Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ............
Surnia ulula. Habekakk: Peaaegu kassikaku suurune. Sulestiku põhivärvus tuhkhall. "Loor" hästi arenenud- helehall, tumedate kontrastiliste viirudega. Kurgualune must. Silmad väikesed, kollased. Lennus kiirem ja osavam kui kassikakk. Hääl mitmesilbiline haukuv, aeg-ajalt, korrutav "hu-hu-hu-hoo". Üldpikkus 72 cm. Eestis on ta üliharuldane haudelind ninva harva esinev talikülaline ja läbirändaja.Arvatavasti võib Eestis olla vaid paar isendit. (T. Randla, 1976) Alates aastast 2000 on Eestis kohatud habekakku 1-10 korral.(wikipedia.org) Kassikakk: Meie suurim kakuline. Sulestiku taustvärvuseks roostekollane kuni roostepruun, peas suured sulgkõrvad, silmad ruuged. Lennus vaheldub liuglend aeglase sõudelennuga. Aktiivne öösel ja hämaras. Keskpäeval peidab end puuvõras või tihnikus. Hääl tugev- kume ja kaugelekostuv nin õõnes "uhuu", mis on ühe- või kahesilbiline. Pesa lähedal ärevuses häälitseb ka päeval,
Okeanograafia on merede ja ookeanide uurimisega tegelev voib Eestis leida naiteks Parnus, Saaremaal Jarvel, Pirital. hudroloogia haru. Liivarannad on randla tuupidest koige liikumavad ning seal Hudroloogia on teadus, mis laias mottes uurib Maa hudrosfaari, toimuvad rannikuprotsessid on ka koige aktiivsemad. sealkulgevaid protsesse ning hudrosfaari ja seda umbritseva Tehnorandlahudrotehniliste rajatistega randla, ehk inimese keskkonna vastastikust moju. Fuusiline okeanograafia uurib tegevuse kaigus kujunenud randla. Eesti rannikul ei ole selline laineid, hoovusi, ookeani ja atmosfaari vastastikmoju, heli ja randlatuup veel ulatuslikult levinud. Suurim tehnorandla on valguse levikut vees jms. Seda osa okeanograafiast voidakse Eestis naha Tallinna ning Muuga lahte rajatud sadamarajatiste nimetada ka merede loodusgeograafiaks
o. „põhjavalgus“ – kordumatu vaatemäng. Arktika looduse suurim eripära on maismaa ja veekeskkonna tihe seos. Maailmamere ökosüsteemi püsivuse ja kõrge tootlikkuse eelduseks on tema toiduahelate normaalne toimimine. Toiduahela tipus olevaid vaalu, delfiine ja loivalisi on paljude sajandite keskel väga rohkelt kütitud ja 20. Saj. keskpaigaks olid väljasuremise äärel kõik suured vaalad , mitmed delfiinid ja hülged. ( Randla 1990. Lk 18 ) Teed, masinad, mehhanismid sulatavad igikeltsa ja rikuvad tundra sajandeiks. Ka pisike naftapuurimisest jäänud naftalaik võib sulatada jää nii suurelt alalt, et see annab end tunda ilmastikus ja kahjustab mereelustikku. Põlisrahvad on tśuktsid, evenkid, korjakid nganassaanid, dolgaanid, saamid , neenetsid, inuitid, jakuudid jt. (Randla 1990, Lk 18) Meres toodetud biomassi kandumine maismaale on Arktika ainete ringkäigu
Üldiselt. geoloogilised iseärasused (setted, pinnavormid), hüdrodünaamika iseärasused, inimtegevuse mõju. Inimtegevust võib lugeda ka globaalsete tegurite hulka, kuna teda loetakse peasüüdlaseks globaalsetes kliimamuutustes. Inimtegevuse mõju, näiteks intensiivistub suvilate ja ka elamute ehitus aktiivsesse randa; Hüdrotehniliste rajatistega (sadamad, kaldakindlustused jt.) rajamisega muudetakse setete liikumise reziimi, jne.) 2. PILET Terminoloogia- rannik, randla jt alljaotused. Rannik randla, koos seda piirava maismaa ja merega. Tavaliselt kuulub ranniku koostisesse maismaariba ning see osa väljaspool randlat olevat merepõhja, kus on jälgitavad vanad rannamoodustised. Ranniku maapoolseks piiriks loetakse ka lahe pärasid, merepoolseks piiriks aga poolsaarte tippe või rannikusaarestiku välissaari ühendavat joont. Randla mere või suurjärve madalaveeline osa koos teda palistava lainetusest mõjutatud maismaaribaga
