sygiskuu on sygise alguse kuu, porikuu porise aja kuu, kooljakuu hämar hingedeaeg ning jõulukuu jõulude ehk aastavahetuse kuu. jaanuar - näärikuu; veebruar - küünlakuu, vastlakuu, radokuu; märts - paastukuu; aprill - jürikuu, mahlakuu; mai - lehekuu, meiukuu; juuni - jaanikuu; juuli - heinakuu; august - lõikuskuu ehk põimukuu; september - mihklikuu; oktoober - viinakuu, porikuu; november - talvekuu, mardikuu; detsember – jõulukuu ehk ka talvistepühikuu. http://www.folklore.ee/Berta/rahvakalender.php http://et.wiktionary.org/wiki/veebruar JAANUAR aasta esimene kuu Gregoriuse kalendri järgi, näärikuu. Teised nimetused südakuu, helmekuu, võru: vahtsõaastakuu VEEBRUAR Gregoriuse kalendri teine kuu, küünlakuu. Teised nimetused sudenkuu, hundikuu, vastlakuu, radokuu, külmakuu, lumekuu, tuisukuu, võru: radokuu MÄRTS Gregoriuse kalendri kolmas kuu, paastukuu. Teised nimetused
2008 Urmo Mets "Toimumata tulvade toimik " 2007 Lemming Nagel "Tahtetuse triumf" 2006 Tiit Aleksejev "Valge kuningriik" 2005 Mart Kangur, Ivar Ravi ja Jaak Rand "Jaak Rand ja teisi jutte" E.Vilde nim kirjandusauhind 2009 Rein Raud "Vend" 2008 Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" 2007 Jan Kaus "Tema" 2006 Eia Uus "Kuu külm kuma" J.Liivi luuleauhind: 2009 Triin Soomets "Surm ei möödu meist" 2008 Eha Lättemäe "Kui talvekuu on paratamatu..." 2007 Tõnu Õnnepalu "Ootad kevadet..." 2006 Hasso Krull "Sõlm" F.Tuglase novelliauhind: 2009 Indrek Hargla "Minu päevad Liinaga" ; Jüri Tuulik "Tellikaatne" · 2008 Andrei Hvostov "Sinised mäed" ; Mihkel Mutt "Siseemigrant" · 2007 Jürgen Rooste "Pornofilm ja pudel viina" ; Mats Traat "Sarviku armastus" NOBELISTID: 2009- Herta Müller-"Niederungen" 2008- Jean-Marie Gustave Le Clézio-"Päev, mil Beaumont tegi tutvust oma valuga"
tumedates, koledates ilusates riietes riietes Sooviti taluperele Sooviti taluperedele lasteõnne, maa- ja viljaõnne karjaõnne,noorikutele Esitati pererahvale poisteõnne naljandeid, laule, Peeti kadri- ja tantse mardipulma Detsember- jõulukuu 21.12 toomapäev Jõulude algus- Nõgi- Tooma väljaajamine Talus suurpuhastus Jõuluroogade ettevalmistus Õllepruulimise algus Detsember- talvekuu 24.-27.12 jõulud Mängiti palju Toodi tuppa õled tubaseid mänge Tuba kaunistati Söödi palju, joodi jõulukrooniga, õlut, jagati kingitusi jõulukuusega Käidi saunas Käidi külas sokuks, kureks või haneks maskeerituna
Veebruar- küünlakuu, vastlakuu või pudrukuu Märts- paastukuu või linnukuu Aprill- puhkekuu, lihavõttekuu või jürikuu Mai- lehekuu, laulukuu või külvikuu Juuni- piimakuu, pärnakuu või jaanikuu Juuli- heinakuu, jaagupikuu või niidukuu August- viljakuu, pärtlikuu või rukkikuu September- sügiskuu, mihklikuu, kaalukuu või jahikuu Oktoober- viinakuu, kosjakuu või sügiskuu November- mardikuu, lumekuu või kadrikuu Detsember-jõulukuu, talvistepühakuu või talvekuu 2. Lause tähendused. Mihkel vihkab suve ja meelitab talve (Põlva) Suvi sai läbi ning peab hakkama valmistuma talveks. (Mihkli päev 29.september) Mida külmem talv, seda magusam mahl. (Kolga-Jaani) Ongi sõnaotseses mõttes nii. Vähese külmaga talve järel on kevadine kasemahl vesine ja vähe magus. (Mida külmem talv, seda magusam mahl ja mida külmem kevad, seda kauemaks mahla jätkub.) Kui kevadel viivitad päeva, siis sügisel ootad nädala (Iisaku)
