3 Venemaal, Ida-Euroopas ja USAs, eriti New York City's. Nüüd tegeletakse tänavatreeninguga terves maailmas. Tänavatreening on kombinatsioon kergejõustikust ja vabaharjutustest. Street Workout on tänapäevasem versioon keharaskuse treenimisel. Street Workout tiimid ja võistlused toimivad ülemaailmselt. (Wikipedia.org) Tavaline treening koosneb füüsilistest harjutustest nagu rippes kätekõverdused, kätekõverdused, harjutused õlavarre kolmpealihasega, kõhulihaste harutustest ja kükkidest. (Wikipedia.org) Mõned peamised kasud, mida tänavatreening annab: · See on täielikult tasuta · Saab harrastada absoluutselt igal pool väljas ja siseruumides · Varustus võib selleks täielikult puududa · Sellega kaasneb tervislik eluviis (Wikipedia.org) 4 2
5. Täiskükist üleshüpped: nii mitu korda kui vana oled. Igal uuel nädalal tee 1-2 üleshüpet rohkem, kui eelmisel nädalal 6. Kükid ühel jalal: ühe jala peal nii mitu korda kui vana oled (kindlasti mõlema jalaga). Igal uuel nädalal 1-2 kükki rohkem. 7. Käte kõverdused toenglamangus: nii mitu korda kui vana oled. Igal uuel nädalal tee 1-2 kätekõverdust rohkem 8. Käte kõverdused rippes ehk ,,lõuatõmbed": tee niimitu korda kui vana oled (kui järjest ei jõua tee kasvõi ühe kaupa; kui juba suudad teha järjest oma vanus kordi, siis lisa igal uuel nädalal 1 kordus) 9. Rippes jalgade tõstmine: tee oma vanus kordi. Igal nädalal proovi teha 1-2 korda rohkem, kui eelmisel nädalal 10. Istesse tõusud: tee kaks korda nii palju, kui vana oled, Igal uuel nädalal ürita teha 2 kordust enam. 11. Sillas käte kõverdused: tee oma vanus kordi
·Kätekõverdused põlvedel ·Kätekõverdused ·Smith kangiga surumine kaldpingil ·Kätekõverdused tõstetud ülakehaga ·Kätekõverdused jalad pallil ·Kätekõverdused tõstetud jalgadega Kõht ·Kerepainutused trenazööril ·Torso Tiger kangiga ·Puusatõsted lamades ·Põlvest kõverdatud jalgade tõstmine rööbaspuudel ·Kerepainutused plokil ·Lamades ülakehatõsted jalad üleval ·Lamades ülakehatõsted ·Ülakehatõsted kaldpingil ·Kerekallutused hantliga ·Jalgade tõsted rippes ·Jalgade viimine rippes üle pea ·Jalgade viimine rippes mõlemale küljele ·Ülakeha ja jalgade tõsted ·Ülakehatõsted kaldpingil ·Jalgade tõstmine rööbaspuudel ·Lamades jalgade kallutused küljele ·Lamades sirutused kettaga ·Ülakehatõsted kaldpingil kehapööretega ·Jalgade tõsted rippes küljele ·Lamades ülakehatõsted lisaraskusega pöördega küljele ·Külililamangus ülakehatõsted ·Küünarvarstoengus keha hoidmine ·Küünarvarstoengus keha hoidmine põlvedel
Tee harjutust kiiresti 16 kuni 32 korda, seejärel vaheta jalg. Mõned harjutused kõhusirglihastele: 1)Ülakeha painutamune.Lamada põrandal,sääred asetada pingile.sooritamisel kõverda ülakeha lülisambast,kuid mitte püüda üles istuda. 2)Rippes jalgade tõstmine üle pea.Rippudes varbseinal tõsta sirged jalad võimalikult kõrgele,võimaluse korral ka peast kõrgemale.(üks raskemaid,kuid väga efektiivne.Harjutuse sooritamine eeldab juba tugevamat kõhtu!) 3)jalgade tõsted rippes.Rippudes varbseinal või rõhtpuul,tõsta sirged jalad horisontaalselt ette. (Harjutust sooritada,mitte hoogsalt!) Harjutused seljalihastele 1. Lähteasend: kõhuli põrandal, käed sirgelt ees, pöidlad püsti, varbad enda poole püsti tõmmatud. Tõmba kõht ja tuharad sisse, ülakeha maast lahti. Vii sirged käed võimalikult kõrgelt selja taha, suru abaluud kokku, mine tagasi lähteasendisse, ülakeha endiselt maast lahti. Tee harjutust 2 x 15 korda. 2
