2021 Met-eksami konspekt (0)

Meteroloogia konspekt



Raamatud I ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235219/mod_resource/content/2/meteorology.today.I.pdf ● Maa keskmine temperatuur 15C
● 99% atmosfäärist madalamal kui 30km
● Lämmastik 78%, õhk 21%
● CFC - kasvuhoonegaas (freoon). Stratosfääris lagunevad UV toimel, vabaneb Cl, mis lõhustab O3. Tekivad nn osooniaugud ● 1DU (dobson units) - gaasikihi paksus 10mikromeetrites, kui moodustuks sellest puhast gaasist kiht nt maapinnal ● Keskmine temperatuuri gradient 6,5C 1km kohta
● Temperatuuri inversioon - kõrgusega õhutemperatuur kasvab
● Ühtlane muutus on kuni tropopausini , ss kõik pea peal. Õhk ei lähe külmemaks ● Isotermiline tsoon - temperatuur jääb kõrguse kasvades püsivaks


● Stratosfääri temperatuur tõuseb, sest kasvuhoonegaasid neelavad UVd ja kiirgavad keskkonda infrapunakiirgust. ● Mesosfääri rõhk on madal. Õhk hõre, ainult 0.01% gaasidest on sel tasemel või kõrgemal. ● 3km kõrgusel tekib inimesel õhupuudus tavaliselt
● Termosfääris O2 neelab päikesekiirgust, keskkond soojeneb kiiresti. Kuni 120km kõrgusele. Temperatuur väga muutlik, sõltub päikesest. ● Raadiosond mõõdab temperatuuri, rõhku ja niiskust
● 500km kõrgusel eksosfäär, aatmod lenduvad kosmosesse
● homosfäär - termosfääri alumine osa, atmosfääri koostis sarnane
● heterosfäär - termosfääri alumine osa kuni atmosfääri ülemine osa (molekule vähe ja need ei segune omavahel, kergemad nagu heelium üleval) ● ionosfäär - algab 120km, lõpeb 180km kõrguselt, ergutatud aatomid. D kiht 60km kõrguselt takistab AM lainete pääsemist päeval ionosfääri. Sest pikad
lained. ● eksosfäär on termosfääri ülaosas II ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235220/mod_resource/content/1/meteorology.toda
y.II.pdf ● Soojus on protsess, mille käigus energiat ühelt kehalt teisele kantakse.
● Kehasoojus - palju kulub energiat mingi ühiku keha soojendamiseks
● Konvektsioon  - soojusülekanne kehalt kehale
● konduktsioon - soojusmahutavus
● termid - tõusvad õhuosakesed, mullid, mis maa soojenemise tagajärjel atmosfääri tõusevad ● advektsioon - horisontaalne soojusliikumine, soojal õhul üles, külmal alla
● soojuskiirgus - päikeselt
● nähtav valguskiirgus on keskmiselt 0.5mikromeetrit pikk
● Stefan-Boltzmanni seadus - mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem soojust kiirgatakse ● Wien’i seadus - keskmine kiirguse lainepikkus kehalt (päikeselt 0.5mikromeetrit, mis on lühem kui maal ehk 10mikromeetrit) ● UV kiirgus on alla 0.4mikromeetri, 0.7 pikemad on infrapunakiirguseks nimetatavad


● must keha - neelab ja kiirgab kogu soojuse
● Kirchhoffi seadus - neelab ja kiirgab kiirgust vaid valitud lainepikkustel
● atmosfääri aken 8-11mikromeetrit, kus co2 ja veeaur ei neela infrapunakiirgust. Pilved aga võtavad vastu ● Madalad pilved kiirgavad infrapunalaineid hästi
● Freoon neelab 8-11 mikromeetrit pikkusel infrapunakiirgust
● Albeedo - protsent kiirgusest, mis kehalt tagasi peegeldub
● 51 protsendist kiirgusest, mis maale jõuab,, 23 kulub vee aurustumisele, 7 konvektsioonile ja konduktsioonile, 21 peegeldub infrapunakiirgusena ära III ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235221/mod_resource/content/1/meteorology.toda
y.III.pdf ● 21. juuni põhjapoolusel 24h päikest Päevade pikkused


● Kõige suurem temperatuuri inversioon on tuuletul ööl. Külmem õhk on raske, kuid tuul keerutaks ja segaks neid kihte omavahel. Talveööd on selleks
parimad, kuna ööd pikemad ja õhk kuivem (lk 14). ● Esimese päikesetõusu ajal võib olla külmim, sest esmane soojuskiirgus aurub ja kehalt võetakse lisaenergiat. IV ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235222/mod_resource/content/1/meteorology.toda
y.IV.pdf Suhtelise õhuniiskuse arvutamine: RH = tegeliku õhuniiskuse rõhk vastava temp
juures/küllastatuse õhuniiskuse rõhk (vaata tabelit)
Näiteks on kastepunkt 18C ja õhutemperatuur 29C. Seega 18mbks/29mbks on
51%


Selgel rahulikul öösel on mida madalama kastepunkti korral ka oodata madalamat
miinimumtemperatuuri. Madalam kastepunkt tähendab vähesemat õhuniiskust ja
seega ei kiirgu infrapunasoojus pinnasesse tagasi. Rohkem soojust põgeneb
atmosfääri Suhteline õhuniiskus tõstab võimalust saada rabandust


https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235223/mod_resource/content/1/meteorology.toda
y.V.pdf V ptk Härmatis tekib seetõttu, et maapinna lähedal on külmem õhk, maa ise kiirgab
infrapunakiirgust ja seetõttu jahtub. Kui C läheb alla jäätumistemp, tekib härmatis. Kondensatsioonituumad on õhus leiduvad osakesed, mida võib olla õhus kuni 150k
pöidasuurusel alal. Sellele kondenseerub vesi ja tekib vihmapiisk Kondensatsioonituuma suurus 0.2-1 (suur), +1 (hiiglasuur). Püsivad õhus päevi. Tuumad võivad olla hüdrofiilid ja hüdrofoobid (suhteline õhuniiskus
kondeseerumiseks vähemalt 100%). Uduvine võib tekkida alates hügroskoopsetel tuumadel 75% juures. Udu tekib õhu küllastumise, ja niiske aurustumise tagajärjel õhu segunemisel kuiva
õhuga. Radiatsiooniline udu = selged ööd kui õhuke kiht küllastunud õhku mattub kuivema
õhuga. Õhuke niiske kiht ei neela infrapunakiirgust (lk 6). orgudes nt Advektsiooniudu  - soe niiske õhk liigub üle külma pinnase. Külm pinnas jahutab
õhku ning niiskus kondenseerub. Rannikul Aurustumisudu - 2 õhumassi segunemine, õhk muutub summaarselt niiskemaks. Nt
külm õhk liigub üle sooja vee (bassein). Vesi soojendab õhku, kuid ületab
kastepunkti.  Teine võimalus kui niisket pinnast soojendab soe õhk. Vesi aurustub
kiiresti, nt asfaldil soojal päeval. Pilvede iseloomustus
https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235223/mod_resource/content/1/meteorology.toda
y.V.pdf lk 17


https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235224/mod_resource/content/1/meteorology.toda
y.VI.pdf VI ptk Märgadiabaatiline gradient temperatuuridel Maapinnalähedane õhk külmub maapinna öise kiirgamise tagajärjel, külma
advektsiooni (külm tuule juurdetuleku puhul tuulega) korral, kui õhk üle külma
pinnase liigub. Atmosfäär on stabiilsem varasel hommikul, kui pinnas on külm, udu tekib kui
maapinnalähedane õhk stabiilse atmosfääri juures küllastub.


Stabiilne atmosfäär  - õhk on tõustes kuival adiabaatilise gradiendi juhul külmem kui
ümbritsev õhk Ebastabiilne atmosfäär - õhk on tõustes kuival adiabaatilise gradiendi juhul soojem
kui ümbritsev õhk Tinglikult ebastabiilne atmosfäär - tõusev õhuosake on kuiv, tõusev õhuosake on
märg. 1. Keskkond muutub ebastabiilsemaks kui tuul toob sisse kõrgemal atmosfääris külma õhuvoolu, pilved kiirgavad infrapuna kiirgust kosmosesse. 2. pinnalähedase õhu soojenemine: päike soojendab maapinda, tuul toob sisse sooja õhuvoolu, õhk liigub üle sooja maapinna. When the environmental lapse rate is greater than the dry adiabatic rate, the atmosphere is
absolutely unstable. When the environmental lapse rate is less than the moist adiabatic rate,
the atmo-sphere is absolutely stable. And when the environmental lapse rate lies between the
dry adiabatic rate and the moist adiabatic rate (shaded green area), the atmosphere is
conditionally unstable Ebastabiilne, stabiilne https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235225/mod_resource/content/1/meteorology.toda
y.VII.pdf VII ptk Vihmapiiskade sõltuvus suhtelisest õhuniiskusest


Väiksemad piisad vajavad rohkem rõhku et koos püsida. Väikesed piisad vajavad
kõrgemat õhuniiskust, 100le lähenedes aga piisad kasvavad kuni 20mikromeetri
suuruseks Sool aitab piiskadel suuremaks kasvada Rahuliku keskkonna puhul langeb vihmapiisk kiiremini Vihmapiisa langemiskiirus Piiskade moodustamist mõjutab: 1. piiskade suuruste erinevus
2. pilve paksus


3. pilve vertikaalne liikumine?
4. Pilve magnetväli ja piiskade osakeste laetus Nt kihtpilv ülespoole õhuvoogudega ei tooda vihma. Äikesepilved aga mis kiiresti
tõusevad toodavad sitaks vihma.
Äikesepilve koostise muutus: Bergeroni jääkristallide teke: jääkristallid saavad oma vee ümbritsevast keskkonnast.
Rõhk langeb ja veepiisk seetõttu aurustub, niiskust kasutab kristall ära. Piisade suurust mõjutab ka veel raskus ja alustavalt kõrguselt kukkumine. Sademete tüübid


Loengute konspekt: 1. Maa ja tema atmosfäär https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235219/mod_resource/content/2/meteorology.toda
y.I.pdf 2. Energia. Maa ja atmosfääri soojenemine https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235220/mod_resource/content/1/meteorology.toda
y.II.pdf 3. Temperatuuri aastane ja ööoäevane käik https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/119701/mod_resource/content/0/loenguslaidid/tem
peratuur.pdf 4. Vesi atmosfääris https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/119705/mod_resource/content/0/loenguslaidid/niisk
us_4.pdf 5. Kondensatsioon, kaste, udu https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/119707/mod_resource/content/0/loenguslaidid/udu
d_5.pdf 6. Pilved https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/119708/mod_resource/content/0/loenguslaidid/pilv
ed.pdf 7. Tasakaal atmosfääris ja pilvede teke https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/119711/mod_resource/content/0/loenguslaidid/Tas
akaal_pilved.pdf 8. Sademed https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/119712/mod_resource/content/1/loenguslaidid/Sad
emed.pdf 9. Sademete liigid. Sademete mõõtmine https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/119716/mod_resource/content/1/loenguslaidid/Rad
ar.pdf LOENG 1 ● Esimesena õhurõhk ja temperatuuri vaatlused - Johann Jacob Lerche
● 1865 TÜ Meteroloogia observatoorium, hakkas ala arenema ○ Praegu KAUR (Eesti keskkonnaagentuuri riigi ilmateenistus) ● Meteoroloogia -teadus, mis uurib protsesse atmosfääris
● meteor -igasugune taevane nähtus
● logos -uurimine, teadmine
● Atmosfäär -Maa õhuümbris
● Ilm -atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides
● Kliima –ilmastu, mingi paiga paljuaastane ilmade laad ja rütm


–antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade režiim, mis on tingitud
päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud
atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist
–Maa kliimasüsteemi meteokomponentide olekute ansambel, mille süsteem
läbib pika aja jooksul (kümned aastad) ● Uurimismeetodid vaatlus, eksperiment
modelleerimine
statistiline analüüs
füüsikalis-matemaatiline analüüs
kaardid (sünoptilised ja klimatoloogilised) ● Atmosfääri suurused: temperatuur, rõhk, niiskus ja tuulesuund + kiirus
● vaatluste tingimus: sünkroonsus, kestvus ja pidevus
● atmosfääri alumiseks puurujs on maismaa või merepind
● Õhu tihedus maapinnal r = 1.24 - 1.3 kg/m3
● Ca 70km kõrgusel planeetidevahelise ruumi tihedusele üle (10-21 kg/m3)
● Atmosfäär kuni 1000 kuni 3000km kõrge
● Päikese vastassuunas välja venitatud (väljasopistus on lämmastiku ja hapniku kogum kuni 120*10’6m) ● Maa atmosfääri mass -5.27*10’18. Pöördellipsoid see, 1,2x suhtega
● jaanuar-juuli 4*1+’15 õhku lõunapoolkerale, august-detsember läheb atmosfääri mass mussooniga põhjapoolkerale ● Atmosfääri füüsikalise oleku karakteristikud: tihedus, rõhk, temperatuur, niiskus, tahktete ja vedelate osakeste hulk atmosfääris ● Planeedi gaasiline ümbrus jagunevad kontsentrilisteks sfäärideks
● 50% atmosfääri massist on kuni 5km kihis ● Troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär, eksosfäär, homosfäär, heterosfäär, atmosfäär, ionosfäär, maalähedane kiht, vaba atmosfäär, tihedad
kihid, mõju lennuaparaatidele, vastasmõju aluspinnaga, ioonide
kontsentratsioon, atmosfääriõhu gaasiline koostis, temperatuuri vertikaalne
jaotus


Troposfäär ● On Maale lähim atmosfääri kiht ja sisaldab protsentuaalselt kõige suurema massi atmosfäärist. ● Teda iseloomustatakse õhu tihedusega, keskmine temperatuurigradienton 6°C/kmkohta. ● Troposfääris kahanevad temperatuur ja veeauru hulk kõrgusega väga kiiresti. Oluline osa veeaurul. 99% planeedi veeaurust on troposfääris.
Veeauru kontsentratsioonid muutuvad laiusega: on suurimad troopikas
(kuni 4.5%) ja vähenevad pooluste suunas. ● Kõik ilmastikunähtused toimuvad troposfääris, ehkki turbulents võib tungida stratosfääri alaossa. Troposfäär tähendab segunemise
piirkonda ja on nõnda nimetatud konvektiivsete õhuvoolude tõttu. ● Kihi ülapiir ulatub 8 km-ni suurtel laiustel ja 18 km-ni ekvaatoril. Seekõrgus muutub ka sesoonselt: kõrgeim suvel ja madalaim talvel.
Tropopaus –konstantse temperatuuriga kiht –eraldab troposfääri
stratosfäärist. Stratosfäär ● Stratosfäär : 10 –50 km. Õhu temperatuur on peaaegu konstantnekuni 20 km-ni.Siis tõuseb kuni stratopausi alapiirini. ● Kuna temperatuur kõrgusega kasvab, siis stratosfääris ei esine konvektsiooni. Kiht on stabiilne.


● Osoon mängib stratosfääri termilise režiimi kujunemisel peaosa, kuna veeauru kontsentratsioon on väga madal. Temperatuur kasvab koos osooni
kontsentratsiooni kasvuga. Päikeseenergia viiakse kineetiliseks energiaks, kui
osooni molekulid neelavad ultraviolettkiirgust, mis põhjustab stratosfääri
soojenemise. ● Osoonikiht paikneb põhiosas 20-30 km-ni. Umbes 90% atmosfääri osoonist on stratosfääris. Osooni kontsentratsioon on seal umbes 10ppmv võrreldes 0.04
ppmv troposfääris. Osoon neelab enamuse kiirgusest lainepikkuste vahemikus
290-320 nm. ● Meteoroloogilised tingimused mõjutavad oluliselt osooni jaotust. Enamus osoonist tekib ja laguneb troopilises ülemises stratosfääris, kus on ka
suurimad UV hulgad. Dissotsiatsioon leiab aset stratosfääri alumises osas ja
suurematel laiustel kui teke ● Auk – sesoonne osoonisamba vähenemine, kui koguosoon on alla 220 DU Antarktikas ja alla 300 DU Arktikas ● Osoon tekib UV lagundava toime mõjul.
● Vertikaalne ja horisontaalne jaotus atmosfääris on väga keerulised ja muutlikud. ● Enamus temast tekib troopika kohal 30 p.l.-30 l.l.
● Kiirguslikult aktiivne Osooniauk teooria
https://en.wikipedia.org/wiki/Ozone_depletion#Ozone_hole_and_its_causes Mesosfäär ● Ulatub 50-80 km-ni, seda kihti iseloomustab kõrgusega kahanev temperatuur, mis 80 km kõrgusel võib ulatuda vaid 190-180 K.


● Selles piirkonnas sisuliselt pole osooni ja veeauru. Seega on temperatuur madalam kui troposfääris ja stratosfääris. ● Maast kaugenemiselmuutub õhu keemiline koostis sõltuvaks kõrgusest ja atmosfäär muutub kergemate gaasidega rikastatuks. ● Väga suurtel kõrgustel hakkavad lisandgaasid kihistuma vastavalt molekuli massile gravitatsioonilise separatsiooni tõttu. Termosfäär ● Temperatuur termosfääris kasvab kõrgusega ja võib ulatuda 1000-1500 K.
● See temperatuuritõus on tingitud sellest, et mõned järelejäänud hapniku molekulid neelavad intensiivselt päikesekiirgust. ● 100-200 km kõrgusel on peamisteks gaasideks ikka veel lämmastik ja hapnik.
● Molekulide vaba tee pikkused selles piirkonnas on väga suured (suurusjärk km, Maa lähedal 10-8m, eksosfääris 10 km-d). Eksosfäär ● Eksosfäär on üleminekukiht Maa atmosfääri ja planeetidevahelise ruumi vahel. Tema ülapiir võib ulatuda 960-1000 km-ni Ionosfäär ● Alumises troposfääris on ioonipaaride arv väike: 500-700 paari/cm3. Troposfääris praktiliselt vabu elektrone pole(Ne=0). ● 60-70 km kõrgusel esimene oluliselt laetud kiht: D kihi alaosa, kus vabade elektronide kontsentratsioon on Ne=108/m3 ● 80 km (öösel 90 km) kasvab Ne109/m3 ja suuremaks (D kihi ülaosa)
● 100 km kõrgemal asetseb päevane E kiht, milles Neulatub 1.5·1011/m3
● 240 km kõrgusel F kiht Ne maksimumiga 4·10’11/m3 (vaikse Päikese aastatel)
● 320 km kõrgusel aktiivse Päikese aastatel maksimumiga 16·10’11/m3
● F-kiht säilib ka öisel ajal, aga nõrgeneb
● Ülespoole elektronide kontsentratsioon väheneb
● Ka ionosfääris on elektronide ja positiivsete ioonide kontsentratsioon kõikjal väiksem neutraalsete aatomite omast (320 km kõrgusel 1/120 kohta näiteks) ● Meteroloogias vaadeldakse atmosfääriõhku kolmest komponendist: Puhas ja kuiv õhk
Veeaur
Vedelad ja tahked osakesed õhus ● Atmosfääride gaaside kriitilised temp. on (va veeaur ja süsihappegaas) madalamad kui täheldatakse amtosfääris


● Süsihappegaasi kriitiline temp on saavutatav, kuid partsiaalõhk väike. See kõik kindlustab, et kuiv õhk käitub gaasina, mis oma omadustelt on lähedane
ideaalsele gaasile Atmosfääri koostis ● Kõige olulisemad on: -lämmastik põhiline koostisosa. valkude koosseisus igas taimes ja loomas
-hapnik keemiline element levinud. 23.2% massi järgi atm. Taimed annavad
0.015% hapnikku (3*10’10 kg). Fotosünteesi kaudu. Vees, mineraalides,
kivimites, taimedes, loomades.
Õhk läheb süsihappegaasiks või veeauruks. Muidu stabiilne, veeaur +12%
suurenenud õhu arvelt.
-veeaur. Iga aasta aurustub 577*10’3 km3 vett, 86% sellest meredest ja
ookeanidest. Atmosfääris 14*10’3 km3 vett, kõigub sõltuvalt aluspinnast
0.01-4%. Suurem temp → õhus rohkem absoluutse sisaldusena veeauru
(mahutavus)
Aastaajaliselt on veeauru vähim külmemal, rohkem soojemal kuul
Õhu tihedus 5-6km kõrgusel 2x vähem, veeauru juba 1.5-2km juures
5-6km kõrgusel 10x vähem veeauru kui maapinnal
10-15km kõrgusel 100x vähem veeauru kui maapinnal
Kõige rohkem troopilise ookeani kohal
Latentne soojus esineb faasiüleminekute varjatud energiavahetuses. Veeaur
neelab 60% Maa pikalainelisest kiirgusest (pikemad kui 20 qm). Kõige
olulisem kasvuhoonegaas. suleb veeringe


-süsihappegaas - Kõigub 0.02-0.04% piires- Värvitu gaas, õhust 1.5x raskem.
Kasvab oksüdeerumisel, kütuste põlemisel, hingamisel, maalõhedest,
vulkaanipursetest. Taimed kasutavad fotsoünteesil. Öisel ajal 15-20% enam ja
tööstuskeskuste juures. 1900 - 292cm3/m3 ja praegu 335-380cm3/m3. Neelab
12.9-17.1qm lainepikkusi, peab kinni 18% soojuskiirgusest.
-osoon - o3 LOENG 2 Ainete erisoojused Ainete faaside vahetus Ainete soojusjuhtivus


Elektromagnetlaine liigub valguse kiirgusega 300000 km/s. Stefam-Boltzmanni seadus, Wien’i nihkeseadus, Kirchoffi seadus Solaarkonstant on päikesekiirguse võimsus atmosfääri ülapiiril, ristiasetsevale
ühikpinnale, Maa ja Päikese keskmisel kaugusel (1 aü) S0 = 1363-1372 W/m2 Musta keha kiirgusspekter temperatuuriga 6000K. Kasvuhoonegaasi efekt


● Veeaur ja süsihappegaas on tugevad infrapunase kiirguse neelajad, aga nõrgad UV kiirguse neelajad ● Neelavad maalt lahkuvat infrapunakiirgust, soojendavad maa alumist atmosfääri ● Kiirgavad ise ka infrapunakiirgust. Levib kõikides suundades, nii kosmosesse kui Maale. ● Maa kiirgab omakorda infrapunakiirgust
● Veeaur, CO2, teised kiirguslikult aktiivsed gaasid neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust ning toimivad kui isoleeriv kiht maapinna lähedal, hoides
sedasi ära osa infrapunakiirguse lahkumise ilmaruumi ● Ilma kiirguslikult aktiivsete gaasideta oleks maapinna temperatuur -18C, 33C madalam kui praegu Looduslike pindade albeedod


Soojusbilanss Maa magnetväli


● Virmalised - Päikeselt tulevad laetud osakesed (päikesetuul) kiirguse näol põrkuvad ja ergastavad Maa atmosfääri aatomeid. Ergastuse tagajärjel kiirgub
valguskvant, mida näeme virmalistena. Virmalised on seotud
magnetpoolustega, sest päikesetuule osakesed on laetud ja nad liiguvad Maa
magnetvälja sattudes piki jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluse
kohal. Kui atmomaarne hapnik ergastub, siis kiiratakse 100-150km kõrgusel
rohelist, punast 250km kõrgusel. Molekulaarne lämmastik aga punakat või
violetset valgust. Keskmine tekkimise kõrgus 105km kõrgusel, madalaim
80km, kõrgem 200km. Magnettormid kaasnevad virmalistega suure
tõenäosusega - mõlemat põhjustab päikesetuul.
https://et.wikipedia.org/wiki/Virmalised LOENG 3 võrdpäevsus, periheel, afeel


● Insolatsioon - kiirgusvoog horisontaalpinnale Õhutemperatuuri ööpäevane käik


https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/119701/mod_resource/conte
nt/0/loenguslaidid/temperatuur.pdf lk 19 Maksimumtermomeeter: ja miinimumtermomeeter:


LOENG 4 ● 97% ookeanis vett, 0.001% atmosfääris, 2.4% jääs, 0.6% põhjavees, 0.02% järvedes ja jõgedes ● Hulk muutub kõrguse, asukoha ja temperatuuriga seoses
● Atmosfääri dünaamika käivitaja - kondensatsioon ja aurustumine (latentne energia voog) ● Veeringe, hüdroloogiline tsükkel. Chahine ●
● Absoluutne niiskus = veeauru mass/õhu ruumala (g veeauru massi/m3 õhuosakese ruumala) ● Eriniiskus = veeauru mass / kogu õhu mass (g veeauru massi/kg õhukosakese massi) ● segusuhe = veeauru mass/kuiva õhu mass
● (eriniiskus ja segusuhe on jäävad kuni veeauru ei lisandu ega võeta ära) ● Veeauru rõhk - veeauru molekulide tekitatud osarõhk (mbar, hPa) Absoluutse niiskuse karakteristik
Küllastatud veeauru rõhk - rõhk mida veeauru molekulid avaldavad kui õhk
on antud temperatuuril veeaurust küllastunud
Küllastusseisund- auruv voog ja pinnale kondenseeruv voog on võrdsed ● Suhteline niiskus - veeauru sisaldus/antud tingimustel maksimaalne võimalik veeauru sisaldus


suhteline niiskus = tegelik veeauru rõhk/küllastatud veeauru rõhk Õhuniiskuse ja temperatuuri ööpäevased käigud LOENG 5 Kondensatsioonituumade ja pilveosakeste karakteristlikud suurused ja
kontsentratsioonid ● Somp e hägu ja uduloor (vine) - nähtavus 1-10km


