. , , . , . o . . . , . . . . . . . .
Talvekuud on detsember, jaanuar ja veebruar. Kui maas on valge ja kohev lumi saab kelgutada ja suusatada, kui aga on veel külmem ja maa on täiesti jääs on ohtlik kõndida, sest võib kukkuda, samas saab jää peal uisutada, mis on väga lõbus tegevus. Kui öösel on ilm selge võib taevas näha väga palju sädelevaid tähti. Lumised talve ööd on väga ilusad. Vahel on talvel ka soojad ilmad, siis on maa sombune ja päike sulatab kogu lume ära, samas on vahel ka talv väga pakane ja tuiskab. Kui on väga suured miinuskraadid ei pea kooli minema. Talv oleks kõige ilusam aastaaeg, kui maa oleks koguaeg valge ja saaks kelgutada. , . , . , , . . , . . , . - , . . .
peas lumemütsid. Päikesetõus talvehommikutel, on minu arust üks kaunemaid asju talve juures. Just siis, kui väljas on ca -20 kraadi, on taevas täiesti selge ning see toob päikese rohkem esile. Päike on tõustes nagu kuldne kera, mis paneb oma kiirtega lume sillerdama ja tundub nagu lumi koosneks miljonitest kristallidest. Enamasti on talvel päevad ikkagi külmad ja karged ning sellepärast ei taheta ka väga oma soojast kodust välja minna. Kuid on ka juhuseid, mil talv on möödunud nii, et väljas on pluss kraadid ja maa on must. Kuna must maa inimestes erilist talvetunnet ei tekita, siis see enamasti ka neile ei meeldi. Talvel ei ole ka eriti aega väljas käia, vähemalt õpilastel mitte, kuna kool lõpeb kuskil kella kolme ringis ning kella nelja paiku läheb juba väljas pimedaks. Talvel tekib teedele ka jää, mis raskendab oluliselt liiklemist ja toob kaasa ka ränkasid liiklusõnnetusi, mis lõpevad tavaliselt kas siis invaliidiks jäämise
Talv Peatselt saabumas talveaeg uus, kadumas värvid ja lehised puud, üle metsade laotub nüüd valge loor, kõrsi ja oksi katab kohev lumekroon. Mets vaikseks on jäänd,ühtki hingelist, kes magama jäänd,kes lõunasse läind. Paar jälge vaid lumes,needki kadumas vist, ei tea,kes seal olnud või ringi käind. Lund langeb ja langeb,maa valgeks on saand, valges vaikuses,uinumas mets ja laas, kõik puhkab,et uuesti ärgata taas. Taevas süttivad tähed,peagi tõusmas kuu. Külm,sädelev lumi ja härmatand puud. Kõik see kokku on Eestimaa talvekuul. (Leeni Rahu)
Kärbse talv Sügise möödudes lund hakkas sadama, varsti kattis maad valge lumevaip, talveunne end hakkasid mõned, siis sättima, vaid mõnel pool märgata laike veel tumedaid, langeb ja langeb ikka seda lumekest Jukul ja Mannilgi põsel nüüd jumekest, lahtise akna all istun ja mõnulen, karget talveõhku sisse ma hingan valge lume taustal kiikan siis naabri rõdule, seal lumest seinale visatud suur ring on. Mõtlen, mis tähendab see ring seal, mõtlen ja mõtlen, kuid ikka ei tea, mõtted olid otsas, kui järgmine päev ma kohtasin naabrit, kes sosinal seletas, et tervel eelmisel ilusal päeval ta oli istunud aias ja lumepalle veeretas ringi oli ta seinale pallidest loopind seal kui tüütut kärbest märkas maja voodri peal. Kärbes see lendas ja lendas ja lendas ringiratast ringi ta lendas, pallidest loopides tekkis nii ring ka, kärbes see...
Kurnatud naine kõrbes/põlluserval ülekaalulise lapsega. ( Äkki mulle lihtsalt meeldivad ilusad asjad?).Aga Dürer on parem. Näitus tervikuna meeldis mulle väga. Kahetsen nüüd pisut, et ei käinud advendikalendri akende avamist vaatamas/kuulamas. Ja luuletused unustasin. Igas saalis olid mõned luuletused maalide vahel. Viimasest jäi meelde natuke Runnelit.... Lähen üle krudiseva lume, külm, oi külm ja süda on nii raske... Aga süda sai tegelikult kergeks ja meel virgeks. Talv on siiski tore. NB! Ja pileti saad siis, kui oled näituse peaaegu ära vaadanud. Hoopis teisest otsast. Koostaja: Varmo Rjabinin Elva Gümnaasium 12 klass
Sheet1 ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV Tallinnast väljuvad lennud London Luton 1255 1355 x 1305 1405 x Milan Bergamo x x x 2125 2320 Oslo Rygge 1005 1040 x 0935 1010 x Riiast väljuvad lennud Bremen x 1015 1110 x 1020 1115 Brüssel Charleroi 1430 1605 x x x Dublin x 1455 1615 x 1210 1330 East Midlands 2200 2300 x x 1140 1240 Frankfurt Hahn x 2040 ...