10. Jahutusribid vajavad iganädalast hooldust 11. .. 12. Langetussuunda mõjutavad- puu kalle, võra asetus, teised puud, maastik, kokkuveotee, tuul, elektriliinide paiknevus, sõiduteede paiknevus, kraavid, hooned.. 13. Langetussälgu sügavus 1/4 -1/5 , langetussälgu nurk (45)-60-90 kraadi, Tasapindade vahe 0-4cm, pideriba ¼ 14. Labidaga keeramine, Vintsimine, Kelk 15. Alt puu ära langetamine millel antud puu rippes on. 16. Ohutu vahemaa 2,5 puu pikkust 17. Sae käivitamine- Jalgevahel, maas 18. Igapäevane hooldus- keti teritus, saelati puhastamine, õhupuhasti puhastamine, siduri kaane puhastamine saepuru ja õli massist. 19. Teritus nurk- pehmel puul 35 kraadi, kõval puul 30 kraadi 20. Võsasae teritus nurk 10-15 kraadi 21. 20-30 cm peab olema võsasaag seadistatud maast 22. Võsasael vajab reduktor pidevat õlitamist 23
9) Nimetage atleetvõimleja kolm peamist eesmärki. - Tippu pürgiv, harrastav ja raviv-taastav 10) Nimetage ühele lihasgrupile sooritatav üks baas- ja üks formeeruv harjutus. - Rinnalihased: B rinnalt surumine, F käsikutega lendlemine Biitseps: B püsti kangiga küünarvarrest kõverdamine, F biitsepsmasinal Seljalailihas: B ette/kukla taha tõmbed rippes, F bloki pealt ette7kukla taha kitsalt, laialt istudes Õlalihas: B kangi/käsikutega surumine laia haardega, F käsikutega lendamise erinevad variandid (püsti, kaldus) Esireielihas: B kükid, F pendelmasinal Tagareis: B jõutõmme sirgete jalgadega, F masinal kõhuli sääre üles tõstmine 11) Kirjeldage lühidalt üks mikrotsükkel. - 2 nädalat koleerikul, 1 nädal flegmaatikul raskemat trenni; 1 nädal nii koleerikul kui ka
Ringtreening 3-4 seeriat. 30 sek harjutust, 30 pausi. Seeriapaus 7-10 min. 1. Toenglamangus, jalad varbseinal kätekõverdused.- jalad põlvili asendis, käed ees kätekõverdused. 2. Hüpe toenglamangusse harjutus algab mast kätekõverduse asendis edasi hüpe konnakükki. 3. Pikad väljaasted.- Pikad sammud astudes edasi, kahe jala vahe peaks olema ideaalis 90 kraadi 4. Kiirendus 50 m.- kiirendus jooks 50m 5. Rippes jalgade tõstmine- selili maas, jalad rist, ja nüüd tõstad jalgu õhku käed panna keha kõrvale. - harjutus treenis kõhu-, käte-, jala-, reielihaseid. Venitused :
(GM ) = Tm + - ( KG ) t - GM 0 - xa = + 2 325 0,11 15970 = 8,20 + -1,9 - 0,5 - = -0,74m 19200 + 325 2 317 Järeldus: Laeva avarii vee vabapinna tõttu lõplik metatsentri kõrgus on negatiivne ja seega negatiivne algpüstuvus ning laev on rippes. Staatilise püstuvuse diagrammil moodustub nn. angle of loll. 4.2. Vigastatud ruumi veega täitumise kiirus Ruumi veega täitumise kiirus m3/sec läbi veealuse ava arvutatakse valemist Q = µ A 2 g H või Q = µ A 2 g ( H - h) , siin vooluhulga tegur, mille suuruseks 0,6 ...0,75; A augu pindala; H augu süvis laeva WL-st;
jätta. 14 Inimesed, kes pikemat aega teinud oma trenne algaja kavade järgi, siis neil tasuks liikuda uue kava juurde, ehk edasijõudnute kava jaotatuna kaheks: 1. päev - Ülakeha Seeria Surumine kangiga lamades 3 x 8 - 10 Surumine hantlitega kaldpingil 3 x 8 - 10 Rippes kätekõverdused althoidega 3 x 8 - 10 Ploki tõmbed vastu kõhtu istudes 3 x 8 - 10 Surumine hantlitega istudes 3 x 8 - 10 Lendamine küljele hantlitega seistes 3 x 8 - 10 Küünarvarte kõverdamine kangiga seistes 3 x 8 - 10 Prantsuse surumine kangiga lamades 3 x 8 - 10
Ühe teooria põhjal peaks lava asuma meeter allpool lage. Sellest veidi madalamal peaks asuma aste, kuhu on võimalik leilivõtmise ajal jalgu toetada, aga kus sageli jäävad peatuma ka algajad saunaskäijad või tulise leili pelgajad. Selle kõrgus on väga oluline, sest on ju ebamugav leilivõtmise ajal istuda, jalad rippes või põlved lõua all. Astme kõrgus maast peaks olema 45–46 cm. 3 Voodrilauad ja tuulutusliistud Fooliumi peale paigaldatakse tuulutusliistud, et ka voodrilaua taga õhk ringleks. Tavaliselt on liistud poole õhemad kui karkassipostid. Seesmise kihina läheb seina sisevoodrilaud, mida saab panna horisontaalselt või vertikaalselt.
