TSUNAMI Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi, kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest.
Tasu nami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Sõna "tsunami" on pärit jaapani keelest ja tähendab lainet või laineid sadamas (jaapani keeles ei ole mitmust). Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse.
sagedus ühtib võnkuva süsteemi oma sagedusega nt sõdurite marss sillal, kiigele hoo andmine. · Kahjulik- võnkuv süsteem võib puruneda nt auto mootor, pesumasin, laeva mootor. · Kasulik- nt heli tugevnemine teatud suu asendi korral, heli erinevates ruumides( e akustika), mitmesugustel pillidel. Laine- võnkumise levimine ruumis. Selleks, et tekkiks laine on vaja ruumi ja enamus juhtudel kaa ainet mt merelaine, raadiolaine, helilaine. Ristlaine- võnkumine toimub risti laine levimise suunaga nt merelaine Võnkumise suund Laine levimise suund Pikkilaine- võnkumine levib pikki laine levimise suunda nt helilaine. Võnkumise suund * Laine levimise suund Keralaine- kivi *viskamine vette, maavärin, mürsu lõhkemine. Tasalaine- nt merelaine.
Urmas Lattikas lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1986. aastal. 1983. aastal asutas omanimelise dzässkvinteti. 19901991 õppis ta Berklee Muusikakolledzis dzässkompositsiooni ja klaverit William Daviesi juhendamisel. 19911995 töötas Lattikas Eesti Raadio orkestris ja bigbändis. 1994. aastal dirigeeris Lattikas Eurovisionil Dublinis Eesti võistluslaulu "Nagu merelaine". Kahekordne Uno Naissoo nimelise loomingukonkursi laureaat 1984 ja 1985 ning "Levi Jaagup"'i laureaat 1990. Eesti Heliloojate Liidu liige alates 2000. Eesti Jazziliidu liige alates 2010. Diskograafia: CD "Missa Solemnis"( 2011) CD "Ööliblika tants",(2011) CD "Aja laulud"(2012) On öö- Urmas Lattikas http://www.youtube.com/watch?v=idqu22ImEck
sõidavad enda isikliku autoga ? Statistika näitab ,et autosi ostetakse ja registeeritakse kuude vältel sama palju, väikeste kõikumistega. Seega ei saa otseselt väita ,et inimesed rohkem autodega sõidavad kuigi see linna pildis nii võib tunduda. Äkitselt on inimesed pöördunud tervislike eluviiside poole : sõidavad jalgratastega, jalutavad ja talvel suusatavad. See oleks kasulik nii inimesele endale, inimese rahakotile ning maailma ökosüsteemile. Kaubavedu aga kõigu nagu ,,merelaine oleneb ilmast" . Madalaim kaubavedu oli aastal 1996, kus veeti 60.3 miljonit tonni kaupa, põhjuseks võib tuua seda ,et Eesti riik polnud seotud välismaailmaga nii palju kui nüüdsel ajal. Kõrgeim oli kaubavedu aastal 2007, kus veeti kaupa ligikaudu 108,3 miljonit tonni samal aastal olid ka teised näitajad kõrged. Kõige rohkem veatakse kaupa mööda raudteed, mis on pole üldse üllatav ,sest raudteetransport on odavam kui maanteetransport ja meretransport. Raudteetransport on
kõige suuremad rahalised toetajad Kõige edukam, võttes arvesse kõikide osalemisaastatel saavutatud kohti ja punkte, on Suurbritannia, Eesti on üsna keskel, 23. Kohal. Kõige rohkem võite (7) on Iirimaal, viimati võitis 1996. aastal Kõrgeima skoori üldse on saanud 2009. Aasta võidulaul Fairytale (Norra, Alexander Rybak) Eesti on osa võtnud 21 korda, esimest korda Dublinis 1994 aastal, esindas Silvi Vrait lauluga nagu merelaine. Võtinud 1 kord, 2001. Aastal. Kui eurovisioon toimus tallinnas, sai osaleda vaid 24 riiki. Kuna Portugal osa ei võtnud, sai osa võta Läti kes ka võitis. See oli ka aasta, kui eurovisiooni kohapeal vaatamas oli rekordarv inimesi peaaegu 38 000 Sellel aastal toimub eurovisioon 60. Korda See aasta toimub eurovisiooni finaal 23. Mail, poolfinaalid 19 ja 23 mai. Eurovisioon toimub Viinis. http://60th.eurovision.tv/
Leelo Tungal Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947. aastal Ruilas ainsa lapsena õpetajate perre. Leelo emaHelmes Tungal arreteeriti poliitilistel põhjustel 1950. aastal ning talle määrati kakskümmendviis aastat vanglakaristust ja viis aastat asumist Venemaal Siberis Inta piirkonnas. Leelotkasvatas senikaua isa Feliks Tungal, kes töötas Ruila koolis kunstiõpetajana. Väiksenameeldis tulevasele luuletajale käia koos isaga võimlemis-, laulmis- ja joonistamistundides. 1.septembril 1954. aastal astus Leelo aga juba ise Ruila 8-klassilisse kooli, esimesse klassi. 1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. Keskkooli (praegu Kadrioru SaksaGümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''(17-aastane).Aastatel 1965 - 1966 töötas Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana.1966 - 1972 õppis Le...
