Nine lives of a cat üheksa elu nagu kassil a cat on a hot tin roof ei püsi pudeliski paigal a cat nap lõunauniakut tegema cat got your tongue?- Oled keele alla neelanud? have kittens paanika rain cats and dogs vihma sadama nagu oavarrest fight like cats and dogs vaidlevad nagu koerad ja kassid play cat and mouse with (someone) kassi ja hiirt mängima not enough room to swing a cat nagu kilud karbis
Palun vabandust ! Ühel sügispäeval kallas vihma nagu oavarrest. Istusin aknalaual ja mõtlesin, mis oleks siis kui ma poleks koera pargis lahti lasknud. Äkki ta oleks praegu minuga, vaataks aknast välja ja hauguks naabri Palli peale. Muide, Pall on meie naabrikass, suur ja kollane, sellepärast kutsun teda Palliks. Naljakas, eks ! Mis siis eile juhtus...Tulin koolist koju ja kohe kui sain maja ukse lukust lahti, vaatas mulle vastu suur ja karvane bernhardiin, Bosse. Viskasin koti nurka ja sammusin kööki. Natukese ajapärast tuli ka Bosse sinna
Kui taevas läheb pilve siis on soojem. Sadu algas mitte täna vaid juba eile. Sadu lakkas aga tuisk kestis edasi. Linnud otsivad toitu kuid lumi on kõik kinni matnud. Kui tuisk lõpeb siis viime lindudele toitu. Siin pole vaja kelku vaid suuski. Kui tunnid lõpevad siis läheme suusatama. Väike Andi tuleks ka aga tal pole suuski. Oleksin olnud veel õues kuid mul hakkasid käed külmetama. Käisime seenel. Ükskord sadas kogu päeva vihma nagu oavarrest. Meie Kallega ei saanud õue minna. Pidime istuma külalistetoas ja lugema lasteraamatuid. Alguses oli päris huvitav kuid hiljem hakkas igav. Vihmasadu jäi vaiksemaks ent päriselt ei lakanud. Vanaema rääkis et sellise uduvihmaga on hea seenel käia. Läksimegi kolmekesi metsa. Vaatasime ega näinud midagi.Vanaema tutvustas meile söögiseeni. Nüüd leidsime ise mitmesuguseid seeni. Samblas oli peidus nii kukeseeni pilvikuid kaseriisikaid puravikke kui ka võiseeni.
Karu Seal käib suur sõda, kus ei mahu kassi saba? Mesilased sagivad mesilastaru avas Mõned vanasõnad: Kes koera saba kergitab, kui koer ise Rääkimine hõbe, vaikimine kuld Üheksa korda mõõda, üks kord lõika Suur tükk ajab suu lõhki Käbi ei kuku kännust kaugele Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub Mõned kõnekäänud: Kadus kui tina tuhka Nagu hane selga vesi Tuli tuld ei kustuta Ühest kõrvast sisse, teisest välja Vihma käest räästa alla Sajab nagu oavarrest Kust tuul, sealt meel Vana mees, aga varsa aru Vanasõna: Kõnekäänud, vanasõnad ja mõistatused rikastavad meie igapäevast kõnet. Kõnekäänd: Oleks huvitav küsida oma vanemate ja vanavanemate käest, missugused kõnekäänud, mõistatused ja vanasõnad on nende kõnepruugis kasutusel olnud. Mõistatus: Tehke seda kindlasti, soovime kõigile, et teie igapäevases kõnes oleksid kasutusel mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud. Lõpp
Minu pere ja muud loomad Autor: Gerald Durrell Tegelased: Gerry, Larry, Margo, Leslie, Ema, Roger, Theodores, Peter, Lugaretzia, Spiro, Hermione Ühel päeval oli väljas tormine, vihma kallas nagu oavarrest. Peres olid kõik haiged, isegi ema, kuid vanem poeg oli nakkustest puhas. Kui ema sobras raamatutes, ilmus vanem poeg Larry kohale. Ta hakkas rääkima kolimis juttu. Ema oli pidevalt selle vastu, kuid paari päeva pärast jäi nõusse ning pere sõitis Kreekasse. Pere elas algul väikeses kitsas majas. Kuid seal oli nii kitsas, et ema ja Spiro läks uut maja otsima. Leidsid maasikaroosa maja. Sellel majal oli suur aed, kus Gerry sai väikseid olendeid maa peal jälgida.
