Eesti maastike muutused. Maastike muutused maailmas ja Eestis. Maastiku muutmise juhttegurid XX saj. Eestis. Ruumilised protsessid maastiku muutumises. Maastiku muutused Eestis ja maailma. Võimalikud maastike stsenaariumid. Tänastes otsustes on “homsed” maastikud. Maastiku “tasandid”, maastikukihid, too näiteid. Eraldi väärtustamist vajavad maastikuaspektid 2 Maastikuökoloogia: maastikuökoloogia olemus ja määratlused. Olemus: Objekti (maastik) erinev käsitlus – Erinevates teadustes (maastikuteadus, ökoloogia, jne) – Koolkondades – Keeltes • Erinevad koolkonnad – Põhja-Ameerika – Euroopa- Ida-Euroopa -Prantsuse jne Olemus: Maastikuökoloogia “maht” • Uurimisobjekt • Eesmärgid • Uurimismeetodid Maastikuökoloogia on teadussuund, mis uurib erinevatel tasanditel ökosüsteemide
............................................................................. 3 Artikli eesmärk ........................................................................................................................... 3 Andmed ja metoodika................................................................................................................. 3 Tulemused ja järeldused ............................................................................................................. 4 Seos Maastikuökoloogia ja – analüüsi praktikumidega ............................................................. 6 Omandatud kogemused .............................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................... 8
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED Essee aines maastikuökoloogia ja -analüüs Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: … Tartu 2016 Sisukord MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED............................................3 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................6 MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED Nagu on öelnud Michael Joens, maastikul on kolm lähenemist: loodusteaduslik, rakenduslik ja
. , . . . . , , ( , ), , , ( : , ) . . , , , : , ; . , , , , , : , , , , .. : , , , , 1866 : , , . : ; (15- 18 ); 19 . ; ; . , ,, ,,, : - , . - . , , (Maastikuökoloogia) , , - , - . ( ). , , : , , .. - , - . , . . , . - , , . : , , : (),, , , (), , (), , , (, , ) (). , , , , , . - . . () . ( ) , - . (Taluvusala). , , . , . (. - ) , (CO2, H2O ,
nende vahelisi seoseid Keskkonnaökoloogia uurib saastumise ja muude inimtegevustest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuuridele ja talitlusele; uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele; uurib erinevate liikude reaktsiooni keskkonnamuutustele. Õkotoksikoloogia uurib mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemini Maastikuökoloogia uurib maastike struktuuri, arengut ja hooldust ökoloogiast lähtudes Populatsioon rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas Kooslus mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum Ökosüsteem koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide alusorganismide populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna
Ökoloogia. Ökoloogia- teadus organismide, ja nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia jaguneb paljudeks harudeks nt keskonnaökoloogia ( uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele ), Ökotoksikoloogia ( uurib kemikaalide mõju üksikisendist ökosüsteemini ), maastikuökoloogia ( uurib maastike struktuuri, arengut ja hooldust ), ökotalu ( talus erinevate toodete tootmine, kemikaale kasutamata ) Keskkonnategurid e. Ökoloogilised tegurid: 1. Abioitilised e. Eluta ·päikesevalgus ·temperatuur ·sademed ·tuul ·pH ·veereziim ·rõhk ·tuli ·toitainete sisaldus ·Õhustatus ·valguskiirgus 2. Biootilised e. Elus ·sümbioos ·komminsealism ·parsaitism ·kisklus ·konkurents ( viiruse, bakterid, taimed, loomad, seened ) 3. Antropogeensed e. Inimmõju
1. Maastikuökoloogia, seos teiste teadustega Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk
Siiski, enne otsuste tegemist ning rakendamist, on äärmiselt oluline, et ollakse teadlik, kuidas maastiku killustumist mõõta. Maastikumeetrika töötati välja alles 1980. aastate lõpul. Maastiku mustri näitajad võivad korreleeruda ökoloogiliste protsessidega ning anda võimalusi ökoloogiliste muutuste avastamiseks. Palju erinevaid maastiku killustumise näitajaid on kasutatud maastikukaitse planeerimisel, mis tavaliselt põhineb maastikuökoloogia põhimõttel. Tischendorf ja Fahrig tegid ettepaneku, et killustumist tuleks mõõta sisserände määraga võrdsetes ruutudes, mitte fragmentidel põhineva killustumise uurimisel. Marulli ja Mallarach arendasid uue metodoloogia maastiku killustumise hindamiseks regionaalsel skaalal viisil, mida saab kergesti lisada planeerimisprotsessi ja keskonnamõju strateegilisse hindamisse. Paraku ei saa seda metodoloogiat kasutades võrrelda erinevaid geograafilisi piirkondi või erinevaid
Mis on Ökoloogia? Ökoloogia on teadusharu, mis uurib ökosüsteeme ja nendes toimuvaid muutusi. Isereguleerimine-kui eraldada mingi ökosüsteem, siis allesjäävad reguleerivad end ise. 1)Üldökoloogia 2)Autökoloogia-kuidas on üks konkreetne liik ja kuida on tema nõuded keskkonnas 3)demökoloogia-populatsiooniökoloogia, dünaamika(liikumine) 4)sünökoloogia-vaatab liikide vahelisi suhteid mitme liigiliste kooselamise dünaamika 5)geoökoloogia-maastikuökoloogia geograafia ja bioloogia maastikusisesed ja vahelised probleemid 6)globaal ökoloogia-kogu biosföör ja seal toimuvad muutused Biosfäär-maaala kus leiame elu.: 40km /maakoor/20km Mida tähenab Ökoloogia? *mõiste ökoloogia kasutusel 1866.a *Esmakasutaja sakslane Ernst Henckel Ökoloogiline ja keskkonnakaitselise mõtlemise kujunemisest. 1) varajane looduskaitse 2) dateeritud looduskaitse 3) klassikaline looduskaitse 4) teadliklooduskaitse Varajane looduskaitse.
