LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES (0)

LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÄSITLUSES
ÕPIMAPI SISU:
1. Sisukord ………………………………………………………………………… 2
2. Sissejuhatus …………………………………………………………………….. 3
3. Materjal õpetajale: ………………………………………………………………. 4
3.1. Loodusnähtused………………………………………………………………… 4
3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta………………………………………………… 9
3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti……... 12
4. Tegevuskavad: …………………………………………………………………… 18
4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi………………………………. 18
4.2 . Aastaajad (tunnused, nähtused)………………………………………………… 22
5. Ülesanded, katsed ja töölehed……………………………………………………. 25
6. Mängud………………………………………………………………………….. 33
7. Luuletused, jutud, vanasõnad, mõistatused……………………………………… 36
8. Teemaga seonduvad meisterdused………………………………………………. 60
9. Lisad (tantsud, laulud, pildimaterjal, CD)……………………………………….. 62
10. Kasutatud ja täiendav materjal………………………………………………….
SISSEJUHATUS
Muistsed eestlased kujutasid ette, et pööripäeval päike (päev) pöörab end. Päike on kolm päeva oma pesas. Arvati, et kui pööripäev on tuul lõunast, siis on kogu järgmisel veerandaastal soe ilm, kui põhjast – siis külm.
Muistne eestlane austas loodust. Seepärast on loodus ja kõik ümbritsev väga tähtis. Loodusega pidi suhtlema, temaga sõber olema. Igal asjal oli oma tähendus ja toime. Väga vanad traditsioonid on kokku sulanud kristlike tavadega.
Loodusega kooskõlas olemine ei tule üleöö, teda hakatakse mõistma ajapikku loomuliku uudishimu kaudu. See kehtib nii lapse kui täiskasvanu puhul. Süvenemine tasub end kuhjaga – maailm avardub läbi uute teadmiste, areneb analüüsivõime ja järelduste sõnastamise oskus. Loodusega tegelemisel saavad tööd kõik meeled ja rikastub tundeelu .
Eelnimetatu on meid suunanud õpetajatena loodusega süvitsi tegelema – valmistame käsitlevad teemad ette väga põhjalikult, sest ainult „tavateadmistest” meie arvates lastes sügava huvi äratamiseks ei piisa.
Mis? Ja miks? on küsimused mille kõigepealt esitasime endale. Pealkirja alla „Materjal õpetajale” sisaldab süstematiseeritud infot loodunähtuste kohta.
Järgmine küsimus, mis üles kerkib on „kuidas?”. See, mis täiskasvanule populaarteaduslikust kirjandusest loetuna otsekohe arusaadav on, tundub lapsele mõistmatu. Täiskasvanute teadmiste lapsele mõistetavasse vormi valamine on meile kui õpetajatele kõige põnevam.
3. Materjal õpetajale
3.1. Loodusnähtused
VIKERKAAR
Vikerkaart õpitakse tundma vaadeldes. See, mis toimub üksikus veetilgas, toimub ka
miljonites vihmapiiskades ja see tekitabki värvilise kaare.
Kuidas tekib vikerkaar?
Ükskõik, millal vikerkaar ilmub, ikka põhjustab seda valguse mänglemine veetilkadel.
Harilikult on nendeks vihmapiisad , harva ka udupiisad. Kõige väiksematel piiskadel,
millest koosnevad pilved , vikerkaar ei teki. Seetõttu ei teki vikerkaar ka lumel . Lumesaju
või selgesse taevasse ilmuva vikerkaare puhul on lumi pooleldi sulanud või peegeldub
vikerkaar piiskadel, mida sajab mõnikord ka selgest taevast.
Piisad , mis tekitavad vikerkaare asuvad meist tavaliselt ühe kuni kahe kilomeetri
kaugusel.
Vikerkaar ei asu mingis kindlas kohas nagu reaalsed asjad, vaid on ainult teatavast
suunast saabuv valgus.
Vikerkaare kirjeldus
Vikerkaar on osa ringjoonest . Mida madalamale päike vajub, seda suurema kaarena
tõuseb vikerkaar silmapiiri kohale, kuni lõpuks, päikese loojumise ajal omandab
poolringi kuju. Tegelikult kujutab vikerkaar endast tervet ringjoont. Allpool silmapiiri
ei saa me seda jälgida vaid seetõttu, et me ei näe enda all langevaid vihmapiisku.
Lennukist või õhupallist võib näha tervet ringjoont. Ringi keskele jääb vaatleja vari.
“ seitse vikerkaarevärvi “ on ainult ettekujutus. Vikerkaarevärvid lähevad sujuvalt
üksteiseks üle ja alles silm ühendab nad rühmadeks – vikerkaared erinevad üksteisest
suuresti. Isegi üks ja seesama vikerkaar võib lühikese aja jooksul muutuda,
ehkki värvide järjestus on alati sama:
Punane,
Oranž
Kollane
Roheline
Helesinine
Tumesinine
Violett
Vabalt muutuvad erinevate ribade laiused ja heledused vabalt.
Violetsest kaarest seespool on tihti näha ka mitut sekundaarset kaart. Neid näeb kõige
paremini vikerkaare tipu lähedal, kus kaar on kõige eredam . Värvide järjekord
kõrvalvikerkaares on esimesega võrreldes vastupidine ja nende punased ribad asuvad
kõrvuti.
(Minnaert 1976, lk187 - 207)
ÄIKE
Äikese tekkimiseks on vaja, et pilve osakesed – veepiisad ja jääkristallid - oleks
erinevalt laetud, toimuma peab ka erinimeliste laengute eraldumine. Ka tavalistes pilvedes on erinimelised laengud , kuid need on “sorteerimata”. Laenguid “sorteerivad” võimsad tõusvad
õhuvoolud. Piisa laadumisel tekkiva laengu märk sõltub piisa suurusest.(Jürgenson,
Ross , Tooming , lk 5)
Välkude tekkimine ja liigid
Laengute jaotumise tulemusena tekivad pilve eri osade või pilve ja maapinna vahel nii
tugevad elektriväljad, et tulemuseks on sädelus, mida me välguks nimetame.
Välkude liigituse aluseks on nende väliskuju. Kõige sagedamini esineb joonvälk, mis
võib olla väga erinev: siksakikujuline, hargnenud, lindikujuline ning raketikujuline.
Lindikujuline välk koosneb mitmest peaaegu paralleelsest välgust. Raketikujuline
välk meenutab jälge, mille jätab rakett .
Tasapinnaline välk haarab suure osa pilvest, mis otsekui süttiks oma paksuses .
Keravälku esineb suhteliselt harva. Keravälk on helendav kera, mille värvus võib olla
sinakast helevalgeni. Keravälgu läbimõõt on 10 – 20 cm. Keravälk püsib sekundi
murdosast 3 – 5 sekundini, harva mõne minuti.
Keravälk võib kaduda täiesti vaikselt või tugeva plahvatusega ja tekitada tõsiseid
purustusi. Kadumisel jääb alati maha teravalõhnaline suits.
Keravälk võib siseneda väga väikestest avavustest – korstnast, õhuaknast. Tihti väljub
ta metallesemetest ( elektrijuhtmed , telefon).
Keravälgu sisemine temperatuur on väga kõrge, kuid mööda kergesti süttivaid aineid
liikudes ta neid ei süüta. Plahvatuse hetkel selle eest võivad süttida isegi märjad
esemed, ka metall sulab. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 8 – 10)
Müristamine
Välguga kaasneb tavaliselt müristamine. Müristamise põhjuseks on survelaine.
Laengu liikumisel kuumeneb õhk välgukanalis mitme tuhande kraadini ja rõhk kanalis
tõuseb. Välgukanali ülerõhu ümbritseva õhurõhu suhtes tasakaalustab tugev
magnetväli, mis välgukanali ümber tekib. Voolu katkemisel kanal “lõhkeb”.
Lähedaste välkude korral on müristamine lühike ja järsk raksatus. Välgu löömisel
maasse kaasneb heli, mis meenutab kahuripauku ja millega kaasneb alati tume löök –
survelaine pole veel jõudnud nõrgeneda. Kaugema välgu korral survelaine laguneb ja
läheneb omadustelt tavalistele häälelainetele. Mida kaugemal on välk, seda
kestvamaks muutub müristamine.
Müristamine on kuulda üsna väikeses piirkonnas, 15 – 20 km. raadiuses. Müristamise
puhul on helienergia jaotunud kogu välgukanali ulatuses. Kahuripaugu puhul näiteks
on see kontsentreerunud ühte punkti ja see kostub tunduvalt kaugemale. (Jürgenson,
Ross, Tooming 1962, lk 10 – 11)
Välgukahjustused
Välk tabab esmalt kõrgemaid objekte – torne, kõrgemaid puid jne. Tähele on pandud,
et välk tabab suitsevat korstnat hoolimata sellest, et see asub piksekaitse läheduses.
Suits on hea elektrijuht ja kõrge suitsusammas kallutab välgu suunalt kõrvale.
Välk eelistab savikaid pinnaseid. Välk ei taba kuigi sageli kõrget liivast jõekallast,
vaid savikat orgu, kus pinnas niiske.
Puudest kannatavad välgutabamuste all esmajärjekorras lehtpuud , eriti tammed .
Tammede juurestik ulatub väga sügavale pinnasesse, mistõttu nende
“maandustakistus “ on väiksem.(Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 12 - 14)
Välk lõhestab puu, kuna välgu kuumus ajab puu mahla hetkega keema ja auru jõud
paiskab pilpad meetrite kaugusele.