2. Reis viis läbi mitmest Euroopa pealinnast: Berliin, Riia ja peaaegu Varssavi . 3. Ostsime mööblipoest neli tooli, uue kummuti ja laua . 4. Jaanipäev, jõulud ja mardipäev - neid rahvakalendri tähtpäevi tähistatakse juba sadu aastaid. 5. Ma vaatan telekanalitest peamiselt kolme: TV3, kanal 2 ja ETV . 3. Pane puuduvad liitlause kirjavahemärgid (14p). Küll mul on isaga vedanud, ta on tore ja humoorikas mees. Mihkel õgis nagu ta poleks kunagi varem süüa saanud. Vihma sadas kui oavarrest. Kaarel on pealtnäha rahulik, kuid ta hinges kriipis miski. Mihkel, kes oli eelmisel aastal valitud parimaks sportlaseks, ega Kristi; ei osalenud seekord võistlustel. Ilm oli suviselt kuum ja päike paistis palavalt. Janet ei suutnud oma rõõmu varjata ega tahtnud laulmist lõpetada. Eelmisel aastal käisin saksa keele kursustel viis korda, aga siis jätsin pooleli. Poiss tõstis põidla üles - kõik oli korras. Artur, kes tahtis minna kinno ning urmas kes
Kordus – stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kujund – konkreetses vormis üldistus, kirjandusteose detail; markeeritud keelend Kulminatsioon – teose kõike pingelisem koht Kõnekujund – ülekantud tähenduses sõna või väljend Näit. Kasutatavamad kõnekujundid on epiteet, võrdlus, metafoor, personifikatsioon, sümbol ja reooriline küsimus Kõnekäänd – piltlik ütlus mingi olukorra, olendi, omaduste iseloomustamiseks Näit. Sajab kui oavarrest. Lausekujundid – tavapärasest erineva ehitusega laused, kus kasutatakse tavapäratut sõnajärge Näit. Kes ees, see mees Lugulaul – jutustav luuleteos Lõik – teksti osa taandreast taandreani, milles olevad laused on tihedalt üksteisega seotud Lüroeepika – kirjanudsesega liik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule Näit. Kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan
,,Kuristik rukkis" J.D.Salinger 01.01.1919-18.01.2010 oli juudi/soti päritolu Ameerika kirjanik kelle kolm kuulsaimat teost on : ,,Kuristik rukkis" 1951, ,,Franny ja Zooey" 1961 ning ,,Seymour, sissejuhatuseks" 1963. Ta õppis riigikoolides ning õpetajad enamuses arvasid, et tegemist on keskpärase, viisaka ning natuke häbeliku õpilasega. Hiljem saadeti ta sõjaväekooli, ning peale seda käis ta veel New Yorgi-i ja Columbia ülikoolis kus ta oma jutte avaldama hakkaski. 1944-1946 osales ta teises maailmasõjas kaasaarvatud Normandia dessandis, viimane mõjutas ka ta edaspidist elu. Peale sõda hakkas ta oma lugusi avaldama New-Yorkerise ajakirjas ja seda kuni 1965 aastani peale mida ta ei avaldanud enam ühtegi teost, oma viimase teleintervjuu andis ta 1985. aastal. Oma keskeas tundis ta huvi meditatsiooni ja jooga vastu ning ta tütar kirjutas oma memuaarides, et poleks Salinger huvitunud Paramahansa Yogananda õpetusest mis tõstis au sisse abiel...
