Tööde vormistamise juhend (3)

SAATEKS

I. TÖÖ KAVANDAMINE

1. Eesmärgid

2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus

• on paratamatult seotud väärtustega, kuivõrd kasvatuse idee ise on olemuslikult väärtuseline ja on väärtuste väljendaja;
  
• kannab endas alati mingeid uurijale omaseid implitsiitseid teooriaid ;
  
• oma kompleksse iseloomu tõttu saab arvestada ainult tõenäosuslike tulemustega;
  
• mõjutab uurimustes osalevaid isikuid märkimisväärselt, mistõttu tuleb arvestada uurimuse kõlbelisi ,psühholoogilisi ja pedagoogilisi tagajärgi.
  

3. Kasvatusteaduslike tööde liigid

• õppeotstarbelisi kasvatusteadusliku sisuga arvestus-ja eksamitöid ;
  
• kasvatusteaduslikke uurimusi, mille kaitsmisega saab taotleda soovitud akadeemilist kraadi.
  

3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused

• teoreetilisi uurimusi ( Theoretical Research, die teoretische Forschung),
  
• empiirilisi uurimusi (Empirical Research, die empirische Forschung) ja
  
• arendusuurimusi (Desing Research, die design Forschung).
  

3.1.1. Teoreetiline uurimus

3.1.2. Empiiriline uurimus

• kvantitatiivsed ,
  
• kvalitatiivsed.
  

• kirjeldada (kasvatustegelikkuse, selle nähtuste ja selles toimuva fikseerimine);
  
• seletada (põhjuslike seoste tuvastamine ja avamine, nende tähenduse ja toimemehhanismide äraseletamine);
  
• mõista ja tõlgendada ;
  
• prognoosida (millegi kulgemise suuna ja viisi ettenägemine).
  

• empiiriline uurimus viiakse läbi mingi teadusliku probleemi lahendamiseks;
  
• probleem on lahendust nõudev küsimus;
  
• probleemi võimalik lahendus tugineb teaduslikul oletusel ehk hüpoteesil;
  
• et kontrollida püstitatud hüpoteesi kehtivust viiakse läbi empiiriline uuring, milleks koostatakse uurimisküsimustele ja uuritavate jaoks kohane metoodika ja protseduur ;
  
• empiirilise uuringuga saadud tulemusi analüüsitakse püstitatud hüpoteesist või uurimisülesannetest lähtudes;
  
• analüüsitakse uurimistulemuste praktikasse rakendamine võimalusi;
  
• analüüsi tulemustest tuletatakse uued probleemid ja hüpoteesid.
  

3.1.3. Arendusuurimus

4. Uurimuse kavandamine

4.1. Teema valik ja uurimiskava koostamine

• uurimuse teema ja selle valiku põhjendus;
  
• lahendamist vajavad uurimisprobleemid ;
  
• töö eesmärk ( planeeritav tulem ja väljund);
  
• uurimisaine määratlemine (mida uuritakse);
  
• hüpotees (kvantitatiivse uurimuse korral);
  
• uurimuse meetodid, etapid ja ajakava ;
  
• mõned olulised kirjandusallikad;
  
• juhendaja nimi ja allkiri .
  

4.2. Uurimuse kavandamise kesksed küsimused

• probleemi formuleerimine - keskse küsimuse sõnastamine, probleemi aluseks oleva vastuolu sõnastamine, oodatava tulemuse esialgne piiritlemine;
  
• probleemi ülesehitamine– probleemi liigendamine küsimusteks ja nende järjestamine, uurimisaine piiritlemine;
  
• probleemi põhjendamine (seosed teiste probleemidega, võimalike vastuväidete analüüs);
  
• probleemi tähistamine e vajaliku mõisteaparatuuri määratlemine või loomine (tuntud ka operatsionaliseerimisena);
  
• probleemi hindamine- probleemi lahendustingimuste ja meetodite analüüs ja hindamine).
  

• hüpotees on teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev, kuid tõestamata teaduslik oletus;
  
• hüpotees sugeneb kui probleemi üks võimalikke lahendusi, temas sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus;
  
• hüpoteesi näol on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega, aga mitte tõega;
  
• hüpoteesid võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteeside tõestamise kui kummutamisega;
  
• hüpotees peab olema kontrollitav, hea üldistusvõimega ja samas võimalikult lihtne.
  

