Uus-Babüloonia 2015 Riigi loomine • 625 eKr kuulutas Nabopolassar enda Babüloonia kuningaks, purustas Meedia abiga Assüüria ja rajas Uus- Babüloonia (püsis 625–539 eKr). • Selle hiilgeaeg oli Nebukadnetsar II ajal (604–562 eKr). Nebukadnetsar II • Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kes valitses aastail 605–562 eKr. • Nebukadnetsar oli Babüloonia kuninga Nabopolassari poeg ja troonipärija. • Vallutas Egiptuselt Süüria ja Palestiina. • 597 eKr allutas ta Jeruusalemma ja Juuda riigi ning püüdis seejärel valutada Egiptust. See ebaõnnestus, riigid hakkasid mässama. • 586 eKrhävitas ta Jeruusalemma ja viis mitukümmend tuhat juuti Babülooniasse vangi. • Nebukadnetsar pidi 587 eKr Jeruusalemma taas vallutama
Assüüria ja Uus- Babüloonia Töö paarilisega. Õpik lk 78 - 81 Jagage paarilisega teemad: 1) Assüüria suurriik 2) Uus Babüloonia riik Loe oma osa läbi. Jaga vihik kaheks ja täida tabel. Assüüria Uus - Babüloonia Arutlege ja tehke vihikusse kokkuvõte. Aega: 20 min. Assüüria Uus - Babüloonia Mesopotaamia põhjaosas. Nebukadnetsar II Pealinn Niinive. Põlluharimine + niisutuskanalid. Babüloonia linn 2x müürid kaunistustega. Sõjakas rahvas rauast relvad, suured kilbid, Marduki tempel Paabeli torn (90 m) kaitserüüd. Kiired sõjavankrid. Semirase rippaiad (Babüloonia rippaiad). Kuningavõim piiramatu juhtisid sõjaväge, mõistsid kohut. Riik lagun...
Assüüria ja Babüloonia imperium Assüüria ja Babüloonia olid vanaaja riigid Tigrise ja Eufrati jõgede kesk- ja alamjooksul. Assüürlased ja Babüloonlased olid semiidi hõimud, kes rääkisid akadi kelle erinevaid dialekte, kasutasid kiilkirja ning jagasid kultuuri. Vana-Assüüria Assüüria on nime saanud Assuri linna järgi, oli suurema osa Assüüria ajaloost riigi pealinnaks. Vana-Assüüria valitsejatest on kuulsaim Samsi-Adad I (1781-1813 eKr), kelle valitsemis ajal saavutas riik esimest korda suurriigi mõõtmed; Assurisse ehitati kuningapalee ja laiendati tsikuraati. Riik langes vaid paarkümmend aastat hiljem Babüloonia kuninga Hammurapi vägede ees. Vana-Babüloonia ja Hammurapi Riikide vahelises mõjuvõimu võistluses osales ka Babülon, mille troonile tõusis umbes 1810. eKr andekas valitseja ja väejuht Hammurapi, kes paarikümne aastaga saavutas kontrolli terve Mesopotaamia üle. Seadused on raiutud üle 2m kõrgusesse b...
Assüüria suurriigi ajajärk (9.-7. saj eKr). 746 727 eKr Tiglatpilesar III taastas Asüüria võimsuse ja rajas alalise sõjaväe. 689 eKr Sanherib surus maha ülestõusu ja tegi linna maatasa. 680 669 eKr vallutati Egiptus. 668 627 eKr Assurbanipal koostas Ninive raamatukogu. Uus- Babüloonia riik (625-539 eKr). 626 eKr lõi Nabopolassar Asüüria võimu alt lahku. 609 eKr purustati Assüüria sõjavägi ja sellega ka riik lõplikult. 605 561 eKr Uus-Babüloonia hiilgeaeg Nebukadnetsar II rajas Paabeli torni ja rippaiad. 597 vallutasid Jeruusalemma ja hävitasid Juuda riigi. Pärsia valitsusaeg 539 331.* Anu( sum An) jumalate isa. Enil(sem Bel) tuule, tormi, vihma ja pikse jumal, jumalate kuningas, edendas põlluviljakust, kaitses maist kuningavõimu, leiutas kõpla. Ea(sum Enki) õpetas niisutuspõllundust, linnaehitust, usutalitusi ja kirjatarkust. Sin(sum Nanna) kuujumal,
platvormil Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria valitsejate jahistseenid Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti näidata metsikut jõudu ja ohtlikkust Väga veenvad on võitluse ägeduse ja lõvide surmaheitluse kujutamised Assurbanipal II lõvijahil UUS-BABÜLOONIA Asusid Tigrise ja Eufrati alamjooksul 612. a. e.Kr. taastas Babülon oma iseseisvuse, purustas teiste rahvaste abiga Ninive ja hävitas Assüüria suurriigi Sellele järgnes Uus-Babüloonia hiilgav, kuid lühike õitseng Babülonil ja Assüürial olid tihedad kultuurisuhted ja nad olid kordamööda sõjaliselt edukad MÜÜRID Uus-Babüloonia riik ümbritses oma pealinna müüridega, mis olevat väga paksud Müüris oli mitu väravat ja iga 50 m järel vahitorn Peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest Leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi või
_________________________________________________ MESOPOTAAMIA Mida tähendab sõna „mesopotaamia“? MESOPOTAAMIA KULTUURI PERIOODID • IV-III aastatuhat (at) eKr rajasid sumerid oma linnriigid • III at II poolel eKr vallutasid akadid sumerite alad ja allutasid need oma võimule • 1830 – 1530 a eKr oli kontroll piirkonna üle Babüloni valitsejate käes (Vana- Babüloonia riik) • II at I pool – 605 a eKr Assüüria riik • 625 – 539 a eKr Uus – Babüloonia riik SUMERI - AKKADI KULTUUR JA KUNST 1. Millises Mesopotaamia osas asusid Sumerite linnriigid? Milline riik asub praegu sumerite aladel? 2. Millised olid tähtsamad sumerite linnad? 3. Milliseid materjale kasutati majade ehitamiseks? 4. Kui kõrgeid maju sumerid ehitasid? Miks mitte kõrgemaid? 5. Mis on tsikuraat? Milleks seda kasutati? 6. Kuidas kujutasid sumerid valitsejat (slaidid 13-15)? (kehaosade suurussuhted, sil...
