Happed ja soolad Hapeteks nimetatakse liitaineid mille molekul koosneb ühest või mitmest vesiniku ioonist ja happejäägist. Sooladeks nimetatakse liitaineid mille molekul koosneb metallist ja happejäägist. Happe nimetus Happe valem Soola nimetus Näidis VESINIKKLORIIDHAPE -I kloriid CaCl2 (SOOLHAPE) HCl VÄÄVELHAPE -II sulfaat K2SO4 H2SO4 VÄÄVLISHAPE -II sulfit Na2SO3
Mineraalhap.estrid-mineraalhappe ja alkoholi kondensatsiooni saadus.Vahad-pika süsinikuahelaga alkoholide ja rasvhapete estrid.Asendamatud rasvhap.- küllastumata rasvhapped, mida organism ei ole võimeline ise sünteesima ja seepärast peab ta neid saama toiduga. Esterdamine-estrite tekkereakts. Estrite seebistamine-hüdrolüüs aluselises keskkonnas. Happeline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mida katalüüsib hape. Rasvade seebistamine-rasvad seebistuvad glütserooliks ja rasvhapete sooladeks. Seebid-rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad. Rasvade räästumine-rasva riknemine peamiselt mikroobide osalusel, millega kaasneb ebameeldiva lõhna teke. Rasvõlide hüdrogeenim.-vedelad rasvõlid on hüdrogeenitavad, tek. tahked taimerasvad. Rasvade ümberesterd.- segatakse tahke ja vedel rasv, pannakse nad omavahel reageerima, mille tõttu mõlema koostis muutub.Amiidid-karboksüülhappe funktsionaalderivaat, mis tek. OH rühma asendamisel aminorühmaga.
· Väävelhappe valmistamisel · Paberi valmistamisel. H2SO4 (Väävelhape) · Konts. väävelhape on õlitaoline vedelik · Kasutatakse gaaside kuivatamiseks · Konts. väävelhape on veest paksem · Väävelhape kuulub tugevate hapete hulka H2S (Divesiniksulfiidhape) · Mädamunalõhnaline · Mürgine gaas · Värvusetu H2SO3 ( väävlishape ) · Keskmise tugevusega hape · Sooladeks sulfitid · Sulfitid leiavad kasutamist fotograafias AITÄH TÄHELEPANU EEST !
Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid liigitatakse nende füüsilise oleku järgi tahkeiks (põlevkivi, fosforiit), vedelaiks (nafta, mineraalvesi) ja gaasilisteks (maagaas), kasutusotstarbe ja koostise järgi kütteaineteks (kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi), metallilisteks maavaradeks ehk maakideks (raua-, vasemaak ja boksiit) ja mittemetallilisteks maavaradeks. Viimased jaotuvad ehitusmaterjalideks (lubjakivi, graniit, kruus, liiv), sooladeks (kivi- ja kaalisool, kips), vääris- ja dekoratiivkivideks (teemant, malahhiit, marmor) jm. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale
2Na-kat + CaCl , MgCl Mg (kat)2 + 2 NaCl kus Ca- ja Mg-ioonid vees vahetuvad Na-ioonide vastu. Kationiidist ja filtrist läbinud vesi sisaldab naatriumvesinikkarbonaati ekvivalendselt toorvee mööduvale karedusele, NaSO4 ja NaCl ekvivalendselt toorvee püsivale karedusele. Soolade sisaldus seejuures ei vähene, ainule, et katlakivi tekitaja Ca- ja Mg-soolad on üle viidud Na-sooladeks. Kareduse kõrvaldamine Na-kationeerimisega. Pehmendatav toorvesi lasta läbi Na-kationiidiga täidetud laboratoorse filtri. Na- kationiidi kihi paksus on 300 mm, läbivoolu kiirus 2 min. 100 cm3. Pehmendatud vee leelisuse määramiseks võtta 100 cm3 pipetiga 100 cm3 filtrit läbinud vett, lisada 3 4 tilka metüüloranzi ja tiitida 0,1 n HCl kuni punase värvuseni. a ×1000 × n Arvutus: = leelisus mg ekv/l
