tegi seda mõned tunnid või päevad tagasi. Vulkaanipurske lõppemise aja saab fikseerida alles tagantjärgi. Umbes kümme protsenti vulkaanipursetest kestab vähem kui üks päev, kuid on ka vulkaane, mis on olnud püsivalt aktiivsed juba tuhandeid aastaid. Vulkaanipursete mediaankestuseks on seitse nädalat. Praegu tegutsevaks ei loeta vulkaani, mille aktiivsusest annavad aimu vaid vlkaani nõlvadel olevad fumaroolid. Seega pole igasugune vulkaani tegevus veel piisav, et seda vulkaanipurskeks nimetada. Stromboli on vulkaan, mis moodustab samanimelise saare Türreeni meres. Stromboli on olnud aktiivne juba tuhandeid aastaid. Püsiva aktiivsuse tõttu on teda nimetatud Vahemere majakaks. Stromboli vulkaanile iseloomulikud pursked on andnud nime terminile Stromboli-tüüpi purse. Vulkaani kõrgus on 926 meetrit. Kuulub Itaaliale. Vulkaanitüüp on kihtvulkaan.
68 0.23 HCl 0.08 0.42 2.89 HF --- --- 0.26 7 Lahaar 1991 MT PINATUBO, FILIPIINID 700 MUDAVOOLU OHVRIT Mudavool - lahaar: püroklastika + vesi Fumaroolid ja väävli koorikud Galapagose saarte 5. Sierra Negro vulkaani kraatris Vulkaanilise piirkonna maasisese aktiivsuse ilmingud: Fumaroolid (väävlisuitsud) Geisrid (kuumavee fontäänid) Mudavulkaanid Old Faithful geiser Yellowstone`is purskab iga 65 minuti järel 60 m kõrguse kuumavee fontääni PISIKE
Vulkanism M Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle A liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale. A Magma gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam, mis tekib vahevöö ülaosas või maakoores. Enamiku gaasilistest ühenditest T kaotanud magmat mis purskab vulkaanist nimetatakse laavaks. E Vulkaan on looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. A Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. D U S vulkanism M A A T E A D ...
ulatuvad tipud moodustavad Hawaii saared. Siin liigub Vaikse ookeani laam üle vahevöös asuva kuuma täpi. Klauea on praegu üks aktiivsemaid vulkaane, olles püsivalt aktiivne alates 3. jaanuarist 1983. Ajaloo vältel on registreeritud 61 purset. Viimase 100 aasta jooksul on ta pursanud keskmiselt üks kord iga 11 kuu jooksul.1959 aastal ärkas ellu Klauea Iki kraater, seda pärast 91 aastat suikumist. Laavavool polnud eriti suured, kuid kraatri servadele tekkisid fumaroolid. 1997. aastast on suurimat aktiivsust on üles näidanud Puu kraater. Purskeid on toimunud kuus korra ja arvatakse neid jätkuvat veel pikaks ajaks. Klauea ei ole Hawaii suurim vulkaan, kuid hõlpsa ligipääsetavuse tõttu külastavad turistid teda kõige rohkem. Klauea vulkaani kraatri serval asub Hawaii vulkanoloogiaobservatoorium. Hawaiilased usuvad, et tulejumalanna Pele asustab igat Hawaii vulkaaniketi vulkaani, kuid ta kodu asuvat Halemaumau kraatris Klaueal.
keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta. Murenemise tähtsus o Tekivad setted o Tekib muld o Muutub pinnamood Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused Lõõmpilved - gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu. Mudavoolud - lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Geisrid - vett purskav kuumaveeallikas. Fumaroolid -kuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad. Maavärin (tekkinud magma liikumisest -nõlvadel pinnase liikumine, varingud). Vulkaaniliste alade kasu inimestele Viljakas pinnas, muld (mineraalainete kõrge sisaldus) Maavarad- ehe hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne. Turism Vulkaan Allikad http://www
ja aatomite vahekaugused võivad olla mitmesugused. Samuti ei ole piiratud struktuuri kuuluvate aatomite arv. Levik Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Ehe väävel tekib divesiniksulfiidhappe ja vääveldioksiidi vahelise keemilise reaktsiooni käigus: SO2 + 2H2S = 2H2O + 2S. Tavalisim eheda väävli leiukoht on fumaroolide ümbrus, sest fumaroolid paiskavad atmosfääri suures koguses eelmainitud gaase. Ka leidub väävlit maakoores olevates soolakuplites, kus ta moodustub näiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega. Näide: nCaSO4 + CnH2n = nCaCO3 + nH2O + nS. Väävlit on kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävel esineb looduses paljude ühendite koostises, millest enamlevinud on sulfiidid ja sulfaadid.
1. Mõisted: · laam - litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril · mineraal - looduslik tahke või keemiline ühend, millele on iseloomulik kristallstruktuur · kivim - loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass · tardkivim - nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivim · settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. · moondekivim - maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200- 650°C) tingimustes moodustunud kivim · maak - majanduslikku huvi pakkuv kivim või mineraal · ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine e. spreeding - tõusuvoolust põhjustatud ookenailise maakoore rebenemine ja laamade teineteisest eraldumine · ookeani keskahelik - paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelike süsteem, mis läbib kõiki ookeane · mandri triiv - mandri horisontaalne triiv ookea...
kuumadeks täppideks. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti liigub, siis tekib vulkaanide rida kas ookeani põhjas või mandril. Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Fumarool-on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas. Fumaroolid paiknevad sageli vulkaanide jalamil, olles nn fumaroolse staadiumi ehk hääbuva vulkanismi ilminguks. Fumaroolid esinevad sageli rühmadena, moodustades fumaroolivälja. Väävlirikkaid fumaroole nimetatakse solfataarideks, booririkkaid fumaroole aga soffionideks. Deluviaalsed setted- liivakas-savikad setted nõlvade ja veerude jalamil Korrosioon-on valdavalt tuule poolt kantud aleuriidi ja liivaterakestega mingi takistuse `pommitamine'. Liivaterakestega pommitamisel võivad välja prepareeruda erinevad kivimikihid või kivimi pind võib olla ka siledaks lihvitud. Selle tagajärjel kujunevad mitmesuguse
saarega. Hawaii saaresti Kauai saarel ei esine enam vulkanismi kuna saar liikus kuumast täpist eemale, sest Vaikse ookeani saar liikus. 10. Kuidas kujuneb kaldeera? Kaldeeria kujuneb kui magmakambri lagi langeb sisse moodustades ulatusliku ringikujulise langatusala. 11. Nimeta vulkanismiga kaasnevaid nähtusi. Vulkanismiga võivad kaasneda veel freaatilised plahvatused, geisrid, fumaroolid, püroklastilised voolud, vulkaanilised tuhasajud, mudavoolud ja laavavoolud. MAAVÄRINAD 12. Selgita, mis on ja kuidas tekib maavärin. Maavärin on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast. Maavärin tekib litosfääri laamade liikumisest üksteise suhtes. 13. Selgita mõisted: fookus ehk maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained.