Lähistroopikas on suviste ja talviste temperatuuride erinevus juba vägagi märgatav. Suved on enamasti kuivad ja kuumad, talved aga pehmed ja vihmased. Kõige selgemini on lähistroopiline vööde jälgitav Vahemere ümbruses. Sellest tulenevalt nimetatakse lähistroopilist kliimat ka vahemereliseks kliimaks. Talvel toovad läänetuuled Atlandi ookeanilt niisket parasvöötme õhku, mistõttu on Vahemeremaades talv soe, tuuline ja vihmane. Isegi lumesadu pole väga haruldane, kuid püsivat lumikatet siiski ei teki. Suvel valitsevad Vahemeremaade kohal kuivad troopilised õhumassid, mistõttu suvi on kuiv ja palav. Sellised kliimatingimused on inimesele väga hästi talutavad ja tervislikud ning seetõttu on Vahemere ääres head tingimused puhkuseks ja tervise parandamiseks. Lähistroopilises kliimavöötmes on pool aastat ühe ja pool aastat teise naabriks oleva põhikliimavöötme tingimused
Lilleseade Pille-Riin Pruus MT11-PE KEVAD SUVI SÜGIS TALV TÄNAN KUULAMAST !!
Talv Ärkan ülesse Toas on viisteist kraadi Õues sajab lund Kevad Vesi suliseb Kirsiõied õitsevad Süda rõõmustab Suvi Kõrbekuumus soe Suvepäike sillerdab Suvi on mõnus Sügis Lehed langevad Krüsanteemid õitsevad Linnud lahkuvad Tundehaiku Roosad prillid ees Kõik pole nii nagu näib Mis ootab mind ees?
LUMEKUNINGANNA JA IGAVENE TALV 9.b LUMEKUNINGANNA JA IGAVENE TALV • Filmi algne pealkiri: „Frozen“ • Režissöörid: Chris Buck ja Jennifer Lee • Helilooja: Christophe Beck • Näitlejad (hääled): Kristen Bell, Idina Menzel, Jonathan Groff, Josh Gad, Santino Fontana TUTVUSTUS • Loo peategelaseks on kartmatu optimist Anna, kes asub raskele teekonnale, abiks tahumatu mägilane Kristoff ning tolle ustav põhjapõder Sven. Anna eesmärgiks on otsida üles oma õde Elsa, kelle jäine võlujõud hoiab kogu Arendelli kuningriiki igavese talve vangistuses. Kõrgel mägedes võitlevad Anna ja Kristoff tuiskude, laviinide ja lõikava pakasega ning kohtavad müstilisi trolle ja naljakat lumemeest nimega Olaf. Seejuures ei unusta nad hetkekski, et kogu lumme mattunud kuningriigi saatus on nende kätes. HELILOOJA • Nimi: Jean-Christophe Beck • Elukoht: Kanada...
1. The most popular winter festival in Estonia is the same holiday, what is celebrated also in the rest of the world it´s Christmas and Christmas concerts in churches. 2. I think, Estonians do the same, what other people do in other countries. Estonians make the food on the Christmas table and eat it, go to church and listen to christmas concert and in the evening they exchange gifts to each other and spend rest of the evening with their most important people. 3. Estonians have simple and very traditional food : potatoes, sauce, black pudding, roast pork and also sober cabbage is a traditional food. 4. My favorite winter sports is skiing. I prefer it to others, because the other winter sports don´t attract me. I think this is the most classic and most spread winter sports. 5. I usually spend my winter holidays at home. I spend them with resting from school and also making sports. For example, if there is snow,...
Sel aastal tuleb talv eriti varakult. Esimesel aprillil andis Eesti Vabariigi valitsus teada, et riigikogus otsustati kevad, suvi ja sügis vahele jätta ning kohe talve edasi jätkata. Valitsus põhjendas otsust kokkuhoiuga teedeparanduste pealt, sest suvel parandatakse teid kõige rohkem. Esimesi märke on olnud näha juba viimaste päevade ilmastikuoludest, sest on sadanud lund ning tuisanud, mis ei ole tavaline kevadilm. Kõik varuge küttepuid ning pange soojalt riidesse, sest talv tuleb see aasta väga pikk. A. V.
Kirjanduse arvestus secunda humanitaar 2011.aastal talv Pilet nr. 1 1. Vene kirjanduse algus, vene keskaja kirjandus, 17. ja 18. sajandi kirjandus Vene kirjandus tekkis 10.saj lõpul 11.saj algul. Kirjanduse tekke põhjus oli religioon (988. võttis Kiievi-Vene ristiusu vastu). Vajati kiriklikku kirjandust, toodi sisse vaimuliku sisuga raamatuid, tõlgiti vana-slaavi keelde. Vene vanad kombed säilisid rahvalaulude ehk bõliinade kaudu. Kloostrites kirjutati kroonikaid ehk leetopisse, olulisemad sündmused pandi kirja valitsejate käsul
KARU Seal sajab lund Karu magab talve und, Enam magada ei taha Karu jookses kapi taha .