● Somp võib olla tolmu, suitsu, põua ja linna Tekib öösiti (õhu kihistus stabiilne)
Paistab sinine vastu tumedat tausta ja kollakas vastu valgust ● Udud - tekivad õhu jahutamisel või vee aurumisel ja õhumasside segunemisel Liigid: Kiirguslik udu - õhu kiiguslik jahtumine (oruudu, kus jahe õhk orus)
Advektsiooniudu - soe niiske õhk liigub külma aluspinna kohale
Nõlvaudu - õhk liigub mööda nõlva üles
Segunemisudu - külm õhk sooja pinna kohale
Auramisudu - soojalt pinnalt auramine ● Küllastav segusuhe LOENG 6 ● Von Karmani pööris - piirkonnas, kus vedeliku voolamine on objekti poolt häiritud. Tekivad vedelike voolamiste kõigis mastaapides, pööriste oma on
võrreldav takistuse suurusega. ● Atmosfääris on need pööriste tänavad lihtsalt identifitseeritavad Sc pilvede kaudu. Sellised pilved on sageli seotud temperatuuri inversiooniga atmosfääri
alumisetes kihtides.
Temperatuuri inversioon on oluline, sest see määrab, kas õhk voolab üle või
ümber saarte. Lisaks peab alumiste nivoode tuul olema väga ühtlane ja
umbes 10 m/s ja aluspinna isobaarid peavad olema ligikaudu sirged jooned.
Alad, kus need tingimused on täidetud, esinevad kõige sagedamini passaatide
piirkonnas. Kui pöörised liiguvad allavoolu, siis nad püüavad kasvada


läbimõõdult ja nad moodustavad ala, mille laius on umbes 100 km ja pikkus
mõned sajad. Iga pööriste paar on tekitatud saare poolt 8 tunni järel ja nende
eluiga on umbes 30 tundi. Pilvede kõrgus Ülemised pilved (+6km kõrgus) 1. Kiudpilved - Cirrus, lühend Ci
2. Kiudrünkpilved- Cirrocumulus,Cc
3. Kiudkihtpilved (Cirrostratus, Cs) Keskmised pilved (alus 2-6km) 4. Kõrgrünkpilved–Altocumulus,Ac
5. Kõrgkihtpilved–Altostratus,As Alumised pilved - madalam kui 2km 6. Kihtrünkpilved–Stratocumulus,Sc
7. Kihtpilved–Stratus,St
8. Kihtvihmapilved–Nimbostratus,Ns Vertikaalse arenguga konvektsioonipilved 9. Rünkpilved - Cumulus,Cu
10.Rünkvihmapilved - Cumulonimbus,Cb Pilvede pildid:
https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/119708/mod_resource/content/0/loenguslaidid/pilv
ed.pdf


LOENG 7 ● Kui õhuosakese ja ümbritseva õhu tihedused pole võrdsed, siis hakkab õhuosake tõusma või laskuma summaarse üleslükkejõu toimel Valemid üleslükkejõule Stabiilne, labiilne ● Tõusev õhuosake teeb tõusmisel väheneva rõhu tõttu paisudes tööd (jahtub)
● Laskumisel surutakse kokku ja soojeneb õhk
● Mõlemal juhul eeldatakse adiabaatilist (ei toimu soojusvahetust) protsessi Tõuseb ja jahtub, laskub ja soojeneb adiabaatiliselt


● Kuivadiabaatiline gradient 1C 100m kohta, eeldusel et niiskusest küllastumata
● Õhu jahtudes läheneb kastepunktile Küllastub kui kastepunktini jõuab, edaspidi kondensatsioon
Kondensatsioonil vabaneb varjatud soojus ● Õhu soojenemine/jahtumine kondensatsiooni korral on märgadiabaatiline gradient 0,6C 100m kohta
See pole konstant, sõltub temperatuurist, õhurõhust ja niiskusest Keskkonnatemperatuuri gradient 0,4C 100m kohta Märgadiabaatiline gradient, sõltub temp. ja rõhust Stabiilne atmosfäär, küllastunud õhk, küllastumata õhk


Õhukihi laskumine muudab kihti stabiilsemaks, laskumisinversioonid Labiilne atmosfäär


Tinglikult labiilne atmosfäär Atmosfääri tasakaal sõltuvalt temperatuuri vertikaalsest gradiendist


Segunemine muudab atmosfääri temperatuurigradiendi kuivadiabaatilisele
lähedasemaks Konvektiivne labiilsus - tekitatakse siis kui tõstetakse stabiilset kihti, mille alus on
niiske ja tipp kuiv


Konvektsioonipilve teke Orograafilise pilve teke


Stratocumulus pilvede teke õhu segunemisel LOENG 9 - sademeradar ● Sademeradari parameetrid Impulsid mikrosekundites
Lainepikused 1-10cm
Tavaliselt S-riba (2-4GHz) 10cm
või C-riba (5cm) Takistavad mäed, sajupilved, auramine, sadamine, peegeldamine


Doppleri radar (registreeritakse objektide liikumiskiirusi ja suundi) - doppleri efekt LOENG 8 ● Veetilk tekib kondensatsioonil aurust, kui suur veeauru rõhu gradient ületab pinnapinge ● Nukleatsioon: -Protsess, mille käigus tuleb ületada vaba energia barjäär
homogeenne nukleatsioon - pilvetilgad aurufaasist moodustuvad
-Nõuab sadades % pleküllastust
-Tekib veetilk,, kui tõusev õhk jõuab tasakaalulisele küllastusele,,, sest õhus
on alati kondensatsioonituumi ● Heterogeenne nukleatsioon - veetilgad moodustuvad tuumadele aurufaasist
● Piisk on suurim kui suhteline õhuniiskus on 100%
● Kelvini võrrand ütleb, et tilga kohal on tasakaaluline veeauru rõhk suurem kui tasase pinna kohal ● Raoult seadus: Tasakaaluline aururõhk on lahuse kohal väiksem kui puhta lahusti kohal ● Kondensatsioonituumade ja pilveosakeste karakteristikud suurused ja kontsentratsioonid: ● Pilveosakeste suurused


● Jäärkristallid pilvedes: Väike sammas 8 mikromeetrit, suur 250. Vahemik 1-400 mikrom
Sammas 30, väike plaat 30, 20-300 (hexagon) ● Jäätuumad ja nende aktiveerimistemperatuurid


Halo - neid põhjustavad kristallid ● Sademed tekivad: ○ pilveosakeste liitumise tõttu
○ jääkristalli (Bergeroni) protsessi tõttu Esimene tõenäolisem suure veesisaldusega soojades pilvedes, teine protsess külmades (alla -15C) pilvedes ● Soojad pilved - koosnevad vedelas faasis veest (veepilved). Tilkade kasv kondensatsioonil ja tilkade liitumisel. Kasv pidurdub umbes 10mikromeetri
raadiuse korral ● Külmad pilved - kristallid ja veetilgad (segapilved)
● Sademetekke protsessid on erinevad


Vihmapiiskade piirkiirused: ● Tilgad võivad põrkuda, mitte ühineda. Peavad tulema õige nurga alla, elektriväli soodustab liikumist ● Tilgad efektiivsed liitmises +20mikromeetrit raadiusega. Pilv peab sisaldama piisavalt vedelat vett ja olema paks → sademed ca 1 tunniga ● Liitumisi rohkem kui osakeste suurusjaotus ebaühtlane, kondensatsioonil tekivad osakeste suurusjaotus on monodispersne.


● Ebaühtlast vihmapiiskade suurusjaotust soodustavad: giganttuumade olemasolu
turbulents
kiirguslik laienemine
stohhastiline liitumine ● Jääkristalli protsess - suurem veeauru molekulide arv veetilkade ümbruses põhjustab nende difusiooni lähedusest jääkristallide suunas ● Jääkristallid neelavad veeauru, veetilgad jäävad väiksemaks ● Kristallid kasvavad ○ Difusiooniline depositsioon - sadenemine e tekivad lumehelbed
○ akretsioon - juurdekasv kokkukasvamine. kristallid põrkavad kokku allajahutatud veetilkadega- Veetilk külmub ja härmatub. Optimaalselt
0-10C juures ○ agregatsioon - kokkukasvamine. Kristallid põrkuvad ja liituvad, kleepivad. Tulemus suuremad lumehelbed. Toimub 0C juures


Sademetega seotud temperatuuriprofiilid Rahe teke Sademete klassifikatsioon: ○ vedelad (vihm, uduvihm)
○ tahked (lumi, teralumi, lumekruubid, jääkruubid, jäävihm, rahe)
○ segatüüpi


Langemisel iseloomu järgi ○ laussademed (Ns, St, As)
○ hoogsademed (Cb) Märksõnad Absoluutne 0 Absoluutseks nulliks nimetatakse olukorda, mil süsteemi energia on madalaimal
võimalikul tasemel. Teoreetiliselt saavutatakse see temperatuuril -273.15 °C. https://www.britannica.com/science/absolute-zero Absoluutne niiskus Suurus mis arvuliselt võrdub ühes kuupmeetris õhus sisalduva veeauru hulgaga grammides. Seda mõistetakse kui õhus leiduva veeauru tihedust. Absoluutse
niiskuse tähis on ρa (tähisena on levinud ka a), ühik 1 g/m3. a = 0,80e / ( 1 + αt ), kus e on veeauru rõhk (hPa), t õhutemperatuur ja α õhu  ruumpaisumise
koefitsient  = 0,0037 Õhus, mille temperatuur on 20 °C on normaalrõhu korral igas kuupmeetris
ligikaudu 10 g veeauru.


Allikad: https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2711 ja https://agromet3.weebly.com/absoluutne-niiskus.html# Absoluutselt labiilne atmosfäär Ebastabiilses atmosfääris on tõusev õhuosake soojem ja ka kergem (väiksem
tihedusega) kui ümbritsev keskkond. Seetõttu on tal lihtsam liikuda vertikaalselt
kõrgemale ja eemale oma originaalsest asukohast. Absoluutselt labiilne atmosfäär
tekib kui keskkonna temperatuuri vertikaalne gradient on suurem
kuivadiabaatilisest gradiendist. Allikad: D. Ahrens Meteorology Today. An introduction to Weather, Climate and the
Environment. West Publishing Company, 1994...2020, lk 145-146. Absoluutselt stabiilne atmosfäär Kui atmosfäär on absoluutselt stabiilne, siis nii küllastunud kui ka küllastumata
õhuosakest tõstes on see külmem ja raskem ümbritsevast õhust. Kuna atmosfäär
on stabiilne, siis õhuosakese vertikaalne liikumine on pärsitud, seega osake kipub
liikuma tagasi oma originaalsele positsioonile (maapinnale). Kui aga õhuosakest endiselt sunnitakse liikuma kõrgemale, siis liigub õhk
horisontaalselt laiali ja tekivad õhukesed ja lamedad pilved nagu cirrostratus,
altostratus, nimbostratus, stratus. Allikad: D. Ahrens Meteorology Today. An introduction to Weather, Climate and the
Environment. West Publishing Company, 1994...2020, lk 143-144.


Advektsioon õhu horisontaalne liikumine (tuul), mille tulemusena transporteeritava õhumassi
omadused kantakse horisontaalse liikumise suunaga kaasa. S.t , et näiteks
ookeani poolt puhuva tuulega kaasa tulevat niiskema ja soolasema õhumasssi
kandumist maismaa kohale saab nimetada advektsiooninähtuseks. Allikas: Meteorlogy Today ptk 2, https://en.wikipedia.org/wiki/Advection Afeel ehk päikesekaug- ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese
massikeskmest kõige kaugemal. Tekib, kuna orbiit ei ole ringikujuline, vaid on välja
venitatud (elliptiline). Maa on afeelis juulis ja siis on kaugus Päikesest 147,1 miljonit
kilomeetrit. https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/3818 https://et.wikipedia.org/wiki/Afeel Albeedo Albeedo on antud pinnalt peegelduv summaarne kiirgus võrreldes pinda tabanud
kiirgusega . See väljendab pinna peegelduvust protsentides. Enamik peegelduvast
kiirgusest jääb nähtava valguse ja ultraviolettkiirguse lainepikkuste hulka. Näiteks pilvede albeedo on ligikaudu 60%, lumise pinna albeedo 75-95%, sileda
veepinna albeedo on aga keskmiselt vaid 10%. Allikad: D. Ahrens Meteorology Today. An introduction to Weather, Climate and the
Environment. West Publishing Company, 1994...2020, lk 46-49.


Aurumisudu Mere (järve, jõe) auramine – vahel küllaltki tihe udu mere, järve või jõe kohal.
Põhjuseks on siin vee auramine soojemalt veepinnalt külmemasse õhku. Õhk
veekogu kohal küllastub veeauruga ning üleliigne aur tiheneb uduks. Sellised udud
esinevad tavaliselt hilissügisel. Talvel esineb neid kinnikülmumata veekogudel.
Tugeva tuule puhul võib kanduda maismaa kohale mitte kaugele veekogust. http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/sonastik/#auramisudu C Celsiuse temperatuuriskaala
Celsiuse Skaala on 1742. aastal Anders Celsiuse poolt kasutusele võetud
temperatuuri skaala.
Skaala põhineb kahel püsipunktil : ● vee Kolmikpunkt ehk punkt, kus vesi saab olla kõigis kolmes
olekus(gaas,vedelik,tahkis). ● Vee keemistemperatuur normaalrõhul(1 atm). Kahe püsipunkti vahe jagati sajaks võrdseks osaks. Algselt tähistas Celsius keemispunkti 0 kraadiga ja sulamispunkti 100 kraadiga,
kuid 1744. aastal otsustas Carl von Linné selle ümber pöörata kuna praktikas oli
seda parem kasutada. Allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Celsiuse_skaala (kasutatud 21.03.2021) https://en.wikipedia.org/wiki/Celsius#Centigrade_versus_Celsius (kasutatud
21.03.2021) https://www.taskutark.ee/harjuta/temperatuuriskaalad/


Cirrus Cirrus ehk teise nimega kiudpilved, koosnevad jääkristallidest ja asuvad maapinnast
kõrgemal kui 6 km. Kiudpilved tekivad kui troposfääri ülaosas toimub tõusvate
õhuvoolude jahtumine. Värvuselt on nad valged ja nagu nimigi ütleb, kiulise
ehitusega. Cirrus pilved võivad küll sademeid anda kuid tänu aurustumisele ei jõua
need maapinnale. Allikad: https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/pilved/ulemised-pilved/ https://et.wikipedia.org/wiki/Kiudpilved Cumulus Cumulus ehk rünkpilved asuvad maapinnast 0,3-1,5 km kõrgusel, väga kuivadel ja
soojadel päevadel võivad ulatuda ka 2 km-ni. Rünkpilvede paksus võib varieeruda
mõnesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Pilvede tekkimiseks on vaja päikselist
ilma ja ebapüsiva vertikaalse tasakaaluga õhumassi. Värvuselt on rünkpilvede
alumine osa tumedam (hallikas-sinine) ja ülemine osa valge ning kujult meenutab
üksikuid või kogumitena esinevaid vatitupsusid. Cumulus üldiselt sademeid ei anna
kuid harvadel juhtudel võib esineda üksikuid piiskasid. Allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BCnkpilved https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/pilved/konvektsioonipilved/ D


Daltoni seadus ehk kordsete suhete seadus näeb ette, et kui kaks elementi moodustavad
teineteisega mitu keemilist ühendit, siis esimese elemendi kindla massiga ühinenud teise
elemendi massid suhtuvad omavahel kui täisarvud. Näiteks: 160 g hapnikuga võib ühineda kas 56, 70, 140 või 280 g
lämmastikku. Dalton formuleeris antud seaduse 19. sajandi alguses toetudes koostise
püsivuse seadusele ja aine massi jäävuse seadusele. Allikad: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/50302/Soojus6a.pdf ja https://et.wikipedia.org/wiki/Kordsete_suhete_seadus


Difusioon Difusioon ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev protsess,
mille tagajärjel füüsikalised komponendid iseesneslikult segunevad ja jagunevad
tasakaaluliselt. Näiteks selline protsess toimub molekulide vahel, kus ühe aine
molekulid tungivad teise ainesse ja nii et ajapikku jaotuvad nad terve aine ruumala
ulatuses ühtlaselt. Difusiooniprotsess toimub kõikide agregaatolekutega keskkondades (tahkistes,
vedelikes, gaasides ja plasmas). Kõige kiiremini toimub difusioon gaasis, siis
vedelikes aeglasemalt ja kõige aeglasemalt tahkistes. Difusioon on pöördumatu
protsess ja on üks süsteemi energia dispersiooni allikatest. Difusiooni all mõistetakse aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga
piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda. Allikad: http://failid.koolibri.ee/koduleht/lehitseja/fyysika_9_1/files/assets/basic-html/page13.
html http://www.keeleveeb.ee/dict/school/biology/dict.cgi?word=sv179 https://et.wikipedia.org/wiki/Difusioon


Doppleri radar Doppleri radar, teisiti öeldes ka ilmaradar, on radaritüüp, millega mõõdetakse
peamiselt sajuala liikumist ja selle kiirust Doppleri efekti kaudu. Veel kasutatakse
ilmaradarit sajuala piiritlemiseks, selle levimise arvutamiseks ja sademete tüübi
määramiseks. Teine ilmaradari tüübiks on DualPol. Doppleri radar arvutab objekti lähenemise kiiruse lähtudes elektromagnetlainete
sageduse muutusest saadetud ja peegeldunud signaalide vahel. Meteoroloogias
näiteks mõõdetakse Doppleri radari abil keeristormide pöörlemisliikumisi. Doppleri efekt avaldub selles, et helilaine või elektromagnetlaine tajutav või
mõõdetav sagedus sõltub lainete allika ja vastuvõtja liikumise kiirusest ja suunast.
Ehk see kujutab endast lainepikkuse muutumist vaatleja suhtes, kes liigub allika
suhtes relatiivselt. -Õhuseires kasutatakse Doppleri efektil põhinevaid passiivradareid. -Kiiruskaamerad kasutavad samuti Doppleri laserit. Allikad: https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/mootetehnika/kaugseire/radarid/ https://et.wikipedia.org/wiki/Doppleri_efekt E Eksosfäär Eksosfäär on Maa atmosfääri kõige ülemine kiht ja paikneb termopausi kohal,
seega varieerub selle alumine piir tavapäraselt 500-1000 km vahel. Eksosfääris on õhu tihedus väga väike ja kuna selles kihis toimub atmosfääri
järk-järguline üleminek avakosmoseks, on raske paika panna eksosfääri ulatuse
ülemist piiri. Eksosfääris on temperatuur kõrguse kasvades konstantne, keskmiselt 1500K
(oleneb päikese aktiivsusest).


allikad: https://scied.ucar.edu/learning-zone/atmosphere/exosphere,
https://www.britannica.com/science/exosphere Eriniiskus Eriniiskus (ingl. k. specific humidity) on veeauru mass jagatud kogu õhu massiga. Tavaliselt väljendatakse eriniiskust aurugrammides kilogrammi õhu kohta. Erinevalt teistest õhuniiskuse esitamise vormidest, väljendab eriniiskus õhuniiskust
viisil, mida ei mõjuta muutused õhu ruumalas, rõhus ega temperatuuris. allikad: https://www.britannica.com/science/specific-humidity G Glooria Glooria, tuntud ka kui Brockeni viirastus, on optiliste nähtuste kompleks, mis on
nähtav, kui objekti vari on projitseeritud päikese vastas asuvatele pilvedele või
uduseinale. Objekti ümber tekivad valguse difraktsiooni tagajärjel värvilised rõngad.
Nähtus on nime saanud Harzi mäestiku kõrgeima tipu Brockeni järgi, mis on
uduvinesse ja uttu mähkunud kuni 300 päeva aastas ja kus „viirastust” võib sageli
näha. Allikas: https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/sonastik/#glooria-brockeni-viirastus H


Hall Valge kristalliline sade, mis tekib õhus oleva veeauru depositsiooni tagajärjel kui
öösel aluspinna temperatuur langeb alla 0°C. Hall tekib tuulevaikuse või nõrga
tuulega väikese pilvisuse korral. Halla rohke sadestus võib olla rohul, põõsaste ja
puude lehtedel, katustel. Halla moodustub sageli ka lumepinnale. Allikad: Ilmateenistus. 2020. Ilmateenistuse sõnastik (viimati vaadatud 19.03.2021) Helkivad ööpilved
Helkivad ööpilved on hõbehallid või valkjad, vahel ka kuldsed pilved, mis on
nähtavad 50–70° põhja- ja lõunalaiusel suvel kesköö paiku. Pilved asuvad 75 – 85
km kõrgusel ja on nähtavad, kui allpool horisonti asuv päike neid valgustab. Pilved
koosnevad väikestest jääkristallikestest, mis võivad tekkida otse veeaurust või
veeauru tahkumisest tolmukübemetele. Veeaur satub stratosfääri ja sealt edasi
mesosfääri troopikavööndi troposfäärist äikesepilvede toel kerkiva õhuvooluga.
Osa veeauru tekib keemiliste protsesside tulemusena.
Allikad: https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/sonastik/ Heterosfäär on atmosfääri ülemine kiht, kus gaasid ei ole enam segunenud. Heterosfäär paikneb homosfääri kohal, kõrgemal kui 95-100 km maapinnast. See on tingitud sellest, et nii kõrgel ei toimu turbulentset segunemist ja gaasid jaotuvad gravitatsiooniliselt.
Kõrgema kihi gaasidel on eelnevaga võrreldes väiksem aatommass. Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Heterosf%C3%A4%C3%A4r


Hoogvihm Hoogvihm algab ja lõpeb järsku ning kestab tavaliselt lühikest aega. Sadu esineb
võrdlemisi piiratud maa-alal ning saju intensiivsus on suur kuid muutlik. Hoogvihm
sajab rünksajupilvedest (Cb) ning sellega võib kaasneda äikest ja rahet.
Hoogvihma piisad on tavaliselt lausvihma piiskadest suuremad. Hoovihmad on tihti
seotud külma frondiga. Allikad: https://www.ilmateenistus.ee/definition/hoogvihm/
https://en.wikipedia.org/wiki/Shower_(precipitation) Hügroskoopsed tuumad Hügroskoopsed tuumad on õhus olevad osakesed, mille peale küllastunud õhus
kondenseeruvad veeauru molekulid ja soodustavad sellega udu ja pilvede teket.
Hüdroskoopseteks tuumadeks võivad olla soolakristallid ja väävel- ning
lämmastikhappe osakesed. Allikad: D. Ahrens Meteorology Today. An introduction to Weather, Climate and the
Environment. West Publishing Company, 1994...2020, lk 113 I


Infrapunakiirgus Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on
suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm). Infrapunakiirgus jääb väljapoole inimese nägemistaju, seda kiirguts kutsutakse
teinekord ka soojuskiirguseks - sellest osasid lainepikkusi on inimene võimeline
tajuma nahal soojusena. Infrapunakiirgus liigitatakse kolmeks piirkonnaks: lähiinfrapunakiirgus: lainepikkus 0,78...1,4 ; 1,4...3,0 keskinfrapunakiirgus: lainepikkus 3...50 kauginfrapunakiirgus: lainepikkus 50...1000 Ionosfäär Ionosfäär on atmosfääri kiht, mis sisaldab ioone ehk elektrilaenguga (peamiselt
lämmastiku ja hapniku) aineosakesi. Ioonid tekivad päikesekiirguse ja kosmiliste
gaaside koosmõjul. Maapinnast asub ionosfäär umbes 50-400 km kõrgusel. Allikad: https://lr.ttu.ee/irm/transmissioon/pdf/Ionosfaar.pdf https://www.meteorologiaenred.com/et/ionosfera.html J


Jäide Jäävihma või jäätuva vihma tagajärjel esemetele, sh puudele-põõsastele tekkiv
ülimalt libe jääkiht, mis tekib allajahtunud veepiiskade momentaansel
kristallisatsioonil kõva pinnaga kokku puutudes. Eristatakse kiilasjääst – sama nähtus, kuid maapinnal. - Kamenik, Jüri. Jäätuv ja jäävihm (17.01.2013 10:10) Portaal ilm.ee URL:
https://ilm.ee/index.php?45660 Jäätuv vihm Sooja frondiga saabunud ning külma, miinuskraadidega maapinnalähedasse
õhukihti sattunud allajahtunud veepiisad, mis maapinna ja esemetega kokku
puutudes jäätuvad, tekitades jäite ja kiilasjää. (Ingl k freezing rain). Eristatakse jäävihmast (ingl k sleet), milleks on piisavalt paksus külmas õhukihis
enne maapinnani jõudmist osaliselt või täielikult külmunud sademed. -        Kamenik, Jüri. Jäätuv ja jäävihm (17.01.2013 10:10) Portaal ilm.ee URL:
https://ilm.ee/index.php?45660 -        Oidermaa, Jaan-Juhan. Kuidas tekib jäätuv vihm? 19.022016; uuendatud
27.11.2019. Portaal Novaator:
https://novaator.err.ee/258614/kuidas-tekib-jaatuv-vihm -        Riigi Ilmateenistus. Jäätuv vihm. 5. dets. 2019.
https://www.ilmateenistus.ee/definition/jaatuv-vihm/ K


Kastepunkt Kastepunkt on selline õhu või muu gaasi temperatuuri väärtus jääval rõhul, milleni
jahtudes õhus sisalduv niiskus muutub küllastavaks, see tähendab, et kastepunkti
saavutanud õhu suhteline niiskus on 100%, õhus olev veeaur kondenseerub.
Kondenseerumine avaldub uduna, kastena, pilvedena või härmatisena. Allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Kastepunkt Kiirguslik tasakaal olukord, kus Maa neelab sama palju päiksekiirgust, kui ta kiirgab infrapunast
kiirgust kui oletame, et muud soojuse ülekande viisid puuduvad. allikas: Meteorlogy Today, 2ptk, lk 41-42 Kliima Kliima on antud kohale paljude aastate lõikes iseloomulik ilmastikurežiim. Ehk siis
kliima on ilmastiku muutumise kulg pikema aja vältel Rahvusvaheliste kokkulepete
kohaselt on kliimaanalüüsideks sobiv andmerida 30 aastast pikk, minimaalselt 10
aastat. Allikad: Keskkonnaagentuur. 2018. Ilm ja kliima (viimati vaadatud 19.03.2021) Koroona Teisisõnu tara või pärg on optiline nähtus kuu- või päikeseketta ümber. See on mõne
kraadi laiune erinevatest värvidest koosnev rõngas, mis kaasneb kõrgrünkpilvede ja
kihtrünkpilvedega. Jääkristallides või veepiiskades toimub valguse difraktsioon ehk
lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest teest ja paindumine tõkete taha, mis
tekitabki värvilisi rõngaid. Kuu ümber on see paremini näha, kuna päike on liiga
pimestav ning eriti hästi on see vaadeldav talveöödel, kui taevast katavad kõrged ja
õhukesed kõrgrünkpilved. Jääkristallid tekitavad heledamaid tarasid kui veepiisad.
Tara suuruse järgi saab ennustada ilma, sest selle läbimõõt on pöördvõrdelises
seoses pilvepiiskadega.