tehislikult. Pinnalained- Esineb kahte tüüpi pinnalaineid, esimesel juhul liigub maapind üles ja alla, teisel juhul horisontaalsuunas küljelt- küljele. Maavärina fookus- murrangu tekkimisel tekib kahe maakooreploki libisemine üksteise suhtes mingist kindlast punktist. Epitsenter- maavärina kese Maavärina alad üle maailma Tsunami Tsunami on maavärina või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Kui laine tekib,vastab tema kõrgus ookeanipõhja murrangus toimunud liikumise kõrgusele. Tsunami kõrgus võib ulatuda üle 20 meetri. Kasutatud allikad · http://www.slideshare.net/kristirahn/maa-siseehitus · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ma avarinad.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/2010._aasta_Haiti_maav %C3%A4rin · Aitäh kuulamast!
alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MT Hea Laps juhatuse esinaine. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud libretosid mitmetele ooperitel ja muusikalistele lavastustele, samuti on tema tekstidele loodud ohtralt populaarseid laule. Eurolaul 1993 konkursi vitis laul "Muretut meelt ja sdametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja snad Leelo Tungal. Eurolaul 1994 konkursi vitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Snad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must. Leelo Tungal on laste sber, muhe ja lahke lastekirjanik. Ta on aastate jooksul kirjutanud tiesti tsiseltvetavat tiskasvanuluulet. Leelo Tungal kasutab rtmilis-riimist lahendust. "Tegu on harukordse poeetilise keeletajuga, mida viks nimetada kirjutuseks. " "Tungla snamngud ei s sisu, vaid vastupidi - toovad sisu paremini nhtavale. " Leelo Tungal on ks vilunuimatest vormitunnetajatest, kellel on vere asemel
Seal esines Eesti bänd nimega Tanel Padar & The Sun . Koosseisuga: Tanel Padar (vokaal ja kitarr), Danel Pandre (basskitarr), Tarvo Valm (kitarr), Priit Mägi (trummid), Tomi Rahula (klahvpillid). Nad esitasid teosed : ,, Neljapäev ,, ,, Üksinda üksinduses ,, ,, Nii siis jääbgi ,, ,, Final step ,, ,, Võta aega ,, ,, Tahan elada ,, ,, Kohvile ei jää ,, ,, Täna öösel" ,, Salamisi endaga,, ,,Nii siis jääbki" ,, Lootusetus ,, ,, Milles on asi" ,, Kuu on päike ,, ,, Nagu merelaine " ,, Sind tänan kõige eest " ,, Armetu naer ,, Kotsert oli väga vinge ja mulle meeldis see kontsert väga see toimus vabas õhus ning kui võimalus tekib läheks Tanel Padar & The Sun'i veel kuulama. Kui kontsert lõppes nõudis publik , et nad lavale tagasi tuleks ja laulaks veel laul siis nad tulid tagasi ja laulsid need laulud ära. Minule meeldib kõige rohkem laul nimega ,, Võta aega ,, . Selle laulu dünaamika on alguses vaiksem ja läheb sujuvalt valjemaks ning
Tekib ka maavärinaid. Kahe ookeanilise laama põrkumisel sukeldub samuti ühe laama serv vahevöösse, millest tekivad kas veealused vulkaanid või vulkaanilised saared. Kahe mandrilise laama põrkumisel kerkivad servad kõrgeteks mäestikeks. Vahevöösse kumbki laam ei sukeldu. Esineb rohkem maavärinaid. Maavärin on maapinna võnkumine, mida tekitab laamade järsk liikumine teineteise suhtes. Tsunami on maavärina, maanihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Vulkaan tekib, kui maakoorelõhest tungib maapinnale magma. Vulkaan plahvatab kui selle all olevate gaaside kriitiline rõhupiir on ületatud. KILPVULKAANID KIHTVULKAANID väiksem viskoosus suurem viskoosus räni- ja gaasidevaene räni- ja gaasiderikas basaltne magma voolav magma
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. TSUNAMI MAAVÄRIN PURUSTUS MAALIHE ED Tsunami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Murenemine q Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel.Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine MURENEMINE KEEMILINE FÜÜSILINE Füüsiline ja Keemiline murenemine KEEMILINE Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega.
järjekord Geokronoloogiline skaala - ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks üksusteks Aegkonnad - pikad perioodid - vanaaegkond, keskaegkond, uusaegkond, ürg ja aguaegkond. maavärina kolle-tekkekoht Maa sees. epitsenter-koht maapinnal mis asub otse maavärina kolde kohal maalihe-pinnase kihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul tsunami-maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. vulkaanilõõr-lõõr vulk. sees mis ühendab magmakollet maapinnaga geiser-kuuma vee ja auru allikas süvakivim-keskmise- kuni jämedateraline magmakivim. mineraal-kivimi väike tahke koostisosa, looduses tekkinud. maavara- maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara geoloogia-teadus maa ehitusest geoloogiline aeg-ajavahemik mis võrdub maa vanusega 4.5milj aastat ajastu-aegkonna lühem osa.
