Loodusõpetuse referaat - Eesti ilmastik (1)

KEILA KOOL
6 F Klass
MARKKUS SILDAM
Eesti Ilmastik
Referaat
Juhendaja H.ISRAEL
Keila 2013
SISUKORD
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Kuidas kirjeldadakse Eesti ilma 4
2. Eesti ilma mõjutajad 6
3. Neli aastaaega 6
3.1 Kevad
3.2 Suvi
3.3 Sügis
3.4 Talv
4. Ida-ja Lääne-Eesti ilma erinevused 6
5. Kokkuvõte 7
6. Kasutatud materjalid 7
Sissejuhatus
See referaat on kirjutatud teemal Eesti Ilmastik.
Kindlasti olete märganud ,et Eestis on väga
muutlikud ilmaolud .
Öeldakse ju rahvasuuski
9 kuud on kehva suusailma ja 3 kuud on lihtsalt pikka
kevadet.
Töös peatume pikemalt teemadel
1. Kuidas kirjeldadakse Eesti ilma.
2. Eesti ilma mõjutajad.
3. Eesti aastaajad
4. Ida-ja Lääna-Eesti ilma erinevused.
1. Kuidas kirjeldadakse Eesti ilma ( ilmaelemendid )
Ilma mõjutavad ilmaelemendid millest tuleb selles teemas ka lähemalt
juttu .
Ilmaelemendideks on
temperatuur,õhurõhk, tuul, pilved ja õhuniiskus,sademed.
Temperatuur
See on ilmaelement mida me kasutame iga päev. Sellest oleneb
ka mida me selga paneme kui ilm on väga külm siis paneme jope .
Soojema ilma puhul jätame jope aga selga panemata.
Temperatuuriga käib kaasas ka päike mis maapinda soojendab.
Õhk soojenebki peamiselt soojenenud aluspinna toimel.
Temperatuuri mõõtmine
Temperatuur on iga päev erinev. Külmad tuulepuhangud põhja-
kaarest ja pilvine taevas muudavad meie suvepäeva jahedaks. Soe
õhk lõunast võib aga tõsta isegi öösel kiiresti temperatuuri.
Täpsete ja võrreldavate andmete saamiseks mõõdetakse seda alati
varjus 2 meetri kõrgusel asuvas mõõtmistornis.(1,lk 35)
Õhurõhk
Mida kõrgemale maapinnast tõused, seda külmemaks muutub õhk.
Peale temperatuuri langeb kõrgemal ka õhurõhk.
Õhukiht,mis ulatub maapinnast mitmesaja kilomeetri kõrgusele,rõhub oma raskusega nii maapinnale,
veekogudele,sinu kehale kui ka kõikidele asjadele su ümber.
Jõudu,mida õhk avaldab aluspinnale,nimetatakse õhurõhuks.
Madalamates kohtades ja mägede jalamil on õhukiht paksem ,see
kaalub rohkem ja avaldab suuremat rõhku. Kõrgete mägede kohal on õhukihi paksus väike ja seetõttu
on seal õhurõhk madalam. Peale kõrguse sõltub õhurõhk veel paljudest teguritest. Näiteks,mida niiskem
on õhk,seda madalam on õhurõhk. Kui veeaur õhku juurde tuleb,muutub õhk kergemaks.
Õhurõhk sõltub ka kellaajast,sest päike soojendab maapinda hommikul ja õhtul vähem
kui keskpäeval. Erinev on rõhk ka mere ja maismaa kohal,sest viimane soojeneb tunduvalt kiiremini.
Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga.Üheks vanemaks ja täpsemaks õhurõhu mõõtmise vahendiks
on elavhõbebaromeeter.(1,lk 38)
Tuul
Liikuv õhk on tuul.