!mõlemad lähteained peavad olema vees lahustuvad ja üks saadustest lahustumatu d) Kuumutamisel lagunevad oksiidid- oksiidiks ja veeks va 1A rühma metallide hüdroksiidid. Amfoteersed hüdroksiidid reageerivad nii hapete kui alustega. ALUSTE SAAMINE a) leeliste saamine metall ja vesi- saadused leelis ja vesinik aluseline oksiid ja vesi- hüdroksiid Võrrandid: Mg + H2O -> MgO + H2 P4O10+h2o-> H2PO3 Happed: happeid liigitatakse sooladeks ja hapeteks 1. Reageerivad metallidega -> sool ja vesinik Lahjendatud hapetega reageerivad pingereas vesinikust eespool olevad metallid. Vesinikust paremal pool olevad metallid ei reageeri., 2. reageerivad aluseliste oksiididega -> sool ja vesi 3. reageerivad alustega -> sool ja vesi 4. reageerivad sooladega -> uus sool ja uus hape Reaktsioon toimub vaid juhul kui tekin oluliselt nõrgem või lenduvam hape, või kui tekib sade. 5
vahetab keemilisel reaktsioonil ligande teise kompleksühendiga siis, kui tekib uus kompleksühend, mis oli eelmistest püsivam, VÄIKSEMA EBAPÜSIVUSKONTSANDIGA, kusjuures kõrvalsaadused võivad olla igasugused, olenevalt ainetest ja tingimustest. Kui kompleksühendi lahusesse viia selliseid ioone, millega kompleksi koosseisus olevad ioonid annaksid rasklahustava ühendi, siis laguneb kompleksühend lihtsamateks sooladeks ja sademesse tuleb ühend, mis tekkis lisatud ioonide reageerimisel kompleksi juurde kuuluvate ioonidega. Igal juhul on reegel: kompleksühend reageerib, kui võimaliku saaduse lahustuvuskorrutis (Ks) on palju väiksem kompleksi ebapüsivuskonstandist(K1-2).
MnO2 + H2 MnO + H2O. MnO2 oksüdeerib ka ammoniaaki: 6MnO2 + 2NH3 3Mn2O3 + N2 + 3H2O. MnO2 on amfoteerne oksiid. Sulatamisel leelistega õhuhapniku juuresolekul moodustuvad manganaadid(VI): 2MnO2 + 4KOH + O2 2K2MnO4 + H2O Soojendamisel hapetega tekivad vaheühendina Mn(IV)soolad, mis kergelt redutseeruvad Mn(II)sooladeks: MnO2 + 4HCl MnCl2 +Cl2 + H2O, millega võib laboris saada vaba kloori. Mn2O7 ehk mangaan(VII)oksiidi saadakse punakaspruuni plahvatusohtliku õlika vedelikuna rohelisest lahusest, mis tekib konts H2SO4 toimel permanganaatidele. ülitugev oksüdeerija ka toatemperatuuril, kiirel soojendamisel laguneb plahvatusega: 2Mn2O7 4MnO2 + 3O2 2. kromaadid ja dikromaadid: valemid, teineteiseks ülemineku tingimused, tuua
Kroom on keemiliselt vastupidav. Toatemperatuuril reageerib kroom üksnes fluoriga, tekib CrF3. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku(temperatuuril üle 300OC), halogeenide, väävli(üle 700OC), lämmastiku(üle800OC) ja süsinikuga. Kontsentreeritud lämmastikhappe (HNO3) ja väävelhappe(H2SO4) toimel kroom passiveerub.Lahjade hapetega reageerimisel tekivad Cr2+ soolad, mis õhuhapniku juuresolekul võivad oksüdeeruda püsivamateks Cr3+ sooladeks. Oksüdeerijate manulusel reageerib kroom ka sulatatud leelistega - siis tekivad kromaadid. Looduses leidub kroomi ainult ühenditena, tähtsaim mineraal on kromiit. 3 Kroom-kõige kõvem metall Metallide kõvadust võrreldakse teemandiga . Kui võtta teemandi kõvaduseks 10, siis kõige kõvema metalli-kroomi kõvadus on 9. Kroomiga võib kriimustada klaasi. Kroomil on ka teisi huvitavaid füüsikalisi omadusi
kaaliummanganaat(VI) kaaliummanganaat (VII) ks 2K2MnO4 + Cl2 2KCl + 2KMnO4. Kaaliummanganaat (VII) ehk kaaliumpermanganaat KMnO4 on tumelilla värvusega kristalliline aine, mda toodetakse K2MnO4 lahuse elektrolüüsil. Kuumutamisel KMnO4 laguneb, eraldades O2 2KMnO4 K2MnO4 + MnO2 + O2. KMnO4 on väga tugev oksüdeerija leeliseses, neutraalses, eriti aga happelises keskkonnas; happelises keskkonnas redutseerub ta Mn (II) sooladeks ja neutraalses ning nõrgalt leeliselises keskkonnas tekib MnO2, tugevalt leeliselises keskkonnas tekib manganaat(VI)ioon. Arvestades permanganaadi (lilla), manganaat(VI) (roheline), MnO2 (pruunikas-must) värvuste teket või kadumist, saab otsustada reaktsioonide kulgemise üle 5K2SO3 + 2KMnO4 + 3H2SO4 6K2SO4 + 2MnSO4 + 3H2O 3K2SO3 + 2KMnO4 + H2O 3K2SO4 + MnO2 + 2KOH K2SO3 + 2KMnO4 + 2KOH K2SO4 + 2K2MnO4 + H2O Mn(VII) Mn(II),
