Euraasia, Põha-Ameerika ja lähisarktilistes kliimavööndites olevatel saartel 1. Mis vahe on tundral ja metsatundral? Üleminek metsast tundrale Kliima: Keskmine temperatuur suvel +10 , talvel -34 Sademeid 250 mm/a, auramine (suur, väike) Miks on tundras liigniiske, kuigi sajab vähe vihma? .1)auramist on vähe 2)esineb igikelts. Mis on igikelts ja miks ta tekib? igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab Selgita näite abil, kuidas tundrakliima mõjutab: Pinnamoodi Tekivad külmalõhed ja pingod, tihti lume all Mullastikku Väheviljakad tundrakeltsmullad Joonista pingo läbilõige: 1. Taimed: Too välja kolm tundrataimede kohastumist eluks tundras: 1)Väga oluline on vegetatiivne paljunemine 2)Madalad, et õhuke lumi neid kataks 3)Juurestik igikeltsa tõttu pindmine Täida tabel, nimeta iga alamgrupi alla kaks taime: puhmad Rohttaimed, kõrrelised Samblad, samblikud Eestis esinevad tundrataimed 1)mustikas
8 Ushuaia linn varakevadel 9 Ushuaia Linna nimi tuleneb jaaganikeelsetest sõnadest ush ('sügavuses' või 'läänes') ja wuaia 'abajas'. Seda nime tõlgendatakse 'abajas, mis vaatab päikeseloojangu poole' või ka 'abajas, mis vaatab ida poole'. Abajas (Ushuaia laht) avaneb tegelikult kagu poole. Kliima Ushuaia kliimadiagramm Ushuaia asub jahedas paraskliimas, kus valitseb tundrakliima Aasta keskmine temperatuur on 5,7 °C. Aastane kõikumine on väike: juuli keskmine 1,5 °C, jaanuari keskmine 9,4 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 524 mm. Sademed jaotuvad aasta lõikes ühtlaselt. Elanike arv 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli linna elanike arv 45 430. Võrreldes 1991. aasta rahvaloendusega oli elanike arv kasvanud 55,21% võrra. 2005. aasta seisuga elas Ushuaias 53 800 elanikku. 10
Sademeid väga vähe Mustmullad, suur toitainete sisaldus Stepp, preeria- tänapäeval üles haritud ja teravilja all Nt: euraasia siseosa, Usa lääneosa Niiske kontinentaalne kliima Polaarfront Muutlik ilmastik Sademete max suvel, talv kuivem Segametsad, okasmetsad Aktiivne põllumajandus Nt: kesk ja ida euroopa Boreaalsete metsade kliima Pika külm talv, lühike jahe suvi Aurumine väike, liigniiskus Euraasias taiga Igikelts Öökülmad Puidutööstus,paber Nt: Kanada ja Island Tundrakliima Lühike külm suvi, pikk talv( juulikuu kekm +10 kraadi) Aurumine väga väike Lumikate õhuke Mullastik vaene, vähe huumust, palju turbarabasi Sammal, samblikud, kidurad puud Nt: Gröönimaa rannik, Antarktika ps Liustikukliima Mandrijää Merejää Õhutemp väga madal( suvel mitte üle 0 kraadi) LAAMTEKTOONIKA NOOREMAD KIVIMID ASUVAD OOKEANI KESKEL Riftiahelik- ookeani keskahelik Laamtektoonika põhjuseks soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale.
masinaid ning arvutustehnikat. Kliima ja loodusvarad India asub paras-, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. India kliimat kujundavad tegurid: reljeef, ümbritsevate ookeanide ja hoovuste mõju, atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused. Aastaaegade ilmastik. Kliimavööndite asend. Troopilise mussoonkliima valdkond. Troopiliste kõrbete ja steppide kliima. Lähistroopiline mussoonkliima. Vahemereline kliima. Parasvööndi mussoonkliima. Tundrakliima. Keskmine õhutemperatuur suvel 27C, talvel 21C, mussooni ajal(juuni-september) 28-29C ja peale mussooni(oktoober-detsember) 25C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C.
