Maateaduse alused (0)

Maateaduse alused



MAATEADUS  1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega
 Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia
 Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on:

geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) 
 meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest)

klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) 
 hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest)
 okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) 

mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) 

biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) 

paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) 
 maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende 
koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) 

Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad  ruumiliste andmete kujutamise ja korraldamisega.   2. Maa kuju ja mõõtmed
 Maa kuju- pöördellipsoid, maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi. 
 Maa ümbermõõt 40 000km ja läbimõõt 12 750km  3. Maa pöörlemine ja tiirlemine
 Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber päikese (1a), poolusel vaadatuna kellaosuti liikumise  suunas, ekvaatoril vaadatuna läänest itta (keskmiselt 24h). Maa pöörlemise tingib öö ja päeva  vaheldumine, Coriolise jõud ning tõusu ja mõõnalaine teke (kogu ookean liigub Kuu suunas ehk seal on  tõusuvesi)
 Maa pöörlemistelg on eliptikatasandi suhtes kaldus (23,5kraadi)  4. Pööripäevad ja pöörijooned
 Suvisel pööripäeval (21. või 22. juunil) on põhjapoolkera kallutatud Päikese suunas 
 Talvisel pööripäeval (21. või 22. detsembril) on see aga Päikesest ära pööratud. 
 Kevadisel (20. või 21. märtsil ) ja sügisesel pööripäeval (22. või 23. septembril) on Maa telg risti Maad  ja Päikest ühendava sirgega, nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust. 
 Päikese ja Maa vastastikuse asendi järgi pööripäevadel on defineeritud Vähi (23,5pl) ja Kaljukitse 
(23,5ll) pöörijooned ning põhja polaarjoon (66,5pl) ja lõuna polaarjoon (66,5ll)   5. Ajavööndid
 15kraadi   kaarepikkust kaardil vastab 1 tunnile   6. Maa magnetism ja magnetväli
 Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud pöörleva elektrit juhtiva vedela metalltuuma poolt.  Magnetväli kaitseb Maa pinda Päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks kõik elava.   7. Päike, Päikese kiirgus
 Päikese vanus ca 5 miljardit aastat, koosneb põhiliselt vesinikust(70%) ja heeliumist (28%).
 Päikese sees toimuvad suure rõhu ja temperatuuri juures termotuumareaktsioonid- vesinik liitub  heeliumiks. Päike kiirgab elektromagnetilist kiirgust, mis jõuab maapinnabni 8 1/3 minutiga.  8. Päikese ja Maa kiirgusspekter
 1) Gammakiirgus on eletromagnetiline kiirgus, mis tuleb tuumast ja on kõige lühema lainepikkusega  alla 0,01 nm
 2) Röntgenkiirgus ca 0,01-10 nm
 3) Ultraviolettkiirgus 10-400nm: a) UV-C 200-280 nm, ülimalt ohtlik elusorganismidele, neeldub  täielikult osoonikihis b) UV-B 280-315nm, ohtlik elusorgansmidele, neeldub osaliselt osoonikihis, on  hõreneva osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks c) UV-A 315-400 nm, elusorganismidele ohutu,  päevituse ja D-vitamiini tekitaja
 4) Nähtav valgus 380-760 nm
 5) Infrapunakiirgus 760 nm - 1 mm
 6) Raadiolained üle 1mm   9. Maa kiirgusbilanss 
 Maa poolt saadava ja väljakiiratava energia vahe  10. Atmosfääri koostis ja ehitus
 Troposfäär-Stratosfäär-Mesosfäär-Termosfäär
 Hapnik 21%, lämmastik 78%, Argoon 0,93%, C2O 0,02%, veeaur  11. Osooni kiht ja selle mõõtmine
 Stratosfääris takistab UV kiirguse jõudmise Maa pinnale Osoon neelab UV kiirgust
 Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal. Osoonikiht neelab u 99%  Maale langevast ultraviolettkiirgusest, mis maapinnale jõudes oleks enamikule elusorganismidest  surmav. Mõõdetakse Dobsoni ühikutes norm 300DU. 12. Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed
 Kasvuhoonegaasid:
 a) CO2- fosiilsed kütused 87%, maakasutusmuutused 11%, tsemendi tootmine 2%
 Suureneb iga aasta 0,5%
 b) CH4- karjakasvatus 29%, riisikasvatus 28%, energiatootmine 23%, biomass 10%, prügimäed 10%
 Looduslik-turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel
 Suureneb 0,75% aastas
 c) N2O- biomassi põletamine 43%, energiatootmine 34%, väetised 21%, põllumaad 2%
 Suureneb aastas 0,2-0,3% 


13. Hüdrosfäär ja vee jaotumine Maal
 Maakera veevarud: Mered 97,2% Jääliustikud 2,1% Põhjavesi 0,6% Pinnavesi 0,009% Veeaur 0,001%   14. Vee kihistumine maailmameres
 Maailmamere vee temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel.  Sügavuse suurenedes kahaneb päikesekiirguse soojendav toime ja lainetusest tulenev vee segunemine  lakkab, seetõttu langeb vee temperatuur väga kiiresti. Sellist kihti, kus vee temperatuur väga kiiresti  kahaneb nimetatakse temperatuuri hüppekihiks ehk termokliiniks. Termokliinist sügavamal on vee  temperatuur ühtlaselt madal kuni maailmamere põhjani (umbes +4C)
 Vees lahustunud hapnikusisaldus on kõrgem maailmamere pinnakihis, kus toimub fotosüntees ning  pidev õhuvahetus atmosfääriga (difusioon, lainetus). Maailmamere põhjas on vees lahustunud  hapnikusisaldus madalam.  15. Maailmameri, selle põhja osad, merede tüübid
 Maailmameri:
 Vaikne-, Atlandi- ja India ookean, Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri ehk Lõunaookean 
 Põhja osad: 
 a) Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud.  Mandrilava on küll vee all, kuid tal on mandriga sama geoloogiline ehitus, mistõttu võib mandrilava  geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist. Mandrilava ulatub kuni 200m sügavuseni, peamiselt 140m. 
 b) Mandrinõlv on maailmamere põhja osa, mis paikneb mandrilava ja mandrijalami vahel. Mandrinõlv  on sageli kontinentaalse ja ookeanilise maakoore üleminekuala. Enamasti algab mandrinõlv merepõhjas  ca 200 m sügavuselt, ulatudes 2000–4000 m-ni, kaldenurk on tavaliselt 4–7°, paiguti kuni 45° 
 c) Mandrijalam on mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Ta on valdavalt lainjas, pisut kaldu 
kuhjetasandik. Mandrijalam asub harilikult sügavusel 2000...4000 meetrit. 

d)Abüssaalne tasandik ehk abüssaalitasandik on tasane ala ookeani põhjas. Abüssaalset tasandikku  defineeritakse tavaliselt kui ookeanipõhja, mille nõlva kalle on väiksem kui 1:1000 

Merede tüübid:

Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. 
 Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud  saarkaarega või teise tähenduse kohaselt on tegemist maailmamere osaga, mis külgneb mandriga.
 Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust 
maailmamere ülejäänud osaga. 

