UV temperatuuridest: suvel soojeneb maa kiiremini, õhk tõuseb ja asendub kiirgus on ohtlik ja põhjustab vähki. ookenilise tuulega (sisaldab palju niiskust, kaasneb palju sademeid), talvel Happevihmad tekivad väävli ja lämmastikuühendite reageerimisel on soojem ookeani kohal, kuhu puhub ka tuul maismaalt (tulemuseks kuiv veeauruga. Veekogud muutuvad happelisemaks ja mõned taimed ilm). Briis on sarnane mussoonile, kuid muutused toimuvad ööpäeva kahjustuvad. Samuti kahjustuvad okaspuude oksad. jooksul (merebriis ja maabriis). Alpides esineb föön, mis on kuiv ja soe. Tavaliselt puhuvad päeval tuuled mäest üles, öösel alla ning liustikelt alla.
Mussoon püsivad tuuled, mis puhuvad kaks korda aastas suunda muutes, puhudes ühel poolaastal teisega võrreldes vastassuunaliselt. Eristatakse troopilisi ja mittetroopilisi mussoone, mida põhjustab maismaa ja mere temperatuuride erinevus. Kogukiirgus ehk summaarne kiirgus otsekiirguse ja hajuskiirguse summa. Briis suurte siseveekogude ja merede rannikul puhuv kohalik tuul. Temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhuv briis päeval merelt maale, öösel vastupidi ja hõlmab 10-15km laiuse rannikuala. Tuul õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mida põhjustab õhutemperatuuri ja õhurõhu ebaühtlane jaotus. Boora külm tuul Musta Mere ääres. Õhumass ühesuguste omadustega suur õhu hulk, mis osaleb üldises õhuringluses (polaarne, parasvöötme ja troopiline õhk) Tsüklon ehk madalrõhkkond ehk õhurõhu miinimum võimas õhupööris, mille
Tuulest ja ilmaennustamisest Taimi Paljak sünoptik Veidi ajalugu · Ilma jälgimise algus ulatub antiikaega · Suur tõuge- baromeetri (Torricelli, 1643) ja termomeetri (G.Galilei termoskoop 1597, vesi-,alkohol-,elavhõbedat. vastavalt 1632,1641,1657) · Nüüdisaegse ilmaennustuse alguseks loetakse 1860- ndaid, mil telegraafi leiutamine tegi võimalikuks vaatlusandmete kiire edastamise · Globaalne telekommunikatsioonisüsteem (Global Telecommunication System- GTS) · Numbrilised ilmaennustusmudelid (Numerical Weather Prediction-NWP models · NWP - globaalmudelid (GM)- nt.GFS,ECMWF piiratud ala mudelid (LAM-Limited Area Models)- nt.HIRLAM, ALADIN Ilmavaatlused nii maalt kui õhust Maapealsete vaatlusandmete esitlusskeem Sünoptiline kaart 22.08.09 Õhurõhu jaotus maapinnal · Kiirgusbilanss määrab atmosfääri ja selle all oleva maapinna soojusliku seisundi, ...
· troposfäär pilved, veeaur, aerosoolid (0-12 km) Meteoroloogia ilmaennustus, ilmaelementide uurimine Klimatoloogia kliima uurimine, kliimat kujundavate tegurite uurimine Sademete jaotus maakeral sõltub: · maismaa ja mere jaotusest · tuultest · temperatuuris · taimkattest · hoovustest Kiirgusblianss maapinnas neeldunud ja maapinnast lahkunud kiirguse vahe Efektiivne kiirgus maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe Briis rannikutuuled, mille põhjustab ööpäevane temp. Muutumine. Passaat tuuled, mis puhuvad30 laiuskraadide vahel. Tuul õhu liikumine Tuule paneb liikuma õhurõhkude erinevus Tuult mõjutavad jõud: · gradientjõud õhurõhkude erinevusest tingitud jõud · Coriolsi jõud- maa pöörlemisest tingitud · Pinnamoe takistus - hõõrdejõud Corolsi jõu mõjul kalduvad kehad põhjapoolkeral liikumissuunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule.
Atmosfääri koostis ja ehitus Õhkkonnaks e. Atmosfääriks nim maakera välimist, gaasilist kesta, mis tiirleb koos Maaga. Maa atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratlev. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülempiiriks 1000-1200 km. Õhurõhkkond on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Troposfäär - ulatub keskmiselt 11 km kõrgusele. Troposfääri ülemine piir laskub polaarpiirkondades madalamale ja tõuseb ekvaatorialadel. Troposfäärio koondub 90% atmosfääri massist, siin paikenvad enamik õhkkonnas sisalduvast veeaurust, pilvedest ja tolmust. Kokkupuutel maaga soojenevad kõige rohkem alumised kihid. Stratosfäär-50-55km kõrgusel, mille ala osa on külm, õlaosas tõuseb t koos kõrguse kasvuga. Sinna on kogunenud suurem osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja seetõttu tõuseb ka statosfääri t. Osoon kaitseb meie planedi elu hukkumise eest. Mesosfäär-ulatub 80km...
