Tasandussegude liigitamine (8) a)otstarbe järgi-niisked.kuivad ruumid, puit betoonpinnad B)sideaine järgi-kips, tsement, epoksüüd, liimtasandus, dispersioon C)kihi pakuse järgi-peen-, tasandus-, täitesegu D)kasutamise järgi-isetasanduv, käsitasanduv, erisegud, remontsegudC)kihi pakuse järgi-peen-, tasandus-, täitesegu D)kasutamise järgi-isetasanduv, käsitasanduv, erisegud, remontsegud 2. Miks peab aluspindu kruntima (8) Kruntimine vähendab tasndussegus oleva vee imandumist aluspinda Parandab aluspinna naket. 3. Kaitseb niiskustundlikku aluspinda. Kruntimine vähendab tasndussegus oleva vee imandumist aluspinda Parandab aluspinna naket. Kaitseb niiskustundlikku aluspinda Takistab jääkiniiskuse liimi ja põrandakatte kahjustamist.. Takistab jääkiniiskuse liimi ja põrandakatte kahjustamist. 4. Kas väited on õiged või valed (15) 1. Kulunud monoliitpõranda saneerimiseks piisab pinna kruntimisest ..vale..vale .... 3.2 Krundi
tegema kuni 6000 pilti sekundis ning vähemvõimekas polevat ka digisignaaliprotsessor (DSP), mis töötleb sensorilt saadud digitaalseid pilte teeb kindlaks pildi mustrid ja jälgib, kas need on võrreldes eelmise pildiga muutunud. Laserhiir 2004. aastal tõi Logitech välja esimese laserhiire ja reklaamis seda kui täpseimat hiirt maailmas. Tööpõhimõte on kõlava nimetusega hiirel täpselt sama, mis optilisel suguvennal valgustatud aluspinda pildistatakse ning liikumine tuvastatakse piltide liikumisega. Erinevalt optilisest hiirest, millel aluspinda valgustab LED ehk lihtlabane abilamp, kasutatakse laserhiires pinna valgustamiseks laserkiirt. Laseri eelis seisneb selles, et see kiirgab kitsaid, koherentseid ja täpselt suunatud valguskimpe ning seda saab koondada väga väikeseks täpiks. Resolutsioon Hiire optilise tundlikkuse määrab ära kasutatav sensor, mis
Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (FshF), sel juhul on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul on veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad.
Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur µ on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (F shF), sel juhul µ on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul µ on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul µ on veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja
0-2 nädalat operatsioonist: (minule oli 0-4 nädalat) · Harjutusi soorita iga päev, 3-4x päevas · Koheselt alusta hüppeliigese painutus/sirutus harjutustega vereringe soodustamiseks. Võimalusel soorita harjutust päeva jooksul igas tunnis 4-5 minutit. · Põlveliigese täissirutuse saavutamine ja hoidmine · Põlveliigese painutus kuni 90 kraadini: painuta põlve 15- 20 korda järjest; libistades kanda mööda aluspinda aeglaselt tuhara suunas nagu näidatud joonisel. · Eesmise reielihase pingutamine: pinguta reie eesmist lihast, surudes põlveõnnalt kergelt vastu aluspinda; soorita 15-20 harjutust 2-3 kordusena · Harjutused puusaliigesele kõikides suundades 10-12 harjutust 3 kordusena nagu näidatud joonistel. Harjutuse sooritamise ajal painuta labajalga hüppeliigesest võimalikult enda poole. Ettesuunas : Tahasuunas: Sissepoole küljele: Külgsuunas:
ed kulumisklassides MIINUSED · eriti lihtne hooldada · niiskus- ja · rullmaterjalina vähem · bakteriostaatiline kriimustuskindel esinduslik · eriti sobiv allergikutele MIINUSED ja astmaatikutele · hea tulemus eeldab MIINUSED siledat aluspinda · hea tulemus eeldab oskuslikku paigaldust
ühtlaseks, eemaldada lihvimistolm 1) Mida tuleb silmas pidada aiamööbli, piirdeaia, aiapostide pinna katmiseks materjali valides? Materjal peab vastu pidama. Aiapostid võib teha näiteks kivist, metallist või immutatud puidust. Puitu on soovitav värvida Pinotexiga. Värvitooni valikul tuleb arvestada seda, et hele pind määrdub kergesti. 2) Millised nõuded esitatakse krohv-, betoon- ja tellispindade värvidele (5) ? Peavad aluspinda kaitsma sademete eest Värvid peavad jääma piisavalt poorseteks, et tagada ruumisisese niiskuse läbipääsu ümbritsevasse keskkonda Taluma UV- kiirgust ja olema kaitstud hallituse ja sambla tekke vastu värvipinnal Peavad olema hea vett tõrjuvusega Värvid ei tohi pleekuda ja peavad olema hea ilmastikukindlusega 1) Loetle krohv-, betoon- ja tellispindade katmiseks kasutatavaid värvide liike?