Juhan Liivi luuleauhind antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistva eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik vaimsus. Auhinda hakati välja andma 1965. aastal. Oli keelustatud Nõukogude võimu poolt. Taastati 1984. aastal. Auhinna saajale ei anta raha, vaid kingitakse karjasemärss. 1965. aastal sai esimesena selle auhinna Debora Vaarandi, "Eesti mullad" Eelmisel aastal sai auhinna Eha Lättemäe "***Kui talvekuu on paratamatu..." Helin Kui mina olin veel väikene mees, üks helin mul helises rinna sees. Ja kui mina sirgusin suuremaks, läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind, ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu hing, tal kitsas on jäänud maapealne ring. Rändaja Tulin linnast. Lumesadu. Tööd ei leidnud kusagilt. -- Lumesadu. Jalad väsind. Läbi, läbi näljane. Kuskil teed, ei tulekiiri,
pehmed, niisked talved. Sisemaa poole liikudes on temperatuurid veel ekstreemsemad, suved kuumemad ja talved külmemad. Marokos asuv Atlase mäestik on kaetud lumega enamuse osa aastast. Vihma sajab aprillis ja mais ning ka oktoobris ja novembris. Rannikul on keskmine temperatuur juulis 23...28 °C, jaanuaris 9...12 °C,sademeid 600800 mm aastas. Mägedes on kliima niiskem ja jahedam. Sademeid on üle 1000 mm aastas, kõrgemal kui 2000 m on 34 talvekuu keskmine temperatuur alla 0 °C, lumikate püsib 45 kuud. Maroko kliima vaheldumises mängib väga suurt rolli külma Kanaari hoovuse jahutav toime, mis on üheks suuremaks kliima kujundajaks Atlase mägede ja Sahara kõrbe kõrval. Pinnamood Maroko looduse eripära määravad küllaltki mägine pinnamood, mis takistab põllumajandust. Lisaks Sahara kõrbe piirkond ja Atlase mäestik, mis samuti ei soodusta põllumajandust. Põllumajandus Põllumaa on 67,3% riigi
palju õunu. · Kui see päev oli aga vih mane ja udune, pidi tule ma peh m e talv suure lu m e ga, suvi aga vilu ja vih mane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Vanasti käidi ringi mardiperena, mida juhtisid mardiisa ja mardie ma. · Kõige tähtsam oli mardiisa. · Ühel mardil oli kaelas kott, millesse korjati ande. · Andideks olid õunad, ko m mid, küpsised (vanasti ka liha). November on talvekuu ja on üks igavamaid ja süngemaid aegu aastas. Pori pimedus ning raagus mustad puuoksad. Tõelist talve annab alles oodata. Kogu seda kurvameelsust leevendavad nukras novembris vaid 2 päeva - mardipäev 10. XI ja kadripäev 25. XI . Nagu nimedest on näha on nendegi taga muiste elanud inimesed - Martin Luther ja tema naine Katariina. Vanasti oli mardipäev 11.novembril püha katoliku piiskop Martinuse mälestuspäeva auks (600 a.). Kadripäev aga Aleksandriast pärit
pinnast tuleb enne kuivendada. 1.3 Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18ºC, talvel temperatuur võib langeda kuni -20ºC. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30ºC-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27ºC-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5ºC. Seetõttu on Lõuna- Soomes põllumajandusega tegelemine võimalik. Põhja-Soome kliima on selle jaoks liiga külm. 1.4 Soome aluspinda katab pea kõikjal ühtlase kihina moreen. Selle peal on mitmeid erinevaid kihti mulde. Samuti esineb Soomes turvast
