Sküüdid Anu Viires ja Sigrid Väli Sküüdid 8.-3.saj.e.Kr. elavad iraani keeli vahelisel kõnelevad sküüdid Doni ja Doonau stepi- ja metsastepiala ning Krimmi steppides. Asustasid antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil. Scythia- Sküütia Pärinevad Pärsiast kus nad levisid steppidesse 1. aastatuhande algul e.Kr. Nad jagunevad maaharijaiks - Dnepri jõest läänes ja rändrahvaks-Dneprist idas.(on ka veel kündjad- ja kunglikud sküüdid). Tunnevad rauda, valmistavad sellest tööriistu ja relvi.
24. Rahvaste rändamise aegne kunst Sküüdid Sküüdid olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk- Aasia territooriumil. Sküütideks nimetati erinevaid seda ala (Sküütiat) asustanud hõime. KUNST mõjustatud kreeka käsitöölistest, rahulikum ja realistlikum. Idapoolsema loomastiili mõjud siiski tunda, aga harmoonilisemalt. Keldid
otsima. Siiski arenes neil välja tööjaotus ja käsitööoskused. *Kultuur arenes välja Roomast ja Kreekast põhja pool *Tegelesid siis põhiliselt karjakasvatusega. *Mõnikord ründasid nomaadid linnu röövimise eesmärgil, kuid tihti esines ka rahulikke kaubandussuhteid.* Nad vahendasid kaupu, sealhulgas kunstilise tähendusega objekte suurte vahemaade taha ja soodustasid sellega stiililevikut *Kunst: käsitöö ja metallide töötlemine Sküüdid *Sküüdid olid iraani keeli kõnelenud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas. *Neid võib pidada põlluharijateks. Neil tekkis ka ülikute kiht. *Tundsid rauda ning valmistasid sellest põhiliselt tööriistu ja relvi. *Relvadeks olid vibud nooltega, mõõgad ja kilbid *Kõige rohkem on säilinud kunsti ülikute haudadest. Sküüdi valitsejate hauakünkaid nimetatakse kurgaanideks. Leitud on palju kreeka käsitööliste toodangut. Siiski on ka
Keltide omapära on katkematu väänleva joonega loodud paelornament, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised. Germaanlaste rahvakunstil oli sarnasust rändrahvaste ja keltide kunstiga. Ka nende juures levisid loomastiil ja väänlevast, lõputust joonest või paelast kujundatud ornament. Iseloomulik on abstaktsete (geomeetriliste) ja loodust jäljendavate vormide segunemine. Milliseid kunstialasid nad eelistasid? Sküüdid kasutasid reljeefkunsti. Paljud leiud esindavad rändrahvaste seas populaarset loomastiili. Kulda ja hõbedat kasutati filigraantehnikas. Germaanlased tundsid emailiga kärgsulatust ja teisi luksuslikke metallitehnikaid, millest valmistati ehteid ja relvade kaunistusi. Millise ornamendiga kaunistasid keldid oma esemeid? Keltide omapära oli katkematu väänleva joonega loodud paelornament, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised.
Tema loomingust kumab läbi suurte muutuste möödapääsmatus Venemaal, ent milles see seisnes, seda ta täpselt ei teadnud. Ta polnud kommunist, ent aktsepteeris Oktoobrirevolutsiooni ja keeldus emigreerumast. Looming Luulekogud: · "Värsid kaunist daamist" (1904) · "Maa lumes" (1908) · "Öised tunnid" (1911) Näidendid: · "Palagan" (1906) · "Tundmatu" (1906) Poeemid: · "Kättemaks" (19101921) · "Sküüdid" (1918) · "Kaksteist" (1918) Aastal 1972 ilmus eesti keeles luulevalimik "Ööbikuaed" ja 1989. aastal "Keisrivõimu viimased päevad".
Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid Arenes kreeka ja roomaga samaaegselt nomaanide kultuur. Elasid hiina ja ungari vahelisel stepialal rändrahvastena. Ei olnd paiksed. Karjakasvatajad.lõunas arenenumad. Tegelesid ka metalli ja mehaanikaga. Vahendasid kaupa (sh kunsti). Oli ka rüüsteretki.Doni ja doonau vahel iraanikeelsed sküüdid.tekkis riik krimmis.kurgaanid-sküüdi valitsejate hauad. Palju esemeid leitud ülikute haudadest.Kul-Oba kurgaan. Kreeka mõju. Loomastiil. Skemaatilised kui ilmekad, kehad väänlevad. Ornamendilaadne tulemus. Säilinud ehted. Filigraantehnika. Emaili kasutuselevõtt. Kärgsulatus. Loomastiil levis edasi. Keltidel sõdalastest ülemkiht jms. Galaadid ja gallialased vallutasid. Keelt ja kultuuri kasutatakse. Sküüdi ja kreeka mõju. Paelornament. Germaani hõimud. Goodid läänemere
teenis ta Pinski soodes. 1920. aastal valiti ta Ülevenemaalise Poeetide Liidu Pertogradi osakonna esimeheks. Aleksandr Blok suri Petrogradis 7. augustil 1921. Esimene luuletus ilmus trükituna 1903. aastal Peterburi sümbolistide ajakirjas. 1907. aastast alates tegi poeet pidevat kaastööd sünbolistide väljaanettele ja avaldas rea luuleramatuid. Jaanuaris 1918 kirjutas ta kaks üldtuntud teost epohhi loova poeemi "Kaksteist" ja luuletuse "Sküüdid". Oma keerukal ja vastuolulisel kunstnikuteel on Blok Korduvalt kirjutanud ka teatrile. Tema draamateostest väärib märkimist dramaatiline poeem "Roos ja Rist"(19121913) Tema loodud poeemideks on veel esimese Maailmasõja ajal loodud "Ööbikuaed"(1915) ning tosin aastat poeedi töölaual seisnud kuid lõpetamata "Kättemaks"(19101921) Kust imeaeda läheb uks Kust imeaeda läheb uks, On liiga madal täna müür,
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Taust: Al 6. saj eKr Kreeka koloonia Paiknes Väike-Aasias Türgi läänerannikul 395 a Ida-Rooma riigi pealinn Konstantinoopol- constantinuse järgi hõlmas enda alla Kreeka ja Väike-Aasia kultuurilised mõjutused: Kreeka, Rooma, Väike-Aasia kultuurist valitsejaks piiramatu võimuga keiser- nii ilmalik kui ka usuline võim riigi keeleks kujunes kreeka keel bütsanti patriarhide ja Rooma paavstide vaheline usulõhe: Ida poole Konstantinoopolit jääb õigeusk, lane poole katoliiklus eesmärgiks ehitada II Rooma Arhitektuur: peamiseks sai kirikute ehitamine kirikutüübiks oli tsentraalehitis- kiriku keskpunktik on täpselt keskel kiriku äärmistest ühekaugusel (võis olla ka 5 kuplit) 6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus, ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika u...
Kreeka ja Rooma kõrgkultuuriga paralleelselt arenes põhja pool Rändrahvaste e. Nomaadide kultuur, kes elasid stepialal Hiinast Ungarini. Kõige levinum oli kunstkäsitöö, arhitektuur ja maalikunst rändava eluviisi tõttu puudub. Barbarid olid madalama kultuuriarenguga kui Kreeka ja Rooma. Sküüdid elasid 7. saj. e. Kr 3. saj. p. Kr Doni ja Doonau vahelisel alal, kõnelesid Iraani keeli, keskuseks Grimm. Kurgaan on Sküüdi valitseja hauaküngas ja nende kaudu saame kunstiteavet (pisikesed lihtsustatud loomafiguurid metallisulamist, relvad, ehted jne.). Stiili, kuidas need loomad välja nägid nimetatakse loomastiiliks ning see on iseloomulik ka teistele rändrahvastele. Tarbekunstis kasutati filigraantehnikat (väärismetallist traat on joodetud mingile alusele peeneks
Rahvaste rändamine Nomaadid rändrahvad, jagunesid hõimudeks. Välja oli kujunenud tööjaotus ja linlikke asulaid neil ei kujunenud. Sküüdid 7.saj eKr-3.saj pKr ja nende elualaks Doonau ja Doni jõe vaheline ala. Olid põlluharijad. Tekkis ülikute kiht ja selline väike riik, mille keskuseks sai Krimm. Kurgaanid sküütide valitsejate hauakünkad (tuntum Kul-Oba kurgaan). Nendest on leitud kullast ja hõbedast käsitööd. Reljeefidel olevad kujud on realistlikud. Loomastiil Enamasti kujutati metsloomi loomad olid fantaasiarikkad ja üldistatud vormidega. Poosid
rindele, kus ta oma sõnul "elab mõtetut elu, ilma ühegi mõtteta, peaaegu nagu taim". Kogu 1917 aasta jooksul ei kirjutanud Blok mitte midagi. Murrang toimus pärast 1917 aasta oktoobrit. Aleksander Blok uskus "revolutsiooni puhastavasse jõudu". Ta käis ringisäravate silmadega noore, lõbusa ja erksana. Just sel ajal elas poeet üle oma viimase loomingulise tõusu, andes välja oma kuulsaimad teosed:z Artikkel "Intelligents ja revolutsioon", poeemi "Kaksteist" ja luuletuse "Sküüdid". Nagu tõeline romantik, uskus Blok, et revolutsioon muudab kõik korraldab nii, et valelik, räpane, igav elu saaks õiglaseks, puhtaks, rõõmsaks ühesõnaga suurepäraseks. Sümpaatia pärast Oktoobrirevolutsiooni vastu mõistsid A. Bloki hukka paljud tema vanad sõbrad, intelligentsi esindajad. Nad arvasid, et ta "on müünud end bolsevikele". Aga Blok jäi enesele kindlaks ja kannatas ära kõik tema aadressil tehtud etteheited.