gravitatsiooniline tasakaal ,eustaasia ehk globaalne maailmameredetaseme muutus, settimine ehk kuhjumine ja abrasioon ehk kivimite pinna mehaaniline kulutamine. Eesti mandriosa rannajoone pikkus narva-jõesuust iklani on umbes 1240 km, ülejäänu ca 2/3 langeb saarte arvele. Oma naaberriikidest oleme vaid lätist ja leedust märksa pikema ja käänulisema rannajoonega. RANNATÜÜBID: Rannatüüpide eristamine toimub põhiliselt randla veepealse osa ehk ranna iseloomu alusel. Seetõttu on ka selguse tõttu kasutatud terminit rand, mitte randla. Sõltuvalt esmase pinnamoe kallakusest ja lainetuse poolt mõjutatud kivimite iseärasusest on eesti rannikul eristatud järgmisi kaheksaid rannatüüpe: Pankrand järsk vastupidavais kivimeis moodustunud kulutusrand. Näited: panga pank saaremaal ja Türisalu pank Harjumaal. Astangrand järsk pehmetes setetes kujunenud kulutusrand. Näited: Mõntu ja Soela astangud saaremaal
37308230939 Paulus Madis Tori 11 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 45710100356 Põld Airi Uulu 4 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 36110090988 Rebane Rein Tali 7 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3
37308230939 Paulus Madis Tori 11 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 45710100356 Põld Airi Uulu 4 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 36110090988 Rebane Rein Tali 7 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3
Kalakotkas kuulub Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisasse ning Berni, Bonni ja CITES-i konventsioonide II lisasse. Eestis kuulub kaljukotkas I kategooria kaitsealuste liikide hulka. 4 Joonis 1. Kalakotka arvukus 10000km2 koht. Joonis 2. Kalakotka levik ja arvukus maakonniti 5 Toitumine Kalakotkas on peaaegu eranditult kalatoiduline (Cramp & Simmons 1980, Randla 1976). Pere toidu toob isaslind uksi, samal ajal kui emaslinnu ülesanne on järelkasvu toitmine (Tuvi 2002). Saagijahil käivad kalakotkad tavaliselt üksikult, kuid eriti headel saagialadel võib kohata mitmeid kalakotkaid koos saaki jahtimas. Toidu koostis. Kalakotka toidumenüü liigilise osatähtsuse ning kaalulise koosseisu uurimine on kullaltki keeruline. Saakkalade liigi määramiseks kasutatakse teatud nn võtmeluid, mis praagitakse kotka poolt toidust välja
liikide lõikes 8 kogus liikide - sortide lõikes müüjate lõikes 9 maksumus liikide - sortide lõikes Vald Surju Tori Asuja Nimi Vald Telefon Merilaid Arnold Asuja 5056572 Mets Kaivo Asuja 5410935 Müürsepp Raili Asuja 5010964 Parre Selma Asuja 5096644 Petrov Meelis Asuja 5192173 Pulk Aadu Asuja 5194784 Randla Aasa Asuja 5654344 Ilves Tom Surju 5491681 Mäger Karl Surju 5095125 Meister Anton Surju 5744042 Oks Aarne Surju 5111918 Oks Kristiina Surju 5064516 Okspuu Reijo Surju - Kana Kalju Tori 5167468 Kuusk Maria Tori 5777718 Mänd Olav Tori 5555866 Marmor Aare Tori - Müller Tarmo Tori 5685829
HPV vaktsiin Kristin Randla Tartu Ülikool Mis on inimese papiloomiviirus ning kuidas avaldub? Viirushaigus Levib peamiselt suguliselt Väga levinud Tekitab tüükaid: konnasilmi ja kondüloome Raskematel juhtudel erinevaid vähivorme HPV vaktsiin Enne suguelu alustamist Kaitseks 9 viirusetüve vastu Revaktsineerimisvajadus puudub HPV viirus Vaktsiini kõrvaltoimed Keha vastureaktsioon palaviku näo Süstimisest tingitud turse, valu, punetus Kolm tõsisemat kõrvaltoime teatist Kasutatud allikad: Vikerraadio saade Huvitaja: HPV vaktsiin https://somblogi.wordpress.com/2017/02/16/tutarlaste-hpv-vastane-vaktsineerimine- on-vajalik-ja-ohutu/ Vaadatud 18.03.2018. http://www.terviseuudised.ee/uudised/2017/10/20/uuest-aastast-hakatakse-tutarlap si-hpv-vastu-vaktsineerima Vaadatud 20.03.2018. http://bit.ly/2plcwNn http://bit...
