* Destruendid (kolmas troofiline tase) ehk lagundajad. Tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. Või siis Abiootilised (tegurid elutaloodusest [õhk, muld, vesi, temperatuur]), biootilised (tegurid elusloodusest [kisklus]) ja anaeroobsed (tingitud inimtegevusest [metsaraie, reostus]). Tekib aineringlus 2. Selgita abiootilisi tegureid, näited, fotoperiodism. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest, jagunevad kaheks: * Kliimategurid: temperatuur, sademed, päikesekiirgus, tuul. * Elukeskkond: õhk, vesi, muld. Fotoperiodism- Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele. Nt; taimedes ehituslikud ja talituslikud muutused. Paljude taimede õite moodustumine sõltub ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool IÄ Eesnimi Perekonnanimi INIMESE OSA AINERINGLUSES Referaat Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. rahvastiku kiire kasv........................................................................................................ 4 2. liikide hävimine................................................................................................................5 3. metsade pindala vähenemine........................................................................................... 7 4. Kõrbestumine ja näljahädad...........................................
on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad. Ekvatoriaalse vihmametsa mullad sisaldavad vähe huumust, sest toitained kasutatakse teiste organismide poolt kiiresti ära. Üldised mulla omadused: Raua- ja alumiiniumoksiidide rohkus Happelised(ph-4,5-5,5) Minereaalainevaesed, sest niiskuse ja soojuse tõttu on aineringlus väga kiire. Keemiline murenemine. Tingimused muldade tekkeks on: Rohkelt niiskust ja soojust Kiire ainevahetus Mineraalainete välja uhtumist ei toimu Savikas muld, mis ei lase vett väga hästi läbi.
Ekvatoriaalne vihmamets Amazonase madalik Kesk-Aafrika Kagu-Aasia Kliima Aastaajad pole selgelt eristunud Sademeid langeb aastas üle 2000mm Ööpäevane keskmine temperatuur püsib 25 26°C vahel Äikest esineb vähemalt 200 päeval aastas Õhuniiskus 50%100% Siseveed Amazonas LõunaAmeerikas Kongo KeskAafrikas Mullastik Väheviljakad ferraliitmullad Kiire aineringlus Taimestik 70% taimestikust on puud Ühel hektaril 200300 erinevat puuliiki Puud kasvavad rinnetena Ühte liiki puud tavaliselt kõrvuti ei kasva Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Viigipuu Plankjuured Seened Must pipar Vanill Raitlill on maailma kõige suurema õiega taim, õie läbimõõt kuni pool meetrit
või teise liigi esinemine, puudumine, arvutus) Wikist: Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdfeger 1963) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. 3. Koosluse tasemel ( koosneb erinevatest populatsioonidest) = sünökoloogia (koosluse struktuur, aineringlus, funktsioneerimine) Wikist: Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. Ökoloogia on bioloogia üks tähtsamaid distsipliine. Ta uurimisvaldkond kattub paljude teiste biol. distsipliinidega nagu geneetika
aastaringselt suhteliselt stabiilne. Aafrika vihmametsade aladel voolab Kongo jõgi, mis on tähtsaks liikumisteeks ja oma suurte languste tõttu energiarohke. Vihmametsades on väljakujunenud väheviljakad ferraliitmullad. Muldade lähetekivimid on raua ja alumiiniumirikkad ning nende väljauhtumise tõttu on muld raudoksiidist punakaspruun. Muld on happeline ja mineraalainete vaene, sest niiskuse ja soojuse tõttu on aineringlus väga kiire. Termiidid, mikroorganismid ja seened lagundavad orgaanilise aine kiiresti ja tekkinud toitained omastatakse kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid uhutakse juba enne täieliku lagunemist vihmadega jõgedesse. Vihmametsad on erakordselt liigirikka ja tiheda taimestikuga. Puud kasvavad rinnetena, kõrgeima rinde moodustavad 50-70 meetrised hajusalt paiknevad puuhiiglased. Teise rinde puud on umbes 40 meetri kõrgused ja nende laiad
Ökoloogi I semestri konspekt 1. Millega tegeleb ökoloogiateadus? (kaasaarvatud: peamised uurimismeetodid, ökoloogilised faktorid, skaalad) Ökoloogiateadus on teadus, mis uurib seoseid mis määravad organismide leviku ja rohkuse. Ökoloogia teadus tegeleb organismidega, populatsioonidega, kooslustega, ökosüsteemidega ja biosfääriga. Ökoloogia peamised uurimis meetodid on vaatlus, tehistingimused ja eksperimendid. Ökoloogilsed faktorid on abiootilised ja biootilised faktorid. Ökoloogilsed skaalad on bioloogiline skaala (keskkonnast mõjutatud ja kuidas ise mõjutab ennast), ruumiline skaala (näiteks, kui palju isendeid teatud suuruses maalapil elab) ja ajaskaala (pikaajalised uuringud, mis nõuavad rohkem ressursse jne). Ökoloogilised tingumused- füüsikalised ja keemilised tingimused, mida organism kogeb (temperatuur, õhuniiskus, keskkonna happelisus, ostmootne rõhk) Ökoloogilised ressursid- ökoloogilised faktorid, mille kättesaadavus ole...