Šelfimeri ehk epikontinentaalne meri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk šelf.
 Šelfimeredeks on näiteks Läänemeri, Pärsia laht, Põhjameri Šelfimerede sügavus ei ületa reeglina 300  m.  16. Maailmamere hoovuste süsteem
 Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam- vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine,  mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. 
 Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolise efekt on põhjuseks hoovuste kõrvelekaldele n-ö  "otsesuunast" – põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral aga vasakule. Hoovuste liikumise suunda 
mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. 
 Soe hoovus on hoovus, mille vee temperatuur on kõrgem kui ümbritseva vee temperatuur. Soojad 
hoovused voolavad ekvaatorist pooluste suunas. 
 Külm hoovus on hoovus, mille vee temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur. Külmad  hoovused hoovavad poolustelt ekvaatori suunas.   17. El Nino ja La Nina
 El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi  muutuses Põhjustab Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasajusid, mõjud ulatuvad üle 
maakera 
 La Niña on vastupidine nähtus, kus Vaikse ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem.
 Põhjustab Ameerika ranniku veelgi kuivemat ja külmemat kliimat  18. Õhuniiskus
 Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Vastavalt veeauru kahele olekule (küllastamata ja  küllastatud) eristatakse ka küllastamata ja küllastatud niiskust.
 Absoluutseks niiskuseks nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru massi  grammides. ( g/m3 ) Suhteliseks ehk relatiivseks niiskuseks nimetatakse õhus oleva veeauru rõhu ja  samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet väljendatatuna protsentides. ( % ) 
 Eriniiskus on antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske õhu massisse.  ( g/kg ) Kastepunkt on temperatuur, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud  veeauru rõhuga. ( oC )   19. Pilvede tüübid ja nende koostis
 MADALPILVEDE RÜHM Keskmiselt kuni 2 km kõrguseni maapinnast 
 Kihtpilved Stratus St 
 Kihtsajupilved Nimbostratus Ns
 Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc
 
 KESKMISPILVED Keskmiselt 2-6km kõrgusel
 Kõrgkihtpilved Altostratus As
 Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac
 
 KÕRGPILVED
 Kiudpilved Cirrus Ci
 Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc



Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs
 
 VERTIKAALPILVED Võib areneda 0,5-12km vahemikus
 Rünkpilved Cumulus Cu
 Rünksajupilved (e äikesepilved) Cumulonimbus Cn                                               PILVEDE KOOSTIS: 
                 a) veepiiskades koosnevad pilved: madalpilved, kõrgrünkpilved. 
                 b) veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad pilved: As koosnevad lumehelvestest ja kuni Ø=0,05     
                  veepiiskadest; konvektsioonipilved koosnevad veepiiskadest, lumest, rahest, jt. tahketest osakestest. 
                 c) jääkristallidest koosnevad pilved: kõik kiudpilved koosnevad jääkristallidest ja jäänõeltest  20. Udu 
 Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii 
maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja  temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine. Esineb sagedamini  selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on 
enamasti mõnest mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti õhutemperatuuri tõusmisel.

Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasneb  õhutemperatuuri langemine kastepunktini või alla seda. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500  meetrini. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja  merelise õhu liikumisel mandri kohale

Advektiiv-radiatsiooniline udu moodustub kahe teguri koosmõjul: a) soe niiske õhk liigub külmale  aluspinnale ja hakkab kiiresti jahtuma; b) jahtumise tagajärjel tekkib õhumassis kondenseerumine ja  udu. Esineb ka kahe oluliselt erineva temperatuuri ja suure niiskusega õhumassi segunemisel

Auramisudu esineb suhteliselt sooja veekogu pinnal, mille temperatuur on vähemalt 8-20 oC  õhutemperatuurist kõrgem. Veepinnalt aurav niiskus hakkab külmas õhus kondenseeruma ja tekib udu.  Auramisudu võib näha sügisel jõgede ja järvede kohal enne vete külmumist.   21. Kliima, kliima klassifikatsioonid
 Kliima – maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikaajaline ilmastikurežiim) antud kohas või 
piirkonnas.

Kliimaklassifikatsioonide alused:
 a)Temperatuuri, sademeterežiimi ja taimkatte järgi (nt. Köppen)
 b)Õhumasside alusel (nt. Strahler)
 c)Mullavee bilansi alusel (nt. Thornthwaite)  22.Kliima tüübid ja nende iseloomustus
 Niiske ekvatoriaalne kliima

• Kliimat kujundavad mE ja mT õhumass ning ekvatoriaalne konvergentsivöönd 
 • Sademeid küllaldaselt ühtlaselt aastaringselt, aastasumma tavaliselt üle 2500 mm, suhteline õhuniiskus 
pidevalt 100% lähedal, vihm tugevate valingutena 
 • Õhutemperatuur terve aasta ühtlaselt ca 27-28°C, kuude lõikes õhutemperatuuri kõikumine alla 2-3 °C,  sellega võrreldes suhteliselt suur ööpäevane kõikumine (8-11°C ) 



Nt: Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai saarestik, Filipiinid, Malaka ps. 
 
