Eesti kliima (0)

Eesti kliima
Laius on Eestis häbemata suur, jääme poolustele märksa lähemale kui ekvaatorile. Enamikes kohtades nii suurel laiusel on kliima karmim. NB! Päike on energia-ja eluallikaks, kiirguse hulk on kõrgusega horisondist määratud.
Troopikas on ööd enam-vähem ühepikad, seal on päikese trajektoorinurk suurem kui parasvöötmes.
Laiuskraadidel on suvel suhteliselt väiksemad erinevused päikesekiirgusest kui talvel. Seega insolatsioonist ei tulene väga suurt erinevust. Küllaga on talvel erinevus päris oluline. Valget aega on refraktsiooni tõttu rohkem. Talvel väheneb pilvisuse tõttu insolatsioon veelgi.
Ainult päikeseilmastik oleks järsult sõltuv sesoonsusest. Tsirkulatsioon töötab sellele vastu. Läänetuulte tõttu mõjutab läänepoolne osa kliimat enam kui itta jääv ala. Mõjutsentrid (kas keskmine õhurõhk on madal või kõrge) määravad tsirkulatsioon (õhuvoolu nende vahel).
Ilmavaatluste ajaloost ja allikmaterjalid
Kesk-Inglismaa temperatuuririda (CET) – Londoni-Bristoli-Manchesteri 3 saj pikkune rida – kui on vaja eriti pikka aegrida analüüsida.
Mõõtmiste ajalugu Eestis on A. Tarand uurinud. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestis (8. kogumik), välja antud 1992. a. - põhjalik meteoajalugu.
Vaatlusmetoodika iseärasused: vaatlused 3 korda päevas, õhurõhku mõõdeti tollides, õhutemp Reamuri skaala järgi, lisaks tuule tugevus pallides, tuule suund, pilvisus , sademed jmt esinemine, meretaseme mõõtmine alates 1806. a 1. jaanuarist Tallinna sadamas.
Tallinnast pidev aegrida 1826. aastast, Tartust 1830. aastatest. Paldiski 50-aastane aegrida – vaatleja surmani. Need olid esimesed entusiastid. 19. sajandi baltisakslaste vaatlusvõrgud.
1865. a observatooriumi loomisega tõusis tase tunduvalt, olid sidemed teiste jaamadega maailmas. 1893. aasta oli TÜ-s murrang, B. Sresnewsky asemeletulek, vene keeles. Sademetevaatusvõrgu mõõtmiste analüüs tuli 1913. I maailmasõjaga katkesid vaatlusread, v. a. Tartus. Metoodiline juhendaja K. Kirde. Keelteoskuse vajalikkus ajaloouurimisel.
Temp aegrida on sakilise iseloomuga :). Eesti kliima uurijatest on puudu eradotsent J. Letzman, kes töötas välja tornaadotekkimise teooria. Teaduslik tegevus: J. Ross lõi koolkonna kiirguskliima uurimise valdkonnas. O. Avaste taastas meteoroloogia õpetamise TÜ-s. H. Tooming ja Agu Laisk – fotosünteesikoolkond. Jaan-Mati Punning – paleoklimatoloogia valdkond. Eesti Agrometeoroloogialaboratoorium.
Füüsika peaobservatooriumi aastaraamatud – letopissid. 1865. aastast hakati ära tooma Eesti ilmajaamade vaatlustulemused, kuid raamatud on varasemastki. Tsaari-Venemaa oli tegelikult Euroopa tasemel riik, ainus viga, et oli absoluutne monarhia ja ühiskondliku arengut polnud.
Kaht tüüpi andmed: ilma-ehk meteoroloogilised andmed – aastaraamatus, konkreetsed mõõtmed, kliimaandmed – kokkuvõtted ja keskmistused. Nõukogude ajal ilmaandmete trükkimine ühe halvenes. Samas, parimad kliimateatmikud anti välja 1960ndatel aastatel.
Eesti kliimat kujundavat tegurid – jätk.