(ligi 80%) u 13 km kõrgusel üleminekukiht - tropopaus Stratosfäär - ulatub ligi 50 km kõrgusele ja moodustab u 20% atmosfääri massist. Seal asub ka osoonikiht. Stratopaus Mesosfäär Mesopaus Termosfäär Koostis: Lämmastik - 78% Hapnik - 21% Argoon - 0,93% Süsihappegaas - 0,04% Teised gaasid kokku (nt. metaan, vesinik, naerugaas, vingugaas, osoon) - 0,03% Päikesekiirguse spekrist on olulised: infrapunakiirgus - soojendab aluspinda (neeldub) nähtav valgus - et näha värve; et liikuda; saab toimuda fotosüntees UV-kiirgus - organismis moodustub D-vitamiin Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? Päikese kõrgus - kaugus ekvaatorist, aastaaeg, aeg ööpäevas Päeva pikkus - geograafiline laius, aastaaeg Pilvkate - õhurõhualad, tuultesüsteemid Aluspinna albeedo - aluspinna omadused Õhkkonna seisund - looduslik, inimtekkeline õhureostus Kiirgusbilanss
Mullad *Esimesed organismid mullal on samblikud(ei vaja aluspinda jne.) * MULLALÕIVIS Kerge legend: nool allapoole tähendab seda, et savimuldade poole minnes kahaneb, ülespoole nool, siis suureneb. Liiv saviliiv liivsavi savi Alla 10% üle 50% Mullaosakeste suurenemine (nool allapoole) Muulapooride suurus (nool allapoole) Niiskussisaldus (nool ülespoole) Õhusisaldus (nool allapoole) Soojenemis kiirus (nool alla poole) Toitainete sisaldus (nool ülespoole) VEEREZIIM
Võrumaa Kutsehariduskeskus Põrandate tasandamine Juhendaja: Merike Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Kui räägitakse põrandate ehitamisest, siis mõeldakse enamasti selle all uue parketi, PVC, keraamilise plaadi või muu kattematerjali paigaldamist. Kuid väga oluline on aluspinna ettevalmistamine. Ebatasast või nõrka aluspinda ei paranda lihtsalt kalli viimistlusmaterjaliga, selleks on vaja korralikult pind tasandada. Vannitubade ja pesemisruumide põrandad Pesuruumi plaatimine algab pindade ettevalmistamisest. Pinnad tuleb kõigepealt puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kõik lahtised kihid tuleb eemaldada. Enne tasandamist tuleb pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Trapiga ruumis peab olema põrandakalle trapi suunas (soovituslik kalle on 1:80 ja dussi alusel 1:50). Põranda tasandamiseks on kõige odavam
Soklisiini paigaldamiseks looditakse täpne horisontaaljoon(või vahekatusel kaldjoon). Soklisiini esiserv moodustab fassaadijoone . soklijoone paigaldamisel võiks juba mõõta soklijoone kauguse akende joontest. Seda põhjusel, et soklijoone ja akende horisontaaljoone vaheline samm ei oleks 0,5, kordne. Soklijoon ei tohi ulatuda maapinnast kerkiva niiskuseni. Ilma soklisiinita ei tohi süsteemi jätta, kuna see kaitseb lisaks süsteemi pritsvee ning näriliste eest. Soklisiin kinnitatakse aluspinda lööktüüblite abil, sammuga ca 0,3m. tüübli nakkepikkus tugevas pinnas(betoon, täiskivi) on min 35mm. Pehmemas pinnas 50-120mm. Soklisiini ümber nurga keeramisel on lubamatu lõpetada siini nurgas. Siini tuleb lõigata 90° sälk ning painutada siin täisnurka. Soklisiini lõigatakse rauasaega või vastava professionaali kääridega. Soklisiin peab täpselt sobima soojustusmaterjali paksusega; ei tohi kasutada soojustusmaterjaliost kitsamaid või laiemaid siine.
värv. Puhastada aluspind tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela-ja kruvipead. Augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga. Niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat pahtlit. Pahteldamise käigus paigaldada kipsplaadi ühenduskohtadesse sobilikud vuugilindid, seejärel lihvida pahteldatud kohad ja eemaldada lihvimistolm. Lihvimise ajaks kasutada hingamisteede kaitsmiseks respiraatorit. Soovitav on enne värvimist pind kruntida, et takistada niiskuse imbumist aluspinda. Kõigepealt värvida pintsliga lae ja seina ühenduskohad ja näiteks pistikute ümbrused. Seda servastamist ei ole soovitav teha korraga liiga suurel alal, sest pind tuleb üle värvida veel enne, kui värvitud servad kuivavad. Seejärel värvida pind 2x. Enne järgmist kihti lisades lasta värvil vastavalt vajadusele 2-3 või 12 tundi kuivada. Rulliga pinda värvides on soovitav meeles pidada, et värvi pinnale kandmist tuleb
digitaalseid pilte teeb kindlaks pildi mustrid ja jälgib, kas need on võrreldes eelmise pildiga muutunud. Sel viisil tuvastab DSP, kui kaugele ja millises suunas on hiir kahe pildi vahel liikunud, ja edastab vastavad koordinaadid arvutile. 2.2.1.Laserhiir 2004. aastal tõi Logitech välja esimese laserhiire ja reklaamis seda kui täpseimat hiirt maailmas. Tööpõhimõte on kõlava nimetusega hiirel täpselt sama, mis optilisel suguvennal valgustatud aluspinda pildistatakse ning liikumine tuvastatakse piltide liikumisega. Erinevalt optilisest hiirest, millel aluspinda valgustab LED ehk lihtlabane abilamp, kasutatakse laserhiires pinna valgustamiseks laserkiirt. Laseri eelis seisneb selles, et see kiirgab kitsaid, koherentseid ja täpselt suunatud valguskimpe ning seda saab koondada väga väikeseks täpiks. Laseris võimendatakse
põhieesmärk on parandada järgmiste kihtide nakkumist, ühtlustada aluspinna imemisvõimet ja takistada viimistlusvärvi liigset imendumist aluspinna sisse. Tehakse eelkäsitsetud pinnale, remonttööde puhul võidakse seda teha ainult remonditavale pinnale. Lihvimine ja põhjatöötlus Hooldusvärvimise tööetapp, kus õhukese alusvärviga pintseldatakse üle pestud pind või pind, millelt vana värv on põletamise teel või värvieemaldusainega eemaldatud. Samaaegselt lihvitakse aluspinda liivakiviga, et järgmine värvikiht nakkuks hästi aluspinnale. Seda menetlust kasutatakse tänapäeval vähe. Vahevärvimine Lihvitud pinna värvimine enne lõplikku värvikihi pealekandmist. Värvina kasutatakse lõpliku värviga sama tooni värvi. Vahevärvimise nimetust kasutatakse üldiselt alküüd- ja õlivärvidega värvimisel, teistel juhtudel räägitakse kaks või kolm korda värvimisest. Korrosioonitõrjevärvimisel on sellel etapil eriline tähtsus, kuna vahevärvimine lisab