Sisukord. Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................3 Ettevalmistustööd...................................................................................4 Betoonisegu soojendamine.....................................................................4 Betoonimine...........................................................................................5 Betooni soojendamine............................................................................5 Juhtmega elektrisoojendus.....................................................................5 Raketisesoojendus..................................................................................6 Infrapunakiirgussoojendus.....................................................................6 Kuumbetoon............................
Winter Activities Helen Allik KÜG Xb 2011 Skating Driving on the ice Sleigh ride Playing snowfight Making : Snowmen Snowangels Skiing Playing snowfight Spending free time Fun With friends or family At home, at school, at playgrounds Driving on the ice Fun Develop skills Ice track Skating,sledging and skiing Fun pastime Healthy Skiing competition Making snowmen and snowangels Snowman temperature over 0° C Thank you for your attention !
Talverõõmud Talverõõme mul ei ole. Sellepärast, et mulle ei meeldi enam ammu talv. Need külmad ilmad, lumi ja jää on minuarust lihtsalt vastikud.Talverõõmud on minu arust eelkõige väikestel lastel. Nad ootavad talve pikkisilmi, et saaks kelgutada, hangedes mürada, suusatada ja uisutada.Talverõõmud esinevad veel neil, kellele meeldib lumelauaga sõita või mäesuuskadega või mis iganes.Eks mul oli ka kunagi väiksemana suur lume armastus. Oli ju nii tore tüdrukutele lumesõda teha ja siis rooliga kelkudega mägedest alla lasta ja suuri kindluseid ehitada
Laste kolmekäiguline menüü (talv) MENÜÜ Eelroog: Kana-köögiviljasupp Mitmeviljaleib, Pearoog: Kodune hakk-kotlet, keedetud kartuli, kaalika- porgandisalat, lihaleeme kaste teraviljaleib, arooniamahl Dessert: Lusika pannkoogid õunamoosiga Piim TÄNAN KUULAMAST
ise kulla sarnane. ("Sööt") --- Oh kanarbik, oh lilleke, Nii kõle, kõle sügise! Nii väsinud, nii kurb on meel, Sa pehmelt, õrnalt õitsed veel, Oh lilleke! Oh kanarbik, oh lilleke, Mind kurbus rõhub rängasti: sääl arm, sääl surm, sääl sügise- su silm nii tavasinine- oh lilleke! (,,Oh kanarbik, oh lilleke") Talv Mänd praksateleb külma käes, kuusk naksub, unes väriseb... Õhk kristallisid piserdab, koit idas veripunane... Lehk põhjast tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab! Hunt, põder, metskits ägavad ja päiksetõusu ootavad. Kord-korralt külm, ta plaksatab, mets härmatises surnuvaik... Koit idas veripunane... ("Külm") --- Need lumelained väljal, nad on nii armsad, hääd,
Euroopa paikneb-parasvöötmes. Ainult põhjaosa ulatub lähisarktilisse vöötmetesse ja Vahemere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse. Euroopa kliimale iseloomulik-on mõõdukas kliima ja 4 aastaaja vaheldumine. Lumepiir-ulatub Euroopas mäestikes erineva kõrguseni. Euroopas puhuvad- enamasti läänekaarde tuuled, millega Atlandi ookeanilt kandub maismaale mereline niiske õhk. Talv on pehmendava- mõju tõttu lääne osas soojem kui samadel laiuskraadidel idaosas. Sademete jaotusele- avaldab mõju ka pinnamood- mägedes tuulepealsetel nõlvadel õhk tõuseb ja kujunevad soodsad tingimused sademete tekkeks. Sademeterikkamad paigad Euroopas- on Dinaari ja Skandinaavia mäestik ning soti mägismaa. Kuivemad alad Euroopas- Hispaania keskosa ja Kaspia mere põhjarannik. Vahemerelist kliimat iseloomustab- kuum ja kuiv suvi ning sademeterohke talv
SOOJUSNÄHTUSED Füüsika referaat Kas vett saab keeta keevas vees? Võtke väike klaaspurk või kolb, valage sellesse vett ja pange pliidil olevasse puhta veega potti nii, et klaas ei puutuks vastu poti põhja; kolb tuleb muidugi riputada traatsilmusesse. Näib, et kui vesi läheb potis keema, peaks hakkama keema ka kolvis olev vesi. Kuid võite oodata nii kaua kui soovite, vee keemahakkamist kolvis ei jõua te ära oodata : vesi läheb tuliseks, väga tuliseks, kuid keema ei hakka. Keev vesi pole küllalt kuum, et ajada vett kolvis keema. Tulemus on veidi ootamatu, kuid ometi oleks võinud seda ette näha. Vee keemaajamiseks ei piisa tema kuumutamisest 100 kraadini, talle tuleb anda veel üsna tublisti soojust, et viia teda uude agregaatolekusse auruks. Puhas vesi keeb temperatuuril 100 C ning ükskõik kui palju me seda ka ei soojendaks, s...