keskkonnatingimuste vastastikusest suhtest.. ( Antud teema võttis käsitlemisse esimesena Ernst Haeckel 1866.a.) Ökoloogia jaguneb: a) autoökoloogia ehk isendiökoloogia mis uurib üksisk organisme. b) demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia. c) sünökoloogia ehkkooseluökoloogia (elusorganismide kooslused). d) geoökoloogia ehk maastikuökoloogia (maastik koos elustikuga). e) globaalökoloogia ehk biosfääriökoloogia. f) üldökoloogia ( looduse ja keskkonna vastasmõju). Populatsioon asurkond, rühm, ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Ökosüsteem - funksuaalne süsteem , milles aine- ja energiaülekande kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustuvad
Geomorfoloogia teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest Klimatoloogia teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist Meteoroloogia teadus Maa atmosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Hüdroloogia teadus Maa hudrosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Biogeograafia teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust maastikuökoloogia teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dunaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes ekliptika tasapind- ümber päikese tiirleva maa orbiidi tasand afeel- Päikesest kaugeim punkt 4.juuli periheel- Päikesele lähim punkt 3.jaanuar geoid- Maa toeline kuju e Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalne pind, mis ühtib merede ja ookeanide häirimatu veepinna selle mottelise pikendusega mandritel
Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Geoökoloogia e maastikuökoloogia – uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoogu maastikul (uurib maastiku mõju kooslustele) Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia – uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana Üldökoloogia – uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtivad kõigil tasandeil Populatsioon – sama rühm sama liiki isendeid, kes elavad kindlal ajal kindlas
Maateaduse alused Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: - Geomorfoloogia - Meteoroloogia - Kliimatoloogia - Hüdroloogia - Okeanograafia - Mullageograafia - Biogeograafia - Paleogeograafia - Maastikuökoloogia 250 a e.m.a Eratosthenes tegi katse, mõõtis varju erinevates kohtades. Maa ei oma ideaalset korrapärast kuju. Lähim lihte geomeetriline keha maale on pöördellipsoid, mis tõestati 18. saj Rajati pikk rivi torne ja mõõdeti nende vahelised nurgad. Geodeetilise kaardi mõõdistus. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber päikese. Üks täispööre 24h Maa pöörlemine tingib:
● Iga maastiku taastamise projekt on unikaalne – saame rääkida üldistest printsiipidest Maastiku taastamise projekt Maastikuplaani väljaarendamine 1. Projekti eesmärk, mille taastamine, osapoolte, kohalike kaasamine 2. Paiga kirjeldus (sh kasutatud metoodika) ja analüüs 3. Valiku põhjendus 4. Eelarve 5. Projekti kohandamise võimalused 6. Jooksev eelarve pärast taastamist! Kultuurmaastik vajab hooldust! Olulised teadusvaldkonnad maastiku taastamisel 1. Maastikuökoloogia 2. Arheoloogia 3. Paleogeograafia 4. Looduskaitseteadus 5. Klimatoloogia 6. Mullateadus · Maastik keskkonnakorralduses?? IV Karjääride taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited. Korrastamine ehk rekultiveerimine(inglise restoration, recultivation) on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine
nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele. · Käitumisökoloogia (behavioral ecology) · Globaalökoloogia e. Biosfääriökoloogia (ecosystem ecology) ökoloogia haru, mis
klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ruumiliste andmete kujutamise ja korraldamisega. Maa kuju Võimalikke varaseid tõendeid kerakujulise Maa kohta -Laevade "vajumine" horisondi taha -Põhjanaela asukoha näiline liikumine taevavõlvil sõltuvalt vaatleja asukohast (muutus
nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 · Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele. · Käitumisökoloogia (behavioral ecology) · Globaalökoloogia e. Biosfääriökoloogia (ecosystem ecology) ökoloogia haru, mis
nimetusena. Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid (energiavood, toiduahelad, produktiivsus, suktsessioonid, koosluste struktuur ja dünaamika). Termin: Schröter, Kircher 1902, Gams 1918 • Kooslus (biotsönoos) – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. • Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele. • Käitumisökoloogia (behavioral ecology) • Globaalökoloogia e. Biosfääriökoloogia (ecosystem ecology) – ökoloogia haru, mis
4. Puhkevõimaluste organiseerimine looduses 5. Taastuvate loodusvarade ratsionaalne alalhoidlik kasutamine ja kaitse. Maastikuhooldus Inimese maj. tegevuse tagajärjel kujunevad tehnogeensed maastikud ja tehiskeskkond. Säilitada või luua optimaalne maastike ökoloogiline mitmekesisus Kompensatsioonialade säilitamine ökolon ökoloogilise tasakaalu säilitamine Rekreatsioonialade loomine Veekaitse ribad ja vööndid: ökol. funkts, veekaitseline ja esteetiline Veehoidlad. Maastikuökoloogia olulisemad printsiibid: 1. Mida suurema arvu ökosüsteeme säilitame, seda suurem on liigiline mitmekesisus 2. Kultuurmaastikud tuleb liigendada looduslike kooslustega 3. Kui looduslikud kooslused on vaesed, tuleb need suurte homogeensete alade planeerimisel asendada (metsastada) 4. Veekogude kaldavöönditel on suur ökol. väärtus, seetõttu tuleb nad jätta looduslikku seisu 5. Kunstlikud veekogud pole ainult veereservuaarid, neil on ka osa maastiku kujundamisel 6
Klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest reziimist) Hüdroloogia (teadus Maa hüdrossfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) Okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) Mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) Biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) Paleograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) Maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavooge) 2. Maa kuju ja mõõtmed Maa on kera kujuline, selle tõendiks on laevade vajumine horisondi taga, ringikujuline vari kuuvarjutuse ajal. Maaümbermõõt on ligi 40 000km. Pöördellipsoid on lähim lihtne geomeetriline keha, mis vastab Maa kujule. Geoid on Maa kuju määrav pind 3. Geograafiline koordinaadistik Laius- ja pikkuskraadide määramine 4. Maa pöörlemine ja tiirlemine
arvukust uurivale demograafiale. Objektiks üks liik või üks populatsioon, uuritakse populatsiooni dünaamikat ja analüüsitakse seda kajastavaid mõõte. Koosluse ökoloogia Mõned liigid, kellel on koosluse ülal hoidmise juures keskne roll (võtmeliigid) Koosluste piirialad ehk ökotonid, mida iseloomustab erakordne elurikkus, eri koosluste kokkupuutealal, mida keskmes ei ole. Maastikuökoloogia (landscape ecology) Uurib kuidas maastiku omadused ja ruumiline paiknemine mõjutavad ökoloogilisi protsesse, energia- ja aineringeid ning organismide paiknemist. Pööratakse tähelepanu maastiku mustritele, mosaiiksusele, piriidele, mõõtskaalale, samuti maastiku funktsionaalsusele. Biogeograafia tegeleb enam liikide geograafilise paiknemisega, küsimustega, kus organismid elavad, millises arvukuses ja mis põhjustel.
klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ruumiliste andmete kujutamise ja korraldamisega. 2. Maa kuju ja mõõtmed Maa kuju- pöördellipsoid, maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi. Maa ümbermõõt 40 000km ja läbimõõt 12 750km 3
organismide arvukusele territoriaalsele jaotumisele; on tihedalt seotud keskkonnakaitsega · Antropoökoloogia kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhteist, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele, looduskeskkonna mõju inimesele, inimese kohanemist keskkonnamuutustega. · Reaktsiooniökoloogia puhkealade ökoloogia · Maastikuökoloogia, käitumise ökoloogia, etnoökoloogia (uurib etnose kujunemise ja ainelise kultuuri arengu looduslikke tingimusi) jne. Kui subjektiks on taim fütoloogia; loom zooökoloogia; muld pedoökoloogia jne. Ökoloogia peamised ülesanded 1. elu seaduspärasuste uurimine ja tundmaõppimine 2. antropogeensete tegurite mõju väljaselgitamine looduslikele süsteemidele 3
See on see, mida praegu säästlik areng üritab vältida. KESKKONNAÖKOLOOGIA Et kaitsta keskkonda, peame teadma, kuidas see üldse eksisteerib Alates 1960ndatest sai ökoloogi Maailmaavteliseks aluseks Roheline Ideoloogia ning sõna koloogiline omandas tähenduseks "tasakaalukas" Ökoloogia - looduskteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalselt jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Agroökoloogia- ökosüsteemide majandamise uurimisega Maastikuökoloogia- maastike struktuuri, arengut ja hooldust ökoloogiast lähtudes Rohelise ideoloogia tahku arendab süvaökoloogia. Keskkonnaökoloogia ja keemia - ökotoksikoloogia - mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemideni Keskkonnaökoloogia Uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju Inimtegevuse otsest ja kaudsest mõju Uurib erinevate liikide reakstiooni keskkonna muutustele
liikuvais osades suurde sügavusse ja moonduvad seal, aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. Geosfäärid erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa: atmosfäär, litosfäär, vahevöö ja tuum. Iga g. jaotub kontsentrilisteks osadeks. G-dena käsitatakse ka biosfääri ja maastikusfääri, pedosfääri (muldkonda) ja fütogeosfääri (taimedega maastikusfääriosa). Geoökoloogia e. maastikuökoloogia ökoloogia ja maastikuteaduse piirteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoogu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele. GMO geneetiliselt muundatud organism. GMO-taimedele on sisendatud geen, mida nad looduslikult omastada ei saaks.
klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ruumiliste andmete kujutamise ja korraldamisega Maa kuju: Võimalikke varasemaid tõendeid kerakujulise Maa kohta: 1. laevade „vajumine“ horisondi taha 2
põllumajandustootjatel saada kohast tulu. Meetmeteks toetused põllumajanduskeskkonna kaitseks. Nt 2000. aastal kogu riigis mahepõllumajanduse ja eesti maakarja toetuse maksmist kogu riigis. 2001. aastal alustati põllumajanduse keskkonnaprogrammi pilootprojektiga, kus kõiki väljapakutud meetmeid hakati rakendama pilootaladel, milleks valiti Kihelkonna ja Lümanda vald Saaremaal ning Palamuse vald Jõgevamaal. 180. Maastikuökoloogia olemus ja määratlused. Põhiprintsiibid, meetodid. Maastikuökoloogia käsitleb maastikku kui geograafilist ala, kus esineb mitmesuguseid biotoope, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus ning ühtlaadi inimtegevuse mõju. Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia on ökoloogia ja geograafia piiriteadus, mis uurib, kuidas maastikuüksuste sisesed ja vahelised ökosüsteemid eeskätt neis
Keskkonnaökoloogia (environmental ecology) · uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuuridele ja talitlusele · uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele · uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. · Keskkonnaökoloogia ja keemia ökotoksikoloogia mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemideni · Maastikuökoloogia maastike struktuuri, arengut ja hooldust ökoloogiast lähtudes · Looduskaitse Ökoloogia liigendus põhineb looduse organisatsioonitasemetel ökosfäär ökosüsteem Elukooslus populatsioon organism (isend) elundkond organ kude
keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismide liigisiseste ja liikidevaheliste suhete evolutsioonilist kujunemist (parasiitlus, konkurents, kiskja-saaklooma suhted jms.). Paleoökoloogia: uurib ökoloogilisi seoseid möödunud aegadel Maastikuökoloogia: uurib koosluste vahelisi interaktsioone mosaiiksel maastikul. Ökosemiootika: uurib inimese ja looduse suhteid kultuuri tasandil. Ökotoksikoloogia: uurib keskkonnamürkide mõju organismidele ja ökosüsteemidele. Keskkonnaökoloogia: uurib inimtegevuse mõju looduskeskkonnale. 2. Mis moodustab organismi keskkonna? Kõik materiaalsed asjad on tegelikult tehtud kolmest peamisest materjalist: prootonitest,
organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele; on tihedalt seotud keskkonnakaitsega. Endla Reintam, 2008/2009 8 Antropoökoloogia kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhteist, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele, looduskeskkonna mõju inimesele, inimese kohanemist keskkonnamuutustega jm. Rekreatsiooniökoloogia puhkealade ökoloogia. Maastikuökoloogia, käitumise ökoloogia, etnoökoloogia (uurib etnose kujunemise ja ainelise kultuuri arengu looduslikke tingimusi) jne. Kui subjektiks on taim fütoökoloogia; loom zooökoloogia; muld pedoökoloogia jne. Ökoloogia on seotud eelkõige erinevate bioloogiaharudega, nagu füsioloogia, geneetika ja biofüüsikaga, aga ka teiste loodusteadustega, nagu füüsika, matemaatika, geoloogia ja geograafiaga. Ökoloogias ja keskkonnakaitses kasutatavad uurimismeetodid
annaabi.ee 
