Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehistustehnikas tuntuid võtteid(ümarkaare,silindervõlv) ja see andis 19.saj kunstiajaloolastele aluse nim 10-12 saj ehitus kunsti ROMAANI STIILIKS. EESKUJU ANDSID karolongideaegsed,bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi- germaani rahvakunsti traditsioonid. romaani kirikute peamine tüüp oli BASIILIKA. Transepti ja apsiidi vahele tekkinud nelinurkset ruumi nim KOORIKS. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim NELITISEKS. Kooli all oli sageli kabel e KRÜPT.Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe nt ühelööviline ja KODAKIRIK.Uksi nim PORTAALIDEKS.lööve eraldasid ÜMARKAARSED ARKAADID. ÜMARKAAR ONGI ÜKS SILMAPAISTVAMAID ROMAANI STIILI TUNNUSEID. Kaari kandsid PIILARID(mis võisid olla ümmargused, neljatahulised) Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole EMPOORID. käiku mis avanes samuti arkaadina kesklöövi nim TRIFOORIUMIKS. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli juba ammu tundud SILINDERVÕLV
Maalikunst: Peamine oli miniatuurmaal; Aga tehti ka seina-, klaasi- ja tahvelmaale; Alguse sai ka vitraažikunst. Arhitektuur:Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud; Enim ehitati basiilikaid, kuid need olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad.; Romaani ajastut iseloomustab kirikuhoone ühendamine tornidega.; Neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures, üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks.; Hoonet iseloomustavad selge kavatis (plaaniline ja ruumiline üldlahendus) ja raskepärane monumentaalsus. Tunnused: Kõige tüüpilisemad tunnused – ümarkaar, silindervõlv (või ristvõlv); paksud müürid (6...8 m); kitsad ning väikesed uksed ja aknad; interjööri ilmestab samba kapiteeli ja baasi kujundus Ehitised:Pisa toomkirik ja viltune kellatorn; Speyeri katedraal Gooti stiil:Keskaja kunstistiil; Oli valdav 12. saj – 16. saj; Arenes välja romaani stiilist; Põhja
Kirik on küllaltki madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb harva, müürid mõjuvad raske massina. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti ladina risti kujulised. Idast läände suunduv haru moodustab pikihoone ja lühem, põhjast lõunasse suunduv haru põikhooone e transepti. Pikihoone ja põikhoone ristumiskohal kõrgub võimas torn - nelitistorn ja selle alla jäävat ruudukujulist ruumi nimetatakse nelitiseks. Keskmine lööv on teistest laiem ja kõrgem. Alumise korruse moodustavad piilaritele toetuvad ümarkaared - arkaadid. Külglöövide peal paikneb kesklöövi avanev galerii, nn empooride korrus. Kõige kõrgema osa moodustab kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida e valgmik. Aknad on tavaliselt väikesed, kitsad ja ümarkaarelised. Vanemad romaani kirkud on palklaega või oli lagi hoopis ehitamata. Võlve hakati esmalt rakendama kitsaste külglöövide katmiseks
Mõningal määral kasutati ka tellist. Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Võlvid
..8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Võlvid
Romaani ehituskunsti iseloomulikud tüübid ja vormid kujunesid just kiriklikus ehituskunstis-sakraalahitektuuris. Levinum ehitistüüp romaani ajastul on basiilika, mille iseloomulikuks jooneks on varasemast ajastust tunduvalt kõrgem ja ülaosas akendega varustatud kesklööv. Selleaegne basiilika erineb varakristlikust basiilikast sellepoolest, et transept(pikilööv) eendub pikihoonest tavalisest palju rohkem. Tema ristumisel lääne- idasuunalise pikihoonega tekkivat ruumi nimetatakse nelitiseks. Seega omab põhiplaan risti kuju. Transeptist idas olevat kirikuosa nimetatakse kooriks. Nelitis on tihti kaetud kupli või torniga. Kesklöövi ja nelitise vahele püstitati mõnikord madal vahesein, niinimetatud vahevõre; selles oli kantsel, kust kogudusele evangeeliumi ette loeti. Ehitismälestistest võib välja tuua näiteks Prantsusmaal asuva Mont-Saint-Micheli kloostri ning Püha Markuse kiriku Veneetsias.
väljaspoole suunatud survele. horisontaaljoont ja Alates 1100. aastast hakkasid ümarkaart. Pikihoone ja ehitusmeistrid välja tulema põikhoone ristumiskohal lahendustega, mis kõrgub võimas torn - võimaldasid katuse raskust nelitistorn ja selle alla jäävat paremini jaotada. Nad võtsid ruudukujulist ruumi kasutusele teravkaare, mis nimetatakse nelitiseks. avaldas seintele ümarkaartest Alumise korruse väiksemat külgsurvet. moodustavad piilaritele toetuvad ümarkaared - arkaadid.. Kõige kõrgema osa moodustab kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida e valgmik.
Romaani stiil Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal lõppes juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi (keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled ) Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Sellega oli tähtsal kohal sakraalarhitektuur (reilgioosne arhitektuur). Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida kutsutakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitami...
olid tundnud roomlasedki, ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. Romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervõlvist moodustuvad ristvõlvid . Niisuguste kivimasside raskuse tõttu ei saanud seintesse teha suur
Romaani kunst. Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c. Alates 10. sajandist saab rääkida ROMAANI kunstist. See on esimene feodaalajastu suur kunstistiil, mis kestis 12. sajandini. Sel ajal killustus Lääne-Euroopa väikesteks feodaalriikideks. Endise Frangi riigi aladel hakkas kujunema 3 uut rahvust prantslased, sakslased ja itaallased. Puudusid tõsised majanduslikud sidemed linnu vähe, täielik naturaalmajandus, riidid omavahel väga lõdvalt seotud. Lääne-Euroopas valitses tugevalt kirik ja Rooma paavst. Paavst pretendeeris ka kõrgeimale ilmalikule võimule sajandeid kestnud võitlus keirite ja paavsti vahel. Usuelus suured muutused kristlus saavutas väljakujunenud ilme. Kirikus kindel hierarhia, ka keskaja inimese maailmapilt oli hierarhiliselt korrastatud. Feodaalühiskond oli saanud küpseks, et luua oma kunst. Itaalias säilisid siiski suured antiikkunsti mõjud. Romaani kunst stiili nimetus viitab mõnedele sarnast...
..8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. 1.1 Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. 1.1.1 Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. 1.1.2 Võlvid
iseloomulik basiilikale, 1- 5-lööviline. transept - Transept ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa. koor - Transepti ja apsiidi vahel olev nelinurkne ruum. kooriümbriskäik - Külglöövide pikendamisega ümber koori ja nendevahelise seina avamisega tekib nn kooriümbriskäik. apsiid - Poolringja või hulknurkse põhiplaaniga eenduv hooneosa. nelitis - Pikihoone ja transepti lõikmiskohta nim. nelitiseks. nelitistorn - Nelitise kohale ehitatud torn. kabelitepärg - Mitmest radiaalselt ümber kooriümbriskäigu paiknevast koorikabelist koosnev ruumikompositsioon krüpt - Koori all olev kabel. läänetornid - kampaniil - Peamiselt Itaalias esinev kirikust eraldi seisev kellatorn. arkaad - Kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. empoor - Külglöövide peal olev käik, mis avanes kesklöövi poole.
tundnud roomlasedki, ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. Romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervõlvist moodustuvad ristvõlvid. Niisuguste kivimasside raskuse tõttu ei saanud seintesse teha suuri aknaid
ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. Silindervõlv Ristvõlv Ristvõlvid Vezelay kloostrikirikus Romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised
arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. Silindervõlv Ristvõlv Ristvõlvid Vezelay kloostrikirikus
nimetada seda ehituskunsti romaani stiiliks. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. Lihtsaim kapiteel oli kivikuup, mille alumised nurgad ümardati. Romaani ajastu lõpuks õpiti võlve toetama kivikaartele, nn. roietele. Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad.
Kirik on küllaltki madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb harva, müürid mõjuvad raske massina. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti ladina risti kujulised. Idast läände suunduv haru moodustab pikihoone ja lühem, põhjast lõunasse suunduv haru põikhoone e transepti. Pikihoone ja põikhoone ristumiskohal kõrgub võimas torn - nelitistorn ja selle alla jäävat ruudukujulist ruumi nimetatakse nelitiseks. Keskmine lööv on teistest laiem ja kõrgem. Alumise korruse moodustavad piilaritele toetuvad ümarkaared - arkaadid. Külglöövide peal paikneb kesklöövi avanev galerii, nn empooride korrus. Kõige kõrgema osa moodustab kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida e valgmik. Aknad on tavaliselt väikesed, kitsad ja ümarkaarelised. Vanemad romaani kirikud on palklaega või oli lagi hoopis ehitamata. Võlve hakati esmalt rakendama kitsaste külglöövide katmiseks. Selleks kasutati
Ehitusmaterjaliks oli kohalik maakivi. Peamiseks kunstiliigiks arhitektuur. Iseloomulikud jooned: Paksud müürid, väikesed aknad, mõjuvad laskeavadena, tornid massiivsed ja eraldi kindlustatud. Romaani stiili silmapaistvaim tunnus on ümarkaar. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel
ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen VÕRDLUS Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei kutsuta seda romaani keeleks, näiteks Inglismaal nimetatakse sed...
