antiikkunsti(vana-kreeka ja vana-rooma). 2. Perioodid: 14.saj-eelrenessanss 15.saj-vararenessanss 16.saj-kõrgrenessanss Vararenessanns(15.saj) I. Palazzo-Nelinurkse põhiplaaniga,keskel kaarkäikudega ümbritsetud siseõue.Gootikale omane vertikaalsus asendus siis horisontaalsusega.Kolmekorruselised hooned.Taas tuli moodi ümarkaar.Antiikarhtitektuuri detailid:sambad,poolsambad,kolmnurksed viilud Karniis-Seinapinnast eenduv ehisliist.Asus korruste vahel. Rustika-Palazzo alumine korrus laoti tahumata kividest. II. Brunelleschi-Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel Skulptuur 1) Donatello-´´Püha Jüri´´-kontrapost Kontrapost-keharaskus on asetatud ühele jalale 2) Donatello-´´Taavet´´ 3) Verocchio-´´Taavet´´ 4) Verocchio-´´Colleoni ratsamonument´´ Maalikunst
BAAS on samba, piilari või pilastri alaosa, millele toetub tüves. VIIL-on ehitise katuse (enamasti viilkatuse) otsas olev seinapind. KAPITEEL on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa vaheline detail TSENTRAALEHITIS on ümmarguse, hulknurkse või Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis. Paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. PILASTER on lame püstine seinasammas KARNIIS seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. RUSTIKA on arhitektuuristiil või -element, jämedalt tahutud kividest laotud müüritis PORTAAL rikkalikult dekoreeritud peasissekäik hoonesse KAARISTU on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. FASSAAD n hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse
rivaal. Palee arhitektiks oli Benedetto da Maiano. Hoone ehitamist alustati 1489 ja lõpetati 2 1538. Palazzo Strozzi on ideaalne näide tsiviilarhitektuurist. Sarnasusi võib leida Palazzo Medici'lt, kuna see hoone inspireeris Strozzi palee autorit. Hoonel on harmoonilisemad proportsioonid kui palazzo Medicil. Paleel on kaunid paarisaknad, kaunis karniis ol iseloomulik selle aja paleedele Firenzes. Palazzo Medici-Riccardi fassaad. Püha Andrea kirik on vararenessansi arhitekti Leon Battista Alberti looming. Transepti ehitati aastatel 1472-1494, koor lisandus aastal 1600 ning kiriku kuppel aastal 1782. Fassaad on tehtud valgest marmorist, klassikalise templi stiilis. Selle kõrval seisab punasest tellisest gooti torn. Interjöör võlub oma effektsusega. Esimeses kabelis asub Mantegena haud tema pronksist
Sammas toetub baasile ning on sihvakam, kõrgem ja tihedamate kannelüüridega, kui dooria sammas. Samba kapiteelil on stiilile iseloomulik abakus, mis kõverdub spiraalselt, moodustades voluudi, mis meenutab oinasarvi Arhitraav jaguneb pikuti kolmeks võrdseks talaks ja friis kulgeb ühtlase, tavaliselt reljeefidega kaunistatud lindina. Enamik joonia stiilis templeid on kahjuks hävinud. Joonisel joonia stiilis templi põhielemendid, neist h- frontoon (tümpanon), g- karniis, f- friis, e- arhitraav, d- voluudiga sambakapiteel, b- baas. Pildil joonia stiilis Nike tempel Ateena Akropolil. 4 Korintose order kujunes 5. sajandeil e. Kr Korintosel ja sai valdavaks stiiliks hellenistlikul ajastul, kui ehitiste juures pandi suuremat rõhku toredusele ja dekoratiivusele. Korintose stiili kannelüüridega sammas toetub samuti baasile ja samba
Kuigi ajaliselt ja füüsiliselt väga lähestikku on need kaks hoonet põhjamaade modernismi kahe erineva etapi kehastused. Perioodi lemmikvõtteks kujunes horisontaalne, enamasti tumedaks peitsitud puitkarniis. Seda kasutati nii konstruktiivselt põhjendatult puitfermide varjamiseks kui ka puhtalt esteetilise motiivina. Lillepaviljoni avatusele vastandub Tuljaku suletuse esteetika. Pirita teelt paistabki vaid kaks horisontaalset triipu: terassi betoopiire ja kohviku lai karniis. Pormeister tahtis saada võimalikult avara ilma tugedeta kohvikusaali, mida ümbritseksid ainult klaasist seinad, sellest tulenesid puitfermid ja lai karniis. Aiapoolset fassaadi ilmestab ajastule iseloomulik keerdtrepp. 11. Kohvik Tuljak Tõeliseks etapiliseks hooneks Eesti arhitektuuriajaloos kujunes Valve Pormeistri esimene maa keskusehoone Kurtna Linnukasvatuse Katsejaam (1965-1966) 12. 1966 Kurtna Linnukasvatuse Katsejaam
Ta soovib vaid oma kallimat enda kõrvale . mellte segaduses ja vihas soovib ta leida tee põrgusse, kus mina tema ta luuletust lugedes juba leidsin. Veel on hea tema luuletustest ,,Aeg". Lõik luuletusest ,,Ei ole paremaid, halvemaid aegu, on ainult hetk milles viibime praegu." Talveidüll Taevas - õrnpuhas türkiis hangede roosal kristallil. Oma taiduriulmas on talvelgi hallil ja vaid hingega tabatav on nende viis. Metsade tume karniis on raamiks sel õhtul, nii kallil. Valge vaibaga tee avab hangede vallil härmapitsides hämarduv muistendihiis. Lumehelbeid, mis on nagu riis, üha sulab mu lehvivail sallil. Nüüd on laiumisvabadus tuiskude trallil, mis mu endagi südame kaasa vist viis. Jälle väheneb tunnete kriis. Mõnel kollasel tähekorallil pilku peatades, kõnnin kui haldjateballil või määratuavaras jäägaleriis. Varsti kevade lapsekapriis viskab kõrgele päikesepalli, tõukab pärani väravad sulade tallil.