MESOPOTAAMIA Maa kahe jõe -- Eufrati ja Tigrise vahel Mesopotaamia jõgede vaheline maa (kreeka keeles) Millised olid tähtsamad sumerite linnad? VAHEMERI PÄ RS IA LA HT PU NA NE ME RI Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? · Tähtsamad linnriigid: Ur, Uruk, Lagas, Kis, Umma, Nippur. · Linnriik koosnes kõrgendikul asuvast linnast ja seda ümbritsevast alast. · Linn oli ümbritsetud savitellistest müüriga, et kaitsta elanikke vaenlase rünnakute eest. Maapind on siin madal ja tasane. Puid kasvab vähe, kuid savi ja pilliroogu leidub rohkesti SUMERITE LINNAD · Majad...
paremini säilinud) Tutmosis III Egiptuse vaarao 15. sajandil eKr, laiendas Egiptuse piire suurte sõdadega, nimetatud ka sõjaliseks geeniuseks Nofretete Vana-Egiptuse vaarao Ehnatoni abikaasa, nimi tõlkes ''ilus (täiuslik) naine on sündinud'' Hammurapi Vana-Babüloonia kuues kuningas, Babüloonia suurriigi rajaja, maailma esimese teadaoleva seadustekogu kehtsetaja (Hammurapi seadused) põhimõte ''silm silma, hammas hamba vastu.'' Nebukadnetsar II Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, ulatuslikud vallutused ja ehitustööd Babüloonias (peajumala Marduki tempel ja Babüloni rippuvad aiad) Gilgames Sumeri poolmüütiline valitseja, Gilgamesi eepose nimikangelane (Sumeri kuningate loendi järgi linna Uruki valitseja) Egiptuse tähtsamad jumalad ja nende austamine Tähtsaimad jumalad päikesejumal Amon-Ra, taevajumal Horos, surnuteriigi valitseja Osiris (neid seostati tihedalt kuningavõimuga), Surnute Maja
Mesopotaamia, Pärsia, Foiniikia, hetiidid, Juudi riik 1)Mesopotaamia · Akadi suurriik · Sumeri linnriigid (maailma vanim rahvas-sumerid) · Vana-Babüloonia suurriik · Assüüria impeerium, vallutuste teel loodud suurriik. Sõjakus, sõdimine ja jaht. · Uus-Babüloonia riik-Nebukadnetsar II (Uus-Babüloonia vallutaja) · Mespotaamia asub Eufrati ja Tigrise vahel, Lähis-Idas · Praegune Iraak ja Süüria · Seal tekkis vanim kõrgkultuur · Mesopotaamias ei ole loodusvarasid, va. savi · Mesopotaamia oli välisnaabritele avatud, stabiilne ja hästikohanev · Linna ümber oli maapiirkond, keset linna tsikuraat-astmiktempel · Templitel ja preesterkonnal oli juhtiv osa, tsiilvõim oli kuningate käes
delta jõe suudmeala, kus jõgi hargneb, sfinks lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend, papüürus papüürustaime säsist valmistatud kirjutusmaterjal, vaarao egiptuse kuningas, noom - haldusüksusegiptuses , hierarhia astmeline süsteem asjade hindamiseks, püramiid hiiglaslik haudehitis, kus paiknes hauakamber, muumia palsameeritud surnukeha, sarkofaag - surnukirst , paarperekond egiptuse perekonnamudel, kuhu kuulusid mees, naine ja nende alaealine laps, hieroglüüf kirjamärk egiptuses, tempel pühakoda, usukeskus, tsikuraat astmiktempel, kiilkiri mõistemärk, mis vajutatakse pulgaga pehmesse savisse, astronoomia - täheteadus, astroloogia taevakehade järgi ennustamine, palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga võides, maat maailmakorraldus, hammurapi seadused babülooni seadustekogu, mille kehtestas hammurapi, kuukalender ajaarvamine, mis koosnes 12 kuust. menes egiptuse esimene vaarao, kes ühend...
Egiptus ja Mesopotaamia Millal ja kus said tsivilisatsioonid alguse? u 3000 a eKr. Niiluse jõe suudmel ja Eufrati ja Tigrise vahelisel maa-alal. Mõisted: 1) Niiluse and – Egituse tsivilisatsioon 2) Enuma Elish - Babüloni linnajumala Marduki võidukäik jumalate panteoni juhiks saamiseni 3) tsikuraat-ülespoole ahenev astmiktempel 4) püramiid-ehitis, mille põhjaks on nelinurk ja külgedeks võrdk. kolmn, mis kohtuva tipus 5) polüteism, - mitme jumala kummardamine 6) panteon,- jumala kogum, sumerite päritolu 7) temple-jumalale pühendatud koht, ehitis. eraldatud 8) palsameerimine-siseelundite eemaldamine, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse 9) muumia, - palsameeritud surnukeha 10) Ka-hing, mis ei lahku kunagi , isiksuse omand 11) Ba-hing, võib lahkuda, elu vägi 12) Ankh-vägi, mis läheb lendu, kui muumia suu avada 13) sar...
Väga veenvad on võitluse ägeduse ja lõvide surmaheitluse kujutamised ASSURBANIPAL II LÕVIJAHIL Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level UUS-BABÜLOONIA Asusid Tigrise ja Eufardi alamjooksul 612a. eKr. Taastas Babülon oma iseseisvuse, purustas teiste rahvaste abiga Ninive ja hävitas Assüüria suurriigi Sellele järgnes Uus-Babüloonia hiilgav kuid lühike õitseaeg Babülonil ja Asüürial olid tihedad kultturisuhted ja nad olid kordamööda sõjaliselt edukad MÜÜRID Babüloonia riik ümbritses oma pealinna müüridega, mis olevat väga paksud Müüris oli mitu väravat ja iga 50m järel vahitorn Peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile Värava ja rongkäigutänava servad olid värviliste glasuuriga tellistest
VANA-MESOPOTAAMIA Jaguneb neljaks ajastuks: 1)Sumeri-Akkadi ajastu u 4000-1800 eKr 2) Vana-Babüloonia u 1800-1500 eKr 3) Assüüria u 1500-625 eKr 4) Uus-Babüloonia 625-539 eKr Mesopotaamia (Kreeka keeles "jõgedevaheline ala") - Eufrati ja Tigrise jõgede vaheline maa-ala. Mesopotaamias tekkis esimene kõrgkultuur. Juba u 4000 eKr tekkisid Pärsia lahe äärde esimesed sumerite linnriigid. Sumerite päritolu on teadmata ja tänaseks on nii rahvas kui keel välja surnud, kuigi keelt osatakse desifreerida. u 3000 eKr jõudsid Mesopotaamia aladele akadlased-rändrahvas, kes on nii assüürlaste kui babülloonlaste esivanemad.
