(refektoorium), magamissaal (dormitoorium) ja linnusepealiku (komtuuni) eluruumid. Tihti ümbritses siin siseõue ristikäik nagu kloostris. 3) Kui pikk on algselt olnud Tallinna linnamüür? Tallinna linnamüür oli algselt 2,35 kilomeetrit pikk. 4) Mitu torni oli Tallinna linnamüüril? Tallinna linnamüüril oli keskaja lõpul ligi 50 torni. 5) Mis on diele? Elamu tähtsaim ruum oli koda ehk diele, mille nurgas paiknes lahtine tulekolle. 6) Mis on dornse? Ainuke köetav ruum oli kojatagune tuba ehk dornse 7) Nimeta keskaegseid ühiskondlikke hooneid Tallinnas! *Tallinna raekoda *Suurgildide hoone. § 35 Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis 1) Millises Eesti kirikus võib näha romaanipärast ornamenti ja ristimiskivi (=ristimisnõu)? Valjala kirikus, kus ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Ristimiskivi on ka romaanipärane.
Keskaegne Eesti Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Millal ja milliste ajaloosündmustega seoses liitus Eesti Lääne- Euroopa kultuuriringiga? 13. sajandil, Muistse vabadusvõitlusega 2) Milline oli esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil Eestis? Romaani stiil. 3) Milline oli põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal? Gootika. 4) Kelle vahel oli Eesti jaotatud Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani? Nimeta nende toimumiseaeg? Saare-Lääne piiskopi, Tartu piiskopi ja Liivi ordu vahel. Jüriöö ülestõus 23. aprillil 1343. aastal, Liivi sõda 1558-1583. 5) Miks arenes väikeses Eestis välja mitu kirikuehituse koolkonda? Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili tekkimist. Üheks põhjuseks oli ka ehitusmaterjal – Põhja-Eestis ja Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. 6) Millised ehitustehnilised uuendused jõudsid nüüd Eestisse Lääne- Euroopast? Kelle kätega ehitati k...
KLAASIMAAL Vitraaz koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad, mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juurde, kirkad värvid, eesmärgiks jutustav sisu. Pilt. Chartres'i katedraal. Ilusa klaasakna madonna. Pilt. SainteChapelle. Külgvitraazid. SEINAMAAL, TAHVELMAAL (seoses Itaaliaga) Itaalia kirikutes rohkem ruumi seinamaalidele, kuna seal olid väikesed aknad. Giotto di Bondone (1266/1276 1337). Seinamaalide meister. Pilt. Giotto di Bondone. "Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast." Inimese kujutis on looduslähedane, tõetruu. Maastik/ruum tinglikum. Ruumilisus saavutatud figuuride asetusega üksteise taha. MINIATUURMAAL Kuni 14. saj.'ni taust tasapinnaline, figuuridel valgusvari. 14. saj. teisel poolel lisandub maastikulise fooni kujutamine. Tuntumad maalijad olid vennad Limbourgid. Pilt. (Vennad Limbourgid.) "Juuni". Miniatuur Berry hertsogi palveraamat. Miniatuurmaalidel olustikustseenid nin...
Kalamaja. The theatre performs both world classics and modern drama. It often shines the spotlight on new Estonian productions. Performances are given in different venues, and there is an outdoor stage for summer plays. Lai 23 is a typical merchant`s house in the Late Gothic style. It is a two-room building, the so- called diele-dornse house, in which a vestibule diele is a bigger room at the street side and a smaller living-room dornse stands behind it in the depth of the yard. 6 The central room in the house's street side part was a large, high-ceilinged entrance hall with a small kitchen under a mantle chimney. This type of chimney was unique to medieval homes, with a bottom section that widened to create a square space that would define the outlines of the small kitchen beneath it. The house also had one heated living room and several unheated rooms, basement rooms, and rooms upstairs for the storage of goods
TALLINN TOWN HALL Tallinn Town Hall is the only surviving Gothic town hall in Northern Europe. Built in the heart of Tallinn, next to a marketplace, the Town Hall has witnessed trade and social activities for over 700 years. It has still remained the most important representational building in town. The building history of the Town Hall goes back to the 13th century, but it acquired its medieval appearance in 140204. It was as early as 1248 when King Eric IV Ploughpenny of Denmark granted the Lübeck Charter to Tallinn. Relying on that document a town council was elected from amongst merchants of the Hanse and started convening in the Town Hall. It is possible to state on the basis of research findings that a meeting place of the magistracy and a goods depot in the form of a small, fortified town hall, constructed of local limestone, existed in its present location already in the mid-13th century. The town hall first mentioned in a re...