Erinevatest ilmakaartest puhuvad tuuled muudavad meie ilma. Põhjatuul toob tavaliselt külma,
lõunatuulega saabuv õhk teeb ilma soojaks .Idatuul on kuiv ja toob kaasa selge taeva,suvel on siis palav,
talvel aga jäiselt külm. Kõige sagedamini puhub Eestis niiske edela-ja läänetuul,mis kannab Atlandi ookeani
kohalt pilvi ja toob sademeid.
Tuule kiirus näitab mitu meetrit liigub õhk ühes sekundis.
Tuule kiirust saab mõõta mitmesuguste vahenditega,kuid kõige sagedamini tehakse seda anemomeetriga
selle kausikest pöörlemiskiiruse järgi.
Tuule kiirust peavad oma töös arvestama meremehed,lendurid,ehitajad ja paljud teised.Inimesed
ei suuda tuuli ja torme takistada,kuid nende mõju vähendamiseks ehitatakse tugevamaid hooneid ,
võimsamaid laevu ja lennukeid.(1,lk 42)
Pilved ja õhuniiskus
Kindlasti oled sa jälginud taevalaotuses rändavaid pilvi. Mõnikord on need vaevumärgatavad ja hõredad
nagu valkjad udusuled,vahel aga paksud ja mustjashallid. Ilmgi on siis hall,sest päiksevalgus ei pääse neist hästi läbi.
Kui ilm on selge,siis jõuab maapinnani palju päikeseenergiat. Seega soojendab päike pilvitul päeval rohkem ja
õhutemperatuur tõuseb.
Pilvedelt peegedub osa päikesekiirgusest ilmaruumi tagasi ja maapinnani jõuab seda vähem.Pilvine päev on tavaliselt jahedam.
Öösel maapind jahtub. Selgel ööl kaob Maalt kiirguv soojus takistamatult maailmaruumi. Õhutemperatuur langeb ning
pilvitu öö on külm.
Pilvisel ööl peegeldub osa lahkuvast soojusest Maa poole tagasi. See,kui suur osa kiirgusest maailmaruumi kaob,sõltub
pilvkatte paksusest.(1,lk 45)
Kuidas pilved tekivad ?
Õhus on alati veearu.Selle hulka õhus iseloomistatake õhuniiskusega.
Päikesesoojuse mõjul aurab vett veekogudelt,maapinnalt,taimedelt ja üldse kõikjalt,kus seda on.Sellepärast on õhk mere kohal alati
niiskem kui maismaa kohal.
Soe veeaururikas õhk on kerge ja hakkab maapinna kohalt tõusma.Tõustes õhk jahtub,sest kõrgemal on külmem.
Pilvede tekkimiseks peab õhk jahtuma nii palju,et selles olev veeaur enam õhku ei mahu ja tiheneb veepiisakesteks ehk kondenseerub.
Tillukestest veepiisakestest ja miinuskraadide puhul tekkinud jääkristallidest moodustuvadki pilved,mis kasvavad suuremaks nii kaua,kui kestab
jahtumine .(1,lk 45)
Sademed
Pilves toimub väikeste pilvepiisakeste pidev sagimine. Veepiisad ja jääkristallid on seal nii väiksed ja kerged,et justkui ripuvad õhus.
Sellepärast ei toogi iga pilv sadu. Sadama hakkab siis,kui piisakesed üksteisega kokku põrgates liituvad ja muutuvad nii raskes ,et enam
õhus ei püsi. Maapinnale langevat vihma,lund,lörtsi ja rahet nimetatakse sademeteks.
Eesti asub niisuguse koha peal,kus alatasa kohtuvad põhjamaalt siia jõudnud külm ja lõuna poolt saabunud soe õhk. Külm ja tihe õhk
sunnib sooja ja veeaururikka õhu tõusama. Jahtuvas õhus tekib vee ülejääk,millest sünnivad pilved. Mida tugevama jõuga kaks õhumassi
vastastikku suruvad,seda pikemat aega ja ägedamalt sajab.