DAS WETTER · ilm das Wetter · ilmateade der Wetterbericht · ilmaennustus die Wettervorhersage · külm die Kälte · soojus die Wärme · pakane der Frost · palavus die Hitze · taevas der Himmel · pilv die Wolke · vihm der Regen · lumi der Schnee · rahe der Hagel · hoovihm der Schauer · äike das Gewitter · udu der Nebel · härmatis der Raureif · lumehelves die Schneeflocke · vihmapiisk der Regentropfen · rahetera der Hagelkorn · torm der Sturm · õhk die Luft · tuul der Wind · vikerkaar das Regenbogen · temperatuur die Temperatur · termomeeter ...
Eesti Rahva Muuseum on pühendatud Jakob Hurdale. Ühel ilusal kevadisel päeval sõitsime me oma ajaloo õpetajaga eesti rahava muuseomisse.Seal oli meie kodumaa ehk eestimaa ajalugu.Eestimaa sai alguse umbes 12 000 aastat tagasi kui mandrijää hakkas taanduma.Täiesti tavaline talurahvas elas vaeselt talvel polnud neil mingisuguseid raskeid töid ja talv oligi neile kõige vaesem aeg.Pereema pidi kuduma pirru valgel oma perele sokke ta sai värvist aru maitsega.Nende pisikene aken oli kaetud sea põiega ,ega sealt ei tulnud tuppa suurt valgust.Pereisa meisterdas puust kausse,taldrikuid,topse ja paljugi muid asju ka pirru valgel.Mõisa pere elas väga jõukalt.Nad said kogu aeg talurahvalt makse ehk raha.Nemad ei pidanud mitte mingisugust tööd tegema neil olid selle jaoks teeniad ja orjad.Talurahvas pidi tööd rügama mõisnike
6 F Klass MARKKUS SILDAM Eesti Ilmastik Referaat Juhendaja H.ISRAEL Keila 2013 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Kuidas kirjeldadakse Eesti ilma 4 2. Eesti ilma mõjutajad 6 3. Neli aastaaega 6 3.1 Kevad 3.2 Suvi 3.3 Sügis 3.4 Talv 4. Ida-ja Lääne-Eesti ilma erinevused 6 5. Kokkuvõte 7 6. Kasutatud materjalid 7 Sissejuhatus See referaat on kirjutatud teemal Eesti Ilmastik. Kindlasti olete märganud ,et Eestis on väga muutlikud ilmaolud. Öeldakse ju rahvasuuski 9 kuud on kehva suusailma ja 3 kuud on lihtsalt pikka kevadet. Töös peatume pikemalt teemadel 1. Kuidas kirjeldadakse Eesti ilma. 2
Fenoloogia uurib kõike aastaaegadega seonduvat. Meie geograafilisel laiusel, so parasvöötmes on tuntumaks fenoloogiliseks nähtuseks aastaaegade vaheldumine.Aastaajad on perioodid, milleks aasta jaotatakse loodusnähtuste põhjal. Eestis jaotatakse aasta ilmastiku ja taimede elu iseärasuste järgi rahvapäraselt tavaliselt neljaks aastaajaks: kevad, suvi, sügis, talv. Aastaaegu võidakse eristada ka rohkem (nt. varakevad, südasuvi, hilissügis). Astaajad on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Teaduses eristatakse samade kriteeriumide järgi fenoloogilisi aastaaegu. Lähisekvatoriaalses vöötmes ja mussoonkliimaga aladel jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: kuiv ja niiske periood. Ka astronoomilised aastaajad (astronoomiline kevad, suvi, sügis ja talv) kannavad samu nimetusi. Nende
Rohtla Asend: parasvöötme lõunaosas: Euroopas, P-ameerika, L-ameerika Tekke põhjused: kuivem kliima, inimtegevus puude raiumine Nimetused: Stepp- Aasia ja venemaa, Preeria- P-ameerika Pusta- Doonau jõe ümbrus, pampa- L- ameerika, Veld- L- aafrika Pinnamood: tasane (euroopa lauskmaa, suur tasandik, doonau madalik) Kliima: parasvöötme ja lähistroopilise mandriline · Kuum ja kuiv suvi · Külm ja kuiv talv · Sademeid 250-500, lähistroopikas kuni 750mm · Sajab kevadel Veestik: Veevaesed jõed algavad teistest vöönditest Suur veetaseme kõikumine Doonau, volga, don, dnepr Mullastik: Mustmullad- väga viljakad Probleemid: tuule- ja veeerosioonid, uhtorud, põllukaitsemetsaribad Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres. Taimed puhkavad talvel ja suvel, nad on kohastunud lühikese kevadega. Niiskusevaru maa-alustes osades. Palju liike väikesel maaalal.
