QUEEN Caroly Nigul Algusajad • Queen on inglise rokkansambel, mille asutasid 1970. aastal kitarrist Brian May, vokalist Freddie Mercury ja trummar Roger Meddows Taylor • Nende esimene kontsert oli 27. juunil 1970 Truros, kuid ametlikult kandis bänd siis veel nime Smile • Kogu karjääri jooksul pole Queen andnud kuigi palju intervjuusid, sest algusaastatel jagus Üks Queeni esimesi ajakirjanikel neile vaid kontserteid Koosseis • Ansamblist Queen on tänaseks saanud legend, milles on oma osa ka grupi liidril Freddie Mercuryl, kes 1991. aastal suri • Peale vokalisti surma Queen palju uusi lugusid ei a...
Rahvuspargid on ulatusliku territooriumiga, erilise rahvusliku väärtusega kaitsealad looduse ja kultuuripärandite uurmiseks ja tutvustamiseks. ( Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi. ) Looduspargid on iseloomulik looduse või kultuurimaasikuga kaitsealad. Nende ül on säilitada ja paranda selle maastiku ilmet. ( Haanja, Otepää, Vooremaa, Hiuuma laiud) Looduskaitsealad on teadusliku väärtusega, hävimisohus taime ja loomaliikide ning ka nende elupaikade kaitsmiseks. ( Matsalu, Nigul, Endla, Alam-Pedja ) . Eesti loodus on kogu rahva ühisvara ja sellest on õigus osa saada meil kõigil, samuti on meie kohus see hoida kauni ja puhtana. Õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega nimetatakse igamehe õiguseks. Keskkonnakaitse on inimese ja looduse vaheliste suhete reguleerimine. Üldleping Läänemere keskkonnakaitse kohta. Läänemere kaitse. 1992 Merekaitse üldleping. Lõpetada jäätmete tahtlik merre suunamine. 1992
Eesti Vabariigi 99. Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul Üles rivistatud: • 40 liputoimkonda • 5 kompaniid • 4 patareid • 22 rühma • 3 orkestrit • 5 teenistus koera • 109 ühikut tehnikat • kokku osalejaid 1053 Eesti Vabariik Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Liputoimkond Reservohvitserid: • Indrek Reismann • Lippur: Alar Nigul • Lipu saatorid: Tiit Riisalo, Alo Tamm Eesti Kaitsevägi • Juhataja: kindral Riho Terras • Peakaplan: major Gustav Kulsar Liputoimkond • Kolonel Alar Kalmus • Lippur: major Tanel Lelov • Lipu saatorid: major Anneli Kajamaa, kaptenmajor Arto Reinmaa Maavägi • Ülem: kolonel Veiko-Vello Palm Liputoimkond • Indrek Raudsepp • Lippur: major Ivar Sammal • Lipu saatorid: Marten Rumel, Ingmar Viires Õhuvägi
Toomas Magdaleena poeg. Pirre ja Rääk Inimahvid, kes suhtlesid ussisõnade keeles ning kasvatasid täisid. Leemet - peategelane. Viimane metsas sündinud ja ussisõnad selgeks õppinud mees. Justkui saatusest määratuna toob hukatust kõigile teda ümbritsevatele inimestele. Salme Leemeti vanem õde. Tema abikaasaks sai karu. Hea ja hooliv, kuid armukade Möigas Tuuletark, andis Leemeti vanaisale tiibade ehitamiseks tuulesõlmed. Andres, Jaakop, Nigul külapoisid. Katariina külatüdruk , kelle Leemet päästis ussisõnadega rästiku mürgihammustusest. Röks Munk ja Tuuletarga poeg. Mõmmi Salme mees, heatahtlik. Armastas oma naist, kuid ihaldas ka teisi. 4. Probleem tekib sellest kui uus ja vana põrguvad ning, et inimesed on nii nõrgad ja usuvad kõike mis neile öeldakse või tehakse. Leemet jääb kahe poole vahele, ning peab mõtlema ja tegema otsuse millisele poolele ta kuulub.Ta valib metsa. 5.
