Keemia ja keskkond Jaan Vihalemm Tallinna Nõmme Gümnaasium 9B klass Tallinn 2008 Sissejuhatus Keskkond ökoloogias on organismi mõjutavate väliste biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum. Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur, vesi jne. Biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad elusorganismid. Argielus puutub inimkond kokku paljude keemiliste ainete ning ühenditega, mis on ohtlikud ja nende keerukad nimetused võivad põhjustada arusaamatust ja hirmu. Sissevõtmisel võivad tekkida mürgistused ja nahaga kokkupuutel ärritus või põletikud. Sageli ohtlikkust siiski kas ülehinnatakse või alahinnatakse. Keskkonnakaitsega seonduvad teemad nagu kliimamuutus, veereostus ja taastuvenergia pakuvad pidevalt kõikjal kõneainet, ning nende tähtsus tõuseb ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 RISKIANALÜÜS TÖÖKESKOND Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2012 Töökoha kirjeldus Telefonimüüja töötab kontoris oma laua taga, kus on 14 boksi järjest. Boksis on ruumi meetri jagu seal on lauapind, tool, arvuti, monitor ja telefon. Bokside vahel on olemas seinad, et ei kuuleks eriti teiste müüjate rääkimist. Töölaud ja kuvar on paigutatud nii, et on välditud pimestumine ja peegeldumine (aknast langeb valgus ruumi kõrvalt - vasakult poolt). Ruumi laua all on jalgade jaoks piisavalt, et vajadusel saab jalgu vabalt liigutada. Töötool on ratastel ja reguleeritava kõrguse ning käsitugedega. Kontoritehnika o...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Referaat TUNDRA Bruno Pähkel 8.c 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................lk2 Mis on tundra?.....................................lk3 Tundra asukoht ja kliima......................lk4-5 Tundra taimed......................................lk6 Tundra loomad.....................................lk7-8 Inimesed ja keskkonna probleemid....9 Kokkuvõte.........................................10 Kasutatud kirjandus.........................11 MIS ON TUNDRA Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget me...
Keskkond ja säästev mõtteviis Ajaloo vältel on inimesed üha enam hakanud teadvustama saastatud keskkonna ohtlikkust ning väärtustama nn rohelist mõtlemist. Tänapäeval leidub vähe haritud inimesi, kes poleks teadlikud kliima soojenemisest, õhu saastamisest, jäätmetega seotud probleemidest, röövmajandusest jms. Inimtegevuse toimel on tekkinud negatiivsed laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Miks on meid ümbritsev keskond nii saastunud? Ajal, mil rajati esimesi tehaseid ning masstootmine oli alles alguses, ei osatud kartagi, et tootmisest tekkinud jäägid võivad loodust kahjustada. Veekogud saastati. Kui 71 protsenti maailmast katab vesi, siis joogiks kõlblik on sellest vähem kui 1 protsent mida peamiselt saadakse pinna või põhjaveevarudest. Looduse ja loomade hukule ei pööratud tähelepanu. Teaduse arenedes suudeti saastuse allikad leida kuid ...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond Üliõpilane Jan Tumanov Õppejõud Ahti Lohk ikaülikool instituut Õppemärkmik 95161 Õpperühm AAAB10 Jan Tumanov 95161 AAAB10 ### J a n x x x x x x x Kokku T 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 u 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 m 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 a 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 n 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 o 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 v 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 x 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 x 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 x 9 5 1 6 1 1 6 1 5 9 44 Kokku 90 50 ...
Sisukord Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus 1. Metshiired Metshiired/Kaelushiired 2. Lisaprojekt Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Metshiir või ladina keeles Apodemus sylvaticus on laialt levinud Lääne- ja Kesk- Euroopas, Briti saartel ja Lõuna Skandinaavias. Eestis on neid võrdlemisi vähe. Nad sarnanevad väga kaelushiirtega, kellest tuleb ka natuke juttu. Loodan, et sellest kasulikkust looduse materialist jääb mul midagi pähe ka, sest mul oli väga huvitav hiirtest ja nende elust rohkem teada saada! 2 1. Metshiired Kuidas näeb välja metshiir? Metshiirel on suured kõrvad, silmad ja tagakäpad. Ta sarnaneb väga kaelushiirtega kuid ta on väiksem. Saba on hiirel pealt-poolt tumepruun ning alt poolt vaadates heledam. Nagu näha all olevalt pildilt on metshiirel tumepruun selg, helepruun küljelt vaates ja kõht hallikas valge. Kolm protsenti hiirtest...
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 ...
Kas noortel on linnas kohta? Küsimust, kas noortel on linnas kohta võib mõista mitut moodi. Kergem viis oleks mõelda paikade peale, mis on loodud noorte jaoks ning, kus noored vabal ajal on või võiksid olla. Sellele teemale võib läheneda ka teistmoodi. Kui palju kuulatakse noorte mõtteid ja arvamusi, ning kas on neil üldse kellegile nendest rääkida? Noorte sõna kuulda võttes, võib lahendada palju asju, mis on seotud kooli või vaba aja sisustamisega. Enamus noori veedavad oma vaba aja õues. See on väga tähtis, et mõeldaks noorte peale, kuna kui pole millegi mõistlikuga aega sisustada, tekivad lollid mõtted. Suur roll mängib ka sõpradel, aga kui noorte jaoks on moodustatud meeldiv keskkond, siis pole põhjust selle eiramiseks. Suur osa tegeleb extreem spordialadega (uisk, rula, lumelaud, bmx jne), nende jaoks ehitatakse spetsiaalsed pargid, kus saab erinevaid manöövreid teha. Seal käivad nii harrastaja...