endale võtmine, sest tüdruk ei taha enam midagi tunda, mitte kunagi. Ohates haarab ta kätte pliiatsi ning langetab selle siis paberile. "Ma ei jaksa kanda seda enam enda õlul. Pool minust on surnud "Kritseldasin ma paberi lehele. Mis siis saab, kui ma poetan sellest kõigest kellelegi? Miks keegi ei taipa? Mu hinded on korrast ära, ma ise olen nõrk ja jõuetu. Kas see tõesti välja ei paista? Ühel hommikul vihma kallas justkui oavarrest, ma pidin jälle vastutahtmist kooli minema, kõik see vaid oli minu sisse kogunenud, ma ei julgenud seda mitte kellegagi jagada. Kõik olid nii rõõmsad koolis väljaarvatud mina, isegi mu parim sõbranna oli minu endi vastu. Kell tirises ja oli aeg minna klassi. Õpetajat polnud veel tulnud ning kõik sõimasid mind nagu alati. Mu pinalit loobiti mööda klassi ning töövihikutega tehti sama. Looduse vihikust rebiti lehed
Käib nagu kass ümber palava pudru. Vaene kui kirikurott. Läheb nagu lepase reega. Segamini nagu pudru ja kapsad. Uhke nagu konn mätta otsas. Teeb tööd kui karu. Tõsi kui tõrre vesi. Arg kui jänes. Must kui tuletukk. Kaval kui rebane. Käed mustad nagu sea jalad. Silmad punni kui õlesööjal. Äkiline nagu püssipauk. Rikas kui Riia kikas. Sajab nagu oavarrest. Täis kui kaan. Magus kui mesi. Vagane kui lammas. Soe tuba nagu pott. Sirge kui osi. Ilus kui ladva õun. Paljas kui pealuu. Ajab nagu uni peale. Terav kui okas. Tuba külm kui hundilaut. Üleliigne nagu viies ratas vankri all. Punane kukk katusel (tulekahju). Liiva Hannuse juurde minema (surema). Hammast ihuma (teise peale viha kandma)
18.Nagu kass ümber palava pudru. 19.Nagu kana takus 20.Nagu kits kahe heinakuhja vahel. 7 21.Nagu kivi kaelas. 22.Nagu orav rattas 23.Nagu silgud pütis. 24.Nagu sukk ja saabas.. 25.Nagu öö ja päev. 26.Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista. 27.Nokk kinni, saba lahti. 28.On pigis. 29.Otsi nõela heinakuhjast. 30.Otsi tuult väljal. 31.Pipart sulle keele peale. 32.Pista pintslisse. 33.Pista hõlmad vöö vahele.. 34.Sadas nagu oavarrest. 35.Sai triibulised püksid. 36.See on kukepea. 37.Segi nagu puder ja kapsad. 38.Säh, sulle kooki moosiga. 39.Torkas silma. 40.Tuli takus. 41.Töökas nagu sipelgas. 8 42.Usin nagu mesilane. 43.Vaatas nagu vasikas uut väravat. 44.Vedas ninapidi. 45.Vedas seanahka. 46.Vesi sinu veskile 47.Vesi ahjus. 48.Vihma käest räästa alla. 49.Viskas püssi põõsasse. 50.Võttis jalad selga. 51.Värises kui haavaleht. 52.Ära aja kärbseid pähe.