Allikas: Riigi Ilmateenistus. Sõnastik. Kasutatud: 20.03.2021,
https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/sonastik/ Lainepikkus Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas
faasis võnkuva punkti vahel. Siinuslaines on lainepikkuseks näiteks vahemaa kahe
lähima laineharja või -nõo vahel. Lainepikkust tähistatakse kreeka tähega lambda . Lainepikkus on võrdne laine levimiskiiruse v ja laine sageduse f jagatisega. Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Lainepikkus Latentne soojus Latentseks soojuseks nimetatakse vabanevat või neelduvat soojusenergiat aine
ühest füüsilisest olekust teise mineku käigus. Protsessi jooksul ei muutu aine enda
temperatuur. Sulamisega seotud latentset soojust nimetatakse sulamissoojuseks,
aurustumisega aurustumissoojuseks. Kasutatavateks ühikuteks on džauli või kalorit
aine massi kohta, mis väljendub valemiga: L = Q/m, kus L on aine latentne soojus (kJ kg-1), Q vabanenud või neeldunud
energia hulk aine faasimuutusel (kJ), m aine mass (kg). Näiteks keeb vesi 100°C juures. Energiat kulutatakse nii aine temperatuuri
püsivaks hoidmiseks kui ka aurustumiseks (2,23kJ grammi vee kohta, mis siinkohal
väljendub latentse soojusena). Allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Latent_heat https://www.britannica.com/science/latent-heat


Lumekruubid Sademed, mis langevad maapinnale läbipaistmatute ümmarguste või
koonusekujuliste lumekuulidena diameetriga 2-5 mm. Näpuga on neid võrdlemisi
kerge katki suruda. Lumekruupe sajab rünksajupilvedest (Cb). Sageli esinevad nad
natuke aega enne hooglund või ka sellega üheaegselt. Saju ajal on
õhutemperatuur 0°C ümber. http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/sonastik/#lumekruubid Lämmastik Mittemetalne, värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas, mis on ühtlasi kõige levinum
element Maa atmosfääris (75.5 protsenti massist/ 78 protsenti ruumalast) ja on
inimese defineeritud elu tekke eelduseks. britannica.com/science/nitrogen M


Miraaž Miraaž ehk terendus on reaalselt eksisteeriva objekti kujutis, mis on enamasti
moonutatud kujul. Miraaž tekib temperatuuri erinevusest maapinna lähedal ja selle peal asuva
õhukihtide vahel, mistõttu on neil murdumisnäitaja erinevused. Kui valguskiir läbib
neid kihte siis nad murduvad erinevate murdumisnäitajatega keskkondade
piirpindadel. Ülemine miraaž(alumised kihid jahedamad ülemistest)- kujutis tekib tegelikust
kõrgemale. Alumine miraaž(alumised kihid soojemad ülemistest)- kujutis tekib tegelikust
madalamale Allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Mirage https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/sonastik/#miraaz https://et.wikipedia.org/wiki/Miraa%C5%BE O Orograafiline tõus Nähtus, mis tekib siis, kui õhumass on madalalt sunnitud kõrgendus kõrgemale, kui see tõuseb maastik. Kui õhumass suureneb kõrgus see jahtub kiiresti
adiabaatiliselt, mis võib tõsta suhteline niiskus 100% -ni ja loo pilved ja õigetes
tingimustes sademed. Allikad: https://et.vvikipedla.com/wiki/Orographic_lift


Osoon Osoon on värvitu gaas, hapniku kolmeaatomiline allotroop valemiga O3. Enamus Maa osoonist asub 15-30 km kõrgusel stratosfääris, moodustades
osoonikihi, mis kaitseb Maad UVB kiirguse eest. Allikad: https://www.britannica.com/science/ozone,
https://www.epa.gov/ozone-layer-protection/basic-ozone-layer-science P Päikesetuul Päikesetuule on päikesest lähtuv vabanenud laetud osaksete e plasma voog. See
koosneb enamasti elektronidest, prootonitest ja alfaosakestest mille soojusenergia
on 1,5 kuni 10 keV. Päikesetuule tihedus, temperatuur ja kiirus on muutlikud ning
sõltuvad ajast ja päikese laius- ja pikkuskraadidest. Suurim erinevus neis kolmes
parameetris esineb siis, kui päikesevool lähtub päikese krooniaugust (püsiv ja kiire
päikeseenergia voog, sarnane vee joale) või paisatakse teele koronaalse aine
massilise väljavoolu poolt (tohutu kiiresti liikuv päikeseplasma pilv). Päikesetuule osakesed vabanevad päikesegravitatsioonist tänu päikest ümbritseva plasmakihi kõrgele temperatuurile. Allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Päikesetuul https://www.spaceweatherlive.com/en/help/the-solar-wind.html


Pärlmutterpilved ehk polaarstratosfääripilved on 20 – 30 km kõrgusel stratosfääris paiknevad
õhukesed läbipaistvad pastelselt värvunud lainjad või läätsjad pilved. Pilved tekivad
temperatuuril alla -78°C ja viitavad stratosfäärsete tormide olemasolule. Need
esinevad laiuskraadidel üle 50° enne päikese tõusu või pärast loojangut. Eestis on
need väga haruldased. Nende värvust võib põhjustada päikesekiirte murdumine,
peegeldumine ja difraktsioon väikestel väävel- või lämmastikhappe piiskadel ning
jääkübemetel. Kuna pärlmutterpilved sisaldavad lisaks veele tihti happeid, kutsub
nende esinemine esile keemilisi reaktsioone, mis kahjustavad osoonikihti. Allikad: Riigi Ilmateenistus. Sõnastik. Kasutatud: 20.03.2021,
https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/sonastik/ Pärlmutterpilved ehk polaarstratosfääripilved. Kasutatud: 20.03.2021,
http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/nacreous.htm R Raadiosond Raadiosond on vahend, mille abil saab mõõta troposfääris õhurõhku, -temperatuuri,
-niiskust ning tuule suunda ja kiirust. Oma olemuselt on see õhupalli külge kinnitatud
ühekordselt kasutatav patareidega seadeldis. Sondeerimisprotsess kestab umbes
poolteist tundi õhku tõusmisel kuni 30-kilomeetri kõrgusele ja hiljem maale
kukkumise ajal, kus ta võib vastavalt tuule tugevusest rännata sadu kilomeetreid
vaatlusjaamast eemale. Eestis kasutatav mudel edastab mõõtmistulemusi maale iga
2 sekundi tagant, vaatlus teostatakse üks kord ööpäevas algusega pool kaks öösel. Lõpptulemuseks saadakse mõõtmiste vertikaalne profiil, mis kujutab pilvede,
(udu)kihtide, temperatuuri- ja veeauruväljade vertikaalset struktuuri erinevatel
kõrgustel. Saadud tulemusi kasutatakse ilmaprognooside koostamisel. Allikad: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/keskkonnaagentuuri-ilmateenistus-vott
is-kasutusele-automaatsondeerimisjaama


https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/mootetehnika/aeroloogilised-mootmised/raad
iosond/ Rahe Sademed, mis kujutavad endast väga erineva kuju ja suurusega jäätükke. Nende
südamik on läbipaistmatu, edasi vahelduvad läbipaistvad (jäised) ja läbipaistmatud
(lumised) kihid. Kõige sagedamini on raheterade diameeter väike (alla 0,5 cm),
harvadel juhtudel võib ulatuda mõne sentimeetrini. Suured raheterad kaaluvad
mõne grammi, aga erakordsetel juhtudel – mõned sajad grammid. Rahet sajab
soojal aastaajal rünksajupilvedest (Cb) tavaliselt koos hoogvihmaga. Rohke, jäme
rahe on peaaegu alati seotud äikesega. http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/sonastik/#rahe


Rünkpilved Rünkpilved on tasase halli või sinaka alusega, valge kupli- või kuhjataoliste
tippudega tihedad vertikaalarengu- ehk konvektsioonipilved. Tekivad enemasti
soojal aasta-ajal troposfääris. Tavaliselt selgete piirjoontega, tugeva tuule korral võivad servad olla rebitud.
Võivad esineda üksikute pilvedena, vahel võivad katta kogumikena kogu taeva või
moodustada valle, ahelikke, mille alused asetsevad ühel tasapinnal. Rünkpilvede kõrgus on tavaliselt 0,3-1,5 km, kuumadel päevadel võib ulatuda 2
km-i. Vertikaalne ulatus mõnisada meetrit kuni mõni kilomeeter. Sademeid ei anna tavaliselt, harva üksikud piisad/nõrk sadu: piiskade maapinnale
jõudmise ajaks on pilv juba hajunud ehk vihm selgest taevast. Alaliigid: võimsad rünkpilved (Cumulus congestus) Rünk-, kihtrünk, kõrgrünk-, kiudpilved (Cu, Sc, Ac, Ci) Lamedad ja räbaldunud rünkpilved (Cu humilis ja fractus) Mütsiga e. tipplooriga rünkpilved (Cumulus pileus) Rünkpilvede read (Cumulus mediocris radiatus) S


Solaarkonstant Solaarkonstant, tähis S0, on Maa atmosfääri ülakihile risti langeva päikesekiirguse
võimsus, kui Maa on oma keskmisel kaugusel Päikesest. See ei ole tegelikult konstantne suurus, vaid varieerub kergelt koos päikesekiirguse
intensiivsuse kõikumisega. Keskmine solaarkonstant on u. S0=1.96 cal/cm2/min,
SI-süsteemi ühikutes jääb see 1365 W/m2 kuni 1372 W/m2 vahemikku. Allikad: D. Ahrens Meteorology Today. An introduction to Weather, Climate and the
Environment. West Publishing Company, 1994...2020. lk 45. https://eprints.tktk.ee/id/eprint/128/2/paikesekiirgus/solaarkonstant.html Stratosfäär Stratosfäär on Maa atmosfääri kiht, paikneb umbes 20-50 km kõrgusel (troposfääri
ja mesosfääri vahel). Oluline kiht Maa jaoks, kuna sisaldab palju osooni, mis
neelab Päikeselt tulevat ultraviolettkiirgust. Stratosfääri kõrguse tõustes
õhutemperatuur tõuseb. Allikad: https://e-koolikott.ee/oppematerjal/14060-Atmosfaari-koostis-ja-ehitus ja http://entsyklopeedia.ee/artikkel/stratosf%C3%A4%C3%A4r1


Suhteline niiskus
Suhteline (õhu-)niiskus on kindlas õhukogumis oleva veeauru osarõhu ning selle
õhukogumi tingimustes küllastava veeauru osarõhu suhe. Sama suhte saab leida
osarõhkude asemel veeauru tihedustega. Suhteline niiskus näitab, kui kaugel on
õhuhulk selles leiduva veeauruga küllastatusest.
Kui õhk on veeauruga küllastunud, on suhteline niiskus 100%. Kui õhk on
veeauruga küllastumata, on suhteline niiskus vahemikus 0-100%. Kui õhk on
veeauruga üleküllastunud, on suhteline niiskus üle 100%.
Kuna küllastav veeauru osarõhk kasvab temperatuuriga, siis suhteline niiskus
kahaneb temperatuuriga. Allikad (mõlemad vaadatud 21.03.2021):
Ahrens "Meteorology Today" 4. peatükk.
https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235222/mod_resource/content/1/meteorology.to
day.IV.pdf
Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Suhteline_%C3%B5huniiskus suvine päikeseseisak suvine päikeseseisak ehk suvine solstiitsium toimub kui päike on seniidis
pöörijoonega(23,5°N või 23,5°S) Suvine päikeseseisak toimub kaks korda aastas. Põhjapoolkeral Tavaliselt 20. või
21.juuni ja lõunapoolkeral 21. või 22. detsember. Poolkeral kus päikeseseisak toimub on päike kõige kõrgemal taevas ja päev on
kõige pikem. https://en.wikipedia.org/wiki/Summer_solstice#Winter_solstice_in_the_Southern_H
emisphere


Süsihappegaas Süsihappegaas (C02) on värvitu, lõhnatu, mittesüttiv gaas, mille molekul koosneb
ühest süsinikust ja kahest hapniku aatomist. Üks tähtsamaid gaase Maal, kuna
taimed kasutavad seda fotosünteesiks. Tekib nii looduslikult (fossiilsete kütuste põletamisel) või looduslikul
(vulkaanipursetel). On üks viiest põhilisest kasvuhoonegaasist. Süsihappegaasi kasutatakse toiduainetööstuses, õlitööstuses ja keemiatööstuses.
Kasutatakse paljudes toodetes, kus on vaja rõhu all gaasi hoida, kuna C02 on odav
ja mittesüttiv. Suures kontsentratsioonis on süsihappegaas inimestele mürgine. Allikad: https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/Carbon-dioxide ja https://www.airthings.com/what-is-carbon-dioxide T Talvine päikeseseisak ehk talvine solstiitsium- kaks hetke aastas, kus ühel on Maa asend Päikese suhtes
nii, et põhjapoolkeral on Päike taevas kõige kaugemal lõunas (21. või 22.
detsembril) ja lõunapoolkeral Päike taevas kõige kaugemal põhjas (20. või 21.
juunil). Päikeseseisaku ajal läbib Päike taevas kõige lühema tee ning päeva pikkus
on aasta kõige lühem. Sellel ajal asub Päike seniidis pöörijoone kohal ning poolusest polaarjooneni on
polaaröö. https://www.britannica.com/science/winter-solstice https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeseseisak


Tuisk Tuisk on lume edasikandumine lumepinnalt tugeva puhangulise tuule mõjul, mille
tagajärjel pööratakse ümber lumekihid, kuhjatakse lund takistuste ümber kokku või
puhutakse sealt ära. Olenevalt kõrgusest, kuhu tuul lume maapinnalt tõstab,
eristatakse üld-, madal- ja pinnatuisku. Riigi Ilmateenistuse Sõnastik
(https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/sonastik/#tuisk) U Udu Õhus hõljuvate väga peenikeste veepiiskade kogum, mis sumestab õhku ja muudab
selle valkjaks. Nähtavus horisontaalsuunas on alla 1 km. Nähtavus sõltub udu
tihedusest. Udu tekib, kui alumise õhukihi temperatuur langeb alla kastepunkti ja
õhus olev veeaur kondenseerub. Allikad: Ilmateenistus. 2020. Ilmateenistuse sõnastik (viimati vaadatud 19.03.2021) Uduvihm Ing k drizzle. Uduvihm on vedelad sademed, mis langevad väga väikeste
piiskadena. Nende langemist ei ole silmaga peaaegu märgata ning veepinnale
ringe ei teki. Tumedale riidele jääb uduvihmast hallitust meenutav sade. Uduvihma
sajab tavaliselt kihtpilvedest või udust. Riigi Ilmateenistuse sõnastik
(https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/sonastik/#uduvihm) V


Vedeliktermomeeter Vedeliktermomeeter koosneb vedelikuga täidetud reservuaarist, sellega ühendatud
kapillaartorust ja skaalast ning selle töö põhineb termomeetri  täitevedeliku ruumala
muutustel, mis on tingitud temperatuuri muutustest. Igale  täitevedeliku tasemele termomeetri kapillaaris vastab kindel termomeetri
temperatuur. Täitevedeliku valikul tuleb silmas pidada,et see paisuks küllalt laias
temperatuuri-vahemikus ühtlaselt, et selle tahkumispunkt oleks madal ja
keemispunkt kõrgel. Sobivam vedelik kõrgemate temperatuuride mõõtmiseks on elavhõbe
(-38°C;350°C) ning madalamatele piiritus (-117°C; 78°C) või toluool (-95°C; 110°C). Allikas: http://agromet2.weebly.com/vedeliktermomeetrid.html Virmalised Virmalised on polaarvalgus: helendus atmosfääri ülaosas põhja- (põhjavalgus) ja
lõunapolaaralade kohal (lõunavalgus). Virmalised tekivad 60 – 100, kõige
sagedamini 100 km kõrgusel. Kuju järgi võivad virmalised olla difuussed (aeglaselt
muutuvad laigud või ribad), kiirjad (kiiresti muutuvate kiirte-, kardina- või
kroonikujulised), aga teatud juhtudel ka muusugused. Virmalisi põhjustab kosmiline
kiirgus. Harilikult on virmalised sinakasvalged või kollakasrohelised, harvem
punakad ja violetsed. Eestis esineb virmalisi 4-5 korda aastas, peamiselt märtsis ja
septembris. Riigi Ilmateenistuse sõnastik
(https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/sonastik/#virmalised) Õ


Õhuosake Õhuosake on terviklik õhukogum, mille maht on mõne kuni mõnesaja kuupmeetri
suurune, kuid see pole kokku lepitud ja see õhukogus on keskkonnast mõtteliselt
eraldatud. Väga oluline on õhuosakese mõiste atmosfääri tasakaalu analüüsi
puhul. Allikad: https://ilm.ee/index.php?47916 Õhurõhk Õhurõhk on hüdrostaatiline rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku kohal kuni atmosfääri
ülemiste kihtideni ulatuv õhusamba kaal. Õhurõhu levinumateks ühikuteks on millibaar (mbar) ja millimeeter
elavhõbedasammast (mmHg). Normaaltingimustel merepinnal on õhurõhk 1013,25
mbar = 760 mmHg. Õhurõhk kahaneb kõrgusega ligikaudu eksponentsiaalselt. Õhurõhk sõltub ka
atmosfääri olekust: tsüklonites on õhurõhk madalam, antitsüklonites kõrgem. Allikad (mõlemad vaadatud 21.03.2021): http://ilmajaam.physic.ut.ee/et/showdoc.php?did=10 Ahrens "Meteorology Today" 1. peatükk.
https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235219/mod_resource/content/2/meteorology.toda
y.I.pdf


Bioloogide tekst Bioloogidel eksami infot: Esimesed 20 küsimust samad, mis varasemates testides olnud. Lahtised küsimused: 1. Joonista õhutemperatuuri ja veeauru hulga ööpäevased käigud, selgita selle joonise abil, kuidas muutub suhteline niiskus ööpäeva jooksul. Lisa foto joonistatud graafikust. 2. Miks on tropopausist kõrgemal väga vähe veeauru? 3. Defineeri segusuhe. Missuguste ülesannete puhul kasutatakse just seda niiskuse karakteristikut? 4. Nimeta ning selgita nelja põhilist protsessi, mis põhjustavad õhu tõusu atmosfääris. 5. Kas tugev kiirguslik inversioon tekib tõenäolisemalt talveööl või suveööl? Põhjenda oma vastust. 6. Defineeri albeedo. Mis vahemikus muutuvad looduslike pindade albeedod? 7. Mida tähendab küllastusseisund? Miks küllastatud veeauru rõhk kasvab koos temperatuuriga? 8. Kuidas võivad tekkida kihtpilved? 9.


ILMAJAAMA MÕÕTESEADMED https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/mootetehnika/mootmised-maapinnal/p aikesekiirgus/ Anemomeetriga on vist tegemist 10. See tänase ilma küsimus, mis kõigil sama. Õige/vale küsimused: 1. Adiabaatilisel kokkusurumisel gaasi siseenergia kahaneb. 2. Küllastumata veeauru sisaldavat niisket õhku võib vaadelda kuivdiabaatilise seaduse järgi 3. Kui õhumass adiabaatiliselt paisub, siis rõhk temas kasvab. 4. Õhu protsentuaalne koostis atmosfääri alumises ligikaudu 100 km kihis on ühtlane, sest õhk on pidevas liikumises. 5. Nähtavuseks nimetatakse kaugust, mille puhul esemete piirjooned on selgelt eristatavad. V 6. Inversiooniks nimetatakse temperatuuri jaotust juhul, kui temperatuur kõrgusega kasvab. 7. Konvektsioon areneb vaid stabiilse stratifikatsiooni korral. 8. Veeaur satub atmosfääri kondenseerumise teel. Õ 9. Kumerate, sopistunud pindade kohal on küllastunud veeauru rõhk väiksem kui sileda pinna kohal samadel tingimustel. 10. Kuivaks õhuks nimetatakse õhku ilma veeauruta. 11. Veeauru sisaldus õhus kasvab kõrgusega kiiremini kui langeb teiste gaaside rõhk ja tihedus. 12. Rünkpilved tekivad tänu tugevatele konvektiivsetele õhuvooludele. 13. Atmosfäär neelab kiirgust valikuliselt. 14. Pilvede ja udude ehituses pole põhimõttelist erinevust. 15. Öökülmad toimuvad tavaliselt selgetel ja tuulistel öödel. 16. Maapind kiirgab lainepikkuste vahemikus 4-120 mikromeetrit. 17. Veeauru sisaldus õhus on poolusel keskmiselt 0,2% ja ekvaatoril 2,5%. 18. Meie laiustel algab enamus sademeid pilves lumena. 19. Maapinnalähedast atmosfääri soojendab põhiliselt maapind. 20. Hajumine atmosfääris ei muuda valguse lainepikkust. Annaabi fail:


Meteoroloogia I kontrolltöö C-variant a) Kas lause on õige või vale 1. Nähtavuseks nimetatakse kaugust, mille puhul esemete piirjooned on selgelt eristatavad. VALE 2. Üldjuhul on vertikaalsed liikumised atmosfääris enam intensiivsemad kui horisontaalsed. VALE 3. Süsihappegaasi kontsentratsioonil on põhjapoolkera suurtel laiustel tugev aastane käik. ÕIGE 4. 1,5-2km kõrgusel on veeauru 10 korda vähem kui maapinnal. VALE 5. Isotermiaks nimetatakse situatsiooni, kui õhutemperatuur kõrgusega ei muutu. ÕIGE 6. Kõik kehad, mille temp on kõrgem kui O K kiirgavad elektromagnetlaineid. ÕIGE 7. Otseseks päikesekiirguseks nimetatakse kiirgust, mis jõuab maapinnale otse Päikeselt. ÕIGE 8. Atmosfääri vastukiirguse spekter on pidevspekter. VALE 9. Lumega talvel on maapinna kiirgusbilanss üldiselt negatiivne ka päeval. VALE 10. Enamik kiirgusest, mida inimene kiirgab, on infrapunases lainealas ja seetõttu silmale nähtamatu. VALE 11. Maapinnalähedast atmosfääri soojendab põhiliselt maapind. ÕIGE 12. Seisundit, kui aur on vedelikuga tasakaalus, nimetatakse küllastuseks. ÕIGE 13. Kumerate, sopistunud pindade kohal on küllastunud veeauru rõhk väiksem kui sileda pinna kohal samadel tingimustel. VALE 14. Kondensatsioonituumadeks on peamiselt hügroskoopilised soolalahuse tilgad. VALE 15. Veeauru tihedus on samadel tingimustel suurem kui kuiva õhu tihedus. ÕIGE 16. Kui õhuosake adiabaatiliselt kokku suruda, siis rõhk temas väheneb. VALE 17. Tõusev õhk paisub adiabaatiliselt. VALE 18. Stabiilses õhumassis tekivad kondensatsiooni tagajärjel udud ja madalad kihtpilved, millest sajab uduvihma ja nõrka lund. ÕIGE 19. Märgadiabaatiline gradient on suurem kui kuivadiabaatiline gradient. VALE 20. Atmosfääris võib protsessi lugeda adiabaatiliseks kui ta toimub kiiresti. ÕIGE


b) Vali õige variant 21. Missugune järgnevatest ilmaelementidest väheneb alati kui me liigume ülespoole. Õhu rõhk 22. Ainuke aine, mida atmosfääris võib leida looduslikult nii tahke, vedela kui ka gaasina. vesi 23. Normaalne õhurõhk ei ole 1000 hPa 24. Mingi atmosfääri omaduse horisontaalset ülekannet tuulega nimetatakse advektsiooniks 25. Olulisim põhjus, miks suved lõunapoolkeral pole soojemad kui põhjapoolkeral, peitub selles,  et üle 80% lõunapoolkerast on kaetud veega 26. Missugune järgnevatest füüsikalistest suurustest on molekulide keskmise kiiruse mõõduks. temperatuur 27. Missugune järgnevatest ei ole soojusülekandeprotsess atmosfääris konvergents 28. Pilved ___neelavad_____ infrapunakiirgust  ______peegeldavad____ nähtavat kiirgust. 29. Kui maa poolt ilmaruumi kiiratud kiirgus iga aasta poleks ligikaudu võrdne sellega, mille maa saab päikeselt, siis muutuks atmosfääri keskmine
temperatuur. 30. Päikesetuul on päikesest lähtuv laetud osakeste voog maailmaruumist 31. Miks hoolimata sellest, et põhjapooluse lähedastel laiustel paistab päike 22. Juuni paiku kuni 24 tundi ööpäevas, ei ole seal soojem kui lõunapoolsematel
laiustel? Kõik vastuse variandid: 1. Päikeseenergia jaotub põhjalaiustel
suuremale pinnale. 2. Põhjalaiustel peegeldatakse osa päikeseenergiast lume
ja jää poolt.3. põhjalaiustel peegeldab suurenenud pilvkate. 4. Päikeseenergia
kulub selleks, et sulatada külmunud maapinda. 32. Missuguse pilveliigi korral loodad sa näha halo cirrostratus 33. Kuidas nimetatakse madalaimat temperatuuri, mille võib saavutada aurustades vett õhku juurde märja termomeetri temperatuur 34. Jäälilled tekivad pigem aknaklaasi siseküljele, sest toas on õhuniiskus kõrgem kui väljas 35. Kui õhutemperatuur kasvab, siis küllastatud veeauru rõhk kasvab 36. Kui erinevus õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel kasvab, siis suhteline niiskus kahaneb 37. Missugune pilvepaar on väljanägemiselt sarnane altocumulus ja cirrocumulus 38. Külmal talvehommikul on kõige tõenäolisem udu tekkekoht orus


39. Kiirguslik inversioon esineb kõige tõenäolisemalt juhul kui maapinna lähedal 40. Kui keskkonna temperatuuri gradient on väiksem kui märgadiabaatiline, siis atmosfäär on absoluudselt stabiilne c) Vasta küsimustele (3 punkti ülesanne) 41. Miks on tropopausist kõrgemal väga vähe veeauru? 42. Miks on virmalised jälgitavad vaid suurtel geograafilistel laiustel 43. Defineeri albeedo. Mis vahemikus muutuvad looduslike pindade albeedod 44. Defineeri segusuhe. Missuguste ülesannete puhul kasutame just seda niiskuse karakteristikut. 45. Missugused tingimused peavad olema täidetud, et pilv annaks sademeid 46. Kasutades õhutemperatuuri ja veeauru hulga ööpäevaseid käike, selgita kuidas muutub suhteline niiskus ööpäeva jooksul. 47. Selgita, miks väga väikesed veest pilvetilgakesed aurustuvad isegi siis, kui suhteline niiskus on üle 100% 48. Kas tugev kiirguslik inversioon tekib tõenäolisemalt talveööl või suveööl. Põhjenda oma vastust. 49. Miks on meie laiustel maismaa kohal talvel põhiliselt kihtpilved ja suvel rünkpilved? 50. Kui külmkapist võtta välja karastusjook, siis selle pinnale kondenseeruvad veepiisad. Kas vedelik pudelis soojeneb, külmeneb või ei muutugi. MIKS? Testide vastused: Test1. Sissejuhatav test. 1) Mis on ainus aine, mis esineb atmosfääris looduslikult nii tahke, vedela kui gaasina? – H2O 2) Kõige enam on atmosfääris seda gaasi – H2O 3) Maa atmosfääri jaoks on esmane hapniku allikas umbes viimase poole miljardi aasta jooksul olnud fotosüntees. 4) Missugune järgnevatest ilmaelementidest alati kahaneb, kui me tõuseme atmosfääris? – Õhurõhk


5) Stratosfääris õhutemperatuur tavaliselt kasvab kõrgusega. 6) Peaaegu kõik ilmanähtused toimuvad Troposfääris. 7) Temperatuuriinversioon on nähtus, kui õhutemperatuur kõrgusega kasvab. 8) Lõunatuul puhub lõunast. 9) Põhjapoolkera kesklaiustel puhuvad maapinnalähedased tuuled vastupäeva ja keskme suunas. 10) Kui külm õhumass asendab sooja õhumassi, siis seda kutsutakse soojaks frondiks. Test2. 1) Külmatunne peale ujumist kuumal kuival suvepäeval on põhjustatud järgmisest soojusülekande protsessist – Latentse soojuse ülekanne 2) Missugune järgnevatest on kõige halvem soojusjuht? – Seisev õhk, vesi, jää, lumi. 3) Atmosfääri mingi omaduse horisontaalset ülekannet tuulega nimetatakse advektsiooniks. 4) Soojusülekande protsessi, mis sõltub õhu liikumisest nimetatakse konvektsiooniks. 5) Tõusva õhuosakese temperatuur langeb alati tänu paisumisele. 6) Päikeseenergia jaotus spektris on lähedane spektrile, mida kiirgab absoluutselt must keha temperatuuriga 6000K. 7) Päiksekiirgus tungib maale lühilainelise kiirgusena ning maalt tagasi kiirates muutub pikalaineliseks. 8) Kui maapinna keskmine temperatuur kasvaks, siis tema poolt kiiratud kiirgushulk kasvaks ja kiirgusmaksimum nihkuks lühema lainepikkusega lainealasse. 9) Pilved neelavad infrapuna ja peegeldavad nähtavat kiirgust. 10) Selgel tuuletul külmal hommikul enne päiksetõusu võib sageli näha jäätumist parkivate autode katustel, isegi siis, kui temperatuur jääb jäätumispunktist kõrgemaks. See juhtub tänu sellele, et autokatused jahtuvad tänu radiatsioonile. Test3.