Ehitusmaterjaliks oli kohalik maakivi. Peamiseks kunstiliigiks arhitektuur. Iseloomulikud jooned: Paksud müürid, väikesed aknad, mõjuvad laskeavadena, tornid massiivsed ja eraldi kindlustatud. Romaani stiili silmapaistvaim tunnus on ümarkaar. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel
tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Sakraalarhitektuur. Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil. Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale.
Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides kirikuid)
-12. Sajandi ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid karolingiaegsed, bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditsioonid. Romaani peamine tüüp oli basiilika. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa, seal laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transpeti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli pikihoone põrandat kõrgem. Basiilikate kõrval esines ka näiteks ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik oli nagu basiilikagi, kuid aknaid kesklöövi ülaosas polnud. 30. Millistest osadest koosneb romaani katedraali põhiplaan? Millised akna- ja ukseavad, millised võlvid on iseloomulikud romaani katedraalidele? Nimetage mõned tähtsamad katedraalid! Uksed asusid mõnikord läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid
roomlasedki, ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. Joonis 1
Seetõttu avalduvad romaani ehituskunsti peamised vormid just sakraalarhitektuuris · Levinuim tüüp basiilika o Tunduvalt kõrgem ja ülaosas akendega varustatud kesklööv o Erinevused võrreldes varakristlikuga Transept eendub pikihoonest suuremal määral põhiplaan omandab risti kuju · Ristumisel tekkivat ruumi nimetatakse nelitiseks · Transeptist idas koor · Kesklöövi ja nelitise vahel vahevõre Tornid · Kampaniil ehitisest eraldi seisev torn Varasemad romaani kirikud kaetud lameda laega nagu varakristluse puhul · Al. XI saj kesklöövide võlvimine o Silindervõlv o Ristvõlv
-12. Sajandi ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid karolingiaegsed, bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditsioonid. Romaani peamine tüüp oli basiilika. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa, seal laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transpeti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli pikihoone põrandat kõrgem. Basiilikate kõrval esines ka näiteks ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik oli nagu basiilikagi, kuid aknaid kesklöövi ülaosas polnud. 30. Millistest osadest koosneb romaani katedraali põhiplaan? Millised akna- ja ukseavad, millised võlvid on iseloomulikud romaani katedraalidele? Nimetage mõned tähtsamad katedraalid! Uksed asusid mõnikord läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid.
Sajandi lõpuks levis see üle Inglismaa ja Prantsusmaa ning 13. saj üle Euroopa. ARHITEKTUUR · Keskaegse kiriku põhielemendid basiilika (Vana-Rooma kohtu- ja kaubakoda). Kirik ehitati alati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jagatud kolmeks või viieks lööviks, kusjuures keskmine osa oli nii kõrgem kui ka laiem. Pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone, nende lõikumiskohal moodustuvad lahtiste külgedega ruumi nim nelitiseks. Sellest teisel pool jätkus pikihoone kooriruumina. (ladina risti kuju). Kooriruumi lõpetas poolümar apsiid, kus asus altar. Mõnda Hilary Karu 5 2009 veebruar kirikut ümbritses ka kabelipärg
4.Mis vahe on kodakirikul ja basiilikal? Kodakirik on kolmelööviline nagu basiilikagi, kuid kesklöövi ülaosas osal pole aknaid. 5.Kuidas muutus basiilika põhiplaan romaani ajastul? Millised ruumid sellele lisandusid? Vaimulikud ja koor koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa, oli vaja pikihoonet pikendada teisel poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nimetatakse kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli pikihoone põrandast tavaliselt kõrgem. Koori all oli sageli kabel (krüpt), mida kasutati suurnike matusepaigana. Tihti ulatub transept pikihoonest rohkem välja kui varakristlikes basiilikates. Kiriku põhiplaan sarnaneb rohkem ladina ristile. 6.Milleks jaguneb basiilika pikihoone pikuti ja põigiti? Sammaste või pilaaride read jaotavad pikihoone pikuti löövideks. Põiguti jaguneb pikihoone kesklööviks, nelitiseks, kooriks ja apsiidiks. 7
ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervõlvist moodustuvad ristvõlvid . Niisuguste kivimasside raskuse tõttu ei saanud seintesse teha suur aknaid ning toetamiseks läks vaja tugevaid sambaid. Tihtipeale asendasid neid hoopis 4- või 8-nurkse läbilõikega tugipostid, nn. piilarid. Lihtsaim kapiteel oli kivikuup, mille alumised nurgad ümardati
Tallinna Polütehnikum Kunstiõpetuse konspekt Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Mis on kunst? Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi. Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud k...
Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. [redigeeri]Tornid Gooti stiilis ehitatud Toruniraekoda (Poolas) Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli Sisukord massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele
ja liikuvamad. Juveelidega kaunistatud raamatuid köideti meisterlike kullaseppade poolt. Romaani kunst Praeguste Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa aladel algas 11. sajandil hoogne sakraalsete kivihoonete ehitamine. Kirikud olid enamasti basiilika tüüpi ja tugevate, paksude müüridega. Põhiline tunnusjoon romaani ehituskunstis on ümarkaar nii akende kui uste ülaosas. Hoonetel olid pikihooned ja ristihoone, mille ristumiskohta nimetatakse nelitiseks ja selle kohal asus sageli torn, hiljem ka kuppel (eriti Itaalias Bütsansi eeskujul). Kellatorn ehk kampaniil ja ristimiskirik paiknesid sageli eraldi ehitisena kiriku kõrval. Kirikuid ehtisid väljast poolreljeefsed piiblistseenid, olles abiks piibli ümberjutustamisel ja ornamentika ning seest lisaks jutustavatele reljeefidele ja kujudele ka maalid ja mosaiigid. Kuulsaimad ehitised: Itaalias Pisa katedraal, Püha Markuse
ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. Romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervõlvist moodustuvad ristvõlvid . Niisuguste kivimasside raskuse tõttu ei
Põhiliseks kirikutüübiks oli basiilika. Kristlaste hulk on suurenenud ja seetõttu ka kiriku tüüp muutub. Muutunud olud tingisid vanas skeemis olulisi muudatusi. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku idapoolsemasse otsa, kus laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nim kooriks. Pikihoone ja transepti lõimumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli põikihoone pärandast tavaliselt kõrgem ja koori all on vahel kabel krüpt, kuhu maeti suurnikke. Kiriku põhiplaan läheneb ladina ristile. Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Viimane oli kolmelööviline nagu basiilika, kuid aknaid kesklöövi osas polnud. Uksed asusid mõnikord läänepoolses osas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Romaani stiili silmapaistvamaid tunnuseid on ümarkaar
Kirik on küllaltki madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb harva, müürid mõjuvad raske massina. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti ladina risti kujulised. Idast läände suunduv haru moodustab pikihoone ja lühem, põhjast lõunasse suunduv haru põikhooone e transepti. Pikihoone ja põikhoone ristumiskohal kõrgub võimas torn - nelitistorn ja selle alla jäävat ruudukujulist ruumi nimetatakse nelitiseks. Keskmine lööv on teistest laiem ja kõrgem. Alumise korruse moodustavad piilaritele toetuvad ümarkaared - arkaadid. Külglöövide peal paikneb kesklöövi avanev galerii, nn empooride korrus. Kõige kõrgema osa moodustab kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida e valgmik. Aknad on tavaliselt väikesed, kitsad ja ümarkaarelised. Vanemad romaani kirkud on palklaega või oli lagi hoopis ehitamata. Võlve hakati esmalt rakendama kitsaste külglöövide katmiseks
liikides avalduv uus stiil pärast antiikaega. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Muutunud olud tingisid vanas skeemis muudatusi vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa, seal laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nim kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim nelitiseks. Koori all oli sageli kabel (krüpt),mida kasutati surnute matmispaigana. Tihti ulatub transept pikihoonest rohkem välja kui varakristlikes basiilikates. Kiriku põhiplaan läheneb sel juhul nn ladina ristile. Basiilika kõrval esines ka teisi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Viimane oli kolmelööviline nagu basiilika, kuid aknaid kekslöövi ülaosas polnud. Uksed (keskaja arhitektuuris nim neid portaalideks) asusid mõnikord kiriku läänepoolses otsas, sageli aga ka
Selle kõige ilmekamaks 36 tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. Romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervõlvist moodustuvad ristvõlvid . Niisuguste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