Piisas vaid sellest, et Tanel Padar lavale tuli, kui kisa oli juba kõrvulukustav ja kui juba ka esimesed kitarri akordid kõlasid, läksid inimesed metsikuks. Ning lisaks veel Ott Lepland, kes pani ka kõige tagasihoidlimumad naised muusika järgi tantsima. Tanel Padar esitas üsna pika repertuaari nii tuntumate kui ka veidi tundmatute lauludega. Minule meeldis The Suni esituses kõige enam laulud ”Lootusetus”, ”Kuu on Päike” ning ”Nagu Merelaine” ehk võib öelda , et meeldivamad lood olid tema hilisemast repertuaarist. Ott Leplandi lauludest meeldis mulle kõige enam ”Läbi öise Tallinna”. Lava dekoratsioon oli lihtne. Laval olid ainult ansambli liikmed ning nende pillid. Minule see lihtsus meeldis. Nagu öeldakse: ”Lihtsuses peitub võlu”. Esinejate tase oli hea, kuna tegemist oli ikka kahe väga tuntud ning eduka Eesti artistiga, kes niisama latti madalale enam ei lase, vaid võtavad igast kontserdist maksimumi.
Elektromagnetlaine Hertzi avatud võnkering. Kõik elektomagnetlained levivad kiirusega: D=3x10(astmel 8) m/s (Valguse liikumine) Elektromagnetlaine on ristlaine. Elektromagnetväljad jaotatakse sageduse järgi. 440Hz ajaühikus tehtav võngete arv. Sagedus-f Lainepikkus l (lambda) naaber- Laineharjade vahekaugus. Ühik 1m Laineliikumise kiirus C=lxf Helilainet annab edasi õhus olevad molekulid, mis pannakse võnkuma. Merelaine levib vee ja õhu olemasolul, mis paneb vee liikuma. Elektromagnetlaine on ainuke laine, mis levib tühjas ruumis. Elektromagnetlained vahelduvvool 10(kuubis) Hz tekitab lihtsalt generaator (tegelevad elektrikud) raadiolained kuni 10(astmel 12) Hz (tekitab elektron generaator) -raadiolaine ülemine osa ots on mikrolained (teevad toidu soojaks) optiline kiirgus 10(astmel 12)-10(astmel 17)Hz -Infrapunakiirgus (tekib molekulide liikumisel) põhi eesmärk on soojendada
Võnkumine nimetatakse, ühte osa perioodiliselt korduvatest liikumistest Vabavõnkumine kui võnkumine toimub süsteemsiseste jõudude mõjul Sunnitud võnkumine kui võnkumine toimub välise perioodilise jõu mõjul Hälve võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist Laine võnkumise levimine keskkonnas Laine tüübid(näited) Ristlainetus: laine, mille korral keskkond liigub risti laine leviku suunale (nt. tiigivesi, tuult ei ole ja kivi kukub vette; merelaine; valgus ehk elektromagnetlaine) Pikilaine: laine, mis levib keskkonna võnkumisega samas suunas (nt. heli) Keralaine: laine, mis levib kõikides ruumi suundades (nt. granaat, ilutulestik) Lainepikkus piki levimissihti mõõdetud vähim vahekaugus kahe samas taktis võnkuva punkti vahel Lainete difraktsioon lainete paindumine tõkete taha Elementaarlaine väikseim võimalik laine
ooperitele ja muusikalidele "Ooperimäng", "Saabastega kass", "Ohver", "Seakarjus", "Hunt ja seitse kitsetalle" jt., samuti Rene Eespere lastemuusikalile "Metsluiged" ja Olav Ehala lastemuusikalile "Nukitsamees" ning ka Eino Tambergi, Raimo Kangro, Raimond Lätte, Rein Rannapi kantaatidele jm. Tungal on kirjutanud ka palju eurolaulude tekste: 1993. aaastal võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen, 1994. aastal võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses, viisi kirjutas laulule Ivar Must. Tema teoseid on tõlgitud vene, soome, leedu itaalia, esperanto, tsehhi, ungari, armeenia, gruusia, moldova, kasahhi, ukraina, tadziki, saksa, poola, valgevene jpt keeltesse. Tungla tõlkes on ilmunud Bella Ahmadulina lüürikavalimik "Muusikatunnid", J. Hora ja F Srámeki luuletuste kogus "Kümme XX sajandi tsehhi luuletajat", M. Tsvetajeva "Luulet" ning rohkesti lastele määratud luule- ja proosaraamatuid, nt. P
lõhede süsteem, mida mööda vulkaaniline materjal tõuseb maapinnale · maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega · maavärina kolle - koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine · maavärina kese - kolde kohal maapinnal olev paik · tsunaami - maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. · nõlvaprotsess - kivimmaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul 2. Iseloomusta: · Ookeaniline; mandriline maakoor (ulatus, kivimid, vanus) ookeaniline maakoor - ulatus 5-10km; tardkivimid; mandriline maakoor - ulatus 35-45km; tardkivimid, settekivimid, moondekivimid · Vulkaaniline saarkaar ja vulkaaniline mäestik (teke + näide) Saarkaar tekib siis, kui vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad
