2 Mandrilava, mandrinülv ja mandrijalam Rannikualad paikenevad mandrilava piiril. Rannikualad- meresid ja lahti ääristav vöönd. Lainetuse mõjule alluvat maapinnavööndit nimetatakse rannavööndiks: maismaaosa on rand ja veealune osa on rannanõlv. Tekke, pinnamoe ja rannajoone liigestuse järgi eristatakse rannikutüüpe: estuaar, atoll, fjord, skäär, laguun, limaan. Estuaar lehtersuue, suure jõe sügav mere poolne lainenev suue või kitsas suudmelaht (Matsaky laht Kasari jõe suue). Ökoloogilised tingimused, eriti soolsus, om väga muutuvad. Rikas ja omapärane elustik koosneb riimvee-organismidest ja eürohaliinsetest mahe- ja mereveeorganismidest. Atoll rõngassaar. Troopilistes meredes, peamiselt Vaikse ja India ookenis veealustel kõrgendikel rõngakujuliselt paiknevad korallrahud. Maailma suurim on
Põhja-Euroopas on lühikesed, suure langu ja kiire vooluga jõed.Arvukalt kärestikke, koski, jugasid. Millises piirkonnas esinevad Euroopas pikad aeglase vooluga transiitjõed? Ida-Euroopa lauskmaal. Mis on transiitjõgi? Transiitjõgi on harilikult pika jõe osa, mis voolab läbi sademevaeselt alalt ja mis saab oma veed rohkemate sademetega ülemvoolu piirkonnast. Läbib oma teel väga erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid. Mis on limaan? Mereveega üleujutatud kunagine jõesuue, mis on hiljem settevallidega eraldunud. Lääne Euroopa jõgedele iseloomulikud tunnused (kus asub ülemjooks, alamjooks, toitumine) Lääne-Euroopa jõed saavad sageli alguse mäestikest, ent kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel. Need toituvad valdavalt vihmaveest ning on aastaringi veerohked. Mis on maarijärv? Kunagistese vulkaanikraatritesse tekkinud täiesti ümara kujuga järved. Asub Lääne-Euroopa
kujuga mikrovormid (lohud, vaod, lained jne). 2. Mis on alluuvium? Alluviaalne sete e alluuvium e jõesete on geoloogilises ajaskaalas võrdlemisi hiljuti vooluvee poolt setitatud sete. Jõesetted settivad kas jõe sängis, lammil või deltas. 3. Mis on deluuvium? Deluviaalne sete e deluuvium on nõlvadelt ajutise vooluveega nõlvajalamile ja nõgudesse kantud sete. 4. Mis on delta? Delta e suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. 5. Mis on limaan? Limaan on jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab tavaliselt maasäär või barr. Limaan tekib aeglaselt vajuval rannikul. 6. Mis on estuaar? Estuaar e lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Estuaarid on tekkinud kas maapinna vajumise või merepinna tõusu tagajärjel. Estuaaridele on reeglina omased suhteliselt tugevad looded. 7. Mis on kanjon?
kasvanud, kohati ulatub linn väljapoolegi. Teisalt on Washington osa Suur- Washingtoni linnastust, kus elab peaaegu 5,6 miljonit inimest, ning see omakorda kuulub Boswashi linnastusse, mis hõlmab suure osa USA idarannikust ning on saanud nime otspunktide, Bostoni ja Washingtoni järgi. Washington asub Potomaci jõe vasakul kaldal. Linna madalamad osad ulatuvad meretasemeni, kuigi meri jääb õigupoolest kaugemale, Potomaci estuaar ehk limaan ulatub merest kaugele. 17. sajandi alguses asusid piirkonda elama algonkinide hulka kuuluvad Piscataway indiaanlased. Eurooplastest kolonistid hakkasid sinna jõudma kümneid aastaid hiljem. Nad tõrjusid indiaanlased lääne poole. Praeguse linna alani laienesid lõuna poolt Virginia koloonia ja ida poolt Marylandi provints. 1696 asutati Georgetowni asula, mille maa-ala langeb enam-vähem kokku praeguse Georgetowni linnaosaga. Järjepidev asustus on seal alates 1751
Lühivastused (1-2p): 1. Mis on karrid? Vihma- või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid 2. Mis on alluuvium? Alluuvium ehk alluviaalne sete ehk jõesete on geoloogilises ajaskaalas võrdlemisi hiljuti vooluvee poolt setitatud sete 3. Mis on deluuvium? on nõlvadelt ajutise vooluveega nõlvajalamile ja nõgudesse kantud sete. 4. Mis on delta? Jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu 5. Mis on limaan? Limaan on jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab tavaliselt maasäär või barr 6. Mis on estuaar? sügav, mere poole laienev lehtrikujuline jõe suue. 7. Mis on kanjon? kitsas ja sügav org, mis on tekkinud vooluvee uuristava tegevuse toimel kergesti kuluvates kivimites 8. Mis on rannavöönd e randla? Mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus 9. Mis on rand