II – kätelseisu tõusmiseks sooritatavad hooelemendid; III – staatilisse jõuelementi jõudmiseks sooritatavad hooelemendid; IV – jõuelement ja staatiline jõuelement; V – mahahüpe. Toenghüpe – Vault Hüpete nimetused ja alghinded on antud sellekohases tabelis. 5 Rööbaspuud – Parallel Bars I – toengus mõlemal rööpal sooritatavad hooelemendid; II – õlavarstoengus sooritatavad hooelemendid; III – rippes mõlemal rööpal sooritatavad hooelemendid; IV – jõu-, püsi- ning jalahooelemendid ja külgsuunas ühel rööpal sooritavad elemendid; V – mahahüpe. Kang – High Bar I – suured ripphood ja pöörded; II – lendelemendid; III – kangilähedased elemendid (nn kangi-sisesed ehk in-bar-elemendid); IV – väänakhoide-, tagarippe- ja tahapoolsed elemendid; V – mahahüpe. 2.7 Vead: Tehnilise sooritamise ja kehaasendite vigasid loevad kokku B-kohtunikud. Vigade eest võetakse
kõrguse muutmisega või maas oleva jala kõrguse muutmisega.). 5 7. Parema jalaga aluselt (võimlemiskastilt) üleshüpped (nurk üleval oleva jala põlveliigeses mitte alla 900 . Nurka saab suurendada või vähendada kas kasti kõrguse muutmisega või maas oleva jala kõrguse muutmisega.). 8. Jalgadevahetused kiirusele. 9. Pikad väljaasted. 10. Kiirendus 50 m. 11. Rippes jalgade tõstmine. Kindlasti tuleb ringtreeningute läbiviimisel arvestada treenijate vanust, sugu, ala ning individuaalsust. Et treening vastaks võimetele, siis tuleks muuta vastavalt õpilastele harjutuste kestust, puhkepauside kestust, seeriate arvu. Treeningu intensiivistamisel on soovitav muuta vaid 1 tegurit korraga. Ei ole otstarbekas järsult suurendada harjutuse kestust ning samaaegselt vähendada puhkepauside kestust
· Võta kätega laua äärest kinni ja lükka tooli tahapoole. · Vaata põrandat. Jälgi, et selg oleks sirge. · Lase lihastel venida. · Lõdvesta. 10. Harjutused ülakehale · Võta ühe käega kinni tooli äärest või käetoest. · Lase teise kehapoole käsi rippu. 12 · Lõdvesta. · Pinge alanemisel tee käega ringe. · Kalluta pea rippes oleva käe suunas. Sama teisele poole. · Tee õlaringe vaheldumisi õlgade tõstmisega. 11. Harjutused alaseljale · Istu tooli äärele. · Aseta üks käsi seljale, teine kõhule. · Tõmba kõht sisse püüa naba tõmmata ülespoole hoia. · Lõdvesta. 12. Harjutused kättele · Siruta käed ette tee randmeringe, seejärel sama küünar- ja õlaliigesest. · Lõdvesta
Maapind sulab ja juured ärkavad, puu mahlad hakkavad liikuma, lehepungad puhkevad. (Sirutus päikese poole ja jalaga uuristada maad, kükitada ja sirutada end pikaks, koos hoitud peopesad avanevad). “Vahtrapuu sügis” Külm näksib lehti vahtrapuult, (kikivarvul seistes näpitakse kord ühe, kord teise käega ees ülalt alla) neid keerleb, keerleb alla. (kätega ees ülalt alla spiraalikujulised liigutused) Vihm rabistab ja tõstab tuult, (käed ees ülal, sõrmede rippes liigutamine, siis käte paralleelsed lainetused ülal) uks talvele on valla. (käed laia kaarega eest kõrvale alla) Käeline tegevus Puulehekroonid Vahtra lehtedest saab teha toredaid peaehteid, kroone või lauakaunistusi. Selleks: murra esimene leht topelt kokku , tee sama teise lehega ning aseta osaliselt eelmise peale. Murra järgmine leht topelt üle eelmise ning jätka kuni oled saanud sobiva pikkuse. Krooni tegemiseks saab lõpu algusega kokku viia ning lehevarrega kinnitada.