 Mussoon- ja passaatkliima

• Kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu lained 

• Õhutemperatuur aastaringselt kõrge, 25-30°C, 
 • sademeid palju (kohati üle 2000mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga 

Nt: Kesk- ja Lõuna-Ameerika idarannik, Kariibi mere saared, Kagu-Aasia rannik, Madagaskari 
idarannik, Filipiinid
 
 Niiske-kuiv troopikakliima
 • Vahemikus 5-20 ° NS laiust 

• Kliimat kujundavad cT, mT ja mE, ekvatoriaalne konvergentsivöönd, lähistroopilised maksimumid 
 • Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg, sademeid 500-1000mm
 • Temperatuurid aastaringselt kõrged, 20-30° 
 Nt: India, Indo-Hiina, Lääne-Aafrika, Põhja-Austraalia
 
 Kuiv troopikakliima

• kliimat kujundavad cT ja lähistroopilised maksimumid 

• väga kuum ja kuiv, talvel jahedam 
 • temperatuurid võivad ulatuda üle 40-50°, samas võib ka suvel esineda öökülmi
 • sademeid alla 300mm, enamasti 100-200mm, sajab periooditi 
 • pinnavett ei ole 
 • sademete vaesus pidurdab mullateket 
 Nt: Sahara, Araabia ps., Iraan, Thari kõrb
 
 Kuiv lähistroopiline kliima

• Kliimat kujundavad cT ja cP ning lähistroopilised maksimumid 
 • Esineb suur aastane temperatuuri amplituud (15- 35°) ja selgelt väljendunud külm talv, sademeid alla  200mm 
 Nt: Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, USA edelaosa, Põhja-Mehhiko, Austraalia lõunaosa 
 
 Niiske lähistroopiline kliima
 • Kliimat kujundavad mT (suvel), cP (talvel) 
 • Suvel palju sademeid, kokku üle 1000mm, talved jahedad aga mitte alla 0° 
 Nt: USA kaguosa, Lõuna-Hiina, Jaapani lõunaosa, Brasiilia, Argentiina
 
 Vahemereline kliima
 •Kliimat kujundab talvel mP ja suvel cT
 •Talv pehme ja sajune (5-10°C), suvi palav ja kuiv (20- 30°C), sademeid 400-600mm 
 Nt: Vahemeremaad, Austraalia, California
 
 Mereline läänerannikukliima

• Kliimat kujundavad mP, läänetuuled, aktiivne tsüklonaalne tegevus 
 • Sademeid on palju (üle 1000mm) aastaringselt maksimumiga talvel, talved pehmed (mõned  miinuskraadid) 
 Nt: Lääne-Euroopa, Uus-Meremaa


 Kuiv kesklaiuste kliima

• Kliimat kujundab cP, merelise õhu juurdevool on tõkestatud 

• Õhutemperatuurisuuraastane amplituud, väga soe kuiv suvi 

• Sademeid vähe (200-500mm) maksimumiga suvel
 Nt: Euraasia siseosa, Patagoonia lõunaosa
 
 Niiske kontinentaalne kliima 

• Kliimat kujundavad cP, mP, cA, mT, polaarfront, tsüklonaalne tegevus 
 • Suur aastane temperatuuri amplituud, muutlik ilmastik, sademete maksimum suvel, talv kuivem 
 Nt: USA idaosa, Kanada lõunaosa, Korea, Kesk -ja Ida-Euroopa
 
 Boreaalsete metsade kliima
 • Kliimat kujundavad cP ja cA, tsüklonid 
 • Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega, õhutemperatuuri aastane amplituud  väga suur
 • Sademeid 300-600mm, aurumine väike, liigniiske 
 • Euraasias taiga 
 Nt: Alaska, Island, Labrador
 
 Tundrakliima
 • Kliimat kujundavad cP, mP, cA, tsüklonid 

• Lühike külm suvi, pikk talv juulikuu keskmine ulatub +10-ni 

• Sademeid 200-300mm, aurumine väga väike 
 • Lumikate õhuke 



Nt: Põhja-Jäämere rannik, Gröönimaa rannik, Antarktika ps. 
 
 Liustikukliima
 • Kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää 
 • Õhutemperatuur väga madal, ka suvel mitte üle 0°C 
 Nt: Antartika, Gröönimaa siseosa Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled  Põhjalikud vastused (6-10p):  1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad?  Parasvöötme ilma kujundavad lainetsüklonid on seotud Rossby lainetega. Rossby lained tekivad kitsas  kontaktvööndis külma polaarse ja sooja troopilise õhumassi piiril e nn polaarfrondil. Rossby lained liiguvad  läänest itta ja samas suunas liiguvad piki fronti ka maalähedases atmosfäärikihis kujunenud lainetsüklonid.  2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel.  Latentsel e varjatud energial on oluline roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel, n vee aurustumisel kulub energiat ja  kondenseerumisel see energia vabaneb uuesti. Õhus oleva niiskusena võib energia kanduda sadade tõi isegi  tuhandete kilomeetrite taha.  3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled?  Passaattuuled on kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled.  Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas (kirdepassaadid); lõunapoolkeral kagust loode suunas  (kagupassaadid).  4. Kuidas tekib Aasia mussoon? Kirjelda erinevusi talvel ja suvel.  Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuultesüsteem, milles tuuled puhuvad suvel talvega võrreldes peaaegu või  täiesti vastassuunas. Mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval  määral. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna- ja Ida-Aasia, kus talvine mussoon on seotud kuiva ja  jaheda ilmaga, suvine mussoon aga sealse peamise sajuperioodiga.  5. Mis on ja kuidas tekib briis?  Briis on kohalik tuultesüsteem mere või suure järve kaldal, mis tekkib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja  jahtumisest ööpäeva jooksul.Ebaühtlane soojenemine toob kaasa erinevused õhurõhus ja tiheduses ning paneb  õhu liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt  puhuv tuul.  6. Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale?  Tsüklon toob pilvisemat ilma ja sademeid:  • soojal poolaastal – ilma jahenemine ja sademed  • talvisel poolaastal – ilma soojenemine ja lumesadu  Antitsüklon toob selgemat ja kuivemat ilma:  • soojal poolaastal - mõnikord kuumalaine ja põud  • talvisel poolaastal - käredam pakane ja püsivam vaiksem ilm  7. Mis on NAO indeks? Millist mõju avaldab see Euroopa ilmale?  Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO) on kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi miinimumi ja  Assoori maksimumi vahel. Seda vahet iseloomustatakse NAO indeksiga.  Positiivne NAO-indeks: Põhja-Euroopas - vihmane ja pehme talv Vahemeremaades - põud ja ilusam ilm  Negatiivne NAO-indeks: Põhja-Euroopas – külm ja karm talv Vahemeremaades – vihm ja lumetormid  Lühivastused (1-2p):  1. Mis on Coriolisi jõud?  Coriolisi jõud on tingitud Maa pöörlemisest ning põhjustab jõevoolu, merehoovuste, tuule ja üldiselt iga liikuva  objekti kõrvalekaldumist oma algsest suunast: põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule.  Kõrvalekallutav jõud suureneb pooluste suunas: suurim on see poolustel ning puudub ekvaatoril.  2. Mis on Rossby lained?  Troposfääri kõrgemas kihis tekkivad ühtlases läänevoolus tihti ulatuslikud lained, mida nimetatakse Rossby  laineteks.  3. Mis on jugavool?  Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuute- vööndis väga tugev tuul, mida kutsutakse  jugavooluks.  4. Mis on külm front?  külm õhk liigub sooja õhuga alale  5. Mis on oklusioonifront?  külma ja sooja frondi segunemine  6. Mis on inversioon?  Inversioon on meteoroloogiline nähtus, mille korral kõrgemates õhukihtides on temperatuur (vastupidi  normaalsele olukorrale) kõrgem kui madalates. Näiteks radiatsiooniinversioon: tuulevaiksel ööl jahtub õhk  maapinnalähedases õhukihis, veeaur kondenseerub ja tekkib udu.  7. Mis on soe front?  soe õhk liigub külma õhuga alale  9. Mis on tsüklon e madalrõhkkond?  Tsüklon on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala, kus tuuled puhuvad äärealadelt keskme suunas.  Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb äärealade suunas.  10. Mis on antitsüklon e kõrgrõhkkond?  Antitsüklon ehk kõrgrõhuala ehk kõrgrõhkkond on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala,  kus tuuled puhuvad keskmest äärealade suunas. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja see langeb  äärealade suunas.  11. Mis on Islandi miinimum?  Islandi miinimum on püsiv madalrõhuala keskmega Islandi saare läheduses. 