Tallinna Polütehnikum Keskkonnareostus Tallinn 2012 Keskkonnareostus Inimesed kõigis tööstusmaades puutuvad igapäevaselt kokku reostuse probleemidega: kipitavad silmad heitgaase täis tänavatel, lagunevad marmormonumendid, tumedad kalastusveed. Fakt, et 80-90 protsenti kõigist vähijuhtumitest on põhjustatud keskkonna faktoritest ja, et allergiate arv kasvab kohutava kiirusega. Rootsis on kokku arvutatud, et 12 000 kuni 16 000 inimest surevad igal aastal keskkonna reostuse pärast. Samal ajal loomade ja taime liikide väljasuremine tase on kiirenenud. Aastate 1900 ja 1950 vahel kadus üks liik igal aastal; 1990-datel kadus üks kuni kolm liiki igas tunnis! Liigid on välja surnud ja uued tekkinud aga väljasuremise tase on tänapäeval keskelt läbi 1000 korda suurem kui loomulik tase. Ehitustööstus on otseselt või kaudselt vastutav suuremalt osalt keskkonna reostuse pärast. Üks näide on kahju, mida põhjustab loodusele liiga inten...
Siin on näiteid ökosüsteemist ja joonised ka .
Säästev areng ja keskonna kaitse Tallinn 2010 Säästev areng on maailma üks prioriteete. Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Säästva arengu saavutamiseks on vaja määrata kindlad arengueesmärgid. Siis oleks võimalik tegutseda nende eesmärkide nimel ja kindlate normide järgi teha erinevatesse valdkondadesse investeeringuid. Ökoloogiline tasakaal Ökoloogilise tasakaalu säilitamine Eesti looduses on meie keskne tingimus. See on Eesti panus globaalsesse arengusse, järgides printsiipi, mille kohaselt kõikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringetes kui energiavoogudes. Üldiseks eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse. Keskkonnakaitse põhifunktsiooniks ei ...
Keskkonnaprobleem - Happesademed Martin.Kristerson Happesademeid on väga erinevaid - happelumesajud,-vihmad,-rahed,-udud jne.Mägisematel aladel on ka happekaste. Happesademed on sademed,mille pH on võrreldes looduslike sademetega(norm.pH 5,5) madalam ehk siis väiksem kui pH5. Happevihmad on happelise reaktsiooniga sellepärast,et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe (H2CO3). Süsihappe tekitabki vette vesinikioone,mis muudavad sademed happelisemaks. Happevihmad tekivad põhiliselt kivisõe,põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel tekkinud väävli-ja lämmastikuühenditest mis siis auravad veearunuda üles ja siis langevad sademetena maapinnale.Happevihmad võivad kanduda oma tekkekohast väga kaugele tänu tuulele.Sellepärast võivad saastumised tekkida tööstusrajoonidest väga kaugel eemal. Happevihmad on kahjulikud kõigile,millele ta pea...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MTp - 11 Timo Potter Töökeskkonna ohud minu tervisele Referaat Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Võru 2011 Sissejuhatus Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Alaseljavaevused Alaseljavaevuste päritolu on sageli raske täpselt määratleda, kuna nende tekkimiseks on mitmeid põhjusi. Seepärast räägitakse ,,riskiteguritest." Riskitegurid võib jagada kolme kategooriasse: · Individuaalsed tegurid: vanus, sugu, kehaehitus, nikotiini tarbimine, passiivne elustiil · füüsilise töö kurnavusega seotud tegurid raskuste käsitsi kandmine ja tõstmine; · sagedased liigutused, mis nõ...
Tapa Gümnaasium Tööõpetus Kirill Gorskov Autod Referaat Juhendaja: Jaak Keskla Tapa 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Autode ajalugu 3. Automargid 4. Autode ajalugu Eestis 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad SISSEJUHATUS Räägin teile täpsemalt ,millal leiutati autot ja ka autoed ajaloost. Kuidas hooldada enda atuot ja ka sellest millest auto iseenesest koosneb. Palju on olemas automarke. Missugused on kallimad ja moodsamad. Ja ka kõigest muust ,mis on autodega seotud. Auto ajalugu Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rö...
Keskkonnajuhtimissüsteem 1. Mis on keskkonnaaruanne? Keskkonnaaruande eesmärk on anda üldsusele ja teistele huvitatud isikutele keskkonnaalast teavet organisatsiooni keskkonnamõjust ja keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkusest ning selle pidevast täiustamisest. Keskkonnaaruanne peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: organisatsiooni tegevuse, toodete ja teenuste kirjeldus; organisatsiooni keskkonnapoliitika ja keskkonnajuhtimissüsteemi lühikirjeldus; organisatsiooni tegevuse, toodete ja teenustega seotus oluliste otseste ja kaudsete keskkonnaaspektide kirjeldus ning selgitus nende aspektide mõju kohta; keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete kirjeldus, mis on seotud oluliste keskkonnaaspektide ja -mõjuga; andmed organisatsiooni keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkuse täiustamise kohta; kokkuvõte andmetest, milles seoses olulise keskkonnamõjuga võrreldakse organisatsiooni keskkonnaalase tegev...