lähtekeskkonda tagasi. (nt. veepind, kaja) 16. Lainete murdumine nähtus, kus laine muudab levimise suunda üleminekul ühest keskkonnast teise. (nt. vaadates vee pealt eset, on see petlik, sest tegelt ei ole ese täpselt selle sama koha peal) 17. Lainete interferents koherentsete lainete liitumine, mille tulemusena lained kas võimendavad või kustutavad teineteist. (nt. koorilaul) 18. Lainete difraktsioon nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. (nt. merelaine kivi taha) 19. Harmoonilise võnkumise üldvõrrandid:
to Estonia". Viimane neist oli verivärske, teised olid kõlanud ka eelmistel singlitel. Kõik lood olid eestikeelsed. 2005. aastal oli Tanelil ja The Sunil käsil plaadi lindistamine ning valmis sai see juuni alguseks. Debüütplaadil ''The Greatest Hits'' kõlavad vaid eestikeelsed palad ja neid on kokku 14. Nende seas on "Nii siis jääbki", "Kuu on päike", "Vale", "Unistus", "Saadan kuradile", "Lõhu ring", "Nagu merelaine", "Tead sa?", "A.S.A.P", "Neljapäev", Sõnad läinud" ning kolm versiooni loost "Welcome to Estonia". Sun Music' all 2005 lõpus tulnud "Veidi valjem kui vaikus" CD+DVD pakub muusika ja üllatuste nautimist küllaga. DVDd "Veidi valjem kui vaikus" ja sinna juurde kuuluva CD materjal on senised the greatest hit´id eelmiselt plaadilt akustiliselt ümber mängituna pluss mõni lisalugu. Salvestatud unplugged kontsertidel: Tartu Sadamateatris, Tallinnas
laavavooludest. Maavärin- seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina kolle- koht kus algab kivimite rebestumine. Maavärina epitsenter- punkt, kus peaksid teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused. Seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Tsunami- maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. 2. Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ning mandriliseks maakooreks. Maakoorele järgneb vahevöö, mille ülemist osa nim. astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks.3. Tardkivimid(graniit, gabro), moondekivimid(marmor, gneiss), settekivimid(savikilt, liivakivi). 5. Kui kivimid satuvad maapõues suure rõhu ja kõrge temperatuuri kätte, siis nende kristalliline ehitus ja koostis muutuvad ja tekivad moondekivimid. 11
arenenud. Jaapani siseruumid on mööblist peaaegu tühjad, kuid mugavad ja elegantsed. Peen värvivalik ja üksikute detailide ja elemente kaalutletud paigutus näitab, et elamise ilu on jaapanlastele väga tähtis. Suurt hoolt ja aega on nad pühendanud oma aedadele ja parkidele ( aiaarhitektuur nt. kääbuspuude pügamine). Pargikunst on samuti kaalutletud, kuid ei taotle geomeetrilist reeglipära, vaid maalilist, üllatusterohket, muinasjutulist keskkonda. Nt. on liiv tehtud sageli merelaine mustriliseks. Skulptuur Tavaliselt puust või metallist. Eelkõige on skulptuurportreedes kujutatud juhte, preestreid või patriarhe. Olulised on läbi sajandite olnud skulptuurid jumalatest ja nende meeleoludest. Nende läbi on tahetud näidata jumalate kurjust ja headust. Pärast 1400 hääbub budistlik skulptuur, sest Hiina zen-budismi usuvool muutub sellest mõjukamaks. Maalikunst Maalitakse, nagu Hiinaski, pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile.
Millest see tingitud on? Levimiskiirus keskkondades on erinev. Murdumine toimub sarnaselt peegeldumisega erinevate keskkondade lahutuspinnal. 28. Too näiteid valguslainete murdumise kohta. Suurel kiirusel sõitev auto kaldub teeserva. Kui parempoolsed rattad satuvad pehmele teepeenrale ning pidurdavad ja vasakpoolsed jätkavad samas endise hooga, pöörab auto paremale kraavi. 29. Miks ehitatakse sadamad lahesoppidesse ja eraldatakse avamerest sageli veel muulide abil? Kuna merelaine ette jäävad erinva suurusega kivid ning sadade meetrite pikkused laiud. Väikeste tõkete taha pääsevad lained kergesti, suuremate taga on vesi rahulik, seal on vari. 30. Miks läbi akna välja kostvast muusikast on paremini kuulda just madalamad, pikemalainelised helid? Kuna lained on paindlikud, lained on võimelised tõkete taha painduma
elurõõmsad ja helged pildid---Akt päikesepaistes(alasti naine, valgus läbi lehtede); Moulin de la Galette; Vihmavarjud; Lõuna paadiretkel; Peale suplust(alasti naine kuivatab); Monet piibuga; Lugev Monet(piip suus); Blond supleja; Härra Sysley abikaasaga(mees pintsaku N pun kleidis); Aline büst-skulp A. Rodin 1840-1917 pärit keskk jõukas*hea haridus*raske isel*eeskuj antiik ja Mich loomingust*tunnustatud*ei meeldinud kriitikutele--Mõtleja(mees istub); Danaide(naine tekib merelaine); Balzak(kirjanik hommikumantlis); Suudlus; Igavene hetk(mees naise rinnal); Calais kodanukud(5 inimest, enne surma); Katedraan(2 kätt); Jumala käsi(käes on elu); Põgenev; Autoportree J. A. M. Whistler 1934-1903 sünd USA*lapsepõlv Pet ja Moskva*21 Pariisi, kohtub imp-ga*Londonis-palju skandaale, kõrge enesehinnang*kohtuprotsess Ruskini vastu-võidab*veneetsias-graafika, maj.olukord paraneb*Londen---Sümfoonia valges(naine