• suunavad hüpoteesid- oletused, mis suunavad mingi seose olemasolu tõestamisele;
  
• null-hüpoteesid- oletused seose puudumisest;
  
• tööhüpoteesid- oletused, mis väljendavad uurija ootusi probleemi lahenduste kohta.
  

• empiirilises uurimuses tahetakse midagi seletada või võrrelda,
  
• kui kasutatakse selleks kvantitatiivseid meetodeid.
  
• Hüpoteese ei püstitata tavaliselt:
  
• kirjeldavates ja kaardistavates uurimustes,
  
• kvalitatiivsete meetoditega läbiviidavates uurimustes.
  

4.4. Soovitusi uurimuse kavandamiseks

• Kas see teema huvitab mind?
  
• Kas teema kuulub kasvatusteadustesse?
  
• Missugune on selle teema uudsus, tema teaduslik ja rakenduslik tähendus?
  
• Kas teemakohast teaduslikku materjali on piisavalt?
  
• Missugused on minu ajalised ja materiaalsed võimalused teema käsitlemiseks?
  
• Kas selle teemaga tegelemine arendab mind?
  
• Kas selle teemaga tegelemine võimaldab mul näidata oma teadmisi ja oskusi?
  
• Kes võiks olla juhendaja?
  

• Missuguse on need vastuolud ja küsimused, millele otsin vastust, kuivõrd selgesti näen ma oma uurimuse põhiprobleemi?
  
• Missugused on uurimuse alaprobleemid ja küsimused, millele otsin vastust?
  
• Miks väärib probleem uurimist ja lahendamist?
  
• Kuidas kajastub probleem seni ilmunud kirjanduses?
  
• Mida ma pean tegema selleks, et esitada probleem võimalikult selgesti ja mõistetavalt?
  

• Missugune on minu käsitus uurimisainest (näit. käsitus kasvatusest, haridusest või õppimisest) ?
  
• Missugusest uurimuslikust paradigmast lähtun?
  
• Mil viisil saan uurimusega uusi teadmisi?
  
• Kuidas saan oma uurimistulemusi tõestada?
  
• Mis on minu uurimuse mõte, milleks on ta mõeldud?
  

• Missugustest teooriatest lähtun?
  
• Missuguse on uurimuse võtmemõisted, kas suudan neid määratleda?
  
• Kas määratlen mõisteid teoreetiliselt või operatsionaliseeritult?
  
• Kas püstitan hüpoteese?
  
• Missugused hüpoteesid tulevad arvesse?
  

• Mis laadi uurimismaterjali tuleb korjata?
  
• Kes on need isikud, keda tahan uurida?
  
• Missugune meetod sobib kõige paremini?
  
• Missugused valikud võivad veel arvesse tulla?
  
• Kuidas ma põhjendan oma meetodi valikut ?
  

II TÖÖ KOOSTAMINE

1.1. Töödele esitatavad sisulised nõuded

1.2. Töödele esitatavad eetilised nõuded

• Lubamatu on teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viitamata. Plagieeritud töid ei võeta kaitsmisele või kui plagieerimine avastatakse pärast kaitsmist, siis kaitsmise tulemus tühistatakse, üliõpilase nimi avalikusta-takse.
  
• Mõne teise uuringu raames kogutud andmete kasutamisel/analüüsimisel oma töös peab olema luba andmete valdajalt/kaasautori(te)lt (ka juhul, kui töö autor ise osales uurimisgrupis või andmete kogumisel).
  
• Kuna uuringu mõju on temas osalevatele isikutele paratamatu, siis tuleb tagada, et see ei põhjustaks osalejatele kahju sh. füüsilist, vaimset, kõlbelist, materiaalset.
  
• Uuringus osalemine peab olema vabatahtlik, igal uuritaval on õigus uuringus mitte osaleda või katkestada osalemine selles igal uuringu etapil.
  
• Uuritavate isikute anonüümsus peab olema tagatud. Uuritavate isikute personaalsete andmete, fotode, videosalvestuste, joonistuste jm. materjali avaldamiseks peab olema vastava isiku nõusolek.
  
• Mitme autoriga artikli puhul, mis oluliselt toetub üliõpilase seminari- või lõputööle, nimetatakse üliõpilast üldjuhul esimese autorina.
  