traditsioonilise kõrge võisid olla rikkalikult nikerdatud kapi keskosas võimaldas kirstu koondus kasti raamile seljatoe paneeliga ja madalal nagu ka peatsilaud. Põhirõhk oli vahevöö, ülaosas kasut nii ja jalgadele. blokkjalgadelseisva kastiga. tekstiilil. profileeritud karniis. istumisalusena kui Võisid olla a käetoed. Uksed võisid olla nii voodina. Kuna kirstu maalitud kui ka külgedel asetsesid nikerdatud.kapi sangad, sai kirstu
selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks "näitelevaks" selle sõna meieaegses mõttes. FRIIS- on antablemaani ehk talastiku keskmine, arhitraavi (alumise tala) ja karniisi vahel kulgev rõhtne ehisriba. Friis on kas sile või kaunistatud reljeefiga. Ehisriba paikneb seina pinnal, eendudes õige natuke, aga karniis eendub juba rohkem ning viimane paikneb friisist kõrgemal. Eristatakse hammas-, kaar-, sik-sak- ja teisi friisitüüpe. KONSTRUKTIIVNE LOOGIKA- kõikide detailide ja proportsioonide vastastikune sõltuvus ja põhjendatus. AKROPOL- kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega; kõrgeimale kaljule rajatud kindlus. KARÜATIID- Erechtheioni templi ühe eeskoja talastikku kandvad sambad, mis on naise kujuga.
Välisvaade hoonele. Palazzo Strozzi asub Firenzes. Selle palee lasi endale ehitada Filippo Strozzi, kes oli Medici rivaal. Palee arhitektiks oli Benedetto da Maiano. Hoone ehitamist alustati 1489 ja lõpetati 1538. Palazzo Strozzi on ideaalne näide tsiviilarhitektuurist. Sarnasusi võib leida Palazzo Medici'lt, kuna see hoone inspireeris Strozzi palee autorit. Hoonel on harmoonilisemad proportsioonid kui palazzo Medicil. Paleel on kaunid paarisaknad, kaunis karniis ol iseloomulik selle aja paleedele Firenzes. Palazzo Medici-Riccardi fassaad. Jacopo Pontormo: Cosimo de' Medici (1518-1519) Cosimo di Giovanni de' Medici (tuntud ka kui Cosimo de' Medici Vanem (il Vecchio) ja Cosimo Pater Patriae; 27. september 1389 1. august 1464) oli Firenze pankur ja türann, Medici dünastia rajaja. Cosimo isa oli Firenze pankur Giovanni di Bicci de' Medici, kes oli vastupaavst Johannes XXIII
Orel varjas suurelt jaolt ära varem domineerinud roosakna, mida nüüd saab täielikult näha ainult väljastpoolt. 12 4/11/19 · Ambla kiriku juurde ehitati 1896 kabel Aegviidu surnuaias. · Aastal 1995 varastati ülemine osa altariseinast. Allesjäänud osad restaureeriti. · Aastal 1995 paigaldati valvesignalisatsiooniseadmed. 19951998 remonditi põrand, aknad, katus ja karniis. Katus on hiljuti vahetatud. Roosaken on restaureeritud. 13 4/11/19 · 2. juulil 2000 pühitseti peale põhjalikku remonti uuesti köstrimaja. · Von Rosenite suguvõsa on annetanud raha uue pildi jaoks varastatud vana altaripildi Jeesuse ristimine Jordanil asemele. Kogudusel on kavas lasta foto järgi vanast maalist koopia teha. Koopia valmis aastal 2007.