Näiteks: Hawaii saarestik 9. Selgita, miks Hawaii saarestiku Kauai saarel ei esine enam vulkanismi kuigi tegemist on vulkaanilise saarega. Seetõttu, et saar liikus kuumast täpist eemale kuna Vaikse ookeani laam liikus. 10. Kuidas kujuneb kaldeera? Kaldeera kujuneb, kui magmakambri lagi langeb sisse ning moodustab ulatusliku ringikujulise langatusala. 11. Nimeta vulkanismiga kaasnevaid nähtusi. Freaatilised plahvatused, Geisrid, Fumaroolid. MAAVÄRINAD 12. Selgita, mis on ja kuidas tekib maavärin. MAAVÄRIN- on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast - litosfääri laamade liikumisest üksteise suhtes. Kaks laama nihkuvad üksteise suhtes konstantse kiirusega. Piki laamade kokkupuutepiiri toimivad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon
Lõõmpilv- kuum, gaasidest ja tuhast koosnev pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlvu alla.Vulkaanilised mudavoolud- lahaarid, tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Vulkaani sisemuses liikuva magma poolt tekitatud maavärinad põhjustavad nõlvadel oleva pinnase liikumist, varinguid jms. Aastaid pärast purset võivad maa seest tõusta kuumd, kollast väävlit sadestavad gaasijoad- fumaroolid või teatud rütmiga purskuda kuuma vee ja aurusambad- geisrid. Ette ennustamine: soojusmonitoornigul mõõdetakse satelliitidelt infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri, jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi. Seismilistel vaatlustel registreeritakse vulkaanialuse magma liikumisest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Kraatri kohal mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust õhus. Mõõdetakse ka maapinna kõrguse muutusi
3. seiskuvad vulkaanid (purskavad kindlate vaheaegade tagant, vahepeal seiskuvad) MILLISED NÄHTUSED KAASNEVAD VULKAANIDEGA? 1. tuha- ehk lõõmpilved (tuhk + vulkaaniline materjal + gaasid), võivad kanduda väga kaugele, gaasid võivad olla mürgised 2. mudavoolud e. lahhaarid (tekivad, kui vulkaanitipp on kaetud lumega lumi sulab, seguneb tuha, kivimitükikeste ja laavaga), olenevalt kiirusest võivad hävitada maju, põlde, teid, sildu, jne. 3. fumaroolid (väävlit sisaldavad gaasijoad), võib liikuda kaugele, on kahjulik 4. maavärinad 5. geisrid ja kuumaveeallikad Maavärinate ja vulkaanide mõju inimesele ja majandustegevusele POSITIIVNE NEGATIIVNE inimesele viljakas muld vulkaanilistel aladel purustused maavarad töökohtade kaotus
1000 kraadini ja kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. Antud pilved võivad kahjustada lähedal asuvate inimeste tervist, kui ka sealset loodust. 2) Vulkaanipursetega võivad kaasneda ka ulatuslikud mudavoolud ehk lahaarid, mis võivad olla väga laastavad. Need tekivad suurte veemasside äkilisel vallandumisel ning segunemisel purskematerjali ja nõlvapinnasega. 3) Maavärinad, mille tekitab aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma. 4) Fumaroolid ehk vulkaanilistele aladele iseloomulikud avad või lõhed maapinnas, kust väljub kuum, kollast väävlit sadestav gaasijuga. 5. maavärinate piirkondi, Enamik maavärinaid leiavad aste laamade piirialadel. Kõige rohkem maavärinaid toimub Vaikse ookeani ,,tulerõngas’’. tekkepõhjusi, Maavärinad tekivad vahevöös konvektsioonivooludena toimuva kivimainese plastiline ümberpaiknemise tõttu. Liikuvates
Näiteks viskoosse koostisega magma, tänu selle on vulkaani kraater väike mägi, millelt tõuseb suitsu. Kõrge viskoossusega magma võib põhjustada ka plahvatusliku purske. Madala viskoossusega magma on aga tavaliselt kõrgema temperatuuriga ning voolab kiiresti. Aluseline vedel laava voolab kiiresti, eemale vulkaanist ja moodustab kilpvulkaani, happelised vulkaanid tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad stratovulkaani. * Vulkaaniliste protsessidega kaasnevad geisrid, fumaroolid, püroklastilised voolud, vulkaanilised tuhasajud, mudavoolud, laavavoolud,lõõmpilved,lahaarid,maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus * Laavavoolu toimumise täpne aeg ei ole ennustatav.Aga üldiselt saab ennustada selle järgi ,et geoloogilised tingimused on vastavad ja pinged maapinnas kasvavad. Kaua nad aga kasvavad on raske öelda. * Linnad ,mis on vulkaanide läheduses on üldiselt väga rikkad maavarade poolest, ehk ka üldiselt rikkad
Maakoor – kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Mandriline maakoor: paksem(kuni 70km), kergemad kivimid, vanem(kuni 4miljr a), väiksema tihedusega(2.7g/cm3), sette, moonde ja tardkivimid,graniit.Ookeaniline maakoor:õhem(kuni 20km), raskemad kivimid, noorem(kuni 18milj a), suurema tihedusega(3), settekivimid ja tardkivimid(basalt).Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks, kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimet litosfääriks, maa tahke väliskiht. Mineraalid:graniit, teemant. Kivimid: tardunud laavavool. Maak: rauamaak. Mida nimet maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid. Mineraal on looduslik tahke lihtaine vüi keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kiv...