ja suved soojad. Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobris. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool on külm kliima. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30C-ni, suvel temperatuur võib tõusta kuni 27C-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5C. Lääne-Soome: Soome läänerannik on väga liigestatud ja saarterohke. Pyhajärvi, Näsijärvi ja Päijänne koos oma lähiümbrusega moodustavad Lääne-Soome järveregiooni. Soomele kuuluvad samuti kümned tuhanded saared Läänemeres (176 584 saart), enamus nendest saartest on asustamata
tavaliselt külmad ja suved soojad. Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobris. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool on külm kliima. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30C-ni, suvel temperatuur võib tõusta kuni 27C-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5C. Lääne-Soome: Soome läänerannik on väga liigestatud ja saarterohke. Pyhajärvi, Näsijärvi ja Päijänne koos oma lähiümbrusega moodustavad Lääne- Soome järveregiooni. Soomele kuuluvad samuti kümned tuhanded saared Läänemeres (176 584 saart), enamus nendest saartest on asustamata.
jahivad. Neemetippude kohale tulevad sageli aga tiirutama veelinde jahtivad merikotkad. Talveks tuleb meile ka mõningaid linnuliike, keda muul ajal meie aladel ei kohta. Kärestikulised jõelõigud meelitavad kohale Skandinaaviast saabunud vesipapi ainukese laululinnu, kes võimeline ujuma ja sukelduma. Sageli võib kohata lennus kuldnokkadele sarnanevaid linnuparvi. Need on siidisabad, kelle peas võime lähemal vaatlusel näha uhket suletutti. Veebruar Ehkki veebruar on talvekuu, saab talve selgroog selleks ajaks vanarahva tarkuse kohaselt juba murtud. Söögimajade juures nokapoolist hankinud tihased on pakutava pekitüki vastu huvi kaotamas. Nemadki tunnetavad kevade lähenemist ning lasevad üha sagedamini kõlada kevadiselt rõõmsana kõlaval ,,sitsikleidil". Rongapaarid teevad oma mängulendu ning valmistuvad pesaehituseks. Ka käbilinnud hakkavad juba küünlakuul pesitsema. Märts Märtsikuu on talve murdumise märgiks
Kliima: Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, ranikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30C-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27C-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. 7 Soome Eestis: Teadaolevatel andmetel on end Eestisse elama registreerinud kokku üle 3000 Soome kodaniku. Suurem osa nendest elab Tallinnas või Tallinna vahetus läheduses. Paljud neist
Lõppesid talusulaste lepingud. Peremees tahtis karjust kinni hida kuni esimese lumeni. Selleks, et esimene lumi tuleks ruttu, kasutati maagilisi toiminguid. Tapeti lammas, valmistati õlut. · Oktoober (viinakuu, porikuu, hingekuu): 5. oktoober õpetajatepäev õpetajad lasevad õpilastel tunde anda 26. oktoober midruskipäev 28. oktoober siunapäev Siim teeb sillad ja Nigul lööb pärast naeltega kinni. · November (talvekuu, mardikuu): 2. november hingedepäev kadunud hinged tulevad koju, neile pannakse süüa kas tuppa või sauna. Tänatakse elatud elu eest. 10. november mardipäev talve algus, sügistööde lõpp, algasid tubased tööd 25. november kadripäev kombestik sarnaneb mardipäevaga, karjaõnne soovimise päev · Detsember: 6. detsember nigulapäev talve algus 13
