MAATEADUS (0)

Absoluutne peegeldaja kλ=0, aλ=1.
Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g.
Absoluutselt must keha- kλ=1, aλ=0,
Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund.
Antisünklinaalid – ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd , milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas.
Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär.
Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast . Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest .
Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid - biogeensed: soo, kuhik, urg.
Boora - maismaal paikneva tugeva kõrgrõhu poolt põhjustatud külm puhanguline tuul Aadria mere piirkonnas.
Boreaalsete metsade kliima – kliimat kujndavad cP ja cA, tsüklonid. Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur.
Dobsoni ühik - Osoonikihi paksust atmosfääris möödetakse Dobsoni ühikutes (DU- vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele mm merepinna tasemele normaalrõhule 1atm, t° 0°C). Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris, laguneb pooluste kohal.
Eksogeensed pinnavormid – Maa välisenergia mõjul tekkinud
El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhja- Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatvad üle maakera.
Endogeensed pinnavormid – Maa siseenergia mõjul tekkinud vulkaanilised, tektogeensed.
Eoolilised pinnavormid- tuule tekkelised pinnavormid. Luide on tuuletekkeline pinnavorm , mis koosneb teralistest setetest , mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda-
Fulvioglatsiaalne delta – sarnane sanduriga, settimine toimub deltalaadsetes väga rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites.
Fumaroolid - on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldavad avaused maapinnas.
Föön, Chinook - soe tuul mägedes.
Gammakiirgus - elektromagn kiirgus, mis tuleb tuumast ja on kõige lühema lainepikkusega, alla 0,01nm.
Geomorfoloogia - teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest.
Glatsiaalsed pinnavormid – mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus
Hoovused: külmad hoovused- veet ° hoovuses on madalam teda ümbritsevast veest. Soojad hoovused- veet° hoovuses on körgem teda ümbritsevast veest.
Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke , lund, jääd jne. Maailmameri - 97,2%, Mandrijää ja jääliustikud 2,15%, pöhjavesi 0,62%.
Hüpperkiht ehk termokliin - veekiht, kus vee temperatuur kiiresti kahaneb.
Infrapuna -( soojus -)kiirgus 760nm-1mm.
Insolatsioon- päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale.

Jõe äravool ja seda iseloomustavad parameetrid - Jõgede äravoolul on kindel aastarütm, mis oleneb asukohast. Näiteks kevadsuurveed suvine madalvesi jne. Reguleerimine on mõningal määral mõjutanud jõgesid, mida arenenum maa, seda rohkem mõjutab.

Jõesäng ja seda iseloomustavad parameetrid- Voolusängi ristiprofiil kontrollib valdavalt veevoolu keskmist kiirust ning sama ristlõikepindala juures voolab vesi kõige kiiremini poolsfäärilises kanalis , kus kontakt vee ja kanali seinte vahel ning seega ka külghõõrdumine on kõige väiksem. Samas on kitsas , kanjonilaadses ja laias -madalas kanalis voolamine tänu suuremalt hõõrdumisele aeglasem . Voolusängi pikkiprofiili kallakust - gradienti - väljendatakse tavaliselt vertikaalse langusena fikseeritud vahemaa jooksul (m/km). Gradient ja ka ristlõike kuju ning pindala võivad oluliselt varieeruda ka samal voolusängil sõltudes reaalsetes geoloogilistes tingimustes maapinna geoloogilisest ehitusest, sademete jaotusest pikkiprofiilil jn..  Pikkiprofiili kuju on tavaliselt nõgus ( sinusoidaalne ) ning voolusängi gradient suurem (st. kallakus järsem) ülemjooksul nt 10 m/km ja see väheneb alamjooksu suunas, kus gradient vo. ainult mõni cm/km.

Jõgede pikiprofiilid- Ülemjooks, keskjooks, alamjooks .
Jõgikonnad, valglad -Igal jõel on oma veekogumisala e valgla mida nimetatakse jõgikonnaks. Valglateks võivad olla kraavid , ojad, väikesed jõekesed, allikad vms, mis kõik üheks suureks jõeks kokku jooksevad.
Kaarid e. orvandid on järsuveerelised süvendid mäeahelike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel. Kaaride vahele jäävad teravad mäetipud – karlingud.