· Väga kõrge veeaurujuhtivusega · Nakkub aluspinnaga keemilise reaktsiooni läbi · Hea ilmastikukindluse ning kattevõimega · Ei seo mustust · Sobib vanade hoonete restaureerimiseks SILIKAT BASE Siduv silikaatkruntvärv · Ühekomponentne silikaatkruntvärv · Sobib väga imavate pindade sidumiseks · Vähendab aluspinna imavust · Vähendab kattevärvi kulu · Seob ning tugevdab aluspinda · Sobib vanade hoonete restaureerimiseks PALAZO · Tagab pinnale hea ilmastikukindluse · Hea veeaurujuhtivusega · Tõstab aluspinna vastupanuvõimet kemikaalide toimele · Kasutatav ka madalatel temperatuuridel · Nakkub hästi aluspinnaga SILANTE · Kõrge veeaurujuhtivusega · Moodustab vett ning mustust tõrjuva pinna · Suure pigmendisisaldusega · Hästi valguv · Hea CO2 kindlusega
Kilede kasutamine tagab stabiilsema ja vaheaegadeta töö (kuum, külm, vihm) Minimaalne ööpäevane õhutemperatuur peab olema vähemalt +5c. Kaitsekiled eemaldatakse alles siis kui materjal on läbinisti kuivanud Kõik avad ja määrduda võivad vertikaalpinnad tuleb katta. Tööriistad Vaader Segukamm Kellu Hõõruti Krunt poorsetele aluspindadele (vajadusel) Liimisegu Soojustusplaadid Armeerimissegu Viimistluskrohvi krunt Polümeerkrohv Soklisiini paigaldus Siin paigaldatakse aluspinda naeltüüblitega sammuga 30cm Tüübli nakkepikkus tugevas pinnas on min 35mm ja pehmemas pinnas 50-120mm Soklisiini õgvendamiseks kasutatakse seina ja soklisiini vahel plastseibe paksusega 3,5,8,10,15 mm Soklisiini omavaheline lõtk peab olema 2-3mm, mille vahele paigaldatakse plastist vahetükk, mis hoiab siinid kohakuti. Tüübli all ei tohi olla seguta kohta. Vuugivahe täitmine armeerimisseguga on keelatud! • 1. Millega täita isolatsioonimaterjali vuugid
RANNIKUD REET TUISK RANNIKU SKEEM pagurand MÕISTED • RANNIK – ALA, KUS NII MAISMAAL KUI VEEKOGU PÕHJAS ILMNEB LAINETUSE MÕJU • RAND – ALA MAISMAAL, KUS ILMNEB LAINETUSE MÕJU JA RANNA- MOODUSTISED • RANNAJOON – PIIR VEE JA MAA VAHEL. MUUTUB VASTAVALT VEETASEMELE • AJUVESI – KÕRGE VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIVAD MERETUULED • PAGUVESI – MADAL VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIV MAATUUL • LUIDE – TUULE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNAVALL – LAINETUSE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNABARR – LAINETUSE MÕJUL VEEKOGU PÕHJAS TEKKINUD KUHJEVORM TEGURID JA NENDE MÕJU • RELJEEF – JÄRSKRANNIKUL KULUTAV, LAUGRANNIKUL LAINETUSE KUHJAV TEGEVUS • KIVIMID – PEHMED KIVIMID ALLUVAD LAINETUSE KULUTAVALE JA KUHJAVALE TEGEVUSELE ROHKEM • JÕED – TOOVAD SETTEID, MIDA PIKILAINETUS JA HOOVUSED EDASI KANNAVAD • KLIIMA – TUUL TEKITAB LAINETUSE, KUHJAB LUITED, MÕJUTAB ...
Rüht ja rühihäired Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Rüht sõltub luustikust, lihaskonna toonusest ning indiviidi eluviisist. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.-7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.-20. eluaasta. Pärast 55.-60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes- liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumises...
Mulla kujunemise lugu Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Mulla tekkeks on vaja mitme teguri koosmõju. Muld hakkab tekkima seal, kus sobivale aluspinnale saavad elama asuda taimed ja mikroorganismid. Sellised kohad on kivimite pind, mere alt vabanevad alad, vanad karjäärid ja ehitusplatsid. Samal ajal mõjutavad mullateket keskkonnategurid ja inimtegevus. Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, mis määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima tõttu laguneb lähtekivim ajapikku järjest väiksemateks osakesteks ja siit saame teise mulla tekketeguri kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või ...
Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1) seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (FshF), sel juhul on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul on veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b)
Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: - Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Osa neeldub, (neelavad osoon, veeaur, pilved) osa muundub soojusenergiaks. - Maale jõuab ½ atmosfääri sisenenud päikeseenergiast. Osa jõuab otse maale, osa hajub pilvedes, jõudes maapinnani hajuskiirgusena. Kogukiirgus = otsekiirgus + hajuskiirgus - Maale jõudnud energiast osa neeldub soojendab aluspinda. Osa peegeldub atmosfääri tagasi. Mida tumedam ja niiskem pind, seda enam neeldub. Kiirgusbilanss: Maa soojuskiirgus : mida Maa kiirgab eemale. Mida kõrgem on aluspinna temp. ja mida madalam õhu temp. seda enam kiirgab. Atmosfääri vastukiirgus: atmosfäärist kiirgab soojus Maale tagasi * EFEKTIIVNE KIIRGUS: Maa soojuskiirgus atmosfääri vahekiirgus Saab olla positiivne: Maa annab rohkem soojust ära, kui juurde võtab; negatiivne maale jõuab rohkem soojust, kui ära annab.
KOOL ANNAB, KOOL VÕTAB On esimene september. Ema saadab oma väikest poega, kes alles lasteaia lõpetanud, kooli. Koolijütsil välguvad peas aga mitmed mõtted mis nüüd saama hakkab? Millised on ta uued õpetajad, klassikaaslased või klassiruum? Ta ootab kannatamatult, mil ulatatakse kätte uhiuus trükilõhnaline aabits ning hetke, mil ta seda huviga juba sirvida saaks. Tegelikkuses on see poisile kui uus eluetapp, mida ta veel mõista ei pruugi. Kooliga käsikäes kujuneb inimese maailmavaade ning avastatakse enda jaoks tulevikuperspektiivid, mille poole edasises elus püüelda. Kool arendab mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga asjadest aru saama, kuid samas võib kool anda pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata laste andeid ja omaloomingulisust. Nimelt algklasside kunstitundides õpetatakse lapsi ,,õigesti" joonistama. Näitena või...