Ülesanne. Andmed ja valemid Siia tehke või importige"kirjanurk". Tallinna tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskond ja joonestusv Üliõpilane ÕppejõudAhti Lohk nurk". aülikool nstituut ja joonestusvahendid Õppemärkmik **0751 Õpperühm EATI** Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Ajavalemid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja eelviimaneviimane nr (b) number. Valemid annavad c väärtuse ja a funktsioonide numbrid 1 Funktsioonide väärtused a b x y z 3 3,75 ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Elen Kokla Oma õppekoha riskianalüüs Analüüs Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2013 Hindan enda õppe töökoha riskitegureid samuti määran riskitasemed. Lähtun ohutegurite jaotuse (füsioloogilised, psühholoogilised, keemilised, bioloogilised, füüsikalised) riskihindamise mudelist. Õpin avaras kontori moodi toas. Tuba asub omamajas esimesel korrusel ning toa vastas on autotee. Toas on piisavalt valgust. Õhkkond on hubane. Kõrgkoolis õppijana pean pidevalt tegelema ülesannete täitmisega ning see ee...
Töötajate usaldusisik, tema õigused ja kohustused Usaldusisik on töötaja, kes on valitud töötajate esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Usaldusisik ja tööandja teevad koostööd, võttes arvesse töötajate ja tööandja õigusi kohustusi ja huve. Usaldusisikul on õigus tutvuda töökorraldusega, saada tööandjalt teada oma ülesannete teavet, pidada läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimisest. Neil on ka õigus saada koolitus oma ülesannete täitmiseks, ning kaasata eksperte oma ülesannete täitmisel. Usaldusisiku kohustuste hulka kuulub ossalemine informeerimisel ja konsulteerimisel, vahendama teavet tööandjale ja töötajatele. Nad peavad jälgima töötingimuste täitmist ning andma tööandjale teada kui on toimunud mingi rikkumine, seda rikkumist võib teatada ka tööandja tegevuskohajärgsele tööinspektorile. Nad aitavad kaasa tööharu hoidmisel, ning teevad koostööd ametiühingu usaldusisiku,...
TÖÖKESKONNA BIOLOOGILISED OHUTEGURID Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid, viirused, seened, koevedelikud, endoparasiidid, bakterid, hallitusseente spoorid jne. Bioloogiliste ohutegurite hulka kuuluvad ka inimesed, linnud, loomad, taimed jne Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada nakkushaigusi, mürgistusi, allergiat. Bioloogilised ohutegurid liigitatakse nende ohtlikkuse järgi (ohukriteeriumiks on inimese tervise kahjustumise tõsidusest). Ohtlikkuse järgi jaotatakse bioloogilised ohutegurid nelja rühma- esimene ohurühm on kõige vähem ohtlik ja nelja kõige ohtlikum I Ohurühm ei põhjusta teadaolevalt inimese haigestumist küll aga allergiat näiteks mõningad hallitusseened II Ohurühm on ka küllaltki vähe ohtlikud, kuid võivad ikkagi põhjustada inimese haigestumist. Selle ohurühma vastu on tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Selle ohurühma hulka kuuluvad niisugused bakterid nagu difteeriatekitaja, salmonella, streptokokid,...
Keskonna ja looduskaitsealane olukord minu kodukohas Keskonnd minu kodukohas on ikka üle keskmise puhas ja korralik võrreldes seda näiteks tallinna kesklinnaga, seal ei vedele prügi maas laiali ja õhk on värske, loodukskaitsajad aga ei tee selle koha ilu säilitamiseks erilist midagi viimase 5 aasta jooksul on välja antud minu kodu ümbrusest ~2km vähemalt 5 või isegi kuus väga suurt lageraie luba teeäärsed metsad on muidu ilusad ja üsna hooldatud aga kohati on lihtsalt suured augud ja lagedad alad seal metsade sees. Kuna tegu on suhtleiselt rahuliku kohaga kus politsei veriti kimbutamas ei käi siis sõidetakse seal metsades palju vanage logude mõne tuhane eest ostetud põlluralli autodega mis suitsevad ja tahmavad mis kole, atv-de ja krossitsikklitega rikutakse metsa aluskihti päris korralikult kuigi see on suht kiiresti taastuv näeb see ikkagi päris kole välja algul. Teede peal on asi palju paremaks läinud enam ei ole niipalju kruusateid...
Valguse murdumine Kui valgus läheb üle ühest keskonnast teise , näiteks õhust vette või klaasist õhku, siis muudab ta keskkondade lahutuspinnalt oma levimise suunda :öeldakse, et valgus 4 murdub.Keskkondade lahutuspinnale risti langev kiir levib endises suunas edasi, see ei murdu. Eristatakse kahte juhtu: 1. Kui < , siis öeldakse et, kiir murdub ristsirge poole ja et keskond 2 on keskonnast1 optiliselt tihedam. 2. Kui > , siis räägitakse , et kiir murdub ristsirgest eemale ja et keskond 2 on optiliselt hõredam kui keskkond 1. Ristsirge Ristsirge 1. keskkond on optiliselt hõredam 1. keskkond on optiliselt tihedam
organiteks, ühist ülesannet täitvad organid ehk elundid moodustavad elundkonna. 3. Organism ehk isend 4. Populatsioon on ühte liiki isendite kogum, kes antud alal võivad üksteisega vabalt ristuda. 5. Liik on ehituslikult,talituslikult,ökoloogiliselt, geneetiliselt ja evolutsiooniliselt päritolult sarnaste isendite kogum. 6. Ökosüsteem on isereguleeruv seostatud tervik, mille moodustavad vastasmõjus olevad eluskooslus ja eluta keskond antud alal. Seega kuuluvad mingi metsa ökosüsteemi kõik sealsed organismid, aga ka muld ja kivid. 7. Biosfäär on suurim ökosüsteem Maal, kogu maakera elukeskkond.