php tõnisepäev 17 jaanuar http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-tonisepaev.php jüripäev 23 aprill http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-juripaev.php mihklipäev 29 september http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-mihklipaev.php toomapäev 21 detsember http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-toomapaev.php jaanuar-näärikuu veebruar küünlakuu märts paastukuu aprill-jürikuu mai-lehekuu juuni-jaanikuu juuli-heinakuu august-lõikuskuu september-mihklikuu oktoober-viinakuu november talvekuu detsember-jõulukuu 17. Missugused indoeuroopa keeled on mõjutanud eesti keelt kõige enam? Keldi balti(leedu läti) ja slaavi 18. Kes olid baltisakslased ja mis rolli mängisid nad Eesti kultuuriloos? Nimetage mõni baltisakslane, kellel on olnud oluline roll meie kultuuriloos (vähemalt 10 nime ja lühidalt millega nad silma paistsid?). Baltisakslased on balitkumi elama asunud sakslased.baltisakslastest moodustus 3 seisust : aadel,vaimulikkond,linnaelanikkond)
Sisemaa poole liikudes on temperatuurid veel ekstreemsemad, suved kuumemad ja talved külmemad. Marokos asuv Atlase mäestik on kaetud lumega enamuse osa aastast. Vihma sajab aprillis ja mais ning ka oktoobris ja novembris. Rannikul on keskmine temperatuur juulis 23...28 °C, jaanuaris 9...12 °C,sademeid 600800 mm aastas. Mägedes on kliima niiskem ja jahedam. Sademeid on üle 1000 mm aastas, kõrgemal kui 2000 m on 34 talvekuu keskmine temperatuur alla 0 °C, lumikate püsib 45 kuud. Maroko kliima vaheldumises mängib väga suurt rolli külma Kanaari hoovuse jahutav toime, mis on üheks suuremaks kliima kujundajaks Atlase mägede ja Sahara kõrbe kõrval. Rabat kliimadiagramm Talvekuudel sajab rohkem, kuna tegu ekvatoriaalse kliimaga, suvel on kuiv kuna troopiline kliima. Temperatuur on aasta läbi küllaltki kõrge. Pinnamood Maroko looduse eripära määravad küllaltki
pinnast tuleb enne kuivendada. Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18ºC, talvel temperatuur võib langeda kuni -20ºC. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30ºC-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27ºC-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5ºC. Seetõttu on Lõuna-Soomes põllumajandusega tegelemine võimalik. Põhja-Soome kliima on selle jaoks liiga külm. Soome aluspinda katab pea kõikjal ühtlase kihina moreen. Selle peal on mitmeid erinevaid kihti mulde. Samuti esineb Soomes turvast
) SOOMELE KOHANE KLIIMA Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30C-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27C-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5C. MAJANDUS Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta 18 850 $ Maksebilanss 1,1 mrd$ Inflatsioon 0,4% Tööpuudus 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane
SISSEJUHATUS 3 JAANUAR NÄÄRIKUU 4 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU 5 MÄRTS PAASTUKUU 6 APRILL JÜRIKUU 8 MAI LEHEKUU 9 JUUNI JAANIKUU 11 JUULI HEINAKUU 16 AUGUST LÕIKUSKUU 18 SEPTEMBER MIHKLIKUU 20 OKTOOBER VIINAKUU 24 NOVEMBER TALVEKUU 25 DETSEMBER JÕULUKUU 34 KOKKUVÕTE 37 KASUTATUD ALLIKAD 38 2 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutnud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud.