Kus kasutatakse kergkruusa? Kergkruus on kasutusel geotehnikas, põllumajanduses ja reoveepuhastuses. Kergkruus reoveepuhastuses kasutatakse pinnasefiltrina. See on sobiv lahendus oludes, kus odavat imbsüsteemi rajada ei ole võimalik või majapidamistes, mis ei ole ühendatud ühiskanalisatsiooniga. Tavaliselt kasutatakse selleks Fibo kergkruusa. Kergkruus põllumajanduses kasutatakse lägahoidlate katmiseks. Kergkruusgraanulid on kerged ja jäävad pinnale ujuma, moodustades sinna aluspinda kopeeriva ujuva katte. Rootsis tehtud katsed näitavad, et lämmastiku ja ammoniaagi lendumine vähenevad 90%, vähendades seeläbi ümbruskonna õhusaastet. Lisaks sellele on hoidla väljanägemine puhas ja esteetiline. Kergkruus kaitseb mahuti sisu päikese mõju eest, vältides nii lägakooriku teket ja sellele rohttaimede kasvamist. Seetõttu vähenevad ka pumpla ummistumised. Leca kergkruus 2-4 mm Kasutuskohad:
tapeedieemaldusvedelikuga niisutada. Lahus valmistatakse vastavas vahekorras veega (juhend on toodud pakendil). TÄHELEPANU! Paksemad, tugevama mustriga ja vett tõrjuva pealispinnaga tapeedid (nt vinüültapeet) tuleb eelnevalt üsna tihedalt läbi torkida, mis võimaldab vahendil liimikihini tungida. Selleks parim vahend on spetsiaalne tööriist- perforaator ehk ogarull. Perforaatori konstruktsioon võimaldab vana tapeedi suurt pinda kiiresti läbi torkida, kaitstes ühtlasi aluspinda vigastuste eest. Hästiniisutatud vana tapeeti on võimalik raskusteta seinapinnalt (laest) ribade kaupa lahti rebida. Seda tuleks teha järgmise paani ülaosast alustades. Vajadusel võib kaasa aidata pahtlilabidaga. Uut tapeeti vanale liimida ei ole soovitatav. Vana tapeedi alused ebatasasused tulevad eriti hästi ilmsiks pärast uue tapeedikihi paigaldamist. See puudutab ka üksteise peale paigaldatud (ülakattega) paaniservi.
ATMOSFÄÄR Atmosfääri koostis- põhiliselt lämmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%. Ülejäänud gaasideks on süsihappegaas 0,03%, veeaur 0,5-4%, aerosool. Atmosfääri ehitus- Troposfäär(-6km)- leiavad aset peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved, sademed; õhk liigub, seguneb; kujuneb ilm, kliima. Stratosfäär(6-50km) – temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma ...
Sademete tõttu ei varja hõre taimestik midagi ning seepärast on pinnavormid kõrbes enamasti väga nurgelised ja nukilised. Tavaliselt paiknevad kivikõrbed mäestike jalamil, tüüpilised kivikõrbed asuvad näiteks Mongoolias Kivikõrbed Kui kõrbes sajab, on see tavaliselt paduvihm, millest täituvad jõesängid ning tekivad käredavoolulised ojad. Võimsad vooluveed kujundavad maastikku kandes kivisid endaga kaasa ning uuristades aluspinda. Kividest tahub tuulest kantud liiv imepäraseid skulptuure. Ka ööpäevane temperatuuride kõikumine murendab kaljusid. Mõnikord võivad kaljurahnud selle tulemusena valju raksuga lõheneda. Ameerika Ühendriikides leidub palju loodusimesid, üks mõjukamaid ja omapärasemaid kivikõrbi on Suur kanjon.
· Vesilood · Käsi- ja tapisaag · Järkamisrakis · Torn · Kruvikeerajad · Löögiraud · Naelad ja kruvid (vt Alusroovitis ja Voodrilaua kinnitamine) või kinnitusklambrid (kasutamiseks küsige nõu puidumüüjalt, klamber kinnitub sulundikeele külge ega jää väljast näha) · Elektri-/akutrell 1 Alusroovits Voodrilaudu võib paigaldada igale pinnale, kinnitusviis sõltub alusest. Näiteks puitmajas saab naelutada otse seinale. Kui aga aluspinda tuleb õgvendada või see on betoonist või muust kõvast materjalist, tuleb paigaldada alusroovitis, mille külge paneel kinnitatakse. Alusroovitis Olenevalt voodri paigaldussuunast kinnitatakse roovlatid vertikaalselt või horisontaalselt. Kontrollige vertikaalsust vesiloodiga. Vaadake, et roovlattide pinnad oleksid ühel joonel nii kindlustate sirge voodripinna. Vajadusel õgvendage ja toetage roovitist kiiludega. Roovlattide sammu määrab voodrilaudade paksus. Mida õhem laud,