GEOGRAAFIA SUUR TÖÖ 1. Maa siseehitus. Maakoor, vahevöö, välistuum ja sisetuum. 2. Planeedi vanus? 4,5 miljardit ( 4,6 miljafrdit ) aastat. 3. Milline kiht puudub ookeanilisel maakoorel? Graniit. 4.Maakoore paksus + kuidas maakoor jaguneb? Maakoore paksus on umbes 35 - 45 km, jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. 5.Mis on laam, kuidas liigub + laamtetoonika? Laam on liikuv litosfääriplokk, mis võib liikuda - küljetsi nihkudes, üksteiselt eemaldudes, sukeldudes või kokku põrkudes. Laam tetoonika on geograafiline teooria, mis seletab Maa suurimate pinnavormide tekkimist laamade liikumisega. 6.Maa sisejõudude avaldumisvormid. ¤Murrangud ¤Vulkanism ¤Mäestike teke ¤Maavärinad ¤ Aeglased kõikuvliikumised. 7.Kivimid - teke, jagunemine + näited. Kivimid on kindla ehitusega ja koostisega mineraalide kogumid maakoores. Tardkivimid - On tekkinud sulanud materjali tardumisel sügaval maakoores või pärast seda, kui materjalid on vulkaani...
Atmosfäär (õhkkond): · Troposfäär seal paikneb 80% õhkkonna massist. Leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused (tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, tekib ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Ulatub 8 (polaaraladel)- 16(ekvaatoril) km-ni. Temp langeb 6°C km kohta. · Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temp enam ei lange. Troposfääri peal. · Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni. Moodustab 20% atmosfääri massist. Temp hakkab kõrguse kasvades tõusma, kuna seal paikneb osoonikiht, mis neelab päikeselt tuleva UV- kiirguse. · Mesosfäär (50-85km). Osoonikihti seal enam pole ning temp langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on seal väga hõre. · Termosfäär Õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Selle õlemist piiri on võimatu määrata, tinglikult on õhkkonna...
Laam on litosfri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vnditega. Laamtektoonika on teooria ja petus litosfri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmjudest ja hvimisest. Laamad sukelduvad, prknevad, lahknevad ja nihkuvad. Sisejud ehk endogeensed jud on maa sisemuses mjuvad jud, mis tekivad maa sisese soojuse ja gravitatsiooni toimel. Vlisjud ehk eksogeensed jud on maapinnal maakoore lemises osas mjuvad jud, mis tekivad pikeseenergia ja gravitatsiooni toimel. Maavrin on maakoore vappumine ja jrsk lhiajaline kikumine ja tuge tekib maasisese energia jrsu vabanemise tagajrjel laamade realadel. Maavrina kese ehk epitsenter on koht maapinnal, mis asub otse maavrina kolde kohal. Maavrina kolle on maavrina tuke lhtekoht. Seismilised lained on maavrina koldest eemale levivad elastsed pinged, mis liigutavad maakoore kihte ja nende lainete abil saab otsustada maa siseehituse le. Maavrina tugevust mdetakse seismograafi abil j...
lõunapoolkeral Virmalised tekivad kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus- päikesetuul. http://www.youtube.com/watch?v=taLRQrNbipQ&playnext=7&playne http://www.youtube.com/watch?v=8nsWrAr3Jvc&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=eHvdZdsIZxg BRIISID Briis ehk vinu on maismaa ja mere kokkupuuteala Eristatakse: Mere- ja maabriisi ja oru- ja mäebriisi Briiside tekitajaks on ööpäevase temperatuuriga seotud õhurõhu muutumine maismaal ja merel Maabriis on tunduvalt nõrgem kui merebriis Mäebriis ehk mäelt laskuv tuul saavutab oma suurima tugevuse umbes päikesetõusu ajaks TÄNAME KUULAMAST
– 8kraadi. 7. Anna mõistetele – passaadid, mussoonid, briisid, tsüklonid, antitsüklonid – sõnaseletused. Passaadid – ekvaatori ümbruses ja 30 laiusekraadide vahel püsivad tuuled. Mussoonid – püsivad tuuled mandrite ja ookeanide vahel, kus tuule suund muutub kaks korda aastas, puhudes talvel mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt mandrile. Briisid – suurte veekogude rannikul puhuv kohalik tuul, temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhub briis päeval merelt maale ja öösel vastupidi. Tsüklonid – madalrõhkkond ehk õhurõhu miinimum, võimsas õhupööris, keskel õhurõhk madalam kui äärtes (õhk liigub väljaspoolt keskele) Antitsüklon – kõrgrõhkkond ehk õhurõhu maksimum, võimas õhupööris mille keskel on õhurõhk suurem kui äärtel. 8. Kaardiõpetus a) kirjuta puuduv mõõtkava liik lauseliselt. Maailmakaart lk 23 b) esita „peterburi“ geograafilised koordinaadid -
Atmosfääri kontrolltöö Atmosfääri koostis ja ehitus Mõisted: Atmosfäär ehk õhkkond- maad ümbritsev kihilise ehitusega gaasiline kest, mis koosneb enamasti lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja veeaurust. Troposfäär- atmosfääri alumine õhukiht, mis ulatub polaaraladel 8 km ja ekvaatoril 17 km kõrgusele. Statosfäär- atmosfääri kiht, mis paikneb troposfääri kohal, merepinnast 17- 50 km kõrgusel. Osoonikint- peamiselt stratosfääris, 15- 55 km kõrgusel paiknev kiht, mis sisaldab osooni (O3), mis neelab Päikeselt lähtuvat ultraviolettkiirgust. Meteoroloogia- teadusharu, mis tegeleb atmosfääri uurimisega. Atmosfäärikomponendid- 1) puhas ja kuiv õhk, 2) veeaur, 3) aerosoolid Atmosfääri ülapiir 1000- 1200km Atmosfääri kihid: troposfäär 9-17km, stratosfäär 50km, mesosfäär 85km, termosfäär 500-800km, eksosfäär 190 000km. Meteoorid 75-85km, virmalised 100km, rahvusvaheline kosmosejaam 415km. Mida kõrgemale minna seda külmemaks l...
