Sisseütlev kellesse? millesse? autosse autodesse NIMETAV Sanatoorium Sanatooriumid Süda Südamed OMASTAV Sanatooriumi Sanatooriumide Südame Südamete OSASTAV Sanatooriumit Sanatooriumeid Südant Südade SISSEÜTLEV Sanatooriumisse Sanatooriumitesse Südamesse Südametesse NIMETAV Tare Tared Kartul Kartulid OMASTAV Tare Tarede Kartuli Kartulite OSASTAV Taret Taresid Kartulit Kartuleid SISSEÜTLEV Taresse Taredesse Kartulisse Kartuitesse NIMETAV Raudne Raudsed lihtne lihtsad
VANA-ANTSLA KUTSEKESKOOL KIVI-JA BETOON KONSTRUKTSOONIDE EHITUS ARLET PÕDER ÖKOMAJAD Referaat Juhendaja: Kermo Kasak Vana-Antsla 2012 Sisukord SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 ÖKOMAJA......................................................................................................................................4 KOKKUVÕTE................................................................................................................................8 KASUTATUD MATERJALID........................................................................................................9 SISSEJUHATUS Tahan teada mis on ÖKOMAJA ja milleks ta on oluline. 3 ÖKOMAJA Ökoloogiline mõtteviis levib...
Üldmulje etendusest on väga hea. Etendus oli minu jaoks vägagi meelepärane, kuna nii näitlejad, kui ka koht, kus lavastus toimus, lõid meeldiva õhkkonna. Laval kujutati erinevaid ruume. Enamasti toimus tegevus talus, selle jaoks oli lavale paigutatud voodi, laud, pingid, nõud. Samuti oli lava ees mullakiht, mis andis ka teistsuguse vaate lavale. Mullaga kujutati talu ühte osa põrandast. Kuna etenduses jooksis paralleelselt kaks aega, siis kujutati laval ka tavalist tare, kus taat mõtteid mõlgutas. Sel ajal oli valgus ainult näitleja peal, kes istus pingil. Lavakujundus mõjus väga realistlikult, kuna see aitas luua õige atmosfääri. Tegevuskoha muutumisest sai aru, kui näitlejad liikusid ning rääkisid, veidi muudeti ka laval olevaid asju. Tegevusaja muutusest sai aru, kui valgus oli suunatud ainult ühele näitlejale, ka muutusid sel ajal näitlejad. Teisisõnu mängis ainult üks näitleja etenduse mõlemas ajas, teised kõik muutusid.
Animal Collective - "Merriweather Post Pavilion"(ilmumisaeg 20.01.2009) Animal Collective on Ameerika avangardmuusika bänd, kes on üks freak-folk trendi esile toojatest viimase dekaadi sees. Viimaste albumitega on aga nad läinud akustilisest muusikast elektoonilisemaks ja tantsulisemaks. Grupp alustas oma tegevust 2000 aastal, koosneb hetkel kolmest mehest Avey Tare (David Portner; vokaal, kitarr, süntesaator, sämplingud, löökpillid), Geoloog (Brian Weitz; elektroonika, sämplingud, vokaal), Panda Bear (Noah Lennox; vokaal, löökpillid, sämplingud, kitarr), varem oli bändis ka Deakin (Josh Dibb, kitarr, vokaal), kes võttis bändist ajutiselt puhkust. Neil on ka oma plaadi firma Paw Tracks. Panda Bear ja Avey Tare on andnud välja ka sooloalbumeid. Merriweather Post Pavilion`i on nimetatud paljude kriitikute
kodu poole kõndima, tare poole tõttama, tare poole tõttama. Paneme piibud põlema, vanad tobid tormama, uhked tobid uhkamaie! Hakkame, mehed, minema, kodu poole kõndima, tare poole tõttama, tare poole tõttama. 11 Gustav Ernesaks juhatas (nais-, sega- ja) meeskoore Rakvere rajooni laulupäeval rahvamaja pargis 1947.a. 12 Gustav Ernesaks on olnud meie seas suurepärane helilooja. Ilma temata ei oleks meil nii
Eesti Nuku- ja Noorsooteater Teatri rajas nukunäitleja ja -lavastaja Ferdinand Veike Eesti Nuku- ja Noorsooteater on tänaseni Eesti ainus professionaalne riiklik laste- ja noorteteater. Esimene etendus oli Tare-tarekest (Samuil Marsak) 1962. a. esietendub Uno Leiese "Buratino lendab kuule". Ferdinand Veike nukk Buratinost saab aastakümneteks Nukuteatri sümbolkuju. Rein Agur Eero Spriit Evald Hermaküla 2010. aastal avati Eesti Nuku- ja Noorsooteatri kõrvalhoones maailmas ainulaadne Nukukunsti Muuseum
märjäs teid ära mädani." Paistu. H II 68, 370/2 (24). 1902. See motiiv oli selgelt leitav antoloogiast. Kuuludes siis teema laulud loodusest ja loomadest alakategooriasse vihm, vesi, udu. Tüübi number on 158 A1 Vihm üle ole ei kotu, kun ma kuiva, vaeselapsest. Tsiteerin read, millele tare aset, kun tahene. tugineb minu otsus: ,,Mul pole kodo, kun ma kuiva, mul pole tare, kun tahene." Tarvastu. H II 55, 306/7 (39). 1896. Ka siin on tegemist ,,Vihmaloitsuga", tsiteerin miks: ,,Ei ale esä tare tennü egä veli paari pannu
tuleks alustada Pokukojast, kus oleksid olemas kaasaegsemad arvutid ja mud sidevahenid, et saaks kokku leppida näitusi, konverentse ja rühmi registreerida. Enesekindlalt jääb ta endale kindlaks, et Pokumaa ehitamist poleks võimalik mujalt alustada, kui Pokukojast, kust saaks Puuko tare ja muid ehitisi valvata ja kust kogu ehituse ja üleüldine korraldamine toimuks. Tähelapnu ei jää pööramata ka sponsorlusele, mis on möödapääsmatu tegur üleüldse mingisuguse ettevõtte puhul, siiski ei sobi pokkudele igasugune sponsorlus. Pokud ei ole avaliku elu tegelased ja seetõttu tuleb väga läbi mõelda,kuida sneid eemal hoida meeidakärast, kuid siiski konkurside ja muude pokusõbralike asjadega endale sponsoreid leida.