Liivases pinnases paneb välgulöök liiva sulama ja tekivad torutaolised õõnsused,
mida nimetatakse fulguriitideks ehk “kuradisõrmedeks”. Tugeva äikese ajal kaljude
pind klaasistub. (Kolobkov 1950, lk 23 –24)
Elusolendeid tabab välk suhteliselt harva. Sagedasemad on juhud, kus välk lööb
nende lähedale ja elusolendit kahjustab tekkiv elektriväli. Määrav on elusolendi
toetuspunktide – jalgade - vahe. Seepärast tabab välk loomi sagedamini kui inimesi.
ja seepärast ei ole ohutu ka äikese ajal joosta. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962)
Kaitse äikese eest
Kõige paremini saab hooneid välgu eest kaitsta piksevarda abil. Äikese ajal ei või
puude all varju otsida
Äikese ajal ei tohi viibida jõe või tiigi kaldal, ei tohi sõita paadiga ega supelda. Välk
lööb sageli vette või kõrgematesse kohtadesse kaldal ja inimene võibki osutuda
selleks “kõrgemaks kohaks”
Tugeva äikese ajal ei ole soovitav maal telefoniga rääkida. (Kolobkov 1950, lk 24 -
25)
Äikese ennustamine kohalike tunnuste järgi
Lambavilla meenutavate pilvede ilmumine taevasse.
Rünkpilved hakkavad tekkima juba hommikul ja keskpäevaks meenutavad torne või
Mägesid.
Rünkpilvede tippude kohale ilmub kiudpilvede loor , mida pilve tipud hiljem
läbistavad
Väga madalale ulatuva alusega ja kõrgele küündivate tippudega äikesepilvedega
kaasneb tavaliselt raju.
Öisele äikesele viitab kõrge õhutemperatuur õhtul, tihe kiud – või õhuke kõrge
kihtpilvitus. Tuul ei vaiki õhtuks, õhtutaevas arenevad rünkpilved.
Kui päeval rünkpilvede arenemine aeglustus või kui päevasele äikesele ei järgnenud
temperatuuri langust, on juhul, kui taevalaotusele jäid püsima kihtrünk- ja rünkpilved,
öösel oodata äikest.
Kui maapealse tuule suund on vastupidine pilvede liikumise suunale, siis on peaaegu
alati oodata äikest.
Äikese eel õhurõhk langeb.
Kui pärast äikese möödumist omandab tuul endise suuna ja õhurõhk uuesti langeb,
siis reeglina äike kordub.
Kõrge õhuniiskus soodustab äikese tekkimist
Kaugete häälte hea kuuldavus viitab kõrgele õhuniiskusele ja lähenevatele sademetele
ja äikesele. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 22 – 24)
Terminoloogiat
Lähiäike – elektrilahendus atmosfääris välgu näol, millega kaasneb müristamine,
kusjuures välgu ja müristamise vahe ei ületa 10 sekundit (välgu kaugus on umbes 3
km või alla selle)
Kauge äike – äike, mille puhul välgu ja sellega kaasneva müristamise vahe ületab 10
sekundit, või äike, mille puhul on kuulda ainult müristamist.
Pälk – kauge välk ilma müristamiseta.
Hoovihm – rünksajupilvedest sadav vihm
Rahe – tahkete sademete liik. Rahetera südamik on harilikult läbipaistmatu, kaetud
mõnikord läbipaistva kihiga, vahel ka vahelduvate läbipaistvate ja läbipaistmatute
kihtidega. Rahetera läbimõõt on harilikult 4 –5 mm, vahel suurem. Rahet sajab
peamiselt soojal aastaajal rünksajupilvedest koos hoovihmaga.
Sageli kaasneb rahega äike
Tormi-iil – järsk tugev tuulepuhang rünksajupilve ja hoogsademete eel.
Tromb , vesipüks, pööristorm – tuulepööris rünksajupilve all, ühendab pilve ja
aluspinda sambana, millest haarab aluspinnalt vett, tolmu jm. Suure purustusjõuga,
harilikult esineb koos äikese ja hoogsademetega. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk
27 – 28)
Miks on välgu ja müristamise vahel paus ?
Iga välguga käib kaasas müristamine. Vaid siis , kui välk lööb väga lähedal, järgneb
mürin otsekohe. Enamasti on välgusähvatuse ja mürina vahel mõned sekundid , kuna
heli levib aeglasemalt, kui valgus. Välgulöögi kauguse määramiseks peab välgu ja
müristamise ajavahe sekundites kolmega jagama , siis saab kauguse kilomeetrites, sest
heli läbib 3 sekundiga 1 kilomeetri. (Köthe, R. 2003, lk 93 )
LUMI
Maapinnalt aurunud vesi tõuseb koos õhuga üles. Kõrgel on külm. Külmas ei kogune veeaur veepiiskadeks, vaid väikesteks jääkristallideks. Tekkinud jääkristallid langevad pilvedest alla lumena. Jääkristallid,mis tekivad õhus, on nii kerged,et hõljuvad nagu tolmukübemed. Kui kristallid omavahel ühinevad, tekivad lumehelbed (lumehelbed on 6 harulised)
KASTE
Õhtul, päikese loojudes maapind, rohi , lilled ja kivid jahtuvad. Ka aluspinnaga kokkupuutuv õhukiht jahtub. Kui päeval aurus vett õhku rohkesti, siis õhtul tekib veeauru ülejääk –osa sellest ei mahu enam õhku ära. See osa veeaurust muutub veepiiskadeks. Nii tekib kaste.
Veepiisad ilmuvad rohule, kividele ja muudele maapinnal asuvatele esemetele.
VIHM
Õhu jahtudes tekib rohkem veeauru ja sellest omakorda veepiisku, mis sajavad vihmana maha. Kerge seenevihma korral on vihmapiisad väikesed. Paduvihma korral on vihmapiisad suured (sest alla langedes ühinevad need teiste piiskadega ja tekivad suuremad piisad)
3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta.
- Vikerkaar hommiku või õhtu pool tähendab head ilma, põhja pool palju vihma.
- Paistab taevas kaks vikerkaart, tunnistab see, et vihm varsti üle jääb.
- Mida rohelisem ja selgem vikerkaar, seda rohkem sajab vihma; mida selgem punane värv, seda rohkem tuult .
- Kui virmalised vehklevad, tuleb külma.
- Esimesest lumekübeme nägemisest on veel 40 ööd-päeva talve tulekuni.
- Kui vesi jõgedes alaneb , on talvel suurt sula ja suvel suurt vihma oodata.
- Kui mets kohiseb, tuleb sadu või sula.
- Tõuseb kuu suvel madalalt üles, tuleb jahedaid ilmu , tõuseb aga kõrgele, siis palavaid ilmu.
- On noore kuu otsad tömbid, tuleb sadu.
- Kui kuu vihma sisse luuakse , siis on nii kaua vihmane, kui kuu täis saab.
- Müristab täiskuu ajal, siis sajab kolm päeva.
- Kui linnutee ennast muudab, muutuvad ilmadki.
- Kui ämblik võrku koob , on lähiajal ilus ilm.
- Kui udu hommikul maha vajub, tuleb ilus ilm, kui üles tõuseb, hakkab sadama.
- Kui varblased vihma ajal lõbusalt säutsuvad, lõpeb sadu varsti.
- Kui herilased on aktiivsed püsib ilus ilm.
- Sääsed ja parmud muutuvad vihma ajal eriti kurjaks.
- Kui metsas peale vihma aurab, hakkab jälle sadama.
- Kui lillede lehed longu vajuvad, tuleb äike.
- Kui õied lõhnavad tugevalt, tuleb üsna kindlasti vihma.
Pikema aja peale ennustati ilma ka selle järgi, missugune oli ilm mingil kalendrikuul:
- Jaanuarikuu sula on nälja ema.
- Kui jaanuaris pakane paugub ja sajud puuduvad, siis juulis põud kõrvetab.
- Mida tuulevaiksem jaanuaris, seda kenam kevad.
- Kui jaanuaris palju udu, siis kevad vesine.
- Külm näärikuu toob kuiva sügise ja suve.
- Kui näärikuul sula teeb, on küünlakuu külm.
- Tormine ja sügava lumega näärikuu kuulutab ette vihmast suve.
- Küünlakuu külm toob sooja suve.
- Mida tuulisem veebruar, seda vaiksem märts ja aprill.
- Kui veebruari lõpul tuiskab, siis tuleb varajane kevad.
- Kust 1. märtsil tuul puhub , sealt puhub ta ka suurema osa suvest .
- On esimesel märtsikuu ööl taevas näha heledaid tähti, tuleb pikk kevad.
- On märts vihmane, on ka suvi vihmane.
- Märtsikuu udu ennustab kolmandal päeval vihma.
- Müristab märtsikuul, puistab lund lehekuul.
- Kui märts on vihmane, on ka september vihmane.
- Kui aprillis hanged aia ääres ja lumi visalt kaob, siis tuleb soe suvi.
- Jürikuu soe – lehekuu vilu .
- Kui madusid enne jüripäeva nähakse, tuleb soe suvi.
- Pääsukeste ilmumine enne jüripäeva kuulutab head aastat.
- Lehekuu vihm puistab kulda põllule.
- Tuulise mai järgi tuleb vaikne suvi.
- Külm lehe- ja märg jaanikuu täidavad keldrid ja aidad laeni .
- Soe aprill, vilu mai ja niiske juuni tõotavad viljarikast aastat.
- Jaanipäeva vihm toob märja lõikusaja.
- On juuni esimene pool kuum ja põuane, siis on teine pool ja osa juulitki vilu ja vihmane.
- Lõpetab kägu kukkumise enne jaani, tuleb talv varakult; kui pärast jaani, siis hilja.
- On juuli algus põuane, siis lõpp vihmane.
- Soe ja kuiv juuli – külm ja selge jaanuar, vilu ja vihmane juuli – soe ja sajune jaanuar.
- Kõige tugevamad äikesed esinevad juuli lõpus.
- Põhjatuuled ja udused ilmad augustis tähendavad sooja ja kuiva septembrit.
- Kui august tuuline , siis sügis lühike ja talve esimene pool käre.
- Kui augustis palju äikest, siis talve teisel poolel palju tuisku.
- On septembris tugevaid torme, siis tuleb neid ka talvel.
- Kui septembrikuus sajab, siis on jaanuaris lund küllaga.
- Sooja septembri järel tuleb pikk talv, jaheda järele külm talv.
- Palju pähkleid ja tammetõrusid ennustavad pikka talve ja sellele järgnevat viljarikast suve.
-Kui mihklipäevaks puulehed maas , siis jüripäevaks rohi maas.
- Kuidas oktoober, nõnda märts.
- Külm oktoober tähendab sooja veebruari ja lühikest talve.
