Lõõmpilved on üks ohtlikumaid vulkaanidega seotud nähtustest. Lõõmpilve temperatuur võib ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. 1902. aastal tappis Pelée vulkaanist lähtunud lõõmpilv Martinique’i saarel Saint Pierre’i linnas 30 000 inimest tefra e. vulkaaniline sete – vulkaanist väljapaiskunud materjal kuum täpp – mõnel juhul ulatub läbi maakoore, lõõr, mille kaudu toimub vedela materjali väljavoolamine. Siin on tekkinud suur vulkaaniline ala. Magma liigub vahevööst läbi litosfääri „supervulkaan“ e. „hiidvulkaan“ – termin, millega tähistatakse Maa ajaloo kõige võismamaid vulkaanipurskeid. Ajaloolisel ajal ühtegi supervulkaani purset esinenud ei ole
vulkaanilised pommid, eruptiivne bretsa). Vulkaanide purskeproduktid: 1) Laavavoolud 2) Püroklastiline materjal (purustatud kivimid) 3) Lõõmpilved 17 4) Mudavoolud Püroklastiline materjal tekib siis, kui magma pursetel suur osa laavast ja lõõrist kaasahaaratud massist paisatakse purustatuna õhku, kus see pihustub ja tahkestub. Tefra plahvatusliku vulkaanipurske käigus vulkaanist välja paisatud materjal, lasub maapinnal pudena settena. Lapill püroklastiline osake, läbimõõduga 2...64 mm (moodustab vulkaanilise tuhapilve). Vulkaanilised pommid vulkaanist väljapaiskunud tahke või peaaegu tahke, maapinnale langenud ümardunud kivi, läbimõõt ületab 64mm. Vulkaanilised plokid vulkaanist väljapaiskunud tahke või peaaegu tahke, maapinnale langenud
annaabi.ee 