LITOSFÄÄR MAA SISEEHITUS Mandriline ja ookeaniline maakoor Maa siseehitus Tuum sisetuum tahkes olekus välistuum vedelas olekus,2900-6378 km sügavusel Vahevöö alumine , ülemine (kuni 2900 km-ni) Astenosfäär vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad ookeanides 50 km sügavusel mandritel 200 km sügavusel Maakoor ookeaniline ja mandriline piir vahevööga-MOHO piir(avas.1909.a) Litosfäär maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa,on liigendatud laamadeks Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt basalt KIVIMID Settekivimid tekkinud se...
Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Kaldeera hiidkraater, mis tekib magmakolde lae sissevajumisel või plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu laialipaiskumise tagajärjel (nt. St. Helensi vulkaan). Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustuvud pilved), mudavoolud (lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga), maavärinad, fumaroolid (väävlit sadestavad gaasijoad), geisrid (kuuma vee ja auru sambad). Vulkanismi kasulikkus: · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljaks, tänu suurele hulgale mineraalaainetele. · Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. · Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal. · Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest
Elektronskeem: S:+16/ 2 ) 8 ) 6 ) Elektronvalem: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p4 Okteti täitmiseks võib väävel siduda 2 elektroni S + 2e = S2- min oksüdatsiooniaste on -II Samuti võib ta loovutada kuni 6 elektroni S -- 6e = S6+ max oksüdatsiooniaste on +VI levik looduses Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Tavalisim eheda väävli leiukoht on fumaroolide ümbrus, sest fumaroolid paiskavad atmosfääri suures koguses eelmainitud gaase. Ka leidub väävlit maakoores olevates soolakuplites, kus ta moodustub näiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega. Väävlit on kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävel esineb looduses paljude ühendite koostises, millest enamlevinud on sulfiidid ja sulfaadid. Tähtsamad ühendid püriit FeS2, kalkopüriit CuFeS2, galeniit PbS, argentiit Ag2S, sfaleriit ZnS, kinaver HgS,
* Aktiivsed vulkaanid pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsenud. * Kustunud vulkaanid pole inimkonna ajaloos veel tegutsenud. 15. Millised ained väljuvad vulkaanilõõrist vulkaani purskel? (3) - * Tuhk, * tahm, * laava, * kivimid, * erinevad mürgised gaasid. 16. Kus asuvad Eestile lähimad vulkaanid? - Islandil ja Itaalias. 17. Mis on vulkaanidega kaasnevad ja hilisvulkaanilised nähtused? - Tsunamid, mudavulkaanid, geisrid, fumaroolid, kuumaveeallikad, maavärinad. 18. Milline vahe on kuumaveeallikal ja geisril? - * Geiser: vesi rõhu all, * Kuumaveeallikas: vesi voolab vabalt. 19. Mõisted: konvektsioonivoolud, kuum täpp, kontinentaalne rift, ookeani keskmäestik. - * Konvektsioonivoolud vahevöö kuumem osa tõuseb maapinnapoole ning jahedam vajub alla poole, tekib ringlemine.
Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimaine...