Külastuse kuupäev Kellaaeg Kirjeldus 1 3.10.08 17.50 Hesburger Viisakas teenindus 2 3.10.08 22.30 Jõujaam Viisakas, hea ja kiire teenindus 3 14.10.08 19.15 Türi Grossi kauplus uimane teenindaja 4 17.10.08 14.30 Paide Maxima viisakas ja hea teenindus 5 16.10.08 16.15 Kadri Tare ebaviisakas, uimane, külm teenindus 6 1.10.08 13.55 Türi Apteek viisakas ja hea teenindus 7 4.10.08 14.20 Tallina rong Viisakas teenindus 8 3.10.08 13.35 Perearst Ükskõikne teenindus 9 4.10.08 15.15 Anttila kauplus Viisakas, kiire, sõbralik teenindus 10 1.10.08 19.55 Taisto buss Kiire kuid külm teenindus Hesburger
aastal Saksamaale, töötas Berliini lähedal Viibis vahepeal mõned kuud kodumaal 1894.aastal Venemaa Välismaal kirjutas palju luuletusi 1898 a suri Jaan Lellep Alates 1906 a. elas ja töötas Tartus Esimene luuletus ilmus 1886 a 9 luulekogu Luuletaja sügav humanism Proosaraamat ''Väikesed pildid Eestist'' Suri 13.märts 1957, maetud Tartu Raadi kalmistule Mälestusi Laanekivi Manni Lapsepõlvest Keskmeks tare ja talu, kõrvalhooned ja loodus Manni esimesest seitsmest eluaastast TÄNAN KUULAMAST!
Liiri, lõõri lõõkookõnõ, Liiri, lõõri lõokene Piiri, pääri pääkokõnõ Piiri, pääri pääsukene Tsiiri tsääri tsirgukõnõ Tsiiri tsääri linnukene Kos so kul´la pesäkene Kus sul kulla pesakene? Tarõ takan tammõ otsan. Tare taga tamme otsas. Kos tamm jäie? Kus tamm jäi? Vanamies ragi maha! Vanamees saagis maha! Kos vanamies jäie? Kus vanamees jäi? Vanamies kuoli ära. Vanamees (kooles ehk suri) ära. Kos tima matõti? Kus tema mateti? Pikä=põllu pendre sisse. Pika=põllu peenra sisse. Kos pennär jäie? Kus peenar jäi? Must kikas savits üles. Must kikas kaevas ülesse. Kos tu kikas jäie? Kus too kikas jäi? Kikas lennäs roogu
Liiri, lõõri lõõkookõnõ, Liiri, lõõri lõokene Piiri, pääri pääkokõnõ Piiri, pääri pääsukene Tsiiri tsääri tsirgukõnõ Tsiiri tsääri linnukene Kos so kul´la pesäkene Kus sul kulla pesakene? Tarõ takan tammõ otsan. Tare taga tamme otsas. Kos tamm jäie? Kus tamm jäi? Vanamies ragi maha! Vanamees saagis maha! Kos vanamies jäie? Kus vanamees jäi? Vanamies kuoli ära. Vanamees (kooles ehk suri) ära. Kos tima matõti? Kus tema mateti? Pikä=põllu pendre sisse. Pika=põllu peenra sisse. Kos pennär jäie? Kus peenar jäi? Must kikas savits üles. Must kikas kaevas ülesse. Kos tu kikas jäie? Kus too kikas jäi? Kikas lennäs roogu
SÕNA OMASTA OSASTAV SAMAMOODI KÄÄNDUVAD V SÕNAD Pesa Pesa Pesa Onu, tädi, mõru, vilud, nüri, südi Tore Toreda Toredat Kole. nõme, väle, sale Kõne Kõne Kõnet Male, pere, tare, kere Mõni Mõne Mõnd ehk Käsi Käe mõnda Mesi, vesi, lüsi, tõsi, susi : soe : sutt, esi : Vaene Vaese Kätt ee : ett Tubli Tubli Vaest Paene, luine, puine, jäine Number Numbri Tublit Roosa, lilla, vedru, auto Tütar Tütre Numbrit Suhkur, kamber, ämber, liiter, meeter, Ballett Balleti Tütart peegel Kontsert Kontserdi Balletti Aken, peenar, küünal, kannel, sammal
Harj. 120 Lk. 96 : Tervist, ! : Tere, ! Miks sa minuga täna venekeeles räägid? : Meil oli eilne koolipäev venekeeles.Kogu päev tuli ainult venekeeles rääkida. Harjusin, ilmselt. : Teil on hea. Ma isegi ei teadnud, et sa nii hästi oskad venekeelt. Aga kuidas teie koolis vene keele päev läks? Olid kõik tunnid venekeeles? : Meie kõikides klassides olid vaid üksikud venekeele tunnid. Aga siis kontsert! : Milline kontsert? : Kolmanda klassi õpilased, näiteks, näitlesid vene rahva muinasjuttu - ,,Tare-tareke", üsna naljakalt; kuues klass laulis vene laule, keegi luges luuletust vene luuletajatelt, aga meie üheksas klass mängis eri naljakaid tseene, koolielu. Kõik vaatasid huviga. Siis mõistatuste arvamine, kõik arvasid innustunult, isegi vanemad klassid. Päris lõpus külaline esitas oma programmi. : Aga oli raske valmistada? : Muidugi, raske oli, kuid meeldis. : Sa rääkisid, et meie koolis käisid küla...