- Sajab oktoobris palju vihma, on detsember tuuline.
- Oktoobri lõpu vihm annab hea aasta ja jõuluks tuisused ilmad.
- Esimese lume nägemisest on veel nelikümmend päeva talve tulekuni.
- Mida paksem lumi talvel, seda pikem vili suvel.
- Novembrikuu udu kuulutab detsembriks veel pehmeid ilmu.
- On novembris tormine, siis on kevad tuuline.
- Kui novembrikuu jää aknaklaasil päikesepaistel ära sulab, tuleb kolmandal päeval sadu ja tuisku.
- Külm detsember ennustab head viljasaaki järgmisel aastal.
- Kui jõulu ajal on lumehanged räästani, siis kasvab suvel vili rinnuni.
- Kui detsember on vihmane ja tuuline, siis ei saa õiget talve.
- Kui talvel palju härmatist, siis tuleb hea heina- ja viljasaak .
Kasutatud kirjandus:
Astroloogiline abimees 2004
Astroloogiline abimees 2006
Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti.
Eesti rahvakalendris on keskmiselt neli tähtpäeva ühes kuus. Mitmed neist on vähetuntud. Rahvakalendri kommetes on paikkonniti suuri erinevusi. Traditsioonirohked tähtpäevad on: jaanipäev, jõulud, vastlapäev, jüripäev, mardipäev, kadripäev.
JAANUAR – NÄÄRIKUU, HELMEKUU
Näärikuul läheb iga päev kaks kukesammu kevade poole. Kõvad külmad, päikesepaiste ja kohev lumi on soodsad põldudele. Nääripäev (1.jaanuar) on üks paljudest jõulupühadest, märgib ühe aasta lõppu ja teise algust.
• Kolmekuningapäev (06.01.) tõmbas jõulupühadele joone alla. Sel päeval ei tohtinud kolistada ega puid lõhkuda, et äike suvel kurja ei teeks . Ennustati, et kui sel ajal on sügav lumi, tuleb hea vilja aasta.
Mõnel pool peeti jõulude lõpetajaks nuudipäeva (07.01) Sellega saabus uus aasta.
• Tõnisepäev ehk taliharjapäev (17.01.) Talve selgroog murdub, pool talve on möödas. Seepärast pidi pool talvisest toiduvarust veel alles olema. Esimeseks kevadekuulutuseks peeti seda, kui rähn metsas puu pihta toksib. Ennustati ka ilma: kui tõnisepäeval vähegi päike paistis , oli oodata head suve hea viljakasvuga. Tõnisepäeval sünnib esimene hülgepoeg merre (Pühalepa), putukatele tuleb hing sisse ( Rapla ).
• Paavlipäev (25.01.) tähistab talve keskpaika. Kui sel päeval päike välja tuli, tähendas see ilusat suve, head vilja-ja heinasaaki. Ennustused on seotud ka mere ja hüljestega. Sel päeval pidid hülged poegima ja uss end pesas liigutama. Ka pidi pragu merre lööma.
VEEBRUAR – KÜÜNLAKUU, TUISUKUU
• Küünlamaarjapäev, küünlalühtripäev, küündlepäev (02.02.) Peetakse rahvapärase aasta ajaarvamise alguseks. Vanasõna ütleb: „Küünlapäev - viimne jõul”. Kevade märgid muutuvad nähtavaks. Oluline on ilma ennustamine. Kui küünlapäeval saab härg juua, siis paastumaarja- päeval ei saa kukk ega kana juua (veebruarisula toob külma märtsi.) Veel on öeldud, et küünlapäeval lüüakse külmal üks sarv peast ära ja murtakse seljaluu katki ning üks silm hakkab vett jooksma . Päevad pikenevad.
• Luuvalupäev (09. 02.) Sel päeval polnud tavaks tööd teha, muidu võis terveks aastaks luuvalu saada. Kui luuvalupäeval sadas lund, siis tuli hea suvi.
• Vastlapäev (ajavahemikul 08.02. – 07.03.) Tähistatakse noorkuu esimesel teisipäeval pärast küünlapäeva. Möödunud sajandil ennustati pikima liu laskjale parimat linakasvu. Ilmaennustusega tegeldi vähe. Põllule viidi mõni hangutäis sõnnikut. Talumees uskus, et see tagab hea viljasaagi. „Kui vastlapäeval nii palju päeva paistab, et hobuse jõuab ette panna, siis on kevade kenad ilmad.” (Kihnu)
• Madisepäev (24.02.) Eestlaste rahvakalendris on neid koguni kaks. Kevadisel madisepäeval (matsapäeval, matsipäeval) ennustatakse, missugune tuleb suvi. Sel päeval on tunda kevade lähenemist. Kõrred hakkavad lund vihkama. Vanarahvas uskus, et pool lund on veel taevas. Randlased ütlevad, et Madis rikub merejää. Päike, mis paistab kasvõi silmapilgu , ennustab head viljalõikust. Kui madisepäeval sajab lund, on järgneval suvel palju kärbsed ja sääski. Samuti tagab lumesadu rikka suvesaagi.
MÄRTS - PAASTUKUU , NÄLJAKUU, KEVADKUU
• Käädripäev (17.03) Lõuna-Eestis arvati., et putukad ja ussid ärkavad sel päeval ellu. Selle päeva põhjatuul ennustab külma suve. Kui sajab lund, on suvel palju kärbseid, parmusid ja kihulasi.
• Paastumaarjapäev (25.03) näitab kevade algust: karu ärkab talveunest, hülgepüük lõpeb, esimesed rändlinnud saabuvad. Ilmaennustused on seotud kevadega. Soe maarjapäev toob kaasa sooja kevade. Kui külm öösel kanamuna posti otsas lõhki lööb, siis tuleb veel 40 ööd-päeva külma. Kui aga lumi on veel katusel, on ka jüripäeval hanged aia ääres. Kui paistab päike terve päeva, loodetakse sooja ja head vilja-aastat. Tuld ei tohtinud süüdata, et mitte kahjustada rukkiorase kasvu.
APRILL - JÜRIKUU, MAHLAKUU
• Karjalaskepäev (01.04.) Karjatamise alguse rituaal oli sümboolne toiming. Loomad viidi isegi siis välja, kui hanged olid maas. Kui nimetatud päev langes õnnetule päevale (esmaspäevale, kolmapäevale või reedele), siis jäi kari koju ja toimetati järgmisel tööpäeval.
• Künnipäev (14.04) tähistas kevadiste tööde algust. Põllule tuli minna varavalges, künda kas või üks vagu , olenemata ilmaoludest.
• Lihavõttepühad, ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad, munadepühad ( ajavahemikus 16.03 – 26.04) on liikuvad pühad, mille kulminatsiooniks on esimene täiskuu pühapäev pärast kevadist pööripäeva. Nädal enne kevadpühi peeti mitmes Eestimaa paigas urbepäeva., millega algas pühadenädal. Urbimiseks kasutatavate pajuokste järgi ennustati tulevikku: suured urvad – hea viljasaak, oksad lähevad lehte – hea õnn, okste kuivamine – halb elujärg. Need tähtpäevad sisaldavad kevade tervitamise ja vastuvõtmise tavasid. Kiigepühade nimetus tuleneb sellest, et pühade hommikul pidavat tõusev päike rõõmu pärast kiikuma. Kui taevas on selge, saavat seda oma silmagagi näha. Vändras viidi munadepühade ajal muna ristteele, et haigusi ära hoida. Tänaseni on populaarne munade värvimine, koksimine, kinkimine või vahetamine.
• Jüripäev (23.04.) on põllumehe tähtpäev. Algasid välised tööd, mis kestsid mihklipäevani. Rahvapärimustes on suur vahe, mis toimus enne ja pärast jüripäeva. Enne jüripäeva suplemine pidi tagama hea tervise, seevastu mahaistumine oli ohtlik. Kindlasti tehti jürituld, kari aeti läbi jüritule suitsu. See puhastas ja kaitses karja. Enne jüripäeva ei tohtinud tuld teha. Väga tähtsad olid ilmavaatlused. Kui jüripäev oli päikesepaisteline, lootis vanarahvas ilusat suve ja head rukkisaaki. Kui aga sadas, oli karta ikaldust. Kui enne jüripäeva müristas, tuli külm kevad, hilisem müristamne tõi sooja kevade. Jälgiti ka vikerkaart, hallasid, lund, jääd, tähti, pilvisust, meretõusu, tuule suunda.
• Markusepäev, marguse-, ussikuningapäev (25.04.) Oma koht on saagi ja ilma ennustamisel. Koerus öeldi: „Missugune ilm on sel päeval, niisugune on ka suvi.”
MAI - LEHEKUU, ÕIEKUU
• Volbripäev (01.05.) Et halba endast, majast ja perest eemale hoida, tuleb tuld teha, lärmata, kellasid helistada, rohelisi oksi tuppa tuua. Maituli tähistab talvedeemonite lõplikku alistumist kevadele metsas ja nurmel. Kui volbripäev on külm, siis tuleb hea suvi.
• Urbanipäev (25.05.) lõpevad öökülmad, veekogudes muutub vesi soojemaks.” Esimene külm kivi võetakse veest jüripäeval, teine urbanipäeval ja kolmas jaanipäeval.” (Viljandi.)
• Suvisted, suvistepühad, suvepühad, suipühad, kasepühad, meiud, karjasepühad, kiigepühad, nelipühad (ajavahemikus 10. maist - 14.06.) on olnud jõulude, lihavõtete ja jaanipäeva kõrval tähtsuselt neljandaks pühaks aastas. Suvisted tähistavad külvitööde lõppu. Tuppa tuuakse kaski. Ennustati ka ilma. Levinud ennustus on: „märjad suvisted – rasvased jõulud”. See tähendab, et suviste paiku sadanud vihm toob hea viljasaagi ja järelikult piisavalt toitu talveks.
