Sküüdid Anu Viires ja Sigrid Väli Sküüdid 8.-3.saj.e.Kr. elavad iraani keeli vahelisel kõnelevad sküüdid Doni ja Doonau stepi- ja metsastepiala ning Krimmi steppides. Asustasid antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil. Scythia- Sküütia Pärinevad Pärsiast kus nad levisid steppidesse 1. aastatuhande algul e.Kr. Nad jagunevad maaharijaiks - Dnepri jõest läänes ja rändrahvaks-Dneprist idas.(on ka veel kündjad- ja kunglikud sküüdid). Tunnevad rauda, valmistavad sellest tööriistu ja relvi.
24. Rahvaste rändamise aegne kunst Sküüdid Sküüdid olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk- Aasia territooriumil. Sküütideks nimetati erinevaid seda ala (Sküütiat) asustanud hõime. KUNST mõjustatud kreeka käsitöölistest, rahulikum ja realistlikum. Idapoolsema loomastiili mõjud siiski tunda, aga harmoonilisemalt. Keldid Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas. Prantsusmaa aladele saabusid nad umbes 500 eKr, sealt lähtus kolm asustuslainet Böömimaale ja Ungarisse; Väike-Aasiasse (Galaatiasse) ja Britanniasse. KUNST Keldi kunstis segu sküüdi ja kreeka mõjudest: motiive võeti Itaaliast, Kreekast ja idast. Tähtsaim omapära - katkematu väänleva joonega paelornament. Segu geomeetrilistest, sõlmilisest, spiraalsest kuj...
Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid *Rändrahvad ehk nomaadid elasid hiiglaslikul stepialal, mis ulatub Kesk-Euroopasse (Ungarini). See piirkond oli sobiv karjakasvatuseks, kuid taheti siiski veel paremaid karjamaid leida ning tänu sellele ei kujunenud neil püsivaid asulaid. *Nad võitlesid ka eluruumi pärast- tugevamad sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Siiski arenes neil välja tööjaotus ja käsitööoskused. *Kultuur arenes välja Roomast ja Kreekast põhja pool *Tegelesid siis põhiliselt karjakasvatusega. *Mõnikord ründasid nomaadid linnu röövimise eesmärgil, kuid tihti esines ka rahulikke kaubandussuhteid.* Nad vahendasid kaupu, sealhulgas kunstilise tähendusega objekte suurte vahemaade taha ja soodustasid sellega stiililevikut *Kunst: käsitöö ja metallide töötlemine Sküüdid *Sküüdid olid iraani keeli kõnelenud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas. *Neid võib pidada põlluharijateks. Neil tekkis ka ülikute kiht. ...
Kus elasid sküüdid? Sküüdid elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal. Mida hämmastavat on leitud sküütide haudadest? Kuidas neid nimetatakse? Sküütide haudadest on leitud palju kreeka käsitööliste toodangut. Siiski on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat nn. loomastiili. Sküüdi valitsejate hauakünkaid nimetatakse kurgaanideks. Mis vallandas Suure rahvasterändamise? Suure Rahvasterändamise vallandas nomaadide püüd leida paremaid karjamaid, mistõttu neil ei kujunenud enamasti välja püsivaid linlikke asulaid. Samuti võitlesid rändrahvad eluruumi pärast ning tugevamad hõimuliidud sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Sküüte hakkasid 2.saj eKr lääne poole suruma näiteks neile sugulaslikud sarmaani hõimud. Keldid (galaadid ja gallialased) tungisid suhtelise ülerahvastatuse ja linnakultuuride rikkuse tõttu 4.-3.saj eKr Väike-Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse. 2.saj pKr hakkasid par...
Aleksandr Blok Elulugu Bloki ema isa oli Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov. Isa, juuraprofessor Varssavis, hülgas pere varsti pärast poja sündi. Poiss kasvas oma ema suguvõsas boheemlaste seas. Esimesed luuletused kirjutas ta 5-aastaselt. Suved veetis ta vanaisa mõisas, millest 8 km kaugusel asus Dmitri Mendelejevi kodu. 1903 abiellus Blok Mendelejevi tütre Ljubov Mendelejevaga ja pühendas talle oma elu jooksul kaheksasada luuletust. Aastal 1906 lõpetas ta Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Juba oma esimese luulekoguga tõusis ta vene sümbolismi silmapaistvaimaks esindajaks. Erinevalt paljudest filosoofidest ja kirjanikest saabus tunnustus väga kiiresti. Juba eluajal võrreldi teda Aleksandr Puskiniga ja 20. sajandi algust vene luules nimetati Bloki ajaks. Tema loomingust kumab läbi suurte muutuste möödapääsmatus Venemaal, ent milles see seisnes, seda ta täpselt ei teadnud. Ta polnud kommunist, ent aktsepteeris Oktoobrirev...
Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid Arenes kreeka ja roomaga samaaegselt nomaanide kultuur. Elasid hiina ja ungari vahelisel stepialal rändrahvastena. Ei olnd paiksed. Karjakasvatajad.lõunas arenenumad. Tegelesid ka metalli ja mehaanikaga. Vahendasid kaupa (sh kunsti). Oli ka rüüsteretki.Doni ja doonau vahel iraanikeelsed sküüdid.tekkis riik krimmis.kurgaanid-sküüdi valitsejate hauad. Palju esemeid leitud ülikute haudadest.Kul-Oba kurgaan. Kreeka mõju. Loomastiil. Skemaatilised kui ilmekad, kehad väänlevad. Ornamendilaadne tulemus. Säilinud ehted. Filigraantehnika. Emaili kasutuselevõtt. Kärgsulatus. Loomastiil levis edasi. Keltidel sõdalastest ülemkiht jms. Galaadid ja gallialased vallutasid. Keelt ja kultuuri kasutatakse. Sküüdi ja kreeka mõju. Paelornament. Germaani hõimud. Goodid läänemere
Evelin Kaasik 11a Aleksandr Blok sündis Peterburis 16. novembril 1880. aastal. Oli vene luuletaja Tema isa, tsaar Aleksei Mihhailovits oli silmapaistev jurist, Varssavi ülikooli riigiõiguse professor. Ema oli aga kirjanik, tuntud botaaniku ja liberaalse ühiskonnategelase Andrei Beketovi tütar. Tulevane poeet kasvas üles vanaisa perekonnas 1903. aastal abiellus Aleksandr Ljuboviga, kes oli keemiku Mendelejevi tütar. Mehe anne avaldus juba varakult Tema peamisteks mõjutajateks olid poeedid Zukovski, Fet, Polonski, Apuhtin, ja Vladimir Solovjov. Ema oli olnud talle kogu elu suurimaks autoriteediks. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Blok 1898. aastal Peterburi ülikooli õigusteaduskonda, kuid aastal 1901 läks üle ajaloo ja keeleteaduskonda, mille lõpetas 1906. aastal. 1916. aasta suvel mobiliseeriti Blok tsaariarmeesse, kuni Veebruarurevolutsioonini tee...
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Taust: Al 6. saj eKr Kreeka koloonia Paiknes Väike-Aasias Türgi läänerannikul 395 a Ida-Rooma riigi pealinn Konstantinoopol- constantinuse järgi hõlmas enda alla Kreeka ja Väike-Aasia kultuurilised mõjutused: Kreeka, Rooma, Väike-Aasia kultuurist valitsejaks piiramatu võimuga keiser- nii ilmalik kui ka usuline võim riigi keeleks kujunes kreeka keel bütsanti patriarhide ja Rooma paavstide vaheline usulõhe: Ida poole Konstantinoopolit jääb õigeusk, lane poole katoliiklus eesmärgiks ehitada II Rooma Arhitektuur: peamiseks sai kirikute ehitamine kirikutüübiks oli tsentraalehitis- kiriku keskpunktik on täpselt keskel kiriku äärmistest ühekaugusel (võis olla ka 5 kuplit) 6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus, ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika u...
Kreeka ja Rooma kõrgkultuuriga paralleelselt arenes põhja pool Rändrahvaste e. Nomaadide kultuur, kes elasid stepialal Hiinast Ungarini. Kõige levinum oli kunstkäsitöö, arhitektuur ja maalikunst rändava eluviisi tõttu puudub. Barbarid olid madalama kultuuriarenguga kui Kreeka ja Rooma. Sküüdid elasid 7. saj. e. Kr 3. saj. p. Kr Doni ja Doonau vahelisel alal, kõnelesid Iraani keeli, keskuseks Grimm. Kurgaan on Sküüdi valitseja hauaküngas ja nende kaudu saame kunstiteavet (pisikesed lihtsustatud loomafiguurid metallisulamist, relvad, ehted jne.). Stiili, kuidas need loomad välja nägid nimetatakse loomastiiliks ning see on iseloomulik ka teistele rändrahvastele. Tarbekunstis kasutati filigraantehnikat (väärismetallist traat on joodetud mingile alusele peeneks mustriks), emailimist (klaasitaoline värviline mass, millega kaunistati ehteid) ning kärgsulatust (traat joodetakse kontuuriks ja täidetakse emailiga). Keldid rääkisid indoeuroopa k...