Turvalise keskkonna säilitamine RAMAZAN KUCUR Õ14-2 Sisukord turvalise keskonna säilitamine tabel, turvalise keskond määretlus, lapseiga ja noorukiga, taiskasvanu ja vanuriga, turvalise keskkona säilitamine mõjutavad tegurid, kokkuvõtte. Turvalise keskkonna säilitamine 5 4,5 4 3,5 3 Series 1 2,5 Series 2 Series 3 2 Series 4 1,5 1 0,5
· eri kate eri tootrpaketis kui klient läheb TE-sse, on tal kujutlus oodatavast hinnast, mis on kui hinnastandard mida mõjutavad: · viimane hind(viimati maksis supp 25EEK) · õiglane hind(klendi subjektiivne arvamus) · keskmine kind(keskelt läbi igal pool on sama hind) · kõrge hind(üle selle ma lihtsalt ei maksa selle eest) · tulevikuhind · toote hinna heakskiitu mõjutab keskond · kui klient kogeb, et ettevõtte tooted on korikurtntide omadest millegi poolest erinevad, ei ole turuhinnal enam tema jaoks tähtis · tuleb leida tõmbenumber Hinnakujundusel tuleb arvestada: · kulutusi · kliente · konkurente · Hinnakujunduse lähtekohaks on arvestulik hind mis on hind? · hind on toote väärtus rahas väljendatuna mis on menüü?
METSAMAJANDUS Metsamajandus on majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. Metsasus on metsamaa pindala osatähtsus(%des) mingi piirkonna ( riigi, maailmajao vm regioon) üldpindalas. Metsavarud on looduslikud metsas, kust saadakse puitu ning muidu vajalikke hüvesid. Metsakasvatus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel, et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets. Ökosüsteem on looduse isereguleeriv terviklik süsteem, mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast, mida organismid mõju Metsade tähtsus: Metsa kui ökosüsteemi mõjutab tugevasti ümbritsev keskond( kliima, muld, vesi). Samal ajal mõjutab mets ka ise ümbritsevat keskonda. Eriti oliline on mets mäestikes, metsastepialal, rannikul, linnade ümber ja puhkealadel, sest seal kahandab ta äärmuslike loodustegurite või ini...
Paljunemine ja areng kordamisküsimused 1.MITOOS-RAKKU JAGUNEMIS VIIS ,selle tulemuseks on kaks eellasrakuga identset geneetse materjaliga tütarrakku MEIOOS-raku jagunemis viis ,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda AINULT SUGULINE INTERFAAS-kahe raku jagunemise vahele jääv periood KÄÄVINIIT- jaotavad kromosoome TSENTRIOOL-,loomarakk,mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist HOMOLOOGILINE KROMOSOOM-sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid ,kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis RISTSIIRE-meioosi 1 proofaas,oma dna siirdamine teisele ja saan midagi vastu .üks emalt teine isalt Haploidne-kõik kromosoomid esinevad ühes korudeses on kõigis inimese sugurakkudes, Diploidne-kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses ,kõigis inimese sugurakkudes Spermatogenees-spermide areng. Ovogonees-munaraku areng. Spermatogoon-seemneraku eellasrakk Ovogoon-emasrakkude eell...
ehk ehituses) Test Siga, lehm, lammas, hobune, tiiger -raha Koer-sõbralik, kass-laisk, rott-rõve, kohv-mõru, meri-mõnus - Kollane jaan, punane siim, roheline jana, oranz magnar, valge ivar 3 elementi raakudes kõige rohkem Hapnik,süsinik,vesinik Ka lämmastik, fosfor, väävel Makro- suur mikri-väike Ülivähe- cu, Z I F jne Orgaanilisi aineid 18% 1.vesi Hea lahusti, seega ainuvõimalik reaktsioonide tomumise keskond. 2. Katioonid organismides KjaNa-ioonid: närviimpulssi liikumiseks vaja Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes Insuliin muudab liigse glükoosi veres peale seedimist glükogeeniks. Lipiidid ülesanded: 1 energia varuaine, Rakk Robert Hooke mikroskoobi vend Inimese kehas suurima läbimõõduga rakkudeks munarakud (K.E.von BAER) Pikemad lihasrakud Kõigeväiksemad rakud on bakterid (mükoplasmad) Suurimad rakud on lindude munarebud
GEKOD KLASS: roomajad SELTS: soomuselised ALAMSELTS: sisalikulised SUGUKOND: gekolased KESKOND: Gekosid kohtab kõrbepiirkondadest troopiliste vihmametsade ja lumega kaetud mäetippudeni. Tänasel päeval esneb neid ka Prantsusmaa lõunaosas, Kanaari saartel ning Vaikse ookeani lõunaosa saartel. TOITUMINE: Nad suunduvad jahti pidama peaaegu aranditult öösiti. Nad püüavad mardikaid, liblikaid, sajajalgseid, ristikaid, prussakaid, väiksed sisalikke, hiiri ja väikesi linde. PALJUNEMINE: Nende paaritumine kulgeb olenevalt konkreetsetest liigist erinevalt.