Suur laius põhjustab kiirguse ebaühtlase jaotuse, pilvisuse aastane käik – suvel vähem, talvel palju ja 3. tähtis tegur on tsüklonaalne tegevus. 1965 -1974 analüüsi põhjal.
Põhjatsüklonid. Liiguvad Islandi juurest Barentsi merel, liiguvad läänest itta, edelast kirdesse. Mööduvad eestist kaugel põhja poolt, jääb tsükloni lõunaserva. Tuuled läänest, tuleb niisket õhku, jääb sooja sektorisse. Talvel võib plusskraade olla ja ilm on pilves ja tuul väga tugev ei ole.
Ülevalguvad. Lähevad Trondheimi juurest üle mäestiku madalama osa. Ilmamuutused on suuremad, tuuled on tugevamad. Kaks fronti läheb üle.
Läänetsüklonid tulevad üle Taani väinade ja Eestist lõuna poolt. Tsüklonite liikumine reljeefi järgi. Eesti jääb külma ossa . Lund võib palju sadada.
Frontidest. Suvel on sooje fronte harva, lõunatsüklonitega. Idast tulevaid fronte eriti vähe, ka lõunatsüklonitega. Halb rääkida, et tsüklon laskub või kerkib – liikumine horisontaalsuunas. Lennuki näide.
NAO indeksi suurim miinimum möödunud talvel. Külmad ja soojad talved võivad järjestikku esineda. Nao indeksi seos temperatuuriga on pea rekordiliselt tugev ( korrelatsioon ). Kõige enam on temperatuur Läänemerel ära määratud.
Läänevoolu mõju suurim talvel, kevadel sügisel pole, suvel väike. Meridionaalne on suurema osa aastast, väike või pole talvel.
Standardiseeritud – suhtväärtus võrreldes standardhälbega ehk leitakse hälbed ja jagatakse standardhälbega (võrdlus varieeruvusega). O. Tomingas tegi tsirkulatsiooniindeksite leidmise Eestile edela-kirde suunas, kagu-loode suunas. Grosswetterlagen
Atmosfääri tsirkulatsioonivormid. Olukorrad jaotati 30-ks ja need grupeerusid 3 suureks vormiks. Tehtud Peterburi kohta (Wangenheim-Girsi). Tsirkulatsiooniepohhid. Aastakümnete jooksul on indeksid olnud väga erinevad. Vanade inimeste subjektiivsed tunded võivad olla tõsiseltvõetavad.
Aluspinna omaduste mõju Eesti kliimale.
Atlandi ookean – mõju Ameerikale väiksem läänevoolu tõttu. Skandinaavia mäestiku tõttu mõju Eestile suhteliselt väiksem, sest annab seal suure osa niiskusest ära. Teine mõju, et tsüklonid ei tule otse üle mäestiku (keskmed pole Eestis). Põhja-Jäämere mõju arktiliste õhumasside kaudu. Ida-Euroopa lauskamaa – suvel kuivad soojad õhumassid, sügisel kuiv ilm, öökülmad, talvel külm ilm.
Läänemere mõju. Selle pind on tumedam, neelab rohkem kiirgust kui maismaa. Soojus koguneb vette.
Läänemeri on madal, sellest tuleneb aastane suur temp. amplituud . Mujal nii põhjas pole nii sooja vett. Termiline inerts , selle mõju pilvedele ja sademetele. Sademetehari.
Temp kontrast külma ja sooja talve vahel rannikutel on suurem kui sisemaal . Kui eesti kliimat peaks kõige üldiselt iseloomustama, siis aasataajad – sesoonsed muutused on kõige iseloomulikumad.
Klimaatilise aastaaja näitajad – alguskuupäev, kestus. Ants Raik
1993. a kevad oli imelik. Siis algas Tartus suvi 24. aprillil, kuid Vilsandil 23. juunil. Aastaaja algus: kui positiivseid hälvete summa ületab negatiivsete summa, on alanud. Seega tuleb hälbeid summeerida.
Kodutööna tuleb määrata 8 kuupäeva – klimaatiliste aastaaegade algused . Tuleb määrata esimesena kevadtalve algus – millal hakkasid domineerima sulapäevad.
