Eesti kliima Nimeta atmosfääri mõjutsentrid ? Paiknemine parasvöötme läänetuulte vööndis .Atmosfääri mõjutsentrid: Islandi M (talvel), Assoori K (suvel), Siberi K (talvel, Vojeikovi telg), Grööni K (talvel), Vahemere M (talv). Aktiivne tsüklonaalne tegevus: aastas keskmiselt 132 tsüklonit või nende lohku ja 65 antitsüklonit või nende harja. 64% päevadest on ilm tsüklonite mõju all, 43 % päevadest aga frontide mõjutada. KIRJELDA PEAMISEID TSÜKLONEID JA NENDE MÕJU? Tsüklonite peamised liikumisteed: Põhjatsüklonid (16%) - maksimum talvel (21%), miinimum suvel ja sügisel (12-14%). Liigub läänest itta jääb rohkem lõunasse, sellega ei kaasne suurt tuult. Kaasneb aga SOE ILM, mis toob talvel sula ja pilvesilma, läänetuul ja võib esineda vähe sademeid. UDU. Ülevalguvad tsüklonid (24%) - maksimum sügisel ja eeltalvel (30-32%), miinimum suve teisel poolel ja talvel (19-20%). Liiguvad eestist üsna lähedalt mööda. Mägedest alla langev tsüklon muutu...
Meteoroloogia Sissejuhatus Hetke seisuga on Eestis 99 vaatlusjaama seal-hulgas 23 meteoroloogilist automaatjaama. Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse. Atmosfäär on Maad ümbritseb gaasikiht. Ilm atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides. Kliima on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade reziim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist. Ilmaennustusi tellivad põllumajanduse, energeetika, transpordi, tursimi, ehituse ja sõjandusega seotud firmad/isikud. Meteoroologia on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained, aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Uurimismeetoditeks on : vaatlus-eksperiment, modelleerimine, statistiline analüüs, füüsikalis- matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfäär...
Kordamisküsimused ja vastused: meteoroloogia ja klimatoloogia II vihik 2008/09 õppeaasta Kiirgusenergia transformatsioon 1. millised on atmosfääri energia allikad? päike, kosmiline kiirgus ja maa siseenergia 2. kirjelda päikesekiirguse spektraalset koostist. Alates punasest, on oranž, kollane, roheline, helesinine ja tumesinine. Need värvused ei ole omavahel teravalt eraldatud, vaid lähevad pidevalt üksteiseks üle. 3. millised kiirgusvood esinevad atmosfääris? Päikese poolt paralleelsete kiirte kimp-otsekiirgus; hajunud päikesekiirgus tolmus-hajukiirgus; otse ja hajukiirguse summa kannab summaarse kiirguse nimetust. Maa – ja atmosfäärikiirgus 4. mis on kiirgusväli ja milliste karakteristikutega seda iseloomustatakse? Nimetatakse ruumi, kus esineb kiirgus. Kiirgusvälju iseloomustatakse mitmete karakteristikutega nagu kiirgusvoog ja selle tihedus ja intensiivsus. 5. mis on solaarkonstant? Päikese ki...
kirjeldamisega v nende keskmiste väärtustega antud ajavahemikus. 3. Mida nimetatakse meteoroloogiliseks ehk ilmaelemendiks? Nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis iseloomustavad atmosfääri olekut. 4. Mis on meteoroloogia uurimisobjektiks? Uurib atmosfääri ehitust, omadusi ja seal toimuvaid füüsikalisi protsesse. 5. Mida mõistetakse kliimaõpetuse- klimatoloogiana? On meteoroloogia üks tähtsamatest osadest ja samal ajal ka geograafia üheks õppeaineks. Klimatoloogia on atmosfääri protsesside uurimine, mis kujunevad astronoomiliste ja füüsikalis-geograafiliste tingimuste keerulise kompleksi mõjul. 6. mis on klimatoloogia sisuks? uurida atmosfääris kulgevaid protsesse, mis kujunevad astronoomiliste ja füüsikalis- geograafiliste tingimuste keerulise kompleksi mõjul. 7. kuidas defineeritakse kliimat? Kliimat võib defineerida kui ilmade paljuaastast režiimi, mis on tingitud päikesekiirgusest, selle toimest maa
Kordamisküsimused ja vastused: meteoroloogia ja klimatoloogia III vihik 2008/09 õppeaasta Atmosfääri soojusrežiim 1. millised on olulisemad soojuse ülekande protsessid aluspinna ja õhu vahel? a) molekulaarne soojusjuhtuvus b) konvektsioonivoolud c) turbulentne õhu segunemine d) maa pikalaineline kiirgus e) vee auramine maapinnalt f) advektsioon e õhumasside horisontaalne liikumine 2. mida mõistetakse adiabaatilise protsessina? Üldiselt mõistetakse adiabaatilise protsessi all sellist gaasi oleku muutust, mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus ümbrusega. 3. milliseid suuruseid seob omavahel Poissoni võrrand? Adiabaatilise protsessi korral valitseb absoluutse temperatuuri ja rõhu vahel järgmine seos: T/T1= (P/P1)0,288 T/T1- lõpp ja algtemperatuuri absoluutse skaala järgi ...
