rajutab ja tuiskab (rado – torm, tuisk, säilinud võro keeles), urbekuul avanevad urvad, mahlakuul puhkevad puudel mahlad, lehekuul puhkevad lehed, pärnakuu lõpus hakkab pärn õitsema, heinakuu on õige aeg heina teha, põimukuu on lõikuskuu (põim – võro keeles viljalõikus), sygiskuu on sygise alguse kuu, porikuu porise aja kuu, kooljakuu hämar hingedeaeg ning jõulukuu jõulude ehk aastavahetuse kuu. jaanuar - näärikuu; veebruar - küünlakuu, vastlakuu, radokuu; märts - paastukuu; aprill - jürikuu, mahlakuu; mai - lehekuu, meiukuu; juuni - jaanikuu; juuli - heinakuu; august - lõikuskuu ehk põimukuu; september - mihklikuu; oktoober - viinakuu, porikuu; november - talvekuu, mardikuu; detsember – jõulukuu ehk ka talvistepühikuu. http://www.folklore.ee/Berta/rahvakalender.php http://et.wiktionary.org/wiki/veebruar JAANUAR aasta esimene kuu Gregoriuse kalendri järgi, näärikuu. Teised nimetused südakuu, helmekuu, võru: vahtsõaastakuu
nende muusikat. Otseselt religiooniga on seotud kolm asja. Üks on kutse palvusele. Hüüdja kutsub usklike palvetama 5 korda päevas. Hüüdja hüüjab pühakoja mosee tipust minareti rõdult. Hüüe koosneb 7-realisest tekstist mis sobitatud 12-realise viisi alla. Teine on koraani laulmine või retsiteerimine. See on väga vana traditsioon mida igaüks erinevalt teeb. Pärit on see islamieelsete araabia suuliste luuletraditsioonist. Kolmas on pidulikud laulud. Neid esitatakse ramaanide ja paastukuu ajal. Islam kujundab kogu moslemite maailma väärtushinnanguid, igapäevaelu, poliitikat ja kultuuri. Moslemite igapäevaelus on mitmesugused käsud ja keelud. Keelatud on juua alkoholi, süüa sealiha ja verest valmistatud toite. Vargal lõigatakse käsi otsast ära kui varastab. Abielurikkujat loobitakse kividega surnuks. Moslemitel võibolla kõige rohkem neli naist. Naiste ülesanne on hoolitseda kodu ja laste eest.
mõjutanud ka sealset muusikat. Otseselt religiooniga on seotud a) kutse palvusele-viis korda päevas kutsub ,,hüüdja" pühakoja mosee tipust minareti rõdult usklikke palvetama, hüüe koosneb 7-realisest teksistm, mis on sobitatud 12-realise viisi alla; b) koraani laulmine või retsiteerimine, igaüks teeb seda omal viisil, see väga vana tava on pärit juba islamieelsest araabia suulisest luuletraditsioonist; c) pidulikud laulud, mida esitatakse paastukuu ehk ramadaani ajal. Araabia muusikale on iseloomulik tonaalne süsteem, kus oktaav võib jaguneda mitte ainult 12, vaid ka 17 ja 24 heliks, mis tähendab, et eristatakse ka kolmandik- ja veerandtoone. Traditsioonilise muusika aluseks on erilised meloodiamudelid makaamid. Igale makaamile on omistatud kindel varjund, mis väljendab näiteks uhkust, võimu, elujõudu, ilu, naiselikkust, mehelikkust. Musitseerides toetub esitaja makaamile ja improviseerib nii uue heliteose.