1.3. Üliõpilastööde hindamise kriteeriumid

• uuritava probleemi uudsus ja aktuaalsus, tema teoreetiline ja praktiline tähendus ning probleemiseade põhjendatus;
  
• sisu vastavus teemale ja pealkirjale, püstitatud eesmärkidele ning ülesannetele;
  
• autori omapoolne intellektuaalne panus;
  
• töö ülesehituse terviklikkus ja selle osade omavaheline seotus, ülesehituse loogilisus ja liigenduse otstarbekus;
  
• teemale vastava kirjanduse ja teoreetiliste käsitluste tundmine, materjali läbitöötatus ja selle süstemaatiline, selge ja loogiline esitus;
  
• kasutatud meetodite valiku põhjendatus ja valdamine;
  
• andmete esinduslikkus ja kontrollitavus, andmeanalüüsi kvaliteet;
  
• töö vormistuslik külg ;
  
• töö keeleline (grammatiline, ortograafiline ja terminoloogiline ) tase;
  
• töö maht (kas töö pikkus on sisuliselt õigustatud, kas töö vastab nõutavale töötundide mahule);
  
• argumentatsiooni veenvus, järelduste ja ettepanekute põhjendatus;
  
• töös kirjeldatud seisukohtade esitamine ja argumenteerimine ning küsimustele vastamine avaliku kaitsmise käigus;
  
• töös käsitletava illustratiivsus.
  

2. Üliõpilaste arvestus- ja eksamitööd

2.1. Referaat

2.2. Essee

• valdab käsitletavat ainestikku,
  
• oskab analüüsida ja hinnata erinevaid arusaamu ja seisukohti,
  
• omab oma arvamust või seisukohta käsitletavates küsimustes,
  
• oskab oma seisukohti põhjendatult ja loogiliselt esitada,
  
• valdab esseele omaseid retoorilisi võtteid, on oma väljendusviisis isikupärane.
  

• autori isikupärast vaatenurka esitav tekst, milles on kesksel kohal kirjutaja nägemus käsiteldavast ainest ja mis ei eelda uurimusliku materjali kasutamist;
  
• vabas vormis teaduslikku laadi mõttearendus kasvatusteaduslikul teemal, milles on kesksel kohal arutlus mingi probleemi üle, arutluse loogika, püüd poolt ja vastuargumentidele tuginedes midagi tõestada, allikatele viitamine sõltub nõuetest;
  
• vastus essees püstitatud küsimusele või küsimustele, mis esitatakse argumentidena ja mis toetub teadustekstides esitatud käsitustele või uurimistulemustele.
  

2.3. Õpimapp ehk portfoolio

• on endale selgeks teinud, milleks talle seda mappi vaja on;
  
• mõtleb läbi ja kavandab mapi koostamise;
  
• tegeleb selle koostamisega järjekindlalt ja süstemaatiliselt;
  
• analüüsib ja hindab ennast kui õppijat ja õpetajat.
  

• analüüsida ja kommenteerida loengute ja seminaride materjale;
  
• täiendada seda iseseisvalt loetuga;
  
• otsida ja leida seoseid teiste sotsiaal- ja kasvatusteaduslike ainetega;
  
• tõsta ja käsitada meie kasvatustegelikkuse probleeme, tuginedes koolipraktikale, ajakirjandusest loetule ning igapäevastele tähelepanekutele ja otsida neile lahendusi;
  
• avaldada oma arvamusi ja hinnanguid loengutel ja seminaridel kuuldu ja loetu kohta;
  
• analüüsida ennast õppijana või õpetajana, jälgida oma arengut;
  
• esitada oma õpingute kroonika.
  

• loengute ja artiklite tekste ning nende analüüse ja kommentaare;
  
• loengute kavu;
  
• sündmuste kirjeldusi, arvamusi, hinnanguid aga ka probleeme ja nende võimalikke lahendusi;
  
• oma tegevuste analüüsi;
  
• skeeme , tabeleid ja illustratsioone;
  
• tööde näidiseid, vaatlustulemusi jms.
  

• mappi koondatud materjali sisuline kuuluvus õpitavasse ainesse ja selle tähendus;
  
• valitud materjali aktuaalsus, teaduslik ja praktiline tähendus;
  
• valitud materjali põhjendatus, ammendavus ja süsteemsus;
  
• teoreetilise ja praktilise materjali vahekord;
  
• mapis esitatud materjali analüüsi , hinnangute ja kommentaaride sisu;
  
• mappi paigutatud materjali esitamise põhimõtted ja loogika;
  
• tehtud eneseanalüüs;
  
• mapi vormistus.
  