- kõrge mullaviljakus Niiske kontinentaalne kliima - kujundavad cP mP cA mT polaarfront tsüklonaalne tegevus - suur aastane temp. amplituut, muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talv kuivem - laialehelised metsad Boreaalsete metsade kliima - kujundab cP ja cA tsüklonid - mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega, õhutemperatuuri aastane amplituut väga suur - maastiku on kujundanud mandrijäätumised - okasmetsad suured metsa-alad soostumine Tundrakliima - kujundab cP mP cA tsüklonid - lühike külm suvi pikk talv - mullastik vaene vähe huumust Liustikukliima - kujundavad cA või cAA mandrijää merejää - temp. madal ka suvel mitte üle 0C Laamtektoonika Alfred Wegner 1915- mandrite liikumise teooria Laamade liikumine erisuunas-vulkaanide purse maavärinad eralduvatd- ookeani keskaehlik, rifid vulkaanid maavrinad põrkuvad- süvikud paks maakorr kust magma läbi ei pääse(kurdmäed)vulkaanid maavärinad
ületab 30 mm Cw pehme niiske kliima kuiva talvega, sademeterohkeima kuu sademetehulk ületab vähemalt kümnekordselt sademetevaeseima kuu sademetehulga Cs pehme niiske kliima kuiva suvega, kõige kuivema kuu sademetehulk on alla 30 mm. Sademeterohkeima kuu sademetehulk ületab vähemalt kolmekordselt sademetevaeseima kuu sademetehulga. Df niiske talv lumise metsaga, kuiva hooaega pole Dw "lumise metsa kliima" kuiva talvega ET tundrakliima, kõige soojema kuu keskmine temperatuur jääb 0 °C ja +10 °C vahele EF külmakõrbe kliima, igilume ja -jää kliima, mitte ühegi kuu keskmine temperatuur ei ületa 0 °C Lisaks kahele eelnevale kasutatakse ka kolmandat tähte, mis täpsemalt iseloomustab temperatuurireziimi. Vastavad tähed on: a kuum suvi, kõige soojema kuu keskmine temperatuur on üle +22 °C b soe suvi, kõige soojema kuu keskmine temperatuur on alla +22 °C
metsad,segametsas ja põhja pool ka okasmetsad, aktiivne põllumajandus. Boreaalsete metsade kliima: 50-70N mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega, õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur. Keskkond:maastiku on kujundanud mandrijäätumised, okasmetsad, suured metsa-alad, soostumine, paks ja kaua kestev lumikate, põllumajandus on piiratud, öökülma oht, külmakindlad kultuurid(teravili), metsatööstus, paber, tselluloos ja jahindus Tundrakliima: 60-75NS lühike külm suvi, pikk ja külm talv, lumikate kestab kaua, vegatatsiooniperiood vaid paar kuud, igikelts. Keskkond: mullastik vaene, niiske, vähe huumust, palju turbarabasi, taimkate koordunud maapinna lähedale, elustik kohastunud külma ja tuulise kliimaga, inimasustus hõre, kalandus Liustikukliima: 60-95NS õhutemperatuur on väga madal, ka suvel mitte üle 0C, polaaröö ja päev, jääväljad, elustik peaaegu puudub -.rohkem rannikul,seotud merega
• Suur aastane temperatuuri amplituud, muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talv kuivem Nt: USA idaosa, Kanada lõunaosa, Korea, Kesk -ja Ida-Euroopa Boreaalsete metsade kliima • Kliimat kujundavad cP ja cA, tsüklonid • Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega, õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur • Sademeid 300-600mm, aurumine väike, liigniiske • Euraasias taiga Nt: Alaska, Island, Labrador Tundrakliima • Kliimat kujundavad cP, mP, cA, tsüklonid • Lühike külm suvi, pikk talv juulikuu keskmine ulatub +10-ni • Sademeid 200-300mm, aurumine väga väike • Lumikate õhuke Nt: Põhja-Jäämere rannik, Gröönimaa rannik, Antarktika ps. Liustikukliima • Kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää • Õhutemperatuur väga madal, ka suvel mitte üle 0°C Nt: Antartika, Gröönimaa siseosa
Euraasias taiga o boreaalse metsa keskkond: maastiku on kujundanud mandrijäätumised. Esineb igikelts. Okasmetsad, suured metsaalad, soostumine. Põllumajandus on piiratud, öökülma oht, külmakindlad kultuurid (teraviljad). Puidutööstus, paber, tselluloos o nt: Euraasia põhjaosa Skandinaaviast Siberini ja Kaug-Idani, Alaska, Kanada keskosa, Yukon, Labrador, Island 12. tundrakliima (Dfc, Dwd): kliimat kujundavad cP, mP, cA, tsüklonid. Lühike külm suvi, pikk talv, juulikuu keskmine ulatub +10 °C. Sademeid 200-300 mm, aurumine väga väike. Lumikate õhuke o tundra keskkond: igikelts. Mullastik vaene, vähe huumust, palju turbarabasid. Taimkate koordunud maapinna lähedale – sammal, samblik, kõrrelised, tarnad, metsatundras üksikud kidurad puud
annaabi.ee 