Gümnaasiumi geograafia uus ainekava sisaldab üldmaateaduse kursust. Õpikut selle kohta veel ei ole. Sellega seoses pakun siin ühe abimaterjalina loenguteksti . Lisan ka viiteid abimaterjalidele, kust võib leida täiendavat teksti, jooniseid, tabeleid tunni näitlikustamiseks. Lisan ka tundide läbiviimise kavad. Teema. Litosfäär: kivimid, vulkanism, maavärinad Magmatism ja vulkanism. Maa sisemuses valitseb termodünaamiline tasakaal, selle rikkumine temperatuuri või rõhu tõusu tõttu põhjustab kivimite ülessulamise ja magma tekke. Magma kujutab endast keerulise silikaatse koostisega looduslikku sulamit, mis tekib vahevöö või maakoore teatud piirkondades. Seoses kivimite üleminekuga vedelasse olekusse suureneb nende maht, mistõttu magma tungib maakoore ülemistesse osadesse ( intrusiivne magmatism- tardkivimite teke) või koguni maapinnale ( efusiivne magmatism e.vulkanism). Maapinnale tungimisel eralduvad seoses...
g/cm³ ja sulamistemperatuur on 327 Celsiuse kraadi.Plii oksüdatsiooniastmed ühendites on 2 ja 4.Pliid kasutatakse muuhulgas autode jaoks mõeldud akudes koos väävelhappega. Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Ehe väävel tekib väävelvesiniku ja vääveldioksiidi vahelise keemilise reaktsiooni käigus: SO2 + 2H2S = 2H2O + 2S. Tavalisim eheda väävli leiukoht on fumaroolide ümbrus, sest fumaroolid paiskavad atmosfääri suures koguses eelmainitud gaase. Ka leidub väävlit maakoores olevates soolakuplites, kus ta moodustub näiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega. Näide: nCaSO4 + CnH2n = nCaCO3 + nH2O + nS. Väävlit on kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises.Väävel esineb looduses paljude ühendite koostises, millest enamlevinud on sulfiidid ja sulfaadid. Väävliühendid on
· Kustunud vulkaanid inimajaloo ajal ei ole pursanud (nt Elbrus, Kilimanjaro) · Seiskuvad vulkaanid purskavad kindlate vaheagade tagant Nähtused, mis kaasnevad vulkaanidega: · Tuha- ehk lõõmpilved pilved, mis on segunenud vulkaanilise tuhaga, gaasidega. Võivad kanduda väga kaugele. Gaasid võivad olla ka mürgised. · Mudavoolud e lahaarid tekivad siis, kui vulkaani tipp on kaetud lumega. Lumi sulab ja seguneb vulkaanilise materjaliga. · Fumaroolid väävlit sisaldavad gaasijoad · Maavärinad · Geisrid ja kuumaveeallikad MAAVÄRINAD Fookus koht maa sees, kus toimub maavärin Epitsenter koht maapinnal, fookuse kohal I Kehalained P-lained horisontaalselt liiguvad, liikumiskiirus 6-7 km/s. Levivad nii tahkes kui vedelas olekus. S-lained liiguvad nagu päris lained. Vedelas keskkonnas ei levi. 3-4 km/s II Pinnalained Seismograaf aparaat maavärinate tugevuse mõõtmiseks.