kogum, mille liikumapanevaks jõuks on päikeseenergia ning atmosfääri ja hüdrosfääri füüsikalis-keemilised omadused. Valmistab kivimeid ette ärakandeks *Denudatsioonkõige laialdasem mõiste kulutusele; st. murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite `lõhkumine', loob soodsad tingimused murenemisprotsessi jätkumiseks *Akumulatsiooneeltoodud protsessidel vabanenud kivimimaterjali kuhjumine reljeefi madalamatesosades Mis on briis- briis ehk vinu on maismaa ja mere kokkupuutealal ja nende vahetusläheduses puhuv temperatuurierinevustest põhjustatud kohalik tuul Asukoha järgi eristatakse mere- ja maa- ning mäe- ja orubriisi. Mere- ja maabriis-esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. see tekitab merelt maale puhuva briisi. öösel on olukord vastupidine. Maabriis on
Üldmaateadus gümnaasiumile Atmosfäär Atmosfääriks ehk õhkkonnaks nimetatakse maakera välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin atmosfäär pärineb kreeka keelest, kus atmis tähendab auru ja sphaire kera. Üldjuhul nimetatakse ükskõik millist planeeti või taevakeha ümbritsevat gaasikihti atmosfääriks. Meid ümbritsev õhk on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku, veeauru ning aerosoole. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsinikdioksiid. 2 Ülejäänud gaase esineb imevähe. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiriks 1000 1200 km, selleks on aluse andnud hämarikunähtused ja virmaliste vaatlused. Õhk paikneb Maa atmosfääris ebaühtlaselt. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Atmosfääri vertikaalne kihistumine: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, te...
Sademeid ei esine. Üldine õhuringlus – püsivate suurte õhuvoolude ümberpaiknemine Mussoonid – püsivad tuuled, kus pool aastat puhub tuul maalt merele ja pool aastat merelt maale (vaata joonis ↑) Passaadid – püsivad tuuled, mis puhuvad 30o laiuskraadidel ekvaatori suunas; kuivad, soojad Tõusvad õhuvoolud – õhurõhk madal, niiske õhk Laskuvad õhuvoolud – õhurõhk kõrge, kuivad ja suure survega aluspinnale Briis – kohalikud tuuled Idatuuled Läänetuuled Kirdepassaadid Kagupassaadid Ilmastikust põhjustatud looduskatastroofid 1. Troopiline tsüklon Esineb mõlemal pool ekvaatorit 5-25o põhjalaiuse vahel ookeani kohal
• Hõõrdejõud (muutub tuule kiirus maapinna lähedal ja tuule suund muutub). ÜLDINE ÕHURINGLUS • Õhuringlus – suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. • Passaat – püsiv ekvaatori suunas puhuvad tuuled. • Läänetuuled– püsivad tuuled, mis puhuvad troopika piirkondadest, kus paikneb kõrgrõhuala, 60° laiuskraadide suunas, kuhu kujuneb madalrõhuala. MAA- JA MERE BRIIS • Tekib maismaa ja mere erineva soojenemise tõttu. • • Päeval: merelt maale. • • Öösel: maalt merele. MUSSOON – püsivad, valdavalt ühes suunas puhuvad sessoonsed tuuled. • Talvel mandrilt ookeanile • Suvel ookeanilt mandrile (SADEMED) Põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Tuntuim mussooniga seotud piirkond on Lõuna-Aasia. TSÜKLONID (madalrõhuala) • ..
Õhu koostis Lämmastik-78% Hapnik-21% Argoon-0,39% Süsihappegaas-0,03% Vesinik-0,01% Muu-0,03% Ülapiir 1000-1200 km Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi Suurim mõõdetud 57,8 kraadi Vähim mõõdetud -89,2 kraadi KLIIMATEKKETEGURID Esmased Päikesekiirgus-maa kaugus päikesest, orbiidi kuju, telje kallakus Maa karakteristikud- kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeah...