Võõrandamisjärgsete aastakümnete jooksul tegutses antud koolis raamatukogu, kuid ka kool. Kõrvalhoonetega on kehvad lood, sest säilinud on vaid mõisat ümbritsev suur park. Mõisat vaadates torkab koheselt silma fassaadi liigendat kolmnurkse frontooniga keskrisaliit. Dekoratsioonidest on pilastrid ja akendel lamedad krohvraamistused. Ehitisel on sammasrõdu. Silma torkab ka sokkel, altaan, frontoon ja karniis. Kasutatud on barokiajale levinud väikeste ruuduga aknaid. Päris stiilipuhas ta ei ole, sest hoone esimene korrus on massiivsem kui teine korrus ja teadupärast on see omane vararenessansile. Esmateated Saku mõisast pärinevad aastatest 1489. Arvukad kõrvalhooned on tänaseks peaaegu hävinud. Hoonet on restaureeritud pisteliselt aastatel 1960-1980, kuid 2002 aastal võeti ette järjekordsed restaureerimistööd, mille tulemusena avati seal hotell ja konverentsikeskus
Giovanni di Somone juhtimisel. Võib-olla arvati, et kui torn pole siiani ümber kukkunud, püsib ta ka edaspidi . Lootes vähendada torni kaldumise ohtu ja parandada välimust, ehitati nüüd iga galerii põrand rõhtsalt, arvestamata kallet. Nii pole torn tänapäeval mitte üksnes kaldu, vaid ka kõveralt ehitatud. Giovanni sai valmis viienda ja kuuenda galerii, aga ehitust lõpetada tal ei õnnestunud. Seda tegi 90 astat hiljem Tommaso di Andrea, kelle 1350. aastal valminud kellaruumi karniis on 54,5 meetri kõrgusel maapinnast. Nii kulus kokku 176 aastat, enne kui pisalased said 3 pidutseda suurel pühal kellatorni sisseõnnistamise päeval. Ja tõesti, nagu aeg on näidanud, oli pidutsemiseks põhjust. Pärast valmimist ja kellade ülesriputamist jätkas torn kaldumist, on seda teinud nüüd juba seitse sajandit-ja püsib veel ikka kõigi ennustuste kiuste
põhjamaade barokki esindav hoone, mille ehteks on raidportaal dateeringuga 1670. Raidportaal on tugeva profiiliga, talumkivid ulatuvad seinale lõpetamata kujul, mis on andnud alust oletuseks, et algselt oli portaalil veidi teistsugune kuju või on sealt aegade jooksul midagi kaduma läinud. Erilist tähelepanu väärib portaali kohal suurtest dolomiitplokkidest karniis, mille kohal dolomiidist voluutide vahel ornamenteeritud must kuldtähtedega kartusspealis. Ehisvormil on ladinakeelne kiri, mis rõhutab hoone ühiskondlikku eripära:
Poseidonile, Hephaistosele ja Butesele. Erechtheion on saanud nime Erechtheuse järgi. (et.wikipedia.org) Lisa 1: Ehitusstiilid dooria, joonia ja korintose joonised Joonised 1: Antud joonistel on kujutatud dooria (vasakul), joonia (keskel) ja korintose (paremal) sambaid. Kahel esimesel joonisel on viidatud tähtedega sammaste osadele. a krepidoma, b stülobaat, c ehhiin, d kapiteel (doorial abakus, joonial voluut), e arhitraav, f friis, g karniis, h frontoon. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-16-1.htm.) Joonis 2: Antud joonisel näeme Perthanoni ristkülikukujulist ehk peripteeri põhiplaani. Kitsal küljel 8, pikal küljel 17 sammast. Lisa 2: Parthenon ja Erechtheion Joonis 3: Parthenon Ateena Akropolil. (http://en.wikipedia.org/wiki/Parthenon.) Joonis 4: Erechtheion Ateena Akropolil. (http://www.freemages.co.uk/browse/photo-1326-erechtheion- temple.html.) Kasutatud kirjandus 1
· Looduskividest seinad · Tehiskivi seinad · Puidust seinad · Metallist · Klaasist Kiviseinad Kiviseinte detailid. Sokkel - välisseina alumine osa, mis tavaliselt astub seina tasandist veidi ette- või tahapoole. Kuna sokkel on rasketes tingimustes, tuleb välispind katta ilmastikukindla materjaliga. Kiviseinte detailid · Karniis - tema ülesandeks on hoone lõpetamine ja vihmavee juhtimine hoonest emale. Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist. · Vahekarniis - tema ülesandeks on korruse lõpetamine ja fassadi horisontaalsuse rõhutamine. Sillused - ehitise avad kaetakse sillustega. Silluste tüübid: r/b-st sillused Kihtsillused Kiilsillused Kaarsillused
joonistega. Seetõttu tasuks hoone võimalikul rekonstrueerimisel kindlasti kaaluda vaheseinte lammutamist ja otstarbekamalt paigutamist. Võib oletada, et algselt polnud arhitekt arvestanud ka katusealuse kasutuselevõttu eluruumina, kuna selle kohta ei leidu joonist ja lõikel pole näidatud sinna viivat treppi. (Isegi antud vundamendiplaan ei vasta tegelikkusele, fassaadijoonised puuduvad üldse. Arvatavasti on hoone efektne ehisvöö ja karniis siiski juba selle rajamise ajal lisatud.) Algsetel joonistel võib märgata ka vanni tähistavat tingmärki, aga tegelikkuses pole sinna pesemisvõimalust tänaseni rajatud. Samas on elamus mingil ajahetkel 11 leibkonda elanud (1976. a. inventariseerimisaruande alusel)! OBJEKTI TEHNILINE SEISUND Maja on aga mahajäetud tondilossina kokkukukkumise äärel. Pole teada, millal viimased elanikud majast välja on kolinud, kuid oma eluaseme
86. Fresko seinamaaliliik ja tehnika. Monumentaalmaal. Seinale laotakse kubjast ja liivast mört. Fresko maalitakse märjale krohvimördile lubjakindlate värvidega, vabaneva süsihappegaasi/ CO2'e toimel kalgistub pind klaasjaks. Rohkesti Bütsantsis, eriti 14.16.saj. Itaalias (Raffael, Michelangelo). 87. Tiibaltar õhukest kappi meenutav, ühe või enam paari ustega altari kaunistus ristiusu kirikus, kujundatud maalingute ja skulptuuridega. 88. Karniis loogelise ( 3 kujulise) profiiliga liistusarnane ehitise osa; rõhtne ehisliist. 89. Frontoon ehitise esiküljel asetsev etteulatuv viil, akende ja uste ehisviil. 90. pjedestaal kuju või mälestussamba alus.