lameda vulkaanikoonuse. Mõõtmetelt palju suurem kui kihtvulkaan. Näited: Mauna Loa, Kilimanjaro c. lõhevulkaanid-ookeanide põhjas laamade lahknemisalal, laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu. Laava on basaltse koostisega, suhteliselt hästi voolav. Vedel magma, lame kuhik. Näited: Island 10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad: a. lõõmpilved, b. mudavoolud e lahaarid, c. fumaroolid, d. geisrid a. lõõmpilved-gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud. Kõige ohtlikumaid vulkaanidega seotud nähtusi. Koosneb tulikuumast gaasist ja kihutab hõlma mööda alla, hävitab kõik, mis ette jääb. b. mudavoolud e lahaarid-mudavoolud, mis tekivad vulkaanipursete ajal suurte veemasside äkilisel vallandumisel nind segunemisel purskematerjal ja nõlvapinnasega. Koosnevad peamiselt veest, liiguvad mööda vulkaani nõlvu. c
mitmesaja kilomeetrini tunnis. Lõõmpilved tekivad tavaliselt subduktsioonivööndiga seotud ränirikaste purskeproduktidega vulkaanidel. b. mudavoolud e lahaarid, koosnevad peamiselt veest ja püroklastilisest materjalist ning liiguvad mööda vulkaani nõlvu laskuvaid jõeorge. Lahaaride tekkele aitab kaasa see, kui vulkaanide tipud on kaetud lume ja jääga, mis purske korral kiiresti sulades mudavooluks muutub. c. fumaroolid, vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas. Paiknevad sageli vulkaanide jalamil, olles nn fumaroolse staadiumi ehk hääbuva vulkanismi ilminguks. Fumaroolid esinevad sageli rühmadena, moodustades fumaroolivälja. Fumaroolides tekivad gaasid siis, kui maa all suure rõhu all ülekuumenenud vesi jõuab maapinnale, kus tema rõhk langeb atmosfäärirõhu tasemele. Selle tulemesena muutub vesi otsekohe auruks. Fumarool võib avaneda veekogu põhja
Vulkaan on looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Lõõmpilv e püroklastiline on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Tefra e vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud materjal. 48. Geisrid, fumaroolid Fumaroolid mädalõhn,väävliühendid,lõhe. Pideva joana maapinnale voolavaid kuumaveeallikaid nimetatakse termideks. Geisrid perioodiliselt purskavad kuumavee- ja auruallikad. Pursete korrapärane rütm on tingitud väljavoolukanali põlvjast kujust ja lõõris asuva vee kõrgest temperatuurist. Mudavulkaanid e salsid mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on väike kraater. 49. Maavärinad
Osula Põhikool Looduskatastroofid Referaat Õpilased: Maicel Varblane ja Andreas Habe Klass:8 Osula 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................... Sissejuhatus................................................................................................................................... Lumelaviin...................................................................................................................................... Lumetorm....................................................................................................................................... Lumetorm Monika...............................................
kraatrist välja ei paiska, kuid tegi seda mõned tunnid või päevad tagasi. Vulkaanipurske lõppemise aja saab fikseerida alles tagantjärgi. Umbes kümme protsenti vulkaanipursetest kestab vähem kui üks päev, kuid on ka vulkaane, mis on olnud püsivalt aktiivsed juba tuhandeid aastaid. Vulkaanipursete mediaankestuseks on seitse nädalat. Praegu tegutsevaks ei loeta vulkaani, mille aktiivsusest annavad aimu vaid vlkaani nõlvadel olevad fumaroolid. Seega pole igasugune vulkaani tegevus veel piisav, et seda vulkaanipurskeks nimetada Maailmas on pidevalt tegutsemas umbes paarkümmend vulkaani, kuid enamasti ei ole nende tegevus kuigi märkimisväärne ega jõua ajalehtede esikaantele. Mõned pursked on aga tõeliselt ajaloolised ning neid mäletatakse kaua. Lühike nimekiri vulkaanipursetest, mis ,,tegid ajalugu": · 79 Vesuuv, Itaalia · 1815 Tambora, Indoneesia · 1883 Krakatau, Indoneesia · 1902 Pelée, Martinique