Jaanus hakkas kõndima ühe sauna poole. Kohale jõudes astus ta sinna sisse seal oli pime ja kusagilt nurgast kostis hääl, mis kutsus edasi. Ta nägi põrandal kahte õlgedest tehtud aset kus ühel oli üks vanamees ja teisel poiss. Jaanus märkas, et teda oli pekstud. Ta aitas teda ja tohterdas. Poiss oli olnud lossiõuel ja ütelnud lossihärra poja koera kohta tige hunt, siis oli teda viidud talli ja pekstud. Jaanus lubas järgmine päev uuesti tulla, aga järgmisel ööl sadas vihma nagu oavarrest. Jaanus ei saanud kolm päeva minna. vaatama minna . Kui ta lõpuks sai minna, tundis ta , et teda kisub lossi poole. Kui loss paistma hakkas oli lossi katusel musta värvi lipp.Ta kuulis kellegi hääli vastu tulemas ta peitis ennast põõsaste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid lohutasid leinavat Oodot, mõned viskasid ka nalja. Kui Jaanus koju jõudis, istus Tambet sulastega lauas ja nad sõid. Jaanus
kuuluvad veel võrdlused, kõnekäänud jne. 4. Fraseologismide esinemise võimalused (liigid, näited ) Idioom – Nt peab silmas, puistab südant, viskab villast, tõmbas (minevikule) kriipsu peale, ajas pilli lõhki, tabas naelapea pihta, on (pruudi) üle löönud, võta näpust, tõusev täht, (poisil oli) vesi ahjus, vorst vorsti vastu, tuli takus, ühe vitsaga löödud. Võrdlused – Ehteestilised rahvalikud võrdlused on nt vihma valab (~ tuleb) nagu oavarrest, kleit nagu mustlase tulekahju, läks nagu keravälk, piiblist pärineb nt jäi seisma nagu soolasammas. Kõnekäänud – Kõnekäändudeks on püsivad sõnapaarid, metafoorsed ütlused, retoorilised hüüatused ja küsimused. Nt ei liha ega kala, (ei hakka) nahka turule viima, ole tuhandeks terve!, kivi kotti!, kadus nagu tina tuhka, (elu) ripub juuksekarva otsas. 5. Fraseologismide päritolu ( ja kujunemine )
Kohale jõudes astus ta sinna sisse. Seal oli pime ja kusagilt nurgast kostis hääl, mis kutsus edasi. Ta nägi põrandal kahte õlgedest tehtud aset, kus ühel oli üks vanamees ja teisel poiss. Jaanus märkas, et poissi oli pekstud. Ta aitas teda ja tohterdas. Selgituseks ütles vanamees, et poiss oli olnud lossiõuel ja ütelnud lossihärra poja koera kohta tige hunt ja siis oli teda viidud talli ja pekstud. Jaanus lubas järgmisel päeval uuesti tulla, aga järgmisel ööl sadas vihma nagu oavarrest. Jaanus ei saanud kolm päeva metsast välja minna. Ta ju oli lubanud Maanust vaatama minna (Maanus oli selle poissi nimi, keda peksti). Jaanus läks oma tavalist rada mööda küla poole. Tee hargnes küla poole ja ka lossi poole. Jaanus sammus lossi poole. Kui loss paistma hakkas, oli lossi katusel musta värvi lipp lehvimas. Jaanus mõtles, et järsku oli keegi lossi-härra perest surnud. Jaanus hiilis piki aiamüüri edasi ja kuulis kellegi hääli ja ta peitis ennast põõsaste varju
Kohale jõudes astus ta sinna sisse seal oli pime ja kusagilt nurgast kostis hääl, mis kutsus edasi. Ta nägi põrandal kahte õlgedest tehtud aset kus ühel oli üks vanamees ja teisel poiss. Jaanus märkas, et teda oli pekstud. Ta aitas teda ja tohterdas. Selgituseks ütles vanamees, et poiss oli olnud lossiõuel ja ütelnud lossihärra poja koera kohta tige hunt ja siis oli teda viidud talli ja pekstud. Jaanus lubas järgmine päev uuesti tulla, aga järgmisel ööl sadas vihma nagu oavarrest. Jaanus ei saanud kolm päeva metsast välja minna. Ta ju oli lubanud Maanust vaatama minna (Maanus oli selle poissi nimi keda peksti). Jaanus läks oma tavalist rada mööda küla poole. Tee hargnes küla poole ja ka lossi poole Jaanus sammus lossi poole. Kui loss paistma hakkas oli lossi katusel musta värvi lipp. Jaanus mõtles, et järsku oli keegi lossihärra perest surnud. Jaanus hiilis pikka aiamüüri edasi ja kuulis kellegi hääli vastu tulemas ta peitis ennast põõsaste varju