Juba eluajal võrreldi teda Aleksandr Puskiniga ja 20. sajandi algust vene luules nimetati Bloki ajaks. Tema loomingust kumab läbi suurte muutuste möödapääsmatus Venemaal, ent milles see seisnes, seda ta täpselt ei teadnud. Ta polnud kommunist, ent aktsepteeris Oktoobrirevolutsiooni ja keeldus emigreerumast. Tema kirjutatud tuntuimad näidendid on: "Palagan" (1906) ja "Tundmatu" (1906). Poeemidest on tuntuimad "Kättemaks" (19101921), "Sküüdid" (1918) ja "Kaksteist" (1918). Aastal 1972 ilmus eesti keeles luulevalimik "Ööbikuaed" ja 1989. aastal "Keisrivõimu viimased päevad".
· Aastal kui otsustati kodumaa saatust tõusis tema luules olulisele kohale kodumaa-teema. Oli veendunud, et revolutsioon suudab muuta valeliku, räpase ja igava elu õiglaseks, puhtaks ning imekauniks.Sellepärast kutsus ta 1917. Aastal intelligentsi üles mitte boikoteerima revolutsiooni. · Sel ajal elas läbi viimase loomingulise tõusu o Artikkel ,,Intelligents ja revolutsioon" o Poeem ,,Kaksteist" o Luuletus ,,Sküüdid" · Venemaale pühendatud luuletustes on piiblimotiive, pilte vaesest, kannatavast kodumaast, mida ta just sellisena armastabki. · Luuletaja roll Venemaal oli eriline. Ta pidi läbi käima peaaegu Kristuse kannatuste tee.Tal oli kohutavalt raske iseendaks jääda, sest et pööbli suust kostis nii kiitust kui ka hukkamõistu. Et kutsumusele truuks jääda, tuli oma risti kanda. Revolutsioonijärgne Venemaa tunnistast kõlbmatuks nii Kristuse kui ka risti kandva luuletaja
1. a) onager- eeslikud b) mägisebra- sebra c) somaali ulukeesel- eesel d) kiang- eeslikud e) tarpan- pärihobused 2. roomlased, sküüdid 3. sigimisvõimetus seletub kromosoomide ühinemise anomaaliaga(need kes ei anna järglasi, neil on paaritu arv kromosoome, mis ei saa jaguneda.) 4. pärisorjus kaotati a)eestimaal- 1816 b) liivimaal- 1819 c) kuramaal- 1817 d) venemaal- 1861 e) tartu ülikool taasavati- 1802 5. a) 33% b) 1919 c)230 000 hobest d) 1ha põllumaa kohta.. 1? Hobune 5.2 konditsioonilt: kiirusehobune tööhobune raskeveohobune universaalne hobune
Materjalide pealt kokku ei hoitud. Mõjutatud vana vene kunstist. MAALIKUNST Nad
kaunistasid palju maalikunsti või mosaiigiga, kujutati enamasti Foon ehk taustvärv oli
enamasti kas sinine või kuldne. Miniatuurmaal ehk raamatumaal mis jaotub
kaheks:*aristrokraatlik e keisrikoja ja * kloosterlik ehk munkade tehtus teoloogiline.
Varakeskaja kunst
jagunes kaheks: *merovingid 5-8 saj. Kunst oli looduslähedane aga peadselt muutus
moonutatuks. Sküüdid olid põlluharijad kellest saame teada ülikute haudade kaudu.
· Kust on saanud alguse Islami kunst? · Islami ehituskunst · Islami keraamika · Islami ornament · Kasutatud materjal Miks valisin selle teema? Nii, nagu igakord juba tavaks on saanud, trükkisin ka seekord kõik teemad rõõmsalt Google otsingusse ja vaatasin, mille kohta kui palju infot on. Pärast seda ,,rituaali" vajusid Merovingide ja Karolingide kunst kohe valikust välja. Sisetunne ütles, et ilmselt meeldib teisele teema ,,Sküüdid, keldid, viikingid" ning kuna ma polnud kindel, et see teema juba paari inimese poolt võetud ei ole, lükkasin ka selle kõrvale. Kaks esimest teemast Vanavene kunst ja arhidektuur ning Islami kunst meelidisd mõlemad nii teema kui ka materjali rohkuse poolest. Niisiis valisin Islami kunsti lihtsalt ehku peale välja minnes, et kui ei sobi, saan poole referaadi pealt ju teemat muuta. Aus selgitus teemavalikule on ehk parem, kui välja mõeldud pikk ja
Koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, igas küljes sammaskäigud. Meka poolses seinas palveniss. Kaev. Minaretid kõrged tornid. - Ornamentaalne dekoratsioon taimemotiiv katab ehitisi ühtse vaibana. Erinevad materjalid. - Damaskuse Suure mosee. - Jeruusalemmas al-Aksa mosee. - Kubbat as-Sahra on vanim kuppelmosee. - Timuri haud Samarkandis, Tads Mahal. - On ehitatud lsose ja linnuseid. - Tarbekunst ormameutika, peene töötlus. Vaibakunst. Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid. - Sküüdi hõimud valitsejatele tehti hauakünkad (kurgaanid) Kul-Oba kurgaanist leitud vaas, mis kujutab nende elu Realistlikud. - Loomastiil metsloomad, mitte realistlikud. Tehnikalt filigraan, email, kärgsulatus. - Keldid sküüdi ja Kreeka kunsti mõju. Paelornament, mille sees loomade või inimeste kujutised. - Germaani hõimude kunst sarnanes Keltide omaga. - Viikingid 8-10 saj kunsti õitseaeg. Rikkalikud hauapanused. Osebergis laevamatus. Arvukad
Üks tolleaegne arst andis oma patsientidele enne operatsiooni seemneümbrise leotisest ja veinist valmistatud jooki. Samas oskas ta eristada mürgiseid seemneümbriseid süütutest seemnetest ja oli teadlik kanepisuitsu hallutsinogeensest mõjust. Arheoloogilised leiud viitavad sküütide rituaalsele kanepisuitsetamisele juba esimesel aastatuhandel enne Kristust. Vana-Kreeka kirjanik ja rännumees Herodotos aga on kirjeldanud, kuidas Musta mere põhjaosa sküüdid valmistanud lattidest ja villastest tekkidest telgi ning puistanud seal sees hõõguvatele kividele kanepiseemneid (tõenäoliselt kestadega). Selle "sauna" leil olevat neile niivõrd meeldinud, et nad möiranud suurest heameelest. Euroopa arheoloogilised leiud kõnelevad peamiselt kahest kanepi kasutamise viisist. Vanimad kanepikiu leiud on pärit eelrooma rauaajast (800400 e. Kr.); sellest kiust tehti nii nööri kui ka kudumeid
järeltulija. Riik lagunes mitmeks osaks südamik ehk Magadha läks Sunga dünastiale, lõunas Dekkani platool sai võimule Adahra dünastia, selle kõrval veel riik nimega Kalinga. Läänes Induse aladel lagunes Aleksander Suure impeeriumi kunagine osa Kreeka-Baktria riik ja selle aladele jäid rivaalitsema partia ja baktria dünastiad. Baktria kuningad vallutasid I saj eKr endale enamuse Loode-Indiast, kuid siis tuli põhjast Kesk- Aasia päritolu sküüdid, kes vallutasid I saj lõpus pKr nende alad endale ja liikusid sisemaa suunas. Kõige võimsam kuningas sellel Kusaani dünastial on Kaniska (78-123 pKr), kes osutus samasuguseks kunstiedendajaks nagu Asoka, kuid sellest järgmises peatükis. Sungade kunst on otseselt jätkuks Maurja kunstile ning kuulub seega varase budistliku kunsti traditsiooni. Kuigi uued valitsejad ise olid brahmanistid jätkasid nad Asoka
bojaar -vürsti lähikondlasest ülik druziina - ("sõprus"), vürsti sõdalastest kaaskond - druzinnikud kokosnik - naiste peakate vene rahvariiete juures sindel - katuselaast, -laud konsool - toend, seinapinnast eenduv ehitise tugiosa portaal - ehitise arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav arhivolt - portaali kaare reljeefidega kaunistatud esikülg astmemõikad - "voldid" arhivoldis palestik-perspektiivportaali alumine külgmine osa Rahvasteränne, sküüdid kurgaan - kääbas, üksikhaud, sküüdi ülikute haud oterdama - monteerima, termin kullasepakunstis tähendusega vääriskivi, poolvääriskivi, klaasi vms. külmalt metallalusele kinnitama, eriti rahvasterändamise ajastu kunstis panustehnika - kaunistusviis, kus erinevaist materjalidest dekoor on paigutatud alusmaterjali süvendeisse. põimornament - põimmuster, Aasias kaunistusena III aastatuhandest e.Kr. , Euroopas hilisest rauaajast
