Äike (0)

SISUKORD
SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 2
1.ÄIKESE MÕISTE JA TEKKEPÕHJUSED 3
1.1. Äikese jagunemine 3
1.1.1.Äikese jagunemine tekkepõhjustest ja -tingimustest lähtuvalt 3
1.1.2.Õhumassisisese äikese jagunemine 4
1.1.3.Äikese jagunemine rünksajupilvede organiseerumise järgi 4
1.2. Välk 5
1.3. Kõu 5
2.ÄIKESE MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE 6
2.1. Äike ja inimene 7
2.2. Äike ja keskkond 7
KOKKUVÕTE 8
VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 9
SISSEJUHATUS
Käesoleva referaadi teemaks on äike. Referaat annab ülevaate äikese tekkimise põhjustest, äikesega kaasnevatest ilmastikunähtustest ning äikesega kaasnevatest ohtudest. Äike põhjustab Eestis igal aastal suuremaid ja väiksemaid põlenguid ning muid õnnetusi, seega hõlmab teema suuresti ka päästevaldkonda.

ÄIKESE MÕISTE JA TEKKEPÕHJUSED
Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ja mis koosneb mitmest komponendist nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud , välgud (tajutav valgusefektina) ja müristamine (tajutav heliefektina) jne. Äikese olemasoluks on vaja tingimata sorteeritud ruumlaenguid. (Wikipedia…22.11.2012.)
Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10-20. ( Masing 1986) Eesti sisemaal tuleb kõige äikeserikkam piirkond esile Pärnu- ja Viljandimaa piiril Aesoo, Leetva ja Toonoja vahel, keskmiselt 80 lööki ruutkilomeetri kohta aastas. Ka mujal Sakala kõrgustikust läänes lööb välku võrdlemisi palju. Samuti tuleb esile Otepää kõrgustik Valgamaa kirdeosas. (Enno 2011)
Äike tekib rünksajupilvede ehk äikesepilvede korral, kaasnevad hoogvihm, rahe ja tugevad tuuleiilid(Masing 1986).

Äikese jagunemine
Äikest saab liigitada tekkepõhjustest ja -tingimustest lähtuvalt või rünksajupilvede organiseerumise järgi.

Äikese jagunemine tekkepõhjustest ja -tingimustest lähtuvalt
Tekkepõhjustest ja tingimustest lähtuvalt jagunevad äikesed õhumassisisesteks ja frontaalseteks(Wikipedia…22.11.2012.). Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil tekkivais pilvedes, sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. (Masing 1986)

Õhumassisisese äikese jagunemine
Õhumassisisesed äikesed jagunevad omakorda termilisteks, advektiivseteks ja orograafilisteks. Termilist äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul . Advektiivsed äikesed tekivad siis, kui soojale aluspinnale voolab külm õhumass , mistõttu see hakkab alt soojenema ja tekivad konvektsioonivoolud, tüüpiline on see külma frondi tagalas. Orograafilised äikesed tekivad labiilses õhumassis, kui see on sunnitud tõusma piki künka, mäe või mäeaheliku tuulepealset nõlva. (Wikipedia…22.11.2012.)

Äikese jagunemine rünksajupilvede organiseerumise järgi
Rahvusvaheliselt kasutatakse äikeste klassifikatsiooni, mis põhineb rünksajupilvede organiseeritusel. Rünksajupilvedele on tüüpiline organiseerumine, st koondumine suuremateks kogumikeks. Organiseerumine saab toimuda siis, kui olemas on tuulenihe ja seotud on need tihti frontide ja tsüklonitega. Olenevalt organiseerumise astmest võib-olla äike lühi- või pikaealine, ohtlik või väheohtlik . Üldiselt organiseerumise astme suurenemisega muutub äike pikaealisemaks ja ohtlikumaks. (Wikipedia…22.11.2012.)
Üheelemendiline äike ei ole organiseerunud. See koosneb üksikust ja suhteliselt väikesest rünksajupilvest. Mitmeelemendiline äike on juba mõningal määral organiseerunud, st koosneb mitmest rünksajupilvest. Seetõttu katab selline äike palju suuremat ala ja on pikema elueaga. Võib põhjustada juba tõsisemat äikest, peamine oht on tugevad tuuleiilid (äikesepagid), kuid ka rahe ja paduvihm. Enamik äikestest, mida kogeme, on just mitmeelemendilised. Organiseerituselt järgmisel astmel on pagijoonena joondunud rünksajupilved (äike). Ka see koosneb paljudest rünksajupilvedest, kuid need paiknevad sel juhul väga pika reana, mille pikkus on sageli sadu kilomeetreid ja eluiga tunde, vahel üle ööpäeva. Organiseerituse astmel kõige kõrgemal on ülielemendilised äikesed. Need on väga haruldased , mille tekkeks on vaja väga suurt tuulenihet (nii tugevuse kui suunaline ), samuti palju soojust ja niiskust, kuid tõsised hiidrahe- ja tornaadojuhtumid on eeskätt just selle äikesetüübiga seotud. (Wikipedia…22.11.2012.)

Välk
Välk on üks äikese komponentidest( Jänes -Kapp 2009). Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem esineb joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2-3 kilomeetri pikkust mitmeharulist välgukanalit. Välgutaolised nähtused on kettvälk (koosneb helendavaist punktidest) ja keravälk (tulekera mõõtmed, värvus ja kestus on väga erisugused). (Wikipedia…22.11.2012.)

Kõu
Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, põhjustab kõue ehk müristamise. Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas . Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). See tuleneb sellest, et hääl levib atmosfääris normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s. (Wikipedia…22.11.2012.)