JUUNI - JAANIKUU, KESAKUU, PÄRNAKUU
• Jaanipäev (24. juuni) on seotud maagilise jaanitule tegemise ja kiigelkäimisega. Jaanituli tõi head nii inimestele kui ka loomadele ja taimedele. Vanad eestlased pidasid tähtsaks ka jaanihommikust kastet. Sellega pesti silmi ja nägu, et tervis hea oleks. Üldlevinud on ütlemine: „Jaan avab taevaluugid.”(enne jaanipäeva on ilmad kuivad, pärast jaani hakkab aga rohkesti sadama.) Kui jaaniõhtul päike selgelt loojub, tuleb kuiv sügis; läheb aga päike pilve taha, on sügisel palju vihma oodata. (Hiiu) Kui jaaniussikesed hakkavad varakult hiilgama, tuleb ilus ja soe suvi. (Hiiu) Enne jaani sadanud vihm on enam väärt kui kuninga kroon. ( Muhu ) Enne jaanipäeva on heina sees niipalju mett, kui pärast jaanipäeva heina sees vett. (Muhu)
• Seitsmemagajapäev (27.juuni) arvati, et kui sel päeval sajab, siis sajab veel 7 nädalat, mõnel pool jälle, et sajab 7 või 40 päeva.
JUULI - HEINAKUU, JAKOBIKUU, KARUSEKUU
• Heinamaarjapäev (02.07.) on üks paljudest maarjapäevadest. Tehti õitsituld, aga ei soovitatud teha heina – muidu lööb pikne heinakuhja põlema. Selle päevaga on seotud heinailmade ennustused (jaanipäeva, heinamaarjapäeva ja jaagupipäeva järgi.) Kui peale heinamaarjapäeva kukub veel kägu, siis on oodata pikka ja sooja sügist.
• Seitsmevennapäev (10. 07.) Tavaliselt sel päeval sajab vihma. Väiksemgi paus vihmasadude vahel andvat lootust ka kuivematele ilmadele. Pärnu-Jaagupis hoiatati: „kui see päev satub reedesele päevale, on oodata palju piksekahjustusi.”
• Mareta-ehk karusepäev (13. juuli) Ilmaennustused on sarnased seitsmevennapäevaga. Kui maretapäeval sajab, siis sajab veel 7 nädalat. „Kui karusepäeval sajab, aga niipälju veel päike paistab, et saab hobuse selga karata , siis saab suvel heina teha,” öeldi Mihklis. Kui maretapäeval on kuiv ilm, siis tuleb hea sügis; maretapäeva põud on nälja ema. Metsa all läheb pimedamaks, päevad lühenevad.
• Olevipäev (29.07.) Sel päeval tulevat tähed taevasse ja sündivat lumepilved.
AUGUST - LÕIKUSKUU, KÜLVIKUU, RUKKIKUU
• Lauritsapäev (10.08.) Eripäraks on igasugune tuletegemise keeld, see võis kaasa tuua tulekahju. („Laurits hüppab lakke”) Kui lauritsapäeval müristab või sajab äikesevihma, tegevat pikne sel aastal palju kahju.
• Pärtlipäev (24.08.) Ütlus „Pärtel viskab külma kivi vette,” tähendab, et veekogude vesi muutub külmemaks. Algavad hallaööd, päev hakkab lühenema.
SEPTEMBER - MIHKLIKUU, SÜGISKUU
• Ussimaarjapäev (08.09.) Rukkiussid minevat oma urgu.
Kui sel päeval on tugev tuul, võib loota lühikest sügist ja pakaselist talve algust.
• Madisepäev (21.09.) Sel päeval ei tohi teha tuld, pere ja lapsed võivad haigeks jääda. Kui vihma sadas, siis järgnes sellele veel tugevam vihmasadu . Kui aga lund sadas, siis tuli mihklipäeval talv maha. Kui madisepäeval on hanged aia ääres, siis kadripäevaks on nad kadunud.
• Mihklipäev (29.09.) on esimene talve jõulu. ( Haljala ) Algas talvepoolaasta. Mihklipäevane lõunatuul kuulutab sooja ilma terveks sügiseks ja talveks. Kui mihklipäevaks puulehed maas, siis jüripäevaks rohi maas.
OKTOOBER - VIINAKUU , PORIKUU
• Simunapäev (28.10.) „Siim teeb sillad soode peale”, see tähendab jääkatte tekkimist. Kui simunapäeval sajab vihma, siis tuleb vihmane sügis. Räägitakse ka, et vihmane oktoober toob tuulise detsembri. Kui oktoober on soe, siis tuleb pikk talv ja külm küünlakuu.
NOVEMBER - TALVEKUU , HINGEKUU, MARDIKUU
• Hingedepäev (02.11.) Vaikusenõue ja tööde keeld. Kes lärmi tegi, võis suvel oodata piksekahju.
• Mardipäev (10.11.) Mart oli viljaõnne tooja. Ennustati ka ilma. On levinud ütlus: „Kui mardipäev on külm, siis kadripäev on soe.” Ilmavaatlusega prognoositi talve, jõule, aga ka lihavõttepühi.
• Kadripäev (25.11.) oli rohkem naiste püha. Kadrid riietati valgesse, ehiti kaunilt. Ka ilma ennustati kadripäeval. Härmatis pidi tooma rukkilõikuseks ilusad ilmad. Kui kadripäeva õhtul külmetas või oli paks lumi maas, siis tulevat järgmisel aastal hea viljasaak. Arvati, et esimesest lumest talveni jääb 40 päeva.
• Andresepäev (30.11.) Ilma kohta öeldi: „Andres, aus mees, annab jõulud.” Või „Andres peab aru – kas tuua külma või sooja.” Tavaliselt lõpevad selleks ajaks sompus ja sajused ilmad.
DETSEMBER - JÕULUKUU, TALIKUU
• Nigulapäev (06.12.) Vanarahvas ütles: „ Nigul needib.” See tähendab, et nigulapäev toob külma. Veel öeldi, et nigul laseb külma sisse ning et nigulapäeva külm kestab kolmekuningapäevani. Kui nigulapäeval lendas kirju rähn maja lähedal,oli oodata külma ja tuisust talve. Mitmel pool arvestati nigulapäevast talve algust. Öeldi: „Ära kiida talve enne nigulapäeva.”
• Luutsinapäev (13.12.)Öeldi, et see on „ kõige lühem päev” või et öö on nii pikk, et kotkas magab liiga kaua ja kukub puuoksa pealt maha.
• Toomapäev (21.12.) Algasid aasta kõige suuremad pühad – jõulud. Talvine pööripäev langeb toomapäevale. Kui sel päeval on tuul põhjast, siis tuleb külm talv. Toomapäeva tuisk toob kaasa hea vilja-aasta.
• Jõulud (24 - 26.12.) Vanarahvas pidas jõule pikalt (toomapäevast nuudipäevani) Tegu oli püha ajaga , mil kõiksugused jõud – nii head kui kurjad – ringi liikusid. Tööd ja tegemised olid seotud maagiaga. Tuppa toodud õled (põhud, heinad) sümboliseerisid loodust, nendega kokku puutumine andis jõudu. Alates 25.detsembrist hakkavad päevad jälle pikenema , seda päeva peeti päikese sünnipäevaks.
Kasutatud kirjandus:
Loodus, Merle „Eesti rahvakalendri tähtpäevi - kombeid, mänge, laule, rahvajutte. 2008 Tallinn
Kihnu Roosi Kaalender 2007 – Kihnu Kultuuri Instituut
Tegevuskavad
Võimalused õppekäigu läbiviimiseks Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumis
Aadress: Kurgja küla, Vändra vald,
Pärnumaa 87612
Telefon: 445 8171
e-mail: [email protected]
võimalik valida 6-7 aastastele lastele
haridusprogramm
väliekskursioon
toitlustamine
õpetajale- talukultuurikool
Talumuuseumi vaatamisväärsusi ja tegevusi tutvustab ning juhendab kohapealne professionaalne töötaja.
Eesmärgid:
1. Laps väärtustab eesti kultuuritraditsioone.
2. Laps märkab nähtusi ja muutusi looduses (aastaaegade vaheldumise kajastumine inimeste elus: riietus, tööd, mängud, toit)
Ettevalmistus:
• Eesmärgist lähtuvalt valida, kas õppekäik toimub enne uue materjaliga tutvumist ja on ettevalmistava iseloomuga või kinnistava iseloomuga peale materjali läbimist.
• Õpetaja tutvub eelnevalt muuseumi võimalustega ning õppekäiku planeerides arvestab aastaajaga, laste vanusega ning teemaga.
• Koostöö giidi ja juhendajaga-millest rääkida, küsimused, aeg.
• Täpsustada, kas loomadele võib toitu kaasa võtta.
• Teavitada lapsevanemaid.
• Koostada ülesanne grupile või kogu rühmale, millele tähelepanu pöörata (luua probleemsituatsioon, et tekitada lastes huvi).
Läbiviimine:
• Tutvustada lastele eelnevalt paika, kuhu minnakse.
• Tagada kõikidele lastele tegutsemise võimalus (sobivad rühmad).
• Tuletada meelde käitumisreeglid.
• Lühikokkuvõte-tänamine.
Õpetajale:
• Loodusest ja talutöödest lähtuv aastaring jagunes kaheks vastavalt looduse tärkamisele kevadel- jüripäev (23.04) ja hääbumisele sügisel – mihklipäev (29.09).
• Suvi algas jüripäeval ja lõppes mihklipäeval. Kevad ja sügis olid ülemineku perioodid.
• Kuude nimetused tuletati loodusnähtustest ja töödest vastaval kuul.
• Kasutuses oli suuline kalender ehk lugunädalad see tähendab mitu nädalat ühest tähtpäevast teiseni oli. Töö ise jutustas, mis nädal oli.
• Ilmaennustusi ei tehtud liikuvatel pühadel.
• Vanasõna: Jüri seob-Mihkel päästab.
Töö lasteaias:
• Eelnevalt antud ülesande läbi arutamine .
• Kaasa toodud materjalide ülevaatamine (meened, tööd, toidud…)
• Vestlus , jutustamine, kujutavad tegevused, loovmäng.
Väliekskursioon
Õppekäik õuealal
Aeg: 1 tund
Mina ja keskkond
Vaatlus :
• Ehitised (palkmaja, saun , vesiveski, laut ).
• Elanikud (inimesed ja loomad).
• Vanasti kasutusel olnud tööriistad (materjal ja muud).