Põhja-Ameerikasse. Kust omakorda levis tava Mehhiko ja Guatemalanini välja, seal leidis higistamiskümblus maajade ja asteekide seas rituaalset otstarvet. Osad mongoli hõimud rändasid ka lääne suunas ja nii levis ka oletatavalt saun Soome. Kreeklased õppisid tundma higistamiskümblust kaubavahetuse abil Aasia rahavastega ja kreeklaste kaudu levis see ka Rooma. Herodotos on oma ajaloo ülestähendustes kirjeldanud sküütide higistamiskümblust. Sküüdid veeretasid kuumi kive väikestesse telkidesse, kuhu nad siis higistama läksid. Kreeklased said sealt eeskuju oma aurusaunadele, mis enamasti olid integreeritud spordirajatiste või maadluskoolide juurde. Eriti armastatud olid selline kümblus spartalastele, kes tegid kõike oma keha karastamiseks. Sauna kui sellise sisu parandasid hiljem roomlased tunduvalt, ennekõike puudutas see rafineeritumat küttesüsteemi. Kus kuumendatud õhk tsirkuleeris
Seejuures arheoloogilised leiud kinnitavad uuemat teooriat - saamide eluala oli laiem ja nad olid seal juba ammusest ajast.28 Viimast arvati juba ka 18. sajandil, kui rootslased hakkasid uurima Skandinaavia ajalugu. Esialgseks põhjenduseks olid soome keelest pärit sõnad rootsi keeles, kuigi tegelikkuses läksid rootsi sõnad soome keelde põhimõtteliselt oldi aga õigel teel. Lisaks sellele levis 18. sajandil ka juhtivate Taani ja Rootsi teadusmeeste seas teooria, et sküüdid olid skandinaavia põlisasukad ja soomlased nende järeltuilijad.29 Võib arvata, et skandinaavlaste puhul on tegu maaviljelusega tegelenud germaani hõimuga kes rändas Skandinaavia aladele ajavahemikul 7000-3000 e.Kr., ja kõneles hilisgermaani keelt. Segunes sealsete põliselanikega ehk saami-soome küttidega, kes kõnelesid soome-ugri keelt. Põliselanikest kütid võtsid üle maaviljeluse ning ajajooksul toimus ka keeleline ja
Augeiase tallid on tänapäevalgi tuntud väljend ning tähendab lohakusest tekkinud korralagedust, mis vajab kõrvaldamist; midagi, mis on käest lastud ja kus valitseb täielik korratus. Amatsoonid Amatsoonid olid kõige rahuarmastavama nümfi, Harmonia tütred, ent nende isa oli kohutav sõjajumal Ares . Nad olid vallutushimulised naised, kes elasid omaette rahvana Väike-Aasias Kaukasuse ümbruses ja nende pealinna kutsuti Themiskyraks, moodustades sõjakate naiste kogukonna, keda sküüdid nimetasid ,,meestetapjateks". Nad heitsid oda, käisid jahil ega pidanud lugu naiste tööst. Võidetuna Väike-Aasia kreeklaste poolt Thermodoni jõe ääres, tõmbusid nad Sküütiasse tagasi ning segunesid noorte pärismaalastega, kes nende usalduse võitsid ja nendega ühinesid, sauromaatide rahvaks. Arvamus, et amatsoonid lasid endal parema rinna ära lõigata või ära põletada, et nad saaks takistamatult vibu pingutada, ulatub rahvaetümoloogiasse, mis mõtestab lahti sõna a-mazones
puitseinad tuleohtlikud, boksi vaheseinad puitlaudadest, kõrgem osa puu- või raudvarbadest. Põrandaks alla killustikku, siis mulda, savi, turvast ja kõvasti kinni tampida. Hobune 6 1)millisesse hobuste perekonna alajaotusesse kuuluvad järgmised: Onager: eeslik Somaali ulukeesel: eesel Kiang: eeslik Tarpan : euroopa hobuste esiisa. pärishobune Mägisebra: sebra 2) mis rahvusest/päritolu inimesed õpetasid kreeklasi ratsutama? Sküüdid 3) mis põhjustel osa perekonna equus liikmeid annab järglasi, aga osa mitte? Kromosoomide arvu erinevus. 4)mis aastal kaotati pärisorjus? Eestis - 1816 Liivimaal - 1819 Kuramaal - 1817 Venemaal 1861 5) a) 2200 ha b) 1927.a c) 230 tuhat d) 3.5 hobust 6.1) konstitutsioonitüübid kulesovi järgi : õrn, tihke, kohev, toores. 6.2) konditsioonilt jagatakse hobused: 1) näituse konditsioon 2) töökonditsioon 3) sugukonditsioon 4) mitterahuldav kondtsioon 6