• Assüüria esilekerkimine • Oli väga sõjakas riik • Pealinnaks Niineve • Allutas Babüloonia jäänused umbes 900 e. Kr enda võimu alla • Nõudsid oma alluvatelt jäägitut lojaalsust • Kõrvaleastumisi karistati väga veriselt • Olid esimesed, kes suutsid vallutada Egiptuse Babüloonia suurriik • Assüüria hiilgeaeg • Kuningas Sargon II • Suur sõdija ja riigi laiendaja • Kuningas Assurbanipal • Rajas kuulsa Niineve raamatukogu • Uus-Babüloonia riik • Kerkis esile 612 e.Kr, kui vallutati Niineve • Tuntuim valitseja oli Nebukadnetsar II • Esile kerkis suurejooneline Babüloni linn • Jumal Marduki tempel ehk Paabeli torn • Kuulsad Semiramise rippuvad aiad • Olid üheks seitsmest maailmaimest • Ištari väravad • Riik alistati juba 539 e.Kr pärslaste poolt
1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Linnastumise algus toimus nii Aasias kui Aafrikas 40 ja 23 paralleeli vahel – paikades, kus klimaatilised tingimused olid sobivad püsiva asustuse tekkimiseks. Varaseimad püsiva asustuse märgid ulatuvad 10 000 aasta taha, need on praeguses Türgis 8. aastatuhandel eKr. tekkinud Catal Hüyük ning 7. aastatuhandel eKr. praeguse Jordaania territooriumil asuv Jericho linn. Esimesed linnalise iseloomuga asulad tekkisid juba keskmises ja nooremas kiviajas. Esimene linnaline asula tekkis Ees-Aasias, Mesopotaamia aladel. Sealse varaseima linnalise kultuuri - Obeidi kultuuri tekkimise ajaks pakutakse ajavahemikus 5500-4000 aastat eKr. Mesopotaamia külades ja väikelinnades ehitati päikese käes kuivanud savitellistest maju, mille seinu, põrandat ja katust kaeti krohviga. Majade vahel olid väikesed savitellistest müürid. Väikelinnas võis olla mitukümmend maja, m...
VANAMESOPOTAAMIA KUNST VANA-MESOPOTAAMIA U.4000-600.A.E.KR. Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. AJALOOLINE JAOTUS: Sumer 4000 23050.a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr . Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr . SUMERID maailma vanima kirjasüsteemi kiilkiri maailma esimesi tehnilisi leiutisi - ratas TSIKURAAT ASTMELINE TORNTEMPEL Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Uri tsikuraat 3600 -2370.a.e.Kr. Kõige paremini säilinud tsikuraat tollest ajast Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pühendatud tempel. Hoone on ehitatud
Niiluse and - toit, papüürus, muda (viljakas maa) Enuma Elish - Babüloonia loomismüüt, keskmes on peajumal Marduki ülemvõim ning inimeste loomine jumalate teenistusse tsikuraat - astmiktorn, astmiktempel püramiid - püramiidikujuline suurtest kiviplokkidest kõrge ehitis, mida ehitati ja kasutati selleks, et peale vaarao surma paigutada sinna tema palsameeritud, sarkofaagis keha, osa tema varast ja naine. polüteism - usk mitmesse jumalasse, paljude jumalate austamine panteon - jumalate kogum, ühe usundi jumalad tempel - jumalusele pühendatud eradatud koht, jumaluse hoone palsameerimine - muumia valmistamine surnukeha õliga võides, siseelundite eemaldamine muumia - palsameeritud surnukeha Ka - see osa egiptlase hingest, mis ei liigu, mis jääb kehaga või sureb ära vms Ba - see osa egiptlase hingest, mis on võimeline liikuma peale surma ankh - vägi, lahkub kehast, kui avada muumia suu sarkofaag - puidust/kivist kunstiliselt kujundatud monume...
Vana-Babüloonia periood. Vana-Babüloonia ehk Amoriitide dünastia ( XIX-XVI). Varsti pärast Uri III dünastia nõrgenemist algas linnriikides võimule tulnud amoriididünastiate omavaheline võitlus ülemvõimu pärast. Uri III dünastia (XXII-XXI või 2112-2004) valitsejad: Ur-Nammu, Sulgi, Amar-Sin, Su-Sin, Ibbi-Sin/Suen. Koos Ibbi-Siniga lõpeb Sumer. See oli 2000 aasta paiku (peamised vaenlased amoriidid ja Eelam). Idast tulnud Eelami ja simaski (Simaski Eelami linn ja kuningadünastia) hävitasid ~a-l 2004 Uri linna. Pärast seda võttis võimu üle Isini linna I dünastia. Poliitiline võim läks Uri endiste alamate kätte ning Isini kuningas Isbi- Erra (Isbiera, 2017-1985), Marist pärinev endine Urile allutatud amoriidi väejuht, kuulutas end kohe Uri III dünastia viimase valitseja Ibbi-Sini (2030-2004) mantlipärijaks. Ta kihutas vallutatud pealinnast välja ka seal pesitsenud Eelami garnisonid. "Sumeri kuninganimistu" ütleb selgelt, et Urist vi...
Mõisted · Linnriik poliitiline üksus, mis koosnes linnast ja seda ümbritsevast küladest koos põllumaaga · Hammurapi seadused- Babüloonia kuninga Hammurapi korraldusel koostatud suur seaduste kogumik, mis raiuti suurtesse kivitulpadesse. · Paabeli torn- Babüloni linna keskele rajatud jumal Marduk'i tempel, üks seitsmest vanaaja maailmaimest, mida hiljem hakati kutsuma Paabeli torniks. · Babüloni rippuvad aiad- Babüloni kuningalossi katusele ha müüridele rajatud nn. Rippuvad aiad, kus kasvasid lilled ja viljapuud. Üks seitsmest maailmaimest. · Kiilkiri- kirjasüsteem, millemärgid koosnesid savitahvlitele vajutatud kiilukujulistest jälgedest. Kiilkirja osatakse tänapäeval lugeda. · ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningast Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; ,,Gilgames" on arvatavasti van...