Keel ja kõne
• Suhtlemine (küsimuste esitamise oskus, giidi kuulamise oskus).
• Grammatika (siga-sead, kasutab õigesti põimlauseid, mis väljendavad põhjust (…, sest…).
• Sõnavara arendustöö.
• Kirjalik kõne (töö lasteaias- sildistamine).
Matemaatika
• Hulgad, loendamine (loomad laudas, majad hoovis).
• Suurused (kõrge-madal jne).
• Geomeetrilised kujundid (vana aja ehitisi kirjeldades leiavad lapsed ruumilisi kujundeid).
• Orienteerumine ajas (enne-praegu, orienteerumine aastaaegades).
Kunst
• Joonistamine maalimine (meenutused õppekäigust).
• Meisterdamine (makett).
• Meisterdamine (kaasa toodud materjalist (õled, takk jne.).
Muusika
• Regilaulud.
Liikumine
• Matk vabaõhumuuseumi territooriumil.
Mäng
• Saadud teadmiste ja kogemuste rakendamine loovmängus.
Talulapse tegemised
Mina ja keskkond
Vaatlus:
• Talutööde jälgimine ( heinategu , vilja koristamine , lehma lüpsmine, loomade karjatamine ).
• Talulaste mänguasjad.
• Talulaste riietus.
Keel ja kõne
• Sõnavara rikastamine (talu, talulaps, laut…).
• Suhtlemine (küsimuste esitamise oskus, giidi kuulamise oskus).
• Grammatika (laps kasutab õigesti põimlauseid, mis väljendavad põhjust (…, sest…).
• Laps kasutab õigesti sõnu noorem-vanem.
Matemaatika
• Matemaatilise jutukese koostamine.
• Esemete loendamine.
Kunst
• Meisterdamine (loodusliku materjali kohandamine mänguks kasutamiseks).
• Talu loomade voolimine savist .
Muusika
• Laul „Tiiu talutütrekene“.
• Laul „Taadil tare künka peal“.
Liikumine
• Matk vabaõhumuuseumi territooriumil.
Mäng
• Ise meisterdatud mänguvahenditega loovmängu mitmekesistamine.
Sügis talus
Mina ja keskkond
Vaatlus:
• Sügistööd (kartuli võtmine, vilja koristamine).
• Vana aja tööriistad.
• Teraviljad ( rukis , nisu, oder , kaer).
• Karaski küpsetamine (eelnevalt ahju vaatlus ning võrdlemine tänapäeva ahjudega).
Keel ja kõne
• Sõnavara (Laps kasutab kõnes inimesi ja inimese tegevust iseloomustavaid sõnu).
• Tunneb ära muinasjutu kui kirjandusžanri (Vaeslapse käsikivi, Külaliste leib).
• Karaski retsepti lugemine või kirja panemine.
Matemaatika
• Viljaterade sorteerimine hulkadeks.
• Viljaterade loendamine.
Kunst
• Karaski pätsi voolimine.
• Soolatainast sügisandide voolimine ja värvimine.
Muusika ja liikumine
• Liikumismäng „Me lähme rukist lõikama“
Aastaajad
Kestvus: nädal (v. erinevatel aastaaegadel)
Vanus: 4-6.a
Vahendid: tahvel , postik, käärid, paber, krepp paber, liim , nukk Mai
Eesmärk: *Laps oskab kirjeldada missugune on ilm erinevatel aastaaegadel.
*Laps seostab omavahel loodusnähtusi nt. päike paistab, vihma sajab, lehed langevad jne.
Hea Alguse rühm, tegevused keskustes: kunstikeskus, kodumängukeskus, kirjaharjutuskeskus, teaduskeskus, veemängukeskus, kokanduskeskus, lauamängukeskus. Vaatlemine ja uurimine (V. U), kuulamine ja kõnelemine (K. K),võrdlemine ja arvutamine (V. A).
Esmaspäev: Hommikuringis luuletus ”Aastaajad” (luuletused lk.) Külla tuleb nukk Mai, kes tunneb huvi, mida lapsed aastaaegadest (loodusnähtustest) teavad ja mida tahavad teada. Nukk Mai jutustab, et on soe ja kuiv ilm, päike paistab soojalt (asetab päikese tahvlile ). Lapsed arutavad, millisel aastaajal on väga soe? Õige- suvel. Õ/m ”Mida ma suvel teen?” ( lisas )
Kunstikeskuses vaadeldakse erinevaid suve pilte (nt. kodust kaasa võetud fotosid ) ja arutatakse, milline ilm on suvel, milline on loodus, suverõõmud ja millised värvid on?! Lapsed joonistavad suvega seonduvaid asju paberile. Seejärel lõigatakse välja ja asetatakse juba olemas oleva päikese juurde (postikuga).
Vaatlemine ja võrdlemine (V. A)- loendame (valminud) pildil erinevaid nähtusi(nt. vikerkaar), mõisted suurem- väiksem, kõrgem- madalam, üks-mitu, värvid jne. Lõpus loeb nukk Mai koos lastega luuletuse ”Ilm on hea ja särab päike, õnnelik on suur ja väike”. Suve stend jääb seinale.
Teisipäev: Hommikuring - Nukk Mai loeb lastele luuletuse „Vihma sajab tilks ja tolks, teele tekib veelomp. Kirjuid lehti langeb puult, tuulepoiss see puhub tuult” (imiteerivad liigutusi, vihma sabin sõrmedega, tuule puhumine ). Arutelu, millest luuletus jutustas, mis aastaajast oli jutt?! Õige –sügis. Õ/m ”Mida sügis meile toob?” (lisas)
Kunst: Vaatleme sügis pilte (nt. kodust kaasa võetud fotosid). Mõiste: lehed on „kirjud”. Arutaelu- sügisannid, sügisrõõmud, linnud lendavad soojale maale, milline on sügisene ilm(loodusnähtused) jne. Lapsed joonistavad ühispildi sügisest (rõõmud, nähtused).V: guašš, vesivärvid.
Kokanduses (V. U) lapsed teevad toorsalatit või pooli. V: õunad, pirnid , porgand, kapsas jne. Õ/m „ Arva ära!” (silmad kinni, maitsmine, tajumine , mis puu-või juurviljaga on tegu).
Sügis pildi vaatlus. Võrdlemine suve pildiga . Erinevused ja sarnasused.
Kirjaharjutuskeskuses: Käemäng „Vihmasadu” (lisa õ/m). Kirjuta sõnu (ise v. ärakirjas), mis on sisuliselt ühenduses antud sõnaga (nt. suvi: soojus ,……, sügis: vihm,…..).
Kolmapäev: Hommikuringis nukk Mai loeb luuletuse „Lumehelves langeb tasa, sajab lumevaiba maha.” Arutelu, mis aastaaeg see on!? Õige – talv. Mis vaip see küll on- lumevaip !? Rõõmud talvel (fotod)- lapsed räägivad oma kogemustest (K. K).
Kunstikeskus: Joonistame talve pildi vanasõnade järgi(lisa, vanasõnad)
Kirjaharjutuskeskus: Õ/m „Lumemehe müts” (lisa õ/m) V. A.
Neljapäev: Hommikuringis luuletus ”Viis väikest lumemeest”(lisa, luuletused). Arutelu, mis juhtus lumemeestega!? Millisele aastaajale ulatab talv valitsus kepi!? Õige, kevadele.
Kunst: Joonitada pilt ” Sipsik ja kevadised veed ” põhjal. V: värvipliiatsid. Arutelu, miks jäi Sipsik ja Anu haigeks!? jne.(K. K) Teeme piltidest näituse.
Veekeskus: mäng veega, Õ/m „Upub, ei upu” ( kork , svamm, paber, kivi jne). Vestelda saab ka ohtudest kevadisel jääl.
Reede: Vaadeldakse, võrreldakse (sarnasused, erinevused jne.) aastaaegade pilte, mis on kõik seinal . Arutelu, milline aastaaeg on sinu lemmik ja miks?! Mida huvitavat said teada ja mida soovid veel teada!?
Õues: Õ/m Aastaaeg (lisa, õ/m)
Vihm
Vanus: 3-4a.
Aeg: Septembrikuu
Vahendid: Õlipastellid, vesivärvid, kostümeerimiseks riided ( vihmakeep , jope jne)
Eesmärgid: Laps teab, mis on vihm
Oskab mõnesõnaga kirjeldada vihma
Teab, et vihma sajab, päike paistab
Teab, miks on vihma vaja
Oskab pliiatsiga tõmmata vertikaal - ja horisontaaljoont
Oskab teha pintsli trükki
Oskab paberi pinda kanda
Teab, et vihma sajab ülevalt alla(mõisted: üleval- all, taevas-maapind)
Kasutab oma fantaasiat ja oma teadmisi
Oskab kirjeldada(analüüsida)enda ja teiste tööd
Tegevusekäik: Sissejuhatus teemasse
Laul-„ Päevak“ kuulamine, laulmine
Vihma tegemine sõrmedega(vaikselt-valjemini)
Vihma kuulamine(müristamine jne.) CD
Ilma vaatlus (taevas, värvid)
Piltide vaatlus ( ilm. ee)
Vestlus: vihma vajalikkus ja kahjulikkus
Veekeskus- Teeme vihma!
Katse- märg ja kuiv! Upub, ei upu!
Kostümeerimine “Kui vihma sajab!“
Loovmäng- Vihma sajab tip- tip- tip....
Joonistamine-pintslitrükk „Võlupilt” ( vah. pastellid , guassid) VÄLK??
Joonistustest näitus, analüüsivad, mida said teada jne.
Õues: õ/m “Kaldale ja vette“, joonistame veega (pudelites vesi, auk korgis, pigistamise teel joonistavad liivale, kivile, asfaltile).
Katsed
TÕSTA OMA TASKURAHA
Vaja on üht tühja pudelit ja üht münti, mis on sama suur, kui pudeli suu
Tegevus
1. Pane klaasist pudel külmkappi ja hoia seal, kuni see on täiesti külm.
2. Kui pudel on täiesti külmaks läinud, võta see külmkapist välja ja niisuta pudeli
suud veega. Aseta münt pudeli suule.