ÄIKESE MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE
Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Kuigi äike võib-olla väga rahumeelne, kuulub see atmosfäärinähtus siiski ohtlike hulka, sest üldiselt rahuliku ilmastikuga Eestiski saame mõnikord ajakirjanduse ja meedia vahendusel teada, et välk süütas mõne maja põlema või lõi kuskile sisse, häiris mobiililevi või elektrivarustust, koguni tuli mõnele inimesele hukatuseks. Viimast tuleb siiski õnneks harva ette. (Jänes-Kapp 2009)
Auto on äikese ajal üks kõige ohutumaid kohti üldse. Põhjus pole isoleerivates kummides, sest mõned cm kummi ei saa takistada välgu läbilööki, eriti märjalt - teele sadav vesi muutub koos talvise soolatamise jääkidega nõrgaks elektrolüüdiks ja soolalahus juhib elektrit. Ka õhk on ju väga hea isolaator , ometigi võib välk läbida õhus isegi kümneid kilomeetreid, seda enam, et kord alguse saanud välk levib edasi märksa väiksema pingega, kui on vaja välgu tekitamiseks. Auto on turvaline seetõttu, et see käitub Faraday puurina: teatavasti ei saa elektronid tungida metallkarkassi sisse ja laengud „libisevad" turvaliselt mööda autokere välispinda. Faraday puurina käituvad veel lennuk (peame meeles, et oluline on elektrit juhtivast materjalist konstruktsioon), mikrolaineahi ja isegi kott , mis on ääristatud alumiiniumfooliumiga, kuid mitte rong - seal on äikese ajal siiski ohtlik olla ja on teada surmajuhtumeid. (Jänes-Kapp 2009)
Et ennast äikese eest kaitsta, tuleb hoonetele paigaldada korralikud piksevardad. Eemale tuleb hoida kõrgetest puudest lagedal väljal. Eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) nende suure veesisalduse tõttu. Majades tuleb hoiduda telefoniga kõnelemisest, teleri vaatamisest (maailmas on küllaga näiteid tulekahjude kohta, mis on põhjustatud välgulöögist TV-antenni) ja ahju kütmisest (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tõttu piksevardana). Eemale tuleb hoida isegi seinakontaktidest. (Wikipedia…22.11.2012.)

Äike ja inimene
Äikesenoolest tabatul on tüüpilistel juhtudel rohked verevalumid ja põletushaavad. Pikselöögi tagajärjel seiskub tihti süda. Uuemate tähelepanekute järgi ei põhjusta inimese või looma surma mitte ainult äikese ajal tekkiv elektrilaeng. Surma põhjuseks võib olla ka pikselöögi ajal tekkiv magnetväli. Piisab sellest, et rohkem kui 100 000-amprine vool tungib inimesest või loomast mõne meetri kaugusel maasse. Säärase elektrilöögiga kaasneva magnetvälja toimel võibki süda seisma jääda. Erinevalt otsesest äikesetabamusest ei põhjusta magnetväli inimese kehal põletushaavu ja verevalumeid. (Wikipedia…22.11.2012.)
Välgulöögi saanud inimestest sureb vaid 5 protsenti ja sedagi üldiselt siis, kui saadakse tabamus välgu peaharuga. Inimesi hukkub ka välgu süüdatud tulekahjudes, kuid üldiselt pole välk sage otsene tulekahju süütaja. (Jänes-Kapp 2009)

Äike ja keskkond
Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid. (Wikipedia…22.11.2012.)
Oluline roll on äikesel veeringes , eriti kuivtroopikas, kus äikesed või orkaanid toovad kaasa sealsed pea ainsad vihmad. Nii mõneski kuivas kohas tervitatakse muidu väga ohtlikuks peetavat orkaani suurte rõõmuhõisetega. Ka Eestis toovad põllumehele ja aiapidajale väga vajalikud sademed just suvised hoo- ja äikesevihmad. Kuigi Eesti kliima on niiske, suureneb temperatuuri tõustes väga kiiresti aurustumine ning seetõttu on meilgi suvel alati oht, et taimed võivad jääda veepuudusesse. Niisiis , äikese kasulikkus ilmneb nii hüdroloogilises tsüklis kui ka soojuse ümberjaotamises -konvektsioonivooludega kõrgustesse kantav niiskus on oluline varjatud soojuse kandja. (Jänes-Kapp 2009)
KOKKUVÕTE
Kokkuvõtteks võib öelda, et äike on füüsikaline nähtus, mis ilmneb eelpool mainitud tingimuste koostoimel. Koos äikesega kaasnevad ka teised ilmastikunähtused, näiteks vihm, rahe või tugev tuul. Äike pakub suurepärast vaatemängu, kuid võib ka väga ohtlik olla. Välk, mis on üks äikese osa, põhjustab inimestel tervisekahjustusi või isegi surma ning nii metsa kui hoonete põlenguid.
VIIDATUD ALLIKATE LOETELU
Enno, S.-E. 2011. Kus lööb Eestis kõige sagedamini välku. Novaator Tatru Ülikooli teadusuudised kodulehelt http://www.novaator.ee/ET/kliima/kus_loob_eestis_koige_sagedamini_valku/ välja otsitud 22.11.2012
Jänes-Kapp, K. 2009. Äike ja eksiarvamused. Horisont kodulehelt http://www.horisont.ee/node/1172 välja otsitud 22.11.2012.
Masing, V. 1986. Äike. ENEKE. (lk 230). Kirjastus Valgus
Äike. Vikipeedia Vaba entsüklopeedia kodulehelt http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84ike välja otsitud 22.11.2012.