1) Show vaatemäng, vaadend, meelelahutuslik etendus teatris, televisioonis, restoranis, kabarees jm 2) Curling – kurling, jääkeegel, jääl mängitav võistlusmäng, kus kaks võistkonda püüavad libistada sangaga metall- v graniitkettaid vastase väljakupoole keskmesse 3) Know-how oskusteave, tehniline asjatundlikkus, erialane pädevus 4) Freelancer vabakutseline 5) Ramadan ramadaan, islamiusuliste paastukuu, islami kalendri 9. kuu; nihkub igal aastal kalendris u kümme päeva ettepoole III Vormimoodustus 1) Kas plataan või plaatan? Miks? Mida see sõna tähendab? Plaatan – sest eesti keeles on sõna rõhk esimesel silbil, lõunamaine lehtpuu 2) Kas lõpen või lõppen?. lõppen 3) Sarnanema kellega või kellele? kellega 4) Moodusta tud-vorm sõnast taotlema? taotletud 5) Põhinema millel või milles? millel IV Tähendus 1) Mida tähendab sõna vabandama
Otseselt religiooniga on seotud : a) kutse palvusele-viis korda päevas kutsub hüüa pühakoja mosee tipust minareti rõdult usklikke palvetama. Hüüe koosneb seitsme realisest tekstis, mis on sobitatud 12-realise viisi alla; b) koraani laulmine või retsiteerimine, igaüks teeb seda omal viisil, see väga vana tava on pärit juba islamieelsest araabia suulisest luuletraditsioonist c) pidulikud laulud, mida esitatakse paastukuu ehk ramadaani ajal. Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem
Liulaskmine edendab linakasvu Algas paast- enam ei söödud lihatoite Seaaustamine Veebruar- hundikuu tuhkapäev Pesupesemine- pesul valge sära järgmise aastani Ettevalmistus suviseks tööks - tuhk põllule Tuhapoisi peitmine naabrite tubadesse - kes hoolas koristaja, leidis selle üles Veebruar-radokuu 24.02 madisepäev Põllule viiakse sõnnikut Ei tohi lambaid niita, õmmelda, kedrata juukseid kammida, kartulit süüa, piima juua Loomad ärkavad talveunest Märts- paastukuu 25.03 paastumaarjapäev Tüdrukud läksid aita magama Algas hülgepüük Ei tohtinud jahu sõeluda, tuba pühkida, pead sugeda, lõpetati reega sõit Aprill- karjalaskekuu 23.04 jüripäev Algas suvine tööaeg Kari lasti karjamaale - karjapoiss sai kuningaks Mai - lehekuu 1.05 volbripäev Nõidade aeg- Blocksbergi mäel nõidadel sabati pidamine Põletati tuld Juuni- jaanikuu 24.06 jaanipäev Küüriti tube, tuulutati
Peasuunad 2. protestantlikuks · siiidid (10%). 3. õigeusu kirikuks Rajaja Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Muhamed Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus Tähtsamad Jõulud-Jeesuse sünnipäev 1. Eid ul Fitr (Sawwal) - Märgistab pühad Ülestõusmispühad paastukuu ramadaani lõppu; on Nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu islamimaades üldrahvalik püha. väljavalamine) 2. d al-A (Dhul-Hijja) - Märgistab püha palverännaku hadzi lõppu. Tähistatakse nende poolt, kes
4. Paast 5. Palverännak ehk hadz ( moslemite üks elueesmärkidest on ka korra käia palverännakul Mekas) Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Enne peab pesema nägu ja käsi puhta voolava vee või liivaga. Mosee on islami pühakoda, kus moslemid palvetavad ja kuulavad jutlusi. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; võivad olla mustrid või väljakirjutised Koraanist. Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha: Üks, mis märgistab paastukuu Ramadani lõppu. Ja teine, mis märgistab püha palverännaku hadzi lõppu. Levik. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesia, Pakistan ja Bangladesh. Islami sektid: 90% on sunna sekti kuuluvad sunniidid, 10% siia sekti kuuluvad siidid. Nendevahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand, sest Muhamed ei jätnud peale surma maha juhatusi, kuidas järglast valida.