3 Seminari-, diplomi- ja bakalaureusetöö

3.1. Eesmärgid

• uurida põhjalikumalt mingit aktuaalset kasvatusteaduslikku probleemi;
  
• õppida otsima , analüüsima, refereerima ja hindama erialaseid tekste;
  
• saada kasvatusteaduslike uurimismeetodite rakendamise kogemusi;
  
• arendada iseseisvaid uurimistöö oskusi;
  
• võimaldada oma seisukohtade esitamist ja arutelu;
  
• õppida vormistama teaduslikku tööd.
  

3.2. Nõuded seminari-, diplomi- ja bakalaureusetööle

• tõstatatud uurimisküsimuste (idee, kontseptsiooni , probleemi, uurimisülesannete) aktuaalsust ja uudsust;
  
• ülesannete püstituse selgust ja põhjendatust;
  
• autori poolt esitatud materjali originaalsust,
  
• teostatud analüüsi põhjalikkust ja ammendavust.
  

• uurimuse ülesehituse terviklikkust ja loogikat;
  
• kasutatud meetodi(te) valikut – vastavust tänapäeva tasemele ja seatud eesmärkidele, võimet kontrollida hüpoteese ning saada rahuldava valiidsuse ja reliaablusega tulemusi;
  
• valimi representatiivsust –uuritud isikute vastavust kontingendile, kellele on üldistatud/laiendatud uuringu tulemusi;
  
• uurimistulemuste analüüsioskust;
  
• uurimuse prognoosivat väärtust, uurimistulemuste rakendusvõimalusi.
  

• teoreetilise käsitluse uudsust;
  
• teoreetiliste seisukohtade esitamise põhjendatust ja analüüsi põhjalikkust.
  

4. Väitekirjad

• mis on väitekirja probleem?
  
• kuidas uuritakse probleemi?
  
• missugused on uurimuse tulemused või probleemi lahendused?
  
• missugune on nende tulemuste teoreetiline ja praktiline tähendus?
  

• köidetult esitatud või trükis ilmunud iseseisev uurimis- või arendustöö originaaltekst ;
  
• trükis ilmunud temaatiliselt piiritletud teadusartiklite seeria koos kokkuvõtliku analüütilise ülevaatega- artikliväitekiri;
  
• trükis ilmunud monograafia või monograafiana esitatav väitekiri koos analüütilise ülevaatega;
  
• juba ilmunud või väitekirjas esitatav õppe- või arenduskava, õpik või muu õppevahend (film, tarkvara jms) koos selle loomisele aluseks olnud kontseptsiooni ja selle realiseerimise käiku kirjeldava ja seletava projektiga.
  

4.1. Magistritöö

• köidetult esitatud uurimuse originaalteksti;
  
• teadusväljaannetes ilmunud temaatiliselt piiritletud erialaste artiklite kogumi või monograafia koos analüütilise ülevaatega vastavate publikatsioonide või monograafia kohta.
  

• arendustööd kirjeldav terviklik ja magistritööna vormistatud originaaltekst;
  
• trükis ilmunud või magistritööks koostatud õppe- või arenduskava, õpik või muu õppevahend (film, tarkvara jms) koos nende loomisele aluseks olnud kontseptsiooni ja selle realiseerimise käiku kirjeldava ja seletava projektiga.
  

4.2. Doktoritöö

• väitekirjana vormistatud ja ilmunud iseseisva uurimistöö;
  
• artikliväitekirja, milleks on temaatiliselt piiritletud teaduspublikatsioonide seeria koos analüütilise ülevaatega publikatsioonidest;
  
• monograafia koos analüütilise ülevaatega monograafiast.
  

2.2.1.Väitekirjana ilmunud iseseisev uurimistöö koosneb järgmistest osadest:

• vormikohane tiitelleht ning tiitlipööre (sinna märgitakse doktorinõukogu otsus, juhendaja, oponendid , kaitsmise aeg ja koht);
  
• sisukord;
  
• autori publikatsioonid, milles on avaldatud doktoritöö põhitulemused;
  
• eessõna, milles antakse lühiülevaade tööst (1-2 lehekülge);
  
• sissejuhatus, milles selgitatakse uuritava probleemi olemust, töö eesmärki ja ülesandeid;
  
• uurimuslik osa, saadud tulemused, nende analüüs ja järeldused;
  
• kokkuvõte töö põhitulemustest ning ülevaade lahendamata jäänud probleemidest ning võimalikest edasistest suundadest antud probleemide uurimisel;
  
• doktoritöös kasutatud allikate loetelu;
  
• eestikeelse töö võõrkeelne või võõrkeelse töö eestikeelne resümee doktoritöö põhitulemustest;
  
• CV (eesti ja inglise keelses).
  

