Egiptuse Püramiidid Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Umbes 2600 aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. Neist suurim, valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn.
Mesopotaamias ja hiljem Egiptuses. Mõiste - püramiid Püramiid on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga kujuline. Püramiidi disain eeldab seda, et raskem ja pindalalt suurem osa toetub maapinnale ning liikudes tipule lähemale jääb materjali kasutus aina väiksemaks. On tõestatud, et vanaaegsed püramiidid Egiptusest Kesk-Ameerikani on ehitatud kuivast kivist, mis eeldab minimaalset inimeste tööd. Püramiide ehitasid erinevad tsivilisatsioonid paljudesse maailma paikadesse. Ruumalalt kõige suurem püramiid on Cholula suur püramiid Mehhikos Puebla osariigis. Püramiidid olid aastatuhandeid maailma suurimad ehitised: kõigepealt Punane Püramiid Dashuri Nekropolis ja järgnevalt Cheopsi püramiid. Mõlemad asuvad Egiptuses. Cheopsi püramiid on ainus
GIZA PÜRAMIIDID Lugupeetud inimesed, oleme jõudnud oma ringkäiguga Giza püramiidide juurde ning räägiksin lähemalt, millega on meil tegu. Giza püramiidid on püramiidide grupp Giza platool Kairo linnast kagus. Püramiidide arv Esimeseks vanaaja maailmaimeks peetakse Egiptuse püramiide. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend - kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952
ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja neile pandi kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Hiljem hakati ehitama siledate külgedega. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem, kuid vaaraode käske pidi täitma. Hiljem otsustasid vaaraod loobuda hiigelpüramiidide ehitamisest ning lasksid
Ajalugu Kadi Raudvassar II kursus 2010 Tartu Kunstikool Püramiidid Vanaaja esimeseks maailmaimeks loetakse kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. Kõrgeim püramiid asub Gizas, kannab nime Cheopsi ning on 147 meetri kõrgune. Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Üldse on Egiptuses püramiide umbes 70 võib-olla ka 80. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Püramiide rööviti sageli, kuna hauakambrites oli rikkusi. Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse haudadesse.
................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1.Usk..................................................................................................................................5 2.Astmikpüramiidid...........................................................................................................6 3.Esimesed tõelised püramiidid.........................................................................................7 4.Giza püramiidid..............................................................................................................8 4. 1. Cheopsi püramiid......................................................................................................8 4. 2. Chephreni püramiid..................................................................................................9 4. 3. Mykerinose püramiid..
Sisukord 9. Tiitelleht 10. Sisukord 11. Sissejuhatus 12. Püramiidi tehnilised andmed 13. Ehitus 14. Huvitavad faktid püramiididest 15. Sfinks 16. Kokkuvõte 17. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim XXVII sajandil eKr. Elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis. Hufu püramiid on kõige suurim ja kuulsaim XXVII sajandil eKr. Elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops). Suurim kolmest püramiidist on Cheopsi (Hufu) püramiid, mis on ühtlasi maailma suurim kivist ehitis ning kuni 15. saj oli ta ka kõige kõrgem inimese poolt rajatud ehitis. Püramiidi tehnilised andmed
Kromlehh menhiritest ja dolmenitest koosnev "ansambel", kuulsaim Inglismaal asuv Stonehenge. Väikesed kujukesed: Willendorfi veenus 30cm pikkune paks naine, ilma näota, viljakuse sümbol. Vogelherdi kujud hobusekujutis, väike, väga vana kuju. Materjal: mammutluu. Hakkas arenema ornamentika, mida kasutati tarbeesemete kaunistamiseks, eelkõige nugadel, savinõudel, väiksematel pindadel, väga läbi mõeldud. Egiptuse kunst: Püramiidid algselt lihtsa ehitusega, kasutati hauakambritena. Esimesed olid lamekatusega ja kaldkatusega püramiidid. Kolmnurksed kujunesid nii, et nendele ehitati järjest peale, kuni lõpuks moodustus püramiid. Väga hästi on nt säilinud Tutanhamoni haud, mida pole rüüstatud. Kõige suuremad olid cheopsi, chephreni ja mykerinose püramiidid. Tähtis püramiidide väli, kus on püramiidid koos sfinksiga. Egiptuse arhitektuur :
Maja ei ole ju ainult kuhi telliseid, et majast saaks maja, peab tal olema maja vorm. Maja võib olla ehitatud ja betoonist, kuid siiski on ta maja. Aristoteles uskus, et on olemas kuldne kesktee. Selle kohaselt asub voorus võrdselt kaugel kahest äärmusest, mis mõlemad on pahed. Heldus on kesktee priiskamise ja ihnuse vahel, julgus kesktee hulljulguse ja argpüksluse vahel. Eesmärgiks on tasakaalustatud isiksus. See ongi Aristotelese meelest tee õnnele. Egiptuse püramiidid Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Umbes kaks tuhat kuussada aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. Neist suurim, valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn.
suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Et aidata oma hingedel üles jõuda, ehitasid Vana ja Keskmise riigi vaaraod endale hauakambriteks kõrgeid järskude külgedega püramiide, mis mõjusid nagu taevatrepid. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid, mille kõrgus on kõrgus 146m küljepikkus 232m üle 2300 liivaploki Ühe liivaploki kaal on keskmiselt 2,5 tonni. Egiptuse esimesed vaaraod maeti Abydose surnuaeda (Lõuna-Egiptuses).
püramiide. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend, võib olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Giza suured püramiidid Giza platoo koosneb Cheopsi (Khufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Lisaks neile ehitistele on seal veel palju väikeseid hauakambreid, templeid ning kolm väikest püramiidi, kuhu on arvatavasti maetud Cheopsi kolm naist. Platoo ise on kollakaspruuni värvi. Giza suured püramiidid olid algselt kaetud säravalge Tura lubjakiviga ja võibolla isegi kullaga. Püramiidi pind siluti siledaks kvartsiidiga.
GIZA PÜRAMIIDID Giza püramiidid on kõige kuulsamad püramiidid Vana Riigi ajastu ehismälestitest. Giza platoo koosneb Cheopsi ,Chephreni ja Mykerinose püramiididest ning neid valvavast suurest Sfinksist. Kõige suurem neist on Cheopsi püramiid mille kõrus on147meetrit. Püramiid on laotud u 2 300 000 suurest kivist ja selle ehitamisele kulus üle 20aasta. Suuruselt teisele kohale Chephreni püramiid mis on 143m kõrge kolmandale Kohale jääb Mykerinose püramiid mille kõrgus on umbes 66 meetrit. Lisaks neile ehitistele on seal veel
Kujunemisest Vana-Egiptuseni Vana-Egiptus • Umbes 3100 e. Kr – 30 e. Kr • Ajalugu jaguneb 3 perioodiks • Vana Riik • Keskmine Riik • Uus Riik • Riik kujunes Niiluse jõe kallastele • Jõgi pakkus häid võimalusi põllumajanduse arenguks • Niilus ujutas perioodiliselt üle kaldaäärsed alad • Alguses oli kaks konkureerivat riiki • Alam-Egiptus • Ülem-Egiptus Püramiidid • Kõige tuntumad monumendid maailma ajaloos • Arvamus, et püramiidid ehitati valitsejate hauakambriteks • Üle riigi on säilinud umbes 20 püramiidi • