(refektoorium), magamissaal (dormitoorium) ja linnusepealiku (komtuuni) eluruumid. Tihti ümbritses siin siseõue ristikäik nagu kloostris. 3) Kui pikk on algselt olnud Tallinna linnamüür? Tallinna linnamüür oli algselt 2,35 kilomeetrit pikk. 4) Mitu torni oli Tallinna linnamüüril? Tallinna linnamüüril oli keskaja lõpul ligi 50 torni. 5) Mis on diele? Elamu tähtsaim ruum oli koda ehk diele, mille nurgas paiknes lahtine tulekolle. 6) Mis on dornse? Ainuke köetav ruum oli kojatagune tuba ehk dornse 7) Nimeta keskaegseid ühiskondlikke hooneid Tallinnas! *Tallinna raekoda *Suurgildide hoone. § 35 Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis 1) Millises Eesti kirikus võib näha romaanipärast ornamenti ja ristimiskivi (=ristimisnõu)? Valjala kirikus, kus ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Ristimiskivi on ka romaanipärane.
6.Kus asus Eesti esimene konvendihoone? Eesti esimene konvendihoone asus Tallinna linnuses. 7.Kuidas nimetakse tugevasti müürijoonest eenduvaid torne? Milleks neid vajati? Tugevast müürijoonest eenduvaid torne nimetatakse flankeerivateks tornideks (suurtükitornideks). Neid vajati vaenlase vastu võitlemiseks, tänu neile sai tulistada piki müürijalamit. 8.Milline oli ruumide jaotus Tallinna hilisgooti kaupmehemajas? Mida tähendavad sõnad “diele” ja “dornse”? Diele ehk koda, mis oli elamu tähtsaim ruum, see oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehel, kes seal kliente vastu võttis, aga ka köögiks ja söögitoaks. Dornse oli kojatagune tuba, mis oli ainus köetavruum. 9.Millega kaunistati Tallinnas keskajal elamute fassaade? Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse niššiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn. etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda sümboolset teksti või kujutist
are needed to see this picture. 18. 19 20. 21. Konvendihoone- 14. Sajandil valitsevaks korrapärane linnusetüüp. Pärit preisimaalt. Nelinurkne siseõu, millel neli tiiba ja kolm korrust. 1 korrus: majapidamisruumid, 2 korrus: söömine, magamine, kirik, koosolekud, kindluspealiku ruum, 3 korrus: kaitsekorrus. Diele- koda (seal oli lahtise koldega mantelkorsten) Dornse- kojatagune, kaminaga köetav ruum Kastell-linnus nelinurkse müüriga piiratud ala Tornlinnus- sobis väiksemale kaitsemeeskonnale. Ajastule iseloomulikult oli soodsaim rünnata ülevalt alla ja kivist torni sai edukalt kaitsta. Ehitati tihti ümber kaitsekraave. Tornikujuline Neemiklinnus- müüri ja kraaviga eraldatud osa mäest; müür ehitati piki mäeharja, mis kulgeb enamasti korrpäratult looklevana Etikukivi- asetsesid tihti väljas trepi kõrval, mis kandsid omaniku nime, vappi,
towers and mills along the Old Town walls and Salme Cultural Centre in the nearby suburb of Kalamaja. The theatre performs both world classics and modern drama. It often shines the spotlight on new Estonian productions. Performances are given in different venues, and there is an outdoor stage for summer plays. Lai 23 is a typical merchant`s house in the Late Gothic style. It is a two-room building, the so- called diele-dornse house, in which a vestibule diele is a bigger room at the street side and a smaller living-room dornse stands behind it in the depth of the yard. 6 The central room in the house's street side part was a large, high-ceilinged entrance hall with a small kitchen under a mantle chimney. This type of chimney was unique to medieval homes, with a bottom section that widened to create a square space that would define the outlines of the small kitchen beneath it.
century. The town hall first mentioned in a real estate record in 1322 had a large meeting room (consistorium) and, considering the times, a huge warehouse (cellarium civitatis). Three walls and seven windows representing Tallinn's oldest secular architecture have come down to our days from that building. In the first quarter of the 14th century the existing building was extended and the basement enlarged. The so-called diele-dornse (front-back room) system was established. In 1346 the King of Denmark handed over his supremacy over Estonia to the Teutonic Order. As a member of the Hanseatic League, Tallinn gained control of trade with the East by the so-called goods yard right. Fast development of trade and economic prosperity led to the need for new utility rooms in the Town Hall and its more dignified appearance. In 137174 the Town Hall acquired its full present-day length and ground floor volume. From that
asemel oli XIII saj 1000 ja XIV saj 4000. Suuremates Euroopa linnades- Gentis, Antverpenis, Brüsselis- elas tol ajal 50 000- 100 000 elanikku. Nagu enne linnust, ümbritses nüüd ka linna linnamüür, et olla vaenlase eest paremini kaitstud. Linnakodanluse rikkus ja iseteadvus leiab väljenduse avalikes hoonetes raekodades, kohtumajades, tsunftide hoonetes jne. Gooti elamu näiteks võib tuua Põhja- Euroopa Hansa Liidu linnade nn diele-dornse tüüpi elamuid. Selle struktuuri määrasid kaks ruumi 1. diele(alam saksa k eeskoda), Kõrge talalaega ja kütmata kivipõrandaga ruum, mille seesmises nurgas asus mantelkorsten- leealune, kus valmistati süüa , ja 2. dornse (alamsaksa k tuba), diele hoone pikiteljel järgnev, kogu pere kasutada ruum, mis oli õhkküttega köetav keldrist hüpokausti kaudu. Elamu interjöör oli veel keskaja lõpus üsna kasin : põrand oli kivi või
Sajandil ning Toompea ja all-linn moodustasid ühtse kaitsesüsteemi. Siiski olid need rahu ajal seisuslikel põhjustel suhteliselt omaette. Tallinna kaitsesüsteemis omandasid erilise tähenduse võimsad suurtükitornid Kiek in de Kök ja Paks Margareeta. Diele oli elamu tähtsaim ruum. Oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehele, kes seal kliente vastu võttis, aga ka köögiks ja söögitoaks. Koja nurgas oli lahtine kolle ja selle kohal kõrge mantelkorsten. Dornse oli kojatagune tuba ja ainuke köetav ruum. Ahi asus keldris ja soe õhk pääses tuppa põrandas olevate avade kaudu. Petik- Kõrge teravkaarne niss Etikukivid- Kandsid maja omaniku nime, vappi, majamärki või mõnda sümboolset teksti või kujutist. Vanalinnas on ka säilinud mitu keskaegset ühiskondlikku hoonet ning nende hulgas on kauneim raekoda, mis kehastas jõuka linna enesekindlust ja väärikust. Raekoda hakati ehitama juba 13. Sajandi lõpus, kuid praeguse kuju sai alles 15
keskel) ehitati kirikuhoone ümber kolmelööviliseks basiilikaks. Kirik ja suur osa Toompea hoonestusest hävis 1684.aasta Toompea tulekahjus. Toomkiriku gooti stiilis tornikiiver hävis ning aastatel 17781779 ehitati uus barokkstiilis tornikiiver. Tallinna raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. 14.sajandi I veerandil pikendati olemasolevat hoonet ning laiendati keldriruume. Tekkis nn diele- dornse (eesruum ja tagakamber) süsteemis ruumijaotus. Aastatel 1402-1404 ehitati olemasolev raekoda, järgides varem väljakujunenud suurust ning vundamentidega määratud ruumijaotust, kahekorruseliseks pidusaalide ja tööruumidega esindushooneks. Hoone idaossa püstitati torn. Eenduv peakorrus toetati kaaristule, mis andis avarust peakorruse saalidele. Ehitusmeister Ghercke juhtimisel sai raekoda oma tänaseni püsinud arhitektuurse lahenduse. Toonastest ehitustöödest on
saj. keskaegn elumaj on 3nurxe sadulkatusega, tihedast teise maja kõrvale. Majad olid sarnased,õige oli ehit nii nagu teised samast seisust inim olid ehit. Kordusid mõned-ül kaunistada- 1 motiive on kõrge teravkaareline petikniss. Kui maja ukseni viis trep(etikuosa) seisid kõrval etikukivid, mis kands omaniku nim, vappi, majamärk, sümbol textid v kujut. Sisekujund: olulisim korrus oli I- asus tähts rum eeskoda(Diele) ning ainuk köetav rum, kojatagun elutuba (Dornse). Diele oli võõrastetoajaox ja töörumix kaupmehele, keal seal klien vastu võtis aga ka köögix ja söögitoax. Koja nurgas lahtin kolle ja sel kohal kõrge mantelkorsten. Kojatagust elutub köet keldrist(kalorifeerküte), soe õhk läbi avade. Ülem korr laoruumid. N: Linnateatri hoone, Linnamuuseumi hone, Matkamaja, Piiskopimaja vanaturukaelas. Linnakindlust,militar arhit tlin- põh talin oma 48tornist säilind 26ga ja 2km pik ringmüür u 2/3. tlin kinlust algas 13
Eesti ainsana basiilikana säilinud Urvaste- seal ka võlvid, suur kooriruum, Kindlusarhitektuur Tallinna südalinnas kaitsemüürid, sealt torne säilinud, nt. Paks Margareta ja Kiek in de Kök (suurtükitornid) konvendihoone säiln. Kuressaares Suurgildi hoone- 15. saj. alguses, tähtvõlvidega saal Tln raekoda-petikud seal hoonetel, etikud-terrassid maja ees. Kodanike majad 3 korruselised: koda(diele)võõrastetoaks ja tööruumiks, köök, kamin seal, koja taga ainuke köetav tuba(dornse) II-III korrus laoruumid.. asusid petikud , fassaadi kaunistati, majamärk-vapp vms, Tartu kaitsemüürist 50 m. Emajõega parall. bot. aia juures linnuseid ~50 olnud, kastell-linnused enamasti, keskseks hooneks konvendihoone restaureeritud linnused: Narva, Haapsalu, Rakvere, Paide l. ainult torn. Suurim kastelll. Viljandis(varemetes) Gooti kujutav kunst Eestis vanimad skulptuuri- ja maaliteosed Valjala kiriku lääneportaal- romaanipärane veel, seal ka ristimisnõu teada 13. saj. lõpus E
Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht. Väljakult hargnesid tänavad linnaväravate suunas. Tsunfti- ja gildihooned püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Keskajal olid eriti hansalinnas levinud diele-dornse tüüpi elamud. Ruumikujundus. Gooti katedraali interjöör on kõrge, hele ja pidulik, see on liigendatud ühtse ruumina, tervikuna, mis on jagatud väiksemate vormide abil. Kogu liikumine on suunatud ülespoole, väljendades tungi jõuda taevasse ning rõhutades vaimu ja valguse omavahelist seost. Võrreldes romaani kirikutega avaldab gooti katedraalide interjöör sisenejale tunduvalt rohkem mõju - üheks peamiseks põhjuseks on kesklöövi suur kõrgus
Kööginurga all keldris paiknesid hüpokaustahjud, mis ühtlasi soojendasid peretuba ja dornset, kust pääseb siseportaali kaudu tagamajja (bikamer). Keskaegse elamu interjöör taastati aastail 1968-1975 Teddy Böckleri juhtimisel teostatud restaureerimistööde käigus. Lai 29 Kinnistul asunud väikest hoonet mainiti ürikuis XIV-XV sajandi vahetusel, 1413. aastal ehitati hoone suureks diele-dornse tüüpi kivimajaks. On üks huvitavamaid ja enamtuntud vanu 15. sajandi elumaju Tallinnas. 1683. aastast kuni Teise maailmasõjani kuulus elamu perekond Hueckile. Peahoonega liitunud väravahoone hävis Teises maailmasõjas, selle asemele ehitati 1950. aastal arhitekt A. Kukkuri poolt uus väravamaja. Sellest ajast kasutas hoonet Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, praegu aga AS Restor ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus. Üks paremaid hästisäilinud näiteid Tallinna
· Vastseliina ja laiusel tulirelvadele kohandatud tornide jäänused · Säilinud palju maju Tallinna raekoda, kodanikesaal, Suurgildi hoone (kasutati välisseinal petikuid), tammepuust uksed, lõvipeaga uksekoputid, Oleviste gildi tähtvõlvid, Tallina majadel ka lahtised terrassid etikukivid · Kolme õe kompleks hetkel luksushotell UNESCO kaitse all, vanalinn · Kodanikumaja, 1 korrus käsitöölise, kaupmehe kauplus (diele), 2 korrus köetav ruum (dornse), 3 korrus laoruumid, panipaigad Itaalia vararenessansi skulptuur Lorenzo Ghiberti · Valiti võitjaks, kes saab valmistada Firenze toomkiriku ees seisva väikse ristimismaja põhjapoolsema pronksukse (võistlustööks Iisaku ohverdamine) 28 reljeefi (kullatud), GOOTI STIILIS · Sai valmistada ka idapoolsed uksed, 10 reljeefi, raamid nelinurksed, kasutas tsentraalperspektiivi, Michelangelo nimetas neid Paradiisi väravateks Donatello
Margareeta. Ühiskondlikud hooned • Keskaegne ilmalik ehituskunst on kõige paremini säilinud Tallinna vanalinnas • Vanalinnas on säilinud tänava võrk, kinnistute piirid. • Põhijoontes säilinud ka keskaegne ruumijaotus vanalinna hoonetes. Kaupmehemaja • Elamu tähtsaim ruum oli koda („diele“), mis täitis võõrastetoa, tööruumi, köögi ja sööitoa ülesandeid. • Kojatagune tuba „dornse“ oli ainus kõetav ruum majas. • Ülemistel korrustel olid laoruumid, kuhu pääses kojuast trepi kaudu. Elamute fassaadid • Majad olid sarnased, sest keskajal peeti omapäratsemist häbiväärseks. • Elamute fassaade kaunistati „petikute“ ehk kõrgete teravkaareliste niššidega ja „etikukividega“ (ukseni viiva trepi külgedel olevate kivipinkide raid tahvlitega) • Mõnikord kaunistati ka majasiseseid ukseavasid ehk siseportaale.
vaenlast). 6.Kus asus Eesti esimene konvendihoone? Eesti esimene konvendihoone asus Tallinna linnuses. 7.Kuidas nimetakse tugevasti müürijoonest eenduvaid torne? Milleks neid vajati? Tugevast müürijoonest eenduvaid torne nimetatakse flankeerivateks tornideks (suurtükitornideks). Neid vajati vaenlase vastu võitlemiseks, tänu neile sai tulistada piki müürijalamit. 8.Milline oli ruumide jaotus Tallinna hilisgooti kaupmehemajas? Mida tähendavad sõnad "diele" ja "dornse"? Diele ehk koda, mis oli elamu tähtsaim ruum, see oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehel, kes seal kliente vastu võttis, aga ka köögiks ja söögitoaks. Dornse oli kojatagune tuba, mis oli ainus köetavruum. 9.Millega kaunistati Tallinnas keskajal elamute fassaade? Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse nissiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn. etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda sümboolset teksti või kujutist
säilinud üpriski palju. Diele tähendab maja esimest ruumi – tänavapoolne ruum, kõrge tuba, mis võis omada paljusid eesmärke. Diele taganurgas on asunud keskaegse hoone köögiosa, mis on pealt kaetud mantelkorstnaga. Tuli, mis mantelkorstna all oli, soojendas kogu dielet. Diele teises nurgas asub trepp, mis viib maja ülemistele korrustele, kus asusid kaupmeeste kaubalaod ning igasugused muud tagavarad. Ülemisi ruume ei köetud. Diele taga asub teine ruum, mis on dornse, mis on olnud magamis- ning eluruum. Tagumine ruumi oli ühtlasi ka omaette köetav. Maja keldris asus hüpokaust ahi, mis soojendas dornset. Esimene korrus on elukorrus, kuid ülemised korrused olid kasutusel laoruumidena. Selliseid hooneid ehitasid tavaliselt kaupmehed ning nad hoidsid oma kaubavarusid ülemistel korrustel. Linnahoonete küttekolded Leeasemed olid enam-vähem nelinurksed alused, mille peal tehti tuld ning valmistati ühtlasi ka süüa
korrusel paiknesid kirik , rüütlivendade koosolekuruum, s öö gisaal, maga missaal ja linnusepealiku eluruumid. Tihti ümbritses siin sise õue ristikäik nagu kloostris. Kui pikk on algselt olnud Tallinna linnamüür? Tallinna linnamüür oli algselt 2,35 kilo m e etrit pikk. Mitu torni oli Tallinna linnamüüril? Tallinna linnamüüril oli keskaja lõpul ligi 50 torni. Mis on diele? Elamu tähtsaim ruum oli koda ehk diele, mille nurgas paiknes lahtine tulekolle. Mis on dornse? Ainuke köetav ruum oli kojatagune tuba ehk dornse. Nimeta keskaegseid ühiskondlikke hooneid Tallinnas! *Tallinna raekoda *Suurgildide hoone. Millises Eesti kirikus võib näha romaanipärast ornamenti ja ristimiskivi (=ristimisnõu)? Valjala kirikus, kus ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel ro maanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Ristimiskivi on ka ro maanipärane. Miks on Tartu Jaani kirik läinud Eesti keskaegse skulptuuri ajalukku?
ulatunud juurdeegitisega täiendati. Uus ruumirikkam hoone oli ühekorruseline. Peafassaadiks oli kaaristu tagasein, kuhu praegugi avanevad mõned tookordse hoone keldriaknad. Kelder ise oli pisut madalam ja võlvimata. Suuremal või vähemal määral säilinud välismüüristiku kõrval on tookordsest raekojast pärit ka kaks ümarkaarse ülaosaga ava kaaristu tagaseinas. Ruumijaotuselt võiks selles kitsas, kuid pikas hoones eeldada üldlevinud diele-dornse- süsteemis siseplaneeringut, lääne poolset suuremat eeskoda ja ida poolset väiksemat raekambrit. Torni tollal ei olnud ja kujult võis pööningukorruse laoruumide kohal kõrgunud viilkatusega raekoda olla üsnagi sarnanae pisut hilisema Suurgildi hoonega. Põhijoontes tänaseni püsinud ruumijaotuse ja kuju sai raekoda 1402-04 ettevõetud suureulatusliku, senise sise- ja välisarhitektuuri praktiliselt uuendanud rekonstruktsiooni tulemusena. Tähtsamad
kõrgete servjoonvõlvidega kahelööviline ruum, milles on sirge peatrepp. Mitmeosalise prifileeringuga vööndkaared, ristikujulise põiklõikega kapiteelid, trapetsilised seinakonsoolid ja põhjaseina kõrgete akende lintvuugistikuga raidplaendid. Kodanikesaali lõunaseinas oli kaks seestpoolt suletatavat profatti ehk käimlakambrit kuna põhiliselt kasutati saali pidulikel puhkudel ning teatavasti kaasnes söömingutega ka kõvasti joomist. Raekoja kõige tähtsam ruum oli aga raesaal ehk dornse, mis võrreldes eeskojaga oli veidi madalam ja ametlikum. Kahelöövilise saali võilvide tippe kaunistasid kaks ümarata ornamendiga päiskivi, mille kaudu sai saali tuulutada. Nagu peaportaali uksepealselgi, nii oli ka raekojast raesaali viiva portaali kohal niss, mille algsest sissut pole säilinud mingeid andmeid. Raesaali sisekujundust lähtus eelkõige tema funktsioonist. Keskaegsest sisustusest olid kõige olulisemad pikad nikerdatud pingid. Säilinud on 14. sajandi lõpust ja 15
1517. aastal ostsid maja mustpead, varsti ehitati ka uus võlvimata laega saal, mille aknaorvades on tänini säilinud renessanslikke maalinguid. Maja on loodusliku asendi tõttu mitmetasandiline: Pika tänava pool asuvad hoone ruumid moodustavad hoone alates 3. korrusest, samas kui Pühavaimu tänava poole avanevad ka 1. ja 2. korrus. 1597. aastal tehti suurem ümberehitus, mille käigus kujundas ehitusmeister- kiviraidur Arent Passer suure saali tarbeks pikendatud fassaadi ja dornse osa Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Kadus keskaegne petikutega viil, mis ääristati dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisati uut raiddekoori: suured reljeeftahvlid (Kristus ja allegoorilised naisfiguurid Õiglus ja Rahu), lõvi- , soku- jm. maskid ja maskaroonid korruste vahet markerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akendevahelisel seinapinnal.
annaabi.ee 