Kuivsegusid on lihtne ladustada. Pahteldatav pind peab olema puhas, kõva, tolmuvaba. Kasutatakse tellis-, betoon-, kergbetoonpindade, tsementkrohvist pinna ja kipsplaadi tasandamisel. Nõuded kasutamisel: Alati puhast vett kasutada! Liiga palju vett- pehme pahtel Töö temp. +10 kraadi vähemalt. Külmunud segu ja külm vesi= valmissegu alla 0 kraadi, jäätub! Niiskuskindlat pahtlit võib plaatida, kuivade ruumide pahtleid mitte! Soojas ja kuivas ruumis on soovitav enne tööde algust aluspinda niisutada või kruntida, see tagab parema nakkuvuse. Kulunormid olenevalt pahtli sordist erinevad, varieeruvad 1-2 kg/m2 kuni 1,4 kg/m2. Kipskrohvil oleneb kihi paksusest, nt Maxit IP 22 10 kg/m2. PILET 2 1. Pindade pahteldamine Töökoha ettevalmistamine: Kaetakse uksed, aknad, teipimine. Töövahendid, seadmed ja tooted peavad olema paigaldatud selliselt, et oleksid tagatud ohutus ja käepärasus. Vajalikud töövahendid: nõu segu segamiseks kui kasutatakse kuivsegu, puhas vesi, vispel
kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30ºC-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27ºC-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5ºC. Seetõttu on Lõuna- Soomes põllumajandusega tegelemine võimalik. Põhja-Soome kliima on selle jaoks liiga külm. 1.4 Soome aluspinda katab pea kõikjal ühtlase kihina moreen. Selle peal on mitmeid erinevaid kihti mulde. Samuti esineb Soomes turvast. Soomes on peamiselt leetmullad, mulla viljakus on väike, mullad on toitainete vaesed ning huumusekiht on õhuke. Samuti esineb liigniisketele aladel gleistumist, kus muld on hapnikuvaene. 1.5 Soomes on liigniiske pinnas, mille tõttu tuleb pinnast eelnevalt kuivendada ning rajada kanaleid vee äravooluks. 1
· Tõenäoliselt on vaja pärast veel mõnda kohta parandada uuesti pahteldada ja lihvida. 2. Värvide liigid ja omadused 1. Õlivärv: Värvi kasut. krohv-, puit- ja metallpindadel. Kõige paremini sobib viimistlemata või varem õlivärviga värvitud pinnale. Värv nakkub kõige paremini karedatele pindadele. Õlivärvi peab säilitama mitte üle 30°C. Säilivusaeg 2 aastat. Värv tungib sügavale aluspinda, mis tagab väga hea katmis- ja nakkumisomaduse. Ilmastikukindel, kaitseb puitu liigse kuivamise ja niiskuse eest. Viimistlus peab vastu u. 20-30 aastat. Kuivab aeglaselt. Erinevaid värvitoone saab looduslike pigmentide lisamisega. Kruntvärvimine sooritatakse hästi õhukese ühtlase kihina. Enne pinnavärviga katmist peavad eelmised kihid olema lõplikult kuivanud. Värvida ainult kuivale puidule.
kasutada näiteks villa, äravoolutrapid katta kinni ja eraldada liistuga). Enne tasandamist peab pinnad kruntima nakkedispersiooniga (joonis 2). Kruntainet (näiteks Weber.vetonit MD16) tuleb lahjendada 1:3-le (üks osa krunti : kolm osa vett). Kuivi ja tugevasti imavaid aluspindu töödelda kaks korda. Kruntimine parandab tasandussegu naket aluspinnaga, valguvust, takistab õhumullide teket ja tasandussegu sees oleva vee imendumist aluspinda. Tasandamist võib alustada, kui krunt on nn puutekuiv (ca 2-4 tundi peale kruntimist). Segu valmistamine Kuivsegule lisatakse vett umbes 20% ulatuses kaalust, s.t umbes 5-6 liitrit 25 kg kotile. Segamise ajal tuleb segu jooksvalt kontrollida voolavustesti abil. Testi tegemise ajal jälgida, et ained oleksid korralikult segunenud. Segu temperatuur peab ületama +10oC, lisatava vee temperatuur ei tohi ületada +35oC. Käsitsi segades jälgida, et segunemine oleks hea, kasutada küllaldase
sademete tõttu laguneb lähtekivim ajapikku järjest väiksemateks osadeks. Mitmesuguse suurusega lähtekivimi osakesed moodustavad hiljem mulla mineraalse osa. Kõige peenemad osakesed moodustavad savi ja pisut suuremad liiva. Mulla mineraalse osa koostisest sõltuvad mulla poorsus, tihedus, õhu- ja veesisaldus. Esimesed organismid, kes kivimi või selle murendi pinnale elama asuvad, on samblikud. Selleks, et samblik saaks kasvama hakata, pole mulda tarvis. Vaja on ainult aluspinda, millele kinnituda. Samblikud on väga vähenõudlikud. Nad võtavad toitu õhust ja imevad endasse õhuniiskust. Samal aja eritavad nad happeid ja lagundavad kivimeid. Bakterid ja seened hakkavad surnud samblikke lagundama . Pikapeale tekib õhuke huumuskiht. Huumuskihil saavad hakata kasvama kõrgemad taimed. Ka nende juured eritavad happeid, mis lagundavad kivimi- ja liivaosakesi. KÕRGEMATE TAIMEDE kõdunemisel suureneb orgaanilise aine ja huumuse hulk mullas.