feodaali või linnakodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistes Vahemeremaades. Tasandikul või mägedes. Kuna feodaali linnusest ja selle sisustusest oli juba juttu, siis vaadelgem keskaegse talupoja ja linlase elamut. Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suiots, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalamal. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Umbes meetri kõrguselt olid seinad lausa pigitatud ning lõhnasid nii talvel kui suvel tugevalt suitsu järele. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest püstaklõõre. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik
’’ Under ütleb luuletuses, et ta läheks hea meelega loodusele naiseks ning annaks talle oma südame. Tema jaoks on maa midagi ülevat ning puutumatut. Samuti on mõlemad kirjanikud mures looduse pärast, nad kardavad, et sellega juhtub midagi halba või siis tahavad, et see lõpetataks. Ernst Enno väljendab oma tundeid ja muret luuletuses ,,Tuul laulis’’, kus ta kirjutab: ,,… Tuul, sõber, ahelad on kodu niinepuul, Tuul, tare taga nõiakütkes maa! … Kõik teed veel- tuhat kadunud paradiisi. Tuul, tare taga hangunud sinivalge maa. O inimese rada, valu lõpmata- Ja õnn ja laul, sa oled üksi tuul …’’
1. Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela kapsas pistmata? 2. Seest siiru-viiruline, pealt kulla-karvaline? sibul 3. Tare täis rahvast, ei ole ust ega akent ees? kurk 4. Suvine poisike, sajakordne kasukas? kapsas 5. Silmad paneb nutma, aga südant ei liiguta? sibul 6. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päevalill päike? 7. Tüdruk toas, juuksed väljas? porgand 8. Hiir läheb auku, saba jääb välja? võti 9. Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal
JÕGEVA MAJANDUSÜHISTU AJALUGU Jõgeva Majandusühistu ühisus loodi 23. novembril 1919.a. Tegelikku äritegevust alustati Jõgeva alevis 1. märtsil 1920.a. Esialgu kaubeldi kõige vajalikumate kaupadega: sool, suhkur, petrool, vankrimääre ja rauakaubad. Aasta lõpuks oli Jõgeva Majandusühisusel liikmeid 537. Tänase Jõgeva Majandusühistu iseloomustus Jõgeva Majandusühistu on Jõgeva maakonna suurim jaekaubandusettevõte. Kauplemispiirkond hõlmab Jõgeva maakonna kesk ja idaosa. Kaubeldakse toidu, tööstus ja ehituskaupadega. Ühistu tegutseb ka vähesel määral toitlustamisega, omades Jõgeva kesklinnas asuvat restorani "Kosmos". Maapiirkondades, kus ühistu kauplust ei oma, teenindatakse kliente kauplusautoga "Tare" Ülevaade · ETK Grupis tegutseb 19 tarbijate ühistut · Ligi 83 000 klientomanikku ehk ühistu liiget · Üle 350 müügi ja teenindusüksuse üle Eesti o 290 toidu ja esmatarbekauba kauplust o 2...
Funktsionalism Eestis Tekkelugu Funktsionalismile eelnenud arhitektuuri võib Eestis nimetada 1920. aastate traditsionalismiks, mis selgelt domineeris kogu kümnendi jooksul ja moodustas stiiliühtse terviku. 1920. aastate traditsionalism oli esteetilisest aspektist teadlikult arhailine ja tagasivaatav, seega soodne eelkäija funktsionalismile. Funktsionalism hõlmab Eestis aastaid 1930 - 1940. Funktsionalismi seostub eelkõige arhitektuuriga. Seda võib pidada moodse ehituskunsti üheks aluseks- sellest on saanud mõjutusi pea iga kaasaegne maja. Ajaloos on funktsionalismil eestlaste jaoks eriline tähendus. See väljendab lihtsa talupojarahva suurt pingutust saada päriseurooplasteks läbi selle lihtsa ja "ilusa" poole püüdleva pärandiga. Funktsionalismi üldiseloomustus Funktsionalismis peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni. Seni peamisteks pe...