Kohale jõudes astus ta sinna sisse seal oli pime ja kusagilt nurgast kostis hääl, mis kutsus edasi. Ta nägi põrandal kahte õlgedest tehtud aset kus ühel oli üks vanamees ja teisel poiss. Jaanus märkas, et teda oli pekstud. Ta aitas teda ja tohterdas. Selgituseks ütles vanamees, et poiss oli olnud lossiõuel ja ütelnud lossihärra poja koera kohta tige hunt ja siis oli teda viidud talli ja pekstud. Jaanus lubas järgmine päev uuesti tulla, aga järgmisel ööl sadas vihma nagu oavarrest. Jaanus ei saanud kolm päeva metsast välja minna. Ta ju oli lubanud Maanust vaatama minna (Maanus oli selle poissi nimi keda peksti). Jaanus läks oma tavalist rada mööda küla poole. Tee hargnes küla poole ja ka lossi poole Jaanus sammus lossi poole. Kui loss paistma hakkas oli lossi katusel musta värvi lipp. Jaanus mõtles, et järsku oli keegi lossihärra perest surnud. Jaanus hiilis pikka aiamüüri edasi ja kuulis kellegi hääli vastu tulemas ta peitis ennast põõsaste varju
7. Klass Rahvaluule ehk folkloor Rahvaluule on eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa mille moodustab poeetiline sõnalooming Rahvaluule Rahvalaulud Rahvajutud Rahvaluule väikeliigid Regivärsiline Muinasjutt Vanasõna Lõppriimiline Muistend Kõnekäänd Naljand mõistatus Pajatus Rahvaluule on ühislooming, levib suulisel teel, meelde jättmisega. Rahvaluule peegeldab rahva elu, oma ajajärgu maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi. Eesti rahvaluules kajastuvad ees...
Jaanus hakkas kndima he sauna poole. Kohale judes astus ta sinna sisse. Seal oli pime ja kusagilt nurgast kostis hl, mis kutsus edasi. Ta ngi prandal kahte lgedest tehtud aset, kus hel oli ks vanamees ja teisel poiss. Jaanus mrkas, et poissi oli pekstud. Ta aitas teda ja tohterdas. Selgituseks tles vanamees, et poiss oli olnud lossiuel ja telnud lossihrra poja koera kohta tige hunt ja siis oli teda viidud talli ja pekstud. Jaanus lubas jrgmisel peval uuesti tulla, aga jrgmisel l sadas vihma nagu oavarrest. Jaanus ei saanud kolm peva metsast vlja minna. Ta ju oli lubanud Maanust vaatama minna (Maanus oli selle poissi nimi, keda peksti). Jaanus lks oma tavalist rada mda kla poole. Tee hargnes kla poole ja ka lossi poole. Jaanus sammus lossi poole. Kui loss paistma hakkas, oli lossi katusel musta vrvi lipp lehvimas. Jaanus mtles, et jrsku oli keegi lossi-hrra perest surnud. Jaanus hiilis piki aiamri edasi ja kuulis kellegi hli ja ta peitis ennast psaste varju
sõidab. Kui sõit oli läbi ronis Phoebe hobuse seljast maha ja läks venna juurde ja ütles ,,Nüüd on sinu kord". Kuid Holdenile ei meeldinud see mõte ja käskis õel endal uuesti sinna minna. Õde ei olnud enam Holdeni peale vihanevaid tahtis, et Holden lubaks talle, et ta ei lähe kusagile ja läheb kenasti koju. Kui vend oli lubanud, et ei lähe kuskile peale kodu, ruttas Phoebe ruttu endale karusselli piletit ostma. Kui õde hobusele jõudis hakkas vihma sadama nagu oavarrest. Teiste laste vanemad jooksid vihmavarju kuid Holden jäi vihmakätte istuma. Ta pidi peaegu õnnest uluma hakkama. Talle meeldis nii väga oma õde sinises jakis vaadata. Holdeni arvates ei tohiks kellelegi midagi jutustada. Sest kui kellestki jutustate hakkate tema järele puudust tundma. 5. Tegelased. Holden- suur suitsumees, vihkab kino, armastas väga oma õde, teistest erinev Phoebe- Holdeni pisike õde. Käis neljandas klassis. Käis stiilselt riides. Holdeni arvates
1. Kolmanda laulupeo mõtte areng ja toimkonna moodustamine Teise laulupeo ajal organiseerisid C.R. Jakobsoni mõtteosalised M.Veske juhtimisel erikoosoleku, mis oli peokorraldajate suhtes opositsiooniliselt häälestatud. Koosoleku käigust ega tulemustest pole säilinud ühtegi dokumenti, kuid selle järelmõju oli küllalt tugev ja mõjutas oluliselt järgneva kolmanda laulupeo eeltöid. Nähtavasti jõuti koosolekul otsusele, et ülemaalist rahvuslikku laulupidu on võimatu edaspidi korraldada ja selle asemel tuleks seada väiksemad, ühe maakonna laulupeod. Ilmselt loodeti neid kergemalt allutada endale, st C.R. Jakobsoni pooldajate ringkonnale ja välja lülitada J.V. Jannseni kirikliku ,,partei" ja baltisakslaste domineeriv mõjuvõim. M.Veske hakkas tegema eeltöid uue peo (või uute pidude) korraldamiseks. Koosolekul ja mujalgi kerkis üles küsimus järgmisest laulupeost. 1880. aastal täitus 25 aastat keiser Aleksander II valitsemisest ja seda juubel...