Karst- nim põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veerežiimi.
Katabaatiline tuul- külma õhumassi liikudes läbi kurusid ja orgusid tekitavad külmi, kuivi puhangulisi tuuli .
Kiirgamisvõime- kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 ajaühiku vältel.
Kiirgused : gammakiirgus, Röntgeni kiirgus, UV-C, UV-B, UV-A, Nähtav valgus, Infrapuna-( soojus -)kiirgus.
Kliima – maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikaajaline ilmastikurežiim) antud kohas või piirkonnas.
Kliimaklasssifikatsion – on klassifikatsioon , mille alusel eristatkse kliimatüüpe ning Maa pind jagatakse kliimavöötmeteks. Temperatuuri, sademeterežiimi ja taimkatte järgi (nt. Köppen); Õhumasside alusel (nt. Strahler); Mullavee bilansi alusel (nt. Thornthwaite)
Kohalikud tuuled: briisid - põhjustatud aluspinna erinevast soojenemisest.
Kosmogeensed pinnavormid – metoriidi kraater
Krüogeensed pinnavormid- külmumise tagajärjel. Nt polügonaalpinnas, termokarst- igikeltsa ajutine sulamine , mille tagajärjeks on neg pinnavormide ehk alasside kujunemine.
Kuiv kesklaiuste kliima – kliimat kujundab cP, merelise õhu juurdevool on tõkestatud. Õhutemp suur aastane amplituud. Sademeid vähe (ca 500mm) maksimumiga suvel.
Kuiv lähitroopiline kliima – kliimat kujundavad cT ja cP ning lähistroopilised maksimumid. Esineb suur aastane temp amplituud (15-35’) ja selgelt väljendunud külm talv, sademeid alla 200mm.
Kuiv troopikakliima – kliimat kujundavad cT ja lähistoopilised maksimumid. Väga kuum ja kuiv, talvel jahedam temp võivad ulatuda üle 40-50’, sademeid alla 300mm.
Kurrutamine – on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta pika aja vältel maakoore suures sügavuses. sünklinaalid, antisünklinaalid
Kurud on mägedevahelised madalamad kohad mäeahelikul.
Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perifeeria suunas. Kõige sagedamini tekivad meie ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias, Soomes või teistes Läänemeremaades, kuid vahel ulatub Eestini ka Siberi või Venemaa Euroopa osa kõrgrõhkkonna lääneserv.Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Sage nähtus on külmal poolaastal inversioonikihi tekkimine. Inversiooni korral õhutemperatuur vastupidiselt tavalisele käigule troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht võib põhjustada pilves taeva püsimist hoolimata kõrgest õhurõhust.
Tuulte suund kõrgrõhkkonnas on põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva.
La Nina- vastupidine nähtus, kus Vaikse ookeani pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab Ameerika ranniku veelgi külmemat ja kuivemat kliimat.
Laamade liikumine, põrkumistüübid- Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest.
Laamtektoonika ja sellega seotud elemendid- laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Laamtektoonika loob aluse vulkanismi , maavärinate, mäetekke jms. seotud küsimuste mõistmiseks. Maa on arvatavasti ainus Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat.
Laiuskraade määratakse alates ekvaatorist pooluste suunas (põhja- ja lõunalaiused).
Liustike tüübid, nende setted - Mägiliustikud ja mandriliustikud. Laugel n
Liustikukliima – kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää. Õhutemp väga madal, ka suvel mitte üle 0’C.
Lõhed – rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud.
Maa efekt kiirgus: maa soojuskiirguse ja atmosfääri soojuskiirguse vahe: Ef=U-G. U- maapinnalt lahkunud pikalaineline kiirgus, G- neeldunud . Aluspinnaga risti langevate kiirte korral on kiirgusvoo tihedus pinnaühiku kohta suurem kui pinna suhtes kaldu kiirte korral.
Maa ehitus – maakoor , ülemine vahevöö, alumine vahevöö, tuum.