12. Mis on Assoori maksimum?  Assoori maksimum on kõrgrõhuala Assooride kohal.  13. Mis on tornaado ehk tromb?  Õhu tõusev keeriseline liikumine  14. Mis on troopiline tsüklon e orkaan?  Troopiline tsüklon on väikestel laiuskraadidel esinev tugev madalrõhuala, millega kaasnevad tugevad tuuled,  vihmad, üleujutused  Litosfäär, laamtektoonika, vulkaanis, maavärinad  Põhjalikud vastused (6-10p):  1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel.
 Kesk-Atlandi mäestik on ookeani keskahelik Atlandi ookeani keskosas.See jagatakse Põhja- ja Lõuna-Atlandi  mäestikuks. Mäestiku tekkepõhjus on laamade eemaldumine. Kesk-Atlandi mäestikul on palju vulkaane,  sealhulgas vulkaanitekkelised saared (Island, Jan Mayen, Assoorid, Sāo-Paulo saar, Ascension, Tristan da  Cunha saared, Bouvet' saar ja teised). Piirkonnas toimub tihti nõrku maavärinaid.  2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide.  Manner-ookean konvergentsi korral põrkuvad mandriline ja ookeaniline laam. Ookeaniline laam sukeldub  mandrilise laama alla, mis tekitab rannikuaheliku ja vulkaanide rea mandril. Maavärinad on erineva sügavusega,  kusjuures kollete sügavus kasvab ookeanilt mandri suunas. Manner-ookean konvergents toimub näiteks Lõuna- Ameerika läänerannikul, kus ookeaniline Nazca laam sukeldub mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla.  3. Kirjeldage manner-manner konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide.  Manner-manner konvergentsi korral põrkuvad kaks mandrilist laama, kusjuures maakoor selles piirkonnas  pakseneb ja tekivad kurdmäestikud, näiteks Himaalaja mäestik India ja Euraasia mandriliste laamade  põrkevööndis. Maavärinate kolded on erineva sügavusega.  4. Kirjeldage manner-manner divergentsi ja selle tagajärgi. Too näide.  Manner-manner divergentsi korral toimub kahe laama lahknemine mandril. Tõusev astenosfäär võib õhendada  maakoort, tekivad riftiorud ja vulkaanid ning manner võib lõheneda. Tänapäeval paikneb tuntuim aktiivne  riftiorg Ida-Aafrikas. Riftistumisest tekkinud rebendlõhedesse on seal tekkinud mitmed sügavad järved, nagu  näiteks Tanganjika ja Njassa. Manner-manner divergentsi vööndis on vulkaane ja väikese sügavusega  maavärinaid.  5. Millest sõltub vulkaani kuju ja purskestiil?  Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist. Kõrge temperatuuriga vedel aluseline laava  voolab kiiresti lõõrist eemale ja moodustab laia lameda kilpvulkaani, mille pursked on sagedased, kuid kulgevad  enamasti rahulikult. Madalama temperatuuriga viskoosne happeline laava tardub väljumiskoha läheduses ja  moodustab kõrge koonilise kihtvulkaani, mille pursked on sageli plahvatuslikud.  6. Kirjelda kuuma täpi teket ja sellega kaasnevaid protsesse.  Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb Maa pindmistesse kihtidesse ja hakkab  seal sulama. Kuumad magmavoolud saavad alguse välistuuma ja vahevöö piirilt ning nende asukohad on väga  püsivad. Kui litosfääri laam liigub kuuma täpi kohal, siis kujuneb kustunud vulkaanide ahelik, n Hawaii saared  Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis.  7. Selgitage maavärinate põhjuseid ja leviku seaduspärasusi.  Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine  1) Tektoonilised  2) Vulkaanilised  3) Langatusvärinad   4) Tehnogeensed
 Lühivastused (1-2p):  1. Mis on maakoor?  Maakoor on Maa tahke pindmine kest, mida vahevööst eraldab Moho eralduspind, millel seismiliste lainete  kiirus hüppeliselt kasvab. Mandriline maakoor on 20-80 km paksune ja see koosneb happelistest kivimitest (n  graniit), ookeaniline maakoor on 3-15 km paksune ja see koosneb aluselistest kivimitest (n basalt).  2. Mis on litosfäär?  Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest tahkest osast, kus kivimite temperatuur ei ületa 10000 C.  Mandrite kohal on selle paksus 50-200 km, ookeanide kohal u 50 km ja keskahelikel 3 km.  3. Mis on astenosfäär?  Astenosfäär on osaliselt ülessulanud kivimitest vahevöö kiht, mis paiknev vahetult litosfääri all; kiht, mille peal  litosfäärilaamad liiguvad (T0 = 1000-13000 C).  4. Mis on vahevöö?  Vahevöö on maakoore ja tuuma vahele jääv geosfäär. Vahevöö ülemiseks piiriks on Moho eralduspind,  alumiseks piiriks aga vedel välistuum 2900 km sügavusel. Vahevöö jaguneb ülemiseks vahevööks, mis ulatub  660 kilomeetri sügavuseni ja alumiseks vahevööks, mis ulatub 2900 kilomeetri sügavuseni.  5. Mis on D“ kiht?  D“ kiht on vahevöö sügavaim kiht vahetult tuuma piiril, kus temperatuur tõuseb märgatavalt ja seismiliste lainete  kiirus väheneb järsult (sulakivimid). Konvektsioonivoolude ja ülekuumenenud kivimimassi hiidtilkade (e  pluumide) tekkekoht.  6. Mis on Maa tuum?  Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa, mis algab umbes 2900 km sügavuselt. Tuum  jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks.  7. Mis on magma?  Magma on kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel tekkinud looduslik  sulam. Peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2 ja H2S 