Asend- jõgede vaheline ala. Selle terminiga tähistati vanal ajal Pärsia lahte saabuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu alasid. Looduslikud olud-vihma sadas vähe ja seda põhjapoolsetel piirkondadel. Jõgede abil niisutamisest poleks kasu sest jõgede tegevus on ettearvamatud. ajalooperioodid- 700 a eKr sai P-M alguse põlluharimine. 4000 a Ekr tõusid esile varaseimad linnalised keskused, sealhulgas Uruki linn. Õpiti kasutama purjekat ja ratast. peagi tekkis piltkiri. Sumeri linnriigid u 3000-2340 a eKr- 3000 eKr kujunesid järkjärgulise arengu tulemusena mitmed Sumeri linnriigid. Neis olid kasutusel kiilkiri. Akadi suurriik 2340-2160 a eKr- 2340 a eKr vallutas Akadi valitseja Sargon olulised Sumeri linnriigid ja rajas esimese suurrigi Meso. ajaloos.Semiidi keel hakaks tasapisi sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr XVIII saj. eKr vallutas Babüloonia kuningas Hammurapi kogu Mesopotaamia ja rajas suur...
semiidirahvad · Pärsia vallutas 6 saj. e kr Egiptuse, Uus- Babüloonia (Mesopotaamia), Vahemere idarannik, Iisrael ja Foiniikia · Linna tsivilisatsioon linn oli poliitiline, majanduslik ja religioone keskus · Maal elas rohkem inimesi kui linnas · Ebapüsivad riigid · Sumerite linnriigid:Akad, Vana-Babüloonia, Asüüria, Uus-Babüloonia · Piiramatu kuningavõim jumala asemik · Jumalad inimeste sarnased · Surmajärgsele elule pöörati vähe tähelepan, kardeti surma, trööstitu paik, tähtis oli elada maist elu ja ideaalis surematusele Gilgames · Teadus praktilise suunitlusega matemaatika ja astroloogia (kuukalender)
Kordamine 1. Mille poolest erineb esi- ehk muinasaeg vanaajast? Esiaja kohta puuduvad kirjalikud allikad. 2. Nimeta esi- ehk muinasaja perioodid. Kiviaeg,pronksiaeg,rauaaeg (vanem kiviaeg,keskmine kiviaeg ja noorem kiviaeg) 3. Millised ühised jooned olid kõigil varastel tsivilisatsioonidel? Varanduslikud klassid,kiri,viljelusmajandus,ühiskondlik tööjaotus 4. Selgita Egiptuse kultuuriga seotud mõisteid: Maat - maailmakorraldus vaarao - valitseja hieroglüüf - piltkiri papüürus - paber,mille peale kirjutati skarabeus - sõnnikumardikas muumia - baplsameeritud surnukeha 5. Millisteks perioodideks jagatakse Egiptuse ajalugu. Vana riik, keskmine riik ja uus riik 6. Kirjelda Egiptuse ühiskonna ülesehitust. Mida tähendab, et Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline? Ühiskonnas olid erinevad klassid. (vaarao,preestrid,sõdurid,käsitöölised,kirjutajad,talupojad,orjad) 7. Nimeta Egiptuse tähtsamaid jumalaid...
piisavalt. Oli üks varaseimaid põlluharimispiirkondi, kasvatati karja. Liibanoni seedrimetsad olid ehituspuidu allikaks, kasutati ka laevaehituses (osavad meresõitjad). Asus Mesopotaamia ja Egiptuse vahel. Umbes 8500 eKr Jeeriko asula. III a.t. eKr tekkisid Foiniikia linnriigid- Byblos, Siidon, Tüüros. Nende rikkus põhines kaubandusel, peamised laevaehitajad ja meresõitjad, rajasid arvukalt kolooniaid, Kartaago. Foiniikia langes Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia valitsejate võimu alla. Tähestiku leiutajad- leiutati kauplemise lihtsustamiseks. Umbes 1000 eKr oli välja kujunenud 22 märgist koosnev foiniikia tähestik. Kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid. Alguse sai piltkirjast-märgid häälikuteks. Kuna seda oli lihtne õppida levis kirjaoskus laialt. Haridus ilmalikustus. Peagi kujundasid kreeklased selle tähestiku järgi oma alfabeedi. Iisraellased/heebrealased Hiljemalt II a.t
sellest ajast pärinevad kuulsad Hammurapi seadused. * 1595 eKr vallutasid hetiidid Babüloonia ja kukutasid võimult Hammurapi järletulijad Assüüria suurrigi ajajärk ( 9-7 saj eKr) * Mesopotaamiasse rändasid aramealased * Babüloonia allutati Assüüria ülemvõimule * Vallutati Iisrael, Egiptus * 668-627 eKr lasi Assurbanipal kokku koguda Ninive raamatukogu Uus - Babüloonia riik ( 626 - 539 eKr) * Babüloonia lõi Assüüriast lahti ja purustati Assüüria sõjavägi ja riik * Uus-Babüloonia hiigelaeg, (605-561 eKr) loodi rippaiad, Paabeli torn * Hävitati ja vallutati Jeruusalemm * Pärsia ülemvõimu aja algus EGIPTUS MESOPOTAAMIA Looduslikud olud Vihma peaaegu ei saja. Loodusvarade poolest Niiluse korrapärased vaene. üleujutused tagasid viljaka Palju savi, pilliroogu. (savist mulla
Mesopotaamia Tsivilisatsioon e kõrgkultuur- ühiskond, kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemilisi kirjandus- ja kunstiteoseid. Riik- suur ja hästi organiseeritud kogukond, millel on oma maa-ala, oma valitsejad ja kindel ühiskonna juhtimise kord. Linnriik- riik, mis koosneb linnast ja seda ümbritsevadest küladest koos põllumaaga. Tsivilisatsiooni teke Mesopotaamias Mesopotaamia ehk kreeka keeles jõgede vaheline maa. Eufrati ja Tigerise jõgede ümbrus oli põlluharimiseks soodsad tingimused ja seal tekkis umbes eKr tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur. Tsivilisatsiooni rajajateks oli suur rahvas. Sumerid Sumerid on ajalukku läinud ratta leiutajana- algselt kasutati potikedrana, hiljem transpordi hõlbustamiseks. Esimesed linnad ja riigidki Mesopotaamias olid rajatud sumri rahva poolt. Tähtsaim ja suurim s...