suhtest mõtlemisega. Need kujutlused pole kuidagimoodi puhtalt isiklikud ega juhuslikud: nende alus on täiesti -- süstemaatiline, nii ta arvab, et me võime neid õigustatult nimetada loomupärase loogika süsteemiks. Loomupärase loogika järgi teeb tõsiasi, et iga inimene on rääkinud soravalt lapsepõlvest alates, igamehe enda asjatundjaks toimuse suhtes, millega ta sõnastab oma mõtteid ja suhtleb. Ta peab üksnes arvestama LOOGIKA või MÕISTUSE ja ühist aluspinda, mis arvatakse olevat temal ja kõigil teistel. Loomupärane loogika ütleb, et RÄÄKIMINE on üksnes ebaoluline toimus, mis on rangelt seotud suhtlemise, mitte aga kujutluste sõnastamisega. RÄÄKIMINE või keele kasutamine peab eeldatavasti ainult "väljendama" seda, mis on olemuslikult juba sõnastatud mittekeeleliselt. SÕNASTAMINE on mõtteks või mõtlemiseks nimetatud iseseisev toimus, mille kohta arvatakse, et suuresti see ei sõltu üksikute keelte loomusest. Keeltel on
* Fjord - Mäestiku ja mere poolt kulutatud org b) kuhjematerjal moreen ( otsa ja külgmoreen) 24.Osata seletada kuidas tekkisid mandriliustiku a) kulutuspinnavormid: * Jääkriimud - Mandrijää kulutatud * Silekaljud - Mandrijää kulutatud * Käharkaljud - Mandrijää kulutatud * Kaljuvoored - Mandrijää kulutatud * Kulutusnõod( jääkündenõod) - Mandrijää kulutas nõgusid sügavamaks ja laiemaks b) kulutus ja kuhjepinnavormid: *voored - Mandrijää kulutas aluspinda ja kuhjas moreeni c) kuhjepinnavormid: * Moreentasandikud - Mandrijää sulas aeglaselt ja kuhjas moreeni ühtlase kihina * Otsamoreenid - Mandrijää lükkas moreeni enda ees ja kuhjas moreeni mandrijää otsas vallina * Moreenkünkad - Jää seisis pikka aega ühe koha peal ja sulas välja küngas. 25.Osata seletada kuidas tekkisid mandriliustiku sulamisvete a) kulutuspinnavormid: * Ürgorud - Uuristanud jääsulamisvesi b) kuhjepinnavormid:
mira 6802) 8. Krohvisegude liigid ja omadused Dekoratiivkrohv, polümeerkrohv, mineraalkrohv Plastsed, tugevad, veekindlad, hea nakkuvusega. Need omadused saavutatakse täiteainete ja sidematerjalide õige valikuga. 9. Viimistluses kasutatavad krundid Kruntimise eesmärgiks on sulgeda aluspinna poorid. Aluspinna seisukorrast sõltu-valt on seda võimalik saavutada kahe pealekandmiskihiga, muudel juhtudel soovita-takse esimese pealekandmiskihi jõulist hõõrumist aluspinda. · Mira 4120 sealer - Vedelik, aluspinna krunt/niiskustõke · Mira 4180 primer - Aluspinna krunt 10. Rullmaterjalide paigaldamisel kasutatavad töövahendid ja liimid. Kulunorm Rullmaterjalid elustavad ja ilustavad pindu, heliisolatsioonimaterjal, varjab pinnavigu, kergendab ruumide remontimist. Tapeedi kulunorm tuleb arvutada Töövahendid: Värvirull, liimihari, pintsel, tapeedirull, suugirull, lõikur, plastlabidas, kliistriämber, käärid, nöörlood, tapeedinuga,
Rakedised tehakse kohapeal laudadest ja kui on olemas, siis kasutatakse ka igasuguseid puitplaate või tellitakse kusagilt. Muidu tehakse väike maju ka betoonist. Selleks, et betoonist seinu, talasi, poste ja lagesi teha peab olema raketised, kuhu selle betooni valada. Isegi taldmiku tegemisel on vaja raketist. Seinaraketis Aluspinnas tuleb kaevata ja võimalik taldmiku alus täita täpselt tehtava aluspinnase kõrgusele, et oleks lihtne raketist teha ja aluspinda tihendada. *Seinaraketise alusvöö siseküljele kinnitataksumbes 1,5-meetrise sammuga vertikaalsed tugilauad. Seinaraketise ülemised vööd kinnitatakse vertikaalsetele tugilaudadele. Ülavöö kinnitatakse umbes 250…300 mm madalamale, kui on valatava seina kõrgus. Horisontaalvööd toetatakse kaldtugede abiltugivaiadele või tarinditele. Page 3 of 12 Tallinna Ehituskool
EV-12 Värvide liigid ja omadused Peamised värvide liigid: 1. Õlivärv: Värvi saab kasutada krohv-, puit- ja metallpindadel. Kõige paremini sobib viimistlemata või varem õlivärviga värvitud pinnale. Pinnad ei tohiks liiga siledad olla, kuna värv ei nakkus siis hästi. Õlivärvi peab säilitama temp-il mitte üle 30°C. Säilivusaeg 2 aastat. Väga hea katmis- ja nakkumisomadus tänu värvi tungimisele sügavale aluspinda. Värv on ilmastikukindel ja kaitseb puitu liigse kuivamise eest kui ka liigse niiskuse eest. Viimistlus peab vastu u. 20-30 aastat. Kuivab aeglaselt õhus oleva hapniku toimel. Erinevaid värvitoone saab looduslike pigmentide lisamisega. Kruntvärvimine sooritatakse soovitava tooniga õlivärviga hästi õhukese ühtlase kihina. Enne pinnavärviga katmist peavad eelmised kihid olema lõplikult kuivanud. Sobiv aeg värvimiseks on poolpilves sademeteta ilm mais-juunis
ataktilise polüpropüleenilisandiga(APP) rullmaterjalide puhul 0 - -5 C sõltuvalt valmistajatehase poolt lubatule. Vihma ja lumesaju ajal on rullamaterjali paigaldamine keelatud. Bitumenrullmaterjali paigaldamist alustatakse madalamast kohast e. kaevu, veesüliti või räästa juurest liikudes mööda kallet kõrgeima punkti suunas, et vältida ühendusvuukide teket vastu veevoolu. Bitumenrullmaterjal keevitatakse aluse külge kinni, kuumutades gaasileegiga selle aluspinda bituumeni sulamiseni samaaegselt materjali lahtirullides. Ühendusvuuk keevitatakse hiljem vuugirulli kasutades kinni, lastes bituumenil vuugi vahelt välja 1-1,5 cm ulatuses välja valguda. Kaevud ja veesülitid Kaev või veesüliti peab asuma ca 2-3 cm katusepinnast madalamal, soovitav süvendi suurus ca 1 m2. Rullide ühenduskoht on soovitav viia kaevusüvendisse, et vältida lompide teket. Kaevu alla tuleb alati paigaldada ca 1 m2 suurune tükk aluskihi materjali, et saavutada kaevu