8. Mis on laava?  Laava on maapinnale voolanud magma, mis on kaotanud enamiku gaasilistest ühenditest (H2O, CO2, H2S).  9. Mis on püroklastiline vool?  Püroklastiline vool e lõõmpilv on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv  tulikuum pilv. Lõõmpilved on üks ohtlikumaid vulkaanidega seotud nähtustest. Lõõmpilve temperatuur võib  ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis.  10. Mis on tefra?  Tefra e vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud tahke materjal.  Mineraalid, kivimid, muld, sood  Põhjalikud vastused (6-10p):  1. Võrdle mõisteid „mineraal“ ja „kivim“.
 Mineraal on looduslik tahke anorgaanilise aine, millel on kindel keemiline koostis ja korrastatud sisestruktuur.  Looduses võib leida üle 3500 erineva mineraali.  Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö.  Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme  rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid.  2. Mille poolest erinevad süvakivimid purskekivimitest? Too näiteid?  Süvakivimitel on aeglase jahtumise tõttu suured kristallid (n graniit, gabro, dioriit), purskekivimitel aga kiire  jahtumise tõttu väikesed kristallid (n basalt).  3. Kuidas toimub kivimite muundumine kivimiringes.  
 4. Kuidas tekkivad settekivimid? Too näiteid.  Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide  jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Nt turvas mittetäielik kõdunemine  5. Võrdle soo arengustaadiume (madalsoo, siirdesoo, raba).
 Madalsoo on soo arengu algetapiks ning moodustunud veekogu kinnikasvamisel või maapinna soostumisel.  Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Madalsoo,  võrdluses teiste soo tüüpidega, on liigirikkam. Madalsoo võib olla, kas lage rohusoo või kaetud jändrike  puudega. Tüüpiline puuliik on sookask, leidub ka mändi ja sangleppa. Rohttaimedest esineb madalsoos sageli  näiteks pilliroogu ja tarnasid. Sammaltaimedest on levinuim turbasammal.Kuid on ka erandeid. Näiteks 
Emajõe - Suursoo Peipsi läänekalda lähedal esineb omapärane loodusnähtus, kus madalsooturba lasundi paksus 


on 5 - 6 m ja veel peaaegu polegi. Soo niisugune kujunemine on põhjustatud sellest, et Peipsi järve veetase on  lõunaosas tõusnud ja madalsoo arenguetapp on saanud pikalt jätkuda.
 Siirdesoo on üleminekufaas madal- ja kõrgsoo vahel, kus turbakiht on juba paksem ja põhjaveetoite roll hakkab  vähenema. Madalsoos kasvab nii madalsoole (mätaste vahel) kui rabale (mätastel) iseloomulikke taimi.  Kunagine nõgus soopind on kerkinud ja tasandunud ning vee liikumine soos aeglustunud. Taimede  toitumistingimused halvenevad, sest taimede juured kaotavad kontakti mulla ja põhjaveega.
 Kõrgsoo ehk raba on soo viimane arengu staadium. Turbakiht on muutunud nii paksuks, et taimede juured  enam põhjaveeni ei ulatu. Raba toitub nö atmosfäärselt. Rabas saavad kasvada vaid vähenõudlikud taimed, mis  toituvad sademete ja tolmuga saadavatest mineraalainetest, seetõttu on raba taimestik reeglina liigivaene.  Puudest kasvavad rabas vaid madalad ja jändrikud männid, puhmastaimedest sinikad ja sookail, niiskemates  kohtades jõhvikas, murakas, tuppvillpea jt. Vesi koguneb väikestesse veekogudesse – älvestesse ja laugastesse.
 
 Lühivastused (1-2p):  1. Mis on mineraal?  Mineraal on looduslik tahke anorgaanilise aine, millel on kindel keemiline koostis ja korrastatud sisestruktuur.  Looduses võib leida üle 3500 erineva mineraali.  2. Mis on kivim?  Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö.  Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme  rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid.  3. Mis on Mohsi skaala?  Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.  4. Mis on tardkivim?  Tardkivim e magmakivim on magma tardumisel tekkinud kivim.  5. Mis on settekivim?  Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide  jäänuste ladestumisel ja kivistumisel.  6. Mis on moondekivim?  Moondekivim e metamorfiid on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud e moondunud  kivim. Lähtekivimeiks võivad olla nii sette-, tard- kui ka moondekivimid ise. Levinud moondekivimiteks on  näiteks kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor.  7. Mis on rabenemine?  Rabenemine e füüsikaline murenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel, kusjuures kivimi  keemiline koostis ei muutu.  8. Mis on porsumine?  Porsumine e keemiline murenemine on kivimite lagunemine keemiliste reaktsioonide toimel, kusjuures  vabanevad taimedele ja mikroorganismidele vajalikud toiteelemendid (N, P, K).  9. Mis on mullahorisondid? Too näiteid.  Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid: kõduhorisont (0),  huumushorisont (A), leethorisont (E), sisseuhtehorisont (B), lähtekivim (C).  10. Mis on kamardumine?  Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk  mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, st mille korral on olemas mullakamar.  11. Mis on leetumine?  Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla  mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla  keemiline viljakus langeb.  12. Mis on soo?  Soo on ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus ning kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata  ja ladestub turbana. Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on üle 30 cm.  Kosmogeensed pinnavormid: meteoriidikraatrid Endogeensed pinnavormid: vulkaanilised, tektoonilised  Põhjalikud vastused (6-10p):  1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone.  Rike on katkestus kivimkeha pidevuses.Rikked tekivad habraste deformatsioonide e kivimi purunemise  tulemusena. Enamasti on põhjuseks ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged,  mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka  rikkevööndiks.  Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks.  Lõhe on rike kivimeis, mille puhul on toimunud ainult kivimkeha katkemine.  Murrangutes on kivimiplokid piki tekkinud lõhet üksteise suhtes nihkunud.  Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma  kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses.
 2. Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi.  Kurrutumine on Maa sisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma  kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses.  Antiklinaal on positiivne (e ülespoole suunatud) kurd. Sünklinaal on negatiivne (e allapoole suunatud) kurd. nt:  kurdmäestikud  3. Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme.  Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Rikked tekivad kivimite habraste deformatsioonide tulemusena.  Lõhe on rike kivimeis, mille puhul on toimunud ainult kivimkeha katkemine.   Murrang on rike kivimeis, mille puhul kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud. 