trajektoorilt kõrvale. × Lõunas kalduvad tuuled vasakule × Põhjas kalduvad tuuled paremale Kohalikud tuuled 1. Mussoonid × Tekivad mere ja maismaa erinevast soojenemisest ja jahtumisest × Maismaa soojeneb suvel kiiremini ja talvel jahtub kiiremini × Tekkimine võtab aega × Mussoon võtab enda alla sadu kilomeetreid 2. Briis × Lühikese ulatusega × Tekib ööpäeva jooksul 3. Mäe ja meretuuled × Päeval soojendab päike orus õhku ja see kerkib mööda mäekülge üles × Öösel orus õhk jahtub ja soojem õhk valgub mäest alla orgu 4. Föön × Kuiv ja kuum mägedest laskuv tuul 2 Geograafia 3
17. saj Hollandi maalikunst. Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669) 17. saj. = Hollandi vabariigi õitseaeg, Euroopa tugevaim mereriik, alles 18 saj alguses tõrjub ta sellelt kohalt Inglismaa. Siis algab ka allakäik. Asumaad Aasias & Ameerikas, tähtsaim Indoneesia. Hollandi kaupmehed tõid Euroopasse vürtse. Hollandi poolt raj N.Y. (siis Uus-Amsterdam). Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega), portreemaalid, animalisdtika, natüürmort. Väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavad väikesed olustiku- ja maastikumaalid = `väikesed hollandlased`, kes spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. Tähtsaim kunstikeskus oli Amsterdam. Hollandi maalikunstis valitsevad pruunikad ja hallikad värvitoonid. väikesed hollandlased: Jan Vermeer van...
Savannialad kõrbestuvad järjest enam 3 olulisel põhjusel (3) a)Metsa põlengud kuival perioodil b)Inimtegevusel puude raiumine ja põõsastiku hävimine c)Inimesed karjatavad loomi ja loomad tatsuvad taimi maha. 8. Aafrika riftilõhede järvedele on iseloomulik lahknemine ja ookeanilise maakore teke(saarte teke, pangas mäestiku teke.),+ 3 näidet Victoria jv, Kariba jv, Njassa jv 9.Mis on antud loetelus üleliigne ja millega on tegemist? Samuum, boora, föön, tFšuktšid, briis, laguun, mussoon, passaat. Mis on nimekirja enamik nähtusi? Erinevad tuule tüübid Üleliigne on loetelus tšuktšid kes on on Aasia kirdeosa põlisrahvas. 10.Milliseid kõrbetüüpe eritatakse vastavalt pinnase ja vee iseloomule? Liivakõrb ja Soolakõrb 11.Mis maailmajagudes savannid puuduvad? Antarktika ja Euroopa 12.Kus elab hiidpanda? elavad looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades. tema teine tuntum nimi on
kõrgele õhku ja langesid samasse kohta tagasi. Siis nägi ta, et oli külas oma sängis ja et puhus põhjatuul ning et tal oli väga külm, et ta parem käsi oli ära surnud, sest patja polnud ning ta oli oma pead sellel puhanud. Edasi nägi ta veel pikka kollast randa, nägi kuidas sinna varajases hommikuhämaruses esimene lõvi ilmus ja kuidas sellele peagi järgnesid ka teised. Ta surub lõua vastu laeva poordi – laev on parajasti ankrus ja maalt puhub kerge õhtune briis, ja ta vaatab ning ootab, kas ei paista veel kuskil uusi lõvisid ilmuvat. Ta ootab ja vaatab ning on nii õnnelik... Kui ta kala lõpuks kätte sai, oli see palju pikem kui paat. Ta sidus kala küll paadi külge, kuid tee peal ründasid haid surnud kala ning randa jõudes ei olnud sellest midagi alles jäänud. Kui ta kohale jõudis olid tuled Terrassil kustunud. Ta võttis masti maha, keeras purje kokku ja sidus selle kinni. Üles mäkke sammudes tundis ta, et on tõesti väsinud
Atmosfäär - ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Troposfäär- on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 818 km kõrgusele. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. Stratosfäär-on atmosfäärikiht. Kliima-ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim.Kliimat iseloomustatakse erinevate pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed ja muud meteoroloogilised elemendid. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes Pöörijoon- on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Polaarjoon-on kujutletav joon maakera pi...
mm. 2.3. Tuul, keskmised ja maksimumid Eestis Tuul on õhuosakeste liikumine atmosfääris. Tuult klassifitseeritakse selle asukoha, kiiruse, põhjustajate ja efekti põhjal. Lühiajalisi tuule kiiruse tõusmisi nimetatakse 7 puhanguteks ning pikemalt (umbes üks minut) kestvaid tuule kiiruse tõusmisi nimetatakse pagideks. Sõltuvalt tuule tugevusest on püsivatel tuultel erinevad nimetused: briis, torm, orkaan ja taifuun. Tuul on põhjustatud rõhkude erinevusest. Keskmiseks tuule kiiruseks loetakse 10 minuti tuule kiiruse (aritmeetilist) keskmist. Erinevatest ilmakaartest puhuvate tuulte korduvuse näitlikuks esitamiseks kasutatakse tuulteroosi. Tuule suuna mõõtmise vahendiks on tuulelipp. Tuule suunda väljendatakse kraadides või ilmakaartes. Tuulepuhang ehk iil on äkiline tuule kiiruse tugevnemine. Seejuures loetakse nähtust
Kokkuvõte RE teemadest- tuul, miks tekib? Tuul ja miks tekib? sünoptik Taimi Paljaku materjalide põhjal · Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu · horisontaalse liikumise - tuule. · · Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tingitud · gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt · madalama rõhuga ala poole · · Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta e. · õhurõhu gradient seda tugevam on tuul · · Vaid gradientjõu korral õhurõhkude erinevus kiiresti · ühtlustuks, kuid lisanduvad · Coriolisi jõud- tingitud Maa pöörlemisest ümber oma telje. · hõõrdumisjõud - suunalt vastupidine õhu liikumise (tuule) · suunaga · tsentrifugaaljõud - lisandub liikumisel mööda kõverjoont · Tuul maapinna lähedal ei liigu kunagi sirgjooneliselt . · Tuul on kallutatud isobaaride tsüklonaalse/ · antitsüklonaalse kõveruse järgi · ·...puhub tuul kellaosuti liikumise · suunas keskpunktist välj...