Rahvaste rändamine Nomaadid rändrahvad, jagunesid hõimudeks. Välja oli kujunenud tööjaotus ja linlikke asulaid neil ei kujunenud. Sküüdid 7.saj eKr-3.saj pKr ja nende elualaks Doonau ja Doni jõe vaheline ala. Olid põlluharijad. Tekkis ülikute kiht ja selline väike riik, mille keskuseks sai Krimm. Kurgaanid sküütide valitsejate hauakünkad (tuntum Kul-Oba kurgaan). Nendest on leitud kullast ja hõbedast käsitööd. Reljeefidel olevad kujud on realistlikud. Loomastiil Enamasti kujutati metsloomi loomad olid fantaasiarikkad ja üldistatud vormidega. Poosid olid ebaloomulikud, sageli ei saanud aru, mis looma üldse kujutati. Loomade kehad väänlesid, põimusid ning läksid üle ornamendiks. Loomadel metsik, vihane ilme. Materjalideks kuld ja pronks. Tegu oli väikeste figuuridega, mida kasutati rõivaste, relvade ja hoburakmete ehtimiseks. Filigraantehnika kulla ja h...
Aleksandr Blok (1880-1921) Aleksandr Aleksandrovits Blok sündis Sankt-Peterburgis, kasvas kõrgeintelligentses aadliperes. Tema isa õigusteaduste professor oli ka väga andekas musik ja tundis hästi kirjandust ja paistis silma oma despootliku iseloomu poolest. Blok'i ema oli sunnitud lahkuma mehe juurest veel enne poja sündi. Ja nii möödus Blok'i lapsepõlv vanaisa, Andrei Beketova, botaanika professori, Peterburi ülikooli rektori majas. Oma suved veetis Blok vanaisa Sahmatova mõisas Moskva lähistel. Beketovi peres tegelesid palju kirjandusega. Bloki vanaisa oli mitte ainult paljude teadustööde vaid ka populaarsete artiklite autor. Vanaema tõlkis kogu oma elu teaduslikke ja kunstialaliseid teoseid. Kirjandusega tegelesid ka tema tütred Bloki ema ja tema tädid. Pole ime, et sellises õhkkonnas avaldus ka pojal väga varakult armastus poeesia vastu. Esimesed luuletused kirjutas Blok viieaastaselt. Päris tõsine huvi po...
Aleksandr Blok on sündinud kümme aastat hiljem kui Lenin, ajal, kui tsaar-isake ajas taga terroriste ja terroristid tsaari, kui Dostojevskit ei sallitud ja Puskinile eelistati Nekrassovit, sest too oli öelnud: ,,Poeet sa olla ka ju võid, kuid olla kodanik - su kohus." Ta sündis 28. novembril 1880. aastal Peterburis. Blok oli pärit aristrokraatlikust ja mõjukast perekonnast. Bloki vanaisa oli Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov. Ta isa oli juuraprofessor Varssavis, kuid ta vanemad lahutasid ja isa hülgas pere varsti pärast poja sündi. Blok kasvas oma ema suguvõsas boheemlaste seas. Ta ema oli Aleksandra Beketova, kes teenis elatist tõlkijana. Nooruspäevade suved veetis ta vanaisa mõisas, millest 8 km kaugusel asus Dmitri Mendelejevi kodu. Tema lapsepõlv möödus jalutuskäikudes mööda Neeva kaldapealset, kus möödakäijad vaatasid talle järele ja laususid: ,,Kui ilus poiss! Kes see on?" Ning teadjamad vastasid: ,,Professor Beketov...
Aleksandr Aleksandrovits Blok · Aleksandr Aleksandrovits Blok 28. november 1880 Peterburi 7. august 1921 Petrograd) oli vene luuletaja. · Sündis Peterburis mitmekülgselt haritud ja suurte klutuurihuvidega aadliperekonnas o Isa õigusteaduste professor Varssavi ülikoolis, andekas muusik (silmapaistev pianist) ning suurepärane kirjanduse tundja. o Ema valdas mitut keelt, tundis väga hästi moodsat kunsti ning prantsuse dekadentlikku luulet. o Perekond aga lagunes juba enne kirjaniku sündi. · Teda kasvatas vanaisa (A.Beketov Peterburi ülikooli rektor) ja vanaema (andekas tõlk). Kirjaniku sõnul nad pakkusid talle kuldse lapsepõlve. · Vanavanemate mõis inspireeris teda luuletajana ja oli turvalise kodu sümboliks. · Esimesed värsid kirjutas 5-aastaselt · Peterburi ülikoolis algul õigusteaduskonna, hiljem ajaloo-keeleteaduskonna üliõpilane ning siis innustas teda X...