Elektrooniline pop Gregor Randla 2012 House Tekkis 1980. aastatel Chicago, The Warehouse Eelkäijad: Disko, jazz, soul, funk, latiino muusika Taktimõõt 4/4 Basstrummiga rõhutatakse kõiki lööke Acid house, hip house, deep house jt. Benni Benassi - Satisfaction Swedish House Mafia - Greyhound Techno Kujunes Detroitis Euroopa technot mõjutas Kraftwerk Tempokam kui house Tavaliselt vokaal puudub Eelkäijad: disko, soul, elektropop Carl Craig - Sandstorms The Prodigy Vodoo People Drum 'n' Bass Tekkis 90. aastate keskel, Inglismaa Eelkäijad: jungle, house, techno Kasutatakse keerukaid rütmielemente (break) Kiire (160bpm 180bpm) Dj Fresh - Louder Jungle Arenes 1990. a. keskel Eelkäijad: acid house, hip hop, reggae. Sünged mulksuvad helid. Tihe trummi partii Bassikäigud Adam F - When The Rain Is Gone Tänan tähele...
URAAN GREGOR RANDLA MHG 10C 2014 URAANIST • Hõbevalge • Plastiline, pehme, aktiivne • Aktinoid (radioaktiivsed) • 6.6 miljardit aastat tagasi • Tihedus: 19,05 g/cm3 • Sulamistemp. : 1132 °C • Keemistemp. : 1797 °C • UO, UO2, UO3, U2O5 AJALUGU • 1789 Martin Heinrich Klaporth • Planeet Uraan järgi (1781) • 1841 Eugene Melchior Peligot • 1896 Henri Becquerel • 1945 Tuumapomm URAANI SAAMINE • Kivimites • Merevees • Eraldatakse uraanimaakidest • Uraani oksiidid (0.01%-0.25%) • Isotoop 235 (>1% kogu massist) • Uraani rikastatakse • Termolüüs TUUMAREAKTSIOONID • 3% sisaldus U-235 • Aeglased neutronid • Ahelreaktsioon • Eraldub kuumus • Ebastabiilne • Neutrone aeglustatakse HUVITAVAD FAKTID • Mürgine (0,5 g tappev) • Lennuki raskused • 0.0001 mg igas inimeses • 1t - 40 000 000 kWh (1500 t kivisütt) • 441 tuumajaama (17% maailma energiast) • Sillamäe uraan • Keraamika ja klaasi värvimisel (UV valgus) ...
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Rich Maria Remarque Ellujäämine tandril ja tsiviilelus Aire Pruus Kristin Randla NRG 10.c 2015 Elu tandril Vaimselt raske Füüsiliselt kurnav Lähedaste kaotus Kohanemine ,,Meist on saanud kardetavad elajad. Me ei võitle, me kaitseme ennast hävitamise eest. Me ei viska käsigranaate inimeste pihta mida teame sel hetkel üldse sellest; me viskame neid käte ja kiivritega surma pihta, kes meid taga ajab." Tsiviilelu Kohanemisraskused Mälestuste alla surumine Viha
Deforestation Karl Martin Tamm Georg Randla What is it ? Removal of a forest Land is used for a nonforest use. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Causes The main reason is agriculture. 48 % is subsistence farming. 32 % is commercial agriculture. 14 % is logging. 5 % is fuel wood removals. 1 % other causes Atmosphere the climate and geography. global warming. greenhouse effect. Hydralogical The water cycle much drier climate. landslide, erosion and flooding ensue. reforestation In many parts of the world Especially Asia 1 million hectars in 5 years The arbor day foundation Economics Shortterm economic gains. Loss in longterm. Illigal woodcutting. History Easter island 11001500 AD Wester Europe Massive use of charcoal. Steam eng...
Looduslik valik Kert Randla 9.Klass IPK 2011 Mis on looduslik valik? · Looduslik valik on protsess mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest paremini toime tulla. · Loodusliku valiku seatud takistused: 1) Bioloogilised- parasiidid,konkurents jne 2) Abiootilised- valgus, soojus · Looduslik valik avaldub kolmel erineval moel: 1.Stabiliseeriv valik 2.Suunav valik 3.Lõhestav valik Stabiliseeriv valik · Valiku puhul on elistatud keskmisi tunnuseid kandvad organismid. Suunav valik · On eelistatud tavalisest erinevad tunnuseid kandvad organismid. · Võib viia uute liikide tekkeni. Lõhestav valik · Eelistatud on äärmuslikke kohastumusi kandvad organismid. · Võib viia kahe liigi tekkeni. Kohastumus...