Kodutöö nr 1 1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Linnade tekkimine sai võimalikuks alles majanduse kasvamisega, mis toimus umbes 4.-3.- aastatuhandel eKr. sest siis hakkas niisutuspõllundus intensiivselt arenema klimaatiliselt kõige sobivamates tingimustes 40 ja 23 paralleeli vahel, soodustas majanduse ja kaubanduse arengut, need aga omakorda andsid tõuke linnade ehitamiseks. Esimesed linnad tekkisid Egiptuses Niiluse kallastel, Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati äärsetel aladel, Hindustani poolsaarel Induse orus ning Hiinas Huanghe jõe lähistel. Kõige varasemad Mesopotaamia alade linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles täpselt ära linna keskuse ja peatänavad, ülejäänud osa linnast kasvas ja arenes tõenäoliselt stiihiliselt. Tüüpiline oli tugevasti kindlustatud keskosa, mille keskmes paiknesid nii valitseja palee kui ka as...
enam suurt riiki koos hoida. Assüüria viimane valitseja Assurbanipal rajas Ninive raamatukogu (u 20000 savitahvlit). Uus-Babüloonia riik (u 626-539 eKr). Kuulsaim ja võimsaim valitseja oli Nebukadnetsar II. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina. Taastas Babüloni linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad. Võitluses Juuda kuningriigi vastu hävitas 586 a eKr Jeruusalemma, küüditas juudid (neil algas babüloni vangipõlv). 539 a eKr alistus uus-Babüloonia riik Pärsia riigile. 6 3. Ehituskunst Peamine materjal oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellis. Kuna puitu/palke ei olnud, siis leiutati võlvid ja kuplid: 1. Tsikuraat oli astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht. Astmiktempel e tsikuraat 2. Lossid, millest suurim oli Assüüria kuningas Sargon II oma. 3
Mesopotaamia iseseisvuse lõpp Asarhaddon langetas otsuse jagada riik kaheks: Assurbanipal pidi saama Assüüria trooni ja tema vend Samas-sum-ukin Babüloonia trooni. Assüüriaga läks hästi ning saavutas enneolematu suuruse ja jõukuse,aga see ei meeldinud tema vennale ning vanem vend alustas mässu. Peale vendade vahelist võitlust tuli veel teisigi. Assur vallutai 614. a ja Ninive 612.a eKr. Mesopotaamia iseseisvuse lõpp Assüüria asemel loodi hiljem Uus-Babüloonia riik, mille asutas Nabopolassar(625-605 eKr), ning tema oli üks osaline Assüüria hävitamisel. Hiljem olid nad pärslaste pärast tagasi sunnitud Babüloni. Ning Babüloni elanikud reetsid oma kuninga Kyrose ning Babülon vallutati. Sellega lõppes Mesopotaamia ajalugu. Mesopotaamia kultuuripärand Järgnevad 200 a kuulus Mesopotaamia Pärsia Ahhemeniidide koosseisu. Kui sinna sekkus
Mesopotaamia 700 a. eKr hakati põldu harima, elanikud jäid paikseks. L-Mesopotaamia oli suhteliselt soine ja oli vaja kuivenduskanaleid. IV at. Jõuavad Sumerid tsivilisatsioonile, ehitavad 4 linnriiki: UR, URUK, LARSA, LAGAS. Võeti kasutusele piltkiri, tööriistu tehti vasest(5000ekr). Sumerid leiutasid ka ratta. Piltkirjast arenes välja kiilkiri. Neid on kutsutud ka Savitsivilisatsiooniks. 1) Sumerite linnriigid(2334-2193eKr). Gilgames oli Uruki linnavalitseja, temast on tehtud ka esimene eepos. 2) Akkadi riik(2 at. eKr) rajati Sargon I poolt, temast on ka kirjutatud eepos. 3) Vana-Babüloonia(18-17saj. eKr) Tähtsamaks linnaks saab Babüloonia, mida valitseb Hammurap, kes annab välja esimese seaduskogu, mis koosneb 282 §. 4) Assüüria, nad on väga sõjakad. (9-7 saj). Pealinnad on Ninive ja Assur. Assurpanipal on pks kõige targemaid Ida-Mesop. Valitsejaid. Ta rajab Ninivesse esimese raamatukogu. 5) Uus- Babüloonia(7-6 saj. eKr) Kuulsaim va...
ÜRGAEG Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Tõetruud ja loomulikud teosed. Piisonid, põdrad, harvem inimkujud. MESOLIITIKUM Lihtsustatud, skemaatiline. NEOLIITIKUM Kiviarhitektuur...
esimene oli Akadi riik, mille rajas 24.saj eKr valitseja Sargon . Tema riik lagunes varsti, kuid akadi keel jäi Mesopotaamias kasutusele ainuvalitseva keelena. Uue impeeriumi, mida nimetatakse Vana-Babüloonia riigiks, rajas 18 saj eKr Hammurapi, kes valitses Eufrati jõe keskjooksul asuvas Babüloni Linnas. Suurima kuulsuse on see valitseja saavutanud oma seadustekoguga . Järgmistel sajanditel püsisid Mesopotaamias 2 riiki : Assüüria ja Uus-Babüloonia kellest esialgu oli võimsam Assüüria riik. 7. saj lõpus lõi Babüloonia asüürlastest lahku ning enamus nende valdustest läks Uus- Babüloonia riigile, kelle kuulsaim valitseja Nebukadnetsar 2 on ajaloos tuntud eelkõige suure ehitustegevuste ja vallutuste poolest Tema pealinnast nimega Babülon sai maailma uhkeim linn. Linnas kerkisid peajumal Marduk le pühendatud astmiktempel, mis on tuntud kui Paabeli torn Maailmaimeks on aga peetud pealinnas rajatud rippaedu 539.a
VANA-MESOPOTAAMIA KUNST Koostaja: Sass Kaarama Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme 2009 Vana-Mesopotaamia u.4000-600.a.e.Kr. Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. Ajalooline jaotus: Sumer 4000 23050.a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr. Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks on templid, valitsejate lossid , linnakindlustused. Leiutati kaared ja võlvid. Väljakaevatud Sumerite ehitiste jäänused Sumerid · Sumerid lõid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri · Nad rajasid linnriike ja templeid · Nad leiutasid kiilkirja · Sumerite leiutiseks on ka ratas Sumerite kiilkiri · Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis...