Tallinna Majanduskool Kodune kontrolltöö I Rahvusvaheline turundus Koostanud: Liisi Nigul Rühm: Turundus II Tallinn 2012 Iga õige vastus annab 3 punkti. Kokku maksimaalselt 30 punkti. Anna lühike, konkreetne vastus. Kirjuta arusaadavalt. 1. Mis on globalne firma (GF)? Globaalne firma käsitleb maailma või tema põhiregioone tervikuna ning pakub standardset toodangut kõikjal ühesuguste tootmis- ja turustusmeetoditega. Multinatsionaalse ja iseäranis globaalse turundusega tahetakse saavutada sünergiat ja mastaabisäästu. 2
STEP Analysis Switzerland Liisi Nigul Turundus II Sociological factors: Religions: Main religion is Roman Catholic 41,8%, then comes Protestants with 35,3% and on the third place are so called non-believers (people with no religion) 11,1%. (Other: muslin, orthodox, other Christian and so on). Birth rates: Switzerland has a birthrate of 9, 51 births to 1000 people, it's in the 199 place in the world's birth rate comparison.
Jüri Gümnaasium EESTLASED AFGANISTANI MISSIOONIDEL Uurimustöö Marie Sarik 11.r klass Juhendaja: õp Hellar Lill Jüri 2013 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................ SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 1.AFGANISTANI AJALOOLINE TAUST 1.1 Afganistani geograafiline asukoht ja kultuur......... 1.2 Afganistani ajalugu................................................................................................................... 2.AFGANISTANI KONFLIKT NSVL (Nõukogude-Afganistani sõda) AJAL................................. 2.1 Sõja põhjused ja sõjakäik...........................................
Filosoofia Evald Nigul 083384NAKI Platoni Koopa allegooria. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdpildi abil. Meie eluviisi tõttu ei ole truu reaalsus paljudele meist ilmne. Me eksime selles, mida me näeme ja kuuleme reaalsuse ja tõena. Platoni koopas istub vang aheldatud maa külge ketiga. Ta vaatab pilte ja jooniseid koopa seinal enda ees. Need vaated on tema vastuvõetavad täieliku reaalsusena ja
Tallinna Majanduskool Projekti kavand D.A.S. Õigusabikulude Kindustuse AS "Mikare CRMi loomine" Koostaja: Liisi Nigul Rühm: Turundus II Juhendaja: Milvi Tuppits Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................................................2 PROJEKTI ÜLDINFO...........................................................................................
POLITSEI TÖÖ, STRUKTUUR JA ÜLESSANDED Referaat Juhendaja: Õpetaja Sisukord POLITSEI TÖÖ, STRUKTUUR JA ÜLESSANDED................................................................1 POLITSEI TÖÖ, STRUKTUUR JA ÜLESSANDED................................................................3 Politsei ülesanded ja kujunemine................................................................................................3 Politsei stuktuur...........................................................................................................................5 Ülesanded ja pädevused..............................................................................................................6 Kasutatud allikas.........................................................................................................................9 ...
minna marjule. Mõnevõrra oli levinud õmblemis- ja ketramiskeeld, et uss ei nõelaks. Mihklipäev - 29. september Mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes 19. sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping karjane sai kooli minna. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Mihklipäeval tapeti lammas, mille juurde öeldi: "Igal oinal oma mihklipäev". OKTOOBER. Simunapäev - 28. oktoober Märgib maa ja vete külmumist: Siim teeb sillad, Nigul lööb naeltega kinni. Vanemates trükistes on simunapäeva nimetatud hingedeaja lõpuks. Kolletamispäev - 14. oktoober Kevadise künnipäeva sügisene vaste. Kunagine eestpalvete päev sügistööde lõppedes. Rahvakalender jagas aasta vastavalt olulistele töödele kas neljaks või kaheks võrdseks osaks ja kolletamispäev märkis arvatavasti talve algust looduses. Päeva kohta on märkmeid üksnes varasemates trükistes, kus seda nimetatakse ajaks, mil lehed ja vili on oma värvi muutnud.
päeval lõppes hooaeg, kari toodi koju, karjane läks kooli. Lõppesid talusulaste lepingud. Peremees tahtis karjust kinni hida kuni esimese lumeni. Selleks, et esimene lumi tuleks ruttu, kasutati maagilisi toiminguid. Tapeti lammas, valmistati õlut. · Oktoober (viinakuu, porikuu, hingekuu): 5. oktoober õpetajatepäev õpetajad lasevad õpilastel tunde anda 26. oktoober midruskipäev 28. oktoober siunapäev Siim teeb sillad ja Nigul lööb pärast naeltega kinni. · November (talvekuu, mardikuu): 2. november hingedepäev kadunud hinged tulevad koju, neile pannakse süüa kas tuppa või sauna. Tänatakse elatud elu eest. 10. november mardipäev talve algus, sügistööde lõpp, algasid tubased tööd 25. november kadripäev kombestik sarnaneb mardipäevaga, karjaõnne soovimise päev · Detsember: 6. detsember nigulapäev talve algus 13
Tallinna Majanduskool ,,Notes on preparing a marketing plan" Homework 03.05.2012 Liisi Nigul Turundus II Tallinn 2012 Toscana Gourmet is a place for family togetherness and will also be the leading gourmet Italian restaurant in Tallinn. The signature line of innovative, premium, pasta and risotto dishes include pesto with smoked salmon, pancetta and peas linguini in an special sauce, and fresh mussels and clams in a marinara sauce. Toscana also serves distinct salads, desserts, and beverages.