Vulkaaniga tekivad mudavoolud- lahaarid, mis tekivad suurte veemasside äkilisel vallandumisel ning segunemisel purskematerjali ja nõlvapinnasega. See võib matta kolme meetrise paksusega mudakihi alla linnu. Maavärinad, mille tekitab aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma, ei ole iseenesest katastroofilised, küll aga põhjustavad nad nõlvadel oleva pinnase liikumist ja varinguid jms. Tekivad veel fumaroolid ja geisrid (kollast väävlit sadestavad gaasijoad või teatud rütmiga purskuvad kuuma vee ja auru sambad). 8. Kuidas vulkaanipurskeid ennustatakse? Aktiivsete või ärkavate vulkaanide juures tehakse mitut liiki vaatlust. Soojusseirel mõõdetakse satelliitidelt infrapunakiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinna temperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavee seisundi muutusi. Seismilistel vaatlustel
tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Aktiivsete vulkaanide sisemuses liikuva magma poolt tekitatud maavärinad ei ole iseenesest katastroofilised, küll aga põhjustavad nad nõlvadel oleva pinnase liikumisi, varinguid jms. Vulkaani aktiivsus ei lõpe selle purskeprotsessi vaibudes. Aastakümneid, isegi aastasadu pärast purset võivad maa seest välja tõusta kuumad, kollast väävlit sadestavad gaasijoad fumaroolid või teatud rütmiga purskuva kuuma vee ja auru sambad geisrid. Põhimõtteliselt on vulkaanipurkeid võimalik ette ennustada, kuid nende täpsus võib kõikuda mõnest tunnist nädalateni. Aktiivsete või ärkavate vulkaanide juures viiakse läbi mitut liiki vaatlusi. Soojusmonitooringul mõõdetakse satelliitidelt infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi. Seismilistel vaatlustel
Laki Islandil. Lõhevulkaane ei peeta eri liiki vulkaaniks, sest nende piklik lõhe asendub aja jooksul mitme kesklõõriga millest areneb edasi kilp- või kihtvulkaan(id). 10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad: a. lõõmpilved - kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlvu alla. b. mudavoolud e lahaarid - vulkaani tipus plahvatliku purske kivimmaterjali segu, valgub alla vulkaani nõlvu. c. fumaroolid - vulkaanilise ala ava või lõhe maapinnas, väljub kuumgaasijuga, sisaldab kollast väävlit. d. geisrid - perioodiliselt purskav kuumaveeallikas. 11. Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid? Soojusseirel mõõdetakse satelliitidelt infrapunakiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuur ja jälgitakse maapinnalt põhjavee seisundi muutusi. 12. Miks tekivad maavärinad? Aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma paneb nõlvadel oleva pinnase liikuma/värisema. 13
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- mai...
purske tagajärjel tekib hiidkraater Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Nt. Saint Helens Kustunud vulkaanid inimajaloo vältel mitte pursanud Suikuvad vulkaanid ajutise purskerahu seisundis olevad Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: · mudavoolud · lõõmpilved · maavärinad (nõlvade liikumised, varingud) · geisrid (kuuma vee sambad), fumaroolid (gaasijoad) Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. P-lained ehk pikilained, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. S-lained ehk ristilained, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. Seismilised lained murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged
e) Maavärinate ja vulkaanidega kaasnevad nähtused ja mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele VULKAANID MAAVÄRINAD KAASNEVAD Suured tuhapilved, mudavoolud-lahaarid, Maapinna suur liikumine ja värisemine, NÄHTUSED eraldub hulgaliselt mürgiseid ühendeid, tsunaamid (hiidlained), pinnase liikumine värisemine, gaasijoad- fumaroolid, geisrid-kuuma vee ja auru sambad. MÕJU Mõju keskonnale on halb, sest vulkaani Väga halb, sest maavärinad on suure KESKKONNALE purskest eraldub palju mürgiseid ühendeid, laastamise ulatusega ja tekitab suuri min reostavad loodust ja hävitavad osooni kahjustusi kihti MÕJU INIMESELE Mõju inimesele, kes elab vulkaanilises negatiivne