(lohud, vaod, lained jne). 2. Mis on alluuvium? Alluviaalne sete e alluuvium e jõesete on geoloogilises ajaskaalas võrdlemisi hiljuti vooluvee poolt setitatud sete. Jõesetted settivad kas jõe sängis, lammil või deltas. 3. Mis on deluuvium? Deluviaalne sete e deluuvium on nõlvadelt ajutise vooluveega nõlvajalamile ja nõgudesse kantud sete. 4. Mis on delta? Delta e suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. 5. Mis on limaan? Limaan on jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab tavaliselt maasäär või barr. Limaan tekib aeglaselt vajuval rannikul. 6. Mis on estuaar? Estuaar e lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Estuaarid on tekkinud kas maapinna vajumise või merepinna tõusu tagajärjel. Estuaaridele on reeglina omased suhteliselt tugevad looded. 7. Mis on kanjon?
lammid. Kanjon piklik, sügav ning kitsas järsuseinaline org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest. Laguun looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on kas maasäärega täielikult või osaliselt eraldatud, või ühendatud kitsa väina abil põhiveekoguga (tavaliselt merega). Laguunidega on morfoloogiliselt väga sarnased limaanid. Limaan väljavenitatud lahelaadne üleujutatud jõe või uhtoru suu, mis on muutunud madalaks laheks looklevate mittekõrgete kallastega. Limaan tekib ranniku vajumisel. Limaanid on suuremal või vähemal määral eraldatud maasäärega. Estuaar e lahtersuue jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Delta e suudmemaa jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Harujõgi peajõe kesk- või alamjooksul, tavaliselt suure settimisega alal
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
paigastliikumine. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Mis on karrid? karstuvate kivimite pinna sisse tekkinud lahustumisuure. Mis on alluuvium? Vooluvee poolt tekitatud sete Mis on delta? jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu Mis on limaan? jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht Mis on estuaar? jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud Mis on kanjon? piklik, kitsas ja sügav järskude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. . Mis on rand? randla maismaaline osa. Mis on abrasioon e murrutus? Lainete kulutav tegevus Mis on laguun? looduslik veekogu ), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud
Selle põhjuseks on maa pöörlemine. Seda seadust tuntakse Baeri seadusena.Delta kujutab endast kujunemisjärgus olevat alluviaalset tasandikku. Deltade kujunemine võib viia maismaa tekkele madalmerest. Näiteks võib tuua Suure Hiina tasandiku, Madalmaad ja Induse-Gangese madaliku.Estuaar ehk lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Estuaarid on tekkinud kas maapinna vajumise või merepinna tõusu tagajärjel. Limaan on väljavenitatud lahelaadne üleujutatud jõe või uhtoru suu, mis muutus madalaks laheks lookleva mittekõrgeste kallastega. Limaan tekib ranniku vajumisel. 18. Randade aktiivne ja passiivne kaitse. Pas kaitse seisneb kaitseseinte rajamises lainete teele ohtliku koha ette. Kasutatakse nõguse profiiliga seinasid. Lained sööstavad seda mööda ilma erilise löögita üles ja veemass langeb tagasi merre. Seejuures puudub ka ohtlik tagasivool. Akt
Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad klint – erosiooni tulemusel tekkinud vertikaalne sein laguun – looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on kas maasäärega täielikult või osaliselt eraldatud, või ühendatud kitsa väina abil põhiveekoguga (tavaliselt merega). Laguunidega on morfoloogiliselt väga sarnased limaanid limaan – väljavenitatud lahelaadne ülujutatud jõe või uhtoru suu, mis on muutunud madalaks laheks looklevate mittekõrgete kallastega. Limaan tekib ranniku vajumisel. Limaanid on suuremal või vähemalt määral maasäärega eraldatud estuaar e. lehtersuue – jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud delta e. suudmemaa – jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...