5. Märjad ja kuivad tsoonid 6. Esmalt seinad 7. Põranda tegemisel ole hoolas 8. Puhtus on pool elu 9. Testitud ja turvaline Saunaruumid veekindlaks Saunu, vannitube, dushiruume jt. märgi ruume planeerides tuleb tagada konstruktsioonide veekindlus. Pinda ei saa vettpidavaks keraamiliste plaatide paigaldamisega, kuna plaadisegu ning vuukide täitmiseks kasutatav tsementalusel vuugitäidis on poorne ja loob veele ja niiskusele suurepärase tee aluspinda tungimiseks. Niiskuskahjustuste, hallituse ja bakterite tekkimise vältimiseks tuleb plaatide alla alati paigaldada hüdroisolatsioon. Kõik algab planeerimisest Kui sauna tulevane asukoht majas on kindlaks määratud, tuleks planeerida ruumide paigutus ja trappide asukohad põrandal. Väiksema eramu sauna puhul, mis koosneb leiliruumist ja pesuruumist ning mahutab 2-4 inimest, piirdutakse sageli ühe pesuruumi paigaldatud trapiga. Leiliruumi sattuv
Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest. Seistes on aktiivse rühi iseloomulikeks tunnusteks pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balansseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend. Seda võib saavutada teadliku ja kontrollitud tegevusega. Toetudes võrdselt mõlemale jalale, surudes suurevarba otsa vastu aluspinda, vabastades põlveliigesed pingest (neid ette-taha loksutades), pingutades kergelt tuharalihaseid ja tõmmates kõhtu sisse, sirutades end lülisambast kuni kuklani lae suunas, pöörates õlad taha-alla ja vabastades nad pingest (tõstes üles ja lastes vabalt alla) ja hoides lõuga paralleelselt põrandaga on saavutatud aktiivne rüht. Õige kehaasendi korral on lihased minimaalset koormatud. Istudes saavutamaks aktiivset kehahoiakut tuleb toetuda mõlemale jalale
grupp: referaat Maa-aluste ehitiste hüdroisolatsioon Tallinna Ehituskool 09.01.2014 Veekoormus Ehitisele mõjuvat veekoormust on mitmesugust. Kõige suurem veekoormus mõjub ehitisele maapinna kaudu, kuid lisaks sellele on veel õhus olev niiskus, sademed, pinnavesi ning muud niiskusallikad nagu näiteks ehitusniiskus, inimese elutegevusest põhjustatud niiskus, lekke, kondensvesi. Kõigi nende niiskusallikatega tuleb arvestada valides konstruktsiooni ja ehitusmaterjale. Valides sobivat hüdroisolatsiooni tuleb lisaks neile niiskusallikatele veel ka arvesse võtta ruumi eripära ja kasutusvaldkonda. Väline õhuniiksus on alati olemas ja vastavalt aastaajale ja sademete rohkusele on see erinev. Sellest on pikemalt räägitud ,,Absoluutse ja suhtelise õhuniiskuse" pealkirja all. Vee kandumine läbi piirdetarindi toimub järgmistelt: 1) vee transport läbi pragude 2) kapillaars...
Suur osa magevett on talletunud liustikes, näiteks on mäeliustikud peamised mageda vee allikad kolmandikule maailma rahvastikust. Liustikest saavad alguse paljud jõed, eriti oluline on liustike sulamisvesi kuumadel põuaperioodidel, mil see on sageli jõe ainuke veeallikas. 9) selgita liustike tegevust pinnamoe kujunemisel ning too näiteid liustikutekkeliste pinnavormide kohta. Liustikud on võimsad pinnamoe kujundajad. Need kulutavad ületatavat aluspinda ja nii tekivad kulutuspinnavormid, nt jääkündenõod ja silekaljud. Aluspinnast lahti rebitud kivimimaterjal liigub liustiku sees kaugele eemale, kus see lõpuks sorteerimata kujul välja sulab, tekib liustikusete ehk moreen. Sõltuvalt sellest, kuidas liustik moreeni maastikule laotab, tekivad erinevad kuhjepinnavormid, nt oosid ja mõhnad. Ka Eesti pinnakatte ja pinnamoe on peamiselt kujundanud viimase jääaja mandriliustik. Põhimõisted:
Tolm tuleb eemaldada tolmuimejaga. Sulgeda aluspinnas olevad augud, praod ja muud läbivoolukohad, näiteks villaga. Puhastatud pinnale tuleb harjata kruntaine MD16, mis on betoonpindade puhul lahjendatud veega 1 : 3 (üks osa krunti : kolm osa vett). Kuivi ja tugevasti imavaid aluspindasid töödeldakse kaks korda. Kruntimine parandab tasandussegu naket aluspinnaga ja valguvust, takistab õhumullide teket ja tasandussegu sees oleva vee imendumist aluspinda. Tasandamist võib alustada, kui krunt on nn puutekuiv (ca 24 tundi) · Segukihi paksus Enne segu ostmist tuleb selgeks teha, kui paks peab tasanduskiht olema. Näiteks, kui seguga on lubatud valada 05 mm, ei tohi valada 5 cm · Vee hulk Iga pakendi peal on ära näidatud lisatava vee kogus. Kui lisada vett liiga palju, on segu koostis rikutud, mille tagajärjel jääb pinnapealne kiht pehme · Tasandussegu eesmärk
Seinad Allikas: "Korteriremondi käsiraamat" Krohvipinna parandamine Parandamisel toksitakse maha nõrk või paiguti seina küljest lahti löönud krohv, praod kraabitakse puhtaks ja puhastatakse tugevakarvalise harjaga. Aluspinnast irdunud krohvist annab märku koputamisel kostev kõmisev heli. Tükkidena maha kukkuv krohv annab tunnistust krohvipinna alla sattunud niiskusest. Mahavarisenud krohvipinna kaudu satub aluspinda niiskust, mis põhjustab krohvipinna jätkuvat lagunemist. Krohvisegu koosneb sideainest, täiteainest, veest ja võimalikest abiainetest. Traditsiooniliselt on krohvimiseks kasutatud lubja ja liiva segu ehk mörti. Lubi- ja savikrohv annavad eheda, hingava ja looduslähedase pinna. Kipskrohv pehmendab siseruumide õhuniiskuse muutust: niiskemal ajal neelab õhust niiskust ja kuivemal ajal "hingab" niiskust tagasi. Krohvitud pinna paranduste tegemiseks tuleb kasutada
mitteabsorbeeruvate suureformaadiliste keraamiliste plaatide, klinkerplaatide, mosaiikplaatide, looduskiviplaatide (näit marmor) kinnitamiseks keskmise paksusega kihina. Veekindel, külmakindel, horisontaalpindadele, kasutamiseks sise- ja välistingimustes, suure koormusega põrandatele. 28. Võrdle hüdroisolatsiooni ja niiskustõket? Niiskustõke on vedelik mis hoiab ära niiskust, aga hüdroisolatsioon on kummimõgin mis kaitseb aluspinda vee eest, täielikult veekindel 29. Võrdle: kive e. klinkerplaadid ja poorsed plaadid? Klinkerplaadid on vähem poorsed 30. Millistele nõuetele peavad vastama plaaditud pinnad? Põranda puhul peab kalle olema trappi poole suunatud. Plaadid tuleb korralikult vuukida, et vesi ega niiskus läbi ei pääseks. Lõigatud plaadi ääred peavad jääma alla või vastu seina. Seinavuugid jäävad sügavamad kui põrandavuugid. 31. Plaadikavandi teostamine.