Esinduslikumad on tänavapoolsed fassaadid, kuhu on rajatud suured vitriinaknad toodete väljapanekuks. Viljandi 9-l on kaotanud 1 ja 2- korruse vahelt pärast krovimist karniisi ja katuse harja kõrgust on toodud allapoole. Põhiplaanilt on hoone sümmeetriline, eenduva keskrisaliidiga, kus asub trepikoda piklike kitsaste paarisakendega. Trepikoja kohal kaarjas katus roosakna motiiviga. Räästa alust kaunistab profileeritud karniis. Fassaadil on ainulaadsed liseenitaolised kaunistused, mis algavad 1-korruse kohalt ja ulatuvad räästakarniisini. Hoone seisukord hea, hiljuti renoveeritud. Katus on kaetud tumeda kiviga ja seinad värvitud beezikat tooni. Viljandi 7 on sarnane eelmisega, ent kelpkatusega. Trepikoja kohal termaken. Maja tervikuna on aga palju kevemas seisukorras laguneva fassaadi ka eterniitkatusega. Viljandi 11 on ebasümmeetrilise põhiplaaniga hoone, millele on hiljem juurde ehitatud
- Paneelseinad - Karkass-seinad - Puitkarkass ruumpaneelid Seinte liigitamine materjali järgi. - Looduskividest seinad - Tehiskivi seinad - Puidust seinad - Metallist - Klaasist KIVISEINAD Kiviseinte detailid. - Sokkel – välisseina alumine osa, mis tavaliselt asub seina tasandist veidi ette- või tahapoole. Kuna sokkel on rasketes tingimustes, tuleb välispind katta ilmastikukindla materjaliga. Kivisente detailid. Karniis – tema ülesandeks on hoone lõpetamine ja vihmavee juhtimine hoonest eemale. Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist. Vahekarniis – tema ülesandeks on korruse lõpetamine ja fassadi horisontaalsuse rõhutamine. sillused – ehitise avad kaetakse sillustega. Silluste tüübid: 1) r/b – st sillused 2) kihtsillused 3) kiilsillused
radiaalplaan - linnaplaani tüüp, kus radiaaltänavad lähtuvad kesksest väljakust ja kus nendega harilikult lõikuvad tsentraalset platsi kontsentriliselt piieavad ringtänavad. Champs - Élysées (Elüüsiumi väljad). Pariisi kuulsaim avenüü. sai selle nimetuse 1709.a. Ulatub Tuilerie`st Tähe e. de Gaulle`i väljakuni. 2,1km pikk, 80m lai. Tänavasein on ühtlane 20m kõrgusel jooksva karniisi all. Rivoli tänav 35m lai, 18,4m kõrgusel karniis (4 korrust + mansardkorrus). Autorid: Percier, Fontaine ja Chalgrin. Tänav ühendab Concorde`i ja Bastille`i väljakuid. Concorde'i väljak ehitatud 1757-1779 Jacques-Ange Gabriel`i poolt. Algselt seal giljotineeriti. Praeguse nime sai 1795.a. Tänapäevase ilme andis arhitekt Hittorf 1836-40. Väljaku keskel on Luxori templist pärit Egiptuse obelisk, mille 1831.a. kinkis Louis-Philippe`ile Muhamed-Ali. Sammas püstitati 1836.a
valgusrezii, selle parimad näited on vestibüül ja istungisaal. Kitsa keskaegse linnuse müüride vahele, piiratud valgustusvõimalustega kohale lõid arhitektid suursuguste ruumidega hoone. Ruumikujundust läbivad kõikjal trepikäsipuudel, seintel ja lae all abstraktsed sakilised motiivid. Silmapaistvaim ruum on läbi kolme korruse ulatuv ultramariinsiniste seinte kohal kummuva sidrunkollase laega istungisaal. Saali seinast eraldab lage sakiline karniis, mille taha on peidetud lambid, karniisi all oleva kuulirea kaudu toimub õhuvahetus. Istungisaali ilmestavad roostepruunid sakkidega akende ja 6 usteavade põsed, algselt rohelise kaleviga kaetud lauad ja mustjassinise sametkattega toolid. Riigikogu hoone mööbel valmistati arhitektide kavandite järgi Lutheri vabrikus. Hoone teise korruse läänetiivas paikneb einelaud, selle eraldi olevas osas
kasutama antiikse sarkofaagi tüüpi kirstu cassone`t, sellest saab hiljem ka mujal Euroopas renessansiajastu vorm. Erinevalt romaani küljeli keeratud kirstu vormist oli gootika kapp, kas kahe või neljaukseline, kõrge massiivne, meenutades kaht või mitut üksteise peale tõstetud kirstu. Kompositsiooniliseks uuenduseks oli kapi allosas olev soklit meenutav paneel, kapi keskosas( neljatahulise puhul) n.-ö vahevöö ning ülaosas profileeritud karniis. Kapi uksi ja äsja mainitud elemente oli maalitud kui ka nikerdatud kujul. Kapil nii nagu ka kirstul, olid külgedel käepidemed, mis hõlbustasid selle transporti. Puhvetikapp(credenza- usaldus, kapile pandi toidud , kus teener pidi enne serveerimist toitu maitsma, et vältida toidu mürgitamist), kasutati nagu tavalisegi kapi puhul nõude hoidmiseks- see komme võeti üle kirikumööblist, altarikapist, kus hoiti sakramendiga seotud armulaua riistu- joogikarikat, oblaatide toosi jm
Dooria sambal: 1) ehhiin - ümar kiviplaat 2)abakus - nelinurkne kiviplaat Joonia sambal: 1) rullispadjand 2) voluudid (keerukujuline kaunistus) Korintose sambal: karikakujuline, akantuselehemotiividega. TALASTIK 1)ARHITRAAV (sammastele toetuv rõhttala) 2) FRIIS (ehisriba) a) dooria stiilil vaheldumisi triglüüfid (püstvagudega plaadid) ja metoopid ( reljeefidega plaadid) b) joonia stiilil katkematu reljeefriba, mida ümbritsevad erinevad ehisliistud (helmisnöör, munavööt jne.) KARNIIS (eenduv ehisliist talastiku ülaosas) VIILKATUS katuse servades ehisliist veesülititega nurkades skulptuurkaunistused hoone otstesse kujunevatel viiluväljadel reljeefid TEMPLI SISEMUS nn. naos; cella - ruum, kus paiknes jumalakuju ATEENA AKROPOL ehk ülalinn 5. sajand eKr Perikles algatab Ateena akropoli ehitust. Pheidias - arhitekt, kes hoidis silma peal. Mnesikles tegi dooria stiilis propüleed ehk väravehitised. vasak tiibhoone - maaligalerii, parem tiibhoone - raamatukogu.