Muidu seemned ei idane Troopiline – läbi aasta veg. periood, Mullad niiskuse defitsiit soojushulk >8000 kraadi, o Seotud kliimaga (mullaprotsessid) vähe põllumaad. o Parasvöötme mullatekkeprotsess – Lähisekvatoriaalne – muld viljakam kui leetumine – ehk toitained uhutakse ekv., aineringlus aeglasem. Enamasti alumistesse kihtidesse istandused. Lähemal ekvaatorile – lühem o Mullaviljakus kuivaperiood. o Põuakindlus Põllumajandusliku tootmise vormid o Mullalõimis (osade suurus) Omatarbeline põllumajandus Relieef o toodetakse peamiselt oma pere
ning aine- ja energiabilanss on nullilähedased. 9. Nimetage ülemaailmse elurikkuse vähenemise neli peamist põhjust. Elurikkuse vähenemise põhjused: elupaikade häsvimine või ümberkujundamine; võõrliikide pealetung; keskkonnareostus ja üleilmne kliimamuutus; otsene hävimine inimese poolt või üleekspluateerimine. 10. Milleston tingitud kliima soojenemine? Peamised kasvuhoonegaasid. Fossiilsete kütuste põletamise tagajärjel loomulik aineringlus - nimelt süsiniku ringlus - meie maailmas on rikutud. Lisaks suur osa CO2-st tuleb metsade raiumisest ja rabade kuivendamisest.Teised olulised kasvuhoonegaasid: veeaur (H2O), metaan (CH4), CFC (kloroflorosüsivesinikud). 11. Millal (XX sajandil) ja miks hakkasid inimesed pöörama rohkem tähelepanu keskkonnaprobleemidele? Kuidas on sellega seotud raamatud ,,Hääletu kevad" ja ,,Kasvu piirid"? 1950. aastatel - massiivne majanduskasv üle maailma paljud
Uurimisobjektid: Organismide levik ja arvukus 3 eri moodust:Üksikisendi tasandil = autoökoloogia (org <-> keskk);Populatsiooni tasemel (ühe ja sama liigi isendil) = demökoloogia (ühe või teise liigi esinemine, puudumine, arvutus) Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdfeger 1963) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Koosluse tasemel ( koosneb erinevatest populatsioonidest) = sünökoloogia (koosluse struktuur, aineringlus, funktsioneerimine) Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega.Looduslik valik, kohanemine, kohastumine Kohanemine on fenotüübiline, nt mingile temperatuurile, kuid ei anna seda omadust oma järglastele edasi.Kohastumine on genotüübiline (?) annab selle kohastumise edasi järglastele
· 48. [1 p.] Mis põhjustab nn ,,Los Angelese" tüüpi sudu? · 46. Sudu on suitsu ja muude lisandite tõttu mürgiseks muutunud udu, mis tekib saastunud õhus udu ja tuulevaikuse kaastoimel. · 47.Liiklustekkeline sudu. · 48. Fotokeemiline sudu. · 49. [1 p.] Mis on geoloogiline tsükkel? · 50. [1 p.] Mis on kontinentide triiv ja millega seda seletada? · 51. [1 p.] Kuidas tekivad settekivimid? · 49. Geoloogiline tsükkel on korduva iseloomuga geoloogiline aineringlus. · 50. Kontinentide triiv on nende omadus ajajooksul oma arengus asukohta muuta. See on seletatav maakera ehitusega, kus kõvade pealiskihtide, mis moodustavad maakoore, on pidevas püdelas olekus kiht, mis koos muude geoloogiliste protsessidega tingib laamade liikumise. · 51. Settekivimid tekivad maapinnalt murenevate kivimite osade kuhjumisel, settimisel ning aja jooksul taas kivistumisel. 52. [6 p.]Kirjelda vee tsüklit kõrvaloleva joonise
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtus...