Aines "Meteoroloogia ja klimatoloogia alused" kõik teises osas puudutatud teemade käsitlus. Teemad: õhurõhk ja tuuled, õhumassid ja frondid, tsirkulatsioon, parasvöötme tsüklonid, äike ja tornaado, maakera kliimad, kliima muutused.
Ilm on pidevalt muutuv atmosfääri seisund, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris toimuvad füüsikalised protsessid. Ilm on atmosfääri olek mingil ajamomendil, mingis kohas ( ilm on atmosfääri hetkeseisund mingil ajal, mingis kohas) Atmosfääri nähtusi ja füüsikalist olekut iseloomustavaid karakteristikud nimetatakse meteoroloogilisteks elementideks - iseloomustab atmosfääri füüsikalist olekut kvantitatiivselt (mõõtühik). N. õhurõhk, õhutemperatuur meteoroloogiline nähtus iseloomustab atmosfääri olekuid kvalitatiivselt (mõõtühik puudub). N. optilised nähtused atmosfääris. Kliima on mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Kliima on mingi piirkonna pikaajaline keskmine ilmade reziim, mille on kujundanud päikesekiirgus, aluspinna iseärasused ja neist sõltuv atmosfääri üldtsirkulatsioon ...
Üldine meteoroloogia Soojus on energia, mis kantakse ühelt kasvuhoonegaaside sisaldust. Fossiilsete 1000 m paksuse pilve puhul neeldub ja Meteoroloogia uurib atmosfääris ja tema objektilt teisele nende vahelise temp kütuste põledes paiskub õhku peegeldub kogu kiirgus. piirpindadel (maa-õhk, vesi-õhk) erinevuse tõttu süsihappegaas CO2. Metaan CH4 eraldub Vertikaalselt langevast valgusest peegeldub toimuvaid protsesse. riisipõldudelt, metsaalustes tagasi 3%, 80´ all vertikaali suhtes Temperatuuri skaalad. lagunemisprotsessides ja loomade langenud valgusest pool tgasi. ...
mingis piirkonnas) · Õhurõhk, isobaar e. Sama õhurõhujoon · sademed ja pilvisus · tuul (kiirus ja suund) Kliima teatud piirkonnale iseloomulik pikaajaliste ilmastikuolude kordumine Isobaar sama õhurõhu joon Albeedo näitab maapinna peegeldumisvõimet ehk s.o. tagasipeegeldunud kiirte hulga suhe pinnale langenud kiirgusest) Meteoroloogia ilmaennustus Klimatoloogia kliima uurimine Kliimat kujundavad tegurid: · geograafiline laius ehk päikesekiirte langemise nurk. · reljeef ehk pinnamood · kaugus ookeanidest ja merest (mereline = humiidne = niiske ja kontinentaalne = ariidne = kuiv) · hoovused (soojad hoovused liiguvad ekvaatorilt poolustele ja külmad poolustelt ekvaatori poole) atmosfääri koostis: · lämmastik 78% · hapnik 21% · argoon 0,93%
1. METEOROLOOGIA - teadus maa atmosfri ehitusest, omadustest ja protsessidest, meteoroloogilistest elementidest. KLIMAtOLOOGIA - uurib kliima tingimusi,vtmeid 3.HU KOOSTISOSAD - lmmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%, ssihappegaas 0,03%, veeaur, aerosool 6.Peamisteks pikeseneelajateks on: TROPOSFRIS- pilved, veeaur, aerosool STRATOSFRIS - osoon 7.HUTEMP, HURHU JA HU TIHEDUSE SEOS - jahe hk on raskem seega on tihedam ja avaldab maapinnale rohkem rhku. 11.PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB - pilvedest, pikese krgusest, hus olevast veeaurust, koha kaugusest ekvaatorist jne 12. PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB PIKESE KRGUSEST HORISONDIL - kui pike paistab seniidis, langeb pinnahikule rohkem pikesekiirgust kui madalama pikesekiirguse korral 13. PILVISUS MJUTAB PIKESEKIIRGUSE HULKA - Pikesekiirgus vib juda maapinnale hajuskiirgusena. 14. ALBEEDO - tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Aluspinna albeedo sltub pinnast. kige rohke...