3. Pane käed tihedalt pudeli ümber ja peagi hakkab münt liikuma.
Miks münt liigub?
Kui kätega pudeli ümbert kinni hoida soojeneb pudelis olev õhk. Soojenedes õhk
paisub ja vajab rohkem ruumi. Seetõttu peab ülejääk kuhugi kaduma. Kui õhk
pudelisuu kaudu väljub, liigub ka münt. (Jäger, J. Sundsten, B. 2003, lk 2)
KAUGELE KUULDA
Tegevus
1. Lõika papist välja umbes 20 cm pikkune ja 7 cm laiune tükk.
2. Tee papitüki ühte otsa auk ja kinnita sellesse nöör. Nöör peab olema nii pikk,
et “põristit” oleks kerge pea kohal keerutada. Seo nöör tugevasti kinni, et see
keerutades lahti ei tuleks.
3. Kui tahad , kaunista või värvi põristi ära.
4. Voldi selle üks serv kergelt ülespoole ja mine keeruta seda õues.
Põrin tuleb sellest, et põristi paneb õhu liikuma, kui seda keerutada , ja nii tekivad
lained, mida kuuleme helina . Kõik helid on vibratsioonid – õhus toimub edasi tagasi
liikumine.
Võib teha mitu põristit, erinevatest materjalidest ja erineva suurusega, siis on ka
nende poolt tekitavad helid erinevad. (Jäger, J. Sundsten, B. 2003, lk 10 - 11)
OLED SA LAETUD?
Vahel, kui kedagi puudutada, saab särtsu.
Seda kutsutakse staatiliseks elektriks.
1. katse
1. Rebi üks hästi kuiv paber väikesteks tükkideks ja panne paberitükid lauale.
2. Kammi ennast tavalise plastmasskammiga, aga juuksed peavad olema kuivad.
3. Aseta nüüd kamm laual olevate paberitükkide kohale. Need lendavad kammi
suunas.
Miks see nii oli?
Kui sa ennast kammid, laeb kamm sinu juustest endasse staatilist elektrit. Staatiline
elekter võib olla positiivne või negatiivne. Ühe laenguga ese tõmbab enda poole
vastaslaenguga esemeid. Sama laenguga esemed tõukavad teineteist eemale. Kammi
laeng mõjutab paberitükikeste molekule ja need lendavad kammi suunas. Mõne hetke
pärast kukuvad paberitükikesed kammilt maha, kuna kammi elektrilaeng kaob.
2. katse
Vaja on üht plastmasslusikat või plastmasskammi ja veidi riisiteri ning mingit villast
riiet, näiteks kampsunit.
1. Hõõru lusikat või kammi vastu kampsunit, et seda “laadida”.
2. Liiguta lusikat/kammi aeglaselt riisiterade suunas. Need tõusevad lendu ja
kinnituvad lusika /kammi külge. Riisiterad jäävad hetkeks lusika/kammi külge
pidama . Kui lusika/kammi elektrilaeng vaibub, langevad riisiterad maha.
3. katse
Võta plastmasslusikas või kamm ja mine veekraani juurde. Lase vesi peene joana
nirisema. Lae lusikat/kammi vastu villast kampsunit hõõrudes.
Nüüd aja veejuga kaardu. Selleks vii lusikas /kamm aeglaselt veejoale lähemale.
Veejuga tõmbub eseme poole nii, et läheb kaardu. Kui ese puutub veejoaga kokku,
kaotab see oma laengu ja veejuga voolab taas otse alla. (Jäger, J. Sundsten, B. 2003,
lk12 – 13)
TEE LIIVAST VETT
Toodame liivakastis vett. Liivakast ei tohi olla varjus .
Vaja on kilekatet ja purki, kuhu vesi koguda.
Tegevus.
1. Kõigepealt kaeva liiva sisse sügav ja lai auk. Näiteks üks meeter sügav ja üks
meeter lai. Auk peab olema järskude servadega.
2. Pane augu põhja mõned rohelised taimed ja aseta purk augu põhja.
3. Kata auk kilekatte või suure kilekotiga. Pane kile servadele ümber augu kive,
et tuul kilet minema ei puhuks.
4. Kõige lõpuks pane kile keskele üks kivi nii, et kile vajuks augus olevale
purgile lähemale.
5. Päike soojendab kile all olevat maapinda. Taimedes ja liivas olev niiskus
aurustub ja tõuseb ülespoole, lõpuks on õhk augus veaurust küllastunud
(veeauru täis)
6. Veeaur kondenseerub (muutub veeks) ja kilele, mis on maapinnast külmem
moodustuvad väikesed veetilgad . Mida rohkem niiskust aurustub, seda
suuremaks veetilgad muutuvad ja lõpuks voolavad need kile mööda alla ning
tilguvad kile mööda alla ja tilguvad veenõusse.
Sellise aparaadiga saab ka vett puhastada. (Jäger, J. Sundsten, B. 2003, lk 20 - 21)
ÕHU JA SOOJUSE UURIMINE
Tegevus
1. Võta kaks supitaldrikut ja täida need veega, mõlemad taldrikud võrdselt.
2. Aseta mõlemad taldrikud aknale päikese kätte. Ühe taldriku ette lahtine
raamat, nii et taldrik oleks varjus. Teine taldrik peab seisma päikese käes.
3. Kontrolli taldrikuid korrapäraste ajavahemike tagant. Otse päikese käes
seisvast taldrikust kaob vesi kiiresti, kuid varjus seisvast taldrikus on suurem
osa vett alles.
Miks vesi ära kaob?
Päike annab soojust ja soojus paneb vee kiiremini aurustuma. Vesi tõuseb veeauruna
õhus üha kõrgemale, kuni jahtub täiesti ja moodustab pilve.
Päike ja tuul teevad koostööd.
Kui päike ja tuul teineteisele appi tulevad, aurustub vesi veelgi kiiremini.
Täida taldrik mulla ja veega, pane see õue päikese kätte. Tuul ja päike viivad vee
minema ja alles jääb kõva savimuld. (Jäger, J. Sundsten, B. 2003, lk 26)
VESI AURUSTUB 2
Võta kolm laualinikut või niisama suurt riidetükki. Leota neid vees ja jäta need
seejärel erinevatesse kohtadesse kuivama.
1. Esimene riputa nöörile
2. Teine jäta kokkukägardatuna kaussi
3. Kolmas laota maapinnale
Mis toimub?
Nööril olev laualinik kuivab kõige kiiremini, sest sellelt pääseb veeaur kohe õhku.
Kui puhub veel kerge tuul, mis kannab eemale, siis kuivab linik õige ruttu.
EHITA VESIRATAS
1. Tee korgi pikiteljele auk, seejärel lõika tema külgedesse kaheksa lõhet
2. Liimi igasse lõhesse plastlusikas. Kui liim on kuivanud, libista sukavarras läbi
korgis oleva augu.
3. Hoia ratast tasase veejoa all ja see hakkab pöörlema. (Glover 2003, lk 29)
TEEME VIKERKAARE
Ehkki päikesevalgus paistab valge olevat, koosneb see tegelikult erinevatest
valgustest.
Neid värvusi võib näha, kui valguskiir läbib klaasi või vett. Kui vihma sajab
võivad ja Päike paistab, võivad õhus olevad vihmapiisad päikesevalguse
värvilisteks valgusteks lahutada ja tekitada vikerkaare.
Pane peegel mingi nurga all veenõusse. Aseta veenõu akna juurde, kust päike sisse
paistab, nii et valgus läheb läbi vee ja peegeldub peeglilt mingile papitükile.
Peeglit kattev vesi peaks lahutama päikesevalguse spektrivärvideks.
(Glover 2003, lk 27)
Töölehed
OTSI TÄHTI!
Leia segamini aetud tähtedest üles need tähed, mida kasutatakse sõna „LUMEMEES“
kirjutamiseks. Tõmba nendele tähtedele ring ümber. A L E M U M
S R D S
M E K I
Leia „JÄÄ“, „ÄIKE“, „PÄIKE“, „VIKERKAAR“, „UDU“ jne.
MOODUSTA LIITSÕNA!
Kirjuta välja õiged sõnad nii, et moodustuksid liitsõnad. Millised kaks sõna
jäävad üle? LUME-..................(linn, auto, laud, luud , memm, helbeke, labidas, pall)
JÄÄ-......................(lill, karu, tee, mägi, purikas, laud, hoki , luik)
VESI-.......................(roos, ratas, värvid, siil , rott, voodi, veski, karu)
AASTAAEG SILDIL (SELJAL)!
Eesmärk:Laps teab aastaaegu ja oskab nimetada aastaajale vastavaid tunnuseid, nähtusi.
Vahendid: 10 silti:vikerkaar, päike, lumi, pilv jne.
Mängukäik:Õpetaja kinnitab seljale sildi(nt. lapsed on tunnused, nähtused sildile ise
joonistanud) ja laseb neil rivistuda. Iga laps teab, milline silt on tema seljal. Ühel lapsel silti
pole ja ta jääb seisma näoga rivi poole. Õpetaja märguandel jooksevad lapsed laiali ja
püüavad olla koguaeg näoga lapse poole, kel pole silti, et ta ei näeks, milline silt on kellegi
seljal.
Mängujuht aga püüab kellegi silti tabada, siis ta näitab sellele lapsele ja nimetab tema sildil
olevat pilti(nt. vihm) ja ütleb, mis aastaajal vihma sajab. Kelle pilt on tabatud, läheb
koju(aataaega: talve, sügisesse jne).
KÜSIME SÜGISELT!
Eesmärk: Sidusa kõne arendamine, laps oskab nimetada sügisande, loodusnähtusi jne.
Mängukõik: Lapsed istuvad ringis . Mänguasi (nt. seen ) käib käest kätte ja lapsed
lausuvad:“Tere sügis, tere sügis! Hea, et tulid sügis, küsime nüüd sinult, mida kaasa tõid?“
Kelle kätte seen jääb, see laps vastab (nt. vihma, äikest, seeni, marju jne.).
MÄRKA LOODUST!
Eesmärk:Tähelepanu ja mälu arendamine.Laps oskab nimetada loodusnähtusi.