Lühivastused (1-2p):  1. Mis on lihtkraater? Too näide.  Lihtkraater on negatiivne pinnavorm, mille sügavaim koht on kraatri keskel, n Kaali kraater Saaremaal,  Barringeri kraater Arizonas, Ameerika Ühendriikides.  2. Mis on komplekskraater? Too näide.  Komplekskraatril on kraatri keskel keskkõrgendik, mille teket seostatakse kivimite elastse tagasilöögiga vahetult  peale meteoriidiplahvatust, n Kärdla mattunud meteoriidikraater Hiiumaal.  3. Mis on kaldeera?  Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm.  4. Mis on nekk?  Nekk on vulkaani lõõri täitnud ja vulkaanikoonuse kulumisel sammasja (diameeter mõni meeter kuni 1,5 km)  jäänukina säilinud vulkaanilisest kivimist keha.  5. Mis on (tektooniline) lõhe?  Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Rikked tekivad kivimite habraste deformatsioonide tulemusena.  6. Mis on (tektooniline) murrang?  Murrang on rike kivimeis, mille puhul kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud.  7. Mis on sünklinaal?  Sünklinaal on negatiivne (e allapoole suunatud) kurd.  8. Mis on antiklinaal?  Antiklinaal on positiivne (e ülespoole suunatud) kurd.  Eksogeensed pinnavormid: glatsiaalsed e liustikutekkelised  Põhjalikud vastused (6-10p):  1. Liustiku kulutav ja kuhjav tegevus. Iseloomulikud pinnavormid ja nende paiknemise iseärasused.  a)jääkriimud  kuuluvad glatsiaalsete pisivormide e nanovormide  hulka.  sügavus - mõni mm kuni mõni cm pikkus - kuni mõni meetrit  Neid kriimusid/uurdeid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed.  Tähtsus – näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda.  b) silekaljud e oinapead - positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid  pikkus - mõnest m kuni mõnesaja meetrini kõrgus - 2/3 kuni 10/20 m  Silekaljud on n Skandinaavias rannikualadel laia levikuga väikesaared. Sellist rannikuala nimetatakse  skäärrannikuks.  c) kaljuvoored - ovaalse v. pikliku põhiplaaniga positiivsed pinnavormid.  Morfoloogialt ja tekketingimustelt sarnased silekaljudele.  d) kulutusnõod ja kulutusvagumused  Suhteliselt suurte mõõtmetega negatiivsed pinnavormid.  * Kulutusnõod on enam-vähem ovaalse (pikliku) kujuga, suletud negatiivsed pinnavormid, mida jää oma  liikumisel süvendas ja silus.  * Kulutusvagumused on pikemad ja kitsamad, avatud negatiivsed pinnavormid. Ka need on jää poolt kulutatud  ja silutud.  2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi) pinnavorme  (teke, siseehitus,   näited).  Glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pinnavormid:  a) - kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud)  b) - kuhjevormid (oosid, sandurid, glf. mõhnad, glf. deltad)  Limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid  a - kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud)  b - kuhjevormid (jääpaisjärve akumulatsioonitasandikud, rannavallid, lgl mõhnad)  c - kulutus-kuhjevormid (jääpaisjärvede abrasiooni-akumulatsiooni tasandikud)  3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored?  harioosid - ristlõikes kitsad, suhteliselt kõrged, terava laega; kujunenud kitsastes jääalustes tunnelites  lavaoosid - platookujulised oosid - laiad, tasase laega. Nende ooside ristlõikes näeme, et glatsiofluviaalsete setete  kihid jälgivad (on sellega paralleelsed) oosi lage. Need oosid on kujunenud mandrijääs paiknevates avatud  lõhedes.  komeetoosid ka ooskuhik - nagu nimigi viitab on tegemist piklik ovaalsete asümmeetriliste pinnavormidega.  Proksimaalne osa on reeglina kõrgem, distaalne osa madalam, lamedam ja kitsam. Ka settematerjal nendes  osades on erinev - proksimaalses osas jämedamaterine materjal, distaalses osas peenem materjal.  helmesoosid on pikad oosid, kus laiemad laugemate nõlvadega osad vahelduvad kitsamate ja järsuveeruliste  osadega. Iga üksikoos meenutab komeetoosi ja helmesoos komeetooside rida.  Voored on ovaalse v. piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad valdavalt moreenidest  ning on kujunenud aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval (voolival) tegevusel.  4. Kuidas on tekkinud mõhnad?  1) Glatsiofluviaalsed – ümara, ovaalse või pikliku põhijoonisega, seljakukujulised; koosnevad põimkihilisest  kruusast ja liivast; kujunenud mandrijää lõhedes v. irdjää tingimustes; seljakmõhnad e.  oosmõhnad  2) Limnoglatsiaalsed - valdavalt ümara põhijoonisega, kuplikujulised; koosnevad rõhtkihilisest liivast ja savist;  kujunenud irdjää tingimustes aga ka mandrijää  lõhedes; kuppelmõhnad, lavamõhnad   3) Keeruka ehitusega mõhnad - need on 