BABÜLONI IMED BABÜLON Oli linn Eufrati jõe jääres Vana-Babüloonia ja Uus- Babüloonia muistne linn. Babülon asus tänapäeva Iraagis. Tähtis kultuuri- ja majanduskeskus SEMIRAMISE RIPPAIAD EhitatiNebukadnetsar II käsul 600 eKr. Kuninganna Amytis Ei olnud tõenäoliselt rippuvad. 1200 ruutmeetrit. Kuningapalee kirdeosas. Põletatud tellistest võlvkaared. Massiivsed kiviplaadid. Roosast / valgest lihvitud kivist trepid. 22 meetri kõrgused sambad. TSIKURAAT Astmiktempel Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn. Bituumeni ja põletatud tellistega Tippu viisid trepid. Alus 91x91 Kõrgus 91 m KASUTATUD KIRJANUD http://www.google.ee/imgres?q=bab%C3%BClon+kaart&um=1&hl=et&bi lds.org/scriptures/bc/scriptures/content/english/bible-maps/images/06897 http://maailmaimed.wikispaces.com/Semiramise+rippaiad http:// www.ad2in1.com/Images/Various%20pics/babylon%20gardenA.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commo...
MESOPOTAAMIA Koostaja: Sander Laurson ASEND JA LOODUSOLUD Asub Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal Maavaradelt vaene, savi ja pilliroogu leidus hulgaliselt Soine pinnas Vähe sademeid Tugev tuul Kõrbed Mesopotaamia riigid SUMER- u. 3000-2334 e.Kr. Linnad templite juures, ümbritsetud müüridega Leiutasid ratta, vankri, adra Lõid vanima eepose "Gilgames" Võeti kasutusele kiilkiri Tsikuraadid Niisutuskanalid Mesopotaamia Riigid AKAD- 2334-2193 e.Kr. Tähtsaim kuningas Sargon I, lõi Akadi riigi ning ühendas kogu Mesopotaamia. VANA- BABÜLOONIA- 1792-1595 e.Kr. Kuningas Hammurapi Hammurapi seadustekogu Mesopotaamia Riigid ASSÜÜRIA- 9.-7..saj. e.Kr. Sõjakaimad Mesopotaamia inimesed parandati sõjaväe varustust Katapuldid & Piiramistornid UUS-BABÜLOONIA- 626-539. e.Kr. Nebukadnetsad II Paabeli torni Rippaiad Religioon Preestrid tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamisega ja sõnastamisega Ei pööratud tähelepa...
Mesopotaamia Looduslikud olud: Tigrise ja Eufrati jõe vaheline ala. Vihma sadas vähe. Lõunas oli põlluharimine võimalik vaid kunst niisutusega. Leidus palju savi, pilliroogu. Savi oli peamine elamute ja tarbeesemete tooraine. Tihedad suhted naabritega. Tuli kaitsta ka sissetungijate eeste. Sumeri linnriigid: Kasutusel kiilkiri. Ühtset riiki ei tekkinud. Sumerid asusid mesopotaamias teistest varem. Akadi suurriik: Vallutas Sumerite linnriigid ja loos ühtse suurriigi. Semiidi päritolu. Jätkus Sumerite kultuur ja religioon. Pärast Akadi riigi lagunemist tugevnes eri linnade valitsejate võim. Vana- Babüloonia suurriik. Hammurapi vallutas terve Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Loos kõiki valdkondi puudutava seadustekogu, mis oli kõikides tähtsamates linnades kivisse raiutud. Assüüria impeerium: Keskus Mesopotaamia põhjaosas. Erakordne sõjakus. Iga aasta laastavad retked uute maade alistamiseks. Hävitat...
kuid arv muutub liiga suureks ja nii nad orjastatakse ja kasutatakse kõige raskematel töödel. termin ,,Egiptuse vangipõli".Mooses - tõi iisreallased tagasi Egiptusest ja päästis nad sellega Egiptuse vangipõlvest. Talle anti 10 käsku, mis tegid juutidest välja valitud rahva.1000eKr Taavet - loob tugeva Iisraeli riigi Palestiinas, pealinn Jeerusalemm. 960-925 eKr Saalomon- Jahve tempel. Pärast Saalomoni surma riik lagunes. L-poolne jäi Juuda. Põhja Iisrael. Asüürialased ja Uus-babüloonia kuningas vallutasid- 50 aastane babüloni vangipõlv. Peale Pärsia kuninga vallutamist, pääsesid juudid oma maale tagasi. Usk. Vana Testament - sajandite vältel järkjärgult kokkuseatud tekstide kogum, mis on peamiseks allikaks iisraellaste ajalugu, usku, kombeid ja seadusi puudutavates küsimustes. Üks jumal- Jahve. Ei kujude, piltide austamisele. 1250 eKr 10 käsku Siinai mäel- Moosese seadus. Messias- Taaveti soost valitseja. India. 2300 eKr.võimalik et kodustati elevant
559-330 e.Kr. - Pärsia suurriik Lühiülevaade Pärslased asusid Lõuna-Iraanis. Olid kreeka pärimuse järgi VII VI sajandil Meedia võimu all. Pealinn neil puudus. Ühiskond Impeerium jaguneb 20 halduspiirkonnaks ehk satraapiadeks. Kuningas määrab ametisse satraapid, kelle ül. on alalise sõjaväe formeerimine, elanikkonna rakendamine avalikel töödel ja maksude kogumine. Riigi eesotsas seisis suurkuningas. Seejärel tuli preesterkond. Neile järgnesid sõdurid ja neile talupojad ja orjad. Mitu perekonda moodustasid eraldi kogukonna. Mitu kogukonda moodustasid hõimu. Abielluti inimestega samast kogukonnast. Kogukond oli peamine identifitseerimise allikas. Isadel oli türannlik autoriteet. Nad kohtlesid oma lapsi kui orje. Polügaamia oli Pärsias populaarne. Lapsed pidid alluma isadele ja neid võis müüa. Peale abikaasa surma oli pikk leinaaeg. Lahutus oli peaaegu kuuldamatu toiming. Kunigad: 1. Kyros II (6sajand) (u 559 530), ...