Maateaduse alused programm 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) Meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) Klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest reziimist) Hüdroloogia (teadus Maa hüdrossfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) Okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) Mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) Biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) Paleograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus)
Andres Tarand sündis 11. jaanuaril 1940. Tallinnas. Andres Tarand lõpetas Tallinna Reaalkooli 1958.aastal (73. lend). Ta kuulub praegu Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Andres lõpetas 1963. aastal Tartu Ülikooli klimatoloogia erialal. Andres Tarandil on kaks poega: Indrek ja Kaarel Tarand. Ta pojad on ka tuntud Eesti inimesed. Indrek on pragune Europarlamendi saadik ja Kaarel on ajakirjanik. Andres Tarandi Politiiline karjäär:
selgitage, miks ühel või teisel perioodil pöörati tähelepanu just sellele uurimissuunale? Loodus-ja ühiskonnanähtuste kompleksne ehk süsteemne uurimine Eri piirkondade kirjeldamine Looduse komponentide omavaheliste seoste uurimine Looduse üksikelementide uurimine Geograafia eri harud Geograafia jaguneb: Ühiskonnageograafia; Loodusgeograafia. Sõltuvalt Maa sfäärist, mida uuritakse jaotub see omakorda: · Atmosfäär geofüüsika: klimatoloogia, meteoroloogia; · Litosfäär geomorfoloogia ja mullastikuteadus; · Hüdrosfäär hüdroloogia, okeanograafia ja okeanoloogia ning glatsioloogia; · Biosfäär Biogeograafia. Loodusgeograafia Biogeograafia käsitleb liikide levikut ja sellest tulenevaid protsesse. Meteoroloogia & klimatoloogia uurib atmosfääri, selle ehitust ja selles toimuvaid protsesse Geodeesia tegeleb Maa pinnaosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja
Andres Tarand Andres Tarand on tuntud Eesti poliitik, kes on sündinud 11. jaanuaril 1940. aastal Tallinnas. Tarand on abielus Mari Tarandiga ning neil on 2 poega Indrek ja Kaarel. Andres Tarand on Tallinna Reaalkooli üks kuulsamaid vilistlasi, kes lõpetas 1958. aastal 73. lennu koosseisus. Pärast Reaalkooli lõppu asus Tarand õppima Tartu Riiklikkusse Ülikooli (TRÜ). 1963. aastal lõpetas ta kooli klimatoloogia erialal. Enne poliitikasse siirdumist jõudis Tarand tegeleda oma erialaga 27 aastat, selle aja jooksul jõudis ta olla: Nooremteadur(1968-1970), vaneminsener(1970-1973), vanemteadur(1973-1976), sektorijuhataja(1976-1979; 1981-1988), teadusdirektor(1979-1981) ja kõige lõpuks ka Tallinna Botaanikaaia direktor aastatel 1988-1990. 1990. aastal valiti Tarand lühikese vahega nii Eesti Kongressi kui ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmeks. Eesti Kongress oli Eesti vabariigi kodanike
Geograafia Konspekt Atmosfäär *Atmosfäär-maad ümbritsev õhukiht. *Atmosfäär kaitseb: kahjulikke kiirguste eest, meteoriitide eest ja reguleerib soojust ja kiirgust. 1) Troposfäär-tekivad ilmastikunähtused, temperatuur langeb 6kraadi tuhande meetri kohta, 80% kogu õhust on troposfääris. 2) Stratosfäär-õhutemp. tõuseb(osoonikiht, neelab päikeselt kiirgust, toimub soojenemine). Osoonikiht on tähtis, et elusorganismid elada saaksid. Pilvisus mõjutab soojenemist ja jahtumist ? - Pilved takistavad sooja väljalaskmist. *Albeedo-peegeldumisvõime-pinnalt peegelduva ja pinnale langeva päikesekiirguse suhe. Albeedo sõltub aluspinna värvusest, maapinna niiskusest, pinna struktuurist, päikesekiirte langemisnurgast. Albeedo 100% looduses...lumi. Albeedo 0%, kui on absoluutselt must pind. *Maa...
minu praegu õpitavate ja eesolevate ainetega. Paljud ained nagu näiteks ökoloogia, jäätmekäitlus, veemajandus, keskkonnakeemia-ja ökonoomika on mul juba läbitud. Siiski leidsin palju huvipakkuvaid õppeaineid, mille olemus kattub Tallinna Ülikoolis pakutavatega. Sügissemestril loetav loomastiku ja taimestiku korraldus ja kaitse põhisisu erineb vähesel määral keskkonnakorralduse valikainetes pakutavast looduskaitsebioloogiast. Meteroloogia ja klimatoloogia kursuseprogramm Granada Ülikoolis on praktilisema käsitlusega, kui Tallinna Ülikooli oma, seega oleks huvitav näha kuidas antud ainet seal õpetatakse. Keskkonnakorralduse kohustuslikes ainetes olev keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit asendub välisülikoolis keskkonnamõjuhindamise ainega. Kuna kõik keskkonnateaduse eriala ained on minu õppekavaga ühilduvad, ei tohiks sobivate ainete leidmine ja ülekandmine probleeme valmistada- huvitavad nad kõik mind väga.