Geograafia 18.10.12 Kliimatekketegurid ASTRONOOMILISED · Maa kaugus päikesest · Maa telje kallakus · Saadav päikesekiirguse hulk · Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje jt. GEOGRAAFILISED · Mandrite ja ookeanide paigutus · Koha geograafiline laius · Mäeahelike olemasolu · Merehoovused · Igijää ja- lumi Golfi hoovus (Põhja-Atlandi hoovus)' ALBEEDO Maapinnale langeva ja sealt peegelduva kiirgusenergia suhe. Albeedo iseloomustab pinna peegeldumisvõimet. Tume maapind neeljab palju kiirgust (muld) Kõige enam peegeldab kiirgust tagasu igijää ja lumi. KIIRGUSBILANSS Maakera keskmine õhtutemperatuur on +15 kraadi Piirkonniti kiirgusbilanss erinev. Ekvatoriaalses vööndus kõige suurem, pooluste suunas väheneb. Negatiivne kiirgusbilanss on lume ja jääga aladel (Gröönimaa, Antarktis jm.) ÕHURINGLUS e. ATMOSFÄÄRI ÜLDTSIRKULATSIOON · Püsiv kogu maakera hõlmav õhu liikumine, mis toimub päik...
ATMOSFÄÄR 1. Millisteks sfäärideks jaguneb atmosfäär? 4 sfääri, erinevad temp ja õhu järgi: Troposfäär: alumine atmosfääri kiht tekivad pilved, sademed õhk liigub ja seguneb kujuneb ilm ja kliima temp langemine troposfääri kohal on tropopaus, temp enam ei lange tõusvad õhuvoolud ehk konvektsioonivoolud Stratosfäär: ulatub u 50 km O3 põhjustab temp tõusu O3 - osoonikiht, kaitseb Maad UV - kiirguse eest Mesosfäär: 50 - 85 km O3 pole temp kiire tõus õhk hõre Termosfäär: temp tõus, sest õhumolekule vähe sujuv üleminek planeetidevaheliseks ruumiks õhkkonna paksus u 1000 km 2. Nimeta 2 tähtsamat õhu koostise olevat gaasi? Õhu koositisesse kuuluvad N, O2, CO2 ja H2O (veeaur): N (78%) - tekib org aine lagunemisel, vajalik taimekasvuks O2 (21%) - fotosüntees (vajab päikest, taimed võ...
Õhuringluse takistuseks on Coriolisi ja hõõrdejõud, mere-ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine, kõrged mäestikud. Passaadid püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Läänetuuled põhja- ja lõunapoolkeral 60. laiuskraadidel läänest itta puhuvad tuuled. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Mussoonid tekivad mandrite äärealadel. Neid põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Briis on rannikul esinev tuul, mis muudab oma suunda ööpäeva jooksul. Föön on kindlatel tingimustel kujunenud mägedes väga kuiv ja soe tuul. Tsüklon on õhukeeris, mille keskmes on madal- rõhuala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled, mis põhjapoolkeral liiguvad vastupäeva ja lõunapk päripäeva. Antitsüklon on õhupööris, mille keskmes valitseb kõrgrõhkkond Atmosfäär ja tuuled puhuvad keskelt äärealadele poole. Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe
lõunapoolkeral vasakule. Poolusel on Coriolisi jõud maksimaalne, ekvaatoril null. Mida suurem on tuule kiirus, seda suurem on Coriolisi jõud. Kõrgemates õhukihtides on need kaks jõudu tasakaalus ja õhk liigub täpselt piki isobaare (geostroofiline tuul) 3. Hõõrdejõuga peab arvestama maapinna lähedal (madalamal kui 1km). See jõud pidurdab õhu liikumist (vähendab tuule kiirust) ning kallutab tegeliku tuule veidi madalama rõhuga ala suunas. Maa- ja merebriis. Briis päeval-puhub merelt maale, sest merel kõrgrõhuala (õhk jahe, laskub) ja masimaal madalrõhuala (õhk soe, kerkib). Öösel vastupidi-briis puhub maalt mrele. Passaadid. Püsivad tuuled, mis puhuvad 30ndatelt laiuskrasdidelt ekvaatori suunas. Põhjapoolkeral kirdepassaadid, lõunapoolkeral kagupassaadid El Nino. Iga 5-7 aasta tagant korduv ilmastikunähtus troopilisel Vaiksel ookeanil. Tavaline olukord- • Vaikse ookeani idaosas ja kõrgrõhuala ja Austraalias madalrõhuala.