(1atm). Osoon tekib ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal 12. Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed Süsihappegaasi konsentratsioon on tõusnud, sealhulgas ka dilämmastiku ja metaani ning need põhjustavad kasvuhooneefekti (kliimasoojenemine) 13. Hüdrosfäär ja vee jaotumine Maal Maailmameri omab 97,2% kogu veest, mandrijää ja liustikud 2,15%, põhjavett 0,62% ja sisemered,järved ülejäänud. Maailmamere põhilisteks sooladeks on naatrium ja magneesium kloriid. See katab maismaast 71%, ometigi moodustab see Maa massist ainult 0,23%. Põhja-poolkeral on vähem vett,sest siin on maismaad rohkem, lõuna-poolkeral aga vastupidi 14. Vee kihistumine maailmameres Maailmamere temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel. Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime ja lainetusest tulenev vee segunemine lakkab, seetõttu
ainevahetuses, südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, energia vabastamiseks ning närvide ja lihaste toimimisel, vähemalt 300 põhilises ensümaatilises reaktsioonis, süsivesikute ainevahetuse mõjutamiseks ja aminohapete aktiveerimiseks. Magneesiumi puudujääk võib tekkida, kui tarbida liiga palju töödeldud toiduaineid. Samuti võivad osades toitudes leiduvad oksaal- ja fütiinhape siduda magneesiumi organismile mitteomastuvateks sooladeks. Magneesiumi puudujääk võib tekkida: kroonilistel alkohoolikutel, diabeetikutel, maksa tsirroosi, ateroskleroosi, neeruhaiguste ja kroonilise kõhulahtisusega inimestel, pikaajalisel oksendamisel või suhkrurikaste toitude kestval liigtarbimisel. Parimateks magneesiumi allikateks on täisteratooted, pähklid, lehtköögiviljad ja idandid. Joodi on vaja: kilpnäärme hormoonide – türoksiini ja trijodotüroniini – koostises ja seega
adsorbeerib värvaine oma pinnale. 2) värvaine sisaldub juba elektrolüüdi lahuses ja värvikiht saadakse kohe, kuid värvide valik on eelmisest väiksem. 48. Vase ja vase sulamite korr.: Vask ja vase sulamid on suhteliselt vastupidavad nii atmosfääris pinnaseks kui ka looduslikes vetes. Atmosfääris kattub Cu oksiidikihiga (must). Paari aasta jooksulreageerib aluselisteks sooladeks, millised on rohelist värvi. 49. Tina korr. saedusp.: Tina korrodeerub nii happelistes kui aluselistes vesilahustes. Toiduainete hoidmiseks on jama Tina pinnale moodustub Tina(II)oksiid. Maa atmosfääris korrodeerub aeglaselt, merel kiiresti. Lisandid suurendavad korr. kindlust. 50. Terase tsinkimise meetodid...: katmise meetodid: 1) Zn pulbervärv kasutatakse väga peenikest pulbrit, kuivanud värvikihi massist 95% Zn
1. Sool, suhkur, äädikas, jood, seep, piiritus, lõhnaõli, kodukeemia. 2. Keemilise reaktsiooni käigus toimub ühe aine muundumine teiseks. Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne. 3. Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi. 4. Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks. 5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO2; S+O2 -> SO2; 4Al+3O2 -> 2Al2+O3) 2) lagunemisreaktsiooni käigus (CaCO3 -> CaO + CO2) Oksiidid jagunevad aluselisteks, amfoteerseteks ja happelisteks oksiidideks. Aluselised oksiidid on metallioksiidid, happelised aga mittemetallioksiidid.
· südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, · energia vabastamiseks ning närvide ja lihaste toimimisel, · vähemalt 300 põhilises ensümaatilises reaktsioonis, · süsivesikute ainevahetuse mõjutamiseks ja aminohapete aktiveerimiseks. Magneesiumi puudujääk võib tekkida, kui tarbida liiga palju töödeldud toiduaineid. Samuti võivad osades toitudes leiduvad oksaal ja fütiinhape siduda magneesiumi organismile mitteomastuvateks sooladeks. Magneesiumi puudujääk võib tekkida: · kroonilistel alkohoolikutel · diabeetikutel, · maksa tsirroosi, ateroskleroosi, neeruhaiguste ja kroonilise kõhulahtisusega inimestel, · pikaajalisel oksendamisel või suhkrurikaste toitude kestval liigtarbimisel. Parimateks magneesiumi allikateks on täisteratooted, pähklid, lehtköögiviljad ja idandid. Magneesiumi päevane soovitus on 280350 mg, 300 mg magneesiumi sisaldub näiteks:
· südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, · energia vabastamiseks ning närvide ja lihaste toimimisel, · vähemalt 300 põhilises ensümaatilises reaktsioonis, · süsivesikute ainevahetuse mõjutamiseks ja aminohapete aktiveerimiseks. Magneesiumi puudujääk võib tekkida, kui tarbida liiga palju töödeldud toiduaineid. Samuti võivad osades toitudes leiduvad oksaal- ja fütiinhape siduda magneesiumi organismile mitteomastuvateks sooladeks. Magneesiumi puudujääk võib tekkida: · kroonilistel alkohoolikutel · diabeetikutel, · maksa tsirroosi, ateroskleroosi, neeruhaiguste ja kroonilise kõhulahtisusega inimestel, · pikaajalisel oksendamisel või suhkrurikaste toitude kestval liigtarbimisel. Parimateks magneesiumi allikateks on täisteratooted, pähklid, lehtköögiviljad ja idandid. Magneesiumi päevane soovitus on 280350 mg, 300 mg magneesiumi sisaldub näiteks: * 60 g kakaopulbris, * 65 g nisukliides,
kui esimesel juhul. Atmosfääris peab kõige paremini vastu oksiidi-kiht, mis on ~25mm paksune või paksem. Al korrodeerub kõige aeglasemalt mittetööstuslikus atmosfääris, kõige kiiremini aga kõrgelt agressiivses atmosfääris. 48. Vask ja vase sulamid on suhteliselt vastupidavad nii atmosfääris,pinnases kui ka looduslikes vetes. Atmosfääris kattub Cu kõigepealt oksiidiga: Cu+½O2àCuO (musta värvi). Paari aasta jooksul viimane reageerib aluselisteks sooladeks, millised on rohelist värvi. CuOàCu2(OH)2Cl2 ; CuOàCu2(OH)2SO4; CuOàCu2(OH)2CO3 . Seda tekkivat kihti nimet. paatinaks. Cu puhul on koostises aluseline sool. Looduskeskkonnas on vase korrosioon kõige kiirem magevees ja maapinnas, kõige aeglasem aga Maa atmosfääris.Vasktorudele on iseloomulik ja küllalt sagedane auguline korrosioon. Korrosiooni kiirus ja tekkimine sõltub vee koostises ja vase sisestruktuurist (sisepinged, kristalliitne struktuur). 49
agresiivsem ja seda kiiremini hävib. Näiteks: Al vastupidavus Balti mere piirkonnas on samuti nõrk: ligi 10 aastat vees olnud alumiiniumist nurkprofiil oli täielikult hävinenud (tekkis kihiline korrosioon) korrosiooni produktiks on Al2O2 ja Al- hüdroksiidi segu. 49. Vask ja vasesulamid on suht vastupidavad nii atm-s, pinnases kui ka looduslikes vetes. Atm-s kattub Cu oksiidiga: Cu +½02=CuO (musta värvi). Paari aasta jooksul reag viimane aluselisteks sooladeks, mis on rohelised: CuO=Cu2(OH)2C12, CuO=Cu2(OH)2SO4. CuO=Cu2(OH)2CO3. Looduskk-s on Cu korr kiirused: maa atm 0.2-0.6 m/aastas; mere atm 0.6-1.1; linna atm 0.9-2.2; magevees -10, merevees - 50; maapinnas - 1-50. Arvestada tuleb: a)ühendada tuleks terasega nii et ei oleks otsest kokkupuudet, kasutada plastikut; b)tuleb kasutada sulamitest vahetükke, et viia potensiaalide vahe sulamite ja vase ning sulamite ja terase vahel miinimumini;