Maa pöörleb ümber oma telje, mis tingib: Öö ja päeva vaheldumist, millest tuleneb perioodilisus õhurõhus, õhu liikumises, vee aurustumises, temp jne. Coriolis ’ e jõud- põhjapoolkeral kadub paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Tõusu ja mõõnalaine teke. Maa pöörlemistelje pikendusel asub Põhjanael.
Maakera loodusgeogr. vöötmed: põhja-polaarvööde, arktiline, lähisarktiline, parasvööde, lähistroopiline, troopiline , ekvatoriaalne, troopiline, lähistroopiline, parasvööde, lähisantarktiline, antarktiline, lõuna-polaarvööde.
Maakoor ja selle ehitus – 0-100 km. Litosfäär- koor ja vahevöö ülemine tahke osa.
Maapinnalähedase õhukihi temp inversion- külm õhk, soojem õhk, külm õhk, külmumine.
Maavärinad - on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumised.
Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas. Kõige sagedamini arenevad meie ilma mõjustavad tsüklonid atmosfääri neis paigus , kus soe õhk subtroopilistelt laiustelt kohtub külma õhuga kõrgematelt laiustelt. Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik on keset Atlandi ookeani 30-60°pl. vahel, kuid sageli jõuavad Eestini ka tsüklonid, mis on tekkinud põhja pool polaarjoont või Vahemere piirkonnas.Tsükloni teket saab esmalt jälgida satelliidipildilt, seejärel juba suletud isobaarina sünoptilisel kaardil. Tuulte suund tsüklonis on vastupäeva põhjapoolkeral ja päripäeva lõunapoolkeral. Hästiarenenud tsüklonit iseloomustab väljakujunenud frontide süsteem. Soe front tähistab pealetungiva soojema õhu piiri, külm front pealetungiva külma õhu piiri. Tavaliselt liigub külm front kiiremini ja jõuab peagi soojale järele, tulemiks on liitunud e. oklusiooni front.
Magnetväli- Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud pöörleva elektrit juhtiva vedela metalltuuma poolt. Magnetvälja telg ei lange kokku maa pöörlemisteljega. Kaitseb maa pinda päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks köik elava. Van Alleni vöö- magnetväljas püütakse P tulevad elektronid ja prootonid kinni, need koonduvad mööda magnetvälja jõujooni moodustades vöö.
Maismaa ja veekogude tempkontrasti põhjused: maismaal- väike soojusjuhtivus , segunemine puudub, madalam aurumistase, väiksem erisoojus ; veekogudel- suur soojusjuhtivus, intensiivne segunemine, intensiivsem auramine, suurem erisoojus.
Mandriline maakoor ja mandriline maakoor- Põrkuvad ja nii on tekkinud näiteks Himaalaja mäestik. Suure rõhu all liiguvad kaks maakoort üksteise peale ja kurduvad mäestikeks. Sealsetse piirkondades on maavärinaid aga vulkaanipurskeid seal ei esine, kuna maakoor on liiga paks, et magma suudaks maapinnale tungida .
Mandriliustike poolt kujundatud pinnavormid – voored, oosid , mõhnad, sandurid , fulvioglatsiline delta, moreentasandik, moreenküngas, rannavall .
Mereline läänerannikukliima – kliimat kujundavad mP, läänetuuled, aktiivne tsüklonaalne tegevus. Sademeid on palju (üle 1000mm) aastaringselt maksimumiga talvel, talved pehmed (mõned miinuskraadid).
Mesosfäär ca kuni 40-50km.
Moreenküngas, rannavallid – moreenist
Moreentaasandik – on valdavalt moreenist koosnevad lainjad tasased moreeniga kaetud pinnavormid.
Mullageograafia- muldade levikut ja pöhjuseid uuriv teadusharu .
Murrangud – nim rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt.
Mussoon - ja passaatkliima – kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu lained. Õhutemp. aastaringselt kõrge, 25-30’C, sademeid palju (kohati üle 2000mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga.
Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral.
Mõhnad – kuhjekõrgendikud, mis on moodustunud irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist. On ebaregulaarse kujuga ja koosnevad peamiselt liivast ja kruusast.
Mäe ja oru tuuled- tuule suund ööpäeva jooksul muutub vastupidiseks.
Mägiliustike poolt kujundatud pinnavormid –kaarid ehk orvanid, kurud, ruhiorud ehk troogid, tsirkusorud .