monumentaalsetel ja mastaapsetel ideedel oli suur mõju edasise arhitektuuri kujunemises, ta oli inspireeriv ja andis edasi julguse mängida suurte vormidega. Biblioteque natsionale: hiiglasik kaarvõlv-laega hoone 8. Ampiirstiili tunnused arhitektuuris, interjööris: Napoleoni Pariis ja Aleksander I Peterburi 19. sajandi alguses. Ampiirstiili eemärk sisekujunduses matkida Napleoni välilaagrile iseloomulikke jooni. Peen triibumotiiv seinapinnal, karniis lillevaniku motiiviga. Kasutati dooria-toskaana sambaid. Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja motiivid vanaegiptuse kunstist. Suursugune, massiivne ja paraadilik. Iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus, kullatud kaunistused, vähe aknaid. Ampiirstiili iseloomulikud tunnused ka astmikfrontoon ja arhitektuuriplastika seintele on modelleeritud temaatilised kujud. Pariisi tuntuim ampiirehitis on Triumfikaar
Dooria, Joonia, Kornitos. 6. Vaata templite põhiplaane. Milline ehitisetüüp on siin aluseks? Megaron 7. Kirjuta üles kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt. Viilkatus katuse servades ehisliist veesülititega, nurkades skulptuurkaunistused, hoone otstesse kujunevatel viiluväljadel reljeefid. Talastik 1) arhitraav (sammastele toetuv rõhtala) 2) friis (ehisriba) 3) karniis (eenduv ehisliist talastiku ülaosas) Kapiteelid (samba ,,pea") Sambad baas (joonia samba alus) tüves entaas (tüvese paisutus) kannelüürid (tüvese püstvaod) Alus krepidoma (koosneb kolmest astmest) stülobaat (ülemine aste) 8. Miks on vanakreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile?
järeklassikalise ajajärguni paleede alla. Sageli rajati tähtsama esivanema matusekoha peale pühamu või altar. Templid Maiade templid ehitati tavaliselt asula kõrgemate püramiidide otsa platvormidele. Hieroglüüftekstides kannavad need templid vahel nimetust k´uh nah ehk ,,jumala maja". Hilisel eelklassikalisel perioodil tõrjub astmikvõlv nii-öelda muud katused tagaplaanile.klassikalisel ajajärgul eraldas seina ülemist ja alumist osa tavaliselt friis või karniis, katusele paigaldati mõnikord kõrge võrestik, mis mitte ainult ei lisanud templile kõrgust, vaid ka raskust võlvi tasakaalustamiseks. Templis oli tavaliselt üks kuni kolm ruumi, kus austati olulisemaid jumalaid, näiteks linna kaitsejumalaid ja võimsaid jumalikustatud esivanemaid. Templi tagaseinas asuvad orvad kujutasid endast pühamuid, mille kohta hieroglüüftekstides kasutatakse mõistet waybil või pibna (sünnitamise koht)
Kesk- ja nurgarisaliitide vahelised ühekorruselised osad ehitati kahekorruseliseks, teisele korrusele ehitati ka neli rõdu. Igal rõdul on aken ja uks-aken. Hoone asub kõrgel maakivisoklil (võlvitud silindervõlvidega), kaetud lameda kelpkatusega. Fassaadi liigendavad kesk- ja nurgarisaliidid. Keskrisaliiti liigendavad joonia kapiteelidega pilastrid, viiluväljas on segmenkaalne aken, kolmnurkviilu elustab hammaskarniis. Nurgarisaliitide kolmnurkviiludel on sirgjooneline karniis, esimese korruse nurkade pind on antud rustikas. Risaliitide vahel asuvad teise korruse rõdud toetuvad metallkonsoolidel. Rõdudel on valatud metallrinnatis, mida on elustatud noodivõtmekujulise spiraaliga. Keskristaliidi ees on kõrge trepiga palkon, mille varikatus toetub neljale saledale sambale. Sammaste vahel on rinnatis. Ka hoone interjöör on tähelepandav: saal on kunstmarmorist seintega, laes stukkdekoor, tiibuksed, klassitsistlikus laadis lukusildid ja kahhelahjud.