1928. aasta. Selleks kuupäevaks on 16. märts. Varakevad – esimene päev, kui lund pole – 1. aprill, kevad - ööpäeva keskmine temp üle +5 domineeris alates 24. aprillist. Suvi – ööpäeva keskmine temp üle 13 kraadi domineeris alates 23. juunist. Sügise algus 13. septembril (Jaaguse järgi 1. septembril). Hilissügis algas 7. novembril (13. oktoober Jaaguse järgi). Eeltalv algas 1. detsembriga, kui lumikattega koos hakkasid ka külmapäevad peale ja talve alguseks võib lugeda 11. detsembrit, kui domineerisid külmapäevad ja lumikate oli püsiv, üksikute lumetute päevadega kuu lõpu poole.
Meteoelementide käigud. Kallise nali: nõuka ajal oli päikest vähe, sest majandus läks alla ja vastupidi. On ette tulnud detsembreid, kui üldse päikesepaistet pole olnud. Õhurõhk: kaks miinimum, üks nov-dets, seoses läänetsüklonitega, teine suvel, seoses mandri soojenemisega.
Aastakeskmine sõltub talve temperatuurist. Temperatuurisummad on mõttekad vaid võrdluses. Öökülm on kvalitatiivselt erinev nähtus. Need on halva soojusjuhtivusega kohtades – alt ei jõu soojust juurde.
Kodutöö. Esimesena teha trendianalüüs. Vaadata muutusi tsirkulatsioonis. Slope muutujaks (y) on jaanuariväärtused ja teine argument on aastad. Tõus korrutada 60-ga (aastate arvuga). Valemit saab paremale lohistada. Temperatuuri kohta samuti leida slope funktsiooniga. Standardhälve ja variatsioonikoefitsient , miinimum, maksimum, muutus, p väärtus, korrelatsioon (sademetega). P-väärtus T-testiga. Tools - data analyses, regressioon . Y summa, x aasta
mann-kendalli test. Esimeses reas on indeks, teises temperatuur või sajuhulk.
Tools – macro, valida programm (run) ja arvutab tulemused. Mk üle 2 – siis on oluline trend. P väärtus. Trend kaob ära, kui arvestada kaasmuutuja mõju sisse. Ühes on trend olemas, mis on ka teise trendi põhjustanud. Seega AO muutus on põhjustanud muutuse temperatuuris.
CPC kodulehelt: indeksite kaartidel on punase ja sinise vahel valge ala. Indeks näitab tsirkulatsiooni tugevust valgel alal. Valge ala on see, kus tsirkulatsioon toimub. Töö tuleb 15. nov ära teha ja saata. Teistel: http://www.cpc.noaa.gov/data/teledoc/telecontents.shtml
mul: http://www.cgd.ucar.edu/cas/jhurrell/indices.html peakomponentanalüüs
Auramine . Selle mõõtmine on komplitseeritud, tavalises jaamas ei tehta . Tehtud Tooma soojaamas. Enamasti tehakse arvutuslikult. Rusikareegel: kui pilves, aurab veepinnal ööpäevas 1 mm, kui poolselge, 2 ja kui päris selge soe ilm, siis 3 mm.
Auruvus, veeaururõhk, suhteline õhuniiskus. Viimane sõltub temperatuurist, kui eeldame, et veeauru on õhu sama palju.
Olemuselt on 2 tüüpi ilmaelemente: need, mida mõõdetakse hetkeliselt: temperatuur, õhurõhk, niiskusenäitajad ja siis võidakse neid keskmistada, ka tuulenäitajad ja on teist sorti ilmanäitajad: sademed, päikesekiirguse summad , mis on olemuselt summeeruvad, st kuhjuvad.
Sademete hulk Eestis: seaduspära auramisega seoses, et sügisel mere ääres enam, suvel aga sisemaal. Suht kuiv on Väinamere ümbrus. Et ühest küljest meri, teisest küljest dünaamiline tegur. Seal, kus õhk laskub, on kuiv, kus tõuseb, sajab. Seetõttu on saaremaa siseosa kohal tõusvaid õhuvoolusid, häiritus, aga pärast saart hakkab õhk laskuma. Sisemaal on kõrgustiku mõju. Ida-eesti on jällegi kuivem . Sademetehulgas on palju juhuslikkust, mis võib trende põhjustada.