Aarialased jagunesid kaheks suureks grupiks. Ühed jäid elama India territooriumile, teine grupp jäi pärslaste esivanemateks. Aarialaste järglased on mustlased .8-7saj eKr tekkis meedialaste hõimuliit. Teine rahvus oli pärslased. Sama sajandi lõpul kujunes välja Meedia Kuningriik. Esialgu olid meedialased tugevamad ja allutasid pärslased. Tegid tihedalt koostööd Uus-Babülooniaga. Selle tulemusel vallutati Assüüria. Kyares valitses aastail 625-585 eKr. Sundis taganema sküüdid. Lõi lõplikult puruks kogu Urartu riigi. Oleks vallutanud naaberriigi Lydia aga otsustava lahingu ajal oli päikesevarjutus. Mõlemad pooled ehmusid ja sõlmisid vaherahu. Astyages 585-550 laiendas riigi ter. Viimased 8 aastat pidas kodusõdu pärslastega. 550 väljusid võiduga pärslased. Võimu sai Kyros. Algas 200 aastane ülemvõim. Olid võimul 550-529. koos temaga tuli Ahhemiidi dünastia, mis püsis Pärisa riigi lõpuni. Ta oli suur vallutaja. Vallutas Babüloonia 539
mälestuspilte. Vanimad ikoonid olid enkaustikatehnikas. Kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilisi sideainega. Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel. Levinuim teema oli Maarja Jeesus-lapsega. Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Suursugusus ja rikkalik hingelisus. Ikonostaas pildisein. Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik. (hõbe, kuld, kalliskivid, keerulised tehnikad) Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid Rändrahvad ehk nomaadid elasid hiiglaslikul stepialal, mis ulatub Kesk-Euroopasse (Ungarini). See piirkond oli sobiv karjakasvatuseks, kuid taheti siiski veel paremaid karjamaid leida ning tänu sellele ei kujunenud neil püsivaid asulaid. Nad võitlesid ka eluruumi pärast- tugevamad sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Siiski arenes neil välja tööjaotus ja käsitööoskused. Kultuur arenes välja Roomast ja Kreekast põhja pool, tegelesid siis põhiliselt
Dneprini idas ning Vislast põhjas kuni Doonauni lõunas. Selles piirkonnas elanud rahvast kutsutakse tinglikult eelslaavlasteks. Kuna umbes 9. 7. sajandil eKr puutusid selle piirkonna hõimud esimest korda kokku idapoolse rändhõimuga - Musta mere põhjarannikult tulnud kimmerlastega. Nende kaitseks ehitati rünnakute kaitseks kindlustused - piirdetarad. Kimmerlastega kokku puutudes võtsid slaavlased neilt palju üle. 7. sajandil eKr muutus olukord, sest uued naabrid - sküüdid tõrjusid kimmerlased Väike-Aasiasse. Sküütidega tekkis venelastel vastastikune kasulik majanduslik ja kultuuriline läbirääkimine. Kuid uute sissetungijatega slaavlased nii hästi läbi ei saanud ja nad tõrjuti nende põliselt asualalt Kesk-Vene taigasse. 1. sajandil eKr läksid sarmaadid Rooma impeeriumi alale ning surve slaavlastele nõrgenes. Sellest ajast hakkasid slaavlased sarmaatidega liidus elama, sest nii saadi taastada leivakaubandus Musta mere äärsete linnadega.
loojad, Zarathustra(630-553), Kong Fuzi(551-479) ja Buddha(568-488) 539 Pärsia Kyros Suur purustab Babüloonia. Saavutab kontrolli ka Iisraeli üle.Juudid naasevad Jeruusalemma. 525 Pärsia vallutab Egiptuse 513 Pärsia tungib L-Euroopasse ja vallutab Traakia alad, kuid sküüdid sunnivad taganema 510 Asutatakse Rooma Vabariik. 490 Pärsia saab Maratoni lahingus lüüa 480 Salamise lahing. Kreeka purustab Pärsia
u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj
keraamilisi plaate. 6.Milliseid ettekirjutisi tegi islam kunstnikele? Vaen "ebajumalate" vastu on põhjustanud mitte ainult usulise sisuga piltide, vaid igasuguse kujutava kunsti keelamise. Islamiusuliste visuaalne kunst on arhitektuur, tarbekunst ja abstraktne ornamentija, mis ühendab kogu visuaalset keskkonda. 7.Kus leidub Euroopas islami arhitektuuri? Kuulus on Hispaanias mauride võimu loojanguajal ehitatud Alhambra loss Granada lähedal. Rahvaste rändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid 1.Kus elasid sküüdid? Sküüdid elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal. 2.Mida hämmastavat on leitud sküütide haudadest? Sküütide haudadest on leitud palju kreeka käsitööliste toodangut. Siiski on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat nn. loomastiili. Loomastiilis kujutati metsloomi, kuid mitte realistlikult. 3.Mis vallandas suure rahvaste rändamise?