Neelamisvöime- arv, mis näitab missuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest, %.
Niiske ekvatoriaalne kliima – iseloomulik on palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul. Temp. aastaringselt kõrge, sademeid palju, jõgede äravool aastaringselt ühtlaselt suur.
Niiske kontinentaalne kliima – kliimat kujundavad cP, mP, cA, mT, polaarfont, tsüklonaalne tegevus. Suur aastane temp amplituud, muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talvel kuivem.
Niiske lähistroopiline kliima – kliimat kujundavad mT (suvel), cP (talvel). Suvel palju sademeid, kokku üle 1000mm, talvel jahedad aga mitte alla 0’
Niiske-kuiv troopikakliima – kliimat kujundavad cT, mT ja mE, ekvatoriaalne konvergentsivöönd, lähistroopilised maksimumid. Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg, sademeid 500-1000 mm. Temp aastaringselt kõrged 20-30’
Nähtav valgus: lainepikkus 380-760nm.
Ookeaniline maakoor ja mandriline maakoor- Põrkuvad Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Vaikse ookeani loode osas. Ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla ja sulab seal ehk hävineb. Seal kus ta sukeldub, sinna tekib süvik. Mandriline maakoor kurdub suure surve all ja sinna tekib mäestik. Sealsetse piirkondades on samuti palju maavärinaid ja vulkaanipurskeid.
Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor- Lahknevad ja see annab magmale võimaluse maakoorde tungida. Sellepärast tekivad sealsetes piirkondades maavärinad ja vulkaanipursked , keskele tekib riftiorg. Selle tagajärjel tekib juurde uut maakoort ja nii on ka tekkinud näiteks Island . Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor
Oos on pikk kitsas ja järsusnõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast.
Orgude, kärestike, jugade kujunemine – sulfosiooniline kujunemine ehk põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakanne.
Osoonikiht on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese UV toime tõttu on atmosfääris keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Kaitseb Maa organisme UV kiirguse eest. Osoonikihi paksust atmosfääris möödetakse Dobsoni ühikutes.
Ostsilatsioonid- NAO Põhja- Atlandi ostsillatsioon (NAO)kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi miinimumi&Assori maksimumi vahel e. Õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas. Islandi miinimum on püsiv madalrõhuala keskmega Islandi saare läheduses. Assoori maksimum on kõrgrõhuala Assooride kohal. Põhja- Atlandi ostsillatsioon tähendab nende rõhkkondade tugevuse(õhurõhu)muutumist &ostsillatsioon iseloomustab nende rõhkude vahet seda vahet iseloomustatkse NAO indeksiga . Tugevate&hästi äljakujunenud rõhkkondadega aastal on NAOindeks positiivne, vastasel korral a neg. NAO mõu suurim talvel. Pos NAO indeks toob Põhja- Euroopas endaga kaasa vihmase&pehme talve, sest niiske õhk jõuab Atlandi ookealnitl kaugemale sisemaale, Vahemere äärsetel aldel kujuneb kuiv&päikesepaisteline ilm. Neg NAO indeks kujundab Vahemere ääres vihmase&mägedes lumetormidega talve, Põhja-Euroopas kõlma& karmi talve. Selle põhjuseks on see, et läänetuuled nõrgenevad&ei vii niisket õhku mitte Põhja- Eroopasse, vaid Vahemere kohale. Põhja- Euroopas a valitsevad sellisel talvel külmad kõrgrõhkkonnad, mis on kujunenud Venemaa kohal. Analoogseid ostsillatsioone eristatkse kamujal: Lõuna ostsillatsioon seotudEL Ninoga(ENSO), Vaikse ookeani põhjaosa ostsillatsioon(arktiline osts.), antarktika osts.
Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole.
Peegeldumisvõime ( albeedo )- aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost, %.
Pikkuskraade loetakse 0-meridiaanist ida ja lääne suunas.