Kirjelda erinevusi talvel ja suvel. Aasia mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral Talvel on Lõuna-Aasia kohal kõrgrõhkkond- taevas selge ja tekivad põuad. Suvel on Lõuna-Aasia kohal madalrõhkkond- maismaa on soojem, mistõttu kujunevad välja tõusvad õhuvoolud, toimub pidev õhuvool merelt maale. Õhk on niiske ja on palju tugevaid sademeid. 5. Mis on ja kuidas tekib briis? Briis on kohalik tuultesüsteem, mis tekkib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. Ebaühtlane soojenemine toob kaasa erinevused õhurõhus ja -tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alat madalama rõhuga ala suunas. 6. Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale? Tsüklon toob pilvisemat ilma ja sademeid: soojal poolaastal ilma jahenemine ja sademed; külmal
madalama õhurõhuga piirkonda. Tuule liikumine ei ole seda mõjutava Coriolisi efekti tõttu mitte sirg-, vaid kõverjooneline. Seetõttu tekivadki tsüklonid aladele, kus valitseb madalrõhkkond (õhk liigub sinna) ning antitsüklonid kõrgrõhkkonnaga aladele (sealt liigub õhk eemale). Erineva iseloomuga tuultele on antud palju erinevaid nimetusi. Näiteks püsivad tuuled on passaat, läänetuuled, idatuuled, sesoonsed tuuled on mussoonid, kohalikud tuuled on briis, mistraal, siroko, föön, tromb, orkaan jne. Tuule suund on tuule kiiruse vastassuund mis esitatakse tavaliselt asimuudina 360°(2 rad) skaalas. Näit. põhjatuule suunale N vastab 0° kirdetuule NE vastab 45° jne. Kõnekeeles öeldakse, et tuul puhub kompassi sisse. Tuule kiirust mõõdetakse anemomeetriga, mõõtühikuks on meeter sekundis (m/s). Tuule kiiruse hindamiseks kasutatakse Beauforti skaalat. . Tugevaimad tuuled maailmas on fikseeritud Barrow saarel
takistatud. See neeldub üha õhus ning atmosfäär soojeneb. + Peamisteks soojuskiirguse neelajateks on veeaur ja erinevad gaasid (mida nim. "kasvuhoonegaasideks") suurendavad tegurid: looduslikud > kõrbetolm, metsatulekahjud inimtegevuslikud > soojuselektrijaamad, naftatööstus, autotransport tagajärjed: kliima soojenemine ja liustike sulamine 29. Mis asi on TUUL? tuul on horisontaalne õhu liikumine. 30. Mis asi on BRIIS? rannikutuul >päeval on vees kõrgrõhkkond, öösel on vees madalrõhkkond. 31. Mis paneb õhu liikuma? 1) GRANDIENTJÕUD: jõud, mis on põhjustatud õhurõhkude erinevusest. Liigub kõrgemalt madalamale. Ilmakaartilt saab kindlaks teha kõige tormisemad kohad selle järgi, kus isobaarid (õhurõhu samajooned) on joonistatud kõige tihedamalt üksteise kõrvale. 2) COROLISI JÕUD: jõud, mis on panevadvabalt liikuvad kehad liikuma oma
Tähtsus TAGAB ELU VÕIMALIKKUSE MAAL HINGAMINE, PÕLEMINE HAPNIK, FOTOSÜNTEES ON ELUKESKKOND LINNUD, PUTUKAD, EOSED TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI SÜSIHAPPEGAAS KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST LÄMMASTIKUVARU VAJALIK TAIMEKASVUKS VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID OKSÜDEERUMINE Lämmastik, hapnik, argoon ,süsihappegaas, teised (veeaur, metaan, osoon) Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine: OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM. OSOONI HÄVITAVAD: · FLOORI- JA KLOORIÜHENDID · ...
Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on 0,93% ja süsinikdioksiid 0,03%. . Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru 4%, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Õhk paikneb atmosfääris ebaühtlaselt , ligikaudu 99% atmosfääri massist asub kihis mis ulatub maapinnast 30-35 km kõrgusele. Ulatudes enam kui 700 kilomeetri kõrgusele, koosneb atmosfäär viiest kihi...
Aga tegelikult tegelikult ei tahagi alustada. Ei taha kirjutada. Ei taha enam kunagi vaadata. Ei taha, ei taha, ei taha! Sest see on nüüd küll sula saast. Mida kõike raha pärast ei tehta Kui massiivne promokampaania ja ka lihtsalt terve mõistus lubasid tänu tegijate isikutele oodata telesarja, kus on mõnuga kõik vindid üle keeratud ja kus sõidetakse nõmeda originaalmaterjali najal värdjaliku ja nutika huumoriga, purjed pingul, iroonia briis tõhusaid koomuskilaineid vahule peksmas siis tutkit. Mitte halligi. Midagi nii halba ei tihanud tõesti loota. Võeh! Selle tunni on mulle mu kordumatust elust võlgu nii Taska, Kruuda, Vihmar kui ka päeva lõpuks tööandja. Tööandja võlgneb tegelikult mulle lisaks palgale kaks liitrit piima, sest seda arvustust, kommentaari, kirjatükki, kuidas iganes seda ka nimetada, kirjutades pean ma ju selle tunni saasta veel kord silmade eest läbi laskma.