põrandal palvemattidel. Tihti asub mošee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Palveesemed : Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate. A'baia - moslemimeeste riietusese. Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. Islami Pühad : Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha: Eid ul Fitr (1. Sawwal) - Märgistab paastukuu ramadaani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha. ‘Īd al-Aḑḩā (10. Dhul-Hijja) - Märgistab püha palverännaku hadži lõppu. Tähistatakse nende poolt, kes palverännakust osa võtsid ja teiste moslemite poolt, kes ei sooritanud palverändu. Ent mõned moslemid tähistavad veel mitmeid teisigi päevi nagu näiteks: Al-Hijra (1. Muharram), Ashura (10. Muharram), Milad un Nabi (12. Rabi) http://et.wikipedia.org/wiki/Islam#Islami_usuk ombed
1.Kuude rahvapärased nimetused. Jaanuar- näärikuu, talvistekuu või südakuu Veebruar- küünlakuu, vastlakuu või pudrukuu Märts- paastukuu või linnukuu Aprill- puhkekuu, lihavõttekuu või jürikuu Mai- lehekuu, laulukuu või külvikuu Juuni- piimakuu, pärnakuu või jaanikuu Juuli- heinakuu, jaagupikuu või niidukuu August- viljakuu, pärtlikuu või rukkikuu September- sügiskuu, mihklikuu, kaalukuu või jahikuu Oktoober- viinakuu, kosjakuu või sügiskuu November- mardikuu, lumekuu või kadrikuu Detsember-jõulukuu, talvistepühakuu või talvekuu 2. Lause tähendused. Mihkel vihkab suve ja meelitab talve (Põlva)
Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: q Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) q Palvus (Þalh ehk salat) q Annetamine (Zakh ehk zakat) q Paast (Þawm ehk saum) q Palverännak (Hajj ehk hadz) Islami pühad Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha: Eid il Fitr - Märgistab paastukuu ramadaani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha. `d al-A - Märgistab püha palverännaku hadzi lõppu. Tähistatakse nende poolt, kes palverännakust osa võtsid ja teiste moslemite poolt, kes ei sooritanud palverändu. Islami sektid Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid; 10% siia sekti kuuluvad siiidid. Sunniitide ja siiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand
Tervis halvenes, kurdistus lõplikult. Hakkas jooma ja tõmbus endasse. See periood on loomingus kui klassitsismilt üleminek romantismile. Seda on ka nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Beethoven suri 26. märtsil 1827. Klaveril mängimises ei saanud keegi tema vastu ja kõik tema kuuljad jäävad vait imeks panema teda kuuldes. Kümnendat sümfooniat alustades jäi ta haigeks. Ta võitles ühe nädala surmaga. Siis jäi surmale võit, ja suur meister pani silmad paastukuu 26. päeval 1827 kinni. Umbes 400 suuremat ja vähemat mängutükki on ta järele jätnud, nende seas 9 sümfooniat, 30 sonaati, üks ooper, üks oratoorium, palju tantsu- ja muid tükke. Tema matusest võtsid umbes 20 000 inimest osa. Tema tööd jäävad muidugi meile ja meie järglastele igaveseks mälestuseks toonide vürsti poolest.
Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Vaimulikud Palveesemed Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: · Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate. · A'baia - moslemimeeste riietusese. · Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. Islami pühad Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha: · Eid ul Fitr (1. Sawwal) - Märgistab paastukuu ramadaani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha. · `d al-A (10. Dhul-Hijja) - Märgistab püha palverännaku hadzi lõppu. Tähistatakse nende poolt, kes palverännakust osa võtsid ja teiste moslemite poolt, kes ei sooritanud palverändu. Ent mõned moslemid tähistavad (kuid mida islamiseadus ei näe ette) veel mitmeid teisigi päevi nagu näiteks: · Al-Hijra (1. Muharram) - Mälestab hidzrat (hijra) 622. aastal, mil prohvet Muhamed
õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Palvuse jaoks on ka mõningad esemed: · Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate · A'baia - moslemimeeste riietusese · Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. Islami pühad Sariaadi järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha: · Eid ul Fitr (1. Sawwal) - Märgistab paastukuu ramadaani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha. · `d al-A (10. Dhul-Hijja) - Märgistab püha palverännaku hadzi lõppu. Ent mõned moslemid tähistavad (kuid mida islamiseadus ei näe ette) veel mitmeid teisigi päevi nagu näiteks: · Al-Hijra (1. Muharram) - Mälestab hidzrat (hijra) 622. aastal, mil prohvet Muhamed lahkus Mekast Mediinasse. · Ashura (10. Muharram) - Eriti siiidid mälestavad sel päeval Husseini,
Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika
aga kirsipuu õitsemine olevat lihtsalt kevade sümbol, tõestus, et see on tõepoolest kohale jõudnud. ...Ah, Ing! Nüüd tuleb kevade, nüüd sulab jää. Suur kuldne päike kuldseks muudab pori. Vastärgand kärbes, kuulen, ajab jori ja peksab tiivuga. On imehää! On imeliselt kerge! Nagu õhku Mind miski tõstaks. Pole mingit rõhku. Ah, Ing! Nüüd tuleb kevad, õitseb visnapuu. Ma temaga nii nagu iga aasta kord õiten seisan. Rentsliten viib saasta nüüd vulisedes jõkke paastukuu... Kevadega seostub ka Visnapuu suhtumine sõtta, milles pole midagi keerulist - ta eitab seda. J Sõjast naasenud, palju sõpru kaotanud sõduri sireli püssirauda pistmine on kui kindel otsus - ei mingit sõdimist enam. Lilled, päike ja kevad on teema, mida luuletaja vastandab sõjaga. Seda väljendab ka hulga hilisem luuletus - "Sirelid õitsevad siiski", kus taas on kasutet sama motiivi. "Betoonil teras raskelt täriseb / sünk sõjamasin raskelt raksub
Valmistati rituaalseid toite: tangupudru, sealiha. Valmistati küünlaid, sel päeval valmistatud küünlad põlevad eredalt. Kui sajab lund, tuleb hea räimesaak. 24. veebruar madisepäev putukatele ja mardikatele pidi elu sisse loodama. Kui sel päeval sajab lund tuleb sel aastal palju parmusid. Kapsaid, ube ega herneid ei tohtinud sel päeval keeta, sest siis nad lhevad kasvuajal ussitama. · Märts (paastukuu): 1. märts jevdokia päev lindude saabumise päev, lindudele visatakse toitu. 8. märts naistepäev naised tööd ei tee 9. märts linnupäev, tsirgupäev seostub nr 40, tulnud 40 Sebastja märtri järgi. 40 lindu pööravad suu suve poole ja lendavad tagasi koju, küpsetati kakukesi lindudele. Arvati, et kui sel päeval on külm, tuleb seda 40 päeva järjest. 17
Pühakiri ehk koraan. Ainujumalaks on Allah. Meka on pühakoht. Hidzra aasta kui Muhhamad läks Mediinasse. Koraanis olevad salmid ehk suurad, selle raamatu ema on kõige esimene suuda, Fatiha, mis räägib kogu koraani mõttest. Kokku suurasid 114. Usutunnistus ehk sahada (kui öeldakse araabia keeles, et pole teist jumalat, siis see teeb temast muslimi). Almuste andmine ehk zakat (tuleb anda almusi ja palveid, et mitte muutuda uhkeks). Paast ehk thaum (kuuaasta üheksas kuu on Ramazan ehk paastukuu). Palverännak ehk hadz, mida peavad kõik kord elus tegema. Sunna, mis sisaldab jutustusi ehk hadithe lood sellest, mida ütles ja kuidas käitus Muhammed. Dhimma leping kristlusele ja judaismile on järjeks islam, sp olid nad kaitse all. BUDISM Budismi algus 568/563 544/583 eKr. Dharma. Budism ütleb, et kõik, mida näeme, kuuleme, katsume on illusioon ehk maya. Illusioonses maailmas toimub ümbersünd, eksistentsi ahel samara. Ahimsa ehk
Ülitähtis on inimese sisemine hoiak- heateost vaikimine on parem kui sellega kiitlemine. Tänapäeval on selle suurus umbkaudu 2,5 % aastasest tulust. Andjale on almus sama kasulik kui saajale, sest saab heastada enesekesksusest sugenevaid patte ja vastutustundetut suhtumist oma varandusse. "Pealmine käsi on parem kui alumine". Ühtlasi tagab see ühiskonna võrdsuse ja on omal moel kaitsevahend nii kommunismi kui ka kapitalismi vastu. Paastumine (saum) terve püha paastukuu (kuukalendri 9.kuu) ehk ramadaani ei tohi iga päev hommikust (siis kui silm juba teeb vahet mustal ja valgel lõngajupil) kuni õhtuni (kui silm mustal ja valgel lõngajupil enam vahet ei tee) täiskasvanud moslem süüa, juua, ega lõhnaaineid tarvitada ning suguliselt läbi käia. Paastuma ei pea, aga võivad omal soovil, kui nad enda tervist sellega ei ohusta: reisil olijad, raugad, haiged ja imetavad või lapseootel naised. Teevad seda muul sobival ajal või lühendatult