4.2.2.Artikliväitekiri sisaldab:

• kaitsmisele esitatud teadusartikleid (ühtlustatud formaadis );
  
• analüütilist ülevaadet, mille maht on vähemalt 40 lehekülge ja mis koosneb samadest osadest, mis on ette nähtud tavalisele väitekirjale ja kirjeldatud juhendi eelmises lõigus;
  
• vajadusel lisad.
  

III TÖÖ VORMISTAMINE

Vormistatud töö koostisosad

• tiitelleht,
  
• eesti- ja võõrkeelne annotatsioon ,
  
• sisukord,
  
• lühendid (vajadusel),
  
• töö sisu:
  
• sissejuhatus,
  
• töö põhiosa,
  
• kokkuvõte,
  
• allikad,
  
• lisad.
  

• Õppeasutuse (keskel, suurtähtedega), teaduskonna ja osakonna nimetus (väiketähtedega)
  
• Autori ees- ja perekonnanimi (pealkirja kohal keskel, väiketähtedega, va esitähed)
  
• Töö pealkiri (keskel, suurtähtedega)
  
• Töö üldnimetus (pealkirja all keskel: seminari-, diplomi-, bakalaureuse- või magistritöö)
  
• Töö juhendaja andmed (paremal servas : teaduslik kraad lühendatult, ees- ja perekonnanimi). Kui tööl on mitu juhendajat ja/või konsultanti, siis kirjutatakse nende andmed esimese juhendaja andmete alla. Kui juhendaja/ konsultant on väljapoolt kõrgkooli, tuuakse nime ees ära ka töökoht ja amet).
  
• Töö tegemise koht ja aasta (all keskel).
  

• teadusliku tunnetuse lähtekohaks olev probleem,
  
• probleemi lahendamise viis,
  
• probleemi lahendamise tulemused.
  

2. Keel ja stiil

• korrektne ja loogiline keelekasutus.
  
• üldtunnustatud terminoloogia ja lühendite kasutamine.
  
• paljusõnalisuse, sõnakorduste ja võõrsõnadega liialdamise vältimine.
  
• kõne- või konspektistiili, liigse lakoonilisuse vältimine.
  
• slängi ja üliemotsionaalsete väljendite vältimine.
  

3. Lehekülje kujundus

4. Pealkirjad ja sisukord

5. Tekstisisene informatsioon

5.1. Lühendid

5.2. Loetelud

5.3. Arvud

5.4. Valemid

5.5. Tabelid

5.6. Illustratsioonid

5.7. Viitamine

• Sama autori puhul esitatakse tööde ilmumisaastad kronoloogilises järjestuses. Nt: (Jänes 1999, 2000).
  
• Sama autori samal aastal ilmunud tööd tähistatakse aastaarvu järgselt väiketähega. Nt: (Jänes 2000a, 2000b).
  

6. Allikad

6.1. Trükised

6.1.1. Tervikteosed

6.1.2. Artiklid

6.1.3. Muud trükised

6.2. Elektroonilised allikad

6.3. Audio-visuaalsed allikad

IV TÖÖDE KAITSMINE

1. Seminari-, diplomi-, bakalaureuse- ja magistritööde (kuni 20 ainepunkti) kaitsmine ja hindamine

• sooritas kõik eksamid /arvestused hinnetele “A”, “B” ja “C”;
  
• kaitses lõputöö ja/või sooritas bakalaureuseeksami hindele “A”;
  
• keskmine hinne õpingute vältel oli 4,60 või kõrgem (enne 24.03.99 saadud hinnete alusel “4,75” või kõrgem), kusjuures arvestatakse kõikide eksamite, hindeliste arvestuste, praktikate ja lõputöö/lõpueksami hindeid.
  

2. Magistritöö (40 ainepunkti) kaitsmine ja hindamine

• magistrant esitab valminud väitekirja kaks eksemplari pehmes köites;
  
• osakonna või õppetooli juhataja määrab juhendaja ettepanekul retsensendi vastava eriala spetsialistide seast;
  
• moodustab vähemalt kolmeliikmelise eelkaitsmise komisjoni;
  
• määrab eelkaitsmise aja ja koha.
  