559-330 e.Kr. - Pärsia suurriik Lühiülevaade Pärslased asusid Lõuna-Iraanis. Olid kreeka pärimuse järgi VII VI sajandil Meedia võimu all. Pealinn neil puudus. Ühiskond Impeerium jaguneb 20 halduspiirkonnaks ehk satraapiadeks. Kuningas määrab ametisse satraapid, kelle ül. on alalise sõjaväe formeerimine, elanikkonna rakendamine avalikel töödel ja maksude kogumine. Riigi eesotsas seisis suurkuningas. Seejärel tuli preesterkond. Neile järgnesid sõdurid ja neile talupojad ja orjad. Mitu perekonda moodustasid eraldi kogukonna. Mitu kogukonda moodustasid hõimu. Abielluti inimestega samast kogukonnast. Kogukond oli peamine identifitseerimise allikas. Isadel oli türannlik autoriteet. Nad kohtlesid oma lapsi kui orje. Polügaamia oli Pärsias populaarne. Lapsed pidid alluma isadele ja neid võis müüa. Peale abikaasa surma oli pikk leinaaeg. Lahutus oli peaaegu kuuldamatu toiming. Kunigad: 1. Kyros II (6sajand) (u 559 530), ...
Anaximandros Anaximandros (u 610-546 eKr) Ta kirjutas Kreeka esimese filosoofilise teose „Loodusest“, milles ta esitas oma astronoomilisi , geoloogilisi ja bioloogilisi vaateid. Tema olevat ka esimesena koostanud maakaardi. Anaximandros mõistis, et kui maad, nagu Thales ütles, kannab vesi, siis peaks miski muu kandma vett ja nii edasi ad infinitum: tegu oleks lõputu regressiga. Ta lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoseruumis rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros kujutas Maad ette silindrina. Anaximandros arvas, et kõik olev on tekkinud ühest algelemendist, kuid selleks ei saa olla vesi. Tema arvas, et algaine peab olema lõpmatu ning igavene. “Eesi nõukogude entsüklopeedia.” Apeiron- (piiritu, määramatu) on termin, millega ta tähistas maailma ürgalget, millel puuduvad määratlevad omadused. Et täies ulatuses hinnata Mileetose koolkonna poo...
suhted välismaailmaga. Religioon Mükeene ajajärgul. 5. Egeuse tsivilisatsiooni langus: Trooja sõja probleem; “mererahvad”; losside hülgamine. 6) Ees-Aasia impeeriumid 1. aastatuhandel e. Kr 1. Tume ajajärk ja aramealased. 2. Assüüria: esiletõus 9. sajandil: vallutused; riigi ja ühiskonna korraldus; Assüüria ja Urartu; Tiglatpilesar III ümberkorraldused; Assurbanipal; Assurbanipali raamatukogu. Assüüria langus. 3. Uus-Babüloonia impeerium: Nebukadnetsar II; ehitused Baabülonis; Babüloonia langus. 4. Anatoolia riigid: Früügia (Midas); Lüüdia (Gyges ja Kroisos). 5. Pärsia impeeriumi. Impeeriumi kujunemine (Kyros; Dareios I); riigi korraldus. 6. Zoroastrianism (Ahuramazda, Zarathustra). 7) Kaanan ja Iisrael 1. Geograafiliste ja looduslike olude mõju; etnilised olud. 2. Pronksiaegne tsivilisatsioon: Tähestikkirja kujunemine. 3. Foiniikia linnad: Byblos, Tüüros ja Siidon; kaubandus ja kolonisatsioon;
Assüüria ehitise peamisi võlusid oli suurepärane ornamentika Skulptuurid Kujutasid müütilisi olendeid- tiivulisi viiejalgsed lõvid ja härjad, kel oli habemega mehe pea. Figuurid olid üldistatud, kuid neil olid mõned täpsed üksikasjad. Täpne vorm. Kujutav kunst Peateemaks on kuninga ülistamine Reljeefidel on kujutatud lõvijahi tseene, kindluste piiramisi ja vangi võtmisi. Uus-Babüloonia kunst 612 539 eKr. UusBabüloonia riigi esiletõus on seotud kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajaga, mil Babülon linnana taastati ja rajati mitmesuguseid uusi ehitisi. Tähtsamaks keskuseks Babüloni linn. Babülon oli 6.saj eKr maa- ilma suurim linn u. 300 000 elanikuga Babülon ümbritseti paksu kahekordse kaitsemüüriga. Keraamika Savinõud -ja kujud loojatel kindel vormitaju, kasutati ka meistrilike materjale.
Mesopotaamia: ajalugu, riigid ja ühiskond Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Tsivilisatsiooni rajasid sumerid, kelle keelelise kuuluvuse ja päritolu kohta pole selgust. 4nda aastatuhande lõpuks eKr, pisut varem kui egiptlased, jõudsid sumerid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele. Kõige iseloomulikumad jooned on kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Iga tähtsam sumeri linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. See hõlmas peale keskse linna ka ümbritsevat maapiirkonda, linnu kaitsesid müürid. Ühiskonna elus etendasid olulist osa: · Templid · Preesterkond Aja jooksul läks riigijuhtimine üha suuremal määral preesterkonnast sõltumatu kuninga kätte. Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud- sõltumatud talupojad ja käsitöölised. 3nda aastatuhande keskpaigaks eKr võtsid semiidid oma keelele kohandat...
1)Mesopotaamia · Asub Lähis-Idas · Tigrise ja Eufrati kesk- ja alamjooksu juures · Loodusvaradelt vaeneä · Oli välisnaabritele avatum ! · Palju savi ja pilliroogu Egiptus · Ulatus niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni · Idas ja läänes poolkõrbed · Niilus- peamine ühendustee muu maailmaga · Vihma peaaegi ei sadanud · Korrapärane üleujutus- viljakas muld · Kuntslikud niisutussüsteemid 2) Egiptuses · Vana riigi periood 2700- 2200- suured püramiidid · Vaheperiood 2200- 2000- kodusõjad, lahkumine · Keskmise riigi periood 2000- 1650- ühinemine · Vaheperiood 1650- 1550- hüksoslased · Uue riigi periood 1550-1075-diplomaatilised sidemed · Hiline periood 1075- 525 Mesopotaamia · Sumeri linnriigid 3000- 2340- kiilkiri · Akadi suurriik 2340- 2160 esimene suurriik · Vana- ...
Tallinn 2011 SISUKORD 1. MESOPOTAAMIA.............................................................................................3 1.1. Sumeri ja Akkadi kultuur.....................................................................3 1.2. Vana-Babüloonia kultuur.....................................................................4 1.3. Assüüria kultuur...................................................................................5 1.4. Uus-Babüloonia kultuur.......................................................................8 2. EGIPTUS............................................................................................................9 2.1. Egiptuse arhitektuur.............................................................................9 2.1.1. Vana riik...............................................................................9 2.1.2. Keskmine riik..........................................