Kolmekuningapäev 6 jaanuar http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-kolmekungingapaev.php tõnisepäev 17 jaanuar http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-tonisepaev.php jüripäev 23 aprill http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-juripaev.php mihklipäev 29 september http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-mihklipaev.php toomapäev 21 detsember http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-toomapaev.php jaanuar-näärikuu veebruar küünlakuu märts paastukuu aprill-jürikuu mai-lehekuu juuni-jaanikuu juuli-heinakuu august-lõikuskuu september-mihklikuu oktoober-viinakuu november talvekuu detsember-jõulukuu 17. Missugused indoeuroopa keeled on mõjutanud eesti keelt kõige enam? Keldi balti(leedu läti) ja slaavi 18. Kes olid baltisakslased ja mis rolli mängisid nad Eesti kultuuriloos? Nimetage mõni baltisakslane, kellel on olnud oluline roll meie kultuuriloos (vähemalt 10 nime ja
nukker ja vaikne Ing! Võtke kinni kõik käest, tõmmake ümber mo ring. Laske mul olla kurb. Esimene Kiri inglile Ah, Ing! Nüüd tuleb kevade, nüüd sulab jää. Suur kuldne päike kuldseks muudab pori. Vastärgan kärbes, kuulen, ajab jori ja peksab tiivuga. On ime hää! On imeliselt kerge! Nagu õhku mind miski tõstaks. Pole mingit rõhku. Ah, Ing! Nüüd tuleb kevad, õitseb visnapuu. Ma temaga nii nagu iga aasta kord õiten seisan. Rentsliten viib saasta nüüd vuliseden jõkke paastukuu. Ja vankriga mind linnan siia-sinna viib voorimees. Ah, voorimees, las minna! Ah, Ing! Nüüd tuleb kevade. õhk nagu viin mind joovastab. Kui tulen väljult koju, täis päikest juuksed, väsind nagu roju, siis oleks nii, kui oleks sina siin, et käte vanikutel võtta vastu veel enne, kui saan kotta sisse astu. Ah, Ing! Nüüd tuleb kevad jälle ülev, uus. Kas armastan sind, ei ma seda tea, kas armastad, ei selles aru pea -- kõik olen päiksen, õhun, muun. Ja sina minuga
*Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile *Koraan on kirj. araabia keeles, tõlked pole pühakiri. *peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) *Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud *Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak KRISTLUS Jeesus Kristus, kelle järglaseks kristlased end peavad sündis enne 1 saj. ekr. Jeesus juudi soost rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki, ta tõlgendas seda eelkõige, kui Jumala piiritu armastuse ilmingut ja osutas, et inimeste siiras usk armastusjumala ja ligimeste vastu on jumalariiki pääsemise peamised tingimused, ta rõhutas, et rikkus, kõrge ühiskondlik positsioon ja prestiiz ei anna jumalariiki pääsemise eelist vaid
Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika
Trummarid käivad kõik tänavad läbi ja tuletavad moslemitele meelde, et nad enne päikesetõusu keha kinnitaksid. Mittemoslemitele pole viisakas paastujate juuresolekul süüa, juua ega suitsetada. Olge taktitundeline. Tööpäeva võidakse ramadaani ajal kärpida. Ei maksa imeks panna, kui nälgijad on tusased ja närvilised, iseäranis kui püha paastukuu langeb suvele. Seker-bayram: kolmepäevane pidustus, mis märgib paastuaja lõppu Selle pidustuse ajal käivad lapsed majast majja ja küsivad maiustusi. Moslemid vahetavad õnnitluskaarte, pidutsevad ja käivad üksteisel külas. Pangad ja kontorid on kõik kolm päeva kinni. Kurban-bayram: ohvripidu
Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede Muhameedlased näevad islamis eelkõige eluviisi, mitte religiooni Islamis poiste ümberlõikamine, abielu eriti au sees, surnud maetakse nii kiiresti kui võimalik Muhameedlased sealiha ei sööda ning alkoholi ei tarbita Püha võitluse (dzhihaad) tõlgendamise problemaatika
Töö keelud: Õmblemine ja nõela kasutamine Vastlapäev Noorkuu teisipäev Kombed: Euroopas vastlakarnevalid Vastlasõidud Söök/Jook: Seajalad herneste ja ubadega Vastlamäll Vastlakukal Tuhkapäev Päev pärast vastlapäeva Kombed: Käidi pihil Söök/Jook: Odrajahust kakud ja leivad Töö keelud: Pead ei tohi kammida- kõõm MÄRTS (paastukuu) 8. märts- naistepäev Kombed: Naistele lillede, tortide kinkimine Vägivallavastased aktsioonid Tervitud ja õnnitluskaartide saatmine Pidu pereringis ja koosviibimised töökohtades Söök/Jook: Kook Pidulik jook Töö keelud: Naised tööd ei tee 14. märts- emakeelepäev K.J