1. a) onager- eeslikud b) mägisebra- sebra c) somaali ulukeesel- eesel d) kiang- eeslikud e) tarpan- pärihobused 2. roomlased, sküüdid 3. sigimisvõimetus seletub kromosoomide ühinemise anomaaliaga(need kes ei anna järglasi, neil on paaritu arv kromosoome, mis ei saa jaguneda.) 4. pärisorjus kaotati a)eestimaal- 1816 b) liivimaal- 1819 c) kuramaal- 1817 d) venemaal- 1861 e) tartu ülikool taasavati- 1802 5. a) 33% b) 1919 c)230 000 hobest d) 1ha põllumaa kohta.. 1? Hobune 5.2 konditsioonilt: kiirusehobune tööhobune raskeveohobune universaalne hobune
Materjalide pealt kokku ei hoitud. Mõjutatud vana vene kunstist. MAALIKUNST Nad
kaunistasid palju maalikunsti või mosaiigiga, kujutati enamasti Foon ehk taustvärv oli
enamasti kas sinine või kuldne. Miniatuurmaal ehk raamatumaal mis jaotub
kaheks:*aristrokraatlik e keisrikoja ja * kloosterlik ehk munkade tehtus teoloogiline.
Varakeskaja kunst
jagunes kaheks: *merovingid 5-8 saj. Kunst oli looduslähedane aga peadselt muutus
moonutatuks. Sküüdid olid põlluharijad kellest saame teada ülikute haudade kaudu.
Rakke Gümnaasium Islami kunst Katre Pohlak X klass Mai 2011 Sisukord · Sisukord · Miks valisin selle teema? · Kust on saanud alguse Islami kunst? · Islami ehituskunst · Islami keraamika · Islami ornament · Kasutatud materjal Miks valisin selle teema? Nii, nagu igakord juba tavaks on saanud, trükkisin ka seekord kõik teemad rõõmsalt Google otsingusse ja vaatasin, mille kohta kui palju infot on. Pärast seda ,,rituaali" vajusid Merovingide ja Karolingide kunst kohe valikust välja. Sisetunne ütles, et ilmselt meeldib teisele teema ,,Sküüdid, keldid, viikingid" ning kuna ma polnud kindel, et see teema juba paari inimese poolt võetud ei ole, lükkasin ka selle kõrvale. Kaks esimest teemast Vanavene kunst ja arhidektuur ning Islami kunst meelidisd mõlemad nii teema kui ka materjali rohkuse poolest. Niisiis v...
Koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, igas küljes sammaskäigud. Meka poolses seinas palveniss. Kaev. Minaretid kõrged tornid. - Ornamentaalne dekoratsioon taimemotiiv katab ehitisi ühtse vaibana. Erinevad materjalid. - Damaskuse Suure mosee. - Jeruusalemmas al-Aksa mosee. - Kubbat as-Sahra on vanim kuppelmosee. - Timuri haud Samarkandis, Tads Mahal. - On ehitatud lsose ja linnuseid. - Tarbekunst ormameutika, peene töötlus. Vaibakunst. Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid. - Sküüdi hõimud valitsejatele tehti hauakünkad (kurgaanid) Kul-Oba kurgaanist leitud vaas, mis kujutab nende elu Realistlikud. - Loomastiil metsloomad, mitte realistlikud. Tehnikalt filigraan, email, kärgsulatus. - Keldid sküüdi ja Kreeka kunsti mõju. Paelornament, mille sees loomade või inimeste kujutised. - Germaani hõimude kunst sarnanes Keltide omaga. - Viikingid 8-10 saj kunsti õitseaeg. Rikkalikud hauapanused. Osebergis laevamatus. Arvukad
Üks tolleaegne arst andis oma patsientidele enne operatsiooni seemneümbrise leotisest ja veinist valmistatud jooki. Samas oskas ta eristada mürgiseid seemneümbriseid süütutest seemnetest ja oli teadlik kanepisuitsu hallutsinogeensest mõjust. Arheoloogilised leiud viitavad sküütide rituaalsele kanepisuitsetamisele juba esimesel aastatuhandel enne Kristust. Vana-Kreeka kirjanik ja rännumees Herodotos aga on kirjeldanud, kuidas Musta mere põhjaosa sküüdid valmistanud lattidest ja villastest tekkidest telgi ning puistanud seal sees hõõguvatele kividele kanepiseemneid (tõenäoliselt kestadega). Selle "sauna" leil olevat neile niivõrd meeldinud, et nad möiranud suurest heameelest. Euroopa arheoloogilised leiud kõnelevad peamiselt kahest kanepi kasutamise viisist. Vanimad kanepikiu leiud on pärit eelrooma rauaajast (800400 e. Kr.); sellest kiust tehti nii nööri kui ka kudumeid