üksteise suhtes. · Maavärina kolle- koht,kust algab kivimite rebestumine-maavärina murrang · Epitsenter-Punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde kohal. Seal peaks teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused. · seismilised lained- lained,mis tekivad maa sisemuses või piki selle pinda. Võivad tekkida looduslikult kui tehislikult. · Tsunami-maavärina,maalihke, vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. · Maalihe-nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine
· Põhjaneitsi · Nukitsamees · Hunt ja seitse kitsetalle · Imelaps Ilmunud luulekogud: · Kummalised kiivitajad kurtsid(1966) · Käsi on valge ja süda on must. Luulet 1963-2002 (2002) · Kõige ilusam ema(2002) -5- Tuntud laulusõnad: · Oma laulu ei leia ma üles · Päikese lapsed · Las jääda ikski mets · Nagu merelaine (1993-nda aasta Eesti Eurolaulu sõnad) · Muretut meelt ja südametuld (1994-nda aasta Eesti Eurolaulu sõnad) Tähtsus Leelo Tungal on tuntud Eesti luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija kellelt on ilmunud 33 värsi- ja 27 proosaraamatut noortele ning lastele. Lisaks on ta avaldanud kümmekond luulekogu täiskasvanutele, tõlkinud ja kirjutanud nukunäidendeid, kuuldemänge laulu- ja
(magnituud ~9 võimalik) ja destruktiivsemate maavärinate asukohad Pildid: USGS Maigi Astok Maigi Astok TSUNAMI Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Vaata pilte: http://www.tsunamis.com /tsunami-pictures.html Maigi Astok Maigi Astok 32 m laine ... Maigi Astok Maigi Astok Maigi Astok Indoneesia 2004 Maigi Astok Maigi Astok Maigi Astok Itaalia Maigi Astok 6,3-palline maavärin Itaalia keskosas Abruzzo maakonnas. Aprill 2009 Maigi Astok Maigi Astok Sumatral Maigi Astok Jaapanis Maigi Astok
Jaapani siseruumid on mööblist peaaegu tühjad, kuid mugavad ja elegantsed. Peen värvivalik ja üksikute detailide ja elemente kaalutletud paigutus näitab, et elamise ilu on jaapanlastele väga tähtis. Suurt hoolt ja aega on nad pühendanud oma aedadele ja parkidele ( aiaarhitektuur näiteks kääbuspuude pügamine). Pargikunst on samuti kaalutletud, kuid ei taotle geomeetrilist reeglipära, vaid maalilist, üllatusterohket, muinasjutulist keskkonda. Näiteks on liiv tehtud sageli merelaine mustriliseks. MAALIKUNST Maalitakse pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes
saadustest ehk setetest tekkinud kivimid. Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel tekkinud kivim. Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest ja hävimisest. Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kontinentaalne rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Maavärina kolle ehk hüpotsenter ehk tekkekoht maa sees. Maavärina kese ehk epitsenter ehk punkt maapinnal hüpotsentri kohal. Seismograaf maavärinaid registreeriv riist. (richteri skaala) Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine vahevöösse.
mööduma kümnekonnast aatomist. Kuna tahked ained on tihedalt aatomeid täis ja seal on vähe vaba ruumi, siis on väga raske ette kujutada, kuidas peaaegu juhuslikult liikuvad elektronid saavad nii pikalt liikuda aatomitega kokku põrkamata. Seletus on päris keeruline ja appi tuleb võtta kvantfüüsika. Viimase järgi on elektronil samaaegselt nii osakese kui ka laine omadused. Elektron põrkub väheste aatomitega seepärast, et elektron ,,lainetab" aatomitest mööda nagu merelaine möödub vees olevast postist: osa lainest läheb vasakult ja osa paremalt ning posti taga laine mõlemad osad ühinevad. Koroonalahendus. Püha Elmo Tuled on teatavasti koroonalahendus maandatud teravtipulise objekti otsas. Ilmub näiteks äikesetormis sõitvate laevade mastide tippu. Seda nähtust tundsid juba vanad kreeklased, kuid neile oli jällegi tundmatu püha Elmo nimeline kodanik (surnud 303 maj). Aga nähtus on vägev iseenesest. Seega tuli kreekidel seda
Seejärel lisatakse segule lõhna- või värvained, samuti näiteks koorivad osakesed või muu meelepärane ning valatakse vormi. Algab keemiline protsess, mille tulemusel tekibki seep. Umbes ööpäeva pärast on seebistumisprotsess sellises järgus, et seebi saab vormist eemaldada, kuid sellele järgneb kolme kuni neljanädalane järelküpsemine, mille vältel muutub seep korralikult kõvaks ja ühtlasi ka nahale järjest pehmemaks. Valmis seep on nahale pehme ja niisutav. Merelaine seep kombineerib endasse kokku mere värskuse, metsalõhnad ja natuke tsitrusearoome; sobib nii naistele kui ka meestele. Köögiseep kohviga on ilmselt kõige põnevam seep, mis sisaldab endas koorivat kohvipuru ja aitab eemaldada ebameeldivaid söögitegemise lõhnu küüslauk, sibul, kala jne. Aedniku tomatilehe seep on mõeldud inimestele kellele meeldib aias tööd teha sealne aprikoosikivi puru eemaldab mustuse