dodekafooniat (ooperis ''Luigelend'' / laulutsüklis ''Kümme haikut'') -üks parimatest kammerooperitest ''Luigelend'' (käsitleb inimese ja looduse suhet)->koostas sellest süidi, Mai Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti -segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulud'' -hiidtsükkel ''Eesti kalendrilaulud'' koosneb 5 alltsüklist ''Mardilaulud''/ ''Kadrilaulud '' / ''Vastlalaulud'' / ''Kiigelaulud'' / ''Jaanilaulud'' (aluseks kalendripäevadega seotud tavandilaulud/ varieeritud kordamine/ teoses ühinevad loodus ja rahvalaul) -1970 kujunes välja soome-ugri folkloorile ja regilaulule toetuv autoristiil (rahvaviis ja teda saatev nn foon)
5. Räägib eestlaste vanadest kommetest ja elu harjumustest. Huvitavaid mõtteid 1.Sa lõhnad nagu beebi sellepärast halltõbi sind piinabki, sa pead hakkama jooma siis ei kimbuta see tõbi sind enam kuna haised viina järgi. 2.Hans oli kohutavalt pettunud ning lausa meeleheitel, kuid suutis siiski märgata, et lumememm kõneleb sootuks teisiti kui ükski kratt, keda ta näinud oli. 3.Armastus teritab sule ning annab tiivad! 4.Kubjas Hans istus oma tare juures puupakul ning ajas juttu lumemehega. 5.Kõrtsmik ei pidanud karvases kasukas hirmunud härrat sugugi ahviks ja imestas väga, nähes, kuidas mingi sulane jõuka välimusega meest sedasi väntsutab ja togib. 6.Oli juba pime kui ta kohale jõudis. Rehepapp, kes lebas uksele kõige lähemal, kuulis lume kriuksumist tema sõrgade all, kui valge kits majast majja käis ning leidis oma hämmastuseks inimestest tühjad olevat. Rehepapp teadis, et varsti on
Näkimadalad I Herman Sergo Teos on välja antud aastal 1984 kirjastuse ,,Eesti Raamat" poolt. Autor on Herman Sergo. Tegemist on ajaloolise romaaniga, mis jutustab Hiiumaa vabade rootsi soost talupoegade elust 18. sajandil. Esimese osa tegevus toimub vahetult pärast Eestimaa liitmist Vene impeeriumiga. Raamat räägib põhiliselt noorest Skalluse tare peremees Clemetist ning Clemeti poole elama tulnud samavanusest Getterist. Getter läks Skallusele elama pärast seda, kui katk oli tema ja Clemeti pere võtnud. Külaelanikud seda heaks ei pidanud. Tähtsaimad on siiski rootslaste muistsed priiusekirjad, mis määravad rootslaste õigused ja koormised, kuid keegi ei tea, kus vabadusekirjad võiksid paikneda. Viimane, kes neist midagi teadis, oli Getteri katku surnud isa. Kui kohalikus kirikus toimus leeritamine, sai Clemet aru, kus
A.H.Tammsaare ,,Jutustusi ja novelle'' Vanad ja noored A.H.Tammsaare novell jutustab neljast inimesest ning nendevahelistest probleemidest. Igal probleemil on alati kaks poolt, nõnda on ka siin: noored - Tiina ja ta mees Kaarel on üks pool ning vanad - Kadaka peremees Juhan Tare ja ta naine Mari, keda nimetatakse teoses Kadaka eideks, teine pool. Probleemiks on läbisaamine noorte ja vanade vahel ning aina süvenevad tülid. Asi algas sellega, et Juhani ja Mari tütar Tiina sai lõpuks mehele. Nimelt oli Tiina juba üpris vana tol ajal ei olnud kombeks nii hilja mehele minna. Meheks oli Kaarel, kes töötas Kadaka peremehe käe all sulasena. Nad hakkasid kokku elama ning Kaarelil tekkis mõne aja pärast soov üle võtta Tiina vanemate
. . . Talupoja söök ja jook . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . Feodaalmõis, talupoegade koormised, edusammud põlluharimises. . Kokkuvõte talupoegade elust. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . Kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . 1. Talupoja elamu Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suits, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalam. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest pustakloore. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast pikkade inimpõlvede jooksul õigustanud suitsutarega. Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel
Keskajal jagunes ühikond kolmeks:vaimulikeks,feodaalideks ja talupoegadeks.Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad.Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega.Talupojad pidid kandma koormisi.Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent.Elati väikestes külades,kus majad paiknesid tihedalt koos. Elamuteks olid muldpõrandaga,korstnata suitsutared mida kattis õlgedest või roost katus.Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ahi.Kütmise ajal täitus tare suitsuga.Mööblit leidus tares napilt.Peamised mööbliesemed olid söögilaud ja kirst rõivaste hoidmiseks,jõukamatel talupegadel olid ka voodid. Kanti kodukootud linasest või villasest kangast halle,pruune ja musti rõivaid.Talvel kanti ka lambanakset üleriiet.Talupoegade igapäevane toit oli nisu-,või rukkileib ,hirsi-ja kaerapuder,hiljem ka tatrapude,ja pealerüüpamiseks kali või õlu.Leiba söödi palju.Puhast leiba saadi vaid headel saagiaastatel
Võiks arvata,et Iisaku elu oli nagu ''mee lakkumine,''kuid ei,nii see polnud.Iisak pidi erinevate katsumustega silmitsi seisma,millest kõige raskem oli vast see aeg,kui Inger viidi Trondhjemi vanglasse kaheksaks aastaks,kuna oli kolmanda lapse surnuks kägistanud jänesemoka pärast,mis tal endalgi oli.Õnneks oli Ingeri sugulane Oliine need kaheksa aastat Iisaku kõrval,tehes majapidamistöid ning aidates Eleseust ja Siivertit kasvatada.Iisak pidas need kaheksa aastat Oliinega ühe tare all vastu ainult sellepärast,et ta oli loomult vaikne ja tagasihoidlik.Iisakul oli raske,kuna Oliine tuletas igal võimalusel talle meelde Ingeri eksimust,mis tegi Iisakule tohutult haiget.Raske on olla armastatud inimesest kaheksa aastat eemal,seda enam,kui ise oled andestanud talle ta vead ja võtad armastatut just sellise inimesena nagu ta siia ilma loodud on. Aeg möödus,Oliinel oli aeg oma kotid kokku pakkida ja ära minna.Inger oli koju tulemas
Varka ei ne teda, aga kuuleb, kuidas ta veerleb valu prast mda prandat ja oigab. Talle on, nagu ta tleb, song kallale psenud. Valu on nii kange, et ta ei saa htegi sna lausuda, tmbab ainult hku endasse ning lgistab hambaid: "Bu- bu- bu- bu..." Ema Pelageja on jooksnud misasse, hrrastele tlema, et Jefim on suremas. Ta lks juba ammugi ja tal oleks juba aeg tagasi juda. Varka lamab ahjul, ei maga ja kuulab isa hammaste lginat. Viimaks on kuulda, et keegi sidab tare ette. Hrrased on saatnud noore arsti, kes oli neile linnast klla tulnud. Arst astub tarre; teda pole pimedas nha, aga on kuulda, kuidas ta khib ja ukse klpsatades suleb. "Tehke valgust," tleb ta. "Bu- bu- bu..." vastab Jefim. Pelageja sstab ahju juurde ja hakkab otsima potikildu, mille peal on tuletikud. Mdub mni minut vaikuses. Arst kobab taskuis ja stab oma tiku plema. "Kohe, isake, kohe," lausub Pelageja, tttab jooksujalu tarest vlja ja tuleb hetke prast tagasi, knlajupp kes.