Mängukäik: Asjad (nt. pilv, päike, vatiinist lumi) asetatakse lauale, lapsed saavad vaadelda,
katsuda, arutada, mis on laual ja kuidas need seal asetsevad. Lapsel pannakse silmad
kinni (sall, rätik). Õpetaja koos laste abiga võtavab midagi ära, lisab midagi juurde või muudab asjade asetust. Laps arvab ära, mis on muutunud!
ÕIGE VÕI VALE!
Eesmärk: Teadmiste kinnistamine; tähelepanu, fantaasia ja esinemis julguse arendamine.
Mängukäik: Õpetaja jutustab lastele tuttavatest nähtustest, aastaaegadest, iseärasustest.
Jutustuse käigus räägib ta midagi valesti. Laopsed märkavad ja hüüavad“VALE!“. Lapsed
saavad ka ise jutustada lugu, kus on nii tõde, kui ka vale.
Jutt- Elas kord üks tüdruk, kes armastas väga suvel suusatada. Kord ta nägi, et äike paistis ja
päike müristas... jne.
VÕLUR!
Eesmärk: Lapsed oskavad kirjeldada aastaaegu ja nimetada tegusõnu. Lapsed oskavad ja
julgevad kasutada oma fantaasiat. Lapsed hoiavad kinni reeglist - liigutan oma keha, mitte
suud!
Mängukäik: Valitakse võlur:“Kribeli, krabeli kraps , sina oled võlurilaps“. Võlur võlub
võlukepiga lapsed vastavasse aastaaega . Lapsed kirjeldavad, milline ilm on vastaval aasaajal,
millised tegevused, mis kasvab jne.Ilma jututa- lapsed imiteerivad, zestikuleerivad võluri
poolt võlutud aastaaega(vihma sadu jne).
SAAN, EI SAA!
Eesmärk: Laps oskab analüüsida, mida saab teha ja mida mitte.
Mängukäik:Laps saab sedeli TALV. Ta peab ütlema kaks asja, mida saab teha talvel ja kaks
asja , mida ei saa teha talvel. Miks!?
ÜLESANNE-Leia sõnade juurde võimalikult palju teisi sõnu, mis on sisuliselt ühenduses antud sõnaga!
SUVI-soojus,.... ÄIKE- hirm, valgus....
SÜGIS- vihm,.... PÄIKE- kuum, päevitus....jne.
TALV- lumi,.....
KEVAD- päike,.....
Viktoriin
1. Mitmeharulised on lumehelbed?
2. Mis juhtub õhtul maapinna,rohu, lillede ja kividega?
3. Kuidas tekib vihm?
4. Millised on vihmapiisad seenevihma korral, millised aga paduvihma korral?
5. Millest koosneb udu?
6. Millal udu kaob?
7. Nimeta ilmastikunähtusi!
Mängud
ILMATAADI SAHVER
Karbis ehk ilmataadi “sahvris” on järgmised elemendid:
Soe, külm, päike, vesi, maa ehk muld , õhk.
Vikerkaar, äikesepilv, vihmapilved ja välgud, küünal ja lusikas,
jää ja sademed – vihm, lumi, rahe
Seemneid
Ülesanded
Ilmataadil on jää otsas, aita tal seda valmistada!
Ilmataat korraldab vihmale ja päikesele ühise peo, mis juhtub?
Ilmataat tahab lilli kasvatada. Too palun talle sahvrist kõik vajalik.
Taevast lõppesid pilved, palun aita tal neid valmistada!
Ilmataat on lumest tüdinud, aita teda!
Laps valib sahvrist vajalikud elemendid vastava loodusnähtuse “valmistamiseks”.
Katrin Kamarik
MAA, VESI, ÕHK, TULI
Eesmärgid: areneb tähelepanu, reageerimiskiirus, õpitakse lindude, loomade ja kalade
nimetusi.
Vanus: 6 – 7 eluaastat
Osavõtjad: piiramatu arv mängijaid.
Vahendid: pall või mõni pehme mänguasi.
Reegel: Kes eksib , annab pandi.
Mängu käik: Lapsed seisavad ringis. Mängujuht on ringi keskel, tema käes on pall.
Mängujuht viskab ühele lapsele palli ja lausub ühe sõna sõnadest vesi, tuli, maa, õhk.
Laps, kellele pall visati, peab selle kinni püüdma ja kohe tagasi viskama , öeldes
seejuures linnu nime, kui talle öeldi õhk, looma nime, kui talle öeldi maa ja kala nime,
kui talle öeldi vesi. Kui mängujuht ütles sõna tuli, peab mängija palli vaikides kinni.
püüdma, palli pea kohal hoides tegema täispöörde ning palli tagasi viskama. (Mänd,
Maaja 2005, lk 8 - 9 )
PAJUKE TUULES
Eesmärgid: õppida kaaslasi usaldama , koostööd tegema ja reeglitest kinni pidama.
Vanus: 6 – 7 aastat
Vahendid: võimlemismatid
Mängu käik. Lapsed seisavad tihedas ringis võimlemismattidel õlg õla kõrval (tuul),
üks laps (pajuke) on ringi sees. Ringis seisjatel on üks jalg ees, teine taga (tasakaal),
käed ette sirutatud, peod ettepoole . Pajuke seisab ringi keskel jalad koos, silmad kinni,
käed rinnal. Ringis seisjate laste käed on nagu kerged tuuleiilid, mis õrnalt ringi sees
seisjat tõukavad, samal ajal püüavad ( toetavad )teiselpool olijad pajukese kinni ja siis
tõukavad teda jälle kergelt eemale nii, et keskel olev laps hakkab kõikuma (ette, taha,
küljele). Kordamööda on kõik lapsed pajukesed. Lastele on vaja seletada
ohutusreegleid. See mäng põhineb vastastikusel usaldusel – see, kes on sees, näitab
usaldust ja ringisolijad tõestavad, et nad väärivad usaldust. (Mänd, Maaja 2005, lk 32)
TUUL JA ÄIKE
Eesmärgid: suurendada kopsumahtu, anda lastele võimalus end välja elada.
Vanus: 5 – 7 aastat
Reegel: Lapsed tegutsevad õpetaja ütluse järgi.
Mängu käik: Lapsed seisavad ruumi ühes otsas. Kui õpetaja ütleb “tuul”, tõmbavad
lapsed kopsud õhku täis ja liiguvad õhku välja puhudes saali teise otsa. Liikuma peab
nii kiiresti, et väljapuhutav õhk lõpeks ruumi teise otsa jõudes. Kui õpetaja ütleb
“äike”, liiguvad lapsed ruumi teise otsa , imiteerides valjusti erinevaid loodushääli.
(nt. äike “räägib” karude keeles).
(Mänd, Maaja 2005, lk 75 - 76 )
ÄIKE
Küll on ilm!
Tibutab vihma (koputa kahe nimetissõrmega tasakesi lauale),
sadu tugevneb (koputa kõikide sõrmedega lauale).
Sajab rahet (koputa sõrmenukkidega lauale),
lööb välku (tee õhus kätega sik-sakilisi liigutusi),
müristab (plaksuta käsi vaiksemalt, tugevamini, õige tugevasti ja jälle viksemalt).
Lapsed jooksevad koju (näita sõrmedega, kuidas nad jooksevad).
Oi,oi, taevasse on tõusnud tumedad pilved, vist hakkab sadama.
Pööra peopesad üles ja proovi, kas sajab juba peopesadele.
(õpimapp ilmastikunähtused…)
Luuletused, liisusalmid
KUU KES? MIS?
Viivi Luik Kes see joob jõesta vett,
Kuu ei näe ega kuule . katsub küla kaevudesta,
Kuu pääl on mäed ja mered kivikildude seasta?
Siiski noorele kuule Vikerkaar joob jõesta vett,
Vanasti öeldi tere. katsub küla kaevudesta
kivikildude seasta.
VIKERKAAR Mis tuleb ammudes arusta,
Marika Johanson singudes sinisalusta?
Läänetaevas alles sajus, Vihm tuleb ammudes arusta
raskeid vihmapilvi vajus singudes sinisalusta.
üle metsa, ligi maad. Kes see katab katuse
Otse meie akna taha peidab põllupeenareida?
pani ühe otsa maha Kes elab ilma piimata,
vikerkaar. kasvab kaevuveeta
mesilane linnukene, see elab ilma piimata,
SADU LAULAB kasvab kaevuveeta.
Milvi Panga
Sajan, sajan sajakaupa KÜLM
sulle kaela hüvakaupa. Juhan Liiv
Vahel valan oavarrest , Mets härmatises surnuvaik,
läbi laiast linnuparvest. koit idas veripunane.
Vahel krahman piksemaalt Õhk kristallisid pisardab,
kaasa jupi vikerkaart. Õhk põhjast – tuleleil on see!
Siis kui enda uduks teen Loom koiduvalgel kisendab,
kerkib seene järel seen. Hunt, põder, metskits ägavad.
Kui sind ründab jääkild tahe Kord- korralt külm sääl plaksatab,
hoia kraed , sest olen rahe. Siis jällegi kõik surnuvaik…
Kui ma liuglen räitsakana Koit idas veripunane.
Sajan, sajan talve maha.
* * * * * * * * * * * * * * * * * *
Sulev Kübarsepp ÕHTU JA HOMMIK
Ammu on sügise tulekut tunda, Õhtu tuleb, hilja jõuab.
tuul toob niiskete kesade hõngu. Õhtu tuleb ootamata,
Viljakuivati öö läbi undab, videvik tuleb viitemata.
Õhus on hommikul härmalõngu. Õhtu toob õled tubaje,
Videvik viib magama.
Päikene punab kui kuremari Hämarik üles äratab,
Rändlinde kaugele teele asub. valge laiali laotab,
Kurg luikab soos nagu elus pasun, ühe siia, teise sinna -
päev jääb madalaks, pikeneb vari. mehed põldu kündemaie,
poisid hoosta otsimaie,
Siis aga krabistab rasket rahet, lapsed marju noppimaie.
sügisetormid koguvad jõudu.
Päike näitab end vahetevahel
keset lumepilvede sõudu.
HEITLIKUD ILMAD
Mart Raud
Vapralt kihutasid tormiratsud,
püherdades suurtes hangedes.