Koraani on kirja pandud viis moslemi peamist kohustust: usutunnistus (ar k šahada) - „pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet”; palvus (ar k salaat) – mida tuleb sooritada viis korda päevas näoga Meka suunas, enne mida tuleb pesta nägu ja käsi; almus (ar k zakat) – annetada vaestele ja aidata abivajajaid; paast (ar k saum) – keeld süüa ja juua aasta 9. kuul e ramadaanil (paastukuu) päikesetõusust kuni loojanguni (erandiks haiged, reisil viibijad, rasedad ja imetavad emad); palverännak Mekasse (ar k hadž) – mida tehakse täiskasvanuna kahjustamata oma perekonna toimetulekut. Islami seadus – šariaat – lähtub koraanist ning hõlmab kõike, mida Allah nõuab. Šariaat lubab mehel abielluda kuni nelja ametliku naisega ja omada nende kõrval ka liignaisi. Abielurikkumise eest võidakse karistada piitsutamise või
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 12.klass EESTI RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD Referaat Juhendaja: Katrin Priilaht Tõrva 2011 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 JAANUAR NÄÄRIKUU 4 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU 5 MÄRTS PAASTUKUU 6 APRILL JÜRIKUU 8 MAI LEHEKUU 9 JUUNI JAANIKUU 11 JUULI HEINAKUU 16 AUGUST LÕIKUSKUU 18 SEPTEMBER MIHKLIKUU 20 OKTOOBER VIINAKUU 24 NOVEMBER TALVEKUU 25 DETSEMBER JÕULUKUU 34 KOKKUVÕTE 37 KASUTATUD ALLIKAD 38
Melon ehk dessertmelon on tekkinud Ees- ja Kesk-Aasias. Aromaatseid magusaid suuri valminud vilju süüakse värskelt kui dessertköögivilja. Arvatakse, et Vana-Egiptuses, -Kreekas ja Roomas teda ei kasvatatud.Õhtumaale ilmus ta alles Rooma riigi lõpu poole. On teada, et Rooma riigi keiser Claudius sõi iga päev hommikueineks kaheksa melonit. Ees- ja Kesk-Aasias on melon olnud pikka aega üks peamisi toiduvilju ja on praegugi tähtis. Muhameedlaste paastukuu ramadaani ajal on melon paastuvatele usklikele hädavajalik värskendav toit. Seepärast on aegade jooksul hoolega edendatud meloni kasvatamist ja aretust ning ta on levinud paljudesse maadesse, kus teda kultiveeritakse parasvöötme soojemast piirkonnast kuni troopikani. Suve lõpust alates on melon Kesk-Aasia turgudel valitsevaid kaupu, Euroopas tuntakse teda vähe. Enamik meloni sorte ei kannata transportimist ega säili kuigi kaua, seepärast süüakse teda peamiselt kasvatusmaades.
Ütluste üleskirjutamine araabia keeles- Koraan (moslemite püharaamat)- reguleerib abielu, ärielu, vaimuelu, hügieeni, käitumine/tavad/kombed, 7.s. Islam- jumalale kuuletumine. Moslem/muslim- see kes kuuletub jumalale. Kaljumošee Muhameedi hinge õhku tõusmis paik (Jerusalemm). Muhameed pidas end prohvetiks (Jumalasõna edastajaks). 5 käsku: pole muud jumalat peale Allahi; 5 korda päevas pöördumine Allahi poole (enne peab pesema, käed, näo ja jalad); vaeste abistamine; ramadaani (paastukuu) järgimine; kord elus palverännak Mekasse. Taunib:sealiha söömist, alkoholi, mängrlust, Koraani rüvetamist. Soosib: vanemate, laste, vaeste aitamist; püha sõda islamivastase vastu, mitme naise pidamist . Milline oli Frangi riigi tähtsus varakeskaegses Euroopas seoses ristiusu levitamisega, kultuuri hoidmisega, võitlusega araablaste vastu. Millised olid Karl Suure sõjalised ja kultuurilised saavutused? 800. Frangi suurriigi kuningatel oli liit paavstidega, paavstid toetasid neid