Kehalise kasvatuse tasuline arvestus Uisustiili tehnikad Uisusammu tõuge: uisustiilis on jõu tootmise aeg märgatavalt suurem kui klassikastiili tõukel. Põlv ei tohi väga palju pöörduda sissepoole. Uisusammu jalatõuge algab alt keha keskjoonelt. Tõukele lisab pikkust ja kiirust siis, kui põlvi tõuke alguses kõverdada. Kui suusk pöördub servale, tekitab küljele suunduv surve edasiviivat jõudu. Keharaskus suunatakse kogu aeg otse suusale. Harrastajte üldviga on see, et suusk on kohe alguses liiga serva peal, mis vähendab tõuke jõudu ning ei taga piisavat kiirust. Seetõttu jääb tõuge lühikeseks. Keha raskuspunkt liigub nii küljellt küljele kui ka üles ja alla, sest keha sirutamine ja madalamasse asendisse laskumine annavad käetõukele ja pingutusele rohkem tõhusust. Kergelt ettepoole kallutatud asend kindlustab selle, et jõud on suunatud ettepoole, mis tagab selle, et raskuspunkt on suunatud jala etteotsa. V- nurk on palju suurem kui muudes ...
2.maailmajaod: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika 3. Milline Euroopa osa on valdavalt tasandikuline? Ida-Euroopa lauskmaa 4. Millised kivimid paljanduvad Fennoskandias? Kristalsed kivimid 5. Skeemi järgi ära tunda kurdmäestik ja pangasmäestik. A-pangamäestik B-kurdmäestik 6. Osata nimetada üks kurdmäestik ja üks pangasmäestik Euroopas. Kurdmäestik-Juura mäestik Pangasmäestik- madal mäestikud kummalgi pool Reini orgu. 7. Miks on talv Euroopas pehmem kui samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Tänu soojale atlandi hoovusele 8. Mis iseloomustab alpiinset pinnamoodi? teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved, järsud ja kaljused nõlvad, teravad ja hambulised veelahkmealad. 9. Miks on Island aktiivne vulkanismipiirkond? Kuna Island asub Atlandi ookeani keskmäestiku kohal uue maakoore tekkevööndis 13. Miks ei esine Rootsi ja Soome jõgedel suuri kevadisi üleujutusi, kuigi nende
Kokkuvõte Talvehullus Marianne Harju See on arenevate hingede ja eksinud südamete lugu. Üks talv ja kuus head sõpra: lahutamatu paar Maribel ja Meelis, Maribeli armunud poeedihingega Robert, rikaste vanemate võsuke Erik, Maribeli parim sõbranna Kati ning modellist naistemagnet Kris, kes on ühtlasi ka Kati salajane ihalusobjekt. See on lugu talvest, mil need noored avastavad, et vajavad muutust. Talvest, mille jooksul nad läbivad olulise etapi suureks saamise teel. Maribel on 9. klassi tüdruk, tema parim sõber Kati, kes armastab salaja ka Krisi, käib aga 8. klassis
Parasvöötme okasmetsad Okasmetsad läbivad katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja- Ameerika. Levinud on ka okasmetsade teine nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest. Enim okasmetsi kasvab Kanadas, Venemaal ja Skandinaavias. Taiga on suurim loodusvöönd, mille suved on soojad, vihmase ja niisked ning talved külmad. Kliima Taiga jääb parasvöötme põhjaossa, suur osa ulatub kaugele sisemaale, kus pole merelisi mõjutusi. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Sademete hulk aastas kõigub 400-1000mm vahel. Talv on peamiselt väheste sademetega. Põhiliselt sajab suvel. Kuna sademeid on palju ja aurumist vähe siis on taigas tihe veevõrk, millele on iseloomulikud talvine jääkate ja kevadine suurvesi. Taimed Okaspuud ei karda külma kuid jäävad püsima lühikese suve ja väheniiske talvega. Taigas on levinumad puud männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on kohastumus lumega hakkama saada. Nad on