Otsivõimalus Otsistrateegia: liht või Rmt arv TTÜRs laiendatud otsing, kasutatud sõnad, märksõnad, piirangud Sõna Lihtotsing: Water treatment 6 proces Märksõna Piiratud GEOLOOGIA. HÜDROLOOGIA. KLIMATOLOOGIA: Tehnoloogiavesi 42 Joogivesi 80 Vee kvaliteet 246 a) Esitage ühe relevantse raamatu reeglitekohane kirje: J. O. Nriagu, J.S.S. Lakshminarayana . (1989) Aquatic toxicology and water quality management. New York : Wiley 2. (2 P) Leidke TTÜ raamatukogu e ajakirjas Journal of Cellular Biochemistry
probleemide lahendamiseks ja vajalike eesmärkide saavutamiseks kasutatavad teadused. *Teemakaart kaart, millel kujutatakse mingi kitsama või laiema teemaga seotud nähtusi. *Topograafiline kaart kartograafilises projektsioonis koostatud kindlatele nõuetele vastav täpne ja üksikasjalik maastikku kirjeldav kaart. Loodusgeograafia- maakirjeldus ja maal toimuvate loodusprotesside põhjendamine (geoloogia, tektoonika, hüdroloogia, klimatoloogia, meteoroloogia, biogeograafia, ökoloogia) kaudselt seotud- astronoomia, füüsika, matem, Kõikide valdkondade vahel koostöö lõimumine(tänu infovahetusele) 1. Loodusteaduste teke(antiikaeg) Aristoteles-kujundas teadusliku mõtteviisi, füs, mat, kogu loodusteaduste aluse rajaja Eratosthemes- geograafi,a maa on kera kujuline, plaankaardid Ptolemaios- 1. kaasaegne geog kaart 2. Meetodite revolutsioon Galilei- mõõteriistad Newton- seadused 3
Maa kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja pinnalt lahkunud kiirguste vahe. Maa soojuskiirgus kõrgema to-ga maapinnalt suunatud kiirgus madalama to-ga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus kõrgema to-ga atmosfääri poolt madalama to-ga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus on maasoojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne ef.kiirgus, kui maa soojuskiirgus on suurem. Polaaraladel negatiivne, pöörijoontevahelisel alal aasta ringi positiivne. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, sest pinnalt lahkuvad ja pinnas neeldunud kiirgusvood on võrdsed. Kasvuhooneefekt - to ja niiskuse suurenemine seeläbi, et atmosfäär ei lase tänu nn kasvuhoonegaasidele (CH4, CO2, N2O, H2O, freoonid) välja maapinnalt tagasipeegeldunud soojuskiirgust. Tuul on õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mõjutatud õhurõhkude erinevusest. Õhumass on ühesuguste omadustega ( to ja niiskus) suur õhukogum, saab omadused aluspinnalt....
Sissejuhatus looduskaitsebioloog iasse Ülle Irdt MHG 2010 Looduskaitsebioloogia Uurib kogu eluslooduse mitmekesisuse kaitsmise võimalusi Looduskaitse või keskkonnakaitse? On interdistsiplinaarne teadus Bioloogia eriteadlased, looduskaitsjad, ökonoomia, antropoloogia, inimgeograafia, klimatoloogia jne teadlased Teoreetiline teadus Looduskaitsebioloogia Inimene eksisteerinud juba ~4 milj. a. Ürginimese roll looduses oli väike Looduse tugevam mõjutamine sai alguse: Paiksuse tekkega Põldude rajamisega Suurte asualade tekkega Ühendusteede rajamisega Tööstuse kujunemisega Vajadus liikide kaitse järele! Eesmärgid Bioloogilise mitmekesisuse (biological
Kliima maalähedase atmosfääri iseloomulik M seisund (pikaajaline ilmastikureziim) antud A kohas või piirkonnas. A Kliima uurimisega tegeleb klimatoloogia. T Kliimaklassifikatsioonide alused: E ·Temperatuuri, sademetereziimi ja taimkatte A järgi (nt. Köppen) D ·Õhumasside alusel (nt. Strahler) U ·Mullavee bilansi alusel (nt. Thornthwaite) S Maakera piirkondade jaotumine soojusreziimi järgi M troopiline parasniiske, W-rannik ekvatoriaalne
Ühiskonnageograafia Sissejuhatus Geograafia jaguneb kaheks:Loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel meid ümbritsevas eluta ja elus looduses inimese soovidest sõltumata.See on tihedalt seotud: a)biogeograafia b)klimatoloogia c)hüdroloogia d)geomorfoloogia e)tektoonika f)mullateadus Ühiskonnageograafia-ehk inimgeograafia hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt.majandus,kultuur,poliitika) Neid kahte seob keskkonnageograafia,sest inimtegevus mõjutab looduses toimuvat.Seega võib väita et geograafia on mitmekülgne biohaardeline ja piirneb paljude teiste teadustega. Mikroökonoomika-üksikisikute ja ettevõtete käitumist uuriv ja käsitlev haru. Makroökonoomika-majandusteaduse haru,mis analüüsib majandussuhteid riigitasandil. Majandusgeograa...