Lumikate. Muutlikkus on mandril palju väiksem.
Pilvisus
Hinnatakse 10 palli süsteemis.
Keskmise pilvisuse näitajad: aastane üldpilvisus on 6,7-7,2; madalpilvisus on 4,7-6,0 palliku, rannikul vähem; aastases käigus on maksimum nov ja dets (8,3-8,6, madal 7,5-8,1), miimum mais, juunis (üld 5,4-6,2, madal 2,6-4,3).
Pilvisuse andmete statistiline eripära: andmestik ei vasta normaaljaotusele – keskmisi näitajaid on harva. Kõige sagedamini on kas täiesti pilves või selget ilma. Seega eripära!
Eriti selgelt tuleb kevadel ja suvel välja, et rannikul on pilvisus väiksem. Põhjuseid on kaks: temperatuur ja aluspinna ebaühtlus. Meri on jahedam ja tasasem.
Aastas on keskmiselt 30 päeva selget ilma, pilves päevi on umbes 3 korda rohkem (umbes 150).
Kevadel võib iga 3. päev selge olla. Mais on pilves päevi kuni 3. Detsembris on selgeid kuni 2 ja enam kui pooled (17-18) on pilves.
Madalpilvisuse järgi on seda vähem. Pilves päevi on saja ringis (alla selle, ainult Tallinnas on rohkem). Seega üldpilvisus on näiteks 10 ja madalpilvisuse järgi selge (null). Selgeid päevi on rohkem, 70-85 (rannikul rohkem).
Ööpäevane tsükkel on olemas suvisel ajal. Külmal ei sõltu ööpäevast.
Udu
Liigid: need on radiatsiooniudu (kohalik teke, jahtumine aluspinna tõttu); advektsiooniudu – ei ole kohaliku tekkega, sisserännanud õhumass hakkab jahtuma, talvel suladega; frontaalne udu on haruldane , siis kui on soe front tulemas. Laussadu peab langema läbi jaheda õhukihi ja piisad aurustuvad. Esineb vihmasajuga. Advektiiv-radiatsioonilised udud – soe õhk jahedale aluspinnale ja öösel kiirguslik jahtumine.
Precipitation fog – frontaalne udu.
Mais ja juunis on vähe udu, ööd lühikesed, vähe niiskust.
Aasta keskmine udupäevade arv. Kagu-eestis ja rannikualadel on vähe, vahe-eestis, lääne-eestis palju.
Jäide. Jäitepukk, ladestuse diameeter ilma traadita . Ülemine traat on vahetatav, mõõdetakse ladestuse kaal. Alumist ei puudutata, vaid mõõdetakse diameeter. 90 kraadine nurk traatide vahel on tuulte tõttu. See kaasneb sooja frondiga. Eestis tavaline lühiajaline, mõni tund ja väike, 1-2 mm. Rannikul 1, sisemaal 10-12 jäitepäeva aastas.
Eesti jäiterekord: Kirde-Eestis 1969. a nov algus, statsionaarne seisev front ja väga niiske õhk. Jäite maksimum mõõdeti Väike-Maarjas 73 mm diameeter, kaal 416g/m, jäide kasvas üle ööpäeva, sulas 20-32 tundi.
Tuisust vt õisist, NB! 23.11.2008.a.!
Härmatis tekib miinustemp õhus oleva sublimatsiooni tagajärjel. -3...-8, pilvine , udu – teraline härmatis. -10 ja alla selle, selge ilm – kristalliline härmatis. Härmatist esineb vähem rannikul ja saartel (9-20 päeva), kõige enam, kõrgustikel ja Põhja-Eesti sisseosas (üle 30 päeva). EesTi rekord 136 mm, Narva, jaanuar 1968, püsis 15 päeva. Maks kaal 168 g/m.
Sulalume ladestus. Ametlik rekord 68 mm diameeter (Kuusiku 1961). Tegelikult võib üle 1 m ka olla vaiksemas kohas.