järeltulija. Riik lagunes mitmeks osaks südamik ehk Magadha läks Sunga dünastiale, lõunas Dekkani platool sai võimule Adahra dünastia, selle kõrval veel riik nimega Kalinga. Läänes Induse aladel lagunes Aleksander Suure impeeriumi kunagine osa Kreeka-Baktria riik ja selle aladele jäid rivaalitsema partia ja baktria dünastiad. Baktria kuningad vallutasid I saj eKr endale enamuse Loode-Indiast, kuid siis tuli põhjast Kesk- Aasia päritolu sküüdid, kes vallutasid I saj lõpus pKr nende alad endale ja liikusid sisemaa suunas. Kõige võimsam kuningas sellel Kusaani dünastial on Kaniska (78-123 pKr), kes osutus samasuguseks kunstiedendajaks nagu Asoka, kuid sellest järgmises peatükis. Sungade kunst on otseselt jätkuks Maurja kunstile ning kuulub seega varase budistliku kunsti traditsiooni. Kuigi uued valitsejad ise olid brahmanistid jätkasid nad Asoka
Põhja-Ameerikasse. Kust omakorda levis tava Mehhiko ja Guatemalanini välja, seal leidis higistamiskümblus maajade ja asteekide seas rituaalset otstarvet. Osad mongoli hõimud rändasid ka lääne suunas ja nii levis ka oletatavalt saun Soome. Kreeklased õppisid tundma higistamiskümblust kaubavahetuse abil Aasia rahavastega ja kreeklaste kaudu levis see ka Rooma. Herodotos on oma ajaloo ülestähendustes kirjeldanud sküütide higistamiskümblust. Sküüdid veeretasid kuumi kive väikestesse telkidesse, kuhu nad siis higistama läksid. Kreeklased said sealt eeskuju oma aurusaunadele, mis enamasti olid integreeritud spordirajatiste või maadluskoolide juurde. Eriti armastatud olid selline kümblus spartalastele, kes tegid kõike oma keha karastamiseks. Sauna kui sellise sisu parandasid hiljem roomlased tunduvalt, ennekõike puudutas see rafineeritumat küttesüsteemi. Kus kuumendatud õhk tsirkuleeris
bojaar -vürsti lähikondlasest ülik druziina - ("sõprus"), vürsti sõdalastest kaaskond - druzinnikud kokosnik - naiste peakate vene rahvariiete juures sindel - katuselaast, -laud konsool - toend, seinapinnast eenduv ehitise tugiosa portaal - ehitise arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav arhivolt - portaali kaare reljeefidega kaunistatud esikülg astmemõikad - "voldid" arhivoldis palestik-perspektiivportaali alumine külgmine osa Rahvasteränne, sküüdid kurgaan - kääbas, üksikhaud, sküüdi ülikute haud oterdama - monteerima, termin kullasepakunstis tähendusega vääriskivi, poolvääriskivi, klaasi vms. külmalt metallalusele kinnitama, eriti rahvasterändamise ajastu kunstis panustehnika - kaunistusviis, kus erinevaist materjalidest dekoor on paigutatud alusmaterjali süvendeisse. põimornament - põimmuster, Aasias kaunistusena III aastatuhandest e.Kr. , Euroopas hilisest rauaajast
Seejuures arheoloogilised leiud kinnitavad uuemat teooriat - saamide eluala oli laiem ja nad olid seal juba ammusest ajast.28 Viimast arvati juba ka 18. sajandil, kui rootslased hakkasid uurima Skandinaavia ajalugu. Esialgseks põhjenduseks olid soome keelest pärit sõnad rootsi keeles, kuigi tegelikkuses läksid rootsi sõnad soome keelde põhimõtteliselt oldi aga õigel teel. Lisaks sellele levis 18. sajandil ka juhtivate Taani ja Rootsi teadusmeeste seas teooria, et sküüdid olid skandinaavia põlisasukad ja soomlased nende järeltuilijad.29 Võib arvata, et skandinaavlaste puhul on tegu maaviljelusega tegelenud germaani hõimuga kes rändas Skandinaavia aladele ajavahemikul 7000-3000 e.Kr., ja kõneles hilisgermaani keelt. Segunes sealsete põliselanikega ehk saami-soome küttidega, kes kõnelesid soome-ugri keelt. Põliselanikest kütid võtsid üle maaviljeluse ning ajajooksul toimus ka keeleline ja