1) Kus on ööd ja päevad aasta läbi ühe pikad – Ekvaatoril. 2) Miks hoolimata sellest, et põhjapooluse lähedastel laiustel paistab päike 22. Juuni paiku kuni 24 tundi ööpäevas, ei ole seal soojem kui lõunapoolsetel laiustel? – a)Päikeseenergia jaotub põhjalaiustel suuremale pinnale, b) põhjalaiustel peegeldatakse osa päikeseenergiast lume ja jää poolt, c) põhjalaiustel peegeldab suurenenud pilvkate päikseenergiat, d) päikeseenergia kulub selleks, et sulatada külmunud maapinda. 3) Põhjapoolustel tõuseb päike horisondi kohale 21. Märtsil ja laskub horisondi taha 23 sept. 4) Maa telg on 23,5 kraadi kaldu maa orbiidi tasandi suhtes. Kui see kalle tõuseks 40 kraadi, mis muutuks kesklaiustel? – Soojemad suved ja külmemad talved. 5) Ehkki polaaralad kiirgavad ära enam energiat, kui nad insolatsiooni kaudu aasta jooksul saavad, ei muutu nad iga aastaga oluliselt jahedamaks. Miks? – Soojus kandub atmosfääri ja ookeani tsirkulatsiooniga. 6) Kõige soojem aeg päeva jooksul on enamus piirkondades millal? – 14-17 päeval. 7) Kui kõik muu oleks sama, siis kõige külmem õhutemperatuur talveööl oleks lumikattega aluspinna kohal. 8) Sügavaim kiirguslik inversioon leiaks aset talvel polaaraladel. 9) Maapinna lähedal oleksid madalaimad temperatuurid selgel kuival tuuletul ööl. 10) Missugune järgnevatest pole põhjuseks, miks vesi soojeneb ja jahtub palju aeglasemalt kui pinnas – Kulub enam soojust, et tõsta pinnase massiühiku temperatuuri 1 kraadi võrra kui tõsta massiühiku vee temperatuuri 1 kraadi võrra. Test 4. 1) Kui kogu veeaur atmosfäärist välja kondeseerida ja sadestada maapinnale, siis maakera oleks kaetud ühe tolli paksuse veekihiga. 2) Veeauru tihedust õhuosakestes näitab absoluutne niiskus. 3) Antud ruumalas oleva veeauru massi suhet samas ruumalas oleva kuiva õhu massisse nimetatakse segusuhteks.


4) Kui õhutemperatuur on alla külmumispunkti, siis küllastav veeauru rõhk vee kohal on suurem kui küllastav veeauru rõhk jää kohal. 5) Aurustavad jahutid on kasutusel kliimas, kus on kuumad ja kuivad suved. 6) Peamine põhjus, miks suurtel kõrgustel võtab juurviljade pehmeks keetmine enam aega,
on selles, et vee keemistemperatuur kahaneb kõrguse kasvuga. 7) Missugusel päevaajal esineb tavaliselt suhtelise niiskuse miinimum – Siis kui õhutemperatuur on kõrgeim. 8) Kui õhutemperatuur kasvab, siis ilma veeauru õhku lisamata, kastepunkt jääb samaks. 9) Kuidas nimetatakse madalaimat temperatuuri, mille võib saavutada aurustades vett õhku juurde? – Märja termomeetri temperatuur. Test5. 1) Kui keskkonna vertikaalne temperatuuri gradient on -5C/1000m kohta ja maapinnal on 25 kraadi, siis õhutemperatuur 2000m kõrgusel on 15 kraadi. 2) Määra, mille võrra temperatuur muutub veeauruga küllastatud tõusvas õhuosakeses, nimetatakse – Märgadiabaatiline gradient. 3) Kuivadiabaatiline gradient on määr, mille järgi muutub temperatuur tõusvas või langevas küllastumata õhuosakeses. 4) Märg ja kuivadiabaatilise gradienti erinevus tuleneb faktist, et latentne soojus eraldub tõusvas küllastatud õhuosakeses. 5) Õhu kihistuse stabiilsuse teadmine on tähtis, sest see määrab õhu vertikaalse liikumise. 6) Missugune tingimuste paar töötab koos kõige tõhusamalt, et muuta atmosfäär
labiilsemaks – Aluspinna soojendamine ja õhu jahutamine kõrgemal. 7) Laskumisinversioonid on kõige paremini arenenud kõrgema rõhuga aladel, sest need on seotud laskuva õhu liikumisega. 8) Missugune järgnevatest keskkonna temperatuuri vertikaalsetest gradientidest esindab
kõige stabiilsemat atmosfääri, kui on tegemist küllastumata õhu kihiga? - 3C/1000m


9) Tinglikult labiilses atmosfääris on keskkonna temperatuuri gradient suurem kui märgadiabaatiline ja väiksem kui kuivadiabaatiline. 10) Missugune järgnevatest protsessidest muudab kihti labiilsemaks – Õhukihi läbisegamine, õhukihi tõstmine, õhukihi ülaosa jahutamine. Test6. 1) Kui küllastumata niiske õhk on tõstetud nivoole, kus ta küllastub veeauruga ning muutub labiilseks, siis sellist tüüpi labiilsust nimetatakse tinglikuks labiilsuseks. 2) Cumulus humilis pilvede kohal võib leida stabiilse kihi. 3) Kastepunkt tõusvas termikus langeb aeglasemalt kui temperatuur õhuosakeses. 4) Missugused laused on õiged. A) Konvektsioon võib toimuda mere kohal. B) Rünkpilvede ümber on tavaliselt allaliikuvad õhuvoolud. C) Tõusvas õhus pilve sees on temperatuur kõrgem kui pilve ümbritsev õhk samal nivool. 5) Missugune järgnevatest protsessidest ei tekita pilvi – Õhuvoolude laskumine. 6) Liuglevad kotkad ja pistrikud viitavad termikute olemasolule. 7) Aeroloogiline diagram on tarvilik, et määrata tõstetud kondensatsiooninivood (LCL) 8) Temperatuuri, mida õhuosake omaks, kui ta kuivadiabaatiliselt viia 1000hPa nivoole, nimetatakse potentsiaalseks temperatuuriks. 9) Adiabaatiliseks nimetatakse protsessi, kui ümbritseva keskkonnaga soojust ei vahetata. 10) Missugune järgnevatest protsessidest võib muuta niiske stabiilse õhukihi madalateks kihtrünkpilvedeks – Segunemine Test7. 1) Kondensatsioon leiab kõige tõenäolisemalt aset, kui õhk jahtub. 2) Kui sa näed, et hommikul sinu õue minnes sinu hingeõhus olev veeaur kondenseerub, siis õhutemperatuur võib olla nii rohkem kui vähem kui 0 kraadi c. 3) Alasikujuline tipp kaasneb sageli Cumulonimbus pilvedega. 4) Missugune järgnevatest pilveliikidest toob kõige suurema tõenäosusega uduvihma? –


Stratus 5) Missuguse pilveliigi korral loodad Sa näha halo? – Cirrostratus. 6) Jäälilled tekivad pigem aknaklaasi siseküljele, sest toas on õhuniiskus kõrgem kui väljas. 7) Külmal talvehommikul on kõige tõenäolisem koht kiirgusliku udu tekkeks orus. 8) Missugustel tingimustel võib suhteline niiskus ületada 100%, ilma et tekiks udu? – ei ole piisavalt kondensatsioonituumasid. 9) Missugune seos ei ole õige – Cirrocumulus – kihtpilv, cumulonimbus - äike, stratocumulus - madal pilv, cirrostratus – jääpilv. 10) Enamus rünksajupilvedest ei ulatu stratosfääris kuigi kaugele, sest stratosfääris on labiilne kihistus. Test8. 1) Missugune järgmistest lausetest kirjeldab kõige paremini kumeruse efekti – väiksed tilgad aurustuvad kiiremini kui suuremad. 2) Kondensatsioon madalamate suhteliste niiskuste kui 100% korral hügroskoopsetele tuumadele on võimalik vaid tänu lahuse-efektile. 3) Missugune pilveliik annab sademeid tänu põrkumis-liitumis protsessile? – Paks soe cu 4) Sademete tekkel jää-kristalli protsessis jääkristallid kasvavad suuremaks ümbritsevate veetilkade arvel. 5) Homogeenne nukleatsioon toimub kui veeaur kondenseerub ilma tuumadeta. 6) Jäätuumadeks võivad olla jääkristallid, savimineraalid, lehti kõdundavad bakterid. 7) Missugune järgnevatest tingimustest on sobivaim loomulikuks jääkristallide külvamiseks? – Ci pilved As kohal. 8) Missugused sademed esinevad maapinnal, kui maalähedane temperatuur on natuke alla külmumispunkti ja õhutemperatuur kasvab kõrgusega? – jäätuv vihm 9) Temperatuur, mille puhul ilmselt kõik pilveosakesed jäätuvad on -40 kraadi C. 10) Kas lause on õige või väär? Mis on pilvede külvamine? – Pilvede ja sademete kunstlik


tekitamine. Copy paste mant: ● Mis on baarine gradient? õhurõhu erinevus pikkusühiku kohta. 2. Kuidas on seotud õhurõhk ja õhu tihedus sama temperatuuri ja kõrguse suhtes? Sama temperatuuri ja kõrguse juures on kõrgema rõhu korral õhk tihe ja madalama rõhu
korral hõre. Sama rõhu ja kõrguse juures on külm õhk tihedam ja soe õhk hõredam. 3. Mis on isobaar? Isobaar on kaardil kujutatav samarõhujoon. 4. Mis on kõrgrõhu hari? Kõrgrõhuhari on kõrgrõhuala pikendus madalama rõhuga ala sisse. 5. Mis on geopotentsiaal? Töö, mis on tarvilik raskusjõu ületamiseks, kui tõsta massiühikut merepinnalt isobaarpinna
kõrgusega samala kõrgusele. 6. Mida kujutab endast voolujoonte konvergents? Teha joonis selle kohta nii Voolujoonte konvergents kujutab endast voolujoonte koondumist. 7. Mis on geostroofiline tuul, millised jõud seda mõjutavad ning milline on tuule suund
selle puhul?


Geostroofiline tuul on hõõrdumisvaba ning ühtlase kiirusega tuul, mis puhub piki isobaare.
(madalama rõhuga ala jääb liikumises suunast vasakule ja kõrgema rõhuga paremale. Ja
seda põhjapoolkeral). Gradientjõud paneb õhu liikuma madalama rõhuga ala suunas, õhu
liikuma hakkamise hakkab talle mõjuma Coriolise jõud. Seda mõjutavad Coriolisi jõud ja
gradient jõud, mis on tasakaalus. 8.  Sõnastada tuule baariline seadus (Buys-Ballot’ seadus)? Seistes seljaga vastu tuult, asub kõige madalama rõhuga ala vasakul ja natuke eespool ning
kõrgema rõhuga ala paremal ja natuke tagapool. 9. Milline on tuule suund Eestis kui kõrgrõhkkond paikneb Koola poolsaarel ja
madalrõhkkond Poolas? Tuul puhub idast. (põhjapoolkeral kõrgem paremal ja madalam vasakul) 10. Kus paiknevad kõrgema ja madalama õhurõuga ala, kui tuul Eestis puhub edelast? Madalamarõhuga ala paikeb Eestist läänes (vb loode) (nt Läänemeri) ja kõrgema rõhuga ala
lõunas (Nt Leedu) 11. Mis on frontaalpind? Frontaalpind on eralduspind erinevate omadustega õhumasside vahel. 12. Mis tüüpi pilved kaasnevad külma frondiga? Ac, Cb, Cs, Ci 13. Milline on ilma muutumise dünaamika sooja frondi üleminekul suvel Sooja frondi lähenemist on näha sellega, et frontaaljoone ees paiknevad kihilise ehitusega
pilve. Soe õhk tõuseb külma frondi peale. Soe õhk on labiilses olekus ning arenevad
konvektsioonivoolud, esineda võib nii hoovihma kui äikest. Kaasneb temperatuuri langus. 14. Millised on valitsevate tuulte vööndid maakeral. Tuulte tsonaalne jaotus: troopikas idakaartetuuled, parasvöötmes läänekaartetuuled ja
polaaraladel idakaartetuuled. 15. Mis on atmosfääri mõjutsenter? Atmosfääri mõjutsenter on keskmisest kõrgma või madalama rõhuga piidkonnad, mis tekivad
merepinna ja maismaa ebaühtlase jaotuse tagajärjel. 16. Kus paiknevad peamised atmosfääri mõjutsentrid lõunapoolkeral juulis? Miinimumid - Lõuna-Aasia, Põhja-Ameerika, Lähis-Antarktika läänetuulte vöö. Maksimumid - Vaikse ookeani lõunaosa, Lõuna-Atlandi, India ookeani lõunaosa


17. Mis on passaatne inversioon? Tõusvad õhuvoolud on takistatud ning sademeid ei esine. 18. Mis on ja kus asub troopiline front? Tegemist on ühe peafrondiga, mis paikneb troopilise ja ekvatoriaalse õhumassi vahel. 19. Milline ilm esineb troopilise tsükloni korral? Väga ekstreemsed ilmastiku olud, väga tugev tuul, väga tugev sadu, äike. 20. Milline on valitsev tuulte suund troopikas? Domineerivad troopilised idatuuled. 21. Mida tähendab Hadley tsirkulatsiooniring? Õhk tõuseb üles ekvaatori lähedal, hakkab liikuma pooluste kohale, jahtudes langeb ning
kokkuvõttes moodustab justkui kinnise ringi. 22. Milline ilmastik esineb El Nino korral Põhja-Ameerikas? Lõuna Aasias Soe talv ning Atlandi ookeanil pole orkaane. 23. Millisel aastaajal esineb kõige enam troopilisi tsükloneid? Suvel ja varasügusel. Juunist novembrini. 24. Milline on parasvöötme tsükloni korral tuulte suund? Üldine läänevool 25. Mis iseloomustab tsükloni kõdustaadiumit (frontide asend, valitsevad tuuled,
sajualad)? Alles vaid külm õhk, soe üles tõrjutud. Õhurõhk tõuseb tsükloni keskmes vähehaaval.
Sademed enamasti hootised. 26. Mis on ja millist ilma toovad kaasa mäe- ja orutuuled? Orutuultega õhk soojeneb (rünkpilved, sest tõusvad õhuvood) ja tõuseb nig mäe tuultega
jahtub ja langeb (jahe ja selge). 27. Milliste etappide kaupa toimub sünoptiline ilmaennustus? Meteoroloogilise informatsiooni kogumine jaamade võrgust, ilmakaartide koostamine,
sünoptiline olukorra analüüs, sünoptilise olukorra prognoos, ilma prognoos. 28. Mis on kliima? Kliima on ilma keskmine seisund ja tavaline käik antud kohas.


29. Milliseid nähtusi hõlmab niiskusvahetus? summaarne auramine, veeauru kondenseerumine, sademed, veeauru ülekanne troposfääris,
vee pindmine äravool, hoovused; 30. Kuidas mõjutab ranniku kliimat külm hoovus troopikas? Külm hoovus muudab kliima jahedaks ja troopikas täiesti kuivaks 31. Milline on õhutemperatuuri reziimi iseärasused mandrilise kliimaga aladel? Temperatuuri ööpäevane amplituud suur. Õhuniiskus madalam ning sademeid vähem. 32. Kuidas mõjutab reljeef sademete territoriaalset jaotust? Tuulepealsetel nõlvadel rohkem sademeid kui tuulealustel. 33. Milline on makrokliima territoriaalne mastaap? kliimavööde, geograafiline laiuse, ookeani kauguse erinevus 34. Kuidas mõjutab reljeef koha mikrokliimat? Peamisteks reljeefi teguriteks nõlvade ekspositsioon ja reljeefi üldine liigestatus . Lisaks
päikesekiirguse ümberjaotumine, erinevused mullatemperatuurides, väiksem ööpäevane temperatuuri amplituud künka lael, suurim nõos ja orus , nõgudes suur õhuniiskuse
ööpäevane käik, sageli kaste, hall, udu. Tuule väli on deformeerunud 35. Kuidas mõjutab suurlinn sealset niiskureziimi? Suurlinnas, auramine ja õhuniiskus on väiksem,  enam pilvi ja sademeid. 36. Iseloomustada Cfb Köppeni klassifikatsiooni järgi? lääneranniku mereline kliima (ühtlane sademete jaotus, tüüpiline Euroopa lääneranniku
kliima, ulatab ka eesti äärmised lääneosad nt Vilsandi) . Lääne- ja kesk-euroopa,
Uus-Meremaa, LAV kagurannik, Kanada lääneranniks, Lõuna-Tsiili 39. Milline on lähisekvatoriaalse vöötme sademetereziim? Kaks korda aastas liigub üle ekvatoriaalne konvergentsivöönd, millest võib järeldada, et
esineb tavapärasest rohkem sademeid. 1000-3000mm, kohati rohkem aga sademete
jaotumine on aasta lõikes ebaühtlane. 40. Iseloomustada lähistroopilist vahemerelist kliimatüüpi. Kus esineb? Esineb Euroopa lõunaosas, Põhja-Ameerika lääneosas, Austraalia edelaosas. Iseloomulik on
niiske ja soe talv ning palav ja kuiv suvi. Sademed 200-600 mm/a, temperatuur suvel 24-25
soojakraadi ja talvel 4-7 plusskraadi 41. Iseloomusta parasvöötme merelist kliimat. Kus seda esineb?


Iseloomulik on positiivsed aasta keskmised õhutemperatuurid ning väike ööpäevane (ja
aastane) temperatuuri amplituud. Talv pehme ja soe, suvi jahe ja vihmane. Suur õhuniiskus
ja sademete hulk. Esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia läänerannikul 42. Milline on polaaralade pilvede ja niiskureziim? Polaarkliima on tavaliselt kuiv, kuna laskuv õhk on külm ja selles puudub märkimisväärne niiskus,
mis välistab pilvede ja lumesadu tekkimise . 43. Millised keskmised õhutemperatuurid kõige soojemal ja kõige külmemal kuul
iseloomustavad järgmisi kliimatüüpe: ekvatoriaalne kliima (Amazonase madalik),
lähisekvatoriaalne kliima (Lõuna-India), lähistroopiline kliima (Vahemere ääres),
parasvöötme lääneranniku kliima (Lääne-Euroopa)? Ekvatoriaalne (25) Lähisekvatoriaalne (soojemal 28, külmemal 24) Lähistroopiline () Parasvöötme lääneranniku (u 17 ja 5) 44. Mis on jaheda ja niiske kliima indikaatorid? Külma: •Keemiline murenemine nõrk, peamiseks on füüsikaline murenemine, rohke murendmaterjali
esinemine, säilivad lähtekivimi mineraalid (põldpagu, vilgukivi) •Savid peaaegu puuduvad •Glatsiaalsed setted (moreen) ja pinnavormid •Rändkivide rohkus, igikeltsa kihid, jäälõhed •Liigivaene floora ja fauna, puudel aastarõngad Niiske: •Turba- ja kivisöe lademed •Hästiarenenud jõgede võrk, jäänukjärved Kuuma ja niiske: Sooja klimma tunnused olid näiteks lubjakivi, dolomiidi ja korallriffide esinemine. Samuiti ka
kivissõsi, priinsüsi, põlevvkivi ja fosforiidi teke. Leidub palju soojalembeliste taime- ja
loomaliikide jäänuseid (suur liigirikkus).


Kuuma ja kuiva kliima tunnused olid näitkes soola ja kipsi lademed. Tuuletekkelised
pinnavormid. Kuivalembeste taimede jäänused, fauna vaene Kuuma ja niiske kliima tunnused - Alumiiniumimaagi (kaoliin, boksiit) rohke levik. Al2O3
tekib keemilise murenemise (porsumise) tagajärjel. Rauaoksiidi lai levik. Puude
aastarõngaste puudumine, suured puud ja lehed. Külma kliima tunnused - Keemiline murenemine nõrk, peamiseks on füüsikaline
murenemine, rohke murendmaterjali esinemine, säilivad lähtekivimi mineraalid (põldpagu,
vilgukivi). Savid peaaegu puuduvad. Glatsiaalsed setted (moreen) ja pinnavormid.
Rändkivide rohkus, igikeltsa kihid, jäälõhed. Liigivaene floora ja fauna, puudel aastarõngad Niiske kliima tunnused - turba- ja kivisöe lademed, hästiarenenud jõgede võrk,
jäänukjärved. 46. Kuidas seostatakse mandrite triiviga kliima kõikumisi geoloogias minevikus? Geoloogilised tektoonilised protsessid, mere ja maismaa muutused, hoovuste muutumine. 47. Anda kliimatingimuste lühikirjeldus vanaaegkonnas (paleosoikumis) Esines kliimakõikumisi. CO2 osatähtsus vähenes, atmosfäär muutus läbipaistvamaks. Esines
klimaatiline tsonaalsus: ekvaatori piirkonnas niiske vööde, sellest mõlemal pool ariidsed
vöötmed, pooluste kohal mõõdukalt niiske ja jahe kliima. Ekvaator paiknes tänapäevasega
umbes risti. 48. Millised kliimatingimused valitsesid Euroopas holotseeni subatlantilises
kliimastaadiumis? Toimus mandrijää sulamine ja kadumine. Tundra tingimused. Balti jääpaisjärv. Kliima külm.
Billingeni katastroof 11600 aastat tagasi 49. Millal esinesid viimasel aastatuhandetel soojema kliimaga perioodid? ? K matoloogia 1. Kuidas on omavahel seotud õhurõhk, õhu tihedus ja õhutemperatuur? Õhurõhk, õhu tihedus ja õhu temperatuur on omavahel seotud gaasi oleku võrrandiga:
P=TpC, PV=RT, kus P on õhurõhk, T õhutemp, p õhu tihedus, V õhu ruumala, R gaasi
universaalkonstant (R0287 J/kg). Sama temperatuuri ja kõrguse juures on kõrgema rõhu
korral õhk tihe ja madalama rõhu korral hõre. Sama rõhu ja kõrguse juures on külm õhk
tihedam ja soe õhk hõredam.