Kirjelda erinevusi talvel ja suvel. Aasia mussoon on eriti selgelt väljakujunenud variant mussoonkliimast, kus lisanduvad passaatkliima ja ekvatoriaalse konvergentsivööndi mõjutused ja tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral . Talvel kuiv, suvel äärmiselt sademeterohke (üle 650 mm kuus). Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge, pisut madalam suvel mussoonvihmade esinemise perioodil. 5. Mis on ja kuidas tekib briis? Briis on kohalik tuultesüsteem, mis tekkib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. Ebaühtlane soojenemine toob kaasa erinevused õhurõhus ja –tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alat madalama rõhuga ala suunas. Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul. 6. Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale?
puhuvaid sesoonseid tuuli. Talvel puhuvad mussoonid mandrilt ookeanile ja suvel vastupidi. Ja suvel vastupidi. Mussoonid tekkivad sest maismaa ja ookean soenevad ja jahtuvad erinevalt. Kui talvel on ookeani vesi soojem ja maismaa külmem siis tekkib mandril suurem õhurõhk kui ookeani kohal. See tingibgi püsiva tuule maalt merele, suvel on olukord vastupidine. Briis- Suurte sise veekogude ja ranniku kohal puhuv kohalik tuul. Temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhub briis päeval merelt masale ja öösel vastupidi. Briis hõlmab 10-50km laiuse ranniku riba. Sageli neid tuuli nimetatakse vastavalt ka merebriisiks ja maabriisiks. Mäe-oru tuul: Tekkib mägedes see tõttu et nõlvad ja orud soenevad ja jahtuvad erinevalt. Päeval soenevad lõuna poolsed nõlvad enam kui orud ja mäeharjade kohal tekkib madalam rõhk. Seetõttu hakkab orgudes olev õhk liikuma mööda mäenõlvasi üles poole. Öösel aga kui nõlvad jahtuvad
Talvel puhuvad mussoonid mandrilt ookeani ja suvel vastupidi. Mussoonid tekivad seetõttu, et maismaa ja ookean soojenevad ja jahtuvad erinevalt. Kui talvel on ookeani vesi soojem ja maismaa külmem, siis tekib mandril suurem õhurõhk kui ookeani kohal. See tingibki püsiva tuule maalt merele. Suvel on olukord vastupidine Briis - suurtes siseveekogudes ja merede rannikul puhuv kohalik tuul. Temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhub briis päeval merelt maale ja öösel vastupidi. Sageli nimetatakse neid tuuli ka merebriisiks ja maabriisiks Mäe-orutuul - tekib mägedes seetõttu, et nõlvad ja orud soojenevad ja jahtuvad erinevalt. Päeval soojenevad lõunapoolsed nõlvad enam kui orud ja mäeharjade kohal tekib madalam rõhk. Seetõttu hakkab orgudes olev rõhk liikuma pikki mäenõlvu ülespoole. Öösel aga, kui nõlvad jahtuvad kiiremini kui orud, hakkab külm õhk voolama piki nõlvu orgude suunas. Seda tüüpi
4. Kuidas tekib Aasia mussoon? Kirjelda erinevusi talvel ja suvel. Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuultesüsteem, milles tuuled puhuvad suvel talvega võrreldes peaaegu või täiesti vastassuunas. Mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna- ja Ida-Aasia, kus talvine mussoon on seotud kuiva ja jaheda ilmaga, suvine mussoon aga sealse peamise sajuperioodiga. 5. Mis on ja kuidas tekib briis? Briis on kohalik tuultesüsteem mere või suure järve kaldal, mis tekkib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva jooksul.Ebaühtlane soojenemine toob kaasa erinevused õhurõhus ja tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul. 6. Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale? Tsüklon toob pilvisemat ilma ja sademeid:
Sealt saavad alguse oruliustikud. Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired õhurõhu muutused, tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma. Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub samuti, milline tsükloni osa meid parasjagu katab. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski. Tundra kliima kliimat kujundavad cP, mP, cA, tsüklonid. Lühike suvi, pikk talv. TUULED: briis on kohalik tuultesüsteem, mis tekib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. See toob kaasa erinevused õhurõhus ja- tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alat madalama rõhuga ala suunas. Isel on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul. Tuulte liigid: passaat, mussoon, kohalikud tuuled ehk briisid, mäe ja orutuuled, katabaatiline tuul, boora, föön ehk chinook. Udu: kiirguslik e radiatsiooniline- maapind kiirgab lakkamatult soojust,
Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ru...
kuna veekogu on päeval külmem, öösel soojem. Seda iseloomustavad briisid, mis arenevad hästi välja suurte veekogude madalal rannikul paarisajast meetrist kuni 5 km kauguseni. Briisid toovad päeval veekogult maismaale jahedamat ja niiskemat õhku. Selle tagajärjel areneb ranniku lähedal välja inversioon, mis takistab konvektsiooni ja vähendab pilvituse tekkimise võimalust ning sademeid ranniku piirkonnas. Öine briis maismaalt veele suurendab selgel vaiksel ööl turbulentsust. Sel põhjusel on rannikul temperatuuri langus öösel väiksem ja öökülmi harvem. 34.Kliima muutumise ja kõikumised. Ühegi kliimanäitaja muutumise tendents ei saa olla lõpmatult ühesuunaline. Kuigi pikemad aegread kajastavad võnkumisi mingi keskväärtuse ümber, siiski see keskväärtus ise muutub ajas samuti. Selle üheks näiteks on praegu üsna palju kajastatav õhutemperatuuri tõusmise tendents.