Augeiase tallid on tänapäevalgi tuntud väljend ning tähendab lohakusest tekkinud korralagedust, mis vajab kõrvaldamist; midagi, mis on käest lastud ja kus valitseb täielik korratus. Amatsoonid Amatsoonid olid kõige rahuarmastavama nümfi, Harmonia tütred, ent nende isa oli kohutav sõjajumal Ares . Nad olid vallutushimulised naised, kes elasid omaette rahvana Väike-Aasias Kaukasuse ümbruses ja nende pealinna kutsuti Themiskyraks, moodustades sõjakate naiste kogukonna, keda sküüdid nimetasid ,,meestetapjateks". Nad heitsid oda, käisid jahil ega pidanud lugu naiste tööst. Võidetuna Väike-Aasia kreeklaste poolt Thermodoni jõe ääres, tõmbusid nad Sküütiasse tagasi ning segunesid noorte pärismaalastega, kes nende usalduse võitsid ja nendega ühinesid, sauromaatide rahvaks. Arvamus, et amatsoonid lasid endal parema rinna ära lõigata või ära põletada, et nad saaks takistamatult vibu pingutada, ulatub rahvaetümoloogiasse, mis mõtestab lahti sõna a-mazones
puitseinad tuleohtlikud, boksi vaheseinad puitlaudadest, kõrgem osa puu- või raudvarbadest. Põrandaks alla killustikku, siis mulda, savi, turvast ja kõvasti kinni tampida. Hobune 6 1)millisesse hobuste perekonna alajaotusesse kuuluvad järgmised: Onager: eeslik Somaali ulukeesel: eesel Kiang: eeslik Tarpan : euroopa hobuste esiisa. pärishobune Mägisebra: sebra 2) mis rahvusest/päritolu inimesed õpetasid kreeklasi ratsutama? Sküüdid 3) mis põhjustel osa perekonna equus liikmeid annab järglasi, aga osa mitte? Kromosoomide arvu erinevus. 4)mis aastal kaotati pärisorjus? Eestis - 1816 Liivimaal - 1819 Kuramaal - 1817 Venemaal 1861 5) a) 2200 ha b) 1927.a c) 230 tuhat d) 3.5 hobust 6.1) konstitutsioonitüübid kulesovi järgi : õrn, tihke, kohev, toores. 6.2) konditsioonilt jagatakse hobused: 1) näituse konditsioon 2) töökonditsioon 3) sugukonditsioon 4) mitterahuldav kondtsioon 6
Aarialased jagunesid kaheks suureks grupiks. Ühed jäid elama India territooriumile, teine grupp jäi pärslaste esivanemateks. Aarialaste järglased on mustlased .8-7saj eKr tekkis meedialaste hõimuliit. Teine rahvus oli pärslased. Sama sajandi lõpul kujunes välja Meedia Kuningriik. Esialgu olid meedialased tugevamad ja allutasid pärslased. Tegid tihedalt koostööd Uus-Babülooniaga. Selle tulemusel vallutati Assüüria. Kyares valitses aastail 625-585 eKr. Sundis taganema sküüdid. Lõi lõplikult puruks kogu Urartu riigi. Oleks vallutanud naaberriigi Lydia aga otsustava lahingu ajal oli päikesevarjutus. Mõlemad pooled ehmusid ja sõlmisid vaherahu. Astyages 585-550 laiendas riigi ter. Viimased 8 aastat pidas kodusõdu pärslastega. 550 väljusid võiduga pärslased. Võimu sai Kyros. Algas 200 aastane ülemvõim. Olid võimul 550-529. koos temaga tuli Ahhemiidi dünastia, mis püsis Pärisa riigi lõpuni. Ta oli suur vallutaja. Vallutas Babüloonia 539
mälestuspilte. Vanimad ikoonid olid enkaustikatehnikas. Kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilisi sideainega. Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel. Levinuim teema oli Maarja Jeesus-lapsega. Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Suursugusus ja rikkalik hingelisus. Ikonostaas pildisein. Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik. (hõbe, kuld, kalliskivid, keerulised tehnikad) Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid Rändrahvad ehk nomaadid elasid hiiglaslikul stepialal, mis ulatub Kesk-Euroopasse (Ungarini). See piirkond oli sobiv karjakasvatuseks, kuid taheti siiski veel paremaid karjamaid leida ning tänu sellele ei kujunenud neil püsivaid asulaid. Nad võitlesid ka eluruumi pärast- tugevamad sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Siiski arenes neil välja tööjaotus ja käsitööoskused. Kultuur arenes välja Roomast ja Kreekast põhja pool, tegelesid siis põhiliselt