Pikihoone põhjaküljel asuvad kaks kontraforssi, mis on omavahel ühendatud neogooti ehisviiluga. Eksterjööri ilmestavad mitmed ehisdetailid: pikihoone ja kooriruumi 36 Kuressaare kiriku lõunakülg. Foto: Rita Peirumaa 2013 profileeritud karniis, lõunaeeskoja frontooni krooniv dolomiitrist, torni ülaosas profileeritud eenduvad jäme toonitatud karniis, mis poolkaarena nendega samal joonel asuvatest torni neljal küljel asuvatest kella sihverplaatidest üle hüppab. Lisaks akende veeliistud ja käärkambri seina müüritud kivi kahe vapikujutisega ning aastaarvuga 1637. Oluline ruumi
4 on kõrgemad. Kõige kõrgem on Panteon (2917m) järgmine on Kroon või Troon (2909m). Tessaalias udude müstika. 19. Herodotos Elas u. 484425 e.Kr. Pärit Halikarnassosest. Kreeka ajaloo isa. 455. ja 444 a. vahel tegi ta pikki reise. Tutvus Periklese ja Sophoklesega. Kirjutas "Historia". See on muusade arvu järgi jaotatud 9 raamakuks. Tänapäeva ajaloouurijad peavad Herodotost kreeka historiograafia tegelikuks alustajaks. 20. Kreeka templi rekonstruktsioon sima-katuse renn karniis triglüüfid metoobid arhitraav kapiteel mutillid e mutulid gutad e gutid frontoon tümpanon antefiksid akroteerid antamblemaan kannelüürid abakus ehhiin 21. Ateena Dionysose teater Ehitis, mis on järele jäänud, pärineb 4. sajandist. Teater oli varasem. Mahtuvus 17000 inimest. skenee telk riietumise jaoks, hiljem muutub lavaauguks
maastikumaalijad. Arhitektuuri koha pealt olid linnad ning elamud enamasti planeeritud suunaga põhjast lõunasse, nelinurksetena. Linna piiras kividega voodertatud muldvall, väravate juures olid lasketornid. Valitseja loss asus linna keskel või põhjaosas. Ehitised koosnesid enamasti mitmest hoonest, mida ühendasid sammastikud ja galeriid. Tähtsamad ehitised olid püstitatud kolmeastmelisele terrassile. Hoonete iseloomulik element oli mitmeastmeline karniis (karniisiks nim. seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve), mida aga lihtinimeste majadel olla ei võinud. Teine element oli painutatud servadega katus, mis juhtis vihmavee seintest kaugemale. Puitosade ja katuse värv oli rangelt ette kirjutatud. Keisri lossidel ning tema erilise soosingu alla kuuluvatel templitel kasutati kuldkollast värvi. Valitsushoonetel, ülikute lossidel,
eeskuju Liepajast, Lätist. Uus turuhoone avas uksed 1938. aasta 3 jaanuari varahommikul. Lihahall on jaotatud 4 müügisektoriks, neile lisanduvad müügikohad piki saali seinu, mis eenduvad hoone põhiosast ja on 3,4 m kõrged. Hoone on rajatud vaiadele , selleks kasutati 1100 palki, ja raudbetoonplaadile. Lihahall on kaetud terrasiitkrohviga ja seda kaunistavad toskaana poolsambad kõigist neljast küljest, simsid ja karniis. Kõrge saaliga ühekorruseline terrasiitkrohvi ja toskaana poolsammastega turuhoone on väheesinev esindustraditsionalistliku turuhoone näide. Linnapea Aleksander Tõnissoni sõnul ei olnud sellist turuhoonet isegi Soomes ja see võis võistelda ka Riia turukaubamajaga. Pärast Tallinna ülemlinnapeaks nimetamist lubas Aleksander Tõnisson ka sinna viie aasta jooksul uue turuhoone ehitada. Pärast Vanemuise vana teatrihoone lammutamist on Tartu turuhoonet mõnikord teatriks peetud. 2008
Luksuslikkus saavutati range sümmeetria järgimisega, mida täiendati raskepärase mööbli ja intensiivsete värvitoonidega. Seinu liigendati endiselt sammaste ja pilastritega, sammaste-pilastrite vahe aga kaeti kas ehtsate või seinale maalitud drapeeringutega. Rikkalikult drapeeritud tekstiilide valik ja nende oskuslik kasutamine suurendas ruumide suursugusust ja majesteetlikkust. Põrandaid kattis geomeetriline muster, lagi oli valge, seintelt üleminek uks karniis, nurkades ornament. Kasutati ka seinamaale ja niššidesse paigutatud skulptuure. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid ja lühtrid. Kogu interjöörist õhkus vastu toretsev rangus ja korrapärasus. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma paberist tapeediga, mis on hästi jälgitav biidermeieris. Biidermeierlik sisekujundus järgis klassitsismi: seinad värviti heledaks, tihti kasutati tapeeti, millel tagasihoidlik lillmuster