Kui külm õhk liigub kiiluna sooja õhu suunas,jahtub viimane kiiresti. Veeaur õhus tiheneb veepiiskadeks ja tekivad pilved,mis toovad
kaasa lühiajalise,kuid tugeva saju.
Sooja õhu pealetungil taganeb külm ja tihe õhk aeglaselt. Soe kerge õhk tõuseb,nagu oleks tal ees nähtamatu mäenõlv,ja jahtub ning veeaur kondenseerub.
Pilvekiht muutub aina paksemaks ja sadu kestab kaua.(1,Lk 48)
2. Eesti ilma mõjutajad ( õhumassid )
Peale päikesekiirguse hulga,mida maapind saab on teisigi kliima kujundajaid. Eesti kliimat mõjutavad peamiselt Atlandi ookean ja
Euraasia manner , Ookeani kohalt läänetuultega saabuvad õhumassid toovad Eestisse niiskust,sagedast sadu ja tormituult.Kliimat
mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus - tohutu veemass, mis kannab endaga merre kogunenud soojust.Ookeaniõhu mõju on eriti hästi märgata talvel,
kui põhjapooluse ümbruses jäiseks muutunud õhk suure Euraasia mandri sisealasid jahutab. Euroopa rannikul hoovuse mõjul kujunenud lumeta talv
asendub Eestis mitmekuise lumikattega. Suvel muudab Põhja-Atlandi hoovus meie ilmastiku niiskemaks ja jahedamaks,kui see on päiksekiirtest
soojendatud mandri siseosas.(2,lk13)
3. Neli aastaaega
Kevad
Kevad tuleb aeglaselt. Kevade tuleku esimesed märgid on kui lumi hakkab sulama,päike hakkab päeval aina rohkem paistma ja
maa muutub poriseks. Jõe või järve jää peal kõndimine muutub ohtlikuks,sest jäässe tekivad praod
ja algab jääminek.
Suvi
Suvi algab juunis siis käib päikegi kõige kõrgemalt. Eestis on kõige soojem
juulis kuna meri ei jahuta enam nii palju õhku. Augustis läheb juba vihmasemaks.
Sügis
Sügise hakul muutuvad õhtud jahedamaks. Puulehed muudavad värvi ja lähevad kollakas
pruunideks.Sügisel on ka tugevad tuuled ja vihmased ilmad .
Talv
Talv kestab Eesti umbes 4-5 kuud ja on päris külm. Ilmad on pilvised ja tuulised,
sajab lund ja sageli lörtsi.(2,lk 8)
4. Ida-ja Lääne-Eesti ilma erinevused
Väiksemaid temperatuuri erinevusi võib märgata isegi Eesti piires. Meie rannikualade kliimat kujundab Läänemeri.
Talvel on kõige soojem Vilsandil. Jaanuaris ja veebruaris on mere ääres ligi 5 kraadi võrra soojem kui Eesti ida-ja kaguosas.
Kevad algab aga rannikualadel hiljem kui näiteks Võrus,sest meri on veel kaua külm. Suvigi on Lääne-Eestis jahedam kui Ida-ja Kagu.Eestis.
Sügis on seevastu mere ääres soojem ja kestab ka veel siis,kui Kagu-Eestis on juba talvekülmad. Sügisel jahtub suur veekogu aeglaselt,
soojendades rannikualasid ja saari .(2,lk 14)
5. Kokkuvõte
Töö on kirjutatud Eesti ilmatikust. Seda tööd kirjutades sain teada,et
isegi Eesti siseselt erinevad temperatuurid, mitte küll väga palju aga ikkagi.
6. Kasutatud materjalid
1. Kersti Lepasaar, Rein Kuresoo , Tiia Kuresoo Loodusõpetus 6. Klassile 1 osa
2.Kersti Lepasaar, Rein Kuresoo, Tiia Kuresoo Loodusõpetus 6. Klassile 2 osa