Tuule suund madal-, ja kõrgrõhkkonnas maalähedases kihis. Antitsüklon e kõrgrõhkkond keskmest väljapoole, õhurõhk väheneb. Tsüklon e madalrõhkkond keskmest väljaspoole, õhurõhk suureneb. Põhja ja lõunapoolkeral on Coriolise jõust tulenevalt madal ja kõrgrõhkkonna poolt tekitatud tuule suund vastupidine Mussoon: õhurõhk ja valitsev tuule suund Lõuna-Aasia kohal, jaanuaris ning juulis on vastupidised Briis: on kohalik tuultesüsteem, mis tekib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul Mäe ja oru tuuled: olemuselt sarnaneb briisiga, kus tuule suund ööpäeva jooksul muutub vastupidiseks Mistraal: külm õhumass liigub raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamatele aladele ning tekitab kurusid ning orgusid läbides tugenhnbvaid külmasi kuivi puhangulisi tuuli
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärs...
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
- Veekogud kevadel soojenevad nad aeglaselt ja seetõttu on veekogude ümbruses päeval temperatuur madalam. Sügisel on olukord vastupidine. Öökülmade vastu kaitsevad veekogud ümbritsevaid alasid nii kevadel kui ka sügisel. Kevadel on vee temperatuur küll suhteliselt madal, kuid jääb öösel siiski kõrgemaks kui maismaal. Soodne mõju on ka rannikualadel tekkivatel kohalikel tuultel ja briisidel. Külmaohtlikul ööl segab briis õhukihte ja sel teel vähendab öökülma ohtu. Väiksemate järvede mõju võib ulatuda mõnesaja meetrini, isegi polle või ühe kilomeetrini, eriti tuulepoolsel küljel. Merede ja ookeani mõju aga ulatub kaugele sisemaale, ühtlustades temperatuuri nii päeval kui ka öösel. Veekogud vähendavad öökülmade ohtu ka õhuniiskuse suurendamise kaudu neile lähedastel aladel. Kasulikud on isegi üsna väikesed veekogud nagu tiigid. Tiiki on eriti sobiv rajada madalikule,
Head ööd! 24. august, laupäev, matka 5. päev Hommikuse päikesepaistega pakkisime kotid, kobisime üksluise vantsimise vähendamiseks kohaliku külabussi peale ja asusime Moiceiu de Jos`ist Bucegi mägede poole teele. Kuna olime külateede ja arhitektuuriga juba piisavalt tutvunud, otsustasime ronida kahte orgu eraldavale rohelisele seljandikuharjale ja kaardilolevat õhkõrna teerada järgida. Peab jälle ütlema- mitmendat korda küll?- see oli meie matka imelisim päev! Mahe briis puhus orgu pidi üles, rohused sügavad orud ja künkaharjad vaheldusid võimsate heinamaakallakutega, taamal ühel pool meile armasalt tuttav Piatra Craiului ahelikukontuur,teisel pool võimsam ja tundmatum Bucegi. Linnud siristasid,rahvas tegi mitmel pool heina,ringi vaadates tundus kohe helelilla Alpide lehm vastu jalutavat. Vägisi tulid helisevad viisid huultele. Tõusime üha kõrgemale, aasadest said pöögisalud, lähenes kuusemetsade viirg.
õhu liikumise kiirus on suurim keskmes ja väiksem voolu ääreosas. Jugavoolu kese paikneb sageli 10-11 km kõrgusel ning tuule kiirus ulatub 300 km/h-ni. Jugavool on tingitud äärmiselt suurest õhurõhugradiendist polaarse frondi kohal Õhurõhk ja valitsev tuulesuund Lõuna-Aasia kohal jaanuaris ning juulis on vastupidised tuul – õhu horisontaalne liikumine. Tuult iseloomustavad kaks tuule elementi: tuule suund ja tuule kiirus (tugevus) briis – kohalik tuultesüsteem, mis tekib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. Ebaühtlane soojenemine toob kaasa erinevused õhurõhus ja –tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul. Kohalikud tuuled: briisid – maa- ja merebriis; põhjustatud aluspinna erinevast soojenemisest rannikul
Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi ...
tekitavad laineid tuul, õhurõhu madalrõhkkondi. Nende puhul on tegu juba ennustuse täpsuse lühemaajalises tekkimise võimalust ning sademeid ranniku kõikumised, looded, maavärinad, sadade, vahel enam kui tuhande kilomeetri mastaabis (kuni 2 nädalat täpsete piirkonnas. Öine briis maismaalt veele vulkaanilised protsessid jm. Kõige enam suuruste madalama õhurõhuga numbriliste ilmaennustusmeetodite korral). suurendab selgel vaiksel ööl turbulentsust. tuntud lainetuse vorm on pinnalause. piirkondadega. Kaasaegsed ilmaprognoosid sisaldavad Sel põhjusel on rannikul temperatuuri langus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