Energeetika Kert Randla IPK 9.Klass 2011 Mis on energeetika? · Energeetika on tööstusharu mis tegeleb kütuse, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. · Energia alikad jagunevad: Taastuvaks Taastumatuks Mis on energeetika? Turvas Taastuvenergia allikad Gaas Kütteõli Kivisüsi Puit Kodumaiune Välismaine Põlevkivi tooraine tooraine Energeetika Elekter Soojus Energiaressursside osakaal maailma energiamajanduses Nafta 40% Gaas 28% Kivi- ja puusüsi 20% Hüdroenergia 5% Tuumaenergia 5% Muud ...
Organismide paljunemisviisid Kert Randla 9.Klass IPK 2011 Vegetatiivne paljunemine Vaid ühe vanemorganismi vajav paljunemisviis, mille korral uus organism moodustub kas lähteraku pooldumisel või hulkrakse organismi osast. Järglased on geneetiliselt identsed vanematega. Vegetatiivselt paljuneb näiteks maasikas, orashein, kartul. Eoseline paljunemine Mittesuguline paljunemisviis, mis põhineb eoste tekkel ja levikul. Eoseliseks paljunemiseks on vaja enamasti vaid ühte vanemorganismi ning järglased on oma vanematest mõnevõrra erinevad. Eoseliselt paljunevad: Sõnajalg, seened, samblad. Suguline paljunemine Suguliseks paljunemiseks on vaja kaht erisoost vanemorganismi. Järglased on vanematega geneetiliselt sarnased kuid mitte identsed. Suguliselt paljunevad: imetaj...
Elekter kodus Kert Randla 9.Klass IPK 2010/2011 Kodune elektrivõrk · Kodune elektri võrk jaguneb kohtkindlateks ja teisaldatavateks · Koduses majapidamises on pinge 220V. · Euroopas on elektri voolu sagedus 50Hz · Kodused elektriseadmed on elektrijaotus võrguga ühendatud rööbiti. · Juhtmed jagunevad faasi- ja nulljuhtmeteks · Elekter tule koju läbi alajaamast tuleva kaabli. Alajaama tuleb elekter elektri tootmis jaamast. Faasijuhe ja nulljuhe · Pistikupesas on kaks klemmi üks on ühendatud faasijuhtmega ja teine on ühendatud nulljuhtmega. · Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. · Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhe ja nulljuhe · Nulljuhe on ühendatud maaga seega on selane pinge maandatud. · Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. · Nulljuhe on enamasti sinine · Faasijuhe on maandamata juhe ja enamasti on ta ...
glükoosisisaldus 1,56%. See tähendab, et minu võetud 1 ml-s melonimahlas, mille mass oli ~1,1 g, oli glükoosi 17,2 mg. Kirjanduse järgi on melonis süsivesikuid kokku 4% ja meloni mahlas 10%. Teised allikad annavad tõepoolest teistsuguse glükoosisisalduse (~2%). Arvestades seda, et minu melon oli võrdlemisi kõva ja rohekas ehk siis toores, võin lugeda katse õnnestunuks. Kasutatud kirjandus Malle Kreen, Terje Robal, Tiina Randla „Biokeemia laboratoorsed tööd“ , Tallinn 2010 Internet Glükoos ja selle omadused: http://et.wikipedia.org/wiki/Glükoos Meloni mahla tihedus: http://www.wolframalpha.com/input/?i=melon+juice Joonised Joonis 1: http://umanitoba.ca/Biology/BIOL1020/lab2/images/GlucoseForms.jpg Joonis 2: Malle Kreen, Terje Robal, Tiina Randla „Biokeemia laboratoorsed tööd“ , Tallinn 2010, lk 90
Rannikute geomorfoloogia setete kanne. Randla arengu etapid:imikuida( veealune kari), noorus(kaljurand,-saar), Hääbuva ranna puhul toimuvad aktiivsed muutused rannal vaid perioodiliselt küpsus(kulutus-kuhjespsteemi akt areng), hääbumine( rnna areng vaid kõrgvee kôrge veeseisu ajal) , häbunud( ranna kamardunud), leinetus ei mõjuta) ja tugevate tormide ajal. Rannajoon- maismaa ja vee vaheline piir