olla vaenlase eest paremini kaitstud. Linnakodanluse rikkus ja iseteadvus leiab väljenduse avalikes hoonetes raekodades, kohtumajades, tsunftide hoonetes jne. Gooti elamu näiteks võib tuua Põhja- Euroopa Hansa Liidu linnade nn diele-dornse tüüpi elamuid. Selle struktuuri määrasid kaks ruumi 1. diele(alam saksa k eeskoda), Kõrge talalaega ja kütmata kivipõrandaga ruum, mille seesmises nurgas asus mantelkorsten- leealune, kus valmistati süüa , ja 2. dornse (alamsaksa k tuba), diele hoone pikiteljel järgnev, kogu pere kasutada ruum, mis oli õhkküttega köetav keldrist hüpokausti kaudu. Elamu interjöör oli veel keskaja lõpus üsna kasin : põrand oli kivi või kahhelplaatidest, mida mõni jõukam kattis vaibaga, seinad olid krohvitud, mõnikord kaetud puupaneeli või kangastega, et vähegi isoleerida ülipaksude seinte rõskust. Üsna sageli on gooti elamutest leitud nii seina kui laemaalinguid. Mustrite motiivistik oli laenatud
Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1)Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinna ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Jagunes ka materjali järgi: 1)Paas, dolomiit 2)Punane tellis 3) põllukivi. Saaremaa kirikute näited: Valjala Martini, Kihelkonna Miikaeli, Kaarma Peetri, Püha Jaakobi, Muhu Katariina, Karja Katariina, Pöide Maarja kirik. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähedamale kui mujal Eestis. Siin oli rohkesti head loodusliku ehitusmaterjali paasi ja dolomiiti. Tallinna kolme suurema kiriki Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune. Esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 1500 aastatel oli Oleviste torni pikkuseks 159m, kuid 1625. Aastal süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisu...
Tallinna vanalinn Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud.Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud ...
Gootika 13.saj vallut saks ordurüt ja tan kun sõdal est alad. Liidet est Lääne-europ areng ja toim olulisd muutused kunstis 1)I meist tlid koos saks ja tanlsega ning edaspidi loodi suur osa professionaalsest kunst mitte est poolt. 2)uut spetsialist kaudu tungis est üleeurop kunst mõju,erit gooti stiil. 3)toodi sisse sidematerjali kasutam kiviarhitekt.- kivimüür,kaarte,võlvide lubimördi abil ehitam oskus. P-Est ja Saarem said valdav ehitusmaterj paekiv, L-Est pun tellis ja põllukiv. Est gootik ei sarnane pariisi ümbruse gootik,vaid on selle lihtsust variant. 2.etapp est gootikas-1) 13-14.saj keskp-vara ja kõrggootik 2) 14.saj keskp-16.saj II veerand-hilisgootik linnusetüübid: 1)mäenõlva järgiv müür-kasut looduslikke kaitsevõimal nn äralõikelin v neemiklin. Tartu,otepä, lihula 2)torlin-sobis väiksem kaitsemeesk, ehit ka vasallide kindlust maaelamutex (vasalllin) taastatud kujul Paide(13saj) Vao tornlin(14) kiiu torn (16) 3)Kastell-lin- ko...
KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks. DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417. aastal – marmor üle 2 m, vabafiguur- s.o. praktiliselt sõltumata arhitektuurist, rakendatud kontraposti pärast 1000 aastast vaheaega- eeliseks-> muu...
Sissejuhatus. Stiilide teke ja arenguetapid. Ülevaade periodiseeringust. Sisekujundus ja disain igapäevakultuuri üks osa ja ühiskondliku mõtte väljendaja. Mesopotaamia – Kahejõemaa. Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4. at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala – põllumajandus – tugines hästikorrastatud niisutus-süsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: Sumeri ja sumeri akadi kultuur 4000.–1830. a eKr Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopota...
Kiek in de Kök Läänemeremaade võimsaim kaitsetorn Kiek in de Kök rajati oma esialgsel baroksel kujul aastatel 1475-1483. Torni nimi esines esmakordselt 1577. aastal. Sellest ligi 38 meetri kõrgusest ehitisest võis vaadata läbi avarate alt laienevate mantelkorstnate lähedalt asetsenud majade köökidesse. Niisama hästi võis silmata vaenlase tegevust tema ,,köögis", s.t lähtepositsioonidel. Esimene korrus oli ehitatud laoks. Alguses paiknes ka torni sissepääs esimesel korrusel. Torni ülemised korrused olid ehitatud kaitsekorrusteks. 1760. aastal kasutati sõjalise tähtsuse kaotanud torni laona, elamuna, arhiivihoidlana. XX sajandi algul olevat siin treeninud esimesed eesti raskejõustiklased. Uued valdajad muutsid torni ilmet, osa laskeavasid muudeti akendeks, ehitati vaheseinu, seinakappe jne. Nende torni ilmet rikkuvate ümberehituste kõrvaldamiseks tehti 1958. aastal osalisi remontrekonstrueerimistöid. 1968. aast...