kaudu, et vältida Hildega kohtumist. Rannas peeti juba igasuguseid plaane ja haliseti kadunuid taga, kui äkki nähti kahte valges kasukas kogu tulemas Veere Alleksit ja Hüdjape Juhanit, kes nagu muuseas koduranna poole sammusid. Rääkisid siis mehed, et eksisid Kaavi randa ära ja olid sugulaste pool ööd. Nüüd pidi Kustas pealt vaatama, kuidas Alleks ja Hilde taasühinesid. Jüri saatis ta aga Luid majakasse tagasi helistama, et mehed on koju jõudnud. Paastukuu algul peeti Tuisul joote (ristiti Tooni ja Lui tütar Ehte). Juta oli jälle koolmeistriga koos. Kustas pidas Simmuga plaani jälle hülgejahile minna ja andis pool 200st kroonist eelmisest hülgejahi rahast isale. Jüri oli rõõmus. Hülgepüük läks aga nurja. Läksid küll jääle, kuid said ainult kaks poega ja ühe vana. Aprilli alguses oli viimane võimalus hülgepüügiks. Seekord läksid mehed sõudepaadiga ja Kalamaja
mõistmine vastavalt tegudele o Õpetus Allahist, looja ja kohtumõistja, kes määrab inimese saatuse · Moslemite viis põhikohustust: 1. Usu tunnistamine ,,pole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhameed on tema saadik" 2. Kohustuslik palvetamine 5 korda päevas (näoga Meka poole) 3. Almuste jagamine 4. Paastumine ramadani ajal (paastukuu) 5. Vähemalt kord elus palverännak Mekasse · Usk toetub kolmele alusele: 1. Ommajad Uthmani ajal 644-656 kirjalikult ülestäheldatud koraanil (Jumala sõna) koosneb 114-st suurast (lõik) 2. Sunna- see on pärimus prohveti tegevustest ja ütlustest 3. Idzma- usklike üksmeel. · Islamiusuliste pühavärv on roheline, kuna pärimuse järgi kirjutati koraan palmilehtedele
Islam õpetab, et kogu ilma vara kuulub Jumalale. Seega ei ole mingit õigust kogu vara vaid endale jätta, seda jagatakse teistega, kellele on vähem antud. Koraanis räägitakse paljudes kohtades zakaatist ja palvest koos. (Hommik-Mrabte 2010:68) Islam liigitab almuse vabatahtlikuks ja kohustuslikuks. Moslem on kohustatud ühe osa oma rikkusest ära andma: seda nimetatakse zakaatiks või vaestemaksuks. Kõik muud heateod, mida moslem teeb, on vabatahtlikud. Ramadaani- ehk paastukuu lõpus, pidustuste ajal kasutatakse võimalust vaestele toidu või millegi muu andmiseks. Seda andi nimetatakse zakaat ul-fitr. Igal moslemil, kellel endal on vähemalt ööpäevaks piisavalt süüa, on kohustus seda zakaati anda. Jumal käsib moslemitel zakaati anda nii, et võtja ei tunneks end alandatuna või muul moel haavatuna. Varjatult antud almus on islami järgi parem kui see, mis on antud avalikult teiste ees. Zakaatist ja vabatahtlikust almusest on juttu igas ilmutatud religioonis.
rajasid bulgaaria riigi. Ajalugu Page 23 Islamiusk 2. detsember 2009. a. 10:49 Enamus elanikkonnast beduiinid ehk rändkarjakasvatajad. Üksikud oaasid. Peamine kaamel. Esile tõusid Meka (usu ja kaubanduskeskus) ja Jeemen. Mõlemad oaasides. Põhitõed: · 1 jumal Allah · 5 korda päevas palvetada · Elu jooksul 1 kord mekasse või 3 korda mediinasse. · Paastukuu · Annetused Pühad raamatud: 1. Koraan a. Usk b. Elu c. Seadused 2. Sunna a. Koraani igapäevane tõlgendus ja laiedus 3. Sariaat a. Reguleerib igapäevaelu Usule pani aluse 7. saj Muhamed 622 põgenes mekasse Loetakse ajaarvamise alguseks 630 naaseb mekasse islami riigi algus Kalifaadis ei surutud peale oma kombeid. Mitte-islamiusulised maksid makse. Maid seob usk ja keel.
suvi) • Küünlakuu, vastlakuu, hundikuu VEEBRUAR • 2.02küünlapäev- valmistatu toitu(tanguputru); kui sajab lund tuleb hea Räime saak. • 14.02 valentinipäev- • 24.02 madisepäev- putukatel ja mardikatel tuleb elu sisse; kui sellel päeval tuleb palju lund tuleb ka palju parmusid; ei tohtinud kapsaid, ube, herneid keeta, siis nad lähevad kasvu ajal ussitama. MÄRTS- paastukuu • 1.03 Jevdokiapäev- lindude saabumis päev ja visatakse neile toitu; • 8.03 naistepäev- naised tööd ei tee, mehed teevad ära • 9.03 linnupäev/tsirgupäev- seostub nr 40, on tulnud 40 Sebastiamärtri järgi- linnud pööravad suu suve poole , pea taeva poole; küpsetati kakukesi iga ühele üks,"sööge linnud ärge tulge suvel vilja noppima"; kui on külm sel päeval tuleb seda 40 päeva järjest. • 17