Kallavere Keskkool Referaat KONSTANTIN PÄTS Caroly Nigul Õpetaja: Jaan Kaupmees Maardu 2018 SISUKORD Sissejuhatus Elulugu Pätsi tegemisi Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Eesti tuntud riigimeeste hulgas on tähtsaal kohal Konstantin Päts, mees, kes pikki aastaid pidas võitlust võõraste võimudega Eesti vabaduse eest ja kelle juhtimisel 1917/1918 aastate tormikeerises loodi Eesti Vabariik. Tema nimi on kustumatult kirjutatud Eesti ajalukku. Pätsi elulugu ja tema
15 12. Kasutatud kirjandus 2. Prügila nõrgvee koostisest ja looduslikust isepuhastusvõimest Pääsküla prügila näitel. Kai Peet, Tartu Ülikooli Kolloid ja keskkonnakeemia õppetool. Magistritöö, Tartu 2004 3. Põlevkivi poolkoksi leostuskäitumise uurimine. Siret Kapak, Tartu Ülikooli Füüsikalise keemia instituut. Magistritöö, Tartu 2006 4. Sillamäe Prügila sulgemise projekt. Rain Nigul, Tallinn 2007 5. Kilingi Nõmme prügila sulgemise keskkonnamõjude hindamine. Kilingi Nõmme 2004 6. Meie elukeskkond 2006 ettekanded. Vastemõisa prügila sulgemine. Rasmus Kodres, Vastemõisa 2006 7. Tallinna prügila koduleht http://www.landfill.ee/?koht=1&id=1029 http://www.landfill.ee/?koht=1&id=1031 http://www.landfill.ee/?koht=1&id=1173 8. Maaameti kodulehekülg http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
30. november- andresepäev Apostel Andrese mälestuspäev Kombed: Talve saabumise päev Advendiaja algus Tulevase kallima ennustamine DETSEMBER (jõulukuu) 1. detsember- advendiaeg ootuste aeg Kombed: meisterdati advendipärg nelja küünlaga rõhutati rohelist värvi 6. detsember- nigulapäev ilmade külmenemise aeg ,,Siim tegi sillad ja Nigul needib need kinni Püha Nikolause mälestuspäev Myra Kombed: Head lapsed said kinke, halvad vitsa 13. detsember- luutsipäev Luutsid olid noores inimesed kes maskeerisid endid Rannarootslaste püha Kombed: Jõulusandid Mehed riietusd naiste rõivastesse (vitsadega) 21. detsember- toomapäev
asunike sotsiaalse stratifikatsiooni süvenemine – nende hulgas eristusid selgemalt vana- asunikud ja uusasunikud, peremehed, sulased, päevilised ja töölised. 7 Oluliseks nähtuseks oli nn. asundustegelaste esilekerkimine ja väljarändamise ning eesti asunduste ajaloo uurimise algus (köster-koolmeister Jüri Meomuttel, kooli- ja kirikuõpetaja August Nigul, jurist ja ajakirjanik Samuel Sommer, maamõõtja Jakob Lukats jt). Mis viis väliseestluse tekkeni? Nagu mujalgi Euroopas - rahvaarvu kiire loomulik juurdekasv ennetas tempolt oluliselt linnade ja tööstuse arengut. Ka sisekolonisatsioon uute maade ülesharimisega ei suutnud oluliselt leevendada rahvaarvu ja asustustiheduse kasvust suurenevat agraarset ülerahvastust. See sünnitaski väljarände. Nii seletasid seda
õhtul külmetas või oli paks lumi maas, siis tulevat järgmisel aastal hea viljasaak. Arvati, et esimesest lumest talveni jääb 40 päeva. · Andresepäev (30.11.) Ilma kohta öeldi: ,,Andres, aus mees, annab jõulud." Või ,,Andres peab aru kas tuua külma või sooja." Tavaliselt lõpevad selleks ajaks sompus ja sajused ilmad. DETSEMBER - JÕULUKUU, TALIKUU · Nigulapäev (06.12.) Vanarahvas ütles: ,,Nigul needib." See tähendab, et nigulapäev toob külma. Veel öeldi, et nigul laseb külma sisse ning et nigulapäeva külm kestab kolmekuningapäevani. Kui nigulapäeval lendas kirju rähn maja lähedal,oli oodata külma ja tuisust talve. Mitmel pool arvestati nigulapäevast talve algust. Öeldi: ,,Ära kiida talve enne nigulapäeva." · Luutsinapäev (13.12.)Öeldi, et see on ,, kõige lühem päev" või et öö on nii pikk, et kotkas magab liiga kaua ja kukub puuoksa pealt maha. · Toomapäev (21.12.) Algasid aasta kõige suuremad pühad jõulud