5. Redeleid võib ajutisel kõrgtööl kasutada töötamiskohana üksnes erandjuhul, kui muude ohutumate töövahendite kasutamine ei ole õigustatud vähese ohu, lühikese kasutusaja või kohapealsete olude tõttu, mida tööandja ei saa muuta. 2.7.6. Köisi ja trosse (edaspidi köis) võib ajutisel kõrgtööl kasutada üksnes juhul, kui riskianalüüs näitab, et see on ohutu ja kui muude ohutumate töövahendite kasutamine ei ole võimalik. Kui see on vajalik ja võimalik, tuleb köie otsas rippes töötamisel ette näha vajalike lisaseadmetega istme kasutamine. 2.7.7. Sõltuvalt valitud töövahendi liigist peab tööandja kindlaks määrama asjakohased ohutusmeetmed. Vajaduse korral tuleb ette näha kukkumist takistavate või peatavate ühiskaitsevahendite (kaitsepiirded, ohutusvõrgud jne) kasutamine, mis peavad hõlmama kogu ohuala, kuid võimaldama juurdepääsu redelile või trepile. 2.7.8. Kui tööülesande täitmine nõuab kukkumist takistava või peatava
Nii hakkavad erinevad tooted paremini silma · Väljapanekule tuleb juurde tuua fookuspunkte s.t. tähelepanu tõmbavaid esemeid, värve · Ühest kategooriast kaubad(värv, tegumood..) paigutatakse lähestikku (jooks, aeroobika..). Ühe kaubamärgi kaubad asetatakse ühele kandurile või selleks konkreetselt eraldatud seinapinnale · Vältida kaupade kuhjumist riiulitel ja kaubaalustel. Arvestada toote mahtu(joped, topid). Rippes maksimaalselt 6-10 eset, lappes vastavalt toote mahukusele 2-6 eset. · NB! Mitte kunagi ei voldita riiulitele jopesid ja kilekaid · Riideid ei tohi suruda tihedalt üksteise vastu, kliendil peab olema mugav toodet kätte saada · Igal kaubamärgil peab olema oma firmamärgiga riidepuu · Riidepuu konksud peavad jooksma ühes suunas · Volditud kaupade puhul kasutada voltimisraame Müügikampaaniad
ohutumate töövahendite kasutamine ei ole õigustatud vähese ohu, lühikese kasutusaja või kohapealsete olude tõttu, mida tööandja ei saa muuta. (Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §12¹ lg5) Köisi ja trosse (edaspidi köis) võib ajutisel kõrgtööl kasutada üksnes juhul, kui riskianalüüs näitab, et see on ohutu ja kui muude ohutumate töövahendite kasutamine ei ole võimalik. Kui see on vajalik ja võimalik, tuleb köie otsas rippes töötamisel ette näha vajalike lisaseadmetega istme kasutamine. (Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §12¹ lg6) 1. Mis saab tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise korral? Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või
jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega · Fantoomtoolil istumine · Kämbla dünamomeetria · Ülekeha tõstmine kõhulilamangus Liikumiskiiruse ja liigutuste kiiruse mõõtmise meetodid Lõikude (süstik) jooksud, Lühimaa (sprint) jooksud, Plaatide puudutamise test MuscleLab võimaldab mõõta
ja B' s.t. kaadumisenurga asendid ka algpunktis 0. Püstuva tasakaalu punktid on C ja C'. Selline negatiivse algpüstuvusega laev ei ole võimeline 38 3. Laeva püstuvus ekspluatatsioonis olema püstasendis tal on alati punktidele C või C' vastav kreen loll (i.k.angle of loll) tüürpoordi või pakpoordi sõltuvalt tuulest, lainest või rooliasendi muutmisest jne laev on nn. rippes. Ei saa aga väita, et selline negatiivne algpüstuvus muudab laeva lõplikult ebapüstuvaks ja kaaduvaks, kuid laev on ekspluatatsiooniks kõlbmatu. 3.3. Dünaamiline püstuvus Dünaamiliseks püstuvuseks nimetatakse laeva võimet vastu panna dünaamilisele kreenivale momendile ümberminemata ehk kaadumata. Laeva kreeni vaatlemine dünaamilises kreeniva momendi olukorras, kui moment kasvab suurima väärtuseni väga väiksel ajavahemikul või