Pilved klassifitseeritakse kõrguse ja kuju järgi. Madalp: keskmiselt kuni 2km kõrgusel. Kihtp (Stratus): kihtsajup (Nimbostratus), kihtrünkp (Stratocumulus). Keskimisp: u. 2-6 km kõrgusel. Kõrgkihtp ( Altostratus), kõrgrünkp (altocumulus). Kõrgp: u. 6-12 km kõrgusel. Kiudp ( Cirrus ): kiudrünkp ( Cirrocumulus ), kiudkihtp (Cirrostratus). Vertikaalarenguga rühm: võib areneda 0,5- 12km vahemikus. Rünkp (Cumulus): rünksajup e äikesep (Cumulonimbus). Koostis: veepiiskadest koosnevad pilved: madalp, kõrgrünkp; veepiiskadest ja jääkristallidest: kõrgkiht; jääkristallidest: kiudpilved .
Pinnavormid - ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist, pinnamood e. reljeef - on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Protuberantsid - kroonis esinevad tihedamalt muutuvad gaasipilved, keerisjad plasmavood. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%).
Põrkuvad ja seal liigub üks maakoor teise alla, sulab seal ja tekib süvik. Teine maakoor kurdub mäestikuks ja tekib uut maakoort juurde.
Päike- vanus ca 5 miljardit aastat, koosneb vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Läbimööt 1,39 milj km, t° südamikus 130000000°C, pinnal 60000 °C. Kaugus maast 150 000000km. Suure rõhu ja t° termotuumareakts- vesinik liitub heeliumiks. Kiirgab elektromagnetilist kiirgust, mis jõuab maapinnani 8 1/3 min.
Päikese kroon- hõreda ja kuuma gaasi pilv.
Päikesetuul- kroonist pidevalt eralduv hõreda ja kuuma plasma (elektronide ja prootonite) pidev voog .
Pöördellipsoid- maa kuju. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi. Maa ümbermööt 40 075km.
Pööripäevad- Suvine pööripäev (21. või 22.juuni) on põhjapoolkera kallutatud Päikese suunas. Talvisel (21 või 22 dets) on see aga Päikesest ära pööratud. Kevadisel (20 või 21 märts) ja sügisesel (22 või 23 september) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega, nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust. Pöörijooned- päikese ja maa vastastikuse asendi järgi pööripäevadel on defineeritud Vähi (23,5°pl) ja Kaljukitse (23,5°ll) pöörijooned ning põhja polaarjoon (66,5°pl) ja lõuna polaarjoon (66,5°ll).
Rikked – on katkestused kivimkeha pidevuses.
Ruhiorud e. troogid on U- kujulise ristlõikega järsuveereliused moldorud, mille liustik on sälkorust kulutanud.
Röntgeni kiirgus ca 0,01-10nm.
Sandur – lauskjas, kergelt kaldu liiva- ja kruusakuhjatis ehk väljauhtetasandik, mis on kujunenud liustiku serva alt välja voolavate jääsulamisjõgede ja –ojade uhtkuhikute liitumise või kindla sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu ühtlases veekihis.
Solaarkonstant- maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus.
Suhteliseks e relatiivseks niiskuseks nim õhus oleva veeauru rõhu ja samal temp õhku küllastava veeauru suhet väljendatuna %. Absoluutne niiskus, eriniiskus.
Suurde veeringe - Väiksem osa kandub õhuvooludega maismaa kohale ja satub nn suurde veeringesse, milles osa sademevett voolab tagasi merre ja suleb suure veeringe, osa imbub mulda, satub põhjavette, aurub või läheb organismidesse. Suures veeringes osaleb aasta jooksul u 107000 km3 vett. Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest , läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja taimedest gutatsiooni- või transpiratsiooniveena. Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleborgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik).
Sünklinaalid - on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas.
Termosfäär e. ionosfäär.
Tiirlemine - Maa tiirleb ümber Päikese, ajavahemikuks aasta. Maa kõige lähemal Päiksele periheelis.
Troopilised tsüklonid Troopiline tsüklon on väikestel laiuskraadidel esinev tugev madalrõhuala, millega kaasnevad tugevad tuuled, vihmad, üleujutused. Enamasti formeruvad sooja ookenai vee kohal. Väiksemad kui parasvöötme õhumassid.
Troposfäär- ca kuni 12km.
Tsirkusorud on suured järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Sealt saavad alguse oruliustikud.
Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired õhurõhu muutused, tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma. Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub samuti, milline tsükloni osa meid parasjagu katab. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski.
Tundra kliima – kliimat kujundavad cP, mP, cA, tsüklonid. Lühike suvi, pikk talv.
TUULED: briis on kohalik tuultesüsteem, mis tekib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. See toob kaasa erinevused õhurõhus ja- tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alat madalama rõhuga ala suunas. Isel on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul.
Tuulte liigid: passaat, mussoon, kohalikud tuuled ehk briisid, mäe ja orutuuled, katabaatiline tuul, boora, föön ehk chinook.
Udu: kiirguslik e radiatsiooniline- maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temp langeb kastepunktini, algab kondenseerumine e udu tekkimine. Esineb suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Advektiivne udu- sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasneb õhutepm langemine kastepunktini/alla selle. Esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhu liikumisel mandri kohale. Aktiiv -radiatsiooniline udu- kahe teguri koosmõjul: soe niiske õhk liigub külmale aluspinnale ja hakkab kiiresti jahtuma; jahtumise tagajärjel tekkib õhumassis kondenseerumine ja udu. Auramisudu - suhteliselt sooja veekogupinnal, mille temp 8-20 õhutemp kõrgem. Esineb jõgede ja järvede kohal enne vete külmumist.
UV-A- 315-400 (lähis UV) elusorg ohutu, päevituse ja D-vitamiini tekitaja .
UV-B- 280-315nm- ohtlik elusorg, neeldub osaliselt osoonikihis, on höreneva osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks.
UV-C- lainepikkus 200-280nm, ülimalt phtlik elusorg, neeldub osoonikihis täielikult.
Vahemereline kliima – kliimat kujundab talvel mP ja suvel cT. Talv pehme ja sajune (5-10’C), suvi palav ja kuiv (20-30’C), sademeid 400-600mm.
Vee kihistumine maailmameres- maailmamere vee t° on lõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime. veet° langeb väga kiiresti, sest lainetusest tulenev veesegunemine lakkab. Sellist kihti, kus vee t° kiiresti kahaneb nim hüppekihiks e. termokliiniks. Sellest sügavamal on t° ühtlaselt madal kuni maailmamere põhjani, umbes +4°C. Maailmamere pinnakihis, kus toimub fotosüntees on vees lahustunud hapnikusisaldus körgem. Pöhjas on lahustunud hapniku sisaldus madalam.
Vee liigid- Põhjavesi, pinnasevesi , mullavesi, pinnavesi
Veelised pinnavormid- alluviaalsed: jõevee setted; deluviaalsed: nõlvadelt uhutud setted; orud, lammid. Mariinsed, limnilised: rannavallid, rannaastangud, kaldvallid. Sulfosioonilised: põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakanne.
Veeringe – Eluta looduses toimub veeringe päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul. Väikese veeringe- Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja aur kandub atmosfääri., kus ta temperatuuri languse, aurukontsentratsiooni suurenemise tagajärjel kondenseerub taas veeks ja tekivad sademed. Vesi langeb maapinnale ja koguneb hüdrosfääri. Enamik (u. 92%) maailmamerest aurunud vett langeb sinna tagasi, moodustades nn väikese veeringe.
Vertikaalne jaotumine: epilimnion, termokliin, hüpolimnion.
Voored on mandrijää vooliva ehk kulutus -kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad.
Vulkanism – on protsesside kogum, mis hõlmab magama teket, selle liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale.
Õhumassid- Parasvöötme ja troopilised õhumassid parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske.troopiline õhumass on õhumass, mis kujuneb troopika piirkonnas. Päike on peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kui ilm on kogu aeg pilvitu, õhk soojendab väga. Selletõttu troopiline õhumass on palav. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või okeani kohal. Troopiline mahdriline õhumass on väga kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske.
Õhuniiskus- õhus leviv veeauru. Vastavalt kahele olekule eristatakse küllastunud ja küllastumata niiskust.
Äravool-veekogus, mis teatud aja jooksul valglast veekogusse voolab ( aasta jooksul). Äravoolumodul- ajaühikus pinnaühikult ära voolanud veehulk (L/s * Km2)