2. Kuidas muutub õhurõhk kõrguse kasvades soojas ja külmas õhumassis? Kõrguse kasvades kahaneb õhurõhk külmas õhus kiiremini kui soojas õhus. Külmas õhus
olevad molekulid on tihedamal kokku surutud ning kõrguse kasvades liigume me neist
kiiremini mööda. Seega see näitab, et õhurõhk muutub kõrguse kasvuga kiiresti. Soojemas,
mitte nii tihedas õhus, õhurõhk ei alane nii kiiresti. Pm sellepärast, et kõrguse kasvades me
ei möödu nö nii paljudest molekulidest. Kõrgemal asetsev soe õhk põhjustab seal kõrgema rõhu ja külmem õhk madala rõhu. Seega
temperatuuride erinevusest tekib rõhkude erinevus ja rõhkude erinevusest tekib gradientjõud,
mis sunnib õhu liikmaa. Maapinna lähedal oleva õhu temperatuuri jahutmine põhjustab
õhurõhu tõusu ning soojenemine selle langust. 3. Millised on õhurõhu mõõtühikud? Õhurõhku mõõdetakse mmHg – standardrõhk 760 mmHg Millibaarides, 1 bar = 100000 N jõud 1 m2, 1 bar = 1000mg – standardrõhk 1013,25 mb Hektopaskalites, paskal (SI süsteemi ühik), 1N jõud 1 m2-le, 100Pa = 1mb, 1hPa = 1mb 4. Millised on õhurõhu mõõteriistad? Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Neid on erinevaid nt anumbaromeeter, aneroidbaromeeter ja barograaf. Tavalises baromeetris on sees elavhõbe. Hg on nö tuubis
ning selle kaal võrdsustub kaaluga mida avaldab õhk tuubi otsas. Seega Hg kõrgus tuubis
väljenda õhu rõhku väljas. 5. Milline on õhurõhu keskmine vertikaalne gradient? Maapinna lähedal on õhurõhu vertikaalne gradient 10mb-i 100 meetri tõusu kohta, kui temp
langeb 6,5 kraadi 1000 meetri kohta (standardatmosfäär). Kõrgemas troposfääris määrab
õhutemp ära ka õhurõhu: soojemas õhus on rõhk kõrgem ja külmemas madalam. Üldine
seaduspärasus: külmemas õhus langeb õhurõhk kõrguse kasvuga palju kiiremini, kui
soojemas õhus. 6. Mis on standardatmosfäär? Esineb siis kui temp langeb 6,5 kraadi 100 meetri kohta ning õhurõhk väheneb kõrguse
kasvuga 10 mb-i 100 meetri kohta. Tavaliselt pole tegu aga standardatmosfääriga.
Temperatuuri vertikaalne gradient võib olla märksa suurem või väiksem. 7. Mis on baarilise välja peamised elemendid? Baarilise välja elementideks on madalrõhkkond e tsüklon (igas suunas rõhk kasvab),
kõrgrõhkkond e antitsüklon (igas suunas rõhk langeb), madalrõhulohk (madalrõhuala
pikendus kõrgema rõhuga ala sise), kõrgrõhuhari (kõrgrõhuala pikendus madalama rõhuga
ala sisse) ja sadul (ala kahe madalrõhkkonna ja kõrgrõhkkonna vahel)


8. Baariline väli ehk õhurõhu väli on õhurõhu territoriaalne jaotus, mis on määratud
atmosfääri igas punktis 9. Mis on isobaarpind, baarilise topograafia kaardid ja isobaarpinna geopotentsiaal? Isobaarpind ühendab sama rõhuga punkte kaardil. Baarilise topograafia kaardid on isobaarpinna kõrguse kaardid Isobaarpinna geopotsensiaal on töö, mis on vaja teha raskusjõu ületamiseks, kui tõsta
massiühikut merepinnalt antud kõrguseni (on proportsionaalse isobaarpinna kõrgusega), ühik
– geopotsensiaalne meeter. Kõrged kõrgused isobaarilisel kaardil näitavad tavalisest kõrgemat õhurõhku antud altituudil
(õheram õhk ja selle kohal on alles rohkem molekule) ja madalad kõrgused kaardil näitavad
tavalisest madalamat rõhku (õhk tihedalat, pole enam nii palju molekule selle kohal kui
soojemal õhul samal kõrgusel) Aluspinna tuule liiguvad risti isobaaridega kõrgema rõhuga alalt madalamale rõhule. Tuuled
500mb kõrgusel liiguvad aga isobaaridega paralleelselt. 10. Mis on õhurõhu horisontaalne gradient ja gradientjõud? Õhurõhu horisontaalne gradient näitab õhurõhu muutust ühe pikkusühiku kohta suunas, kuhu
rõhk kõige enam kahaneb. See on risti isobaaridega. Vektorid. Gradientjõud on õhu
liikumapanev jõud, mis on tingitud õhurõhkude erinevustes (kõrgelt madalamale).
Gradientjõud on see jõud, mis paneb õhu liikuma ja tuule puhuma. Gradientjõu vektori pikkus
on võrdeline gradiendi väärtusega ja pöördvõrdeline kaugusega. Tavaliselt 1-3 mb/100km.
Kui isobaarid on üksteisele kaardil lähedal siis on õhurõhu muutus kiire ning esinevad
tugevad jõud ja tugevad tuuled. Kui isobaarid on hajutatult, on õhurõhu gradient väike ning
sellega kaasnevad tavaliselt nõrgad jõud ja tuuled. 11. Mis on isallobaarid? Isallobaarid on baarilise tendentsi samajooned. Baariline tendents on õhurõhumuutus
viimase 3 tunni jooksul. Õhurõhk võib muutuda 5mb 3 tunni jooksul. Isallobaaridega kaardid
näitavad tsüklonite ja antitsüklonite edasiliikumist. 12. Millised jõud mõjuvad atmosfääris? ● Gradientjõud, mis on tingitud õhurõhkude vahest (PGF) G= -grad p/p
● Raskusjõud (P) – arvestatakse õhu vertikaalsel liikumisel
● Coriolisi jõud – inertsjõud, mis tekib keha liikumisel pöörlevas taustasüsteemis (tekib maakera pöörlemisest, suunatud põhjapoolkeral liikumise suunad 90 kraadi paremale
ja lõunapolkeral  90 kraadi vasakule), A= 2 ω v sinφ ● Kesktõrjejõud- tekib kõverjoonelisle liikumise ja on suunatud kurvist välja, Z=v2/r. Kesktõrjejõud sõltub tuule kiirusest ja tuule teekonna raadiusest. Kus on tuule
kiirused väikesed seal esinevad väikesed tuule kalded (kurvid). Seal kus on tugevad
tuuled, tuul puhub väikese raadiusega ala (nö tsükloni pidala on väike) ● Hõõrdejõud – avaldub liikumisele vastupidises suunas, R=Kv


13. Mida kujutab enesest Coriolisi jõud ja kuidas see mõjub? Coriolisi jõud on tuule suunda mõjutav jõud, mis on tingitud Maa pöörlemisest. Selle tõttu
kaldub õhk põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolekeral vasakule. Kõrvalekalde suurus sõltub
liikuva objekti kiirusest, laiuskraadist ja Maa pöörlemisest. Coriolisi jõud on suurim poolustel
ning väikseim (puudub) ekvaatoril. Kui tuule kiirus suureneb siis suureneb ka Coriolisi jõud. Coriolisi jõud muudab ainult tuule
suund, mitte selle kiirust! 14. Mis on geostroofiline tuul? Geostroofiline tuul on hõõrdumisvaba sirgjooneline ühtlase kiirusega tuul, mis puhub piki
isobaare nii, et madalama rõhuga ala jääb liikumise suunast vasakule ja kõrgema rõhuga ala
paremale (põhjapoolkeral). Mõjuvad gradentjõud ja Coriolisi jõud, vg = -grad p/2ωρsinφ. Gradientjõud paneb tuule
liikuma madalama rõhuga alale. Kui tuul aga liikuma hakkab siis hakkab talle mõjuma ka
Coriolisi jõud, mis sunnib tuult liikuma paremale (põhjapoolkeral). Mida kiiremini tuul liikuma
hakkab, seda rohkem on see sunnitud paremale. Mingil hetkel on gradientjõud ja Coriolisi
jõud tasakaalus, tuule kiirus ei kasva enam ning liigub isobaaridega paralleelselt. Geostroofilise tuule tugevus on seotud isobaaridega. Mida lähemal need üksteisele on seda
suurem on tuule kiirus. Samuti määratakse tuule suunda nende järgi. 15. Kuidas puhub gradienttuul? Gradienttul on hõõrdumisvaba ühtlase kiirusega kõverjooneliselt puhv tuul, mis puhub pikki
isobaare nii, et madalama rõhuga ala jääb liikumise suunast vasakule. Sellele mõjuvad
gradientjõud, Coriolisi jõud ja kesktõrjejõud. Liigub tsüklonis vastupäripäeva sisse,
antitsüklonis päripäeva välja. Objekt kiirendab, kui tal on muutub kiirus või suund (või mõlemad). Seega gradientuul, mis
puhub ümber tsükloni keskme pidevalt kiirendab, sest see pidevalt muudab suunda.
Madalrõhkkonnas gradientjõud on suurem kui väljapoole suunatud Coriolisi jõud, nende vahe
on (net force – inward directed force) sissepoole suunatud kesktõrjejõud. Kõrgrõhualas, et
hoida tuuled ringis puhuvana siis peab sissepoole suunatud Coriolisi jõud suurem kui
väljapool suunatud gradientjõud 16. Mis on termiline tuul? Termiline tuul on kõrgemates õhukihtides esinev tuul, mis puhub pikki isotermi nii, et
madalama temperatuuriga ala jääb põhjapoolkeral tuule suunast vasakule, lõunapoolkeral
aga paremale. 17. Kuidas mõjutab maapinna hõõrdumine tuult? Hõõrdumine vähendab tuule kiirus ja muudab suunda. Hõõrdemõju ulatub umbes 1 km
kõrguseni kuid see sõltub ka reljeefist. Mida suurem on hõõrdumine seda enam kaldub tuul


gradienttuulele suunast vasakule, sest väiksema tuulekiiruse puhul on Coriolisi jõud nõrgem.
Tuul kaldub gradienttuulest vasakule kuni 30 kraadi. 18. Kuidas toimub voolujoonte konvergents ja divergents maapinnalähedases õhukihis? Konvergents – voolujoonte koondumine. Konvergents toimub madalrõhualas, kus
maapinnalähedased tuuled koonduvad keskme suunas ja keskmes tõused Divergents – voolujoonte hajumine. Kõrgrõhualadel toimub konvergents kõrgel ja seejärel laskuvad õhuvoolud maapinnal
hajuvad (divergents). Õhk laskub, asendada maapinnal (laterally) hajuvat õhku. Maapinnalähedane õhurõhk muutub kui ülemise osa divergents ja alumise osa konvergents
ei ole tasakaalus. Ehk õhurõhk muutub kui õhu mass maapinna kohal muutub. Kui ülemise
osa divergents ületab alumise osa konvergentsi siis õhurõhk maapinnalõhedases keskmes
alaneb ja isobaarid selle lähedal nö tõmbuvad kokku (suureneb tuul) 19. Kuidas kehtib tuule baariline seadus maakeral ja mis on tuulenihe? Tuulenihe kujutab endast tuule suuna kui 30-kraadilist erinevust maapinna kohal, kus mõjub
aluspinna hõõrdumine, ja enam kui 1kmh kõrguse troposfääris, kusmõju hõõrdumist pole.
Viimasel juhul on tegu Geostroofilise tuulega. Kui looduses avatud maastikul vaadata, siis
pilvede liikumise suund mõnevõrra erineb tuule suunast, mida me maapinnal tunneme. Tuule
baariline seadus (Buys-Balloti seadus): sesises seljaga vastu tuult, asub kõige madalama
rõhuga ala vasakul ja natuke eespool ning kõrgema rõhuga ala paremal ja natuke tagapool. 20. Millega mõõdetakse tuult ja millised on tuule mõõtühikud? Tuulelipp, anemomeeter, anemorumbomeeter (standardkõrgus 10m), automaatilmajaama
anemomeeter ja elektriline tuule suuna mõõtja. Mõõtühkud: m/s, km/h, sõlemedes (meremiil tunnis), 1 sõlm = 2 m/s, pallides Beaufort´i
skaala järgi (1-12) ● Kui õhumass on külmem kui selle all olev maapind siis see soojeneb altpoolt. See teeb alumise osa labiilseks ja sel juhul suureneb on konvektsioon ja turbulentne
segunemine maapinna lähedal. See suurendab nähtavust, tekivad cumulus pilved ja
sajud. Teisest küljest, kui õhk on soojem kui maapind siis alumised õhukihid jahtuvad
ja jahtuv õhk muudab õhukihi stabiilsemaks. Turbulentne segunemine väheneb,
tekivad stratus pilved, enamus saasteaineid jäävad madalasse kihti kinni ning
nähtavus väheneb. 21. Mida kujutab enesest termiline ja dünaamiline turbulentsus?


22. Mis on õhumass ja atmosfääri front? Õhumassid on suuremõõtmelised ja sarnaste omadustega alumise õhukihi osad, mis on
kujunenud välja ühesuguse aluspinna kohal. Nende on temperatuuri- ja niiskuseolud on
ühesugused igas punktis horisontaalsuunas samal kõrgusel. Õhumassid tekivad tavaliselt
tasastel aladel kus esinevad õrnad tuuled ning kõrgrõhkkond Atmosfääri front on kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel.
Frontaalpind on eralduspind õhumasside vahel ja frondijoon tekib frontaalpinna lõikumisel
maapinnaga. 23. Millised on peamised õhumassid maakeral ja kus paiknevad nende tekkealad? ● mE – ekvatoriaalne õhk – tebib ekvaatoril ookeanide kohal (Atlandi, Vaikse ja India ookeani koha) ● mT – mereline troopiline õhk – 30ndatel laiuskraadidel ookeani kohal
● cT – kontinentaalne troopiline õhk – 30ndatel laiuskraadidel mandri kohal (Saharas, LAV/Namiibia) ● cP- kontinentaalne polaarne õhk – Põhja-Kanadas ja Venemaa põhjaosas
● mP – mereline polaarne õhk – 60nendatel laiuskraadidel ookeani kohal
● cA – arktiline õhk
● cAA – antarktiline õhk mandriline polaarne õhumass toob eesti talvel selget ja pakaselist ilma, suvel sooja ja kuiva.
mP õhumassiga kaasneb talvel soojem ilm ning suvel toob kaasa suurt pilisust, tavalisest
jahedamat suveilma. 24. Mis on soe front ja millised ilmanähtused sellega kaasnevad? Soojaks frondiks nim fronti, kus soojem õhumass tungib peale ja külmem õhumass taganeb.
Külm õhk jääb kauemaks püsima maapinnalähedale ja soe õhk liigub mood frontaalpinda
üles. Soojad frondid esindavad atmosfääri stabiilset vertikaalset kihistust ja külmale frondile
iseloomuliku turbulentse õhuliikumiste puudumist. Soojal frondil sajab tihti lausvihma. Talvisel
ajal sajab lund ning tuiskab, võib tekkida ka jäidet. Kui sooja frondi korral on õhk labiilses
olekus, siis arenevad konvektsioonivoolud ning võib esineda hoovihma ja äikest. 25. Mis on külm front ja millised ilmanähtused sellega kaasnevad? Külmaks frondiks nim. fronti, kus külm õhumass tungib peale ja soe õhumass taandub. Külm
õhk on tihedam ja raskem ning liigub mööda maapinda, sundides sooja kerget õhku enda
ees tõusma. Kuna labiilne soe õhumass tõuseb, siis võib esineda äikest. Külma frondiga
kaasneb kiire ilma muutus, esinevad puhangulised tuuled, konvektsioon, äike ja
hoogsademed. Pilvede süsteem on palju kitsam kui soojal frondil. Külma frondi peale
liikumisel alaneb frondi ees õhurõhk, frondi taga see jälle aeglaselt tõuseb. Frontide
kokkupuutealal tekivad Cb pilved, temp ka kastepunk alaneb järsult. ● Statsionaarseks frondiks nimetatakse fronti, mis liigub väga aeglaselt või seisab peaaegu paigal. Selline front tekib, kui front osutub paralleelseks isobaaridega või on


nende suhtes väikse nurga all. Statsionaarsed frondid ei ole öösel kergesti
märgatavad, kuid päeval on selliste frontide kohal vertikaalarenguga pilvede vööndid 26. Kuidas tekib oklusioonifront ja milline on ilm selle korral? Oklusioonifront on liitfront, mis tekib külma ja sooja frondi liitumisel. Külm front liigub
õhupöörises soojast frondist kiiremini ning soojale frondile järele jõudes moodustub
okludeerunud front. Selle protsessi tulemusena surutakse soe õhk üles ja tekib keeruline
pilvede süsteem. 27. Millised on peafrondid? Troopiline front – troopilise ja ekvatoriaalse õhumassi vahel Polaarfront – polaarse ja troopilise õhumassi vahel Arktiline front – arktilise ja polaarse õhumassi vahel 28. Mis on klimatoloogilised frondid ja kus nad paiknevad maakeral suvel ja talvel? Klimatoloogilised frondid tähistavad peafrontide pikaajalise keskmisi asendeid. Klimatoloogilised frondid on suuremõõtmelised frondid, mis eraldavad arktilist, polaarset,
troopilist ja ekvatoriaalset õhumassi. Nendes eraldusvööndites on õhumasside omaduste
muutused kõige järsemad. Klimatoloogilised frondid nihkuvad vastavalt aastaajale – kui
põhjapoolkeral on suvi, liiguvad kõik klimatoloogilised frondid põhja poole, kui talv, siis lõuna
poole. Klimatoloogilistest frontidest on Euroopale tähtsaim polaarfront, millega on seotud
kõige aktiivsem tsüklonaalne tegevus. 29. Mis on jugavool ja kus nad asuvad? Jugavool on suure kiirusega liikuv kitsas ja pikk õhuvool troposfääri ülakihtides frondi kohal.
Pikkus on mitu tuhat km, lauis mõnisada km, paksus mõni km ning tuule kiirus 50-100m/s.
Lähistroopiline jugavool asub 30 ̊ N ca 13km kõrgusel, polaarfronid jugavool 60 ̊ N ca 10km
kõrgusel 30. Mida kujutavad enesest Rossby lained? Rossby lained on suured lained õhuvooludes (jugavoolus) troposfääri ülapiiril. Planetaarne
ehk Rossby laine on troposfääri ülaosas läänest itta kulgeva õhuvoolu meander. Tavaliselt on
neid õhuvoolude lookeid ühel poolkeral korraga 4-5. Need tekivad Coriolisi jõu sõltumise
tõttu laiuskraadist (mida väiksem laius, seda nõrgem on Coriolisi jõu mõju). Rossby lainetel
on ilmale ja ilmastikule otsene mõju, sest need määravad polaarfrondi vonklemise. 31. Mida kujutab enesest atmosfääri üldine tsirkulatsioon? See on suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub
õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Atmosfääri
tsirkulatsiooni mõjutavad gradientjõud, mida põhjustab temperatuuri ja selle kaudu


päikesekiirguse ebaühtlane jaotus. Samuti mandrite ja ookeanid ebaühtlane jaotus ja
maakera pöörlemine (Coriolisi jõud) 32. Milline on õhurõhu ja tuule keskmine tsonaalne jaotus maakeral? Õhurõhu tsonaalne jaotus jaguneb: ● Ekvaatroril madalrõhuala
● Lähisttroopiline kõrgrõhuvöönd (30̊°NS) ● Lähis(ant)arktiline madalrõhuvöönd (65°NS) ● Polaarne kõrgrõhuvöönd Hardley tsirkulatsiooniring - õhuliikumised saavad alguse ekvaatorilt, kus õhk tõuseb suurtesse
kõrgustesse, hakkab siis jahtudes
valguma pooluste suunas ja tekitab
mõneti suletud ringi (Hadley rakk). Tuulte tsonaalne jõutus: ● Troopikas, so lähitroopiliste kõrgrõhuvööndite ja ekvaatori
vahel idakaartetuuled ● Tarasvöötmes, so lähistroopilise kõrgrõhuvöönid
ja lähisarktilise madalrõhuvööndi vahel läänekaartetuuled ● Polaaraladel idakaartetuuled 33. Milline on õhurõhu ja tuule tsonaalne jaotumine troposfääri ülakihtides? Õhurõhk on ära määratud temperatuuri poolt. Seega ekvaatori kohal on kõrgrõhuvöönd ja
pooluste kohal madalrõhuala. Peaaegu kõikjal valitsevad läänetuuled, vaid ekvaatori kohal
idatuuled. Üldine läänevool on kõrgemal.


34. Mis on atmosfääri mõjukeskmed? Merepinna ja maismaa ebaühtlase jaotuse tagajärjel on välja kujunenud atmosfääri
mõjukeskmed, keskmisest kõrgema või madalama rõhuga piirkonnad (vastavalt maksimumid
ja miinimumid). · Ekvatoriaalse vöötme miinimumid paiknevad mandrite kohal ja liiguvad
sesoonselt kaasa päikesega sellele poolkerale, kus esineb suvi. Miinumumid
paiknevad eelkõige mandrite kohal. Seal on kõige intensiivne soojenemine. · Lähistroopilise vöötme maksimumid asuvad püsivalt ookeani kohal ja nihkuvad
sesoonselt. Põhjapoolkeral suvi, siis liigivad põhja poole · Parasvöötmes on mandrite kohal talvel maksimum (intensiivne aluspinna
jahtumine), suvel aga madalam õhurõhk. · Miinimumid on parasvöötme põhjaosas ookeani kohal, kusjuures tugevamad on
nad talvel · Polaaraladel mandrijää kohal asub püsiv maksimum. 35. Kus paiknevad peamised õhurõhu miinimumid ja maksimumid maakeral jaanuaris
ja juulis? Jaanuaris: • Miinimumid - Lõuna-Ameerika mandri kohal, Lõuna-Aafrika, Põhja-Austraalia, Islandi,
Aleuudi, Lähis-Antarktika läänetuulte vöö (piirab Antarktikat) • Maksimumid –Assoori, Havai, Aasia, Põhja-Ameerika, Põhja-Kanada, Grööni, Vaikse
ookeani lõunaosa, Lõuna-Atlandi, India ookeani lõunaosa, Antarktika. Aasia ja Siberi
ulatuslikud maksimum mandrite kohal. Juulis: • Miinimumid - Lõuna-Aasia, Põhja-Ameerika, Lähis-Antarktika läänetuulte vöö, Islandi ja
Aleuudi miinimumid nõrgad. Suvel põhjapoolkeral jäävad miinumumid nõrgemaks • Maksimumid - Assoori, Havai, Grööni, Arktika (Barentsi ja Tšuktši merel), Vaikse ookeani
lõunaosa, Lõuna-Atlandi, India ookeani lõunaosa, Antarktika 36. Mis iseloomustab troopilist tsirkulatsiooni üldiselt? Seda iseloomustab sesoonne muutlikkus, sõltuvatlt ekvatoriaalse madalrõhuvööndi
liikumisest põhja- ja lõunapoolkera vahel koos päikesega (ta sesineb sellel poolkeral, kus
parasjagu on suvi). Sessoonselt vaheldub sajuperiood põuaperioodiga. Sajuperiood kui on
madalrõhupiikonna mõjualas. Sessoonsus on suhteliselt kindlalt paika pandud. Aaseid
erinevusi küll on aga vähe. 37. Mis on passaadid, kus nad esinevad ja milline ilm valitseb nende korral?


Passaadid (trade winds) on püsivad mööduka kiirusega (5-8 m/s) puhuvad idakaartetuuled,
mis puhuvad mõlema poolkeral lähistropilse kõrgvõruvööndi servast ekvaatori poole.
Kõrgrõhualalt põhjapoolkeral välja ja päripäeva, lõunapoolkeral välja ka vastupäripäeva
ekvaatori poole. Põhjapoolkeral on kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadiga.
Passaatfront on polaarfrondi pikendus ja läänepoolsemasse ossa ja ulatub 2 õhurõhkukeskmest pärineva õhuvööndi vahele.. Sellega kaasneb ebapüsib ilmastik ja esineb
sadusid. Passaadid esinevad: ● Kõige selgemalt ookeanide kohal, ei esine takistusi
● Põhjapoolkeral: talvel 0-28 N, suvel 18-31N
● Lõunapoolkeral: suvel 8-35S, talvel 5-26S Antipassaadid on läänetuuled troposfääri ülalkihtides passaatide kohal. 38. Mis on ekvatoriaalne konvergentsivöönd, kus see paikneb ja milline ilm valitseb seal? Ehk ITCZ on passaattuulte vahele jääv üleminekuvöönd, kus koonduvad õhuvoolud mõlemalt
poolt maakeralt, esinevad nõrgad tuuled ja tõusvad õhuvoolid (15N kuni 5S). Ekvatoriaalne madalrõhuvöönd, kus toimub õhuvoolude koondumine ja õhu tõus. P.p
kirdetuuled, l.l kagutuuled. JOONIS: esimene suhteliselt tavaline olukord. Keskmine joonis kui ITZC on liikunud
kaugemale põhja poole (meie suvel). Siis lõuna poolt tuleb kaguspassaat, mis ületab
ekvaatori ja siis mõjub Coriolisi jõud teisele poole ehk paremale, arenevad edelatuuled.
Alumine võimalus, kus ITZC on jagunenud kaheks, üks liigub kaugemale põhja poole ja teine
osa jääb ekvaatori juurde ning ekvaatoril arenevad nõrgad läänetuuled. Juulis asub ITCZ
asub ekvaatorist põhjapool, eriti Aasias (üle Kagu-Aasia, Kesk-Ameerika). Talvel, asub
lõunapoolkeral ekvaatori juures (üle Indoneesia, Lõuna-Ameerika). 39. Mis on mussoon, kus seda esineb ja milline ilm valitseb selle korral? Mussoon on püsiv, sessoonselt muutuv õhuvoolude süsteem, mille korral talvel ja suvel on
valdavate tuulte suunad vastupidised (suvel ookeanilt mandrile, talvel vastupidi). Selle
põhjustab mandri ja ookeani ebaühtlane soojenemine. Talvel maapinna kohal olev õhk on
külmem ja tekib suur kõrgrõhu ala. Selle tõttu liigub õhk mandrilt ookeani suunas kus on
madalama rõhuga ala. Lõuna-Aasias kaasneb sellega hea ilm, selged taevad ning kuivad


ilmad. Suvel maismaa soojeneb kiiremini kui ookean ning maismaakohale tekib
madalrõhuala. Soe õhk tõuseb, tekivad pilved ja sademed (niike õhk kantakse mandri
kohale). Tugevad sademed Kagu-Aasias. Mussoone ka Aafrikas. Suvine mussoon kannab
niisket sooja õhu Guinea lahelt Kesk-Aafikasse. 40. Mida tähendab Walkeri tsirkulatsioon? Walkeri tsirkulatsioon on õhutsirkulatsioon ekvatoriaalse konvergentsivööndi sees.
Ida-läänesuunaline liikumine ekvatoriaalses madalrõhuvööndis. Kõige võimsamad konvektsioonivoolud on Lõuna-Ameerika, Aafrika ja Indoneesia kohal. Piki ekvaatorit
koondub õhk. Tugevamad sajud esinevad mandrite kohal. Mandril tegelt ka tugev aurumine
(niiske maapind, transpiratsioon). 41. Milline on ookeanide hoovuste süsteem maakeral ja millised on peamised soojad
ja külmad hoovused? Püsivad tuuled panevad ookeani pinnavee samas suunas liikuma ning nii tekivad hoovused.
Hõõrde tõttu liigub vesi aeglasemalt kui tuul. Hoovuste ringid ümber lähistroopiliste
maksimumi. Atlandi ja Vaikse ookeani põhjaosas valitsevad tuuled puhuvad päripäeva ja
väljapoole subtrooplisiset kõrgrõhualast ning samuti mõjub Coriolisi jõud, mis suunab vee
liikuma natuke paremale (põhjapoolusel). Lõunapoolusel liigub õhk vastupäripäeva
lähistroopilise maksimumi ümber ja nii on ka hoovuste ringid (ehk vastupidiselt
põhjapoolusele) Nt soojad hoovused: Goldi hoovus, Brasiilia hoovus, Agulhas hoovus Nt külmad hoovused: Labradori hoovus, Kanaari hoovus, Kalifornia hoovus Pm on troopilistel laiuskraadidel kontinentide idakaldal tavaliselt soe hoovus, mis toob sooja
vett ekvaatorilt pooluste suunas ja läänerannikul külm hoovus, mis viib külma vett ekvaatori
suunas. 42. Mis on ja kus esineb apvellingut? Upwelling on jahedama süvavee pinnaletõus ookeani ranniku lähedal, kus tuul puhub piku
rannikut või maismaalt merele. Soojem pinnavesi puhatakse mere poole. Seda esineb
näiteks Kalifornia rannikualal, ka Eesti põhjaranniku lähedal kui tuul puhub idast. Upwellingu
nähtust iseloomustatakse Ekmani spiraaliga. Pinnavesi on umbes 45 kraadi tuule suunast
paremale põhjapoolkeral (lp vasakule). Mida sügavamale minna, seda rohkem liigub
paremale. 43. Mida tähendab El Niño ja lõunaostsillatsioonid? El Nino on sooja pinnavee kuhjumine Vaikse ookeni troopiliste laiuste kesk- ja idaossa,
põhjustades ebatavaliselt tugevaid sadusi ja üleujutusi kõrbelisel Peruu rannikul.
Lõunapassaathoovus jääb nõrgemaks ja tugevneb ekvartoriaalne vastuhoovus, mille
veemass liigub idapoolsemasse ossa kus ta kuhjub. Justkui suur hoovus peatub ja veemass
liigub vastupidiselt. Toimub tavaliselt jõulude ajal, ebaregulaarselt (üle mitme aasta).