· "Laane kurus"(1935) on seikluslik jahilugu. · "Ohvrikivi" (1937 ) on rahvapärimuse kogu. · ,,Metsajärv" (1940) ja ,,Kuldne laev" (1938) on noorsoole kirjutatud memuaarilised jutukogud. · "Õngitsemas" (1946) on jutt kaapüügist, kust algajad kalamehed saaksid omale häid nippe. · "Noorusmaa"(1947) Lugesin jutukogust ,,Metsajärv" lugusid ,,Võu lell", ,,Tonditants", ,,Rahakatel", ,,Tont tare taga", ,,Vana vares", ,,Metsajärv". Leidsin ka see raamat on praegu nii mõnegi kooli kohustuslikus kirjanduses. Neid jutte on põnev lugeda, kuna need on elavad ja kujutatud tõetruult. Põhiline läbiv teema on tondidid, vanapaganad ja varandused. Looduse kirjeldused olid ilusad ja detailsed, mida lugedes tuli tahes-tahtmata ettekujutus silme ette. Väga huvitav oli ka see, et tondijuttude puhul selgitas ta ka tagamaid, millest need nö ,,tühjad jutud" alguse saavad.
seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku. Karvaseid rõivaid on usundi-uurijad seostanud viljakusega, eeskätt on meil teateid, et karvaste santide puhul on oodata head lambaõnne. Viskan sisse viljaõnne, kannan sisse karjaõnne, saagu sul sead siledad. Saagu sul tütrel tuhat kosja, sada saani seisku sauna taha, tuhat saani tare taha. mardid käivad mööda maju, toovad jää ning lumesaju; jalgu lombis ei saa kasta, aga nüüd saab liugu lasta, liugu lasta üle luha. Mardid toovad õnne puha! mardid toovad marjaõnne, kadrid kitsekarja õnne ainult siis,kui meie juku tahab olla pai ja kuku, pahad tujud lükkab lukku ja ei lõhu liisu nukku ega pillu piimatassi ning ei rebi sabast kassi.
ei ole kahjuks palju andmeid teada. Ka praegusel ajal ei kuulu see just lauldavamate teoste hulka. Tekst Kägu kukub kuuse otsas, tare taga tamme otsas. Miks see kägu meil' ei kuku, miks see lindu meil' ei laula. Kägu kukub karjatselle, laulab lapse hoidijalle. Paugub paju raiujalle, helgib heina niitejalle. Teoses on kasutatud rahvaluule teksti, mis on küll murdes, kuid siiski arusaadav ja selgesti loetav. Rahvaluulele omaselt on siin kasutatud algriimi: ,,Kägu kukub kuuse otsas, tare taga tamme otsas". Luules püütakse mõtestada, kus kägu kukub, kellele on tema laul suunatud ning kuidas ta suhtub erinevatesse töötegijatesse. Näiteks karjasele ja lapse hoidjale laulab ta meeleldi, kuid paju raiujaga ja heinaniitjaga ei ole suhted nii head, sest nemad hävitavad lindude pesa- ja varjupaiku. 5 II KOORITEOSE MUUSIKALINE VORM, MUUSIKA VÄLJENDUSVAHENDID ,,Kägu kukub" on muutliku faktuuri, tempo ja dünaamikaga kolmeosalises lauluvormis (ABC) kirjutatud kooriteos.
Jõulukombed-järg : Kinkimine Kinkimine ja andmine kuulus ja kuulub jõuluaega Santimine Pärit eelkristlikust ajast. Jõulusokk-külluse sümbol Jõulukaru-tervise sümbol Mängud ja jõukatsumised Maadeldi, veeti vägikaigast ja mängiti osavusmänge Surnute austamine Laud hoiti kaetuna kogu öö Jõulusaunas põles tuli kogu öö Jõululauas hoiti tühi koht lahkunule Ebausk Tare ja laudaustele tehti rist- sellega hoiti kurivaim eemal Aknad kaeti kinni,et tõkestada kurja sissepääsu Laudaläve alla maeti kirves- hoidis loomad terved Jõuluroad : Verivorst Hapukapsad sealihaga Jõululeib, jõuluorikas seapea Roogade tähendused : Siga- viljakuse kehastus Veri- hingekandja Kapsas-tervisetaim Sool-maagiline aine(riputati hundi jälgedesse, et tema kurjategemist vähendada) Herned, oad-elujõudu
lahkelt, oli positiivse ja abivalmi hoiakuga, toit oli maitsev ja ei olnud liiga kuum. Negatiivne: Väga pikk järjekord, kandik oli must. Kadri tare Mina siis analüüsin ,,Kadri taret,'' mis asub Türi kesklinnas. Külastamise kuupäevaks oli 21 jaanuar kell 14:00. Kohviku külastamise ajal polnud seal peaaegu ühtegi teist klienti. Sisenedes märkas teenindaja mind koheselt ja tervitas lahkel, ning naeratas siiralt mulle otsa. Menüü asus seina peal, sealt hakkasin ma endale sobivat toitu valima, samal ajal teenindaja jälgis mind leti taga, nagu tahaks mulle midagi öelda, aga seda ta ei teinud, mulle tundus,
pere, kuhu kuulusid isa, ema, lapsed ning vanaema ja vanaisa, tihti ka peremehe vallalised õed-vennad ( Põltsam-Jürjo 2011: 64). Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus (vt joonis 1). Joonis 1. Talupoja elamu (Talupoja elamu. Vikipedia) Tare keskel asus tulekolle, jõukamatel talupoegadel oli ahi, mille sees sai valmistada head toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suits, mistõttu inimesed liikusid pooleldi kummargil, suitsupilvest madalamal. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. 4 Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest püstaklõõre. Need olid väga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast inimpõlvede jooksul õigustanud suitsutarega. Aknad ehk õigemini aknaavad olid väga vähestel taredel ja needki olid vaid pisut peopesast suuremad