Siis nad väsisid ja pehmed matsud
kostsid metsast lume langedes.
Aga öö tõi selgust sula – summe,
külm taas püüab kõrva naksata.
Jänes jälgegi ei jäta lumme,
kuigi jookseb nagu jaksab ta.
Kõrge kuuse kõrval vari nagu,
vaenlane on maha heidetud.
Igas talvepäevas omajagu
kevadet on ära peidetud.
AASTAAJAD
Kord elas üks memm,
Neli tütrekest tal,
Need-KEVAD ja SUVI
Ja SÜGIS ja TALV.
Kui kevade tuli, siis haljendas aas
Ja lindude sidinast
helises laas.
Kui kepsutas suvi,
kõik õitsele lõi
ja magusaid marju
ta kaasa veel tõi.
Kuid sügis veel heldemalt
Põldudel käis
ja küpsenud vilju
ka aiad said täis.
Talv raputas kõikjale
kohevat lund,
jäi puhkama maa,
nägi ilusat lund.
MUST PILV
Kerkis pilv ja kärkis kõu,
hämaraks läks meie õu.
Reinuvader, saba vehi,
mustad pilved valgeks pühi.
TUUL
Tuul lendas tulise tuhinaga,
saba jäi kinni aia taha.
Sabata tuul on väsinud tuul,
kükitab, vaeseke, õunapuul.
VIKERKAAR
Tere,tere vikerkaar,
üle mere sillerkaar!
Ütle, kas on tõsi see,
et sa ilma soojaks teed?
Ning et päikene sind kudus
vihmapiiskadest ja udust .
Kiskus kiirtest kuldseid lõimi,
seitsme värviga sind põimis?
SADU LAULAB Milvi Panga
Sajan, sajan sajakaupa,
Sulle kaela hüva kaupa.
Vahel valan oavarrest,
Läbi laiast linnuparvest.
Vahel krahman piksemaalt,
Kaasa jupi vikerkaart.
Siis, kui enda uduks teen,
Kerkib seene järel seen.
Kui sind ründab jääkild tahe,
Hoia kraed, sest olen rahe.
VIHMA KODU Kalle Muuli
Kus elab vihm?Kus on ta kodu?
Kus puhkab ta, kui pole sadu?
Ja kuhu poeb ta vihmavarju,
Kui kaasas pole vihmavarju?
Ei ole vihmal vaja varju
Ta märjalt elama on harjund.
Ta kodugi on jões ja järves,
Või meres, kus on veelgi märjem.
Kui aga pilv viib päiksekiired,
Siis vihmal äkki hakkab kiire.
Ei meeldi enam järv, ei jõgi,
Ta tahab olla lapse põsil.
PÄIKESEKIIR
Päikene, sul naerusuu,
Päikene, sa kiirtepuu,
Valgust saadad metsa, teele,
Kõigil rõõmsaks muudad meele.
Küll on hea, et suvi on-
Hüpata meil huvi on!(lapsed hüppavad)
LUMEST TAAT
Sajab, tuiskab terve öö
Lapsi ootab tähtis töö
Kelgumäelt ja suusarajalt
Kostab kilkeid, naeru kajab
Väiksest lumepallist saab
Peagi uhke lumest taat.
TALV
Õues langeb laia lund,
Juba sajab terve tund
Kõikjal kõrged lumehanged
Lastel näpud külmast kanged
Eemalt kostab naer ja vile
Järvel jää on peegelsile
Kui ei kimbuta just tuisud
Jalga paneme me uisud
Ei hirmuta meid jäine tuul
Kõigil rõõm on talvest suur
LUMEMEMME BEEBI
Lumememme beebi
Sõi külma valget lund
Ta nägu oli naerul
Nii möödus süües tund
Ta hammustas ja limpsis
Ja lakkus külma lund
See oli tõesti maitsev
Nii möödus tund ja tund
Ei lumememme beebil
Lumest küll ei saa
Ta teab, et süües temastki
Lumememm kord saab
KINDAD KÄTTE, MÜTSID PÄHE,
MUIDU ÕUE ME EI LÄHE.
Lapsed tuppa tali tuleb,
lumelell on õues ju.
Linnud läinud lõunamaale,
lilledel on surmakuu.
LUMEMEMM
Lumememm sa naljamees,
Sul on punanina ees,
Mustad silmad,must on suu,
Nägu ümar nagu kuu,
Kui sind paitab päikene,
Sulad hoopis väikeseks.
VIKERKAAR
Päike õimis kiiri vihmaga,
Nii valmis vikerkaar.
Nüüd taevas teile säran ma
Seitsme kirka värviga.
LAUL KUUDEST
Kui käes on jaanuarikuu,
Siis alanud on aasta uus.
Kui veebruarikuu on käes,
Jääpurikaid sa räästas näed,
Ja märtsikuu sees till -till-till,
Meil näitab ennast lumelill.
Jääd pika ninaga, ahaa,
Sest nalja ja aprillis sasb.
Ai-ai,ai-ai,ai-ai,ai,
Ilm üsna soe on juba mais.
Nüüd mere ääres päris pruun
Võid olla, sest on juunikuu.
Suu maasikatest täitsa kriim ,
Sa naerad juulis ih-ih-hii.
Ning augustis on lausa lust,
Kõik viljad valmis saavad just.
Septembris lapsed kooli kõik, on tänavatel nende hõik.
Oktoobris kuldsed lehed veel,
On puudel ja ka pargiteel.
Novembris puud on raagu jäänd,
Sa kuuled vihma, tuule häält.
Detsembris ole korralik,
Sest piilub sind ju päkapikk.
AASTARING
Nii tihti ennast muudab ilm,
Sest väga ikk on aastaaring.
Kevad, suvi, sügis, talv,
Kui üks jääb puudu, siis on halb.
On aastas kokku kaksteist kuud,
Kõik üle loetud on nad ju.
SÕRMEDE TALV
Väike Ats teeb lumepalli,
Nimeta Mats on ammu valmis,
Pikk Peeter teeb uisuraja.
Põidla Mann on tubli uisitaja,
Näpu Mikk on hea ja kena.
Koos on tore lõbutseda.
(Sõrmed tulevad ühekaupa peopesast välja.Alustatakse Väikesest Atsist)
VIIS VÄIKEST LUMEMEEST(v. Kümme jne.)
Viis väikest lumemeest,
ümarat ja paksu,
lõid rõõmsalt aia ääres
lumemeeste tantsu.
Päike tuli välja, paitas, kõditas
ÜHE lumemehe ära sulatas .
Viis väikest lumemeest,
ümarat ja paksu,
lõid rõõmsalt aia ääres
lumemeeste tantsu.
Päike tuli välja, paitas, kõditas
TEISE lumemehe ära sulatas...jne.
(Käsi üleval, lehvitavad e. löövad tantsu. Tuleb päike ja üks sõrm läheb peitu e. sulas ära. Mitu jäi alles jne.)
OKTOOBER
Külm näksib lehti vahtrauult
(kikivarvul, ülevalt alla, kord ühe, kord teise käega)
Neid keerleb , keerleb alla
(kätega ees ülalt alla, spiraalikujulised liigutused alla)
Vihm rabistab(sõrmed rippes ) ja tõstab tuult(ülal kätega liigutused)
Uks talvele on valla(käed laia kaarega eest kõrvale alla).
LUMEMEMM
Veeretame palli(käed ees sõrmeseongus, vertikaalringid)
Suure lumepalli(suur kätekaar ees ülevalt alla kokku)
Lumememmele(veame silueti)teeme alguse(kükitame, põlvede haare )
Veeretame palli(käed ees sõrmeseongus,vertikaalringid)
Kena lumepalli(käed üles sõrmesoengusse, ringis ümber pea)
Lumememme keha(kõed eest vaheliti embuvad õlgu)
Saame sellest teha(sama veelkord , teistpidi vaheliti)
Veeretame palli(kordub..)
Pisikese palli(käed ülal, ihud kaares koos)
Lumememme pea(pea pihkude vahel)
Tuleb sellest hea(käed pealaele, noogutused ette)
Silmad, nina ,suu(joonistada),
Kätte vana luud(käed rusikas eest kõrvale)
Tore lumemees(rusikaga vastu rinda)
Seisab meie ees(käed all, kummardus ette)
PILVEDE TANTS
Üks pilveke nii tilluke (käed üleval,pihud kaares koos, vaade üles)
Ja teine hästi suur(kätega suur ring pea kohal)
Neid siia-sinna pillutas(lainetus kätega)
Täis lusti kevad tuul(väike hüpe kohal, käed üles laiali)
Siis päike lahke emanda(kätega eest lai kaar taha alla, kerge kummardus)
Kel seljas kullast kuub (silitame keha)
Ei saanud naeru pidada(käed suu ette)
Ja hõikas sõra kuud(kutsub käega)
Kaks ilvekest, üks väikene(pihud kaares koos)
Ja teine hästi suur(kätega suur ring pea kohal)
Lõid tantsu, kukil päikene(käsi paremal õlal hüpleb)
Ja teisel seljas kuu(vasakul õlal käsi hüpleb)
VIHMASADU
Oi-oi taevasse on tõusnud tumedad ilved, hakkab sadama(käed üleval, katsuvad ilvi )
Ja hakkaski sadama, tibutab eenikest vihma(kriibitakse sõrmedega riideid )
Hakkaski sadama suuremaid vihmapiisku(koputatakse ühe sõrmega lauale)
Nüüd sajab juba tugevasti(koputatakse kõikide sõrmedega)
Sajab rahet(sõrmenukkidega)
Lööb väülku(käega sik-sak liigutusi)
Müristab vaikselt-tugevalt(plaksud)
Lapsed jooksevad ära(sõrmedega jooks , käed selja taha peitu)
VIHMALAUL
Vihma sajab, vihma sajab(sõrmedega krabistada)
Vihma sajab koguaja(sama)
Vihmapilv on väikene(näidata sõrmedega väikest pilve)
Pilve taga päikene(käed liiguvad kaares laiali)
Päike tule välja sa(kutsuda)
Päike meile naerata (naerata!)
Kuid vihma sajab, vihma sajab(sõrmedega krabistada)
Kogu pika sügisaja.