Verejanunedes pattu Päeval maailm madal auk. kasvõi surma joon su suult! Maik veel keelel valumõrkjas Vibuna üks kuju ahas nagu sajast mädarõikast, üle lummutava luha, kui ma mõtlen sellest võikast läbi hõbedase uha elust, mille nimeks Piin. paistab nägu valuvahas - (või ons kuu?) Kõik läeb täide tunnil sel. Oh mu väike Uuria naine, Nüüd ma liikmeilt limuline, pea valge merelaine veri valvel himuline, matad mu! süda soe ja armust hell. Kõnnin katusel kui Taavet, Kuu, sa kohkud, sõrasilmne, kõike võitev, kättesaav, et vaade küselev ja kõõrd? häda heebrea tütardel! - Kuid mu päevaselgelt ilmne, Oh, mis sära, vaadelgem! et ta tuleb - Jah: see on Jeruusalem. ümber nagu piimasõõrd. Tuleb-tuleb! Loorit õlg, Peruks piitsutab mind aist
(1800 m) Suuremad korbed on veel Gibsoni kõrb ning Simpsoni kõrb Macdonnelli mäestik ning Hamersley ahelik Austraalias ei ole ühtegi tegutsevat vulkaani, kuid laama äärealadel lähedal meres on neid palju. Lähim vulkaan asub Uus-Meremaal, Ruapehu vulkaan. Lähedal Indoneesias asub suurima plahvatusega vulkaan, milles plahvatus kostis isegi Austraaliasse. 1883. aastal tekitas Krakatau vulkaan 40m kõrguse seismilise merelaine, milles hukkus 36 000 inimest. Indoneesias on ka suurim vulkaanipurse olnud. 1815. aastal toimus Tambora purse, kus paiskus 100 kuup km tuhka õhku, saar vajus 1250 m madalamale ning hukkus 92 ooo inimest. http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia http://209.85.129.132/search? q=cache:qsvHHUQ49Z0J:www.miksike.ee/referaadid/austraalia_katihiir.doc+austraalia+j %C3%A4rved&cd=29&hl=en&ct=clnk http://www.hot.ee/rohelinemanner/pealeht.html http://www.austraalia
Peen värvivalik ja üksikute detailide ja elemente kaalutletud paigutus näitab, et elamise ilu on jaapanlastele väga tähtis. Suurt hoolt ja aega on nad pühendanud oma aedadele ja parkidele ( aiaarhitektuur nt. kääbuspuude pügamine). Jaapani stiilis aed Pargikunst on samuti kaalutletud, kuid ei taotle geomeetrilist reeglipära, vaid maalilist, üllatusterohket, muinasjutulist keskkonda. Nt. on liiv tehtud sageli merelaine mustriliseks. Origami On paberi voltimise kunst. Enim volditakse kurgi. Haigele tehakse tuhat kurge, sest loodetakse, et seeläbi paraneb inimene kiiremini – võibolla seisneb lootus ka selles, et nende voltimiseks võtab piisavalt kaua aega, ja kui haige ära surnud pole, siis paraneb ta juba kindlasti. Kurgi peetakse ka rahu sümboliks ja nii on võib neid näha tuhandeid Hiroshima ja Nagasaki aatompommis hukkunute mälestusmärgi kõrval. 5.Pühad Uusaasta
nimeks Sanriku, sest see tabas kolme provintsi ("san" on jaapani keeles "kolm", "riku" - "maa"). Juhtum leidis aset varasel õhtutunnil, kui inimesed nautisid ilusat ilma mererannal. Vaevalt märkasid nad väikesi eellaineid, mis merepinna kergelt õõtsuma panid, ja seetõttu tabas suur laine neid täiesti ootamatult; selle kõrgus oli kuuldavasti kolmkümmend meetrit. See laine nõudis 27 122 inimelu ja uhtus minema 10 617 maja. Nähtavasti kõige imposantsem seismiline merelaine, niipalju kui usaldusväärsete teadete järgi otsustada võib, oli tsunami, mis ujutas üle Kamtsatka ranniku Lopatka neeme juures 1737. aastal. Selle laine kõrgus oli ligi seitsekümmend meetrit! Õnneks viibis tol hetkel rannas vähe inimesi. Krakatau vulkaani purse Ida-Indias 1887. aastal kohutas üles veevalle, mis tormasid läbi Sunda väina ning hukutasid Jaava ja Sumatra rannikul 36 500 mitte midagi aimavat inimest
kurrutus - Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. murrang - maavärin maa lühiajaline järsk rappumine maavärina kolle koht, kus maavärin tekib epitsenter- koht maapinnal, kus maavärin on kõige tugevam seismilised lained lained, mis on tekkinud maavärina tagajärjel tsunami- on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. magma Maa sügavuses tekkinud veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuumi kivimite sulam. laava vulkaani kraatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma kihtvulkaan - koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. kilpvulkaan vulkaanid, mis purskavad rahulikult, laava on väga vedel, moodustab lameda kuhiku.