Puhja 100 Elevant Võru 150,00 kr Tabeli sorteerimiseks: Pärnu 250 Laas Viljandi 220,00 kr selekteeri vajalikud lah Rakvere 210 Vaher Tartu 300,00 kr omavahelises sõltuvus Tallinn 310 Usin Tartu 300,00 kr Data-Sort-Sort by:Linn Tapa 120 Tare Tartu 300,00 kr või AZ nupp nupurealt Tartu 300 Talu Tartu 300,00 kr Viljandi 220 Saare Tartu 300,00 kr Võru 150 Kurg Tartu 300,00 kr Abel Tapa 120,00 kr
Perenaine ja peremees on surnud, kuid vanaema on siiski veel elus. Vanaema kurdab, et miks küll tema sinna sambaks jäeti ja nooremad inimesed ära surid. Siis ütles Märt, et ta läheb Mari järele. Jaanus rääkis, et ta loodab, et temale ja tema lastele jäetaks siis mingi ruum. Jaanus sai vastuseks, et kuna ta on seda perekonda siin nii kaua aidanud, et siis ta peaks saama endale vähemalt sauna. Jälle on kuulda, et hundid tulevad. Jaanus rääkis, et täna need hulguvad tare ümber. Jaanus rääkis, et nii hale on Mari ja Jaanust vaadata, et neid ei ühenda miski ja veel see kolmas... Vanaema ütles, et kolmas on juba arvatavasti surnud, kuid Jaanus väitis vasta, et see on ikka Tiina, kes võtab inimestelt leiba vastu ja ei ründa inimesi. Siis tuli toauksest sisse Margus. Mari küsib, et kus ta nii kaua oli ja, et vedas tal, et hundid teda ära ei söönud. Margus vastas tusaselt, et pole see Mari asi, kus ta käis. Käib kraapimine ukse taga
märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli üha enam kasvatada kaera, mis oli tööhobuse peamiseks toiduks. Talupoegade elamud Keskaegsed talupojad elasid väikestes külades, mille ümber olid põllud, mida nad pidid harima. Elamuasemed asusid tihedasti koos. Elamuteks olid üheruumilised, muldpõranda või ka savipõrandaga, korstnata suitsutared, mida kattis õlgedest katus. Võis leiduda ka roost katuseid. Ehitusmaterjaliks oli peamiselt savi, puit ja endiselt ka kivi. Tare keskel asus kolle. Jõukamad talupojad võisid lubada endale ka ahju. Ahju sees ja ees valmistati ka toitu. Kütmise ajal täitus terve elamu suitsuga mistõttu kogu pererahvas liikus poolkummargil, suitsupilvest madalamal. Suits lasti välja madalast uksest. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest pustakloore. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast pikkade inimpõlvede jooksul õigustunud suitsutarega
Perenaine ja peremees on surnud, kuid vanaema on siiski veel elus. Vanaema kurdab, et miks küll tema sinna sambaks jäeti ja nooremad inimesed ära surid. Siis ütles Märt, et ta läheb Mari järele. Jaanus rääkis, et ta loodab, et temale ja tema lastele jäetaks siis mingi ruum. Jaanus sai vastuseks, et kuna ta on seda perekonda siin nii kaua aidanud, et siis ta peaks saama endale vähemalt sauna. Jälle on kuulda, et hundid tulevad. Jaanus rääkis, et täna need hulguvad tare ümber. Jaanus rääkis, et nii hale on Mari ja Jaanust vaadata, et neid ei ühenda miski ja veel see kolmas... Vanaema ütles, et kolmas on juba arvatavasti surnud, kuid Jaanus väitis vasta, et see on ikka Tiina, kes võtab inimestelt leiba vastu ja ei ründa inimesi. Siis tuli toauksest sisse Margus. Mari küsib, et kus ta nii kaua oli ja, et vedas tal, et hundid teda ära ei söönud. Margus vastas tusaselt, et pole see Mari asi, kus ta käis. Käib kraapimine ukse taga
süüdatakse aknal küünlad. See on külmade tuleku ja talve alguse kuulutaja. Esikohal oli tulevase abikaasa ennustamine. Kui näed kedagi unes, ei tohi temalt midagi vastu võtta ega talle anda. Kivirähk on raamatusse pannud hulgaliselt motiive muistenditest, igasugustest mütoloogilistest olenditest, keda inimesed võtavad kui elu osa, iseenesestmõistetavalt. Autor suhtub asjasse muidugi huumoriga aga ei astu üle hea maitse piiri. Räägu Reinu tare on varjurahvast täis, aga karja ja põllu kaitsmisest küll juttu ei ole, põhiliselt huvitas hingekesi see, kas nende poolt eluajal kokku kogutud varandus ikka alles on. Hõbeprossi kadumisest tuligi suur pahandus, millest Liina auga välja tuli. Kadri- ja mardisanti jooksid Imbi ja Ärni, kaasas suured kartulikotid, et äkki on midagi veel ripakil ka. Andresepäeval, kui kestab nõidus, tulistab Jaan armulaualeivaga kirikuukse pihta ja saab vägevaks. 2.Rahvausundiga seotud tegelased