II. KESKAEG Vana-Liivimaa Jüriöö ülestõus Eesti rahvastik ja majandusolud, linnad ja kaubandus 14.-16. sajandil Vana-Liivimaa sise-ja välispoliitika 14.-16. sajandil Katoliku kirik Eestis Usupuhastus ja selle tagajärjed 6. VANA-LIIVIMAA MAA JAGAMINE. Kohe muistse vabadusvõitluse lõppedes algas terav tüli ordu ja Taani vahel. 1227. aastal vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. Poolte lepitamiseks saatis paavst kohale oma legaadi, Modena piiskopi Guillelmuse (Wilhelmi). Legaadil tekkis kavatsus rajada vaidlusalustest Järva-, Viru- ja Läänemaast Taani ja ordu valduste vahele otse paavstile alluv vaheriik. Toetuda taheti seejuures eestlaste vanemaile, kelle jaoks see oli võimalikest soodsaim variant. Lühikeseks ajaks vaheriik loodigi.Wilhelmi tööd jätkas Aina munk Balduin. Ordu asjade sellise käiguga siiski ei leppinud ja korraldas 1233. aastal Toompeal veresauna paavsti vasallidele, kelle hulgas oli ka eestlasi. Tapeti umbes 100 va...
tõnisepäeval (17. I) ~ küünlapäeval (2. II) ~ seitsmevennapäeval (10. VII) on niipaljugi sajuvahet ~ päikest, et mees jõuab hobuse selga hüpata, siis tuleb kuiv suvi ~ jõuab ikka heina ära teha ~ ...; Kui seitsmevennapäeval sajab, sajab veel seitse nädalat; Kui küünlapäeval (2. II) saab härg räästa alt juua (st. on sula), siis maarjapäeval (25. III) ei saa kukkki (st. on külm); Mart (10. XI) matab, Kadri (25. XI) katab, Andres (30. XI) harutab, Nigul (6. XII) needib... 12 · Didaktilised monoloogid, mis moodustavad vanasõnade, loodushäälendite ja monoloogiliste lühijuttude lõikeala. Siin jagavad mitmesugused kodu- ja metsloomad, putukad, aga ka elutud asjad teavet enda kohta ja/või õpetusi enda kohtlemiseks: Sääsk ütlenud: "Parm pask jaaniäini, mina mees mihklipäini!"; Hobune ütelnud: "Ennem sõidan sõjateed kui saajateed" (viide
olemine 30. - Magdaleena ja Leemet läksid kiigele, Leemet ei kandnud enam loomanahku, kiige juures olid ka teised külalapsed, sh. Pärtel, pärast rüütlilt lapse saamist austasid kõik tüdrukud Magdaleenat, poisid hoidsid aupaklikult eemale ja see tegi Leemetile rõõmu - Leemetiga mindi kohe sõprust tegema, kuna ta ju koos Magdaleenaga oli, tüdruk ajas aga teised neiud eemale ja Leemet läks Pärtliga jutustama, poisid uurisid leitud rüütlikiivrit, Nigul ütles, et see olevat saksa seppade töö, kõik poisid unistasid sellisest kiivrist, sest nad arvasid, et siis on lihtne tüdrukuid saada, seepeale tegi aga Leemet oma suu lahti ja küsis, miks keegi siis rüütlit ei tapa ja kiivrit endale ei võta, ta naerdi välja, keegi ei uskunud, et nad rüütlitele vastu saaksid, pealegi olid nad külarahva jaoks isandad, Leemet andis alla ja ei hakanud vaidlema ega oma vägitegudest rääkima