maavärinatega. Eriti laamadeservadel, kuna seal käib pidev liikumine ja kivimite pinged kogunevad eelkõige sinna. Murrangu tekkega kivimites vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismeliste lainetena. Nendest lainetest saaba eirstada kahte tüüpi esiteks kehalained ning teiseks pinnalaineid. Kehalained levivad maapinnas kerapinnalaadselt umbes nagu helilaine õhus. Pinnalained aga levivad aeglasemalt esimesest, kuid seejuures nad liiguvad umbes nagu merelaine. Mis puutub kehalainetesse siis võib eristada kahte erinevat tüüpi ka seal. Esiteks niiöelda P-lained ehk pikilaineid ning S-laineid ehk ristilaineid. Esimesed lelvivad kokkusurvate ja väljavenitavate impulssidena ning liigub keskkonna liikumise suunas. Teised on aeglasemad ning liikuvad risti keskonna suunaga ning deformeerivate impulssidena. Maavärinad võivad olla erineva tugevusega, ning nende tugevus sõltub maavärina kolde kaugusest ja sealt vabanevast energiast
häirimata merepinnast) väheneb veeosakese tiirlemistrajektoori raadius r eksponentsiaalselt, ning seda intensiivsemalt, mida lühem on laine. Pinnal asuva veeosakese tiirlemistrajektoori raadius ro on võrdne 1/2 laine kõrgusega. Süvamere laineteooria Veeosakeste liikumine süvameres Veeosakesed tiirlevad mööda ringikujulisi trajekoore. Mida sügavamal paikneb osake, seda väiksem on tema tiirlemise orbiidi raadius. Sügavusel, mis võrdub merelaine pikkusega, on veeosake praktiliselt paigal. Madalmere laineteooria Madalmere laineteooria järgi muutuvad mere sügavuse muutudes laine geomeetrilised ja kinemaatilised parameetrid. Selle teooria kohaselt on veeosakeste tiirlemistrajektooril ellipsi kuju, mille pikem telg on paralleelne laine leviku suunaga. Ellipsi telgede pikkused sõltuvad lainepikkusest ja meresügavusest. Siin: U - ellipsi horisontaaltelg; V - ellipsi vertikaaltelg;
.. hoonete seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad. 7,0 magnituudi... enamik hooneid variseb, maapinda tekivad kuni meetripikkused lõhed, raudteerööpad kõverduvad. 8,0 magnituudi... täielik purustus, murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind täielikult. 17. Kuidas tekivad tsunamid? Too näiteid suuri purustusi kaasa toonud tsunamidest Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude mõjul muutub üha kõrgemaks. Ranniku ääres madalas vees surutakse veemassid kokku ja lained võivad kerkida mitmekümne meetri kõrguseks. Nt.26.detsembril 2004.aastal India ookeanis
10 palli - enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed 11 palli - maapinda tekib rohkelt lõhesid, mägedes toimuvad varingud ja maalihked Suurimad maavärinad: · 1755 Lissabon, Portugal · 1923 Kanto, Jaapan · 1985 Mexico City, Mehhiko · 1989 Loma Prieta, Kalifornia · 1995 Kobe, Jaapan · 2009 Haiti 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadot jt. 4.1 Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Sõna "tsunami" on pärit jaapani keelest ja tähendab lainet. Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse
tuulelaine ja tsunami randumist. Tsunami läbi aegade. Tsunamide ja muude loodusjõudude vastu on inimesed abitud olnd aegade alguses saadik ja on ka tänapäeval, kuigi tänu looduse uuringutele ja järjest arenevale tehnikale on suurimaid katastroofe võimalik ära hoida. Siiski neid aga juhtub, sellel rajal on meil kõndida veel pikk tee. Me võiksime palju täpselt ette öelda, mis ajal mõni suurem merelaine kuhugi jõuab, kui me teaksime täpselt kui sügav vesi kuskil on. Seda me aga ei tea. On veel palju ookeanialasid, mida on väga vähe uuritud. Sellel vaatamata on siiski võimalik laine rännu aega ette öelda üsna suure täpsusega. Näiteks kõik tsunamid pärast Hilo katastroofi
ettelugemisraamatuid väikelastele. Nüüdseks on temalt ilmunud üle 70 värsi- ja proosaraamatu lastele ning noortele, kümmekond luulekogu täiskasvanutele ning lapsepõlvediloogia „Seltsimees laps ja suured inimesed“ ja „Samet ja saepuru“, mis on adresseeritud nii lastele kui ka täiskasvanutele. Lauluvõistlusel ’’Eurolaul’’ 1993 võitis Janika Sillamaa esituses laul "Muretut meelt ja südametuld", 1994. a. Silvi Vraidi esituses "Nagu merelaine". Mõlema loo sõnad on pärit L.Tungla sulest. Tema on ka mitme ’’Eurovisiooni’’ võidulaulu eestikeelsete sõnade autor (’’Heroes’’, eestikeelne pealkiri ’’Sangarid’’). [3] L.Tungal on tõlkinud rohkesti lasteraamatuid. Ta on tõlkinud ka Marina Tsvetajeva, Bella 7 Ahmadulina, Gevork Emini, Leena Laulajaineni, Pia Perkiö ja paljude teiste poeetide loomingut.