Mesopotaamia riigid vanaajal §7-8 1. Täida järgnev tabel Mesopotaamia riikide kohta. Sumer Akad Vana-Babüloonia Assüüria Uus-Babüloonia Aeg u 3000-2340 a eKr 2340-2160 a eKr 1792-1595 a eKr 934-609 a 626-539 a eKr eKr Iseloomulikud Linnriigid - ühtset Valitseja Kuningas 2 pealinna Babüloonia alistas jooned, riiki ei tekkinud, Saragon vallutas Hammurapi Assur ja Assüüria, Ninive
kauplemine oli kasvanud. Assüüria (900-612 eKr) tähtsamad linnad olid Assur ja Niinive, võimsaim valitseja Sargon II. Alistati Süüria, Babüloonia, Palestiina. Assüürlased olid väga sõjakad. Assüüria viimane suur valitseja oli Assurbanipal, kes oli esimene kirjaoskaja Assüüria valitsejate seas. Assüürlaste põhilised saavutused kuuluvad sõjanduse valdkonda: tehnika, sildade ja teede rajamine, relvastus. Uus-Babüloonia (626 539 eKr) Nabukadnetsar II ajal sai Babülooniast suur maailmariik. Eriti kõrgelt oli arenenud käsitöö puuvill, purpurriie. Kuulsad olid Babüloonia vaibad. Babüloonias tehti kuld- ja hõbeehteid ning savist nõusid. Babüloonlased olid esimesed, kes hakkasid väärismetalle rahana käsitlema. Babülonist sai suur kaubalinn. 10. Egiptuse ajaloo põhietapid ja lühiiseloomustus (Ülem- ja Alam-Egiptus, Menes, Memphis, Hatsepsut, Thutmosis III).
aluskaart) Keraamika, nõud pronksiajast 2000-700 eKr + ÕPIK Mesopotaamia u. 4000-539 a. eKr Esimene kõrgtsivilisatsioon 4000 a. eKr u. 4000-2350 a. eKr - Sumeri kultuur u 2350-2180 a eKr - Akkadi kultuur u 1700-1600 a. eKr - Vana-Babüloonia kultuur ¤kuningas Hammurabi (1792-1750 a. eKr) u 1600-600 a. eKr - Assüüria kultuur ¤kuningas Assurbanipal (669-626 a eKr) u 600-500 a eKr - Uus-Babüloonia kultuur ¤kuningas Nebukadentsar II Sumeri kultuur 4000-2350 a eKr Niisutussüsteemide rajamine, ratta leiutamine, savi kasutusele võtmine, võlvimine, linnriigid, miljonilinnad ( Ur, Uruk ), tsikuraadid ( astmiktemplid ), kiri ( kiilkiri ), bürokraatia, pitsatid (silinderpitsatid )( alati pilt+tekst ), kasutatakse sotsiaalset perspektiivi ( kujutatakse erinevas suuruses sotsiaalse staatuse järgi ). Akkadi kultuur 2350-2180 a. eKr Valitseja Sargon u.2300 a
kalifaat-Mongolid-Türgi. *Pärast I ms iseseisvus, hiljem pidevalt riigipöördeid, sõjad omavahel. *tänapäeval peamiselt: Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Iraan..., vastuolud (rikkus/vaesus, rahutus/stabiilsus). HAMMURAPI laiendas Vana-Babüloonia riigi piire, korrastas riigisüsteemi, seadustekogu. ASSURBANIPAL Süüria suur vallutaja, rajas Ninive raamatukogu. NEBUKADNETSAR Uus-Babüloonia suur vallutaja, Babüloni linna ehitaja. TEADUSSAAVUTUSED kõrgel tasemel matemaatika (matemaatiliste ülesannete kogud), astronoomia areng (päikese- ja kuuvarjutused, taevakehade trajektoorid), astroloogia sünd (ennustamine, jumalad taevakehad). *SARNASUSED, ERINEVUSED (VIHIK!!!) KAANANIMAA: 2000eKr Aabraham Kaananimaale 1700eKr iisraallased sattusid Egiptusesse viletsad karjamaad, põud, veepuudus Kaananimaal.
· 10.saj algul ühendas iisraellaste kuningas Taavet kogu Kaanani lõunaosa oma võimu alla. Tekkis Iisraeli riik. Tema poja Saalomoni käsul rajasti pealinna Jeruusalemma Jahve tempel sai nende peamine religioosne keskus. · Nende mõlema ajal oli see tugevaim riik Kaananis. Saalamoni surma järel lagunes see põhjapoolseks Iisraeliks ja lõunapoolseks Juuda riigiks. · 8.sai vallutasid asüürlased põhjapoole. Asustasid oma impeeriumi eripiirkondasesse. · Juuda riik langes 6.saj Uus-Babüloonia riigi alla. 586 eKr purustas Babüloonia kuningas Nebukadnetsar 2 Jeruusalemma ja käskis hävitada Jahve templi. Palju rahvast küüditati Mesopotaamiasse Paabeli vangipõlve nagu juudid on seda nimetanud. Kui U-Babüloonia riik oli Pärsia alla langenud pääsesid võõrsile asustatud kodumaale. Taastati tempel ja jätkati tavapärast elu. Kuna enmus olid endise Juuda riigi elanikud ja pärisesid iisraelu juuda hõimust võib neid nimetada sellest ajast Juutideks.
Purpurriie ja seedripuu olid peamised eksportallikad. 9000 eKr Tekkis Palestiina asula Jeeriku, mis on maailma vanim põlluharijate asula. Kaananimaa arengut ja kultuuri mõjutasid Egiptus, Mesopotaamia ja Foiniikia linnriigid nt Byblos (3000 eKr), Siidon, Tüüros. 10-7 saj eKr oli Foiniikia linnriikide õitseng. Jõukus transiitkaubandusest ja kolooniatest nt Kartaago ja Pärsia- Aafrikas Linnriigid langesid assüürlaste , hiljem Uus-Babüloonia ja Pärsia valdustesse. Sisekorralduses sarnanesid sumeri linnadega. Kuningas oli nii valitseja kui sõjaväe juht. Vabadel kodanikel oli võimalus mõjutada poliitikat rahvakoosolekute kaudu. Sumeri linnriikidele vastupidiselt oli suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel, väiksem mõju preestritel. Foiniikia tähtsus: 14. saj eKr arendasid lihtsa 22 kaashäälikust koosneva tähestiku, Kreeklased lõid selle põhjal kreeka alfabeedi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