Metallid argielus IPK 9.klass Kert Randla 2011 Sissejuhatus · Inimesed kasutavad igapäevaselt erinevaid metalle. Järgnevas esitluses teeme väikse ülevaate neist. · Tuntumad metallid mida inimesed igapäevaselt kasutavad on: raud, aluminium, vask, hõbe, elavhõbe, kuld. 2 Metallilised omadused: · Elektrijuhtivus · Soojusjuhtivus · Sepistatavus · Metalne läige · Enamasti hallikas värvus 3
37308230939 Paulus Madis Tori 11 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 45710100356 Põld Airi Uulu 4 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 36110090988 Rebane Rein Tali 7 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3
46709190988 Salu Argo Abja 8 48208230166 Vesi Kaspar Abja 5 48305030944 Väljas Arvi Abja 10 36110090988 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37302150417 Müürsepp Raili Asuja 13 38211130833 Parre Selma Asuja 2 44012150956 Petrov Meelis Asuja 9 44601210234 Pulk Aadu Asuja 7 45809140289 Randla Aasa Asuja 11 33904050217 Hunt Ene Kabli 12 34103030178 Hunt Heiki Kabli 13 35404050446 Känd Aare Kabli 13 36709040675 Mäger Tiina Kabli 8 37308230939 Noormets Jaan Kabli 9 37612170754 Norak Aarne Kabli 10 45104120460 Põld Evelin Kabli 9 46404170054 Saar Erki Kabli 4 34112180084 Ilves Annika Laiksaare 6
tagasi mere suunas. Antud ranna teke on looduslik, arvatavasti loodusjõudude toimel vees ja õhus levivate materjalide ladustamisel. Ajurand ulatus 3-3,5m kaugusele vaadelavast uhtealast, mis põhimõtteliselt oli sisemaa alguseks. Enamjaolt toimus setete pikiränne ehk setteosakeste üldine liikumissuund oli paralleelne rannajoonega. Uhteala, mille piires vesi liigub mööda rannajoont edasi-tagasi oli pea 40cm. Randla murdeala analüüs puudub kuna vesi oli üpris stabiilne vaadeldaval hetkel. Antud kohas oli ca 2m kõrgune järsak, mis oli üsna räsitud, kuid kuna seal kasvasid puud ning põõsad mille juured ulatusid maapinna sisse üsna sügavale, seetõttu püsib järsak koos ning ei lagune vaid laguneb sealt, kus kohas on mullane pinnas. Räsitud järsak on tekkinud kuna lainetused on tormiajal suured ning kuna lainetel pole kaldal suuri takistusi nagu näiteks suured kivid. Antud kohas oli ka veetase
Ameerika ühendriikide kodusõda Rõuge Põhikool 8.klass Kätriin Randla Kodusõja algus Peamiseks kodusõja põhjuseks oli orjanduse küsimus. Põhja- Ameerika oli orjanduse vastu, Lõuna-Ameerika pooldas orjandust. 1860.aastal valiti USA preidendiks Abraham Lincoln. Lõunas peeti Lincolni suureks orjanduse vastaseks. Seega kardeti, et Lincoln keelab orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja moodustada omaette riik- Ameerika Osariikide Konföderatsioon. Kui 1861
34404190222 Männik Erki Võiste 6 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 46709190988 Parre Selma Asuja 2 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 Telefon Vald 5213901 5056572 5410935 5344649 - 5015458 5010964 5755394 5264197 5127657 5096644 5192173 5185485 5194784 5654344 5023543 5493863 5775169 5784941 5534903 Puidu hinnad
Venemaa Venemaa Föderatsioon Kert Randla 2011 IPK 9.klass Sissejuhatus Venemaa on suurim ja üks mõjuvõimsaim riik mailmas. Riigi pikkus põhjast lõunasse on 4000 km ja läänest itta 10000km. Venemaal on üksteist ajavööndit. Üldandmes Iseseisvus- 26. detsember 1991. Pindala- 17 075 400 km2 Rahva arv- 148 673 000 inimest Rahvastiku tihedus- 8,5 in/km2 Pealinn- Moskva Rahaühik- Vene rubla(RUB) Ametliud keeled- vene keel ja vabariikides kohalikud keeled. Vene rubla(RUB) 1 EUR = 39.7268 RUB Sümboolika Lipp Vapp Haldusjaotus Venemaal on 21 vabariiki, 7 kraid, 48 oblastit, 1 autonoomne oblast, 9 autonoomset ringkonda ja 2 föderaallinna (Moskva, Sankt-Peterburg). Suuremad linnad Moskva (10,4 milj. inimest) Sankt-Peterburg (4,7 milj. inimest) Novosib...