keskkond seda agresiivsem ja seda kiiremini hävib. Näiteks: Al vastupidavus Balti mere piirkonnas on samuti nõrk: ligi 10 aastat vees olnud alumiiniumist nurkprofiil oli täielikult hävinenud (tekkis kihiline korrosioon) korrosiooni produktiks on Al2O2 ja Al- hüdroksiidi segu. (joonis) 45) Vase korrosiooni sead vask os suht vastupidav korrosioonile (atmos., pinnases ja looduslikes vetes) Atmos-s kattub Cu musta oksiidikihiga. Paari aasta jooksul reag. aluselisteks sooladeks, mis on rohelised. Arvestada tuleb: a)ühendada tuleks terasega nii et ei oleks otsest kokkupuudet, kasutada plastikut; b)tuleb kasutada sulamitest vahetükke, et viia potensiaalide vahe sulamite ja vase ning sulamite ja terase vahel miinimumini; c)vasest asjadelt ei tohi vesi (vesilahused) voolata AL, Zn ja teraest konstruktsioonidele; d)vasktorudele, milles liiguvad vedelikud, on iseloomulik ja sagedane auguline korrosioon; e)korrosiooni võivad kiirendada sisepinged ja suured kristallid
Selgitage, mis on 17 Keemia ja materjaliõpetus metallide korrosioonis anoodipiirkond ja mis katoodipiirkond? Vask ja vasesulamid on suht vastupidavad nii atm-s, pinnases kui ka looduslikes vetes. Atm-s kattub Cu oksiidiga: Cu +½02=CuO (musta värvi). Paari aasta jooksul reag viimane aluselisteks sooladeks, mis on rohelised: CuO=Cu2(OH)2C12, CuO=Cu2(OH)2SO4. CuO=Cu2(OH)2CO3. Looduskk-s on Cu korr kiirused: maa atm 0.2-0.6 µm/aastas; mere atm 0.6-1.1; linna atm 0.9-2.2; magevees -10, merevees - 50; maapinnas - 1-50. Piirangud: *Vase konts pinnalt ei tohi lasta veel valguda ei Zn teraspleki, Al ega Fe-le. *Vasele on isel pisteline ehk auguline korrosioon. Piirkonnad: taval sisald Me teiste Me-de intermetalliliste ühendite või teiste ühendite lisandeid.
Must: ei tea 17 3. Soolsus Soolsus on tingimusfaktor, sest taimedel tuleb kõik üleliigsed soolad tõrjuda. Maismaamullas on suur soolsus ja enamus taimed seda ei talu. Taimed, kes suurt soolsust taluvad, omavad selleks vastavaid kohastumusi. Peamisteks sooladeks mullas: MgCl, MgSO4, KNO3, NaHCO3. Ookeani keskmine soolsus on 35‰. Madalam soolsus: arkliline ookean Kohati soolased paigad: atlandi ookean Soolasem: vahemeri Ookeani soolsuse globaalne jaotus Vee jaotumine vastavalt soolsusele: Soolsus > 0,5 ‰ – magevesi Soolsus 0,5 – 30‰ – riinvesi 2,1 Peamiselt laguunides ja kitsa suudmega meredes, kes
orgaanilise aine sisaldus ja kvaliteet ning pinnase mikrobioloogiline aktiivsus. Ka temperatuur avaldab mõju taimekaitsevahendite lagunemise kiirusele: temperatuuri tõus 10° C võrra kiirendab lagunemist 2,5 … 3 korda. Taimekaitsevahendite eemaldumist mullast soodustavad ka sademed ning päikesekiirgus. Taimekaitsevahendite lagunemine on vaid harvadel juhtudel ühe-etapiline, mil preparaat laguneb süsihappegaasiks, veeks ja mõnedeks anorgaanilisteks sooladeks. Sageli toimub lagunemine mitmes etapis, kusjuures lagunemise vaheproduktid võivad samuti olla taimedele kahjulikud. Kui taimekaitsevahendid ei lagune ühe vegetatsiooniperioodi jooksul, algab nende akumuleerumine kasvupinnasesse, mistõttu pinnas saastub. Kahjulikeks aineteks loetakse ka mitmeid raskemetalle, mis võivad sattuda kasvupinnastesse näiteks komposti koosseisus, juhul kui selle tootmisel on toorainena kasutatud näiteks heitveepuhastite setteid
annaabi.ee 