pealõõris ja moodustab nn laavakorke). Moodustub korrapärane koonusjas kuju. Etna ja Vesuuv Itaalias Vulkaanipursetega võivad kaasneda lõõmpilved gaaside (veeaur, süsinik- ja vääveloksiid, lämmastik-, kloor- ja fluorühendeid) ja hõõguva vulkaanilise tuha segu. [Vesuuv Pompei]. Väga laastavad võivad olla mudavoolud ehk lahaarid, mis tekivad suurte veemasside äkilisel vallandumisel (lume/liustike sulamisel) ning segunemisel purskematerjali ja nõlvapinnasega. Fumaroolid ehk väävlijoad ning geisrid ehk kuuma vee ja auru sambad. Tulekahjud. Kuumaks täpiks nim maapinnale vahevööst kerkivad kuumade ja sulavate kivimmasside ehk pluumide tõusukohti. Kui vahevööst tõusva pluumi kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookenilaam, tekib selle kohale ulatuslik basaltse magma väljavooluala basaltplatoo või erineva vanusega vulkaanidest koosnev vulkaaniahelik. [Hawaii] *Vaikse ookeani ,,tulerõngas" 4
hästi seeditavad ja freesitavad ning peeneteralisuse puhul suurepärane skulptuurimaterjal. Vulkaaniliste mineraalisadestuste seas on väävlil, boorhappel, kinaveril ja salmiaagil eriti suur tähtsus keemiatööstuses. Tihti on väidetud, et aktiivsete maismaavulkaanide nõlvadel ja kraatrites on vähe kaevandamisväärseid maagimaardlaid. Samal ajal tuleb aga ikka ja jälle konstateerida, et nüüdisaegsete vulkaanide fumaroolid, solfataarid ja kuumaveeallikad sisaldavad sageli rikkalikult paljusid maagimaardlatele iseloomulikke metalliühendeid. Näiteks leiti Alaska poolsaarel Kümne Tuhande Auru Orus rohkesti metalliühendeid, sealhulgas magnetiiti, püriiti, galeniiti, sfaleriiti ja molübdeniiti, mis olid sadenenud poorsetesse kivimitesse. El Laco lähedal, nüüdisaegse aktiivse vulkanismi piirkonnas Põhja-Tsiilis, peaaegu 5000 m kõrgusel avastati ulatuslikud happelise (datsiitse) tufi ja laavaga
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
esinenud ei ole. Supervulkaanid võivad olla seotud kuuma täpi vulkanismiga Sageli jagatakse vulkaanid tegevateks, uinunuteks ja kustunuteks tegevvulkaan – vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal. Uinunud vulkaani tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks. Kustunud vulkaan arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud Peamised vulkaanidega seotud gaasid: H2O, CO2, SO2, H2S, N2, H2 fumaroolid – vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas termid – pideva joana maapinnale voolavad kuumaveeallikad geisrid – perioodiliselt purskavad kuumavee- ja auruallikad. Pursete korrapärane rütm on tingitud väljavoolukanali põlvjast kujust ja lõõris asuva vee kõrgest temperatuurist salsid e. mudavulkaanid – mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on väike kraater. Pude materjal (nt
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
Negatiivne pinnavorm. Kaldeera tekib enamasti pärast plahvatuslikke ja võimsaid vulkaanipurskeid, mis tühjendasid osaliselt magmakambri, mistõttu selle kohal asuv toetuseta jäänud vulkaan kukub kokku. 80. Freaatiline purse - veeauru plahvatuspurse. Tekib magma kohtumisel veega. 81. Lõõmav tuhapilv e. püroklastiline pilv. 82. Lahaar Püroklastiline materjal + vesi ! 83. Termaalalad ja neil esinevad maasügavuses jahtuvat magmakeha iseloomustavad looduslikud nähtused fumaroolid, geisrid, kuumaveeallikad, mudakatlad. Fumarool - väävlisuitsud. Fumaroolides tekivad gaasid siis, kui maa all suure rõhu all ülekuumenenud vesi jõuab maapinnale, kus tema rõhk langeb atmosfäärirõhu tasemele. Selle tulemesena muutub vesi otsekohe auruks. Tekkivad gaasid sisaldavad tavaliselt suures koguses süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi, vesinikkloriidhapet ja vesiniksulfiidi.