· Veorauad · Ülemine tõmmits · Püsttõmmitsad · Tõstehoovad · Pingutuslülid · Piirdeahelad. Riputusseade on kinnitatud traktori külge tõstemehhanismi vahendusel. Tõstemehhanism koosneb: · Tõstevõll · Tõstehoovad · Silindrihoob · Jõusilinder. Riputusseadmed on: · Kolmepunktilised · Kahepunktilised · Universaalsed. Kolmepunktilise riputusseadme korral on traktori toese küljes kahe veoraua ja ülemise tõmmitsa otsad. Rippes olev masin ei saa traktori pikiteljest kõrvale kalduda (näit. vahelharimisel). Kahepunktilise riputusseadme korral on mõlemad veorauad traktoriga ühendatud ühes punktis. Traktorit saab töömasina suhtes pöörata. Universaalse riputusseadme korral saab ühendada mõlema skeemi kohaselt. 2. Käitusvõlliga (jõuvõtuvõlliga) käitab traktor temaga ühendatud masinaid. Traktoril paiknemise koha järgi eristatakse: · Tagumisi käitusvõlle · Külgmisi käitusvõlle
LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... ...
Kumbagi ei saa kõrvale jätta, kahjustamata teist, kahjusta- mata kogu sportliku ettevalmistuse taset. Spetsiaalettevalmistuse sisu sõltub eel- dustest, mille loob üldettevalmistus, üldettevalmistuse sisu määravad sportliku spetsiaalsuse iseärasused. 9. Milline on valitud spordialal teie maksimaalne koormus? Treening tõstekangiga millel raskus 1KM >85% (1-3x) Nt. lamadessurumine, täiskükk, jõutõmme, rippes küünarvaret kõverdamine lisaraskusega… 10. Milliste tsüklite kaupa ehitatakse üles treeninguprotsess? Mikrotsükkel (nädal) Mesotsükkel (kuu) Makrotsükkel (aasta) TREENINGU ADAPTATSIOONILISED ASPEKTID. 11. Milles seisneb kiir- ja kestusadaptatsiooni erinevus? Üks tekib vahetult pärast treeningärritaja toime algust, teine tekib järk-järgult kõikide treeningmõjutuste kestva ja mitmekordse tegevuse tulemusena. 12
.. kaks politseimeest... kaks pisikest poissi... kaks väikest titat... (Iga kord ise sõrmed teretavad üksteist) 1.7. Turvalaule lastele Eesmärgid: arendada/õpetada sõnavara, peen motoorikat, häälimist ja foneemiteadlikkust Oktoober Külm näksib lehti vahtrapuult (kikivarvul seistes näpitakse kord ühe, kord teise käega ülalt alla) Neid keerleb, keerleb alla ( kätega ees ülalt alla spiraalikujulised liigutused) Vihm rabistab ja tõstab tuult ( käed ees ülal, sõrmede rippes liigutamine, siis käte paralleelsed lainetused ülal) Uks talvele on valla ( käed laia kaarega eest kõrvale alla) (Rekkaro, 1992) Sõbrale Vesiratas veere, veere, ojake sind aitab ( käed küünarliigesest kõverdatult vaheliti ees, käte vertikaalringid ümber üksteise) Tuuleratas keerle, keerle, tuuleke sind aitab ( sama, ringid vastassuunas) Ojakene, veega kanna ( käed ees vasakul, lainjad liigutused paremale) Tervitusi sõbrale (käega lehvitamine) Tuulekene, tiivad anna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
