Maateaduse alused (0)

Keskkool - Geograafia - Maateadused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes?
Mis seda mõjutavad?
Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled?
Kuidas tekib Aasia mussoon?
Mis on ja kuidas tekib briis?
Mis on NAO indeks?
Millist mõju avaldab see Euroopa ilmale?
Mis on Coriolisi jõud?
Mis on Rossby lained?
Mis on jugavool?
Mis on külm front?
Mis on oklusioonifront?
Mis on inversioon?
Mis on soe front?
Mis on tsüklon e madalrõhkkond?
Keskmes ja see tõuseb äärealade suunas 10 Mis on antitsüklon e kõrgrõhkkond?
Mis on Islandi miinimum?
Mis on Assoori maksimum?
Mis on tornaado ehk tromb?
Mis on troopiline tsüklon e orkaan ?
Millest sõltub vulkaani kuju ja purskestiil?
Mis on litosfäär?
Keskahelikel 3 km 3 Mis on astenosfäär?
Mis on vahevöö?
Mis ulatub 660 kilomeetri sügavuseni ja alumiseks vahevööks mis ulatub 2900 kilomeetri sügavuseni 5 Mis on D� kiht?
Mis on Maa tuum?
Mis on kaotanud enamiku gaasilistest ühenditest H2O CO2 H2S 9 Mis on püroklastiline vool?
Mitmesaja kilomeetrini tunnis 10 Mis on tefra?
Mille poolest erinevad süvakivimid purskekivimitest?
Kuidas tekkivad settekivimid?
Mis on mineraal?
Mis on Mohsi skaala?
Mis on tardkivim?
Mis on settekivim?
Mis on moondekivim?
Mis on rabenemine?
Mis on porsumine?
Mis on mullahorisondid?
Mis on kamardumine?
Mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest st mille korral on olemas mullakamar 11 Mis on leetumine?
Mis on lihtkraater?
Mis on komplekskraater?
Mis on kaldeera?
Mis on tektooniline lõhe?
Mis on tektooniline murrang?
Mille puhul kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud 7 Mis on sünklinaal?
Mis on antiklinaal?
Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored?
Kuidas on tekkinud mõhnad?
Mis on liustiku toitumisala?
Mis asub lumepiirist kõrgemal ning kus toimub jäämassi akumulatsioon 3 Mis on liustiku ablatsiooniala?
Mis on kaar e orvand?
Mis on ruhiorg e troog?
Mille liustik on sälkorust kulutanud 6 Mis on silekalju e oinapea?
Mis on otsamoreen?
Mis koosneb moreenist ja markeerib kunagist jääserva asendit 9 Mis on voor?
Mis on oos pikad kitsad ja suhteliselt kõrged vallilaadsed positiivsed pinnavormid vallseljakud 11 Mis on sandur?
Mis on karstumine?
Mis on karstumise eeldused?
Mille poolest erinevad karstivormid ja sufosioonilised pinnavormid?
Mis on maalihe Mis soodustab selle tekkimist?
Mis on alluuvium?
Mis on deluuvium?
Mis on delta Delta e suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu 5 Mis on limaan?
Mis on kanjon ?
Mis on rannavöönd e randla?
Keskmise veetaseme korral asub veepiirist kõrgemal nimetatakse ajurannaks veealust osa aga pagurannaks 10 Mis on leetseljak e rannabarr?
Mis on abrasioon e murrutus?
Mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad 12 Mis on laguun?
Mis on maasäär?
Mis on deflatsioon?
Kuiva e ariidse kliimaga aladele 17 Mis on paraboolluide e mõrdluide?
Mis on korrasioon?
Mida nimetatakse badlandiks?
Kus pinnakattes domineerivad pudedad setted ning vihma sajab tugevate valingutena 20 Mis on kuesta?
Mis on polügonaalpinnas?
Mis on termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst?
Mis on palsasoo?
Mis on solifluktsioon?
Keskkonnale ja ökosüsteemile väga suur mõju 2 Kirjelda jõe ülemjooksu keskjooksu ja alamjooksu?
Kus jõevool on aeglasem ja setted ladestuvad nimetatakse laugveeruks 5 Mis on ja miks tekivad oruterrassid?
Mis on evaporatsioon?
Mis on transpiratsioon?
Mis on evapotranspiratsioon ?
Mis on valgla e valgala?
Mis on veelahkmeks 5 Mis on jõe lang?
Mis on voolu kiirus?
Kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis ms 7 Mis on vooluhulk?
Mis on äravool?
Mis on jõe pikiprofiil?
Mis on struuga Struuga e vanajõgi jõega ühenduses olev vana looge 12 Mis on soot?
Mis on põrkeveer?
Kus domineerib kulutus 14 Mis on kaldamadal?
Kus domineerib settimine 15 Mis on haudmik ?
Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht?
Mis on lamm lamm - lai tasane suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust 18 Mis on sängorg?
Mis on sälkorg?
Mis on moldorg moldorg U-tähe kujulise ristlõikega org valdavalt keskjooksul põhja ja küljeerosioon tasakaalus 21 Mis on lammorg?
Mis on kanjonorg?
Kus peamiselt toimub põhjaerosioon 23 Mis on juga?
Mis on kärestik?