Urmas Lattikas 13 Leelo Tungal Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik. Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal. Eurolaul 1993 võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja sõnad Leelo Tungal. Eurolaul 1994 võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Sõnad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must. Leelo Tungal 14 Laulu algus Veljo Tormis / Hando Runnel Laulu alguses tuleb selgelt öelda k-täht sõnal kuulata. Seal kus algab sajandi kaugusel, Eestimaa randadel, algas ... peab olema piano. Öelda ilusti l-tähte ja m- tähte. Kontrastid võimalikult suurelt
Tegevvulkaan- vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal Uinunud vulkaan- tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks Kustunud vulkaan- arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud Term- pideva joana voolavaid kuumaveeallikaid Geisrid- perioodiliselt purskavad kuumavee- ja auruallikad Mudavulkaanid ehk salsid- mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on kraater Tsunami- maavärina, maalihke või vulkaanipurse tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine Mineraal- looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine Kivim- looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö( koosneb ühest mineraalist) Tekkeviisijärgi jaotatakse kivimid? *Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivim *Moondekivim- kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim( marmor) *Settekivim- murenemissaaduste ja ladestumise ja kivistumise teel tekkinud Mineraalidel on korrapärane struktuur Kristall- korrapärane, tahke homogeenne
materjal, millest koonused on moodustunud, on kiirest jahtumisest tulenevalt enamasti klaasja struktuuriga. Koonuste kõrgus ulatub enamasti mõnekümnest mõnesaja meetrini. Slakikoonused esinevad tihti kiht- või kilpvulkaanide jalamitel. Slakikoonuse tipus on kausjas kraater. Slakikoonused on monogeneetilised vulkaanid ehk kord tegevuse lõpetanud koonused enam aktiivseks ei muutu. 12 1.3 Tsunamid Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Tsunamid on erakordselt ohtlikud, kuna nad tekivad meres ning seejärel liiguvad suurel kiirusel maismaa suunas, kus ilma eelhoiatuseta purustavad ja tapavad kõik oma teel. Meji- Sanriku maavärin 1806 on üks paljudest sellistest näidetest ajaloos. Ka asteroidi ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit
muutub, järelikult muutub ka kiirendus. Tegemist on harmoonilise võnkumisega. T = 2 g Vedrupendel m T = 2 Kujutab vedru külge kinnitatud keha võnkumist. Lained Lained jagunevad kaheks suureks rühmaks: 1. Mehaanilised lained 1 Merelaine 2 Maavärina laine 3 Helilaine 2. Elektromagnet lained: 1 Raadiolained, valguslaine, soojuskiirgus Lainete juures on alati tegemist mingisuguste liikumiste ja muutumistega. Tunnus: tekib tasakaalu häirimisel ja laine levimisel ei kandu endas aine vaid häiritus ehk liikumisenergia. Laine võnkumise edasikandumine ruumis Levik ja tekkimine
T 2 g Vedrupendel m Kujutab vedru külge kinnitatud keha võnkumist. T 2 Lained Lained jagunevad kaheks suureks rühmaks: 1. Mehaanilised lained Merelaine Maavärina laine Helilaine 2. Elektromagnet lained: Raadiolained, valguslaine, soojuskiirgus Lainete juures on alati tegemist mingisuguste liikumiste ja muutumistega. Tunnus: tekib tasakaalu häirimisel ja laine levimisel ei kandu endas aine vaid häiritus ehk liikumisenergia. Laine – võnkumise edasikandumine ruumis Levik ja tekkimine Tekkimiseks on vajalik viia süsteem välja tasakaaluasendist ning peab olemas olema
Tegemist on harmoonilise võnkumisega. T 2 g Vedrupendel m Kujutab vedru külge kinnitatud keha võnkumist. T 2 Lained Lained jagunevad kaheks suureks rühmaks: 1. Mehaanilised lained Merelaine Maavärina laine Helilaine 2. Elektromagnet lained: Raadiolained, valguslaine, soojuskiirgus Lainete juures on alati tegemist mingisuguste liikumiste ja muutumistega. Tunnus: tekib tasakaalu häirimisel ja laine levimisel ei kandu endas aine vaid häiritus ehk liikumisenergia. Laine võnkumise edasikandumine ruumis Levik ja tekkimine Tekkimiseks on vajalik viia süsteem välja tasakaaluasendist ning peab olemas olema vastastikmõju aineosakeste vahel
· Tuuleenergia tuule liikumisenergia muudetakse elektriks · Geotermiline energia peamiseks soojusallikaks on pika poolestusajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores · Hüdroenergia vee potentsiaalne või kineetiline energia · Vesinikuenergia kogutakse päikese- ja tuulejõujaamades · Termotuumaenergia peaaegu ammendamatu · Merevee energia tõusu-mõõna generaatorid, merelaine energia Õhk maakera ümbritsev gaasiline keskkond, mis reguleerib maakera soojus- ja kiirgusreziimi ning milles kulgeb kogu maismaal eksisteeriv bioloogiline elu. Probleemid: · Hapestumine panevad liikuma maapinnas leiduvad raskemetallid, mis põhjavette sattudes põhjustavad terviseprobleeme, kasvab allumiiniumi, elavhõbeda, kaadmiumi sisaldus. · Osoonikihi lagunemine ainke gaas, mis absorbeerib päikese UV-kiirgust, mis muutub soojuseks.
○ Unistus igavesest päevast; ● Kotkas/Laisaar/Paulus; ○ Diamonds of Night; Once in the Lifetime; ○ Tii. ○ Runaway. ● Aivar Joonas: ● Ivar Must: ○ Tuulepuuhuulte luule; ○ Nagu merelaine; ○ Perpetuum mobiile. ○ Everybody. EESTI TAASISESEISVUMINE- “LAULEV REVOLUTSIOON” Uus ärkamine: ● 1985. aasta märts– NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatšov; ○ perestroika, glasnost. ● 1987. aasta kevad– fosforiidikampaania; ● August– MRP-AEG; ○ L. Parek. ● 23. august– Hirvepargi miiting; ● 26. november– IME (Isemajandav Eesti); ○ S
annaabi.ee 