Tavaliselt madalrõhkond Austraalia põhjaosas ja seal on pealmine tõusu ja sajuala.
L-Ameerikas toimub õhuvoolude laskumine. El-Nino korral on liigub ookeani idaossa. Seal
kujunevad tõusvad õhuvoolud. Lõunaostsillatsioonid on vastasmärgilised õhurõhu anomaalid Austraalia põjaosa ja Vaikse
ookean lõunapoolkera troopiliste laiuste (Tahiti) vahel. ENSO mõiste ehk El Nino ja
lõunaotsillatsioon. Leitakse õhurõhu indeks. Austraalia põjaosas tavapärastemalt kõrgem õhurõhk, tahitil madalam ja soe veemass Kuidas mõjutab El Niño ilmastikutingimusi maakeral? Lõuna-Ameerikas läänerannikul, Ida-Aafrikas ja USA lõunaosas sademeterohke ja
üleujutused. Austraalias, Indoneesias, Lõuna-Aasias ja Lõuna-Aafrikas põuane, suvine sajuperiood jääb
vahele. Põudadega kaasnevad suured metsapõlengud ja saagi puudused. P-Ameerikas soe
talv ning Atlandi ookeanil pole orkaane. Euroopasse mõjutused väga ei jõua. Eestis kevadel
vb sajab natuke rohkem. 44. Mis on ja kuidas tekivad troopilised tsüklonid? Troopilised tsüklonid (orkaanid ja taifuunid) on võimsad keeristormid (läbimõõt umbes
500km) troopilistel laisustel (5-20 NS), mis põhjustavad suuri purustusi, vihmavalinguid ja
üleujutusi. Troopiliste tsüklonite eksistents algab äikesepilvede rühmana ebastabiilses
atmosfääris sooja mere kohal. Pindmise veekihi temperatuur peab olema vähemasti 26,5C.
Orkaanid saavad oma jõu soojusest ja merevee aurustumisest pärit niiskusest. Seega
kujunevad ookeanide kohal ja liiguvad üldises idavoolus lääne poole, samal ajal mõjub
Coriolisi jõud ja nad pöörduvad pooluste poole. Keerise keskel on keerise silm, kus
hetlekiselt torm vaibub ja taveas selgineb. Mõlemal pool tormi silma on tugevad sajud ja
puhangud, nimetatakse tormi seinaks. Väga olutuslik pilve vöönd. Mõlemal pool silma on
intensiivne õhu tõusmine, rünkpilvede teke. Tropopausi all on õhuvool keskmest eemale ja
äärealadel on õhuvoolude laskumine. Äikesepilved võivad areneda troopiliseks madalrõhkkonnaks ainult merevee ning kindlate
atmosfääritingimuste koostoimes. Soojus ja niiskus tõusevad üles äikesepilve, samal ajal
vabaneb pilvede moodustumisel soojus. See omakorda soojendab õhku, mis hakkab
paisuma. Selle tagajärjel hakkab õhurõhk paisuva õhu all merepinnal langema ning siis
tõmmatakse veel enam õhku tsükloni keskme poole, soe õhk kerkib ja saab taas pilvedeks,
mille tekkides lisandub tsükloni kujunemisprotsessi veelgi soojust. Troopilise tsükloni
arengustaadiumid: ● Tugev häiritus (idavoolu laine) – tugevad äikesevihmad, nõrgad tuuled. Ei ole tsüklonit selgel kujul olemas ● Troopiline depressioon – tuul tugevnev 10-17 m/s, kujuneb madalrõhkkond ja hakkab välja kujunema tormi keeris ● Troopiline torm – järsk rõhu langus, tuule kiirus 17-32 m/s, esineb sademeid


● Orkaan – tuul tugevam kui 32 m/s Üldises idavoolus esineb tihti lainetamist, esineb madalrõhulohk ja lainehari. Selles laines,
enne laineharja toimub õhuvoolude koondumine ja sellega kaasnevad tõusvad õhuvoolud,
sademete teke. Sellest edasi toimub õhuvoolude hajumine, taevas selgineb. Sellistes
lainetest võivad välja areneda troopilise trükloni õhukeerised. 45. Millised ohtlikud loodusnähtused kaasnevad troopiliste tsüklonitega? Põhjustavad suuri purustusi, vihmavalinguid ja üleujutusi. Tuule kiirus on erakordselt suur,
vihmad põhjustavad üleujutusi. Mägistel aladel maalihked ja mudavoolud 46. Mis iseloomustab atmosfääri tsirkulatsiooni parasvöötmes? Domineerib läänevool, eriti troposfääri kõrgemates kihtides. Seda häirib aktiivne tsüklonaalne
tegevus. Rosby lained mõjutavad. 47. Mida kujutab enesest tsüklonaalne tegevus parasvöötmed? Tsüklonaalne tegevus on tsüklonite ja antitsüklonite tekkimine, arenemine, edasiliikumine ja
hääbumine. Ehk atmosfääri dünaamilne liikumine. Tsükloni läbimööt 2000-3000 km. Parasvöötmes kujunevad tsüklonid seepärast, et polaarfront sooja troopilise ning külma
arktilise õhu vahel kulgeb laineliselt. Nad kujunevad ookeani kohal ning liiguvad valdava
läänevoolu tõttu idast läände. Tsüklon muudab ilma väga muutlikuks, sest erinevates tsükloni osades valitsevad erinevad
tuuled ja temperatuurid: Tsükloni põhjapoolses sektoris on külm õhk ja valitsevad idakaarte tuuled. Lõunapoolses sooja sektori idapoolses osas on ilm soe ja algul liigub üle lõuna ja
edelatuultega soe front. Tsükloni tagalast liigub loode- ja põhjatuultega külm front. Tsükloniga kaasnevad alati muutlikud, tuulised, pilvised ja sajused ilmad. Talvel pehmendab
ta ilma ja kaasneda võib sula. Suvel muudab tsüklon ilma jahedaks. 48. Millised on peamised tsükloni arengustaadiumid ja milline ilm kaasneb nendega? ● Lainestaadium – statsionaarsed frondid kipuvad lainetama. frondi teatud lõigul liigub soojem õhumass lõuna poole ja teine külmem õhk liigub soojema õhumassi sisse.
Idapool soe õhk liigub külema sisse. Läänepool külm front kus külm õhl liigub edasi.
Laineharjale kujuneb madalama rõhuga ala ja kujuneb välja õhukeeris vastupäeva
ümber madalrõhu keskme. Lõunapool on lõuna edela tuuled, põjapool ida, kirde või
põhjatuuled. Sajuala tekib sooja frondi ette. Kitsam sajuala külma frondi taha.


Esimeses staadiumis on arenev tsüklon jälgitav madalates õhukihtides ning
liikumiskiirus võib-olla väga suur, isegi üle 60 km/h. Tihti moodustub selle staadiumi
jooksul vähemalt üks suletud isobaar ● Noore tsükloni staadium – laineharjal selgel välja kujunenud tsükloni keeris. Näha soe ja külma fronti. Sajuala sooja frondi ees ja külma froni järel. Tuule ja sajud on
tugevad. Soojas sektoris võib olla ka pilvitut, sooja ilma kuigi tuuline. Teist staadiumit nimetatakse noore tsükloni staadiumiks, mille tunnuseks on sooja
sektori teke. Õhurõhulanguse kiirus tsükloni keskmes on tavaliselt suurim, kusjuures
tsükloni ees langeb õhurõhk kiiremini kui tsükloni tagalas tõuseb. Isobaare kujuneb
tavaliselt mitu. Välja arenevad pilvesüsteemid, mis võivad väga ulatuslikud olla,
sealjuures kujuneb laussajuala sooja frondi ette, aga ka külma frondi taha. Staadiumi
jooksul pilvemass ja sajualad laienevad, tsüklon areneb kõrgusesse ja etapi lõpuks
hakkab liikumiskiirus aeglustuma ● Oklusioonistaadium – maksimaalne staatium. Kõige tugevamad tuuled ja sajud. Õhurõhk tsükloni keskel kõige madalam. Kagu idapool tsükloni frondid. Soe sektor on
väikseks jäänud, sest külm front jõuab soojale järele ja tõstab selle lõpuks enda eest
üles. Kolmandas ehk maksimaalse arengu staadiumis ei ulatu soe sektor enam tsükloni
keskossa, vaid jääb eemale, ise samal ajal kitsenedes, sest külm front liigub soojast
frondist kiiremini ja toimub frontide liitumine - oklusioon. Selle algus ongi enamasti
märgiks, et tsüklon hakkab jõudma maksimaalse arengu staadiumisse. Õhurõhulanguse kiirus aeglustub ja viimaks peatub, ent õhurõhk on tsükloni keskmes
madalaim, see võib langeda isegi alla 950 hPa, peamiselt küll ookeani kohal olevas
süsteemis. Ühtlane pilvemass laguneb, järjest enam on selge taevaga alasid ja
hoogsadusid, lõuna-ja lääneosas võib-olla torm. ● Kõdustaadium – tsükloni hääbumis staadium.Viimases ehk okludeeruva ehk täituva tsükloni staadiumis on tsüklonisse alles jäänud vaid külm (jahe) õhk, sest soe õhk on
frontide liitumise tõttu üles tõrjutud ja soe sektor taandunud kaugele tsükloni lõuna-või
idaossa või on tsüklon täielikult eraldunud teda tekitanud frontaaltsoonist. Õhurõhk
tõuseb tsükloni keskmes vähehaaval, tagalas võib õhurõhutõus olla väga kiire, kuid
see oleneb tsükloni sügavusest ja liikumiskiirusest. Sademed on enamasti hootised ja
ühtlast laiaulatuslikku pilvemassi enam pole. 49. Mis iseloomustab antitsüklonaalset ilma? Antitsüklonites on ilm enamasti selge. Tihti, eriti sügisel ja talvel, tekib aluspinna tugeva
jahtumise tõttu inversioonikiht ja sellega seotud madal kihtpilvisus või udu ning ilm võib
seetõttu ka kõige võimsamates kõrgrõhkkondades olla niiske ja sombune. Tuuled on
tavaliselt nõrgad, sest õhurõhugradient on väike, ent lääneosas võib ka tugev tuul puhuda,
kui madalrõhkkonnaga tekib vastasseis. Antitsüklon toob alati kaasa päikesepaistelise, pilvitu, selge, kuiva ja tuulevaikse ilma. Suvel
kaasneb soe, ka palav ja põuane ilm, talvel väga külm ja pakaseline ilm.


50. Millised on peamised tsüklonite ja antitsüklonite liikumisteed Euroopa kohal? Tsüklonite liikumisteed: Antitsüklonite liikumisteed: 51. Millised tingimused troposfääri ülakihtides soodustavad tsüklonite ja antitsüklonite teket maapinnalähedases õhukihis? Antitsüklon tekib sinna, kus troposfääri ülaosas toimub voolude koondumine ehk konvergents
ja tsüklon sinna, kus toimub vastavalt voolude lahknemine ehk divergents. Tsükloni arenguks
on vaja, et tekiks häiritus erineva omadustega õhumassi piirialal, mille arengut toetab
troposfääri ülaosas toimuv divergents. → Kui aluspinnal esineb tsüklon, siis troposfääri ülaosas on Rossby laine lohust ida pool
asub divergentsiala. Antitsükloni kohal on üleval konvergentsiala. ↓ Lainetsükloni kujunemine aluspinnal barokliinse ebastabiilsuse korral troposfääri ülakihtides 52. Mis on barotroopne ja mis on barokliinne atmosfäär? Barotroopne atmosfäär – isobaarid asetesevad paralleelselt isotermidega, tuul puhub piki
isoterme. Barokliinne atmosfäär – isobaarid ja isotermid paiknevad omavahel nurga all, esinev külma
või sooja advektsiooni. 53. Millised kolm peamist õhuvoolu esinevad tsüklonikeerises ● Soe õhuvool – saab alguse maapinna lähedalt soojast sektorist külma frondi eest. Õhk liigub lõunast põhja mööda sooja frondi pinda. Tekivad pilved. Kõrgemates
õhukihtides pöördub see paremale, so ida suunas. ● Külm niiske õhuvool – sooja õhuvoolu all, liigub aeglaselt idast läände põhja pool madalrõhkkonna keset. On sunnitud tõusma selle naabruses. Moodustab
koma-kujulise pilvemassi. Kõrgemal pöördub kirdesse ● Kuiv õhuvool – laskub aeglaselt loode suunast külma frondi kohale. Keerises kandub komakujulise pilve taha. 54. Mis on ja kuidas tekivad briisid?


Briis on iseloomulik suurte veekogude rannikualadele, kohalik ööpäevase tsükliga puhuv tuul,
kus õhk võib minutitega muutuda lausa kaks korda jahedamaks. Briise põhjustamb maismaa
ja merepinna erinev soojenemine. Merebriis on tuul, mis puhub merelt mandri suunas.
Päeval päikese käes maapinna kohal soojenenud õhk tõuseb kõrgemale (soe õhk tõuseb)
ning selle asemele voolab veepinna kohalt jahedam õhk. Tekib õhu tsirkulaarne liikumine ehk
briis. See on tugevaim rannas, sest suurim temp ja õhurõhugradient on selles piirkonnas
(tugevaim pärastlõunal kui gradient suurim). Öösel õhk maapinna kohal jahtub kiiremini kui mere kohal. Mere kohale tebib madalama
rõhuga ala ning tõusvvad õhuvoolud. Kõrgemal mere kohal on kõrgrõhuala ning tuuled
liiguvad mandri suunas kus kõrgemal on madalama rõhuga ala. Mandril on kõrgema rõhuga
ala maapinna kohale seega tuul hakkab liikuma maalt mere suunas. Temp erinevused on
öösel väiksemad seega tuul on nõrgem kui päeval. 55. Mis on mäe- ja orutuuled ja milline ilm kaasneb nendega? Päikesekiired soojendavad orukülgi, mis omakorda annab osa soojusest õhule, mis hakkab
mööda mäe külge tõusma – seda nimetatakse orubriisiks. Mägedeks tavaliselt tekivda
rünkpilved mäe kohale (tõusvad õhuvoolud). Öösel jahtuvad mäetipud kiiremini ning külm ja
tihedam õhk laskub alla orgudesse – tekib mäebriis. Põhjapoolkeral esineb orubriis
lõunapoolseil mäekülgedel palju tugevamini kui põhjapoolseil (varjus olevail). Et Päike tõuseb
idast, algab orubriis mäe idapoolsel küljel ning saavutab suurima tugevuse keskpäeval.
Põhjapoolsel mäeküljel esineb orubriis nõrgemini või puudub. Mäebriis ehk mäelt laskuv tuul
saavutab oma suurima tugevuse umbes päikesetõusu ajaks 56. Mis on katabaatiline tuul? Katabaatiline tuul on puhanguline külm tuul, mis puhub aeg-ajalt mägedest piki nõlva alla
tasandiku poole. See võib juhtuda talvel, kui külm õhk kuhjub kõrgplatoole või kõrgel
asuvasse suletud nõkku. Soodsatel ilmatingimustel tungib osa sellest külmast õhust
takistustest üle ja tuhiseb raskusjõu möjul mäest alla tasandikule. Esineb kus on kõrgem
plaatooaala, kus öisel ajal õhk jahtub ja kui külma õhu on nii palju et nö üle ajab siis
puhutakse see mööda nõlva alla. 57. Mis on ja kus esineb boorat? Boora on tugev, külm ja puhanguline mägedest laskuv tuul, mis puhub madalatelt mägedelt
suhteliselt sooja mere peale. Põhjustab temp järsku langust mere ääres. Esinemiseks on
kindlad kohad. Esineb Aadria ja Musta mere kirderannikul, Marseille piirkonnas (nim seal
mistraliks). Musta mere rannikul on põhja pool piiratud suure Kaukasuse mäestikuga, mis on
hea barjäär. Külm õhk ei kipu kergelt tõusma. Seal on aga madalamad mäe, org, kus külmal
õhul on võimalik läbi tungida. Talvel esineb boorat päris palju. 58. Mis on föön, kuidas see tekib ja kust saadakse täiendavat energiat fööni puhul? Föön on soe, kuiv tuul, millega võib temperatuur tõusta järsult (kuni 20C ühe tunni jooksul).
Föön tekib õhumassi liikumisel üle maapinna reljeefi kõrgemate takistuste, looduses
liikumisel üle mägede. Mäeahelikku ületav tuul on sunnitud tõusma piki nõlva. Tugevad
madalrõhualad suruvad õhu mäe idaküljel mäest alla ning selle toimes soojeneb õhk


adiabaatiliselt. Täiendavat energiat saadakse kondenseerumise käigus kui tekivad pilved
lääneküljele ning vabaneb varjatud soojust. 59. Millises sünoptilises olukorras puhuvad kõrbetuuled Vahemeremaadesse? Kõbete aluspind soojeneb kiirest ning samuti selle kohal olev õhk seega atmosfäär muutub
labiilseks, millega tekivad tõusvad õhuvoolud. Suure tuulega ja tõusvate õhuvooliudega
võetakse pinnalt kaasa kergemat materjali, mis liigub kaasa valitesvate tuultega. Kõrbete
kohal on tavaliselt antitsüklon ehk kõrgrõhkond. Seega tuul liigub päripäeva keskmest
eemale. Sellega kantakse tolmu ja liiva üle Vahemere teistesse piirkondadesse. Tuul tekib kui madalrõhkond asub kindlas kohas, mis nö imeb seda õhumassi enda poole. Nt
Leste kõrgetuule korral asub madalrõhkkond portugali lõuanaosas mere kohal ning siis
puhub kõrbetuul Marokost. 60. Millised on peamised äikese liigid? Äike kujutab ennast tormi, mille korral esineb välku ja müristamist. Lisaks on tuulepuhanguid,
tulmutorme, paduvihma ja rahet. Tekib rünksajupilve, nende kobra või frontaalse pilvevööndi
poolt. Tekib siis kui soe niiske õhk tõuseb labiilses atmosfääris.põhjustajaks maapinna
ebaühtlane soojenemine, reljeef või külm front. ● Konvektiivsed – tekivad väga tugeva vertikaalse termilise gradiendi korral
● Advektiivsed – tekivad suvel jahedas ja niiskes õhumasiis, kui see on liikunud sooja aluspinna kohale (briisid) ● Orograafilised – tekib labiilses õhumassis, kui õhk on sunnitud tõusma piki tuulepealset nõlva ● Frontaalsed äikesed – kõlma või okuludeerunud frondi korral. Võivad põhjustada tugevat rahet, paduvihma, tuulepuhanguid, õleujutusi, trombe 61. Millised on peamised äikese arengustaadiumid? Esimeseks arengustaadiumiks on rünkpilve ehk kujunemisstaadium, teiseks maksimaalse
arengu staadium ja viimaseks hajumisstaadium. Klassikaline areng ühel elemendil kestab
tund aega. Hajumisstaadiumis saavutavad ülekaalu laskuvad õhuvoolud. Reegilina venitavad
pilvetipust välja kiudpilved. Pilv hajub altpoolt alates. 62. Millest koosneb äikesepilv ja kuidas on need osakesed pilves elektriliselt laetud? Äiksepilv koosneb veepiiskadest, lumehevestest ja jääkritallidest. Pilve ülemine osa on
suuremas osas positiivselt laetud ja keskmine osa negatiivselt, on siiski ühes ja samas pilves
päris palju ühe või teise polaarsusega laengutaskuid. Kaasaegse mudeli järgi on tüüpilises
äikesepilves üksteise kohal mitu olulist laengupiirkonda, kusjuures vertikaalses läbilõikes on
positiivselt ja negatiivselt laetud kohad vaheldumisi.


63. Mida kujutab enesest tromb ja milliste ilmaolude korral võib seda tekkida? Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille
keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Kiiresti ümber vertikaalse telje pöörlev õhukeeris, mille keskel on väga madal õhurõhk.
Moodustab torukujulise tolmupilve. Mere kohal veest sammas. Diameeter tavaliselt 100-600
m, Kestus mõni minut, liikumistee mõni km. Lehtrikujuline pilvelont ulatub aluspinna poole,
imeb sealt endasse vett, pinnast, prahti ja muid objekte. Majade katused võivad suure
hõrenduse tõttu õhku lennata 64. Millised on sünoptilise ilmaennustamise peamised etapid? •Meteoroloogilise informatsiooni kogumine jaamade võrgust. Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO), keskus Genfis. Enam kui 1000 sõnoptilist ilmajaama.
Sünoptilised vaatulsed iga 3h tagant. • Ilmakaartide koostamine • Sünoptilise olukorra analüüs • Sünoptilise olukorra prognoos • Ilma prognoos 65. Mida tähendab numbriline ilmaennustamine? Numbrilise ilmaannustuse korral kasutatakse atmosfääri mudeleid, mis koonevad 6-8
hüdrodünaamika võrrandist. Lähtutakse olemasolevatest vaatlusandmetest ja arvutatakse
ajas edasi 66. Mida tähendab analoogide meetod ilmaennustamises? See hõlmab tänase prognoosistsenaariumi uurimist ja mineviku päeva meenutamist.
Vaadeldakse ilmaelemente kaartil ja kui need on sarnased mis varem on esinenud siis on ka
ilm arvatavasti sarnane, mis varem oli. 67. Mis on ilm, ilmastik ja kliima? Ilm – pidevalt muutuv atmosfääri olek (seisund) maalähedases õhukihis teatud hetkel või
ajavahemikul Ilmastik – ilmade kogum pikema aja (nädal, kuu, aastaaeg, aasta, aastakümnend) jooksul Kliima – ilma keskmine seisud ja tavaline käik antud kohas. Samuti vaadeldava ala
paljuaastane keskmine ilmade režiim, mis on põhjustatud päikesekiirguse, aluspinna
iseloomu ja nendega seotud atmosfääri tsirkulatsiooni poolt. Ka mingi paiga ilmade
statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas ajavahemikus, mis kujuneb päikesekiirguse ja Maa pindmiku koosmõjul tekkinud atmosfääri tsirkulatsiooni vahendusel,
kusjuures tsirkulatsioonil on tagasiside nii kiirgusele kui ka aluspinnale


68. Mis on kliimasüsteem ja selle komponendid? Kliimasüsteem on keskkond, milles toimub kliima kuhunemine ja mis mõjutab seda.
Kliimasõsteemi komponendid on atmosfäär, hürdosfäär, krüosfäär, litosfääär ja biosfäär. 69. Millised on erineva mõõtkava kliimaerinevused (makro-, meso-, mikro- ja nanoklimaatilised erinevused)? • makroklimaatilised: tulenevad kliimatekketegurite mõju suuremõõtmelistest erisustest
(kliimavöötme, geograafilise laiuse, ookeani kauguse erinevus); • mesoklimaatilised: tulenevad maastikulistest erisustest (mäestike, kõrgustike ja tasandike,
merest kauguse erinevus, horisontaalne ulatus mõnekümnest mõnesaja kilomeetrini); • mikroklimaatilised: tulenevad maastiku üksikelementide vahelisest erisusest (küngas ja
nõgu, künka põhja- ja lõunanõlv, metsatukk ja lagendik, linnatänav ja park, horisontaalne
ulatus kuni kümmekond kilomeetrit); • nanoklimaatilised: tulenevad päikese kätte ja varju jäänud maapinnaosade erinevusest
(pisikesed künkad, mättad, lohud, augud, vaod, horisontaalne ulatus mõne meetri piires) 70. Millised on peamised kolm kliimatekketegurit ja mismoodi nad kliimatingimusi mõjutavad? ● Päikesekiirgus
● Maa aluspinna iseloom
● Atmosfääri tsiruklatsioon 71. Kirjeldada kliimat kujundavaid protsesse? • soojusvahetus – kiirgusenergia jõudmine atmosfääri ja maapinnale, selle muundumine ja
kiirgamine, kulu ja juurdetulek vee agregaatoleku muutumisel, advektsioon; • niiskusvahetus – summaarne auramine, veeauru kondenseerumine, sademed, veeauru
ülekanne troposfääris, vee pindmine äravool, hoovused; • atmosfääri tsirkulatsioon – õhumasside horisontaalne ja vertikaalne liikumine, millega
kaasneb soojuse ja niiskuse ümberjaotumine maakeral ja adiabaatilised protsessid. 72. Mida tähendavad geograafilised kliimatekketegurid? Kliimatekketegurid on looduslikud nähtused, mille mõjul kujuneb piirkonna kliima ehk
pikaajaline õhkkonna seisund. Nendeks on näiteks geograafiline laius, kaugus mererannast,
kõrgus merepinnast, valitsevad õhumassid, päiksekiirguse hulk jm. 73. Millised on ookeanide ja mandrite peamised erinevused aluspinnana? • Merepind on üsna sile – tuule kiirus 2-3 korda suurem • Baarilised süsteemid on ookeani kohal püsivamad


• Albeedo erinevused: veepinnal 0,05-0,14, maapinnal 0,10-0,30, lume korral ka üle 0,9 • Valgus levib kümneid meetreid vees, seega veepinna kiirgusbilanss on suurem • Veepinna soojusmahtuvus 3,5% soolsuse juures 0,93 cal/g, mulla puhul 0,5-0,6 cal/g • Veepind soojeneb ja jahtub ca kaks korda aeglasemalt kui maapind • Temperatuuri ööpäevane käik ookeanil on väga väike, maismaal aga suur. Sama ka
aastase käigu kohta • Temperatuuri erinevustest tulenevad õhurõhu erinevused mere ja maismaa vahel 74. Milline on sooja ja külma hoovuse mõju rannikuala kliimatingimustele? Soe hoovus (troopikas idarannikul, parasvöötmes läänerannikul) annab soojust ja niiskust.
Külm hoovus (troopikas läänerannikul, parasvöötmes idarannikul) muudab kliima jahedaks ja
troopikas täiesti kuivaks 75. Milliste tingimuste korral ookean annab niiskust ja sademeid rannikualale? Sooja hoovuse korral on aurumine suurem. Rohkem niiskust. Ookeani kohal peab õhu
niiskusesisaldus olema suurem kui mandri kohal. Atmosfääri tsirkulatsiooni iseloom peab
soodustama õhu kandumist ookeanilt mandrile. Atmosfääri vertikaalne kihistus peab
soodustama õhu tõusu 76. Millised on peamised merelise ja mandrilise kliima tunnused? Merelise kliima tunnused: • Õhutemperatuuri ööpäevane käik tühine ja aastane käik on väike – alla 10°C • Temperatuuri maksimum ja miinimum on aastases käigus nihkunud 1-2 kuud edasi (kevad
on jahe ja sügis soe) • Õhuniiskus suur, sademeid rohkelt, maksimum sügisel ja talvel, miinimum kevadel ja suvel • Üleminekuaastaajad venivad pikaks • Tuuled tugevad Kontinentaalse kliima tunnused: • Õhutemperatuuri ööpäevane ja aastane käik on suur • Temperatuuri ja sademete maksimum esineb põhjapoolkeral juulis ja miinimum jaanuaris,
kevad on soojem ja sügis jahedam • Kevad ja sügis mööduvad kiiresti • Õhuniiskus väiksem, sademeid on vähem, sademete maksimum suvel