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad...
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras ...
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise ...
säilinud üpriski palju. Diele tähendab maja esimest ruumi – tänavapoolne ruum, kõrge tuba, mis võis omada paljusid eesmärke. Diele taganurgas on asunud keskaegse hoone köögiosa, mis on pealt kaetud mantelkorstnaga. Tuli, mis mantelkorstna all oli, soojendas kogu dielet. Diele teises nurgas asub trepp, mis viib maja ülemistele korrustele, kus asusid kaupmeeste kaubalaod ning igasugused muud tagavarad. Ülemisi ruume ei köetud. Diele taga asub teine ruum, mis on dornse, mis on olnud magamis- ning eluruum. Tagumine ruumi oli ühtlasi ka omaette köetav. Maja keldris asus hüpokaust ahi, mis soojendas dornset. Esimene korrus on elukorrus, kuid ülemised korrused olid kasutusel laoruumidena. Selliseid hooneid ehitasid tavaliselt kaupmehed ning nad hoidsid oma kaubavarusid ülemistel korrustel. Linnahoonete küttekolded Leeasemed olid enam-vähem nelinurksed alused, mille peal tehti tuld ning valmistati ühtlasi ka süüa
korrusel paiknesid kirik , rüütlivendade koosolekuruum, s öö gisaal, maga missaal ja linnusepealiku eluruumid. Tihti ümbritses siin sise õue ristikäik nagu kloostris. Kui pikk on algselt olnud Tallinna linnamüür? Tallinna linnamüür oli algselt 2,35 kilo m e etrit pikk. Mitu torni oli Tallinna linnamüüril? Tallinna linnamüüril oli keskaja lõpul ligi 50 torni. Mis on diele? Elamu tähtsaim ruum oli koda ehk diele, mille nurgas paiknes lahtine tulekolle. Mis on dornse? Ainuke köetav ruum oli kojatagune tuba ehk dornse. Nimeta keskaegseid ühiskondlikke hooneid Tallinnas! *Tallinna raekoda *Suurgildide hoone. Millises Eesti kirikus võib näha romaanipärast ornamenti ja ristimiskivi (=ristimisnõu)? Valjala kirikus, kus ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel ro maanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Ristimiskivi on ka ro maanipärane. Miks on Tartu Jaani kirik läinud Eesti keskaegse skulptuuri ajalukku?
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis....
kõrgete servjoonvõlvidega kahelööviline ruum, milles on sirge peatrepp. Mitmeosalise prifileeringuga vööndkaared, ristikujulise põiklõikega kapiteelid, trapetsilised seinakonsoolid ja põhjaseina kõrgete akende lintvuugistikuga raidplaendid. Kodanikesaali lõunaseinas oli kaks seestpoolt suletatavat profatti ehk käimlakambrit kuna põhiliselt kasutati saali pidulikel puhkudel ning teatavasti kaasnes söömingutega ka kõvasti joomist. Raekoja kõige tähtsam ruum oli aga raesaal ehk dornse, mis võrreldes eeskojaga oli veidi madalam ja ametlikum. Kahelöövilise saali võilvide tippe kaunistasid kaks ümarata ornamendiga päiskivi, mille kaudu sai saali tuulutada. Nagu peaportaali uksepealselgi, nii oli ka raekojast raesaali viiva portaali kohal niss, mille algsest sissut pole säilinud mingeid andmeid. Raesaali sisekujundust lähtus eelkõige tema funktsioonist. Keskaegsest sisustusest olid kõige olulisemad pikad nikerdatud pingid. Säilinud on 14. sajandi lõpust ja 15
1517. aastal ostsid maja mustpead, varsti ehitati ka uus võlvimata laega saal, mille aknaorvades on tänini säilinud renessanslikke maalinguid. Maja on loodusliku asendi tõttu mitmetasandiline: Pika tänava pool asuvad hoone ruumid moodustavad hoone alates 3. korrusest, samas kui Pühavaimu tänava poole avanevad ka 1. ja 2. korrus. 1597. aastal tehti suurem ümberehitus, mille käigus kujundas ehitusmeister- kiviraidur Arent Passer suure saali tarbeks pikendatud fassaadi ja dornse osa Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Kadus keskaegne petikutega viil, mis ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati uut raiddekoori: suured reljeeftahvlid (Kristus ja allegoorilised naisfiguurid Õiglus ja Rahu), lõvi- , soku- jm. maskid ja maskaroonid korruste vahet markerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akendevahelisel seinapinnal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