02.2004 Aadu Pulk 50207011734 Tallinn, Akadeemia 12-42 01.07.2002 Airi Põld 45006282172 Pärnu, Sihi 5 28.06.1950 Evelin Põld 49407042090 Tallinn, Raudtee 22 04.07.1994 Malle Põldmaa 60505219956 Pärnu, Ringi 20 21.05.2005 Hilja Raid 48406165354 Tartu, Vanemuise 13-8 16.06.1984 Allan Rajamäe 35003144368 Tallinn, Sõpruse pst. 100-54 14.03.1950 Aasa Randla 47701064912 Tallinn, Siili 33-2 06.01.1977 Aare Raudsepp 50603023443 Tallinn, Suur-Ameerika 20-37 02.03.2006 Jaanika Roosimägi 47803015202 Tallinn, Haava 33-60 01.03.1978 Karl Salu 38708092609 Tallinn, Tammsaare 90-34 09.08.1987 Jana Salu 45012097324 Pärnu, Riia 5 09.12.1950 Ave Salu 60701108359 Tallinn, Metsa 22 10.01.2007
Jana Svarts 11.12.63 46312111022 1 Gert Svarts 11.04.72 37204117232 1 Jüri Järvis 20.05.72 37205208540 1 Martin Tamm 03.05.63 36305032615 1 Martin Karo 22.10.67 36710227101 1 Maili Kasemaa 14.09.52 45209142718 1 Kristel Hunt 11.06.52 45206113603 1 Ivan Saarniit 18.07.84 38407186136 1 Jüri Kuhi 16.07.63 36307166543 1 Aivar Serg 16.05.63 36305165624 1 Gert Randla 31.07.65 36507313773 1 Marju Kivima 28.11.52 45211281143 1 Egert Raidjõe 16.08.79 37908163658 1 Tiina Niitsoo 04.06.89 48906041220 1 Madis Liisma 30.09.79 37909301822 1 Eleri Kasemets 28.02.83 48302287704 1 Marina Jaanus 10.07.54 45407104374 1 Tiina Vaarmann 16.05.80 48005161116 1 Lembit Elmik 15.08.59 35908154046 1 Annemai Sillmann 23.07.81 48107237671 1 Jana Karjust 07.12
Islam Kätriin Randla 7.klass Rõuge Põhikool Juhendaja: Inga Ermel Kasesalu Araablased enne islamit Puudus ühtne riik Poolsaar oli kuiv ja krõbe Suurem osa inimesi olid beduiinid Lõunaosa oli niiskem Araabia poolsaart läbivate kauba- teede ristumiskohtades asusid jõukad kaubalinnad Jathrib ja Meka Usuti paljusid jumalaid Tähtsaim usukeskus asus Mekas, kus suure pühamu Kaaba ümber asustati 360 jumalust Islami tekkimine Muhamed hakkas kuulutama uut usku Uue usu nimeks sai islam - "Kuuletumine" Mekas leidus uue usu pooldajaid, kuid vastaseid oli rohkem Mediinas leidis ta rohkem järgijaid Peagi võtsid ka teised ümberkaudsed hõimud islami omaks, teised aga allutati sõjaga Islami 5 sammast Kõik usklikud on jumala ees võrdsed ja peavad jumala ees täitma viite kohust ehk viite sammast: 1)Tunnistama, vaid ü...
Linnulennult linnulennust Kuldnokaparvede ruumilise liikumise analüüs heidab valgust lindude kollektiivsele käitumisele kui ka komplekssete süsteemide käitumisele üldisemalt. Igal talveõhtul lendavad kuldnokad ümbruskonnast Rooma oma pesapaikadesse ja annavad enne puhkust ligi pooletunnise õhuetenduse. Andrea Cavagna Itaalia Rahvuslikust Kondensainefüüsika Instituudist (National Institute for the Physics of Condensed Matter, INFM) kirjeldab seda kui tõeliselt fantastilist vaatemängu. Kui kuldnokaparve rünnatakse, jaguneb see ja ühineb taas äärmiselt filigraansete manöövritega. Kuidas linnud säilitavad rünnaku käigus koordinatsiooni ja suudavad mängeldes parve struktuuri taastada? Need looduslikud lennuetendused inspireerisid teoreetilisi füüsikuid looma rahvusvahelise multidistsiplinaarse töörühma StarFlag, mis uurib linnuparvede kollektiivset käitumist. Cavagna sõnul on nende eesmärgiks selgitada välja kolmemõõtmelisi iseorganise...