77. Kuidas mõjutab reljeef kliimatingimusi? Kliimat kujundavad koha absoluutne kõrgus, mäeaheliku suund ja kuju, nõlvade
ekspositsioon ja kallaks ning üldine liigestatus. Troopikas valdab idavool, mandrite idarannik ja eriti mägede idanõlvad on niiske, pilvise ja
sademeterohke kliimaga, mandrite läänerannik kuiv, kõrbeline. Parasvöötmes valitseb
läänevool, läänerannikud saavad palju niiskust, sademete maksimum sügisel ja talvel,
miinimum kevadel ja suvel 78. Kuidas on mägialadel kiirgusolud, temperatuuriolud, niiskusolud ja sademete jaotus erilised võrreldes madalikega? Mägialade mõju kliimale võib vaadelda kahes plaanis a) tekitavad mäestikele omase väga
suure ruumilise muutlikkusega kliimatingimused; b) olles takistuseks õhumasside liikumisele
mõjutavad kliima kujunemist palju laiemal alal. Mägialade kliimale on iseloomulik suur
muutlikkus ja laigulisus, sageli on mäestik klimaatiliseks piiriks. 79. Kuidas kujunevad välja mikroklimaatilised iseärasused maapinnalähedases õhukihis? Mikroklimaatilised erinevused on põhjustatud aluspinna erinevustest Esinevad püsivalt,
makrokliima foonil, eelkõige selge ilmaga, maalähedases õhukihis, fikseerimiseks vaja
erimõõtmisi 80. Kuidas mõjutavad kohalikku mikrokliimat reljeef, taimkate, rabamassiivid ja siseveekogud? Relfeefi mõju mikrokliimale: • Peamisteks reljeefi teguriteks nõlvade ekspositsioon ja reljeefi üldine liigestatus • Päikesekiirguse ümberjaotumine nõlvadel • Erinevused mullatemperatuurides • Väiksem ööpäevane temperatuuri amplituud künka lael, suurim nõos ja orus • Öökülmavaba perioodi pikkuse erinevused 40-50 päeva • Nõgudes suur õhuniiskuse ööpäevane käik, sageli kaste, hall, udu • Tuule väli on rohkem deformeerunud • Liigestatud reljeef suurendab õhu vertikaalset liikumist, pilvisust, sademeid • Sademete maksimum kõrgustiku tuulepealses osas, miinimum tuulealuses osas • Lumikatte ümberjaotumine nõlvadel Taimkatte mõju mikrokliimale:


• Taimkate raskendab soojus- ja niiskusvahetust võrreldes palja maapinnaga • Maapinnale langeb vähem kiirgust ja rohkem neeldub taimkattes • Temperatuuri ööpäevane amplituud on väiksem, õhuniiskus suurem • Maksimaalne ja minimaalne temperatuur ei esine mitte maapinnal, vaid kõrgemal • Metsas – tuul takistab õhuvoole, tuul on nõrgem. Luimkate on metsas ka õhtlasem, pakse,
pale tuule ärakannet. Samuti on lume sulamine aeglasem. Metsaservas on mirkokliima,
metsalagendikul samuti. Võrreldes lageda alaga in metsas suvel päeval jahedam, öösel
soojem. Ööpäevane temp amplituud väike. Rabamassiivide  mõju mikrokliimale: • Temperatuuri kõikumised tasandatud • Sõltuvus veetemperatuurist ja veetasemest • Põuasel ajal, kui raba “tolmab”, võivad temperatuuri kõikumised olla väga suured • Õhuniiskus on suurem, sageli esineb udu • Soomullad suvel kõige jahedamad, kevadel on pinnas kaua jäätunud Veekogude mõju mikrokliimale: • Temperatuuri kõikumisi tasandav toime • Suvel võib väike veekogu soojeneda enam kui õhk, talvine jää püsib järvedel kaua • Öökülmavaba periood on tunduvalt pikem • Sügisel esineb sageli udu • Tuuled tugevamad 81. Kuidas saavad inimesed mõjutada kliimatingimusi maakeral? Inimene mõjutab kliimatingumiusi majandustegevuse kaudu, mille mõju on kaudne. Näiteks
metsa maharaiumine, steppide õleskandmine, õlekarjatamine, fossiilste kütuste põletamine. 82. Millised on suurlinnade kliima iseärasused võrreldes maapiirkondade kliimaga? Suurlinnas väheneb atmosfääri läbipaistvus, otsekiirguse juurdevool ja efektiivne kiirgus.
Suurlinnad on kui soojasaared, kus miinimutemperatuur on kõrgem. Auramine ja õhuniiskus
väiksem. Esineb enam pilvi ja sademeid. Samuti tuule väi deformeerub ning esineb linnabriis. 83. Mille järgi on võimalik klassifitseerida maakera kliimasid?


Kliimatüüpide klassifikatsioone on välja töötatud väga palju. Kasutatakse õhutemperatuuri ja
niiskusrežiimi andmeid (sademed ja nende sessonseid käike). Kliimat saab eristada ka
lähtudes hüdoloogiast. 2 peamist klassifikatsiooni: köppeni ja geigeri klassifikatsioon ning
Allisovi klassifikatsioon. Klassiftseerida saab L. Bergi maastikulis botaanilise klassifikatsiooni alusel või botaanilise
kliima (de Candolle) klassifikatsiooniga. Botaanilise klassifikatsioon lähtub taimkattest. Selle
alusepaniaks oli de Candolle klassifikatsioon. Jagas taimkatted erinevatesse rümadesse:
megatermid (taimed, mis vajavad pidevalt kõrget temp), kserofiilid ( taimed, mis talvuda
põuda), mesotermid (taimed, mis vajavad aastaringselt mõõdukat temp), mikrotermid
(taimed, mis vajavad vähe soojust) ja hekistotermid (taimed, mis taluvad suuremal osal
aastast neg tempe). Vana-Kreekas kasutati lihtsalt 3 vööndi alusel klassifikatsiooni (troopikavööde, polaarvööde
ja parasvööde) 84. Millised on Köppeni kliimaklassifikatsiooni peamised lähtepunktid ja kriteeriumid? A – niiske troopiline vööde (kõikide kuude kesk t°>+18°C alati) – aastaringselt on soe. B – kuiv vööde C – mõõdukalt soe vööde (kõige külmema kuu temp -3°CD – boreaalne vööde (külmima kuu t°<-3°C) – seal kus esineb külm talv E – lumekliima (kõige soojema kuu t°<+10°C) – polaaraladele iseloomulik. Kui temp on
kõrgem kui 10 C (soojemal kuul) siis on võimalik metsakoosluste teke. Mida saab veel jagada üksikuid kliimavöötmeid niiskustingimuste alusel: f – ühtlane sademete jaotus aastas (niiske kliimavöötme puhul) w – kuiv periood esineb talvel (niiske kv. puhul) s – kuiv periood esineb suvel  (niiske kliimavöötme puhul) S – poolkuiv kliima (kuiva kliimavöötme puhul) W – ariidne kliima (kuiva kliimavöötme puhul) T – tundrakliima (kõige soojema kuu t°max>0°C) F – jääkliima (kõige soojema kuu t°max<0°C) – tegemist mandrijää tingimustega, nt
Gröönimaal, Antarktikas. või soojuse alusel: h – palav kuiv kliima (aastane kesk t°>+18°C) – tähistab troopilist kõrbekliima


k – jahe kuiv kliima (aastane kesk t°+22°C) – lähistroopiline või parasvöötme stepikliima a – palav suvi (soojem kuu t > +22C) b – jahe suvi (soojema kuu t° < +22°C) nt Eesti c – lühike jahe suvi (1-3 kuu t > +10 C) d – karm talv (külmima kuu t°<-38°C) nt Kirde-Siberis 85. Iseloomustada üksikuid kliimatüüpe Köppeni klassifikatsiooni alusel. Af kliima – see on troopiline niiske vihmametsakliima (igal kuul t>+18°C ja R>60 mm).
Hooajalised temp erinevused on väiksed ning päevane varieeruvus temperatuuril suur. Kõrge
niiskus ja pilved ei lase tmperatuuril tavaliselt väga kõrgeks küündida. Amazonase madalik,
KeskAmeerika idanõlvad, Kongo nõgu, Malai saarestik, Malaka ps. Am kliima – troopimine mussoonkliima (esineb kuiv aeg, 1-2 kuud R<60mm). Esimesest
kliimatüübist erineb, sest esineb ka lühike kuiv periood. Nt Lõuna-Ameerika kirderannik,
Hindustani ja Indo-Hiina edelarannik, Filipiinid. Üleminekuline kliima troopilistele laiustele. Aw kliima - savannikliima (kuiv periood pikem, vähemalt 3 kuud R<60mm). Esineb aladel,
kus põuaaega on märgatavalt rohkem kui sademete hooaega. Kuivperiood esineb talvistel
ajal. Nt Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika rannik, Kariibi meri, Aafrika, Hindustani ja
Indo-Hiina siseosad, Põhja-Austraalia. BSh – palav stepikliima (niikske/poolkuiv kliima). Nt Venetzuela, Somaalia BSk – jahe stepikliima (niiske/poolkuiv kliima)– preeriavöönd. Nt Patagoonia, Lõuna-Aafrika
sisealad, Euraasia stepivöönd BWh – palav kõrbekliima (kuiv kliima) – Sahara, Namibi, Araabia ps, Austraalia kürb, Iraani
kõrbed BWk – jahe kõrbekliima (kuiv kliima) – Usa, Argentiina, Sise-Aasia Cfa – niiske lähistroopika (ühtlane sademete jaotus, sooja suvega) – USA kaguosa,
Argentiina ja Uruguay ümbrus, Ida-Austaalia, Lõuna-Hiina, Lõuna-Jaapan, Musta mere
rannik Cfb – lääneranniku mereline kliima (ühtlane sademete jaotus, tüüpiline Euroopa
lääneranniku kliima, ulatab ka eesti äärmised lääneosad nt Vilsandi) . Lääne- ja
kesk-euroopa, Uus-Meremaa, LAV kagurannik, Kanada lääneranniks, Lõuna-Tsiili Cfc – lähisarktiline mereline kliima (ühtlane sademete jaotus, lühikse suvega ja pehme
talvega kliima) esineb ookeani rannikualadel – Alaska ja islandi lõunarannik, Kesk- ja
Põhja-Norra rannik


Csa – vahemereline mandrikliima (ebaühtlane sademete jaotus, kuiv ja palav suvi) –
Vahemerepiirkond, California siseosa Csb – vahemereline rannikukliima (ebaühtlane sademete jaotus, suvi on kuiv aga mitte nii
palav) . USA läänerannik, Kapimaa, Austraalia edelaosa Cwa – jaheda talvega mussoonkliima (talv on kuiv) – Brasiilia lõunaosa, Aafrika (Sambia,
Malawi jt.), Põhja-India, Hiina siseosad Cwb – jaheda suvega mussoonkliima – Transvaal, Zimbabwe Dfa – niiske mandrikliima palava suvega (ühtlase sademete jaotusega)– USA (Chicago,
Iowa, Nebraska), Donimaa Dfb – niiske mandrikliima jaheda suvega – Ida-Euroopa lauskmaa 50-60°N, Lääne-Siberi
lauskmaa lõunaosa, Suur-Järvistu, Lõuna-Kanada, Jaapani põhjaosa – valdav ka Eestis Dfc – lähispolaarne mandrikliima (lühikese suvega, maks 3 kuud suve jooksul kui kesk temp
10 kraadist kõrgem)– Kesk- ja Põhja-Kanada, Kesk-Alaska, Euraasia põhja pool 60°N,
Kamtšatka, Sahhalin Dfd – kohati Kesk-Jakuutia ja Kirde-Siber Dwa – palava suve ja külma kuiva talvega mussoonkliima – Põhja-Korea, Kollase mere
põhjarannik, Mandžuuria Dwb – jaheda suve ja külma kuiva talvega mussoonkliima – Amuurimaa ja Primorje Dwc – lühikese jaheda suvega ja külma kuiva talvega kliima Baikalimaast Ohhoota mereni Dwd – eriti karmi kuiva talvega kliima Kirde-Siber ET – tundrakliima - Kanada Arktika saarestik, Põhja-Jäämere rannik, Gröönimaa rannik,
Antarktika ps., Tulemaa EF – jääkliima – Gröönimaa siseosa, Antarktika 86. Millest on lähtunud Alissovi geneetiline kliimaklassifikatsioon? Kliimavöötmed eristuvad valitseva peamise õhumassi ja nende sesoonse vaheldumise
alusel. Õhumassid määravad ära kliima põhilise iselooomu 87. Millised on kliimavöötmed Alissovi klassifikatsiooni järgi? • ekvatoriaalne – aastaringselt mE – valitesb ekvatoriaalne õhumass • troopiline – aastaringselt cT või mT • parasvööde – aastaringselt cP või mP


• (ant)arktiline – aastaringselt cA (cAA) Üleminekulised kliimavöötmed: Lähisekvatoriaalne – suvel valitsev õhumassiks on mE, talvel cT või mT Lähistroopiline – suvel cT või mT, talvel cP või mP, suvel valitseb troopilne õhumass Lähis(ant)arktiline – suvel cP või mP, talvel cA (või cAA) Kliimavöötme sees eristatakse klimmatüüpe: mereline(ookealine), kontinentaalne, mandri
lääneranniku, mandri isaranniku ja kõrgmäestiku kliimat . 88. Iseloomustada üksikute kliimatüüpide kliimatingimusi ja nende levikut maakeral. Ekvatoriaalne kliima - Aastaringselt domineerib mE (mereline ekvatoriaalne õhumass, ITZC
on selle ilma kujundajaks) ja ekvatoriaalne konvergentsivöönd. Päikesekiirguse juurdevool
muutub vähe. Kuu keskmine õhutemperatuur jääb ühtlaselt vahemikku +24 kuni +28°C
(madaliku aladel). Ööpäevane temperatuuri amplituud 10-15°C (ei ole väga suur seega).
Suur auramine, suhteline õhuniiskus ei lange alla 70%. Suur aastane sademete hulk -
1000-3000 mm, kohati isegi enam (Debunsha 9655 mm), Sajab ühtlaselt, konvektiivsed
sademed iga päeva pealelõunal. Aastaaegade vaheldumine puudub (ainuke klimavööde kus
see nii on). Kõrgmägedes temperatuuri tase alaneb. Taimkattes ekvatoriaalsed vihmametsad Esinemispiirkond: Amazonase jõgikonna lääneosa, Colombia ja Ecuadori Vaikse ookeani
rannik ja Andid, Ginea lahe rannikuala, Kongo jõgikonna keskosa, Malediivid, Sri Lanka
lõunaosa, Malaka ps., Indoneesia (v.a. Väike-Sunda saarestik) Suurlinnad: Bogota, Lagos,
Singapur, Jakarta Kliima iseärasused kõrgmägedes: ööpäevase kesk õhutemp aastaringselt ca +13 C (max
25-30C, min alla nulli). Kõrguse kasvades temp langeb, sajab palju nins suur osa mäegedest
2-3km kõrgusel on mäed pilvedes, usumetsas nt Quito linn (nim igavese kevade linn) Troopiliste mussoonide kliima (lähisekvatoriaalne vööde) - Suvel (kõrgpäikese ajal)
domineerib mE, talvel troopiline õhk (cT või mT). Kaks korda aastas liigub üle ekvatoriaalne
konvergentsivöönd. Suvel on sajuperiood (kõrgpaikese ajal)(talvel kuiv period), kui aga
puhuvad passaattuuled on tegemist kuivema perioodiga. Talvel puhuvad passaattuuled,
suvel edela ja lõunapoolkeral loodetuuled. Õhutemperatuur ookeani kohal on kõrge (ca
25°C) ja sesoonselt vähemuutuv. Mandrite kohal on temperatuuri aastane amplituud suurem


ja suureneb pooluste suunas – suvel 25-28°C, talvel 15-25°C sõltuvalt laiuskraadist. Kõige
soojem aeg esineb enne mussooni saabumist, Indias näiteks maikuus (mitte päris suve
keskel, sest siis pilvine). Aastane sademete hulk 1000-3000 mm, kohati enam (Cherrapunjis
11020 mm). Sademed jaotuvad aastas äärmiselt ebaühtlaselt, näiteks Indias langeb
mussooni ajal 4 kuuga 90% sademete aastasummast. Taimkattes savannid ja
mussoonmetsad Esinemispiirkond: Lõuna-Aasia, Filipiinid, Põhja-Austraalia, Väike-Sunda saarestik, Aafrika ja
Lõuna-Ameerika 20°NS (v.a. ekvatoriaalne vööde), Panama, Costa-Rica Suurlinnad: Delhi,
Mumbai, Calcutta, Bangkok, Manila, Darwin, Kinshasa, Nairobi, Dakar, Caracas, Brasilia Lõuna-Aasias ulatub see vööde kõige kaugemale Troopiliste mägismaade mussoonkliima - Õhutemperatuuri keskmine tase madalam
sõltuvalt kõrgusest (N. Etioopia mägismaal kuu keskmised temperatuurid 15-20°C)
Temperatuuri suur ööpäevane amplituud. Esineb Etioopia mägismaal ning Boliivia ja
naaberriikide kõrgtasandikel (altiplano). Mägesid üldiselt iseloomustab ööpäeva suur temp
amplituud. Esineb saju ja põuaperiood. Passaatkliima (troopiline vööde) - Aastaringselt domineerib mT (nim ka ookeaniline kliima)
Passaattuuled puhuvad pidevalt, esineb ka passaatne inversioon (tõsusvad õhuvoolud on
takistatud ja sademeid eriti seega ei ole). Õhutemperatuur mõõdukalt kõrge ja kasvab
ekvaatori pool – suvel 20-27°, talvel 15-20°. Sademeid vähe (300-600 mm), palju sajab vaid
mägede tuulepealsetel nõlvadel (N. Mauna Loa ca 11000 mm) Esinemisalad: Kariibi mere saared, Florida, Havai saared jt. ookeanisaared 10- 30°NS,
Brasiilia, Austraalia ja KaguAafrika (Mosambiik, LAV) idarannik Suurlinnad: Sao Paulo, Rio
de Janeiro, Honolulu, Miami, Havanna, Brisbane Troopiliste kõrbete kliima - Aastaringselt domineerib cT. Kõrgrõhkkonnad põhjustavad
selge ilma. Suvekuude keskmine temperatuur väga kõrge (28-36°C, jahedam rannikul külma
hoovuse tõttu ja kergitatud aladel). Talvine temperatuur sõltub laiuskraadist (10- 22°C). Väga
suur temperatuuri ööpäevane amplituud. Sademeid väga vähe, alla 250 mm, enamasti veel
palju vähem. Sajab üksikute paduvihmadena korra üle mitme aasta. Esinevad ebapüsivad
tuuled, mis võivad põhjustada tuuleiile ja tolmutorme. Esinemisalad: Sahara, Araabia ps., Lõuna-Iraan ja -Pakistan, Lõuna-Aafrika siseosa,
Mehhiko siseosa, Austraalia sisealad, Paraguay, PõhjaArgentina Suurlinnad: Kairo, Karachi,
Johannesburg, Mexico. Troopiliste kõrbete läänerannik. Kliimat mõjutab külm hoovus. Suvel temp madalam ja
amplituudid väiksemad. Passaatse inversiooni tõttu sademeid eriti vähe (all 100mm aasta).
Maakera ühed kõige kuivemad kohad. Õhuniiskus on aga kõrge, 80-90% ning sageli esineb
udu Esinemisalad: Sahara läänerannik, Namibi kõrb, Austraalia läänerannik, Atacama kõrb,
California ps. ümbrus Suurlinnad: Lima, Luanda, San Diego, Casablanca


Lähistroopiline mandriline kliima – Sessoone valitseva õhumassi vaheldumine. Suvel
domineerib cT, talvel cP. Keskmine temperatuur suvel 25-30°, niiskus väga väike (mõlemas
õhumassis on niiskust vähe), talvel –5 kuni +5°C, ilm ebapüsivam. Sademete hulk aastas
100-500 mm, maksimum kevadel (sademete maks eelkõige Sise-Aasia aladel). Kevadel
ületab seda ala polaarfront, millega kaasneb ka sageli sadu. Seega kevadel on lühike
periood kus võib sadada. Taimkattes stepid, poolkõrbed ja kõrbed (selge niiskusepuuduse
tõttu, kuid rohkema taimestikuga kui troopilised kõrbed) Võrreldes troopiliste kõrbete aladega on seal talved oluliselt külmemad, suve on
enam-vähem sarnased. Esinemispiirkonnad: Väike-Aasia ps. ja Lähis-Ida siseosad, Mesopotaamia, Iraan, Pakistani
keskosa, USA mägine lääneosa ja preeriavöönd, Argentina lääneosa, Lõuna-Austraalia
Suurlinnad: Teheran, Bagdad, Kabul, Ankara, Damaskus, Phoenix, Las Vegas Vahemereline (lähistroopiline lääneranniku) kliima - Suvel domineerib cT põhjustades
palavat ja selget ilma, talvel mP koos aktiivse tsüklonaalse tegevuse ja ebapüsiva ilmaga.
Suvine õhumass cT kujuneb välja Sahara kõrbe kohal ja see toob kaasa ka kuiva palavat
ilma. Keskmine õhutemperatuur suvel ca +25°C (ookeani rannikul jahedam nt Portugalis,
Hispaania põhjarannikul), talvel +5 +10°C. Aastane sademete summa 500-1000 mm,
peamiselt sajab külmal poolaastal. Suvel sademed üsna nulli-lähedased. Läänest ida poole
kesk temp tõsueb, Nt kreekas võib kesk temp 25 kraadist olla isegi kõrgem. Talvel idapool
võib olla ka sademeid vähem, läänepool saab ka sademeid rohkem. Kõige kuivem Hispaania
kaguosas. Läänenõlvad saavad sademeid rohkem. Taimkattes igihaljad kuivalembesed
metsad ja põõsastikud. Domineeriv puu on Vahemere mänd. Põllumajandusik tegevus on
sessoonsuse tõttu erinev. Vili pannakse maha sügisel ja vegetatsioon toimub kogu
talveperioodi jooksul (temp piisavalt soe). Kevadel, kui temp juba piisavalt soe, toimub vilja
koristus. Nt apelisinid valmivad kevadel. Oliivid ja viinamarjad, aga kannatavad ära põuase
suve ja valmivad sügisel Esinemisalad: Vahemere piirkond, USA läänerannik, Kesk-Tšiili, Kapimaa, Edela-Austraalia
Suurlinnad: Rooma, Ateena, Istanbul, Beirut, Aleksandria, Los Angeles, San Francisco,
Santiago, Kaplinn Lähistroopiline mussoonkliima (niiske lähistroopika)- vahemereline idaranniku kliima.
Suvel domineerib idarannikul mT (mereline troopiline õhumasss), millega kaasneb suur
sademete hulk, talvel aga cP, vähem mP, põhjustades külma ja kuiva ilma. Keskmine
õhutemperatuur suvel ca +25°C, talvel –5 +10°C (oleneb kui kaugel ookeanist, talvel ookeani
juures soojem). Aastane sademete summa 600-1000 mm, sajab peamiselt soojal poolaastal.
Võrreldes mandri läänerannikuga siis mandri idarannikult tuleb ookeanilt piisavalt niiskus ja
seetõttu lopsakam taimkate. Taimkattes igihaljad ja heitlehised metsad. Põllumajanduslikult
aktiivne piirkond, nt enamik Hiina tasandikust. Esinemisalad: Suur-Hiina madalik, Lõuna-Jaapan, USA kaguosa, Uruguay, La Plata madalik,
Lõuna-Jaapan, Austraalia kagurannik ja LAV kaguosa. Suurlinnad: Shanghai, Tokyo, Sydney,
Washington, Atlanta, Buenos Aires Lähistroopiline ookeanikliima - Suvel domineerib mT, millega kaasneb kõrgrõhkkond,
selge, soe kuiv ilm nõrga tuulega. Talvel mP, millega kaasneb aktiivne tsüklonaalne tegevus,


ilm on pilvine, sajune ja tormine. Keskmine temperatuur suvel 15-25°C, talvel 5-15°C,
aastane temp amplituud väike. Esineb ookeanidel 35-45°NS Lähistroopiline kõrgmäestikukliima - Teravalt kontinentaalne kliima, jahe suvi, külm talv,
sademeid vähe, alla 100 mm. Suve temperatuur 10-15°C, talvel –20-0°C temp sõltuvalt
kõrgusest ja geogr. laiusest. Mägede tuulepealsetel nõlvadel võib sadada üsna palju (eriline
seaduspärasus) nt Tiibeti idapoolne osa. Väga kõrgete mägede puhul võivad ulatuda nii
kõrgele et on takistuseks läänevooludele ja seega võib esineda sademeid läänenõlval.
Esineb Tiibetis ja Sise-Aasia mägedes Parasvöötme kliima - Aastaringselt valitseb polaarne õhumass (nii mereline kui ka
kontinentaalne õhumass) ja läänevool, kuid esineb nii arktilise kui ka troopilise õhu
sissetunge. Päikesekiirguse juurdevoolu suured sesoonsed erinevused. Aktiivne tsüklonaalne tegevus. Muutlik ilmastik ja järsud ilmamuutused (järsud õhuvoolude
muutused). Parasvöötme mandrikliima - Aastaringselt domineerib cP, ilma mõjutavad kõrgrõhkkonnad,
eriti talvel. Suur aastane õhutemperatuuri amplituud – suvel +15 +25°C, talvel –5 –40°C
(kliima kus õhutemp amplituud on maakeral kõige suurem). Mida kontinentaalsem seda
suuremad temp amplituudid aastas. Sajab suhteliselt vähe – 200-600 mm aastas, kõige
enam suvel. Talvel valitsevad enamasti kõrgrõhkkonnad ja seega sajab vähe. Taimkattes
levivad põhja pool okasmetsad, lõuna pool stepid ja poolkõrbed. Esinemisalad: Siber, Kesk-Aasia, Mongoolia, USA Suur Järvistu piirkond, preeriavöönd,
LõunaKanada Suurlinnad: Taškent, Krasnojarsk, Novosibirsk, Irkutsk, Toronto, Chicago,
Winnipeg Parasvöötme mägipiirkondade kliima - Temperatuur langeb kõrguse kasvuga. Sajab
rohkem (enamasti lumena), kohati ka üle 2000 mm aastas, eriti palju mägede läänenõlvadel.
Mäed lumerohked, lumi sulab terve suve jooksul. Esineb Tianshanis, Altais, Kaljumäestikus
jt. parasvöötme mägedes Parasvöötme läänerannikukliima - Aastaringselt domineerib mP, läänevool. Temperatuur
suvel +15 kuni +20°C, talvel 0 +10°C (suheliselt soe võrreldes laiuskraadiga, Euroopas 0
kraadi isoterm jookseb põhja-lõunasuunas läbi Poola), amplituud väike. Sademete hulk on
suur, 600-1500 mm. Eriti palju mägede tuulepealsete nõlvadel (3000 mm), eriti alad mis on
avatud niisketele merelisele õhuvooludele. Taimkattes laialehised metsad. Esinemisalad: Lääne-Euroopa, Kanada läänerannik, Alaska lõunarannik, Lõuna-Tšiili,
Tasmaania saar ja Uus-Meremaa lõunasaar Suurlinnad: London, Pariis, Amsterdam,
Vancouver Parasvöötme üleminekukliima - Enamvähem võrdselt valitsevad nii mP kui ka cP, ilmastik
on väga muutlik. Üleminekukliima mereliselt mandrilisele. Euroopas ulatuslik põja-lõunasuunaline vöönd, kus ilmastik on muutlik. Võib esineda arktilise ja troopilise
õhumassi sissetungi. Õhumasside vaheldumine on suhteliselt intensiivne. Keskmine
temperatuur suvel +15 kuni +20°C, talvel 0 kuni -15°C, temp langeb läänest itta. Aastane
sademete hulk 500-1000 mm, langeb ida suunas. Taimkattes valitsevad laialehised ja
segametsad, metsastepp, stepp.