Kutseeksami materjal Maalri tööd 1.1. Pigmendi liigid ja omadused. Pigmentidel nii naturaalne kui ka sünteetilistel on üks ühine omadus: Nad ei lahustu vees kui ka õlis. · Suuline vastus. A) Kastus otstarve B) Ladustais säilitus tingimus. C) Nõuded kasutamisel. D) Kulunorm keskmine) * Pigment on kõrgdispliseeritud värvitooni omav pulber mis ei lahustu vees ega orgaanilistes lahustites võib olla ka must või valge) * Pigmendi otsene funktsioon on anda viimistlus kelmele värvus toon. Peale selle pigment: 1) võib mõjuda viimistlus kelmele ülemolekulaarset struktuurina seega muuta pinna katte füüsilisi- mehaanilisi omadusi. 2)võib neelata, peegeldada ja/või hajutada elektromagnetilistkiirgust. (eritiV kiirguse piirkonnas.) 3) kui kanda viimistluskelmele bakteri vastaseid omadusi. 4) võib olla eri omadustega termotundlik, helendav jne.) * Pigmendi kla...
on ees ka selles süüdi, et on naise ,,ära hellitanud". Mees peaks naisele selgitama, et korterisse kolik ning auto välja vahetamine on päästnud neid võlgadest. Selle paari koostööl põhinev konfliktilahendusoskus ei ole piisavalt hea, sest naine heidab ette, kuid midagi välja ei paku, mees jällegi on liiga ,,pehmeke". Toimub küll pidev interaktsioon, kuid pigem negatiivne, kui positiivne Kehtestamisoskused Eelmise alatüki lõpust tuligi välja, et mehe iseloom ei loo tugevat aluspinda, et konflikte lahendada. Osalt sellepärast, et ta tunneb naist juba hästi ning raske oleks loota, et ta ühel hetkel muutub mõistvaks. Selles peres on otsustamisõigus pigem naise poolel. Üks halb asi, mis naine teeb, on see, et naine arvab, et tema käitumine on õige. Ta kasutab näidise esitamise viisi selleks. Näiteks annab ta mõista, et naisel on kindel töökoht ja head töökaaslased juba aastaid, püüelgu meeski sinna poole.
uuendusraieteks. Uuendusraiet võib teha lageraiena- raiudes küpset metsa korraga või turberaiena- raiudes metsa aastakümnete jooksul. Lageraiel jäetakse kasvama seemnepuud, säilikpuud (elu- ja kasvupaigad metsaloomastikule) ja järelkasvupuud. Nimeta lageraie eeliseid ja puuduseid. Lageraie eelised Lageraie puudused Lageraie puhul on lihtne kasutada suurt Suured masinad rikuvad aluspinda, tehnikat, tänu millele on võimalik odava alusmetsa, tapab taimede ja seente omahinnaga toota suur kogus puitu. juurestikku, noored kõrvalolevad taimed, Lisaks ei ole ohtu kahjustada kõrvalolevat sambla, lindude pesad. Tugevalt taimestiku, sest plats tehakse niikuinii kahjustatud pinnasele ei kasva enam nii puhtaks. kvaliteetset metsa. Hävitatakse loomade, lindude, taimede elupaigad.
Mis on Maa kiirgusbilanss? (pos, neg, tasakaalus) Tv lk 40 Päikesekiirguse muutumine atmosfääris : -Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Osa neeldub, (neelavad osoon, veeaur, pilved) osa muundub soojusenergiaks. - Maale jõuab ½ atmosfääri sisenenud päikeseenergiast. Osa jõuab otse maale, osa hajub pilvedes, jõudes maapinnani hajuskiirgusena. Kogukiirgus = otsekiirgus + hajuskiirgus - Maale jõudnud energiast osa neeldub – soojendab aluspinda. Osa peegeldub atmosfääri tagasi. Mida tumedam ja niiskem pind, seda enam neeldub. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Pos.tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab.Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub
1. Mida mõistetakse meteoroloogiliste protsesside ja nähtuste all? Maa atmosfääris toimuvad mitmesugused füüsikalised protsessid ja nähtused, nagu kiirguse neeldumine ja hajumine, õhu soojenemine ja jahtumine, vee aurumine ja kondensatsioon, udu ja pilvede tekkimine, sademed, õhu liikumine, elektrilised, optilised, akustilised nähtused. 2. Mis on ilm? Ilm on atmosfääri olek mis pidevalt muutub. Antud momendil iseloomustab ilma meteoroloogiliste elementide kompleks. Ilma mingis ajavahemikus võib iseloomustada meteoroloogiliste elementide järkjärgulise muutumise kirjeldamisega v nende keskmiste väärtustega antud ajavahemikus. 3. Mida nimetatakse meteoroloogiliseks ehk ilmaelemendiks? Nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis iseloomustavad atmosfääri olekut. 4. Mis on meteoroloogia uurimisobjektiks? Uurib atmosfääri ehitust, omadusi ja seal toimuvaid füüsikalisi protsesse. 5. Mida mõistetakse kliimaõpetuse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