lühijuttude lõikeala. Siin jagavad mitmesugused kodu- ja metsloomad, putukad, aga ka elutud asjad teavet enda kohta ja/või õpetusi enda kohtlemiseks: Sääsk ütlenud: "Parm pask jaaniäini, mina mees mihklipäini!"; Hobune ütelnud: "Ennem sõidan sõjateed kui saajateed" (viide võiduajamistele pulmasõidul); Lammas ütelnud: "Sigigu silmapesijad, kadugu tutiniitjad!"; Täi ütelnud: "Kurika all kuulan, pajas paisun, aga saunaleil on hingevõtja"; Paastukuu ütelnud küünlakuule: "Oleks mina sinust olema, ma võtaks kõik põnnpead põrandale, naese käed leevaastja ja koera küüsed künnisele, aga ma ei saa, mu teine silm jookseb vett"; Ahi olevat vanast ütelnu: "Kui leivad välja võtad, siis viska tükk puid minu suu jahutuseks!" Uurijad on korduvalt tähele pannud, et vanasõnad räägivad üksteisele vastu: mida ühes jaatavad ~ käsivad, seda teised eitavad ~ keelavad. Kuna folkloorne traditsioon on omamoodi reguleerimatu
kannab kannid kaugele. Kui sa magad magusasti, viivukese vagusasti, siis sa homme vara virgud, vara virgud, suureks sirgud. Õhtu õõtsub meie õue Õhtu õõtsub meie õue, Ullile toob une põue, Tiiu tugitoolis tukub, jalast kingakene kukub. Kurg viib kinga kesale, vares paelad pesale; nii toob hommik nutu silma -- Tiiukene kingast ilma! VARANE KULDNOKK Õhus tundub kevadet Vastlapäev on möödas ju -- käes on sumbund paastukuu. Udutab ja vihma tibab, niiskust, niiskust alla ribab. Kraavides ju voolab vett. Õhus tundub kevadet, olgugi et vahestki tuleb lund ja rahetki. Päikest harva näha saab -- pilvi palju ratsutab, tuleb lõunast, läänest neid, mööda pikki taevateid. Kaugel küll veel lind ja lill, kasemahl ja pajupill, aga kraavis voolab vett -- õhus tundub kevadet... Varane kuldnokk Õues nutab leinakask, sajab lund, ja tal on vilu,
) Eestlaste rahvakalendris on neid koguni kaks. Kevadisel madisepäeval (matsapäeval, matsipäeval) ennustatakse, missugune tuleb suvi. Sel päeval on tunda kevade lähenemist. Kõrred hakkavad lund vihkama. Vanarahvas uskus, et pool lund on veel taevas. Randlased ütlevad, et Madis rikub merejää. Päike, mis paistab kasvõi silmapilgu, ennustab head viljalõikust. Kui madisepäeval sajab lund, on järgneval suvel palju kärbsed ja sääski. Samuti tagab lumesadu rikka suvesaagi. MÄRTS - PAASTUKUU, NÄLJAKUU, KEVADKUU · Käädripäev (17.03) Lõuna-Eestis arvati., et putukad ja ussid ärkavad sel päeval ellu. Selle päeva põhjatuul ennustab külma suve. Kui sajab lund, on suvel palju kärbseid, parmusid ja kihulasi. · Paastumaarjapäev (25.03) näitab kevade algust: karu ärkab talveunest, hülgepüük lõpeb, esimesed rändlinnud saabuvad. Ilmaennustused on seotud kevadega. Soe maarjapäev toob kaasa sooja kevade
palvemattidel. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Vaimulikud Palveesemed Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate. A'baia - moslemimeeste riietusese. Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. Islami pühad Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha: Eid ul Fitr (1. Sawwal) - Märgistab paastukuu ramadaani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha. 130 `d al-A (10. Dhul-Hijja) - Märgistab püha palverännaku hadzi lõppu. Tähistatakse nende poolt, kes palverännakust osa võtsid ja teiste moslemite poolt, kes ei sooritanud palverändu. Ent mõned moslemid tähistavad (kuid mida islamiseadus ei näe ette) veel mitmeid teisigi päevi nagu näiteks: Al-Hijra (1
siis jään teie korraldust ootama. Ah jah, kui me portaali alt läbi läheme, siis seletage mulle ka, mis see aednik seal fresko keskel kiriku sissekäigu juures peaks õieti tähendama. Kas pole see Külvaja? Hei, magister, mille üle te nii mõtlete?» Endasse süvenenud dom Claude ei kuulanud teda. Jälgides ta pilgu suunda, nägi Charmolue, et ta üksisilmi vahib torniakent katvat suurt ämblikuvõrku. Parajasti tormas üks ettevaatamatu kärbes paastukuu päikese poole lennates otse võrku ja takerdus sellesse. Tundes, et võrk kõigub, liigatas hiiglasuur ämblik võrgu keskel ja oli ühe hüppega kärbse kallal, käänas ta oma esimeste haarmetega kahekorra, kuna ta jälk lont kärbse pea kallal hakkas nosima. 1 Kui sa jalgupidi alasti kinniseotuna ripud, kaalud sada naela (lad. k.). 2 Nõid või vaim (lad. k.). 268 «Vaene kärbes!» ütles vaimuliku kohtu kuninglik prokurör ja tõstis käe, et kärbest päästa,
annaabi.ee 