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Tän...
Vaheaegadel peeti kõnesid. Rahvas ei raatsinud piduplatsilt lahkuda. Lõpp tehti siiski kella 8 paiku. Teine pidupäev Juba hommikul kell 7 korraldas ,,Linda" laevaselts laulupidulistele koosoleku, kuid sinan ei tulnud palju rahvast, sest väsimus oli kõigile tunda. Teise pidupäeva õhtupoolikul olid ette nähtud üksikkooride esinemised piduplatsil, kuid hommikupoole võis karta vihmasadu-kell 2 sadas vihma otsekui oavarrest. Alles kella 4 paiku lõppes vihmasadu ja taevas selgines. Üksikkooride esinemine näis kujunevat kirevaks rahvapeoks. Kui kontsert oli lõppenud, lasti koorijuhte elada. Kokkuvõtteks Üldlaulupeod said alguse eesti rahvusliku liikumise perioodil ja kujunesid ülemaalisteks sündmusteks, mis tõmbasid kaasa suuri rahvahulki. Kui esimene üldlaulupidu 1869. aastal kõigile takistustele ja raskustele vaatamata hästi õnnestus, siis kujunes kindel veendumus, et
Kes see katab katuse Otse meie akna taha peidab põllupeenareida? pani ühe otsa maha Kes elab ilma piimata, vikerkaar. kasvab kaevuveeta mesilane linnukene, see elab ilma piimata, SADU LAULAB kasvab kaevuveeta. Milvi Panga Sajan, sajan sajakaupa KÜLM sulle kaela hüvakaupa. Juhan Liiv Vahel valan oavarrest, Mets härmatises surnuvaik, läbi laiast linnuparvest. koit idas veripunane. Vahel krahman piksemaalt Õhk kristallisid pisardab, kaasa jupi vikerkaart. Õhk põhjast tuleleil on see! Siis kui enda uduks teen Loom koiduvalgel kisendab, kerkib seene järel seen. Hunt, põder, metskits ägavad. Kui sind ründab jääkild tahe Kord- korralt külm sääl plaksatab, hoia kraed, sest olen rahe. Siis jällegi kõik surnuvaik...
surnutest. Näha on, et paljud hukkunud hoidsid surmahetkel käsi või rätikut suu ees, et kaitsta end tuhapilve mürgiste gaaside eest. Väike Hercelaneum asus küll Vesuuvile lähemal kui Pompei, kuid see-eest tuule varjus, mistõttu pääses suuremast tuhasajust. Ent pärast purset alanud paduvihm muutis tipu lähedale sadanud tuha mudajõeks, mis voolas nagu laviin Herculaneumi linna ja ujutas selle täielikult üle. Nagu tihti tugevate vulkaanipursete ajal, valas ka 79. aastal vihma nagu oavarrest. Vihmavesi segunes sadava tuhaga püdelaks mudaks, mis hiljem kivistus. Seetõttu oli herculaneumi väljakaevajatel suuri raskusi, ent tasuks leidsid nad esemeid, mis olid säilinud palju paremini kui leiud Pompei vett läbilaskvast pimssstufist. Samaoodi nagu kuulus naaber Pompei, kaevati ka Herculaneum välja alles 1600 aastat hiljem. Ka pärast 79. aastat purskas Vesuuv aeg-ajalt välja tuhka ja pimsskivi, 1036 aastal aga laavat.