Läbipaistva aine mõju valguse levimisele *VALGUSE LEVIMISEKIIRUSE MÄÄRAMINE Valgus levib 300 000 km/s õhus ja 225 000 km/s vees. Valgus aasta vahemaa mille valgus läbib ühe aasta jooksul. Kõikide läbipaistvate ainete ning õhu tühja ruumi üldnimetuseks valgus õpetuses on optiline keskond. Optilise keskkonna moodustavad õhk, vesi, klaas jne. Optilist keskonda iseloomustatakse optilise tiheduse abil. Mida väiksem on valgus kiirus keskonnas , esda optiliselt tihedamaks loetakse keskonda. *VALGUSE MURDUMINE Valguse levimise suuna muutmist kahe keskkonna piirpinnal nimetatakse valguse murdumiseks. Murdumisnurgaks nimetatakse nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge v...
she has been working all morning Past simple Worked küs did Yesterday, last week, monady year, ago, in 1999 Minevikus toimunud tegevus Ükstesie järgi toimuvad tegevused Past continius Was were working Be vorm küs / was he w/ Yesterday at six, that time, when, while Teatud hetkel minevikus Kui pildil kirj, atmosfääri, riietust Past perfect Had worked 3 Had abi tegusõna After, before, by the time Past perfect on võrdne present perfectiga ainult pasti keskond on minevik Past pefect continius Had been working, abitegusõna on had For, since, before Tegevus, mis algas minevikus ja toimus periood mille ajal seda parajasti tehti ja tegevus lõpetus Future simple Will work küs will/wont Tomorrow, next, soon, 2011 (kaugemal) Tulevik, mis ei sõltu meie tahtest Tulevik mille suhtes teeme otsuse praegu Tuleviku sündmuste oletamine ja ennustamine Future continius Will be working Küs will Tomorrow at six, next week that time
Vaakumi kuju : ( k=9 x 10 astmes 9 x N x m ruudus/c ruudus)......SI ssteemis avaldatakse ta aga sageli kujul kus suurust nim elektrikonstandiks. VAAKUM-mingis aines mjub kahe laetud keha vahel alati viksem jud kui vaakum. e= F null/ F VLI VASTASTIKMJU VHENDAJA- ju tekkimise vimalus. KAUG- LHIMJU- vahendaja liigub lpliku kiirusega, seega ta on olemas. ks vli ei sega teist. Elektromagnetvli ja gravitatsioonivli pole ruumis piiratud. Laengut Q omava keha elektrivli kui aktiivne keskond, mille tihedus muutub. Seal kus vli on tugevam, mjub teisele kehale laenguga q suurem jud. Kogu silmade kaudu saadav info juab meieni valguse vahendusel, mis levib kui ELEKTROMAGNETLAINE.(mis kannab endas enrgiat) ELEKTROSTAATILINE VLI, VLJATUGEVUS. Elektrostaatiline vli- teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vastastikmju. Elektrivljatugevus e. E-vektor nitab, kui suur jud mjub selles vljas hikulise positiivse laenguga kehale. F-jud, q-keha laeng saame E. (E=F/q)
röntgenkiirgus- nagu gammakiirgus; seda on palju kosmoses, kuid maapinnale ta sealt ei jõua. SBE- kiirguse suhteline bioloogiline efektiivsus on arv, mis näitab, mitu korda antud kiirguse neeldunud doos on väiksem sama suure bioloogilise kahjustuse põhjustanud gammakiirguse doosist. kiiritusdoos- suurus, mille abil väljendatakse kiirguse kahjulikku mõju inimesele (ühik- siivert SV). dosimeeter- aparaat, mille abil saab kindlaks teha kiirguse olemasolu. elanikukiirgus- meid ümbritsev keskond on vähesel määral radioaktiivne. radoon- väga raskeid terviseprobleeme tekitav looduslik radioaktiivne gaas. tuumajõud- see hoiab koos aatomituuma, prootonite jõust tugevam järelikult. seoseenergia- energia, mida on osakesele vaja selleks, et ta tuumast vabastada. keemiline reaktsioon- tekivad uued ained. tuumareaktsioon- tekivad uued keemilised ained. termotuumareaktsioon- väga kõrgel temp toimuv kergete tuumade liitumine
Noorte keskond on nagu teine maailm täiskasvanute inimeste jaoks, noortel on enda kinnine elu. Praegu täiskasvanud, haritud ja targad inimesed räägivad, et noored on hukkaläinud ja rikutud aga ise ei püüa midagi teha või aidata, ja ainult räägivad laste kasvatamisest. Aga kuidas saab noori aidata või vähemalt püüda neid aidata ? Noorte peamisteks probleemideks on narkomaania, alkoholismi, kuritegevus, klubid, koolivägivald ja kodused probleemid ja pole kuskilt abi oodata. Tihti kõik see lõppeb enesetappmisega. Näiteks alkohol ja kaklused on lahtumatud asjad, mis tihti lõppevad traagiliselt. Alkohol meeldib noortele, sest ta teeb neid julgemaks ja rõõmsamaks. Aga kui mõni täiskasvanu küsib: «Kas teil pole midagi muud teha?», siis noored vastavad: «Kas te saate midagi muud pakkuda?». Aga mida nemad tõesti saavad pakkuda? Noored ise arvavad, et neil on äärmiselt palju probleeme ja muresid ning, et keegi ei kuula neid ega aita. Enamasti noo...