Dneprini idas ning Vislast põhjas kuni Doonauni lõunas. Selles piirkonnas elanud rahvast kutsutakse tinglikult eelslaavlasteks. Kuna umbes 9. 7. sajandil eKr puutusid selle piirkonna hõimud esimest korda kokku idapoolse rändhõimuga - Musta mere põhjarannikult tulnud kimmerlastega. Nende kaitseks ehitati rünnakute kaitseks kindlustused - piirdetarad. Kimmerlastega kokku puutudes võtsid slaavlased neilt palju üle. 7. sajandil eKr muutus olukord, sest uued naabrid - sküüdid tõrjusid kimmerlased Väike-Aasiasse. Sküütidega tekkis venelastel vastastikune kasulik majanduslik ja kultuuriline läbirääkimine. Kuid uute sissetungijatega slaavlased nii hästi läbi ei saanud ja nad tõrjuti nende põliselt asualalt Kesk-Vene taigasse. 1. sajandil eKr läksid sarmaadid Rooma impeeriumi alale ning surve slaavlastele nõrgenes. Sellest ajast hakkasid slaavlased sarmaatidega liidus elama, sest nii saadi taastada leivakaubandus Musta mere äärsete linnadega.
loojad, Zarathustra(630-553), Kong Fuzi(551-479) ja Buddha(568-488) 539 Pärsia Kyros Suur purustab Babüloonia. Saavutab kontrolli ka Iisraeli üle.Juudid naasevad Jeruusalemma. 525 Pärsia vallutab Egiptuse 513 Pärsia tungib L-Euroopasse ja vallutab Traakia alad, kuid sküüdid sunnivad taganema 510 Asutatakse Rooma Vabariik. 490 Pärsia saab Maratoni lahingus lüüa 480 Salamise lahing. Kreeka purustab Pärsia
u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj
keraamilisi plaate. 6.Milliseid ettekirjutisi tegi islam kunstnikele? Vaen "ebajumalate" vastu on põhjustanud mitte ainult usulise sisuga piltide, vaid igasuguse kujutava kunsti keelamise. Islamiusuliste visuaalne kunst on arhitektuur, tarbekunst ja abstraktne ornamentija, mis ühendab kogu visuaalset keskkonda. 7.Kus leidub Euroopas islami arhitektuuri? Kuulus on Hispaanias mauride võimu loojanguajal ehitatud Alhambra loss Granada lähedal. Rahvaste rändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid 1.Kus elasid sküüdid? Sküüdid elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal. 2.Mida hämmastavat on leitud sküütide haudadest? Sküütide haudadest on leitud palju kreeka käsitööliste toodangut. Siiski on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat nn. loomastiili. Loomastiilis kujutati metsloomi, kuid mitte realistlikult. 3.Mis vallandas suure rahvaste rändamise?
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras ...
ANTIIKMÜTOLOOGIAST KERKINUD SENTENTSID, VÄLJENDID, KÕNEKÄÄNUD JA TERMINID SKYLLA (lad. Scylla) JA CHARYBDISE [harübdis] VAHEL OLEMA - kahe võrdselt halva asja vahel valima - Skylla oli 12jalgne koletis, kes elas pärimuse järgi Messiina väina (Sitsiiliat Itaalia saapaninast eraldav väin) äärses kaljukoopas Charybdise vastas ning haaras endale igalt mööduvalt laevalt oma kuue pika kaela otsas kõikuva röövloomakolbaga kuus meremeest. Ka Odysseus, kellel Charybdisest õnnestus mööda pääseda, pidi abitult pealt vaatama, kuidas Skylla oma rabelevad ja karjuvad ohvrid kõrgel õhus oma koletute hammaste vahel purustas. Vaid argonaudid, Kreeka kangelased, kes purjetasid laevaga "Argo" Kreekast varastatud kuldvillakut tagasi tooma, pääsesid tänu Hera poolsele jumalikule abile ilma kaotusteta läbi väinast, mis lausa kees ja kus pöörased lained kerkisid taevani. Ovidiuse järgi oli Skylla olnud kunagi kaunis tütarlaps, kell...