" oli ta karjunud. ,,Elu libiseb meist muidu mööda! Tänapäeval elavad kõik normaalsed inimesed lageda taeva all, mitte võsas! Ka mina tahan künda ja külvata, nagu seda tehakse kõikjal arenenud maailmas! Mille poolest mina kehvem olen? Ma ei taha elada nagu kerjus! Vaadake ometi raudmehi ja munkasid kohe näha, et nad on meist oma arengus sada aastat ees! Me peame kõigest jõust pingutama, et neile järele jõuda!" Ja ta viiski ema külasse elama; nad ehitasid endale väikse tare ja mu isa õppis kündma ja külvama ning sai endale sirbi ja käsikivi. Ta hakkas käima kirikus ja õppima saksa keelt, et mõista raudmeeste kõnet ja nende käest veelgi vahvamaid ja moodsamaid vigureid üle lüüa. Ta sõi leiba ja kiitis suud matsutades selle headust ning kui ta õppis veel selgeks odrakördi keetmise, polnud tema vaimustusel ja uhkusel enam üldse otsa ega äärt. ,,See mekkis nagu okse," tunnistas mulle ema, aga isa sõi odrakörti kolm korda päevas,
minna. · Inger ootab jällegi last, see oli Jumala õnnistus. Iisak toob külast Ingerile suveks appi sepa tütre Jensiine. · Inger saadab Elesusele kirja, et poeg koju tuleks, kuid noormees pole huvitatud talutööst. Ka Iisak saadab Elesusele telegrammi. · Ingeril sünnib terve ja suurt kasvu tütar ning Iisak saab tütre sünnist tahtejõudu, et ehitada vana kõrvale uus tare. · Isa peab Siivertiga nõu kas osta Avarvaate Brede Olseni talu, kui mees sealt tõesti lahkuda plaanib. Siivert suhtub Avarvaate talu ostmisesse positiivselt, kuid ei väärtusta Avarvaate maad. Kui vaid Eleseus seda harida tahaks. · Ingeri vastsündinud tütrele sai nimeks Rebekka. 17. 19. Peatükk · Eleseus tuleb koju, kuid talutöödes temast abimeest ei saa. Vana silmakirjalik Oliine
Vigane Õige Tere, Tere (hüüumärk võib olla, nt Tere!) Tere Tiina (üte tuleb eraldada komaga) Tere, Tiina! Tere kallis Tiina Tere, kallis Tiina! (ütte täiend kuulub ütte juurde) Lugupidamisega, Lugupidamisega Tiit Tare Tiit Tare Tervitades, Tervitades Anne Meri Anne Meri POOLITAMINE Vigane Õige art-ikli ar-tik-li kauba-ndus kau-ban-dus arusaad-avad aru-saa-da-vad; parim: aru-saadavad elektr-oonikakaubad elekt-roo-ni-ka-kau-bad; parim: elektroonika-
ta kannab neetud Kaini marki... 7 Kultuuri maske ainult pettis: veel täna inime instinkti ketis; ta muutis ilma vere lombiks, musttuhat ohvri hekatombiks. Rind rinna, teras tera vastu "kultuuri inime" ei astu: nad roomavad kui kahepaiksed, kui siugud öösel saagil vaiksed... Ja muinasjutu lendavmadu tuld alla hingas, kuulisadu. Kust üle lendas -- auras vare, ükskõik, kas kindlus, kirik, tare... Üks vette vajus, nii kui aer, hull vägistatud naise naer... All roomas tappes inimene hull ja taevas piirles raisakull.. . 8 Kokkuvõte August Alle sündis 31.(19.) 08.1890 Viljandis kivilõhkuja pojana. Tema haridustee algas Viljandi kihelkonnakoolis, kust ta läks edasi õppima Narva õhtukooli. 1915. aastal sooritas ta eksternina gümnaasiumi lõpueksamid Orjolis. 1915- 1918 õppis ta Saraatovi ülikoolis arstiteadust. 1937
Jeroska läks koju tagasi ja teatas, mis ta oli näinud. Päeva jooksul ei näinud keegi Gerassimit toast väljumas. Isegi sööma ta ei tulnud. Hiljem oli keegi näinud Gerassimit väravast välja minemas. Ta ruttas oma kodukülasse. Nii jõudis ta juba Moskvast 35 km kaugusela. Kahe päeva pärast oli ta kodus, oma tares . Kuigi vahepeal oli sinna elama pandud sõjaväelaste pere, andis külavanem talle tare tagasi, sest nii head töölist oli raske leida. Käes oli heinategu ja nii asus ta niitma nagu vanasti. Moskvas leiti ta puudu olevat teisel päeval. Teatati politseile, teatati prouale. Proua sai vihaseks ja käskis ta üles otsida. Tema polevat käskinud koera tappa. Gavrila sai peapesu. Kui teade tuli , et Gerassimit on kodukohas nähtud, mõtles proua algul , et laseb Gerassimi tagasi saata, kuid otsustas viimaks , et tema
Surm ei tähendanud muistsele eestlasele inimisiku lõppu. Arvati, et ka surnu hing vajab toitu, rõivaid ja tarberiistu nagu elavgi inimene. Seepärast pandi surnule hauda kaasa panustena esemeid (toit, tööriistad, ehted jm.). Hingedeaeg on surnutele pühendatud aeg hilissügisel, kui puulehed hakkavad kolletuma, (looduse suremine). Usuti, et surnute hinged külastavad sel ajal oma endist kodu ning püüti nendega olla heades suhetes (kaeti neile toidulaud, nendega kõneldi, viidi tare peale ande, köeti saun). Hingedeajal elati vaikselt, hoiduti müra tekitavatest kodustest töödest, söödi tavanditoite, viideti aega jutuvestmise ja mõistatamisega. Kasutatud kirjandus Mägi, M. 2003. Eesti aastal 1200. Tallinn: Argo Troska, G; Viires, A; Karu, E; Vahtre, L; Tõnurist, I. 2007. Eesti rahvakultuuri leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus Piirimäe, H; Vahtre, S. 1983. Meie kaugem minevik. Tallinn: Valgus URL= http://agrt.emu.ee/pdf/1999_4_kuum.pdf, 01