• avaldus magistritöö läbivaatamiseks ja kaitsmiseks (avalduses peab olema märgitud, millist kraadi taotletakse);
  
• magistritöö vähemalt kolmes eksemplaris, millest vähemalt üks peab olema kõvaköites;
  
• magistritöö eesti- ja võõrkeelne annotatsioon disketil (vt lisa 2);
  
• elulugu ( curriculum vitae);
  
• tunnistus õpingute ja kutsepraktika läbimise kohta;
  
• vajadusel tunnistus(ed) kutsekraadi saamiseks tarvilike litsentseeritud oskuste kohta;
  
• eelkaitsmise põhjal õppetooli (osakonna) poolt antud soovitus töö kaitsmisele esitamiseks;
  
• juhendaja(te) kirjalik iseloomustus kraaditaotleja ja tema poolt esitatud töö kohta.
  

• kaitsmisele esitatud dokumentide tutvustamine;
  
• kraaditaotleja ettekanne (15 minutit);
  
• akadeemiline diskussioon kraaditaotleja ja retsensentide/oponentide vahel;
  
• ülddiskussioon (küsimusi võivad esitada ja oma arvamust avaldada kõik kohalviibijad);
  
• otsuse vastuvõtmine.
  

• kiitusega- cum laude;
  
• parimalt nõuetele vastav - optime approbatur;
  
• nõuetele vastav - approbatur;
  
• nõuetele mittevastav - non sufficit.
  

3. Doktoritöö kaitsmine

3.1. Doktoritöö kaitsmisele lubamine

• kirjalik avaldus doktoritöö läbivaatamiseks ja kaitsmisele lubamiseks koos juhendaja kinnitusega kaitsmisele lubamise kohta;
  
• nõuetele vastav doktoritöö käsikiri kolmes eksemplaris koos analüütilise üle-vaatega, mis on vastavalt eesti- või võõrkeelne;
  
• väitekirja teemal ilmunud publikatsioonide koopiad;
  
• Curriculum Vitae ;
  
• eelkaitsmise protokoll koos retsensentide kirjalike eelretsensioonidega;
  
• osakonna/ uurimisrühma soovitus doktoritöö kaitsmisele lubamise kohta;
  
• dekaani korraldus õppekava täitmise ja üliõpilase kaitsmisele lubamise kohta.
  

• doktoritöö vastab nõuetele ning selle võib esitada kaitsmisele;
  
• doktoritöö võib esitada kaitsmisele peale paranduste ja täienduste sisseviimist;
  
• doktoritöö ei vasta esitatavatele nõuetele ning seda ei lubata kaitsmisele.
  

3.2. Ettevalmistus doktoritöö kaitsmiseks

• kolm eksemplari ülikooli raamatukogu lugemissaali;
  
• kaksteist eksemplari ülikooli kasvatusteaduste doktorinõukogule ja doktorikoolile.
  

3.3. Doktoritöö kaitsmine

• doktorinõukogu esimees avab koosoleku, tutvustab nõukogu ja kaitsmise korda;
  
• doktorinõukogu sekretär tutvustab kraaditaotlejat ja tema poolt esitatud materjale;
  
• kraaditaotleja kannab ette väitekirja põhiseisukohad (lectio praecursoriansa), milleks on ette nähtud kuni 30 minutit;
  
• küsimuste esitamine kraaditaotlejale tema ettekande kohta;
  
• oponendid esitavad hinnangulised ülevaated väitekirja sisust ning annavad üldhinnangu tööle varemesitatud kirjalike retsensioonide põhjal;
  
• järgneb oponentide väitlus kraaditaotlejaga küsimustes, mida ei olnud esitatud retsensioonides ja mis algab teoreetilist tausta ja uurimistöös kasutatavat metodoloogiat käsitlevate üldisemate küsimustega ning läheb seejärel üle spetsiifilisematele probleemidele; diskussiooni lõpul annavad oponendid lõpphinnangu nii väitekirjale kui selle kaitsmise edukusele;
  
• avatakse üldarutelu, mille käigus võivad küsimusi esitada ja arvamust avaldada doktorinõukogu liikmed ja teised kohalviibijad;
  
• doktoritöö juhendaja esitab arvamuse kraaditaotleja kohta;
  
• kraaditaotleja saab õiguse lõppsõnaks;
  
• väitekirja ja selle kaitsmise hindamine toimub doktorinõukogu kinnisel istungil;
  
• otsuse teatamine.
  

• nõuetele vastav (approbatur);
  
• nõuetele mittevastav (non sufficit).
  

3.4. Doktorikraadi omistamine

3.5. Doktorikraadi vaidlustamine ja kaebuste esitamine

ALLIKAD

Kasvatusteaduste teaduskond

Faculty of Educational Sciences