Muutused Maailmamajanduses. · Toimub pidev teaduse tehnika areng.Tänu sellele tekivad uued tehnoloogiad ja üha vähem kasutatakse inimtööjõudu, masin teeb asjad odavalt ja paremini. Tootmist püütakse Automatiseerida , tootmine kolib kas arengumaadesse (odav tööjõud) või tarbijale lähemale eesmärgiks tootmiskulude vähendamine. · Suured firmad (nokia) need kelle tootmine on mitmes erinevas riigis. Kui firmas on erinevad rahvused kõik koos. · Turismitööstus on üks kiiremaid arenevaid tööstusi.Kõik areneb (tehnika jne) Üha rohkem on inimestel võimalusi Liikuda igalepoole. Seosed on mida rohkem turiste, seda rohkem raha toob sisse loob infrastruktuuri ehk taristu. Mida aktraktiivsem on koht, seda rohkem on turistil soov sinna minna. Toitlustus, majutus, suveniirid jne Turist tekitab kaudset tulu(ka kulu), need ongi need seosed tuleb luua turvaline keskkond. Keskond...
(riik><õigusrikkuja) Esialgne kriminaal romaan kasvas üle psühholoogiliseks romaaniks Stiil on väga hea eesmärgiks ðokeerida =>kõrts tänav odavad motellid kõik väga reaalne räiged räpased masendavad Inimesed ükskõiksed toored julmad ei pürginud millegi poole Tegevus on tegelikult lühike kuigi tundub pikana. Kriminaalromaani "rajaja". Ta tõestas, et saladused ja õudused võivad olla vägagi reaalsed. Tänapäeval suurlinna keskond. Õudus kirjandus Selle eesmärk on tekitada lugejas põnevust ja hirmu tunnet. Tavatud sündmuskohad - (üksikud lossid, kummitavad majad, õised surnuaiad) Väärastunud tegelased - (sarimõrvarid, süütajad, vägistajad). Kriminaal - teose keskmeks on peategelane, kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Selleks on dektetiiv, politseinik või juhuslik sündmustesse haaratu, kes hakkab kuritegu uurima. Tüüpiliseks miljööks vanad lossid ja ka suurlinnad
Käes on tehnikaajastu ning Eesti on hinnatud IT-riik. Arvan, et Eesti jätkab sellel rajal, sest juba praegu on käimas Eestis ainulaadne programm "ProgeTiiger", mille raames õpetatakse juba algklassides algelist IT-d ning programmeerimist. See kõik on eelduseks sellele, et Eestist saab kord väga kõrgelt hinnatud riik koos haritud tööjõu ning osavate juhtidega. Eesti ja ka muu maailm on kiires arengus. Iga põlvkond erineb eelmisest, sest nende õpetus ning see keskond kus nad ülesse kasvasid on mõnevõrra erinev. Kuna aga Eestis on tublid noored ning meile on tagatud hea haridus ja võimalused, siis arvan, et meie tulevik on heades kätes. Noorus ei ole siiski veel täiesti hukas! Priit 9A
Kuidas vähendada kuritegevust? Kurjategijaks ei saada kindlasti üleöö, kui just ei ole toime pandud mittetahtliku kuritegu. See on pikk protsess,kurjategijaks kasvatakse, mis saab alguse lapseeas. Siin tuleb mängu eelpool käsitletud lastetoetused, mis on omavahel seotud. Teine võimalus on kidlasti endiste kurjategijate nö nende re-sotsialiseerimise protsess. Neile peab andma võimalusi oma elu uuesti alustada, aidata neil tööd leida, luua nende ümber uus keskond ning vältida kontakte vanade tuttavatega. Nii väheneb tema uuesti kuritegelikule teele sattumise võimalus. Sotsiaalprobleemide esikoha on ,,võitnud" ootustepäraselt tööpuudus. See probleem ei esine ainult Eestis, vaid üle kogu maailma. Lahendus sellele lihtne- luua uusi töökohti, arvestades praegust maailma majandus olukrda- ülim keerukus. Aga kas kunstlikke töökohtade loomine on lahenduseks, nagu trammisaatjad. Need
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Kodukoha riskianalüüs Töö teostaja: Tallinn 2011 Piirkond: Sauga vald, Sauga alevik, Pärnumaa Kodukoha kirjeldus: Sauga vald asub Pärnumaa keskosas. Valla lõunanaabriks on Pärnu linn, läänepoolseks naabriks Audru vald, põhjaosas piirneb Halinga ja Are vallaga, idaosas Tori valla, Sindi linna ja Paikuse vallaga. Geograafiliselt jääb Sauga valla territoorium Pärnu madalikule, Pärnu ja Sauga jõgede alamjooksude vahelisele alale, haarates lääneosas suurema osa Nurme rabast ja kogu Rääma raba. Soo ja mets hõlmavad valla territooriumist ca 58 %, siit ka valla peamine maavara - turvas. Valla üldpindala on 16482,3 ha, mis on 3,9 % Pärnumaa maavaldade pindalast. Valla territooriumil paikneb 10 küla ja 1 alevik, kus kokku elab ~ 4058 elanikku (01.10.2011). Tihedamini on asustatud valla lääne- ja idaosad, teede ja jõgede ümbrused. Põhimaanteedest läbivad S...