Mikk Mosona YAGB 123988 Juhendaja: Tiina Randla 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Teooria Invertaas on ensüüm (süstemaatilise nimega b-D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas), mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib b-D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule. Kõige levinum b-D-fruktofuranosiid on looduses sahharoos, mille hüdrolüüsiproduktideks on b-D-fruktoos ja b-D-glükoos
Biokeeemia laboritöö No 3(teine osa) Karotinoididwe indifitseerimine ja sisalduse määramine. Õpperühm: YAGB21 Töö teostaja: Alexander Kirichuk 123695 Õppejõud: Tiina Randla Teoreetiline osa: · Karotinoidid- fotosünteesi abipigmentidena ained, mis sisalduvad taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ja mõningates teistes fotosünteesivate organismides. Need absorbeerivad valgust erinevatel lainepikustel, teiste sõnadega teenivad kiirguse retseptoriks. Veel mängivad kaitsvat rolli. · Keemiliselt ehituselt need on tetraterpenoidid. · Kaks gruppi karotinoidide: 1. Karoteenid hapniku mittesisaldavad molekulid
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Viktoria Dolgova 121146 KATB 3.2 PROTEOLÜÜTILISTE ENSÜÜMIDE AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Laboratoorsed tööd Juhendaja: Tiina Randla Teoreetilised alused Proteolüütilised ensüümid e. proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides. Neis leidakse kõikides organismides, kuna nad osalevad väga paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises, alustades toiduvalkude seedimisest ja lõpetades väga kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadidega
S_3 1 isikukood palga aste S_4 telef S_5 3..* 2..* Koond Päring 1..2 Diagramm PUIDU MÜÜK Kuupäev Müüja Vald Liik 02.07.08 Roos Margus Massiaru kask 01.09.08 Randla Aasa Asuja tamm 01.09.08 Petrov Meelis Asuja saar 02.09.08 Paju Ants Massiaru kuusk 02.09.08 Piirsalu Irma Võiste mänd 02.09.08 Sirel Kristel Massiaru kask 02.09.08 Nõmmik Ando Võiste vaher 03.09.08 Männik Erki Võiste lepp 04.09.08 Pulk Aadu Asuja mänd 05.09.08 Petrov Meelis Asuja haab 06.09.08 Petrov Meelis Asuja tamm 07.09.08 Männik Elvi Massiaru tamm 08.09
El Nino( ilmastikunähtus vaiksel ookeanil, kus ookeanivee ringkäik perioodiliselt muutub ja põhjustab seeläbi erakorralilis loodusnähtusi) põhjuseks on Vaikse ookeani veemasside tavalisest suurem soojenemine. El Nino põhjustab maailma eri paigus tugevat vihmasadu või äärmist kuivust, mis võivad omakorda tuua kaasa mudalaviine või metsatulekahjusid. Ajurand veetase kõige kõrgem.Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab (veetase ei tõuse pidevalt). Randla Rand +Rannak. Rannak maapinna osa, miis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas Rannamoodustised lainetuse kulutava ja kuhjava tegevuse tagajärjel moodustunud pinnavormid.
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia - parktikum YKB3312 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Üliõpilane: Liisa Kivi Juhendaja: Tiina Randla KROMATOGRAAFIA - segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. GEELKROMATOGRAAFIA meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod,
Biokeeemia laboratoorne töö No 1.3 Lipiidide reaktsioonid. Õpperühm: YAGB21 Töö teostaja: Alexander Kirichuk .a123695 Õppejõud: Tiina Randla NB! Reaktsioonivõrrandid on võtnud laboratoorsete tööde juhendist , sest ei oska neid ise Wordis kirjutada. https://v2.ttu.ee/public/b/bioorgaanilise-keemia- oppetool/YKL3311_Biokeemia/Praktikum/BK_praktikum.pdf Üldine Teoreetiline osa. · Lipiidid heterogenne rühm, mille molekulide keemilist ehitust iselomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidid ei lahustu vees. Lahustuvad apolaarsetes solventides. Vähemal määral polaarsetel solventidel.
YKL0060 Biokeemia-praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Õpperühm: Töö teostaja: KATB-41 Sigrid Reinsalu 095908 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Tiina Randla 28.02.2011 Töö teoreetilised alused Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel. Geelkromatograafia meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele.Geelkromotograafias
Keemiainstituut TTÜ Bioorgaanilise Keemia õppetool Töö nr 3.2 Töö pealkiri Proteolüütiliste Juhendaja Tiina Randla ensüümide aktiivsuse määramine Üliõpilane Õpperühm KATB41 Töö teostatud 16/03/2012 Arvestatud Teooria Proteolüütilised ensüümid e
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Juhendaja: Tiina Randla Tallinn 2012 Teoreetilised alused Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul).
Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse nr. 2.2 määramine Õpperühm: Töö teostaja: Martin Tamm / 121006YASB YASB21 Juhendajad: assistent Tiina Randla ja doktorant Kaia Kukk 1 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) Karotenoidid on ühendid mida klassifitseeritakse ehitusepoolest kui tetraterpenoidid (40 süsinikku sisaldavad ühendid). Karotenoidid on polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Karotenoide grupeeritakse kahte rühma:
05.1983 29 46909210954 Erno Salumets N 21.09.1969 43 44411130888 Faina Lepp N 13.11.1944 68 44211240925 Malle Ligi N 24.11.1942 70 37102030149 Erki Arsenov M 03.02.1971 42 46909170171 Airi Põld N 17.09.1969 43 35006210936 Mirja Bergmann M 21.06.1950 62 38401080820 Aasa Randla M 08.01.1984 29 34207110230 Tiina Toomsalu M 11.07.1942 70 48901180808 Erki Ainsaar N 18.01.1989 24 47008050804 Aadu Heinlo N 05.08.1970 42 36109040214 Kristjan Jürimäe M 04.09.1961 51 44506270104 Reijo Müürsepp N 27.06.1945 67 48310210529 Eevald Parts N 21.10.1983 29
TTÜ keemiainstituut Biokeemia õppetool YKL3312 Biokeemia-praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 2.2 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Õpperühm: Töö teostaja: YASB-21 Andrei Popov 082559 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Tiina Randla Teoreetiline osa. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust. Kolonni laetakse peeneteraline, võimalikult ühtlase poorsusega geel, kolonni alumisse otsa pannakse geeli mitte läbilaskev, kuid uuritavate ainete läbimist lubav takistus(klaasvill), mis lubab eraldada puhastatava aine geelist endast. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena
Biokeeemia laboratoorne töö No 2 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil. Õpperühm: YAGB21 Töö teostaja: Alexander Kirichuk Õppejõud: Tiina Randla Õppejõude märkused: Glükoosi sisalduse määrmine. Kas kasutasite korrigeeritud optilise tiheduse väärtusi, millest on kontrollproovi OD maha arvatud? Sellisel juhul peaks graafikul olema koordinaatide alguspunkti läbiv sirge. St et taas tuleb kasutada matemaatilisi manipulatsioone ning punktiparvest too sirge läbi tõmmata. Edasi tuleb uuritava materjali glükoosisisaldus tõepoolest välja arvutada (kus see praegu on?) ja tulemust analüüsida
Tallinna Tehnikaülikool INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Protokoll Karin Roosiväli 093441KATB41 Juhendaja: Tiina Randla 2011 Invertaasi aktiivsuse määramine Teooria Invertaas ehk -D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas ehk -fruktofuranosidaas on ensüüm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib süsivesikute, mis sisaldavad fruktoosi molekuli jääki furanoosi vormis, hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule. Invertaas
Tallinna Tehnikaülikool YKL0060 Biokeemia Töö nr 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Yasb 21 Juhendaja Tiina Randla 09.04.2012 Teooria Invertaas ehk -fruktofuranosidaas on ensüüm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside ehk glükosidaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib -D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule: invertaas -D-fruktofuranosi id +H2O ,D-fruktoos +mono- või oligosahhariid
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia instituut BIOKATALÜÜS 3.2 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Juhendaja: Tiina Randla Töö teoreetilised alused Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidide, produtseerides madala molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaasi leidub kõigis organismides, kuna nad osalevad erinevate funktsioonide täitmises. Näiteks toiduvalkude seedimises ja kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonide kaskaadides.
Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Ehala mees 71 Jõhvi Ehala mees 71 Jõhvi Ehala mees 71 Jõhvi Ehala mees 71 Jõhvi Ehala mees 71 Jõhvi Ehala mees 71 Jõhvi Ehala mees 71 Jõhvi Randla naine 71 Kunda Randla naine 71 Kunda Randla naine 71 Kunda Randla naine 71 Kunda Randla naine 71 Kunda Randla naine 71 Kunda Randla naine 71 Kunda Randla naine 71 Kunda Randla naine 71 Kunda Randla naine 71 Kunda Randla naine 71 Kunda Randla naine 71 Kunda Kanter mees 71 Võru Kanter mees 71 Võru Kanter mees 71 Võru Kanter mees 71 Võru Kanter mees 71 Võru Kanter mees 71 Võru Kanter mees 71 Võru
annaabi.ee 