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Kordamisküsimused eksamiks maateadus

KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. Passaattuuled puhuvad õhumassi põhjapoolkeral kirdest edela suunas. Samuti on õhumasside liikumine mõjutatud Coriolisie jõust. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Maa pöörlemisest (Coriolise jõust) tulenev kõrvalekalle sirgjo

Maateadus

docx

Maateaduste eksami materialid 2018/19

Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Lühivastused (1-2p): 1. Mis on Coriolisi jõud? maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub maal mingis kohas horisontaalselt, kaldub sõltumata liiklussuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vaskul 2. Mis on Rossby lained? Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ühtlases läänevoolus lained 3. Mis on jugavool? Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuutevööndis väga tugev tuul 4. Mis on külm front? Atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb külma õhu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm äikesega. 5. Mis on oklusioonifront? Külma ja sooja frondi segunemine 6. Mis on inversioon? Teatud ilmastiku tingimustel soojema õhukihi tekkimine atmosfääri kõrgemates kihtides 7. Mis on soe front? Atmosfäärifront, mis tekib kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. Frondi liikumisega kaas

Maateadused

docx

Maateaduste eksam-1

KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS https://quizlet.com/254983658/maateadus-flash-cards/ Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas (kirdepassaadid) vikipeedia ütleb nii idk: Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Soojuse ja niiskuse globaalne jaotus. Maa atmosfäär kaitseb elu maal päikese ultraviolettkiirguse UV eest ning ühtlustab maapinna päevaseid ja öiseid temperatuurikõikumisi. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Passaattuuled on kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaator

Maateadus

docx

Maateaduste eksam-1

Kategoriseerimata

doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

vastupidavaid kivimeid. Ka jõel järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi  kärestik – naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, mille ulatuses on vool kiirem ja jõe põhi kivisem KLIIMA  kliima – maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikaajaline ilmastikurežiim) antud kohas või piirkonnas. Kliima uurimisega tegeleb klimatoloogia Kliimaklassifikatsioonide alused:  temperatuuri, sademeterežiimi ja taimkatte järgi  õhumasside alusel  mullavee bilansi alusel Maakera piirkondade jaotumine soojusrežiimi järgi:  maksimum- ja miinimumtemperatuurid  vegetatsiooniperioodi pikkus ja temperatuurid  aastane kõikumine  ööpäevane kõikumine  ekvatoriaalne  troopiline-mereline  parasniiske  W-rannik  troopiline-kontinentaalne  parasvöötme kontinentaalne

Maateadus

doc

MAATEADUS

41. Inimmõju jõgede seisundile, hüporeilised tsoonid Rikutus tammid ja kanaliseeritus, kuivendus. Põllumajanduses kasutatakse palju väetisi, mis põhjustavad veekogude eutrofeerumist Hüporeilised tsoonid pinnavesi kaob ja veetase langeb hüporeilises tsoonis. 42. Kliima, kliima klassifikatsioonid Kliima maalähedase atmosfääri iseloomulik seisund (pikajaline ilmastikureziim ) antud kohas või piirkonnas Kliima klassifikatsioonide alused: a)Temperatuuri, sademetereziimi ja taimkatte järgi (Köppen) b) Õhumasside alusel (Strahler) c) Mullaveebilansi alusel (Thornthwaite) 43. Kliima tüübid ja nende iseloomustus Ekvatoriaalne vöönd: 10N 10S niiske ekv aastasademetesumma on tavaliselt üle 2500mm, õhutemperatuur on aastaringselt ca 27-28C, Öö on troopika talv. Vihmametsa keskkond: ühtlaselt soe ja niiskust palju suur produktsioon, muldkate paks aga orgaanika ja toitainete vaene, palju

Geograafia

pdf

Eksami materialid

moodustavad kaskaadi. kosk - suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid. Ka jõel järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi kärestik - naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, mille ulatuses vool on kiirem ja jõe põhi kivisem. Kliima Kliima - maalähedase atmosfääri iseloomulik(pikaajaline ilmastikureziim) antud kohas või piirkonnas Kliima uuriemisega tegeleb klimatoloogia Kliimaklassifikatsioonide alused - temperatuuri,sademetereziimi ja taimkatte järgi(köppen) - õhumasside alusel(strahler) - mullavee bilansi alusel (thornthwaite) Maakera sademete piirkonnad - niiske ekvatoriaalne 10N-10S mE 2000-mm - pasaatide tuulepealne rannik 5-30NS mT 1500-mm - troopilised kõrbed 10-35NS cT alla 250mm - kesklaiuste kõrbed ja stepid 30-50NS cT cP 100-500mm - niiske lähistroopika 25-45 NS mT(suvel) 1000-1500mm - kesklaiuste läänerannik - 35-65NS mP 1000-mm

Maateadus

doc

MAATEADUS

Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- maismaal paikn

Maateadus

Rohkem sarnaseid