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
õhtul tagasi ja toon sulle valuvaigistuseks midagi kaasa.» Aga ta ei saanud oma lubamist täita. Kui ta sauna uksest välja astus, oli taevaäär sinimusta pilvega k,aetud, mis kiiresti, äkitselt tõusnud tuulest aetud, üle sinise võlvi veeres. Jaanus kiiren-das sammu ja jõudis parajasti metsa varju, kui esimene välk pilvest pilvesse sähvis ja esimene kõuemürin raksafas. Ta jõudis koju, märg kui särk pesus. Tervel päeval ja järgmisel ööl sadas vihma kui oavarrest. X Kolmel päeval ei olnud Metsa talust keegi lossi ega külasse saanud. Pühapäeva õhtul võttis Jaanus nõuks Maanust vaatama minna. Ta läks läbi metsa, kuni harvemate puude tagant väljad 66 paistma hakkasid. Siin jäi ta seisatama ja -- käänas korraga paremat kätt lossi poole. Mispärast? -- Seda ei hakanud ta arutama. Ta polnud vahepeal ju viiel aastal kordagi sinnapoole saanud. Kui lossihooned eemalt valendama hakkasid, pöördus ta kõrvale, sinnapoole, kus temale
Nad surusid end sellele järgnenud pilkases pimeduses hirmunult üksteise vastu. Mõned suured vihmapiisad langesid krabinal lehtedele. «Ruttu, poisid, lähme telki!» hüüdis Tom. Nad kargasid üles ja komberdasid pimeduses üle juurte ning läbi vääntaimede igaüks ise suunas. Raevu- 107 kas tormi-iil mühises läbi puude, pannes oma teel kõik vinguma. Oks pimestav välgusähvatus järgnes teisele, üks kõrvulukustav kõuekärgatus teisele. Ja n ü ü d hakkas vihma voolama nagu oavarrest ja tõusev torm kihutas seda laiade ojadena mööda maapinda. Poisid hüüdsid üksteist, kuid tuulekohin ja kõuekärgatused matsid nende hääled täielikult enda alla. Lõpuks jõudsid nad siiski üksteise järel telgi varju, lõdisedes külmast ja hirmust ning nõrisedes veest, kuid hädas seltsilisi omada oli juba midagi, mille eest võis t ä n ulik olla. Nad ei saanud omavahel kõnelda, sest vana puri plaksus nii metsikult, isegi kui muu müra oleks kõnelemist võimaldanud
Mis teed?" ja Tiina oligi juba Indreku süles. Aga samal silmapilgul kostis naisterahva hääl, mis kutsus Tiinat. ,,See on Molli," sosistas tütarlaps ja puges Indrekule lähemale. ,,Oleme vagased, las ta hüüab." Aga hääl tuli ruttu lähemale ja peatus laudseina taga. ,,Tiina, kus sa oled, et sa ei vasta?" küsis hääl ja kaks silma piilusid läbi prao. ,,Tule koju, vihma hakkab sadama, tule ruttu!" Samal silmapilgul sähvatas välk uuesti ja ühes raksatusega valas vihma kui oavarrest. ,,Tule koju," käskis hääl, ,,ma saan muidu märjaks." ,,Ma ei tule, sest sa kardad," ütles Tiina nüüd. ,,Ma olen Pika süles, tema ei karda. Tule ka siia vihmavarju, tema ei karda sugugi." ,,Aga Tiina!" hüüdis hääl. ,,Kas sul häbi ei ole? Tule silmapilk, muidu saab ema kurjaks." ,,Ei tule," vastas Tiina. ,,Las välk läheb mööda, siis tulen. Sina tule seniks siia." Nüüd tõusis Indrek ühes lapsega üles ja läks seina äärde, kust tagant räägiti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