Vahemereline põõsastik ja mets Külli-Triin Laanet, 8.k Sisukord Sisukord Asukoht Kliima (pildid nr. 1 ja 2) Loomastik (pilt nr. 3) Taimestik (pilt nr. 4) Inimesed vahemerelises vööndis Mida Vahemere maad pakuvad (pildid nr. 5 ja 6) Pildid Kasutatud materjalid Asukoht Vahemereline põõsastik ja mets levib 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahemikus. See levib paikades, kus on soe, päikseline ja kuiv suvi ning vihmane talv. See paikneb põhja- ja lõunapoolkera lähistroopikas. See vööde esineb Euroopa lõunaosas Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaarel, Aafrika põhja- ja lõunarannikul, Põhja-Ameerika läänerannikul (California osariigis), Lõuna-Ameerika läänerannikul (Tsiili keskosas) ning Austraalia edelarannikul. Kliima Vahemerelise põõsastiku ja metsa vöötmes on suvi soe, kuiv ja päikeseline, talv aga vihmane. Talvel esineb jõgedel üleujutusi ja sajab palju vihma. Siiski vib mõni kord
Nimi Sünniaeg Sugu aastaaeg Tähtkuju Elisabeth Mullari 25.10.1971 naine Sügis Kaljukits Marju Vaask 21.05.1951 naine Kevad Kaljukits Janet Parts 24.07.1974 naine Suvi Kaljukits Ivo Sonk 21.06.1986 mees Suvi Kaljukits Kristjan Jaanus 24.08.1957 mees Suvi Kaljukits Kairi Kulmar 23.09.1966 naine Sügis Kaljukits Annemai Kodi 21.02.1961 naine Talv Kaljukits Risto Tosso 10.05.1981 mees Kevad Kaljukits Argo Järv 29.01.1954 mees Talv Kaljukits Toomas Lohk 3.01.1950 mees Talv Kaljukits Kairi Karjust 27.02.1951 naine Talv Kaljukits Marek Karu 19.10.1978 mees Sügis Kaljukits Naima Svarts 14.05.1954 naine Kevad Kaljukits Kaie Vaask 10.01.1975 naine Talv Kaljukits Urmas Lasn 16.08
Janet Parts 24.07.1974 naine Suvi 24.07.2020 5 Ivo Sonk 21.06.1986 mees Suvi 21.06.2020 7 Kristjan Jaanus 24.08.1957 mees Suvi 24.08.2020 1 Kairi Kulmar 23.09.1966 naine Sügis 23.09.2020 3 Annemai Kodi 21.02.1961 naine Talv 21.02.2020 5 Risto Tosso 10.05.1981 mees Kevad 10.05.2020 7 Argo Järv 29.01.1954 mees Talv 29.01.2020 3 Toomas Lohk 3.01.1950 mees Talv 3.01.2020 5 Kairi Karjust 27.02.1951 naine Talv 27.02.2020 4
Kliimavöötmed KLIIMAVÖÖDE TEMPERATUUR SADEMED ÕHUMASSID Arktiline Külm Vähe AÕM kliimavööde Lähisarktiline Talv: külm Talv: Vähe Talv: AÕM kliimavööde Suvi: mP; cP Suvi: mP; cP Suvi: mPÕM; cPÕM Paras mP: Suvi: Jahe(8°C) kliimavööde Talv: Soe(5°C) mP: Palju mPÕM cP: Suvi: Soe(20°C) cP: Vähe cPÕM Talv: Külm(-15°C) Lähistroopiline Talv: mP; Cp Talv: mP; cP Talv: mPÕM; cPÕM kliimavööde Suvi: kuum Suvi: Vähe Suvi: TÕM Troopiline Kuum Vähe TÕM kliimavööde
Parasvööde Parasvöötme õhk. Lähistroopiline vööde Suvel troopiline õhk, talvel parasvöötme õhk. Troopiline vööde Troopiline õhk. Lähisekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk ja troopiline õhk. Ekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur Sademed Õhutemperatuur aasta ringi väga madal. Sademed peamiselt lumena. Suvi suhteliselt jahe, talv karm. Vähe sademeid. Suvi piisavalt soe, talv külm. Piisavalt sademeid, talvel püsiv lumekatte. Õhutemperatuur kõrge. Piirkonniti väga erinev. Soe ja kuiv, ööpäevased erinevudsed suured. Vähe sademeid. Soe ja niiske aastaaeg ja jahedam ja kuiv aastaaeg. Suvi vihmane, talv kuiv. Väga palav, ööpäevased erinevused suured. Väga palju sademeid. Tuuled Aastaajad
4 12 4 8 12 4 9 4 3 3 5 Row Labels Average of Palk jurist € 2,516.50 müügijuht € 1,690.67 raamatupidaja € 1,292.60 referent € 1,027.00 Grand Total € 1,599.55 Sünnikuu Sünnikuu Kood Eesnimi Perenimi Sugu Sünniaeg jrk. aastaaeg KAgur Karl Agur mees 2/11/1985 2 talv HAigr Helen Aigro naine 4/25/1987 4 kevad EAins Erki Ainsaar mees 5/13/1964 5 kevad MAmbr Maarja Ambros naine 5/15/1966 5 kevad EArse Erki Arsenov mees 8/14/1947 8 suvi KAsto Kristel Astok naine 11/8/1957 11 sügis EBach Erika Bachmann naine 10/7/1971 10 sügis RBaum Reijo Bauman mees 4/5/1954 4 kevad
skoripion aaloe, kaktus), loomadel pole higinäärmeid Vahemereline kuiv, päikseline erodeeritud, korgitamm, muflon, vein, põõsastik ja suvi, jahe ja toitainetest oliivipuu, känguru, ida- põllumajandus, mets vihmane talv vaesunud muld pistaatsia vöötorav, turism Rohtla kuiv, suvi kuum mustmuld, hikkoripuu, piison, põllundus (mais, Euraasias stepp, Põhja-Am ja kuiv, talv toitaineterikas tamm, sulg- pimerott, koiott nisu, suhkrupeet, preeria, Lõuna-Am pampa, niiske stepirohi päevalill) Ungaris pusta, erosioon