OOKEAN - Tuleb Uranose ja Gaia poja Okeanuse nimest, kes oli ümber maakera, alul, juba Vanade Idamaade rahvaste pärimusis, küll ümber maaketta, voogavate võimsate vetevoogude jumal. Ta oli üle kolme tuhande okeaniidi ning sama paljude poegade, jõejumalate, isa. Okeaniidid olid tema ja ta abikaasa Tethysi tütred, kellest osa olid vetejumalannad nagu Styx, osa aga sugulased nümfidega. AMATSOON - Amatsoonid olid sõjakate, vallutushimuliste naiste kogukond, keda sküüdid nimetasid "meestetapjateks". Nad elasid eraldi väikerahvana Väike-Aasias. Mehi vajasid nad ainult soo jätkamiseks. Neid peetakse kõige rahuarmastavama nümfi Harmonia tütardeks, kuid nende isa olevat kohutav sõjajumal Ares. Ja tütred järgisid oma tegemistes isa, mitte ema eeskuju. Nad pingutasid vibu, heitsid oda, käisid jahil ega pidanud lugu naiste tööst. Amatsoon peegeldab meestemaailma hirmu naiste ees, keda teatakse kasutavat salapärast relva
saj RAHVASTE RÄNDAMINE Rändrahvaid ehk nomaade oli mitmeid. Suur rahvaste rändamine sai alguse 4.saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6.saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud(ida-lääne goodid; vandaalid;frangid; saksid; anglid;langobardid) Need hõimud tungisd Lääne- Rooma aladele. Peale selle langemist (476 a) rajasid ona riigi. Sküüdid 7.saj eKr – 3.saj pKr elasid Doni jaDoonau jõe vahealadel sküüdi hõimud. Nende ülikute hauaküngastest (kurgaanidest) on leitud paljude muude esemete hulgas ka kulla ja hõbeda Põdra- ja kitsekujuline sküüdi sulamist, reljeefidega(sküütide elu) kaetud vaas. kuldnaast. 7.saj e.Kr
eelõhtul, kui kuningas Nero nimetas ametisse hea maitse nõuniku. Seame sellele pildile vastu pildi, mida pakuvad nende üksikute rahvaste kombed, kes on kaitstud asjatute teadmiste nakkuse eest ning on oma vooruslikkuse tõttu ise õnne leidnud ja saanud eeskujuks teistele rahvastele. Niisugused olid vanad pärslased: haruldane rahvas, kelle seas voorusi õpetati nii nagu meil teadusi, rahvas, kes nii hõlpsalt alistas Aasia. Niisugused olid sküüdid, kelle kohta meieni on säilinud nii võimsaid ülistusi ja niisugused olid ka germaanlased. Mitte rumalusest ei eelistanud nad vaimutreeningule muid tegevusi. Nad teadsid väga hästi, et teistel maadel saadavad jõudeinimesed oma elu mööda, vaieldes ülima hüve ning pahe ja vooruse üle, ja et upsakad targutajad, ülistades kõige kaunisõnalisemalt iseennast, panevad kõik teised rahvad ühte patta, nimetades neid üleolevalt barbariteks; aga nad uurisid nende
kohale. Muhameedlikud valitsejad on ehitanud ka losse ja võimsaid linnuseid. Islami rahvaste tarbekunsti iseloomustab peen tehniline töötlus ja eriline armastus ornamentika vastu. Rikkalikul ornamenteeritud võivad olla relvad ja Koraani kalligraafilised leheküljed. Kõige imetlusväärsem on vaibakunst, mida võib pidada maailma tekstiilikunsti tipuks. Roger II kroonimise mantel. § 25. Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid. Rändrahvaid on mitmeid. 7.sajandist eKr kuni 3. saj pKr elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal iraani keeli kõnelnud sküüdi hõimud. Sküüdi valitsejate hauakünkaid nimetatakse kurgaanideks. Loomastiilis kujutati metsloomi, kuid mitte realistlikult, nagu seda tegid kreeklased või roomlased. Kulla või hõbeda üks kasutusviise oli filigraantehnika. Lisaks metallidele on ehete