o Sambad: baas, entaas(tüvesse paisutus), kannelüürid(tüvese püstvaod) o Kapiteelid: Dooria sambal-ümar kiviplaat, nelinurkne kiviplaat Joonia sambal-rullispadjand ja voluudid(keerukujuline kaunistus) Korintose sambal-karikkakujuline, akantuslehemotiividega · Talastik: o Arhitraav, rõhtne püsttala o Friis, ehisriba o Karniis-ehisliist · Viilkatus: o Veesülitid o Skulptuurikaunistused o Reljeefid Templis sisemus: Naos- jumalakuju jaoks Dooria stiil: · Vanim · Madalad jässakad sambad · Lihtne range · Puudub baas, kapiteelid tagasihoidlikud Joonia stiil: · Sammas peenem ja elegantsem · Ümmargune mitmeosaline baas · Friis kogu ulatuses kaetud reljeefidega Korintose stiil: · Erineb jooniast ainult sammaste poolest, kõrgemad ja saledamad
Ampiirmööblis eelistati suuri poleeritud pindu, mida kaunistasid kuldsed ornamendid. Mööbli kujundamisel kasutati egiptusepäraseid või muid antiikseid motiive. Nii võis näiteks lauajalg lõppeda küünistega loomakäpaga. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid ja lühtrid. Kogu interjöörist õhkus vastu toretsev rangus ja korrapärasus. Ampiirstiili eemärk sisekujunduses matkida Napoleoni välilaagrile iseloomulikke jooni. Peen triibumotiiv seinapinnal, karniis lillevaniku motiiviga. Kasutati dooria - toskaana sambaid. Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja motiivid Vana-Egiptuse kunstist. Suursugune, massiivne ja paraadilik. Iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus, kullatud kaunistused, vähe aknaid. Ampiirstiili iseloomulikud tunnused ka astmikfrontoon ja arhitektuuriplastika seintele on modelleeritud temaatilised kujud. Napoleoni Pariis
_____________ Teabe konfidentsiaalsus (S) HS.31 Lisanõuded ruumide paigutusele HS.31 Lisanõuded ruumide paigutusele M 1.13 parametriseering Kõrgkonfidendtsiaalsustsoonide (turvaosaklass S3) ruumid peavad lisaks M 1.13 nõuetele vastama veel alljärgnevatele nõuetele. · Esimese korruse ruumide aknad peavad olema varustatud trellide, turvaruloode või turvaklaasidega. Sama nõue kehtib kõrgemate korruse korral, kui akende taga väljaspool on katus, karniis vm ehitustarind, mida mööda saab sissetungija hõlpsalt akendeni liikuda. · Kui kõrgkonfidentsiaalsustsooni ruumidega külgnevad avatud tsooni ruumid (kuhu pääsu ei kontrollita), siis ei tohi eraldusvaheseinad olla valmistatud kipsplaadist, puitkiudplaadist vm kergesti purustatavast materjalist. Kui nimetatud vaheseinte taga on kontoriruumid, kuhu võõrad vabalt ei pääse ja kus kehtib külastajate saatmise nõue (vt M 2.16), siis nimetatud nõuded ei kehti. Kõik ehitustööd
ehituspaekivina kasutati selle kivimiliigi kolme välimuselt erinevat tüüpi: heledat halli lubjakivi, erksa roostepruuni püstakmustriga halli lubjakivi ja põhjapunastest kihtidest pärinevat roostepruuni dolokivi. Roomaani kirikuehituses oli tähtis koht tornidel. Kaarli kirk ehitati eestis haruldase kahe kõrge läänetorniga. Torn täidab enamasti ainult eeskoja ülesannet ja kampaniiliga itaalia krikute puhul on see maaliline märk, millel on ainult kunstiline mõju. Kirikul karniis viilu allosas puudus, katusekarniis liigub horisontaalselt üle torni nurga ning alles seejärel tõuseb diagonaalselt üles, moodustades viilu. Kaarli kirikul on suured ümarkaarsed aknad, mis valgustavad kogu kirikut. Läänefassaadile peaportaali kohale kavandas Hippius suure roosakna. Niisugune aknatüüp oli levinud juba romaani arhitektuuris, kuid eriti armastatuks sai gootikas.roosaken oli patroon Schonerti kingitud ja kujutas lihtsat lilleõit
Algsed vaasimaalid olid mustafiguurilised hiljem punaskulptuurilised. Tegid ka amforali(sangad üleval), hüdria(sang keskel) ning krateeri(veini-vee joogi jaoks) peale maale. Rompei seinamaalid. 14)Amfora - oli Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. 15)PROPORTSIOON terviku ja temaüksikute osade suursuhted KOMPOSITSIOON esemete paigutus KARNIIS katuseäär(alt poolt), horisontaalne FRIIS horisontaalne kaunistatud riba, tavaliselt lae all, maja katuse ääre all KAPITEEL iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. Vara-kristlik kunst 1
alla kogu hoone keskosa keskrisaliidi laiuselt. Aula arhitektuurseks eeskujuks on katustega sammastatud keskõu peristüül. Saali neljast küljest ümbritsevat sammasõrud kannab 28 joonia motiividel puidust sammast. Seinu liigendavad 20 pjedestaaliga kannelüüridega pilastrid, mille joonia stiilis kapiteelidele on lisatud loorberivanikud. Siinkohal pilastrid kannavad ainult arhitraavi, talastik on poolik, friis ja karniis puuduvad. Algselt lähtus saali planeering ruumi ristteljest: trepikojapoolse külje keskel oli kaks kateedrit, mida amfiteatrina ümbritsesid tooliread. Omaaegset ruumikeset rõhutab ka rõdubarjääri rikkalikum kujundus.17 1856-1858. aastatel ehitati peahoone tagaküljele kaks kahekorruselist tiibhoonet, mis 1870ndatel aastatel ühendati vahekoridoride abil peahoonega. Vasakpoolsesse tiiba kolis 1868. aastal üliikooli muuseum. Kuni viimase kahjutuleni säilis aula algne arhitektuur