Äike. Selge maksimum suvel, juulis kuni 7 äikesepäeva. Äikese kestus 20-60 tundi. Äikest enam pandiverel, kestus tugevalt esil . Eestis on kuni 1 löök km2 aastas. Pandiverel samuti max.
Pagi. Organiseerunud äikesepilvede süsteem. Süsteemi esiosas õhk tõuseb, madalam õhurõhk. Süsteemi tagaosas tugev sadu, võimsad laskuvad õhuvoolud, maapinna lähedal rõhu tõus. Enne pagi võib-olla tuulevaikus või tuul vastu. Pagi on jahe puhanguline tuul äikese esiservas.
Mõju ilmaelementidele: õhurõhu muutus, äikesenina, õhutemp järsk langus, üle 10 kraadi võib-olla, enne väga nõrk tuul, pärast pagi tuulevaikus, suhteline õhuniiskus järsk tõus koos saju alguse ja jahenemisega.
Eriti ohtliku äikesetormi kriteeriumid: tornaado ; pagituul 25 m/s või enam; raheterad läbimõõduga vähemalt 2 cm, alla 2 cm läbimõõduga raheterad nii suures koguses, et moodustavad maapinnale vähemalt 2 cm paksuse kihi.
Tsüklonaalsed tormid . Tekitajaks aktiivne madalrõhkkond, hõlmab tavaliselt terve Eesti, kestab tunde, kõige sagedamini hilissügisel ja talve alguses, kui tsükloneid on kõige rohkem, sisemaal tuuleiilid harva üle 20 m/s, saartel ja rannikul 25-30 m/s puhangud tavalised , võimalik meretaseme ohtlik tõus. Sisemaal annavad suurimad tuulekiirused pagid soojal ajal. Eesti tugevam puhang 48 m/s, Ruhnu 2.11.1969; suurim keskmine 34 m/s (2x Kihnus , 1 x Vilsandil perioodil 1967-1970); 23.1.1995 Vilsandil tuulepuhangud 38 m/s; 9,1.2005 Kihnus tuulepuhangud 38 m/s, Viljandis 29 m/s.
NB! Mitte orkaaniga segamini ajada orkaanitugevusega tuuli !
Mis on ilm? Meie inimesed, kes siin maa peal elame, pole ju ilm üksikud näitajad, mida mõõdetakse, vaid ikka nähtuste keerukas kompleks , ühtne terviklik nähtus. Kompleksne klimatoloogia, vaadatakse ilmatüüpide sagedust.
Ilmatüübid: 3 suurt klassi, täpsemalt: väga kuum ja väga põuane, seda Eestis kunagi pole (ööpäeva keskmine temp), valitseb troopilistes kõrbetes; väga kuum ja põuane – harva. Edaspidi määrab ilmaklassi üha enam pilvisus.
Sajupäev – kui ööpäevas sajab vähemalt 1 mm, seega 0,9 mm oleks tinglikult kuiv.
8. ilmaklass on tüüpiline sügisele, ilm pilves ja temp läbi nulli, 9. aga kevadele – öösel selge, jahe, aga päeval soe. 10. ilmaklassist alates määrab klassi ööpäeva keskmine temp. 11. klass on talvele iseloomulik, kui 10. on vähe, sest see eeldab, et ööpäeva keskmine temp amplituud on väike.
Kasutatakse ka ilmaklassi püsivust. Talv on kõige muutlikum, keskmine näitab vähe.
3. praktikum. Tabel, kus üleval on kuud ja vasakul päevad. Tabeli igasse ruutu kirjutada ilmaklass. Kui tabel on valmis, siis tuleb tööd alustada. Seejärel tuleb üksikute kuude kaupa kirjas, kui palju üht või teist ilmaklassi oli. Ilmaklasside järjekord diagrammil on slaidil antud, 7. on viimane.
Area ja võtta parempoolne.
1926. aasta: temp käik läbi nulli on 1., 25. ja 26. jaanuaril. Ülejäänud päevadel olid külmailmad.
P-väärtus – alla 0,05 on oluline