saada. 2.1 Ajalugu Inimese kosmoselaeva tingimuste jäljendamise katsetuste ajalugu algas 50 aastat tagasi Siberis. Krasnojarski Biloogiainstituudi seinad jutustavad mustvalgete piltidega teedrajavatest tulemustest, mis saavutati1960. aastal sealses 300 ruutmeetri suuruses Marsi simulaatoris Bios-3. Tänapäeval on simulaator unarusse jäänud ja fotografeerimist keelav silt enam ei kehti. 2.2 Venelaste katsed Venelaste mõte oli luua Maa habras aineringlus kontrollitavas suletud süsteemis. Seejärel tahtsid nad mudeli üle viia kosmoselaevadesse ja jaamadesse. See oli teadus, mida tehti täieliku saladuskatte all. Ja see oli katse, mis väidetavalt maksis vähemalt sama palju kui mitu korda tuntum Kuu programm. Ärasõiduni viivate katsetuste pioneer oli teadlane Jevgeni Sepelev, kes 1961. aastal elas esimesena 24 tundi suletud bioloogilises süsteemis, kus vetikas Chlorella muutis tema hingeõhust tuleva lämmastiku hapnikuks
Maastik. Maastiku mõiste areng. Erinevates keeltes erinev tähendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on sõna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (Rühmitus "Noor Eesti"). Oskussõnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse sõnaraamatust". Eesti k - Värvide ja vormide laad vaateväljas, peisaaž Territoriaalse üksuse üldine nimetus. Ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokomplek...
alusel (Thornthwaite) 43. Kliima tüübid ja nende iseloomustus Ekvatoriaalne vöönd: 10N 10S niiske ekv aastasademetesumma on tavaliselt üle 2500mm, õhutemperatuur on aastaringselt ca 27-28C, Öö on troopika talv. Vihmametsa keskkond: ühtlaselt soe ja niiskust palju suur produktsioon, muldkate paks aga orgaanika ja toitainete vaene, palju rauaoksiide,seetõttu ka punane. Väga intensiivne lagunemine ja kiire aineringlus. Väga erosiooniohtlik. Keskkond: Laialehine igihaljas vihmamets, väga liigirikkas, palju rindeid. Toodanduks väärispuit, kakao,banaan, kookospalm Niiske-kuiv troopikakliima: vahemikus 5-20NS laiust, väga niiske ja kuiv aastaaeg, sademeid 500-1000mm, temperatuurid aastaringselt kõrged 20-30C Savann: 5-20NS, Aasias kuni 30N muld viljakas, eriti üleujutavates jõeorgudes, võimas rohurinne,taimkate kohastunud põuaperioodiks, üksikud
varudel. Ei kasutata sünteetilisi väetisi. Looduslikke väetisi kasutatakse. väh 30% ulatuses väetatakse liblikõielistega 5. Maheviljeluse rakendamise võimalused - olemasolevad eelised, puudused Eelised: Mahedal on mullas mikroorgaanisme rohkem, tervisele ohutum (pestitsiidid, toksiinid), kvaliteetsem (rohkem antioksüdante). Tavapärane üleminek tavaviljeluselt mahepõllumajandusele kestab 2-5 aastat. Eelised: tasakaalustatud aineringlus, loodushoidlik tootmisviis Puudused: Umbrohtumuse suurenemine 6. Mullaviljakus (füsioloogiline, fütosanitaarne ja tehnoloogiline funktsioon). Jaguneb 2-ks: 1. Looduslik- inimene ei sekku tootmistegevusega 2. Kunstlik- inimene sekkub tootmistegevusega Mullaviljakus põhineb füsioloogilistel, fütosanitaarsetel ja tehnoloogilistel funktsioonidel. Füsioloogiline funktsioon seisneb taime juurte vee-, toitainete-, õhu-, ja soojusvajaduste
Taaskasutus on kesk- konnasäästlik toimimisviis kasutamaks uuesti toodete ja pakendite materjale ja/või neis sisaldu- vaid aineid. Taaskasutus aitab vähendada loodusvarade tarbimist, saastamist ja jäätmeteket ning soodustab säästvat arengut. Taaskasutuse korral on ökosüsteemi aineringlus suletud ning osutub võimalikuks saavutada ökoloogiline tasakaal loodusvarade kasutuselevõtmise ja uuesti kasutamise vahel. Jäätmete taaskasutuse võimalusteks on jäätmete ringlussevõtmine, nende kasutamine 328 12 Pakendid ja pakkimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