5)hooned ei hakkaks vajuma. Esimene teadaolev 3000 e.Kr. Thaemsi jõe kallastel (langetatud puud). 1500 e.Kr. babüloonlased (bambuse võrsete kiht). 800 p.Kr. viikingid (põõsad). 1926 esimene teadaolev sünteetika kasutamine Ameerikas South-Carolinas (paks puuvillane riie). 1936 Inglise firma Bidim (spetsiaalsed kardinad tee kindlustamiseks, hiljem toodab geotekstiile). Kasutatakse: transport, geotehnika, keskond, hüdraulika, hooneteehitus. Põhjused: kiire paigaldamine, asendavad looduslikku pinnast, lihtsustavad keerukaid pinnastega seotud projekte. Peamised ül: eraldamine, armeerimine, filtratsioon, drenaaz, kaitse reostuse eest. On teisi viise nende ül täitmiseks kuid reeglina annavad GS parema tulemuse ja on odavamad. Tüübid: geotekstiilid, geovõrgud, drenaazivõrgud, geomembraanid, geosünteetilised savimatid, geotorud, geovaht, geokomposiidid, muud
kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Maakera. Panoraam. Atmosfäär Atmosfäär neelab UV-kiirgust ning tekitab kasvuhooneefekti, vähendades sellega ööpäevaseid temperatuuri ekstreemumeid. Atmosfäär Atmosfääri tunnused Pidev, katkematu maad ümbritsev sfäär Gaaside segu Gaasiline, hõre keskond Kihiline ehitus Ulatus u. 1000 km Leidub kõigis Maa sfäärides (mullas, eluslooduses) Hüppe stratosfäärist Koostis Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämm- astikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid looduslikke lisasid, nagu näiteks tolm, eosed/spoorid, vulk- aaniline tuhk ning meresool.
Lootekahjustuse puhul häirib kiiritus juba arenemas oleva loote arengut. Pärilike kahjustuste korral toimub täiskasvanud inimese sugurakkudes (muna- ja seemnerakkudes) kiirituse toimel muutus, mis võib isegi mitte avalduda nende inimeste lastel (seega esimeses järeltulijate põlvkonnas), kuid võib kanduda edasi tulevaste sugupõlvedeni. Saue Gümnaasium Referaat Radioaktiivne ja ioniseeriv kiirgus. Kiirkond, keskond, tervis. Koostajad: Maret Mägi 12a Kristi Randma 12a Eveli Tori 12a Veebruar 2008.aasta
Selle kirjutas üks Inglise Kolledzi abiturient. Kõige rohkem veenis mind oma seisukohale truuks jääma tema suurepärane lause: "Miks ei võiks koolis valitseda rõõmus demokraatia, kus soovijatele jääb võimalus väljendada enda tundeid ka oma välimuse kaudu? Pealegi on lapsed ikkagi lapsed. Neid peaksid ümbritsema värvid ja rõõmsameelsus,, See lause on lausa geniaalne! Miks ei võiks meid, noori huvitavaid ja sisemiselt värvilisi, ümbriseda keskond kus me tunneme ennast mugavalt ja mõnusalt. Sellest olenevad tegelikult ka õpilaste hinded. Kui riietus on ebamugav viib see tuju alla ja kes küll tahaks halva tujuga kooli tulla või mõnda tähtsat kontrolltööd teha ? Mina igatahes mitte. Pealegi on just kool laste jaoks see kohta kus nad veedavad oma põhilise aja ning just siis on neil tungiv soov erineda ja olla isikupärane. Veel võiks lisada, et koolivorm on ebamugav ning ei pruugi sobida kõidikele keha proportsioondele. Jah
kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus-eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse.Kuna isiksuse kujunemist mõjutab ka keskond, ei ole ühe inimese käitumine võrreldav teise omaga. Intelligents aga on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võme, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. Intelligentsust mõjutab pärilikkus, varane lapsepõlv, kasvukeskond ja sünnijärjekord. Intelligentsust mõõdetakse samuti testide abil. Mõõtmine sai alguse aastal 1904 aastal ning 1912.a pakkus W
11.00-12.00 õueaeg 12.15-13.00 lõunasöök 13.00-15.00 puhkeaeg 15.30-16.00 õhtuoode 16.00-18.00 õueaeg 17.00-18.00 tegevused ja vaba mäng (õues) Tegevuste kava · KEEL JA KÕNE: · 3-4a.Vaatleme sügislilli(katsume,nuusutame,korjame vaasi).Sügis metsas ja koduaias · 5-7a.Sügise algus 23.september,lindude ränne.Rahvakalender- Mihklipäev(29.sept.)Sügispildi vaatlus,mida lapsed pildil näevad?(kõnelema ergutamine) · MINA JA KESKOND: · 3-4 a.Sügise tunnused(matkime vihma ja tuult jne.)Proovime ennast riietada vastavalt ilmale,ISE-ISE. · 5-7a.Liiklusreeglite kordamine(tänaval ja lasteaias)Loodusvaatlused,uurimised.J alutuskäigud metsas. · MATEMAATIKA: · 3-4a.Õues loeme lehti,leitud lehed toome tuppa raamatu vahele kuivama. · 5-7a.mänguasjade mõõtmine,kordame üle cm ja mm.Mõisted rohkem-vähem. · MÄNG: · 3-4a.Teeme õues liivakooke,avastame poriloike. · 5-7a. Õppe lauamäng ,,Minu pere"
Gristi Adrat TTP-10 Foorum Urmas Lehtsalu Foorumis räägiti Millised on Eesti tuleviku jaoks kõige olulisemad küsimused? Külas olid Priit Põldoja(ettevõtja), Ain Aaviksoo(Poliitikauuringute Keskuse Praxis juhatuse liige), Ott Pärna(Arengufondi juhatuse esimees) ja Maarja Mändmaa(Mitteturundusühingute ja Sihtasutuste Liidu nõukogu esimees). Seal küsiti rahva arvamust. Küsimus nägi välja nii Kas Eesti on talentidele atraktiivne riik? 21,1% vastas JAH ja 78,9% vastas EI. 1000 inimest ei arva eesti tulevikus ühte moodi,(nad mõtlevad kuhu rohkem püüelda).Riik peaks olema koduselt armas ja avatud,(avatud selles suhtes, et rohkem maailmale avatud).Sellest suhtes armas et ühte pidi et ühiskond oleks terve et hammasrataste vahele jäävaid inimesi oleks vähem. Ja peamiselt talendid tulek kõrval riikidest. (mis ei ole eriti hea minu meelsest sest ikkagi me oleme ju Eesti riik ja meie rahvaseast peaks tulema talente mitte mujalt riikidest). M...