eelõhtul, kui kuningas Nero nimetas ametisse hea maitse nõuniku. Seame sellele pildile vastu pildi, mida pakuvad nende üksikute rahvaste kombed, kes on kaitstud asjatute teadmiste nakkuse eest ning on oma vooruslikkuse tõttu ise õnne leidnud ja saanud eeskujuks teistele rahvastele. Niisugused olid vanad pärslased: haruldane rahvas, kelle seas voorusi õpetati nii nagu meil teadusi, rahvas, kes nii hõlpsalt alistas Aasia. Niisugused olid sküüdid, kelle kohta meieni on säilinud nii võimsaid ülistusi ja niisugused olid ka germaanlased. Mitte rumalusest ei eelistanud nad vaimutreeningule muid tegevusi. Nad teadsid väga hästi, et teistel maadel saadavad jõudeinimesed oma elu mööda, vaieldes ülima hüve ning pahe ja vooruse üle, ja et upsakad targutajad, ülistades kõige kaunisõnalisemalt iseennast, panevad kõik teised rahvad ühte patta, nimetades neid üleolevalt barbariteks; aga nad uurisid nende
kohale. Muhameedlikud valitsejad on ehitanud ka losse ja võimsaid linnuseid. Islami rahvaste tarbekunsti iseloomustab peen tehniline töötlus ja eriline armastus ornamentika vastu. Rikkalikul ornamenteeritud võivad olla relvad ja Koraani kalligraafilised leheküljed. Kõige imetlusväärsem on vaibakunst, mida võib pidada maailma tekstiilikunsti tipuks. Roger II kroonimise mantel. § 25. Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid. Rändrahvaid on mitmeid. 7.sajandist eKr kuni 3. saj pKr elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal iraani keeli kõnelnud sküüdi hõimud. Sküüdi valitsejate hauakünkaid nimetatakse kurgaanideks. Loomastiilis kujutati metsloomi, kuid mitte realistlikult, nagu seda tegid kreeklased või roomlased. Kulla või hõbeda üks kasutusviise oli filigraantehnika. Lisaks metallidele on ehete
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2)...
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 1...
Dnepri alae seega jõudsid ida slaavalsed 5 saj lõpul 6 saj alguses. Põhjapoolsetel aladel olid sela ajal soome-ugri hõimud kes maksid russidele andamit. Aegamööda aga liikusid russid põhjasuunas. 4. Idaslaavlaste hõimuliidud ja nende suhted kohalike rahvastega. I aastatuhande II poolel asustasid idaslaavi hõimuliidud (koondas 120-150 hõimu) laialdased maaalad Ida-Euroopas. Sajandipikkuse kooselu jooksul puutusid slaavlased kokku erinevate kohalike etnostega, enam mõjutasid aga sküüdid ja sarmaadid. Kuigi kolonisatsioon viis neid ka laialdastele soome-ugri aladele ei peeta nede mõju eriti oluliseks. 5. Idaslaavlaste elatusalad (Sergejev, Vseviov 2002, 28-30). Peamine tegevusala oli maaviljelus. Erinevad viisid nt metsastel aladel esimel aastal raiuti mets maha, teisel aastal juuriti kännud ja kolmandal alles hariti. Kui maa oli kurnatud võeti uus lapp(pidevalt valmistati uusi alasid ette) Lisaks pakkus mets lisaks
u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj
Aafrikas. Jääaegade vahe oli soodne periood , Põhja-Ameerikas kulges kuni vesihippuseni, kuni järsku katkes. II loeng Kodustamine On leitud, et alguses hobuseid kütiti. Mesopotaamias 5000 aastat tagasi kodustati. Selleks kulus u 5 sajandit. Iraani mägismaalt on leitud luud, mis on 3000 ema tagasi põlvnemistabeliteks. Hetiididel 1500 aastat e.m.a oli juba käsiraamat hobuse dresseerimiseks. Esmalt oli hobune liha- ja veoloom. 680 a e-m-a olid olümpial hobuse võiduajamised. Sküüdid elasid 6.-7. sajandil Lõuna-Venemaa steppides. 1500 a e.m.a tõrjus hobune välja kandetooli. Xenopon 4 sajandil e.m.a kirjutas raamatu ratsutamiskunst Eestist on leitud vanimad hobused Kundast 7.-6. aastatuhandest e.m.a. Hilisemad leida on ka leitud Otepäält. 11 saj. A. Bremen kirjutas eesti heade hobuste ja kulla rikkustest. 1900aastal-204000 hobust eestimaal. Mõisates olid kasutused raskeveohobused: belgia-ardenn,