üleminekuvormid, kus mõhna alumine osa võib olla tüüpiline limnomõhn, millele on settinud glatsiofluviaalsed  setted.  Lühivastused (1-2p):  1. Mis on firn?  Firn e sõmerlumi on ülemiste lumekihtide raskuse tõttu tihenenud lumi, kus pooriruumi on 20-30%. (Värskelt  sadanud lumel moodustab pooriruum 80-90%.) Firni edasisel tihenemisel kaovad lumest poorid ja tekib  liustikujää.  2. Mis on liustiku toitumisala?  Liustiku toitumisala on liustiku osa, mis asub lumepiirist kõrgemal ning kus toimub jäämassi akumulatsioon.  3. Mis on liustiku ablatsiooniala?  Liustiku ablatsiooniala on liustiku osa, mis asub lumepiirist madalamal ning kus toimub jäämassi kahanemine  sulamise, aurumise ja jääpangaste lahtimurdumise arvelt.  4. Mis on kaar e orvand?  Kaarid e orvandid on järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää.  Suuremaid kaare e orvandeid nimetatakse tsirkusorgudeks.  5. Mis on ruhiorg e troog?  Ruhiorg e troog on U-kujulise ristlõikega järsuveeruline moldorg, mille liustik on sälkorust kulutanud.  6. Mis on silekalju e oinapea?  positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid  7. Mis on moreen?  Liustike tagajärjel tekkinud sete  8. Mis on otsamoreen?  Positiivne pinnavorm, mis koosneb moreenist ja markeerib kunagist jääserva asendit.  9. Mis on voor?  Voored on ovaalse v. piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad valdavalt moreenidest  ning on kujunenud aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval (voolival) tegevusel.  10. Mis on oos?  pikad, kitsad ja suhteliselt kõrged vallilaadsed positiivsed pinnavormid (vallseljakud).  11. Mis on sandur?  Sandur on kihilistest liivadest ja kruusadest koosnev kaldpindne lainjas tasandik.  12. Mis on mõhn?  Mõhnad on liustiku sulamisvee setetest koosnevad ümara või ovaalse põhijoonega künkad.  Eksogeensed pinnavormid: vee-, tuule-, igikeltsa- jne tekkelised  Põhjalikud vastused (6-10p):  1. Mis on karstumine? Mis on karstumise eeldused?  Karstumine (karstification) on kivimite keemiline lahustumine ja mehhaaniline kulutamine liikuva pinna- ja  põhjavee toimel.  2. Võrdle mõisteid „stalaktiit“, „stalakmiit“ ja „stalaknaat“.  Stalaktiidid on koopa laest rippuvad jääpurikataolised tilkekivid.  Stalagmiidid on koopa põrandalt kõrgemale kasvavad sammasjad või koonilised tilkekivid.  Stalaknaadid on tilkekivi sambad.  3. Mille poolest erinevad karstivormid ja sufosioonilised pinnavormid?  Karstivormid tekivad pinna- ja põhjavee lahustava ja mehhaanilise toime tulemusel. Oma osa on ka hilisemal  langatusel.  Sufosioonilised pinnavormid (orud, koopad) on tekkinud põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste  mehhaaniline väljakande tulemusel.  4. Mis on maalihe? Mis soodustab selle tekkimist?  Maalihe on nõlval asuva settekeha või pinnaseploki paigastliikumine. Maalihe toimub kui raskusjõud ületab  settekihtide vahelise hõõrdejõu. Maalihet soodustab n (1) kivimikihtide kallakus nõlva suunas, (2) kergesti  deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all, (3) savikate setete lamamine vett läbilaskvate setete  all.  Lühivastused (1-2p):  1. Mis on karrid?  Karrid on vihma- või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid  (lohud, vaod, lained jne).  2. Mis on alluuvium?  Alluviaalne sete e alluuvium e jõesete on geoloogilises ajaskaalas võrdlemisi hiljuti vooluvee poolt setitatud  sete. Jõesetted settivad kas jõe sängis, lammil või deltas.  3. Mis on deluuvium?  Deluviaalne sete e deluuvium on nõlvadelt ajutise vooluveega nõlvajalamile ja nõgudesse kantud sete.  4. Mis on delta?  Delta e suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.  5. Mis on limaan?  Limaan on jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab tavaliselt maasäär või  barr. Limaan tekib aeglaselt vajuval rannikul.  6. Mis on estuaar?  Estuaar e lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Estuaarid on tekkinud kas maapinna  vajumise või merepinna tõusu tagajärjel. Estuaaridele on reeglina omased suhteliselt tugevad looded. 


7. Mis on kanjon?  Kanjon on piklik kitsas ja sügav järsukude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse  tulemusena. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal voolavad jõed, sest nende  erosioonibaas on madalal.  8. Mis on rannavöönd e randla?  Rannavöönd e randla on mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt  lainetus.  9. Mis on rand?  Rand on rannavööndi (e randla) osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Ranna maismaalist osa, mis  keskmise veetaseme korral asub veepiirist kõrgemal, nimetatakse ajurannaks; veealust osa aga pagurannaks.  10. Mis on leetseljak e rannabarr?  Leetseljak e rannabarr on meres või suurjärves rannajoonega rööbiti paiknev kuhjevall või liivamadal, mis on  kujunenud setete ristirände tulemusel.  11. Mis on abrasioon e murrutus?  Abrasioon e murrutus on maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud,  mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad.  12. Mis on laguun?  Laguun on rannikumere osa (enamasti madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult  eraldatud.  13. Mis on maasäär?  Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning  madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Tekkinud setete pikirände tagajärjel.  14. Mis on fjord?  Fjord e lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Teiste sõnadega: fjord on üleujutatud ruhiorg  e troog.  15. Mis on deflatsioon?  Deflatsioon on setete ärakanne tuule poolt. Deflatsiooni tulemusel tekivad deflatsiooninõod, kivisillutis katted e  „kõrbe kõnniteed“ jne.  16. Mis on barhaan?  Barhaan e kaarluide on poolkuukujuline luide, mille kumerus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Liiguvad  tuule mõjul oma kuju säilitades. Iseloomulikud kuiva (e ariidse) kliimaga aladele.  17. Mis on paraboolluide e mõrdluide?   Paraboolluide e mõrdluide on poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu.  Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele.  18. Mis on korrasioon?  Korrasioon e tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil.  Tuuleerosiooni tulemusel tekivad n tuuletahukad, seenkaljud jne.  19. Mida nimetatakse badlandiks?  Badland on jäärakutest (e uhtorgudest) liigestatud viljatu ala. Iseloomulikud kuiva kliima ja hõreda taimkattega  aladele, kus pinnakattes domineerivad pudedad setted ning vihma sajab tugevate valingutena.  20. Mis on kuesta?  Kuesta e kulumisastang on kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise  kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm.  21. Mis on polügonaalpinnas?  Polügonaalpinnas on lõhedega hulknurkseteks osadeks jaotunud pinnas. Iseloomulik igikeltsaalale, kus pinnast  lõhestavad vertikaalsed jääkiilud.  22. Mis on termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst?   Termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on  negatiivsete pinnavormide kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda  ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi.  23. Mis on palsasoo?  Palsasoo on Põhja-Ameerikas ja Skandinaavias levinud sootüüp, mille pinda liigestavad jääst tuumaga kühmud e  palsad. Palsade kõrgus on kuni paar meetrit ja läbimõõt kuni mõnikümmend meetrit.  24. Mis on solifluktsioon?  Solifluktsioon on nõlvadel esinev maavoole külmunud pinnase peal. Iseloomulik  igikeltsaaladele. Tekivad solifluktsioonivallid ja solifluktsiooniterrassid.  Veeringe, jõed  Põhjalikud vastused (6-10p):  1. Selgita maakasutuse mõju pindmisele äravoolule?  Oluline veereostuse põhjustaja on tööstusvete jõudmine veekokku. Veereostust põhjustavad ka heitveed, mis  loodusesse tagasi lastakse. Ka tööstusest mõnda veekokku juhitud termilise veega ehk soojussaastega reostatakse  vett. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofeerumiseni, mis tähendab tavaliselt veekogude(harvem  ka maa) rikastumist toitainetega, peamiselt fosfori– ja lämmastikuühenditega. Probleeme tekitab ka muda  äravool maha raiutud metsade alalt, ehitusplatsidelt ning põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse  jõudmist veesambasse. Ka radioaktiivsete ainete jõudmine veekogusse toob suurt kahju. Samuti on õlireostusel  keskkonnale ja ökosüsteemile väga suur mõju.  2. Kirjelda jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu?  Ülemjooks – jõe algusosa (sälkorg)  org: kitsas, sügav   lang: suur   vooluhulk: väike   voolukiirus: kiire   oru põhi: kivine (kruus, liiv), 