Geograafia teaduse areng e. maateadus -kirjeldav geograafia (avastati uusi maid, valimistati väga palju kaarte) Kaart- maapinna vähendatud, mõõtkavaline ja leppemärkidega seletatud kujutis. -geograafia spetsialiseerumine (tekkisid geograafia erinevad harud) Geograafia: 1) Loodusgeograafia Uurib looduses toimuvaid protsesse a) Geomorfoloogia (teadus mis uurib erinevaid pinnavorme) b) Klimatoloogia (tegeleb eri paikade kliima uurimisega) c) Imnoloogia (järveteadus) d) Maastikuteadus (uurib nende ehitust, teket ja seaduspärasusi) e) Petroloogia ( uurib kivimite ehitust, levikut, teket jne) 2) Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia Uurib ühiskonnas toimuvat protsessi ja nende ruumilist levikut a) Poliitiline geograafia (uurib poliitilise kaardi kujunemist) b) Majandusgeograafia (majanduslike geosüsteemide, nende kujunemise ja toimimise
raku- ehk kärgstruktuuri avastamiseni. 1997. aastal ilmus maailma preztiisikaimas teadusajakirjas "Nature" J. Einasto, M. Einasto, Veikko Saare, E. Tago ja kuue välismaise kolleegi artikkel sellest, et rikaste galaktikaparvede ruumilises jaotuses on selgesti näha korrapärane struktuur. Universum näib meenutavat kolmemõõtmelist malelauda, mille suuruseks on 120 megaparsekit. Tartu observatooriumi kolmanda osakonna-atmosfäärifüüsika- uurimissuunad on aluspinna füüsika, klimatoloogia, aktinomonitooring, biogeofüüsika ja dünaamiline meteoroloogia. 10 Kasutatud kirjandus · EE 5 lk.81-89 · ENEKE 2 lk.170-173 · http://www.hot.ee/triinu7/8.htm · EE 6 lk.562-563 · http://www.colorado.edu/StudentGroups/CUSEDS/Events/WSW/200 7/sputnik.jpg · http://waterocket.explorer.free.fr/images/Tsiolkovski.jpg · http://quotationsbook.com/assets/shared/img/2707/472px- Galileo_Galilei_3.jpg
Tulemusena on suurlinnade südames temperatuur talvel tunduvalt kõrgem kui nende äärealadel. Peterburis näitab pakasega kraadiklaas isegi kümmekond külmapügalat vähem kui ümbruskonnas. Ka suvel kiirgavad asfalt ja hooned palju soojust, ning linn, kus puudub rohelus, asub nagu praepannil. Pargid ja murud jahutavad aga linna vee aurumise kaudu, sest selleks vajalik soojus saadakse osaliselt õhust. HEINO TOOMING (1930) on bioloogiadoktor, meteoroloogia, klimatoloogia ja agrometeoroloogia professor. Töötanud aastaid Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis.
ridamisi järgnevad joad moodustavad kaskaadi. kosk - suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid. Ka jõel järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi kärestik - naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, mille ulatuses vool on kiirem ja jõe põhi kivisem. Kliima Kliima - maalähedase atmosfääri iseloomulik(pikaajaline ilmastikureziim) antud kohas või piirkonnas Kliima uuriemisega tegeleb klimatoloogia Kliimaklassifikatsioonide alused - temperatuuri,sademetereziimi ja taimkatte järgi(köppen) - õhumasside alusel(strahler) - mullavee bilansi alusel (thornthwaite) Maakera sademete piirkonnad - niiske ekvatoriaalne 10N-10S mE 2000-mm - pasaatide tuulepealne rannik 5-30NS mT 1500-mm - troopilised kõrbed 10-35NS cT alla 250mm - kesklaiuste kõrbed ja stepid 30-50NS cT cP 100-500mm - niiske lähistroopika 25-45 NS mT(suvel) 1000-1500mm - kesklaiuste läänerannik - 35-65NS mP 1000-mm
3. Mis on AEROSOOLID? õhus lisaks gaaside segule esinevad pisikesed tolmu, tahma ja soolaosakesed. 4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. 8. Millega tegeleb klimatoloogia? kliima seaduspärasuste uurimisega. 9. Kuidas ja mille alusel on atmosfäär jaotatud? See on jaotatud õhtutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel neljaks sfääriks. Igat sfääri iseoomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. * 1) TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Temperatuuri langemine järjjärgult 6 kraadi km kohta. Troposfääri kohal on
Geomorfoloogia teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest Klimatoloogia teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist Meteoroloogia teadus Maa atmosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Hüdroloogia teadus Maa hudrosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Biogeograafia teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust maastikuökoloogia teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dunaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes ekliptika tasapind- ümber päikese tiirleva maa orbiidi tasand afeel- Päikesest kaugeim punkt 4.juuli periheel- Päikesele lähim punkt 3.jaanuar geoid- Maa toeline kuju e Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalne pind, mis ühtib merede ja ookeanide häirimatu veepinna selle mottelise pikendusega mandritel poordellipsoid- ruumiline keha, mis saadakse ellipsi poorlemisel ümber oma lühema telje Maa lapikuse väljendamise valem- f=...