tee 15 Kristin Lippur Akad.tee 15 - 428 620 4372 Kristjan Kamsol Akad.tee 15-220 Külliki Varvas Akad.tee 15-317 620 4387 Lagle Kasak Akad.tee 15 - 234 620 4433 Lea Pallas V 404 620 3056 Lea Tummeleht Akad.tee 15A-405 Lembit Kurik II 113 620 3003 Lembit Pallas V 403 620 3056 Lenne Nigul Akad.tee 15 - 221 620 4422 Liis Loorits Akad.tee 15-259 620 2833 Liisa Lilje Akad.tee 15A-405-4 620 4428 Liivi Kluge tööleping peatatud Lilian Järvekülg Akad.tee 15 - 216 620 4430 Ljudmilla Timofejeva Akad.tee 15 - 227 620 4427 Ly Villo Akad.tee 15 - 445 620 4375
asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Kui lepingueelsetel läbirääkimiste käigus kokku lepitud tingimused ei kajastu notariaalses müügilepingus, muutuvad need kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. RKTKo nr 3-2-1-113-07, p-d 10, 12-13 kinnistu piiridest lepingueelselt ettekujutuse loomine Asjaolud: Martin Knoli (hageja) hagi Terje Mei (kostja I) ja Nigul Heki (kostja II) vastu makstu tagastamiseks hinna alandamise tõttu ja leppetrahvi saamiseks. Kostja I müüs, (kostja II andis nõusoleku müümiseks,) hageja ostis kinnistu. Hageja avastas pärast lepingu sõlmimist, et müüdav maa on ettenäidatust neljandiku võrra suurem. 7 Õiguslik küsimus ja riigikohtu seisukoht: Kas kostja peab hüvitama hagejale kahju?
765 1156 Möldre Kert Valga 03:44:26 M40 2031 1768 Möll Raivo Tartu 04:54:26 M40 Oksana Perova 13.11.2009 360 709 Müürsepp Madis Tallinn 03:21:55 M40 2289 2602 Naaber Ilmar Pärnu 05:28:10 M40 872 502 Nigul Alar Tallinn 03:49:57 M40 1522 839 Nirgi Ailar Tallinn 04:21:50 M40 1825 1711 Noor Tõnu Tallinn 04:39:28 M40 1093 1889 Noreiks Aigars Läti 04:00:50 M40 824 825 Noreiks Gatis Läti 03:47:15 M40 1526 1520 Norins Valdis Läti 04:21:55 M40 1639 1436 Normak Margus Ida-Viru 04:28:13 M40 1751 1046 Nurk Mart Tallinn 04:34:12 M40
tee 15 Kristin Lippur Akad.tee 15 - 428 620 4372 Kristjan Kamsol Akad.tee 15-220 Külliki Varvas Akad.tee 15-317 620 4387 Lagle Kasak Akad.tee 15 - 234 620 4433 Lea Pallas V 404 620 3056 Lea Tummeleht Akad.tee 15A-405 Lembit Kurik II 113 620 3003 Lembit Pallas V 403 620 3056 Lenne Nigul Akad.tee 15 - 221 620 4422 Liis Loorits Akad.tee 15-259 620 2833 Liisa Lilje Akad.tee 15A-405-4 620 4428 Liivi Kluge tööleping peatatud Lilian Järvekülg Akad.tee 15 - 216 620 4430 Ljudmilla Timofejeva Akad.tee 15 - 227 620 4427 Ly Villo Akad.tee 15 - 445 620 4375 Madis Metsis Akad.tee 15A-405 534 11616
Milder, Epp Mitt, Priit Mootse, Marianne Morgenroth, Alexey Morgunov, Marge Muna, Ülle Murumets, Pilleriin Mutso, Priit Muuga, Alar Mäerand, Ivo Mägi, Herki Mäll, Mart Mänd, Pille-Triin Männik, Ene-Ly Männing, Erki Männiste, Mihkel Mär- tin, Madis Müller, Aimar Müürsepp, Aivar Naaber, Mattias Naan, Girti Naaris, Kaisa Nei, Hendrik Nigul, Geily Niinemets, Rita Niineste, Margus Niitsoo, Jüri Nikolajev, Joosep Norma, Kaarel Nummert, Joonas Nurk, Anu Nutt, Rauno Nuut, Evert Nõlv, Alvar Nõmmik, Raimo Oinus, Agu Ojasoo, Tarvi Olbrei, Annika Oper, Kati Otepalu, Veljo Otsason, Peep Otstavel, Aita Ottson, Kaido Paabusk, Priit Paap, Markko Paas, Triin Paaver, Jaan Paaver, Maris Paiste, Gea Pajula, Sander Pajusalu, Silver Pajuste,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