vesi külm ja hapnikurikas  Keskjooks - jõe keskmine osa (sängorg)  org: lai, väheste meandritega, tekivad sügavamad aeglase vooluga tsoonid  lang: keskmine   vooluhulk: keskmine, suur  voolukiirus: aeglasem  oru põhi: kruus, liiv, muda  vesi soojem,  rohkem veetaimi, ajupuit  Alamjooks – jõe lõpuosa (lammorg)  org: lai, palju meandreid, tekivad üleujutusalad: lamm, luht, terrassid  lang: väike  vooluhulk: suur   voolukiirus: aeglane  oru põhi: savi, liiv, muda vesi soe  palju veetaimi, ajupuit  üleujutused  3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist.  Laminaarne voolamine - veeosakeste liikumistrajektoorid on subparalleelsed (üksteisega paralleelsed). Selline  vee voolamine maapinnal on võimalik, kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina mööda tsementeerunud või  paakunud pinnast (samuti mööda tehislikke asfalt- või betoonpindu).  Turbulentne voolamine - veeosakeste liikumine on väga keerukas ja nende liikumistrajektoorid silmuselised ja  tihti üksteisega ristuvad. Selline liikumine on iseloomulik kindlas voolusängis liikuvale veele.  4. Selgita jõeloogete tekkimist.  Vesi uuristab osasid kaldaid ja teisi setitab mille tagajärjel tekivad looked. Kalda osa mida jõgi uuristab  nimetatakse põrkeveeruks. Kalda osa, kus jõevool on aeglasem ja setted ladestuvad nimetatakse laugveeruks  5. Mis on ja miks tekivad oruterrassid?  Jõeterrassid - jäänukid kunagistest lammidest  Kui erosioonibaas (e suudmeveekogu veetase) alaneb, siis intensiivistub põhjaerosioon. Jõgi lõikub sügavamale  ja kujundab uue, madalama lammitasandi.  Lühivastused (1-2p):  1. Mis on evaporatsioon?  Evaporatsioon (kitsamas tähenduses) on aurumine vee, maa või jää pinnalt.  2. Mis on transpiratsioon?  Transpiratsioon on aktiivne aurumine taimede õhulõhedest.  3. Mis on evapotranspiratsioon?  Evapotranspiratsioon on summaarne aurumine aluspinnalt ja taimedelt.  4. Mis on valgla e valgala?  Valgla e valgala on ala, kust n jõgi või järv saab oma vee (n Emajõe valgla, Peipsi järve valgla jne). Valgla piir  kulgeb valglat ümbritsevatel kõrgematel aladel, mis on veelahkmeks.  5. Mis on jõe lang?  Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta.  6. Mis on voolu kiirus?  voolu kiirus (V) - kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis (m/s);  7. Mis on vooluhulk?  vooluhulk (Q) - vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus (m3/s);  8. Mis on äravool?  äravool - veekogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt aastas) voolab valgalalt veekogusse: jõkke, järve, merre  (km3/a).  9. Mis on jõe pikiprofiil?  Jõe pikiprofiil on graafik, millele on märgitud kas voolusängi põhja või veetaseme kõrgus (või mõlemad).  Graafiku horisontaalteljel (x) on jõe pikkus ja horisontaalteljel (y) absoluutne või suhteline kõrgus.  10. Mis on meander?  Meander – jõe looge.  11. Mis on struuga?  Struuga e vanajõgi – jõega ühenduses olev vana looge.  12. Mis on soot?  Soot – jõest eraldunud looge.  13. Mis on põrkeveer?  põrkeveer – sügavam looke väliskülg, kus domineerib kulutus;  14. Mis on kaldamadal?  kaldamadal – madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine;  15. Mis on haudmik?  haudmik – jõesängi sügavam ala põrkeveeru ees (looke välisküljel);  16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht?  jõekoole e põikmadal e koolmekoht – jõesängi madalam ala loogete vahel;  17. Mis on lamm?  lamm – lai tasane suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust;  18. Mis on sängorg?  sängorg – arengu alguses olev väikese languga org. Sängorg koosneb ainult voolusängist;  19. Mis on sälkorg? 


sälkorg – V-tähe kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, enamasti ülemjooksul;  20. Mis on moldorg?  moldorg – U-tähe kujulise ristlõikega org valdavalt keskjooksul, põhja – ja küljeerosioon tasakaalus;  21. Mis on lammorg?  lammorg – lookleva voolusängiga lai org valdavalt alamjooksul, põhjaerosioon peaaegu lakanud;  22. Mis on kanjonorg?  kanjonorg – väga järskude, isegi püstloodsete veerudega sügav org, kus peamiselt toimub põhjaerosioon.  23. Mis on juga?  Juga – järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. Ridamisi järgnevad joad moodustavad kaskaadi.  24. Mis on kosk?  Kosk – suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid.  Järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi.  25. Mis on kärestik?  Kärestik – naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, mille ulatuses vool on kiirem ja jõe põhi ebatasane ja  kivisem.