Looduskaitse- inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle mõju tagajärgede likvideerimine, biol.mitkekesisuse ja looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Point on tagada Maa toimimise jätkumine. Looduskaitsebioloogia- teadusharu, mis uurib eluslooduse mitmekesisuse kaitsmise võimalusi, interdistsiplinaarne st ühendab bioloogiat, antropoloogiat, klimatoloogia, geograafiat jne Looduskaitsebioloogia olemus ja eesmärgid: dokumenteerida biol,mitkekesisust, uurida inimetegevuse mõju biol.mitmekesisusele, rakendada võtteid neg.inimmõju peatamiseks/leevendamiseks (sh liikide surma peatamine, geneetika säile, ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitse, taastamine) Keskkonnaeetika - uurimib inimese ja looduse vahelised suhted, r rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, metaeetiline välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste ...
Eesti kliima Laius on Eestis häbemata suur, jääme poolustele märksa lähemale kui ekvaatorile. Enamikes kohtades nii suurel laiusel on kliima karmim. NB! Päike on energia-ja eluallikaks, kiirguse hulk on kõrgusega horisondist määratud. Troopikas on ööd enam-vähem ühepikad, seal on päikese trajektoorinurk suurem kui parasvöötmes. Laiuskraadidel on suvel suhteliselt väiksemad erinevused päikesekiirgusest kui talvel. Seega insolatsioonist ei tulene väga suurt erinevust. Küllaga on talvel erinevus päris oluline. Valget aega on refraktsiooni tõttu rohkem. Talvel väheneb pilvisuse tõttu insolatsioon veelgi. Ainult päikeseilmastik oleks järsult sõltuv sesoonsusest. Tsirkulatsioon töötab sellele vastu. Läänetuulte tõttu mõjutab läänepoolne osa kliimat enam kui itta jääv ala. Mõjutsentrid (kas keskmine õhurõhk on madal või kõrge) määravad tsirkulatsioon (õhuvoolu nende vahel). Ilmavaatluste ajaloos...
Samal ajal on 400-st imetajaliigist hävinud üle 100 liigi. Traagiline on tõsiasi, et suur hulk liike pühiti maa pealt enne, kui nad teadlaste vaatevälja (kogudesse, kultuuridesse jm.) oleksid jõudnud. Kui palju bioloogilist informatsiooni me nõnda oleme kaotanud, jääb saladuseks. ÜRO äsjaste andmete järgi on inimtegevuse läbi hävinud 1/3 Maa spontaansest loodusest, degradatsiooniprotsessidega on haaratud ligi 70% maast. Paljude loodusteaduste harude - klimatoloogia, ökoloogia, okeanoloogia, geograafia jt. spetsialistid väidavad, et tagamaks Maal eluks vajalikud kliimatingimused, soojusreziim, maailmamere praegune tase jt. makroökoloogilised faktorid, peab 50-75% biosfäärist säilima looduslikus või sellelähedases seisundis. Niisiis - inimkond on juba astunud üle kriitilise piiri. Elu päritolu ja areng Maal
Maastiku taastamise projekt Maastikuplaani väljaarendamine 1. Projekti eesmärk, mille taastamine, osapoolte, kohalike kaasamine 2. Paiga kirjeldus (sh kasutatud metoodika) ja analüüs 3. Valiku põhjendus 4. Eelarve 5. Projekti kohandamise võimalused 6. Jooksev eelarve pärast taastamist! Kultuurmaastik vajab hooldust! Olulised teadusvaldkonnad maastiku taastamisel 1. Maastikuökoloogia 2. Arheoloogia 3. Paleogeograafia 4. Looduskaitseteadus 5. Klimatoloogia 6. Mullateadus · Maastik keskkonnakorralduses?? IV Karjääride taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited. Korrastamine ehk rekultiveerimine(inglise restoration, recultivation) on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine. Korrastamisel võib taastada kaevanduseelse maakasutuse või anda maale ka täiesti uus funktsioon
Eesti kliima Referaat aines „Üldine klimatoloogia” NSO7022 Üliõpilane: Alina Lerner Juhendaja: Triin Saue Tallinn, 2017 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Kliimavööde.................................................................................................................................4 2. Eesti geograafiline asukoht..........................................................................................................6 3. Eesti kliimat kujundavad tegurid.................................................................................................7 3.1. Kiirguslikud kliimategurid....................................................................................................7 3.2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid..............