Esinemispiirkond: Eesti, Kesk- ja Ida-Euroopa Uuralini, Patagoonia. Suurlinnad: Berliin, Viin,
Budapest, Stockholm, Peterburi, Moskva, Kiiev Parasvöötme mussoonkliima (idaranniku kliima) – Sessoone õhumassivaheldus kus
soojal poolaastal domineerib mP (niiske õhk), külmal cP. Talvel selge ja pakaseline ilm,
temperatuur –5 –25°C. Suvel soe, aktiivne tsüklonaalne tegevus ja palju sademeid, +15
+25°C. Aastane sademete summa 500-1000 mm, sajab peamiselt soojal poolaastal.
Taimkattes liigirikkad segametsad ja taiga Esinemispiirkonnad: Kirde-Hiina, Korea, Põhja-Jaapan, Amuurimaa, Primorje, Sahhalin,
Kamtšatka, Kanada kaguosa. Suurlinnad: Peking, Seoul, Sapporo, Vladivostok, Montreal Parasvöötme ookeanikliima - Äärmuslikult mereline kliima, domineerib mP, läänevool,
aktiivne tsüklonaalne tegevus, pilves, sajune ja tormine ilm. Õhutemperatuuri aastane
amplituud väike – talvel 0 kuni +10°C, suvel +8 kuni +16°C. Sademeid on palju, 500-800
mm, maksimum on talvel kui tsüklonaalne aktiivsus on kõige suurem. Esinemispiirkonnad:
Atlandi ja Vaikne ookean 50-65°N, Lõunaookean 40-65°S, nt Island Lähisarktiline kliima - Talvel domineerib cA, suvel mP ja cP. Talv on pikk ja külm 0 kuni
–30°C. Ookeani lähedal nii külm pole, nullilähedal. Suvi on lühike (1-2 kuud), jahe,
öökülmadega, +5 kuni +15°C. Ookeanirannikul suvel keskmine temp madalam,
kontinentaalsetel aladel natuke kõrgem. Sademeid vähe, sest temp on madal ja
niiskusesisaldus väike, 100-400 mm. Esinemispiirkond: Island, Gröönimaa lõunaosa,
Euroopa põhjarannik, Siber 65-70°N, Kirde-Siber 60-67°C, Alaska ja Kanada 60-70°N,
Hudsoni lahe ümbrus ja Labradori ps. Arktiline kliima – aastaringselt domineerib cA ja külm ilm. Kesk temp suvel 0°C lähedal,
talvel –10 kuni –40°C. Kõige soojemaks piirkonnaks on Teravmägede õmbrus, kuhu tuleb
soe hoovus. Kõige külmemaks prks on see ala, mis jääb vastu Gröönimaad ja Põhja-Kanda
saarestiku ala (külm hoovus, mis liigub ekvaatori suunas). Sademeid 100-300 mm.
Esinemisalad: Aasia ja Põhja-Ameerika põhjarannik, Gröönimaa, Põhja-Jäämere saared Antarktika kliima - Valitseb cAA, püsiv kõrgrõhkkond sisemaal, tsüklonid rannikulähedasel
merel. Ehk ümbritseval merel on ilm ebapüsiv, kus esineb ka torme. Rannikulähedase mere
kohal on temp ka suurem, mis põhjusatab liustikutuule. Liustikutuuled mandrijää kohalt
(kõrgus merepinnast ca 3000 m) ranniku suunas. Keskmine temperatuur suvel –20
kuni–35°C sisemaal, 0 kuni –10°C rannikul. Talvel polaarööajal on kõikjal väga külm,
sisemaal –50 kuni –70°C, -15 kuni –25°C rannikul. Sademeid sisemaal alla 100 mm, rannikul
400-700 mm (kuna tsüklonid oma servadega mõjutavad rannikukliimat) 89. Mis on põhjustanud kliimatingimuste muutusi maakeral ja mille abil neid uuritakse? Kliima muutub siis, kui muutuvad teda kujundavad tegurid: päikesekiirgus, aluspind ja nende
kaudu atmosfääri tsirkulatsioon Paleoklimaatilised andmeallikad ja uurimismeetodid - Instrumentaalsed mõõtmised alates 18.
saj. Kirjalikud allikad, arheoloogilised andmed. Taime- ja loomajäänused meresetetes ja
mandrijääs. Järve- ja soosetted. Dendrokronoloogia. Õietolmuanalüüs (palünoloogia).


Isotoopanalüüs, kus võrreldakse O16 ja O18 isotoopide vahekorda meresetetes. Kui veetemp
oli madal, siis oli O18 osakaal suhteliselt suur ja vastupid. Raske vesiniku (deuteeriumi)
osakaal liustikusetetes 90. Millised on peamised mineviku kliima indikaatorid? Mineviku kliima indikaatoriteks on eeldused, et minevikus kehtisid samasugused seosed
ilmastiku ning taimkatte, fauna, kivimite murenemisprotsesside, mullatekkeprotsesside jm.
vahel, mis ka tänapäeval Sooja klimma tunnused olid näiteks lubjakivi, dolomiidi ja korallriffide esinemine. Samuiti ka
kivissõsi, priinsüsi, põlevvkivi ja fosforiidi teke. Leidub palju soojalembeliste taime- ja
loomaliikide jäänuseid (suur liigirikkus). Kuuma ja kuiva kliima tunnused olid näitkes soola ja kipsi lademed. Tuuletekkelised
pinnavormid. Kuivalembeste taimede jäänused, fauna vaene Kuuma ja niiske kliima tunnused - Alumiiniumimaagi (kaoliin, boksiit) rohke levik. Al2O3
tekib keemilise murenemise (porsumise) tagajärjel. Rauaoksiidi lai levik. Puude
aastarõngaste puudumine, suured puud ja lehed. Külma kliima tunnused - Keemiline murenemine nõrk, peamiseks on füüsikaline
murenemine, rohke murendmaterjali esinemine, säilivad lähtekivimi mineraalid (põldpagu,
vilgukivi). Savid peaaegu puuduvad. Glatsiaalsed setted (moreen) ja pinnavormid.
Rändkivide rohkus, igikeltsa kihid, jäälõhed. Liigivaene floora ja fauna, puudel aastarõngad Niiske kliima tunnused - turba- ja kivisöe lademed, hästiarenenud jõgede võrk,
jäänukjärved. 91. Tuua näiteid astronoomilistest, füüsikalistest ja geoloogilistest hüpoteesidest, mille abil püütakse seletada kliimamuutusi minevikus. ● Astronoomilised (Maa orbiidi ja pöörlemisnurga muutused) – Milankovici hüpotees: ○ Kolme maakera astronoomilise parameetri perioodiline muutumine
○ Maa orbiidi väljavenitatuse (ekstsentrilisuse) kõikumine - periood ca 100 000 aastat ○ Maakera telje ruumilise orientatsiooni muutused - periood ca 23 000 aastat
○ Maakera telje kaldenurga kõikumised - periood ca 41000 aastat ● Füüsikalised (päikesekiirguse hulga ja spektraalse koostise ning atmosfääri gaasilise koostise muutused) Nt aerosooli mõju kliimale. Väikesed vedelad ja tahked osakesed atmosfääris
neelavad päikesekiirgust, mis soojendab õhku samas peegeldavad kiirgust tagasi
kosmosesse, vähendades maapinnale jõudvat kiirgushulka. Nee on ka pidevad
pilvede tekitajad nind neelavad maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust, mis suurendab
kasvuhooneefekti. Sulfaatne aerosool satub atmosfääri fossiilsete kõtuste põletamisel, org aine
põletamisel (nt metsapõlengud), fõtoplanktoni elutegevuse käigus ja suurte
vulkaaniliset pusete käigus.


● Geoloogilised tektoonilised protsessid, mere ja maismaa muutused, hoovuste muutumine Näiteks: mandrite triiv, ookeani ja mandrite kontuuride muutumine. Mäetekkeprotsessid. Hoovuste muutumine. Maakera telje ja pooluste asukoha
muutumine 92. Milliseid tagasiside mehhanisme esineb atmosfääris? Veeauru - temperatuuri tõusu tagasiside - positiivne tagasiside Lume - albeedo tagasiside (positiivne) Negatiivne tagasiside: temperatuuri tõus - suurem auramine - rohkem pilvi - vähem
päikesekiirgust - temperatuuri langus 93. Kuidas on katastroofilised vulkaanipursked mõjutanud maa kliimat? Sulfaatne aerosool satub atmosfääri suurte vulkaanipursete käigus. Ehk siis suurim mõju
kliimale on nendes pursetes kus on suur väävli sisaldus. Väävel reageerib õhus veeauruga
ning tekib väävelhape, mis peegeldab valgust. Tekib nö väävlisudu. Väävilsudu ei lase
kiirgust läbi ning maapinna õhutemp tavaliselt alaneb. Lisaks väävlile lendub õhku ka tolmu,
tuhka ja teisi gaase, mis mõjutavad amtosfääri ja kliimat. 94. Kuidas kujunes välja maakera atmosfäär? Maakera tekkis pöörlevast gaasi ja kosmilise tolmu pilvest ca 4,5 miljardit aastat tagasi.
Tekkis aine ümberjaotumine gravitatsiooni toimel ning laamtektoonika. Atmosfäär ja
hõrsofäär tekkisid nagu ka maakoor, vulkaanilise tegevuse tagajärjel. Basaltlaavas
temperatuuril 1000°C ja rõhul 5000-10000 atmosfääri (17-35 km sügavusel) võib sisalduda
7-8% veeauru ja 1% muid gaase (CO2, SO2, lämmastik, kloor, metaan jt.). Algne atmosfäär
oli õhuke, kiirguslik tasakaal, keskmine temperatuur ca +5°C. Algselt domineeris koostises
veeaur. Hästi lahustuvad gaasid pesti kiiresti välja ning nõrgalt lahustuvad (CO2) jäid püsima.
Atmosfääri massi kasvades temperatuuri kõikumised tasanduvad, tuuled nõrgenevad.
Väiksema massi juures olid suured temperatuuri erinevused ekvaatori ja pooluse vahel.
Algses atmosfääris peaaegu puudud hapnik. Lämmastik sattus atm ammoniaagina, mis
lahustus vees ning vabalämmastik sattus atm org aine lagunemise käigus. Hapnikku hakkas
tulema atmosfääri alates alamproterosoikumist. Esimesed eluvormid maakeral 3,8-3,5
miljardit aastat tagasi (bakterid). Hapnik tekkis fotosünteesi käigus, algul kulus kohe ära
gaaside oksüdeerimiseks. 1,2 miljardit aastat tagasi oli hapniku osa atmosfääris 1/1000
praegusest. Vaba hapniku olemasolu võimaldas loomorganismide teket alates keskmisest
proterosoikumist. Vendis (üle poole miljardi aastat tagasi) oli hapnikku 1/100 võrreldes
tänapäevaga. Osooniekraani teke. 1/10 hapnikku tänapäevasest hiljemalt siluri lõpus.
Süsihappegaas sai atmosfääri vulkanismi tulemusena keemiliste reaktsioonide kaudu. CO2
atmosfääris kulub geo- ja biokeemilistes protsessides ning fotosünteesis. Taimkatte
arenguga CO2 sisaldus vähenes. Olulised kõikumised hilisemal ajal 95. Mis on tilliidid ja kuidas need annavad tunnistust kliimatingimustest väga varases maa ajaloos?


Tiiliit on iidne mandrijää sorteerimata sete (moreen), mis on läbi teinud tihenemise
(tsementeerumise), kohati metamorfismi. Ei esine kihistumist, sisaldab triibulisi rändkive.
Pärineb eelkambriumist ja paleosoikumist 96. Mida on teada eelkambriumi kliimatingimustest? Eelkambrium (krüptosoikum) – arhaikum, proterosoikum - Toimus atmosfääri ja hüdrosfääri
kujunemine, andmeid kliimast vähe. Esines geograafilist tsonaalsust. Kiirgusliku tasakaalu
korral temperatuuride erinevus +117°C kuni –242°C. Atmosfääri mass oli väike. Esines
jäätumisi. Õhutemperatuuri pidev tõusmine. Temperatuuri ööpäevase amplituudi vähenemine. Laiuseliste temperatuurikontrastide vähenemine, soojusliku inertsuse kasv.
Kliima kontinentaalsuse vähenemine. Kasvuhooneefekti järkjärguline kujunemine 97. Mis iseloomustab kliima kõikumisi paleosoikumis ja mis seda põhjustas? Hapniku osatähtus atm kasvas ja moodustus osoonikiht. CO2 osatähtsus vähenes ning
atmosfäär muutus läbipaistvamaks. Paleosoikumis esines klimaatiline tsonaalsus: ekvaatori
piirkonnas niiske vööde, sellest mõlemal pool ariidsed vöötmed, pooluste kohal mõõdukalt
niiske ja jahe kliima. Ekvaator paiknes tänapäevasega umbes risti. Pooluste piirkonnas
esines liustikke. Kambriumis oli kliima mõõdukalt soe ja kuib Gandvana mandril ning
elusorganbismid esinesid peamiselt meres. Kuna osoonikiht oli veel suhteliselt hõre esines
tugev UV kirgus. Ordviitsiumis taimkate levis maale ning merea arenesid selgrootud ja
korallid. Kliima muutus kuivemask ja jahedamas (jäätumise Saharas). Siluris toimus
kaledoonia kurrutusepohh. Meri taanuds ning kliima muutus kuivemaks. Taimkate ja
loomastik muustus liigirikkamaks. Moodustus kinedl osooniekraan ning hapnku hulk atm
lähenes tänapäevale. Devonis toimus P-Ameerika ja Euroopa ühinemine. Maailmamere tase
alanes ning kliima oli eriti kuiv ja palav. Toimus maismaataimestiku kiire areg nin tekkisid
metsad ja arenesid kahepaiksed. Karbonis arenes taimkate tormiliselt edai. Algul oli aga
mere pealetung, hiljem taanud. Tekkis Lauraasi manner 98. Mis on iseloomulik mesosoikumi kliimatingimustele? Mesosoikum (keskaegkond- Kriit, Juura ja Triias) – 250-65 milj. a.t. Suured muutused
elustikus – kujunevad välja paljasseemnetaimed ja hiljem katteseemnetaimed. Suurte
roomajate (sauruste) ajastu, esimesed imetajad ja linnud. Mäetekkeprotsessid nõrgemad,
peamiseks tektooniliseks sündmuseks Pangea ja Gondvana jagunemine. Jäätumist ei
esinenud. Triias oli ilm väga kuiv ja kontinentaalne ning lopsakas taimkate esines vaid
üksikutes piirkondades.Juuras mere transgressioon ning toimus suurte laiuste soojenemine.
Seega kliimaarinevused vähenesid. Juuras oli maismaataimestik taimestik juba lopsakas
ning liigirikas. Kliima oli niiske ja umbes 10 kraadi soojem tänapäevast. Polaaraladel oli
pehme kliima kus näiteks Gröönimaa oli kaetud okasmetsaga. Kriidi ajal toimus Pangaea
lõpplik lagunemine ning ulatuslik mete transgressioon. Jätkusid Juura ajastu kliimatingimused – soe ja niiske. Toimus aga meteoriidikatastroof, mis viis senise taimkatte ja
sauruste hävimisele. Kriidi lõpus oli soe kliima ning jääd ja liustikke polnud. Temp vahed
maakeral olid umbes 13 kraadi ning ümber maakera esines ekvatoriaalne hoovus.
Atmosfääri tsirkulatsioon oli palju väiksema intensiivsusega kui kaasajal. Passaattuulte
vöönd laiem pooluste suunas. Läänetuulte vöönd asetses poolustele lähemal. Tsüklonaalne
tegevus oli nõrgem


99. Mis oli peamiseks kliimatingimuste jahenemise põhjuseks kainosoikumis? Kainosoikum viimased 65 milj. a.t. Mandrite piirjooned kujunesid lähedasteks tänapäevastega. Orgaanilise maailma edasine areng, katteseemnetaimede ja imetajate
valdamine. Alpi-Himaalaja kurrutus. Kliima pidev jahenemine ja kuivenemine, mandrijää ja
mägijäätumise teke. Paleogeenis oli kliima pehme, sarnane kriidile, temperatuur 8-9° kõrgem
praegusest. Tethyse mere piirkonnas väga soe vööde, mõlemal pool seda paraskliima.
Liustikke polnud. Neogeenis Alpi-Himaalaja kurrutus, Tethyse mere kadumine. Kliima
külmenemine 5-10°C ja kuivenemine Loodusliku vööndilisuse mitmekesistumine. Algas Antarktika ja Gröönimaa jäätumine ning
mägiliustike tekkimine. Paakjää tekkimine Põhja-Jäämerel. Kvatenaaris mere ja maismaa
jaotus üldiselt sarnane tänapäevasega. Esinesid jääajad ja jäävaheajad, suured kliima
kõikumised. Antarktika ja Gröönimaa kattusid mandrijääga. 100. Mis oli iseloomulik kliimatingimustele pleistotseenis? Pleistotseeni nimetatakse jääaegade ajastuks. Jääajal ületas jäätunud maapinna osad kolm
korda praeguse, põhjapoolkeral aga 13 korda. Jäätumise pindala 55 milj. km2, sellest 23,9
Antarktikas, 23,9 Põhja-Ameerikas, 7,6 Euroopas ja 0,7 Siberis. Mandrijää paksus 1-2 km.
Neli peamist jääaega: günz, mindel, riss ja würm. Jääaegadel oli meretase enam kui 100 m
madalam tänapäevasest. Jäävaheaegadel mandrijää sulas, temperatuur võis olla kuni 7°C
soojem tänapäevasest, meretase kuni 10 m kõrgem. Maksimaalne jäätumine rissi ajal 150000-200000 aastat tagasi 101. Millised olid peamised kliimastaadiumid Läänemere ümbruses holotseenis? Subarktiline kliimastaadium - Toimus mandrijää sulamine ja kadumine. Tundratingimused.
Balti jääpaisjärv. Kliima külm. Billingeni katastroof 11600 aastat tagasi Preboreaalne kliimastaadium 10200-9300 a.t. - Jahe niiske kliima, tugev Põhja. Atlandi mõju.
Valitsesid kasemetsad. Joldia mere staadium. Soode tekkimine Kõrg-Eestis Boreaalne kliimastaadium 9300-7800 a.t. - Kontinentaalne kliima – kuiv, soe suvi, külm talv.
Männi-, lepa- ja kasemetsad. Antsülusjärv, kadus ühendus maailma-merega Atlantiline kliimastaadium 7800-4800 a.t. - Soe niiske kliima. Paar kraadi tänapäevast
soojem. Metsaga oli kaetud kogu Euroopa. Põhja-Jäämeri osaliselt jäävaba. Litoriinamere
staadium. Eestis laialehised metsad (tamm, pärn, jalakas, vaher, sarapuu, sanglepp,
künnapuu, sarapuu). Soode üleminek rabafaasi Subboreaalne kliimastaadium 4800-2800 a.t. - Toimus kliima jahenemine ja kuivenemine.
Looduslikud vööndid nihkusid ekvaatori poole. Jäätumine laienes Limneamere staadium. Eestis kliima kontinentaalsem, kuivem. Eestis hakkasid domineerima
kuusemetsad


Subatlantiline periood viimased 2800 aastat - Atlandi ookeani mõju suurenes, kliima niiskem,
merelisem, suved jahedamad, talved pehmemad, rohkem sademeid. Metsades Eestis mänd,
kuusk, kask, lepp. Märkimisväärsed kliima kõikumised, nn. väike jääaeg 102. Millised kliimakõikumised iseloomustavad ajaloolist aega viimase kahetuhande aasta jooksul. Kliimat kujundavad tegurid on olnud püsivad. Mere ja maismaa vahelisi muutusi vähe.
Kliimatingimused üldjoontes püsivad. Esines väiksemaid kõikumisi, mille selgem avaldumine
esineb äärmuslikes piirkondades. 1-3. saj. m.a.j. – Rooma riigi õitsengu aegne kliimaoptimum, soe kliima 4-9. saj. – kliima jahenemine ja kuivenemine 10-13. saj. – keskaja kliimaoptimum, soe ja niiske kliima, jäätumise vähenemine Väike jääaeg – 14-19 saj., Maunderi miinimum 1645-1715 Soojenemine alates 19. saj. lõpust 103. Milles seisneb tänapäeva kliima muutumine? CO2 konsentratsiooni tõus atmosfääris, samuti teiste saateainete ning tahkete osakeste
konts suurenemine. Kliima soojenemine, püsiva lumekatte langus. Märkmed Kuidas on seotud ookeanide tsirkulatsioon seotud maksimumidega ja õhuringlusega? Esiteks füüsiliselt. Kui on maakeral mingis piirkonnas püsivad tuuled (nt passaattuuled).
Need panevad siis ookeani pinnavee ka liikuma. Kui vaadata ookeani, siis lähistroopilistel
aladel on välja kuijunenud maks alad ja nende ümber tsitkulatsiooniringid. Need kujunevad
nii, sest tuuled puhuvad vastavas suunas. Samuti mõjutab mandrite olemasolu. Miinimumidel on väljakujunenud vastupäeva tsirkulatsiooniringid. Teine mõjutamine ookeani
ja atm vahel mõjub termiliselt (soe ookean oojendab õhku). Ning kolmas vastasmõju esineb
veeringes. Ookeani pinnalt aurab, õhku tuleb niiskust juurde ning ka vastupidi (sajud). Kuidas kujunevad maksimumid ja miinumumid? Peamine põhjus Hardley tsirkulatsioon (kõrgrõhkkonnad lähistroopikas), sest õhk laskub.
Miinimumid kuijunevad kui suvel maapind intensiivselt soojeneb ja seega ka õhk. Esinevad
tõsuvad õhuvoolud ning maapinnal kujunevad välja miinumumid. Mandrite kohal on üldine
tsirkulatsioon tugevas sõltuvusest aluspinnast. Kui on ookeanide kohal miinimumid, need
kujunevad, sest veepind on seal suhteliselt soojem kui õhk. Troopilised tsüklonid – kuidas moodustuvad, millist kahjumit teevad? Miks toimub
orkaani silma kõrval tugev õhutõusmine?


Troopiliste tsüklonitega kaasneb tugev tuul (võib olla 32 m/s (nim okraaniks) või isegi
rohkem) ehk siis purustav toime. Teine oluline neg mõju on tugevad vihmasajud ning
nendega kaasnevad üleujutused, mudavoolud ning maalihked. Parasvöötme tsüklon on
külma keskmega. Troopilises tsüklonis ei ole fronte ja kõige soojem on keskel. Troopilised
tsüklonid moodustuvad sooja ookeani kohal. Toimub intensiivne auramine ja õhk tõuseb.
Tõusev õhk kondenseerub, sellega vabaneb latentne energia, mis edendab veel selle
arengut (nimetataks positiivseks tagasisidemeks). Troopilises tsüklonis veeaur kondenseerub
ja õhk muutub soojemaksmer võrreldes kõrvaloleva õhuga. See muutus siis põhjustab selle
tsükloni tugevnemist. Tsükloni keskel leavad aset laskuvad õhuvoolud. Silma ääres on silma
sein, kus toimub kõige intensiivsem õhu tõus. Millest on tingitud madalrõhulohu teke? Miks nad venivad mingis piirkonnas nö välja? Madalrõhulohud on seotud frontidega. Frontide kohal või juures tsüklon venib pikemaks.
Seega frondi põhjustava pikkliku väljavenimist. Kuidas tekib tornaado (küma frondi ees)? Tornaado kujeneb äikesepilvest ning kus suured tuulepunangud esinevad külma frondi ees.
On olemas tornaadod, mis tekivad nö superelementide äikesetormidest, kus õhuvool on
hakanud pöörlema. Ja on olemas ka vesipüksid, mis tekivad vee kohal (need pole nö
supercellidest). Maapüside puhul saab pöörlemine alguse maapinnalt üles. Superelementide tormide puhul on vaja niiskust ja tuulenihet. Ehk erinevatel kõrgustel on
tuule kiirus erinev, mis hakkab keerisesse koonduma. Keeris algab seejärel vaikselt pilvest
allapoole vajuma (ei pruugi maapinnani jõuda) Kuidas tekivad lühilained? Atm ebastabiilsuse näide. Seda põhjustab aluspinna soojenemised ja ebatavalised,
ootamatud häiritused. Lühilaine tagajärjel tekib advektsioon. Milline peamine õhumass valitseb põhja-poolkera lähistroopilises vöötmes talvel? polaarne
õhumass Millises lähistroopilises kliimas on kõige külmemad talved? Kõrgmäestikukliima Kus on juuli keskmine õhutemperatuur kõrgem kui +25°C? Pariis, Peking, Los, Angeles,
Buenos Aires, Istanbul, Sydney