Vilma nutab meeleheitlikult ning mõtleb, miks küll kõikide meestega, kes talle meeldivad, midagi halba juhtub. Viies tants Taavet sõidab taksoga kodutalu poole. Kaheksa aastat varem tuli punase tähega mütsi kandev mees talle järgi. Taavet palus taksojuhil tuttava metsatuka juures peatuda. Ta otsis üles puu, millesse oli ta oma naise surma järel risti lõiganud, kuigi see komme polnud selles piirkonnas levinud. Kui ta koju jõudis avastas ta, et tare uks on lukus(varem oli see alati lahti olnud). Ta jalutas talus ringi ning meenutas seal veedetud aegu. Lähenevad virtna Miili sammud. Ta laseb Taaveti sisse ja pakub talle kartuliputru. Peale mehe ära viimist müüs valla täitevkomitee majas leiduvad asjad maha. Hiljem ostis Miili enamus asju tagasi. Taavet oli saanud aukirja viljakoristuse eest ning riputas selle nüüd seinale. Miili läks lambakarja tagasi ja mees õunu korjama. Oinas ründas Taavetit. Miili õigustas oina tegu
autosse. Vilma nutab meeleheitlikult ning mõtleb, miks küll kõikide meestega, kes talle meeldivad, midagi halba juhtub. Viies tants Taavet sõidab taksoga kodutalu poole. Kaheksa aastat varem tuli punase tähega mütsi kandev mees talle järgi. Taavet palus taksojuhil tuttava metsatuka juures peatuda. Ta otsis üles puu, millesse oli ta oma naise surma järel risti lõiganud, kuigi see komme polnud selles piirkonnas levinud. Kui ta koju jõudis avastas ta, et tare uks on lukus(varem oli see alati lahti olnud). Ta jalutas talus ringi ning meenutas seal veedetud aegu. Lähenevad virtna Miili sammud. Ta laseb Taaveti sisse ja pakub talle kartuliputru. Peale mehe ära viimist müüs valla täitevkomitee majas leiduvad asjad maha. Hiljem ostis Miili enamus asju tagasi. Taavet oli saanud aukirja viljakoristuse eest ning riputas selle nüüd seinale. Miili läks lambakarja tagasi ja mees õunu korjama. Oinas ründas Taavetit. Miili õigustas oina tegu
ainult rüütlite vahel vaid sellest võttis osa ka suur hulk jalamehi. Koht, kus turniire peeti, ei olnud tavaliselt korralik lipukestega ääristatud rada, nagu me filmidest näha võime, vaid tõeline lahinguväli. 6 2. 3. Talupoeg ja põllutöö 2. 3. 1. Talupoja elamu Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suits, mistõttu inimesed liikusid pool kummargil, suitsupilvest madalam. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest pustakloore. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast pikkade inimpõlvede jooksul õigustanud suitsutarega
· Kapten Jonnkoppel ja Hiie elanikud ehitavad Taevasaarele punkrit, kuhu kavatsetakse elama minna. Punkrites on toidumoon, relvad, kuulipildujad ja isegi kahur. · Lonni tütre ristseid viib läbi Hiie Ignas. · Äkitselt keset ristsete pidu astuvad uksest sisse Roosi August ja miilits Rause. Mehed lahkuvad ristsetelt ükshaaval. · Matsu Juhan on alguses kindlameelne ning rahulik, kuid siis meenub talle möödunud talvel juhtunu ahastuses naised, verised venelaste laibad tare taga ning vihkamine, mida ta oli tundnud seoses tütre sees kasvavast vägisi soetatud venelase lapsehakatisest. Juhan tõuseb püsti ja sõimab Roosi Augustit ning Võllamäe Jaaku. Miilits Rause lööb kartma ning teeb ettepaneku Matsult lahkuda. 5.Peatükk · Ella pannakse Ilmega ühte kongi, Ella kujutab ette, et Hilda on tema tütar Leili ega lase Ilmet lapsele lähedale. Ilme peab Ellat hullumeelseks.
haikut'') -üks parimatest kammerooperitest ''Luigelend'' (käsitleb inimese ja looduse suhet)- >koostas sellest süidi, Mai Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti -segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulud'' -hiidtsükkel ''Eesti kalendrilaulud'' koosneb 5 alltsüklist ''Mardilaulud''/ ''Kadrilaulud '' / ''Vastlalaulud'' / ''Kiigelaulud'' / ''Jaanilaulud'' (aluseks kalendripäevadega seotud tavandilaulud/ varieeritud kordamine/ teoses ühinevad loodus ja rahvalaul)
kohapääl ei olnud ta mõju tunda." Eva Vatlik (81), sünd 1845 a. Mulgi talus Suure-Kõpus sulase lapsena. Läks 1-aastasena Metskülla, hiljem tuli tagasi Tõrvale ja oli 20-aastane , kui Tõrva perenaiseks sai. Vanaperenaine praegu. "Kooli Aadu oli esimene koolmimeister Metskülas. Olin 13-aastane, kui kirjutsie koolis olin. Siis oli ametis juba poeg Märt, aga Aadu ise elas veel. Suurearu juures Tupe talu lähedal oli siis Kooli Aadu maja: rehealuse tare otsas oli koolituba. Märt magas koolilaste seas, kuid sõi isa-ema juures. Sooja ilmaga olid laste leivakotid rehe all tellete pääl ja vatje otsas (vadi - punnkiil seina löödud), külma ilmaga olid aga koolitoas vatje otsas. Magamiskotid viidi läbi tare päevaks rehe alla. Koolmeister magas poiste vahel, tal omal asiti magamiskotti ei olnud. Tüdrukud ja poisid olid ühes toas. Olin juba Tõrval perenaine (1865), kui praegune koolimaja ehitati. Iga talu pidi viima ehituseks 2 palki ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