· II Maailmasõja järgne periood (algas 50ndatel aastatel) Eesti Vabariigi eelne uurimisperiood Maastikulisi uurimisi ettevalmistav periood. Kestis 1922. aastani Eesti looduse maastikuliseks käsitluseks valmistasid ette järgmised asjaolud: · rahvapärane maastikutunnetus, · praktilise suunaga uurimised kartograafia alal (maakadastrid, maahindamistööd jt.) · teaduse areng (geoloogia, botaanika, mullateadus, klimatoloogia, hüdroloogia jt.). Rahvapärane maastikutunnetus. paljud tänapäeval loodusteaduses kasutatavaid nimetusi pärit rahvakeeles. Rahvanimetused enamasti väikesemõõtmelistel, haaratavatel aladel. Soo liigniiske ala Padu liigniiske ala luidete vahel Nõmm kuiv liiva ala Loo paepealne Karge kuiv kõrgem moreeni või rannasetetega ala Lais rannajärv jne. V. Dokutsajev
olevas pinnases. 14. · Kliimat kujutavad tegurid 1. Päikesekiirgus- see on kõige tähtsam. Kiirgusenergia hulk, mille saab aluspind erineb olemasolevast asukohast maakeral. 2. Aluspinna iseloom- vee ja maismaa jaotus, reljeef, pinnase omadused, taimkate. 3. Atmosfääri tsirkulatsioon, mille kutsuvad esile erinevuse aluspinna soojenemises, mis omakorda sõltub kahest esimesest tegurist. · Klimatoloogia ja kliima mõiste Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim. Kliima uurimisega tegeleb teadus nimega klimatoloogia. Kliima iseloomustamisel tuleb arvestada ilmastikutüüpe ja ilmastikuvariante koos nende esinemisseadus ning välja tuua meteoroloogiliste elementide keskmised ja äärmised väärtused vastavalt perioodile jm järgi. Mida rohkem on elemente mõõdetud, seda paremini võib kliimat iseloomustada.
prognoosid. Lühiajalised prognoosid on 1-2 päeva ja on palju täpsemad kui pikaajalised prognoosid. 24. Prognoosimudelid. 25. Kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirgus: kõige tähtsam. Kiirgusenergia hulk, mille aluspind saab, erineb olenevalt asukohast maakeral Aluspinna iseloom: vee ja maismaa jaotus, reljeef, pinnase omadused, taimkate Atmosfääri tsirkulatsioon: Kutsuvad esile erinevused aluspinna soojenemises, mis omakorda sõltub kahest eelmisest tegurit. 26. Klimatoloogia ja kliima mõiste. Antud koha kliimaks nimetatakse sellele kohale iseloomulikku ilmastikureziimi paljude aastate lõikes, mis on tingitud päikesekiirgusest, aluspinna iseloomust ja atmosfääri tsirkulatsioonist. Kõige üldisemalt määratakse kliimat kui atmosfääri pikaajalist keskmist seisundit mingis piirkonnas. Kliima iseloomustamisel tuleb vaadata ilmastikutüüpe ja variante koos nende esinemissagedustega ning välja tuua meteoroloogiliste elementide keskmised ja äärmised
1. Maastikuökoloogia, seos teiste teadustega Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjutava terviku
aurustumisel ja neelab päikesekiirgust, CO 2 satub õhku fossiilsete kütuste põletamisel ja on vajalik fotosünteesiks. Õhus esineb veel pisikesi tolmu-, tahma-, ja soolaosakesi, mis satuvad õhkus ookeani pinnalt aurustumisel ja neid kokku kutsutakse aerosoolideks. · Ilm- õhkkonna seisund, kliima- pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. Meteoroloogia tegeleb ilma vaatlusega ja ennustamisega, klimatoloogia kliima seaduspärasuste uurimisega. · Õhutemp. vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temp. kindlasuunaline muutumine. 1. Troposfäär: kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist, temp. järkjärguline langemine keskmiselt 6C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. enam ei lange. Troposfääri
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus
selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi juures ja vesi keeb 212 F kraadi juures. Fahrenheidi konverteerimiseks Celsiuse kraadideks tuleb 1) Lahutada Fahrenheidi skaala näidust 32 2) Korrutada tulemus 5/9 ga . Temperatuuril -40° F on ka Celsius -40° kraadi
Linnutee modelleerimine. (8) Atmosfäärifüüsika osakond jaguneb 2 Taimkatte seire töörühmaks, kus uuritakse põhiliselt taimkatete ja veepinna optilist kaugseiret kui ka maakasutust ja selle muutusi. (9) Atmosfääri seire töörühmaks, mille uurimisteemad on päikese ultraviolettkiirgus ja atmosfääriosoon Eesti kohal, kiirgusklimatoloogia ja klimatoloogia aktuaalsed teoreetilised probleemid. (10) Foto 18. Atmosfääriseire töörühm tänapäeval. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?teadustartuobservatooriumis.htm 2.3. Teadlased algusaastatel ja praegu Algusaastatel töötas Tõravere Observatooriumis väga palju teadlasi, kellest on alles jäänud vähesed. Tuntumatest teadlastest on olnud Roopi Hallimäe, Taavet Rootsmäe, Vladimir
niiskust ning tekitavad seega suuremal omakorda sõltub kahest eelmisest tegurit. Atmosfääri üldise tsirkulatsiooni all enda hävingut tõotavas suunas. hulgal sademeid. Mandrite kohal tekkinud Klimatoloogia ja kliima mõiste. mõeldakse maakera ümbritsevate Aegread. õhumassid on kuivemad. Pikk teekond mere Antud koha kliimaks nimetatakse sellele õhuvoolude süsteemi kui tervikut
KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT 1 LOENGUTEEMA - KAART 1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d. kaart on praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi konteksti...
MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus)
P.Anttila(1993) andmeil tegid Berliini ülikooli teadlased 1991/1992 aasta talvel seoses EASOE projektiga rida uuringuid pinatubo aerosoolide ja PSC kohta. Osooniaugu avastamine Antarktika kohal põhjustas ulatusliku uurimisprogrammi käivitumise Põhjamaades. Soome Meteoroloogia Instituut alustas 1987 aastal Sodanküla Meteoroloogia Observatooriumis osoonikihi mõõtmisi, kasutades selleks vana nõukogude osonomeetrit M-83. Tõsisem uurimistöö algas 1988 aastal Soome Meteoroloogia Instituudi Klimatoloogia Divisjonis. Ühistöös Vaisala kompaniiga, mis toodab vastavaid eriseadmeid paigalda ti 1988 aastal Sodankylla Brewery instrument. Seal töötab ka SAOZ spektromeeter. Soome Meteoroloogia Instituut (FMI) teeb märkimisväärse osa oma uuringutest koostöös teiste meteoroloogia instituutidega. FMI-s on tän u koostööle teiste meteoroloogia instituutidega Põhja Euroopa osooniuuringute andmepank. See sisaldab 15 uurimisjaama andmeid osoonikihi kogupaksuse kohta, lisaks veel 3 jaama osoonikihi
Savi 0,23 0,77 külmumissügavused mitmesugustes Eesti Möll 0,28 0,93 linnades ja asulates liivpinnase puhul on Liiv 0,3 1,0 toodud tabelis 4.3. Kruus 0,34 1,13 Toodud sügavused on arvutatud keskmiste Väga jäme täide 0,4 1,33 talvekuude temperatuuridega, mis on võetud ( nt. lõhatud paas) Eesti kliimaatlasest (1970) ja klimatoloogia SniP-st. Tabel 4.3 Keskmised ja maksimaalsed pinnase külmumissügavused Eestis meetrites Koht Kesk- Maksim mine aalne Haapsalu 1,15 1,95 Jõgeva 1,45 2,05 Keila 1,25 2,0 Kohtla-Järve 1,4 2,2 Kunda 1,3 2,1 Kuressaare 1,05 1,75 Kõpu 0,9 1,5 Kärdla 1,05 1,75
STRATOPAUS (vahekiht) Algab uuesti tº langus MESOSFÄÄR - 51/52..86 km MESOPAUS (vahekiht) Algab tº tõus TERMOSFÄÄR - kuni 860 km Õhumolekule vähe suur, kineetiline en. tõttu õhumolekulid põrkavad Kiire t tõus kuni 2000 ºC , virmalised TERMOPAUS (vahekiht) EKSOSFÄÄR >800 km t tõus Õhk puudub ILM - õhkkonna hetkeseisund Ilma uurib METEROLOOGIA KLIIMA - paljuaastane ilmastikuolude kordumine Kliimat uurib KLIMATOLOOGIA Kliimat kujundavad kliimatekketegurid: 10 *Astronoomilised: maa kaugus Päikesest, *Maa telje kallakus, *saadav päikesekiirguse hulk; * Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje * Geograafilised: *mandrite ja ookeanide paigutus, *koha geograafiline laius, *suurte mäeahelike ja ulatuslike madalike olemasolu, *merehoovused, *igilumi- ja jää
) 5. geoökoloogiat(ökosüsteemide suhted aineringluses ja energiavoos) 6. ajalooline geograafia(geograafilised avastused+ideed, süsteemide teke+areng) 7. paleogeograafia(geograafiliste objektide minevik+teke+areng, mitme miljonitagune) 8. biogeograafia(organismide ja nende koosluste levik maakeral) 9. maastikuteadus(geosüsteemide uurimine) Järgnevate teadusharude ülesandeks on uurida üldisemates joontes Maa põhilisi sfääre: 1. meteoroloogia ja klimatoloogia (õhumasside teke+arenemine ajas ja ruumis) 2. bioloogia 3. geoloogia 4. hüdroloogia Üldmaateaduse koht teadussüsteemis - ??? 2.Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. 1.Uurib geograafilist sfääri kui maakera ja ümbritseva universumi osa, seejuures vaadeldakse väliseid (kosmilisi ja planetaarseid) ja sisemisi (Maast enesest tingitud ehk telluriaalseid) mõjusid nimetatud sfäärile. 2. Igasugust transformatsiooni geograafilises sfääris. 3
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terv...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