keskmise temperatuuri amplituud. Lähisekvatoriaal-ne Pool aastast (soojal Aasta ringi palav (soojal aastaajal Sademeid palju (1000- Passaadid Kaks aastaaega- vööde aastaajal) ekvatoriaalne keskmiselt 25°C, külmal aastaajal 2000mm/a.) suvi kuiv ja niiske. õhk (EÕ), pool aastast 20°C) selgelt tulevad esile niiske ja vihmane, talv kuiv. troopiline õhk (TÕ) soe ning kuiv ja jahedam periood. Troopiline vööde Troopiline õhk (TÕ) Aasta ringi palav (suvel keskmiselt Vähe sademeid Passaadid Kaks aastaaega- 25°C, talvel <20°C). Õhutemperatuuri (<500mm/a). tinglikult võiks
06.1971 41 44707080463 Irma Piirsalu N 08.07.1947 65 44701210234 Malle Põldmaa N 21.01.1947 66 45309010485 Argo Salu N 01.09.1953 59 36001050084 Kustav Salu M 05.01.1960 53 46504170054 Kaspar Veesimaa N 17.04.1965 47 35412110930 Arvi Väljas M 11.12.1954 58 36604060863 Aadu Pulk M 06.04.1966 46 Sünniaasta Aastaaeg Sünnikuu Tähtkuju Linn 1986 Talv Veebruar Veevalaja Jõgeva 1988 Kevad Aprill Veevalaja Paide 1965 Kevad Mai Veevalaja Rakvere 1967 Kevad Mai Veevalaja Saue 1948 Suvi August Veevalaja Paldiski 1958 Sügis November Veevalaja Keila 1972 Sügis Oktoober Veevalaja Tamsalu 1955 Kevad Aprill Veevalaja Kunda 1943 Kevad Märts Veevalaja Paldiski
AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarkliima On kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. Loomadest suudavad kohaneda ainult väga vähesed. 2. Parasvööde Tingimused põllumajandusega tegelemiseks üsna erinevad. Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Suvi on soe ning talv on külm. Suvel on keskmine õhutemperatuur 15°C, talvel alla 0°C. Talvel sajab kohati lund. Neli selgesti eristuvat aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv. Parasvöötme metsad (sega, leht ja okasmetsad), rohtlad. Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvöödet. 3. Jahe parasvööde Vegetatsiooniperiood kestab vaid 35 kuud. Levib looduslikult okasmets. Suvi on lühike ja jahe ning talv külm ja pikk. Põlluajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja
Asula Ilm praegu Ilm Kliimaandmed Geograafilised Soojusvöö Kõrgus merepinnast Aastaajad nädalavahetusel koordinaadid Riia 12..18°C 11...21°C Riias on aasta 56°5715.012 N Parasvöö 7 meetrit merepinnast Kevad, suvi Ööpäevas keskmine 24°70.012 sügis, talv sademete hulk 633 mm. Kõige vihmasem kuu on juuli, kuivem Veebruar Tokyo 27...32°C 22...30°C Tokyos on suved 35°422N Parasvöö 37 meetrit merepinnast Kevad, suvi,
laiuskraadil Hispaania, Itaalia, Türgi Kitsas vööndis mõlemal Aafrika, Lõuna-Ameerika Saudi Araabia,Mehhiko, pool ekvaatorit, Egiptus Indoneesias, Malaisias, Brasiilias Parasvöötme mereline Parasvöötme mandriline Lähisarktiline kliima Arktiline kliima kliima kliima Temperatuur Temperatuur kõigub palju, Talv on külm, suvi jahe Kõige külmem piirkond. Talv pehme, suvi jahe, umbes 30 *C Temp. kõigub palju Talvel on väga külm, suvi Temp. kõigub vähe Talv külm, suvi soe jahe, temp kõigub palju Sademed Sajab vähe, suvi vihmane, talv Suvel sajab rohkem, talvel Sajab vähe, läbiaasta Õhk niiske, sajab läbi aasta sademetevaene sajab vähem
Keem. 3. 20. ja 30 Kuum ja kuiv Helehallid, Põõsad ja Kõrb laiuskraadide troopiline kliima. toitainete vaesed. poolpõõsad. vahemikus. 4. 30. ja 40 Kuiv kuum suvi, Viljakad Igihaljad Vahemereline laiuskraadide jahe vihmane pruunmullad põõsastikud põõsastik ja mets vahemikus. talv. 5. Parasvöötme Kuiv. Lössimullad. Kuivalembelised Parasvöötme lõunaosas, 40-55k. Mustmullad, kõrrelised. rohtla pl ja ll. toita. rikkad. 6. Põhjapoolkeral Toitaine rohked Värviküllasus Parasvöötme pruunmullad. sega- ja lehtmets 7