Põhjaosas on kliima siiski veidi karmim, vastavalt -14ºC ja +15ºC. Sademete hulk on 600 mm/a, lõunas on enamasti sademeid rohkem kui põhjaosas. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobris. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool on kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30C-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27C-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Vaatamisväärsused Soome loodus pakub uskumatuid elamusi: ilu, puhtust, vaikust, rahu ning võimalusi seenel ja marjul käia, kalastada. Inimestele, kes otsivad moodusi, kuidas oma puhkust aktiivselt veeta, on Soome just see õige koht puhkamiseks
" igal oinal on oma mihklipäev" ; tapeti lammas ja valmistati õlut; tapeti kukk ja pritsiti verd lauda seinale, et oleks hobuse õnne; peeti mihklilaata; OKTOOBER- viinakuu, porikuu, hingekuu • 5.10 õpetajatepäev- • 26.10 midruskipäev- • 28.10 simunapäev- siim teeb sillad ja migur lääb naeltega kinni- tulevad esimesed jääd ja võib tulla esimesed külmad. NOVEMBER- mardikuu, talvekuu • 2.11 hingedepäev- kadunud hinged tulevad koju, neile pannakse süüa tuppa või sauna; tänatakse elatud elu eest; • 10.11 mardipäev- talve algus, sügistööde lõpp, algasid tubased tööd; • .11 kadripäev- • DETSEMBER- • 6.12 nigulapäev- talve algus, • 13.12 luutsipäev- õlgedesse pandi raudese, et loomad õlgi sööksid; käisid ringi ka luutsid e jõulusandid • 21
(Haljala ) Algas talvepoolaasta. Mihklipäevane lõunatuul kuulutab sooja ilma terveks sügiseks ja talveks. Kui mihklipäevaks puulehed maas, siis jüripäevaks rohi maas. OKTOOBER - VIINAKUU, PORIKUU · Simunapäev (28.10.) ,,Siim teeb sillad soode peale", see tähendab jääkatte tekkimist. Kui simunapäeval sajab vihma, siis tuleb vihmane sügis. Räägitakse ka, et vihmane oktoober toob tuulise detsembri. Kui oktoober on soe, siis tuleb pikk talv ja külm küünlakuu. NOVEMBER - TALVEKUU, HINGEKUU, MARDIKUU · Hingedepäev (02.11.) Vaikusenõue ja tööde keeld. Kes lärmi tegi, võis suvel oodata piksekahju. · Mardipäev (10.11.) Mart oli viljaõnne tooja. Ennustati ka ilma. On levinud ütlus: ,,Kui mardipäev on külm, siis kadripäev on soe." Ilmavaatlusega prognoositi talve, jõule, aga ka lihavõttepühi. · Kadripäev (25.11.) oli rohkem naiste püha. Kadrid riietati valgesse, ehiti kaunilt. Ka ilma ennustati kadripäeval
3.2.1 Väliskliima Väliskliima andmetena on kasutatud uuritud elamute juurest mõõdetud andmeid või on kasutatud Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogia Instituudi poolt mõõdetud andmeid Tallinnast, Tartust, Võrust, Kuressaarest, Valgast ja Kuusikult. Mõõteperioodi kuude keskmised temperatuurid ja õhu suhtelised niiskused kolmest piirkonnast vt. Tabel 3.3 ja Joonis 3.3 Põhjalikum sisekliima analüüs talve- ja suve kohta tehti vastavalt kolme talvekuu (detsember, jaanuar, veebruar) ja kolme suvekuu (juuni, juuli, august) mõõtmistulemuste alusel. Uuritud aastate ja paljuaastase keskmine välistemperatuur ja välisõhu suhteline niiskus on toodud vastavalt Tabel 3.4-s. Talv 2008-2009 on keskmisest 1-2 kraadi võrra soojem ja suvi 2009 keskmisega ligilähedaste temperatuuridega. Järgnenud 2009.-2010. aasta talv on keskmisest külmem (veebruaris üle 6 kraadi külmem), suvi 2010 oli vastupidiselt märgatavalt soojem (juulis
kk Suhteline niiskus Joonis 7.1 Ööpäeva keskmine välistemperatuur ja suhteline niiskus perioodil 1.09.2009…1.02.2011. Põhjalikum sisekliima analüüs talve- ja suveperioodi kohta tehti vastavalt kolme talvekuu ja kolme suvekuu mõõtmistulemuste alusel. Suhteline niiskus, % Suhteline niiskus, %
annaabi.ee 