- Paneelseinad - Karkass-seinad - Puitkarkass ruumpaneelid Seinte liigitamine materjali järgi. - Looduskividest seinad - Tehiskivi seinad - Puidust seinad - Metallist - Klaasist KIVISEINAD Kiviseinte detailid. - Sokkel – välisseina alumine osa, mis tavaliselt asub seina tasandist veidi ette- või tahapoole. Kuna sokkel on rasketes tingimustes, tuleb välispind katta ilmastikukindla materjaliga. Kivisente detailid. Karniis – tema ülesandeks on hoone lõpetamine ja vihmavee juhtimine hoonest eemale. Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist. Vahekarniis – tema ülesandeks on korruse lõpetamine ja fassadi horisontaalsuse rõhutamine. sillused – ehitise avad kaetakse sillustega. Silluste tüübid: 1) r/b – st sillused 2) kihtsillused 3) kiilsillused
Mille järgi nad olid nimetatud? Nimetused on piirkondade järgi, kus need välja kujunesidi: dooria stiil, joonia stiil ja korintose stiil. 6.Vaata templite põhiplaane. Milline ehitisetüüp on siin aluseks? Templite eeskujuks on megaron, mille põhiplaaniks on ristkülik koos eesruumidega kitsamatel külgedel. 7.Kirjuta üles kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt. Viilkatus, ehistliist veesülitiga, viiluväli ehk tümpanon reljeefidega, karniis (eelduv ehisliist talastiku ülaosas), friis (ehisriba): a) dooria stiilil vaheldumisi triglüüfid (püstvagudega plaadid) ja metroobid (reljeefidega plaadid) b) joonia stiilil katkematu reljeefriba, mida ümbritsevad erinevad ehisliistud (helmisnöör, munavööt jne) ahitraav (sammastele toetuv rõhttala), kapiteel (samba "pea"): a) dooria sambal: 1) ehhiin ( ümar kiviplaat), 2) abakus (nelinurkne kiviplaat)
Välisseinte viimistluseks on ette nähtud valmistellingud. Looduskiviga vooderduse normid on koostatud sirgetele ja kuni 25 m raadiusega pindadele. Vooderdatavat pinna suurust arvutatakse välisparameetrite järgi, s.o. arvestatakse vooderduse paksust. Krohvitööd: lihtkrohv, parema kval. tase, kõrge kval. tase. Fassaadide pinnast arvestatakse maha aknapinnad, mille pindade krohvimine arvestatakse eraldi. Postide, pilastrite krohvimismahuks on nende pinna?. Tarindite karniis ja vööd krohvipinnaks on nende projektsioon seinale. Kui karniisi väljaulatus on suurem kõrgusest, võetakse krohvipinnaks horisontaalne projektsioon. Sisepindade kõrgus võetakse puhtast pinnast laeni. Ribilagede korral võetakse pinnalaotus. Trepimarsside ja mademete pinnaks loetakse nende horisontaal projektsioon. Krohvitellingud lagedel - lagede horisontaalprojektsioon? =seinte pikkus*laudise laius. Fassaadidel fassaadi pind, avasid maha arvestamata. Fassaadide värvimine teat
kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik, arhitraav jaguneb kolmeks nagu joonia stiiliski ja friis on sile ning kaunistuseta. Samba põhiosad: 1) vundament e. stereobaat, koosneb krepidomast ja stilobaadist 2) sammastik; samba osad - baas, tüves ja kapiteel; kapiteeli osad - ehhiin ja abakus 3) talastik ehk. antablemaan; talastik jaguneb kolmeks osaks - arhitraav, friis ja karniis, mille ülemises osas ongi siima. DOORIA JA KORINTOSE JOONIST VAATA ÕP. Kreeka ehituskunsti iseloomustus Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks Vana-Kreekas rajati palju templeid Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile Profaanarhitektuur ühiskondlike hoonete ehitamine On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre militaararhitektuur
kabelid-eeskojad moodustavad viie suurejoonelise portaaliga esikülje. Kuna jõukad veneetslased pidasid oma aukohuseks varustada ehitist igasuguste sammaste, kapiteelide ja reljeefidega, siis on ehitise lääneseinal arvukalt antiikseid sambaid. Neljanda ristisõja (1204) aegseid edukaid röövretki meenutavad aga peaportaali pronksuksed ning hellenistlik pronkskvadriiga peaportaali kohal. 14.sajandi alguses lisati katedraalile gooti karniis õhuliste kullatud tornikestest taimornamendi, pühakute ja inglitega. Katedraali interjöör on monumentaalne ja paraadlik, milles samal ajal on mõneti tunnetatav ka varabütsantsist pärinev õhulisus. Viimane on saavutatud sellega, et peakuplit kandvad püloonid on kaartega läbi lõigatud. Kuplitüviste aknaridadest tulvav valgus annab aga bütsantsi vaimus loodud mosaiikidele (katedraalis on üle 4000 ruutmeetri mosaiikidega kaetud seinapinda) salapärase ja ebamaise õhulisuse ilme.
annaabi.ee 