saata. Adara põgenes kodust ja peitis end suure tamme otsa. Ta nägi pealt kuidas kolm loheratsaniku ta onu Hal i tapsid. Ehmatusest jooksis ta jõe äärde ja peitis end koopasse, loendades päevi, mil tuleb ta sünnipäev, sest siis saabub ka külm ja jäälohe. Peale tukastamist ärkas ta ja tundis külma. Koopa ees oli jäälohe, kes kunagi suvel ei ilmu. Adara palus, et lohe viiks ta maale, kus on alati talv ja külm. Viimasel hetkel kuulis ta isa karjatus ja hakkas nutma. Ta pisarad põletasid lohe nahka. Taluni jõudes nägi ta kuidas kolm lohet ta isa kõrbend loomi söövad. Kohe kui loheratasanik teda märkas, hõikas ta teisi ja nad ronisid oma lohede selga ja asusid võitlusesse. Kaks tulelohet suutis jäälohe hävitada, kolmas, aga sai jäälohele pihta ja ta langes maha. Viimase karje ja hingetõmbega hävitas ta ka kolmanda tulelohe. Adera tormas perele appi ja nad põgenesid
tuule ja veeerosioon parasvöötme mussoonkliima kliima: talved külmad ja kuivad, suved soojad ja niisked kevadel niiskusepuudus ja suve lõpus ülejääk, mistõttu on vajalik rajada niisutussüsteeme jahe paraskliima rukis, oder, kaer, kartul, lina, raps vegetatsiooniperioodi pikkus vaid 35 kuud suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk põllumajanduslikku maad vähe leetmullad väheviljakad mõõdukas paraskliima nisu, oder, kaer, rukis, kartul, põldhein, viljapuud ja põõsad soe paraskliima riis, soja, mais, päevalill, viinamari, sojauba, suhkrupeet lähistroopiline kliima F F F B G B B G
(500 mln ha põllumaad +700 mln ha rohumaad) Eristatakse: · Enamik haritavast maast rohtla ja lehtmetsavööndis 1) jahedat, · Põhjaosas lühike, kesk- ja 2) mõõdukat, lõunaosas pikk 3) sooja parasvöödet. vegetatsiooniperiood · Aktiivsete temp. summa 1000 4000 °C JAHE PARASVÖÖDE · Vegetatsiooniperiood 3- 5 kuud · Okasmetsa piirkond, põllumaj. maad vähe · Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk · Väheviljakad leetmullad · Kasvatakse teravilju, (rukis, kaer, oder) kartulit, köögivilju, lina, rapsi. MÕÕDUKAS PARASVÖÖDE · Vegetatsiooniperiood 5 kuud või rohkem · Eristatakse: 1) merelise kliimaga alad pehme, niiske talv (teraviljad, sõstrad, õuna -puud, piimakarjakasvatus). 2) mandrilised alad külm talv, lühike vegetatsiooni periood 3) Kaug-Ida mussoonvaldkond suve lõpul, sügisel rohked sademed SOE PARASVÖÖDE
nimetused kattuvad. Kuidas vahelduvad aastaajad erinevates loodusvööndites? ¡ Aastaajad on selgelt väljendunud parasvöötmes, vähem lähistroopikas ning arktilistel aladel. ¡ Erinevatel aastaaegadel on erinevates piirkondades erinevad temperatuurid ning loodusnähtused. ¡ Mõnes piirkonnas jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: v Lähisekvatoriaalses vöötmes: kuiv ja niiske periood v Polaaraladel: lühike suvi ja pikk talv Mis on polaarjoon? Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal. Polaarjoonest pooluse suunas esinevad polaarpäev ja polaaröö. Polaarjooni on kaks: Põhjapolaarjoon ning lõunapolaarjoon. Talv ¡ Astronoomiline talv algab talvise pööripäevaga ehk talvise päikseseisakuga. ¡ Talvine pööripäev on ööpäev iga aasta 21. või 22.detsembril. ¡ Talvise pööripäeva ajal on põhjapoolkeral lühim päev ja pikim öö, lõunapoolkeral aga pikim päev
Barokiajastu seminar 1. A.Vivaldi Talv I 3:43 2. A.Vivaldi Talv II 2:22 3. A.Vivaldi Talv III 3:54 4. J.-Ph. Rameau Süit Sarabande 3:32 5. J.-Ph. Rameau Süit Gigue 2:40 6. J.S.Bach HTK I Prelüüd ja fuuga C-duur 3:47 7. J.S.Bach Matteuse passioon koor nr. 1 Kommt, ihr Töchter, helft mir klagen 6:58 8. J.S.Bach Matteuse passioon Retsitatiiv ja koor Und siehe da, der Vorhang
I variant Olgu meil laused: A Sajab vihma E On suvi B Sajab lund F On talv C Sajab rahet G On külm D Sajab H On soe Kirjutada valemite abil: a) Talvel ei saja vihma Õige vastus: F¬ A [4 punkti] Tüüpilisemad vead: F&¬A "On talv ja ei saja vihma" [0 p] F¬A Ei ole ju üldse süntaktiliselt korrektne valem. Ilmselgelt üksteise pealt maha kirjutatud (oli väga populaarne variant) [0 p] 0 p - 68% 1 p - 0% 2 p - 0% 3 p - 0% 4 p - 32% b) Mitte kunagi ei saja korraga vihma, lund ja rahet Õige vastus: D¬ (A&B&C) [4 punkti] Tüüpilisemad vead: ¬(A&B&C) "Korraga ei saja vihma, lund ja rahet" [3 p]
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