mõista. Tema loomingut mõjutasid ka Venemaa poliitilised sündmused. Tema mitmete luulekogude meelelolu on sünge, oma unistuste maailma asemel näeb poeet enda ümber rahva kannatusi. Erinevalt paljudest teistest haritlastest tervitas Blok vaimustusega monarhia kukutamist 1917. aastal. Sellest meeleolust kantuna kirjutas ta artikli ,,Intelligents ja revolutsioon", poeemi ,,Kaksteist", milles revolutsionääride rühma eesotsas marsib Jeesus Kristus, luuletuse ,,Sküüdid" jm. II PILET 1. Maailmaloomismüüdid erinevates piirkondades kes loob, millest loob ja kuidas loob (3 omal valikul) 2. Modernistlik proosa (valida 1 autor ja teos), nt Hamsun, Joyce, Kafka, Hesse, Bulgakov, ,,kadunud põlvkond" - Remarque v Hemingway Vastused: · Egiptus: Loojajumalaks Ra, kes varjab end ürgkaose Nuni vetes. Ra aevastusest tekivad uued jumalad. Lausumisega loob Ra kõik muu + Maati (tõe- ja õiguse jumal)
*tema kujutluste linn (Peterburg) oli tume *luuletsüklid „Linn“ (1904-1908), „Lumemask“ (1907), „Faina“ (1906-1908) - temast saab kahestunud inimene *otsib tõde veiniklaasist *suhtub teistesse irooniasse Kodumaa – teema - revolutsiooniga koos tuleb tema luulesse kodumaa-teema *see on tema viimane loominguline tõus *uskus revolutsiooni puhastavasse jõusse *poeem „Kaksteist“, luuleyus „Sküüdid“ - venemaale pühendatud luules *piiblimotiivid *pilte vaestest, kannatavast kodumaast, mida ta just sellisena armastabki - Revolutsioon, mida tema ootas – harmoonia ja ilu võidukäik – ei saabunudki. Sügav pettumus. - Suri 1921.aastal Peterburis. Eesti sümbolistlik luule: Ernst Enno 8.06.1875 – 7.03.1934 Elust - sündis Valguta mõisa kutsari pojana - 1884 ostsid vanemad Rõngu lähedal asuva Soosaare talu
Dnepri alae seega jõudsid ida slaavalsed 5 saj lõpul 6 saj alguses. Põhjapoolsetel aladel olid sela ajal soome-ugri hõimud kes maksid russidele andamit. Aegamööda aga liikusid russid põhjasuunas. 4. Idaslaavlaste hõimuliidud ja nende suhted kohalike rahvastega. I aastatuhande II poolel asustasid idaslaavi hõimuliidud (koondas 120-150 hõimu) laialdased maaalad Ida-Euroopas. Sajandipikkuse kooselu jooksul puutusid slaavlased kokku erinevate kohalike etnostega, enam mõjutasid aga sküüdid ja sarmaadid. Kuigi kolonisatsioon viis neid ka laialdastele soome-ugri aladele ei peeta nede mõju eriti oluliseks. 5. Idaslaavlaste elatusalad (Sergejev, Vseviov 2002, 28-30). Peamine tegevusala oli maaviljelus. Erinevad viisid nt metsastel aladel esimel aastal raiuti mets maha, teisel aastal juuriti kännud ja kolmandal alles hariti. Kui maa oli kurnatud võeti uus lapp(pidevalt valmistati uusi alasid ette) Lisaks pakkus mets lisaks
u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj
Aafrikas. Jääaegade vahe oli soodne periood , Põhja-Ameerikas kulges kuni vesihippuseni, kuni järsku katkes. II loeng Kodustamine On leitud, et alguses hobuseid kütiti. Mesopotaamias 5000 aastat tagasi kodustati. Selleks kulus u 5 sajandit. Iraani mägismaalt on leitud luud, mis on 3000 ema tagasi põlvnemistabeliteks. Hetiididel 1500 aastat e.m.a oli juba käsiraamat hobuse dresseerimiseks. Esmalt oli hobune liha- ja veoloom. 680 a e-m-a olid olümpial hobuse võiduajamised. Sküüdid elasid 6.-7. sajandil Lõuna-Venemaa steppides. 1500 a e.m.a tõrjus hobune välja kandetooli. Xenopon 4 sajandil e.m.a kirjutas raamatu ratsutamiskunst Eestist on leitud vanimad hobused Kundast 7.-6. aastatuhandest e.m.a. Hilisemad leida on ka leitud Otepäält. 11 saj. A. Bremen kirjutas eesti heade hobuste ja kulla rikkustest. 1900aastal-204000 hobust eestimaal. Mõisates olid kasutused raskeveohobused: belgia-ardenn,