Esimest tüüpi energiaallikad TALLINNA TEENINDUSKOOL 011MT Esimest tüüpi energiaallikad Referaat Juhendaja : Heikki Eskusson Tallinn 2012 Esimest tüüpi energiaallikad Sisukord Esimest tüüpi energiaallikad Sissejuhatus Mina räägin teile esimest tüüpi energiatest ( tuulest,veest,päikese ja laine energiast ) ja nende kasutamise võimalused Maailmas. Esimest tüüpi energiaallikad 1.Elektrienergia Elektrienergia on üks laiemalt tarbitavaid energiavorme ning suur osa erinevatest allikatest saadavast primaarenergiast muudetakse elektrienergiaks. Elektrit toodetakse elektrijaamades, kõrgepingeülekandevõrkude kaudu kantakse üle tarbimispiirkondadesse ning jaotatakse tarbijatele kesk- ja madalpingejaot...
Pedagoogilise situatsiooni kirjeldamine ja analüüs Ühes Eesti linnas X elavad nii eestlased, kui ka venelased (venelasi on natuke rohkem, kui eestlasi). Selles linnas on üks kõrgkool, mille nimetus on Y. Nii eestlased, kui ka venelased õppivad selles kõrgkoolis. Peaagu kõik ained on ainult eesti keeles või suurem osa infot on eesti keeles, aga paljud õpetajad teavad ka vene keelt . Konflik on selles: venelased tahavad, et neil oleks võimalus saada informatsiioni ka vene keeles nii lektsiooni ajal ( õpetajad selgitavad ka vene keeles, kui seda oskavad), kui ka pärast seda (õppematerialid on nii eesti, kui ka vene keeles). Eestlased on muidugi vastu. Ühes aines lektsioonide ajal vaidlevad tihti eestlased ja venelased teine teisega, sest venelased paluvad õpetajat korrata, selgitada vene keeles või tõlkida mõne sõna. Eestlased ütlevad, et sellega venelased raiskavad nende ja õpetaja aega ja see segab neid keskendu...
KESKKONNAPROBLEEMID TÄNAPÄEVAL JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED REFERAAT 2010 KESKOND Keskkonna all me mõistame kõiki loodusressursse sh maa, maakate, ökosüsteemi kooslusi (nii floora kui fauna), maavarad, ookeanid, atmosfääri, kliima, kliimaregulatsiooni ja aineringeid. Keskkonnasüsteemis on kõik kõigiga seotud, st üks keskkonnategur mõjutab teist tegurit. Tegurite muutumisel-muutmisel rikutakse looduslikke tasakaalumeheanisme. Looduslikud süsteemid (ökosüsteemid) on isereguleeruvad ehk tasakaalustuvad.
*Eesti rahva arv on 1 286 540. * Taani keskmine eluiga on meestel 76,3 ja naistel 80,7 aastat. *Eestis on keskmine eluiga meestel 77,4 ja naistel 83,2 aastat. * Taanis on õppureid 1 miljon. *Eestis on 1578,6 õppurit. * Taani käibemaks on 25%. *Eestis on käibemaks 20%. * Taani tähtsad valdkonnad on transport, põllumajandus, jäätmed ja keskkond. *Eesti tähtsad valdkonnad on majandus, rahvastik, keskond, sotsiaalelu ja loendused. Lepinguline baas Eesti ja Taani vahel on sõlmitud järgmised lepingud: · Majandus-, tööstus- ja tehnilise koostöö leping (jõustus 28.07.92) · Vastastikuste investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustus 24.02.93) · Vastastikuse viisakohustuse kaotamise leping (jõustus 01.05.93) · Kokkulepe reisijate ja kauba rahvusvahelise maanteeveo korraldamiseks (jõustus 27.08.93)
Variant 1 1. Treipingi põhiosad ja rakised: P: spindli/kiirusekast, kitarr, ettenihkekast, säng, supordipõll, suport, tsentripukk, elektrikilp. R:padrunid,tsentrid,tornid 2. Treiteranurgad: -esinurk, -taganurk, -teravnemisnurk, -lõikenurk., r-lõikeservanurk, r'- abilõikeservanurk, r-tippnurk 3. Lühikese koonuse nurga arvutamise valem. tan = D-d/2·l D-välimine läbimõõt, d-sisemine läbimõõt, l-pikkus, d-sisemine läbimööt. 4. Mis on siire? Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel moodustavaid pindu ja lõikereziimi (astmeliselt) muutmata. (töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus). 5. Mis on punapüsivustäpp? Lõiketöötlemisel tekkiv kriitiline temp. mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, treitera/detaili kinnit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
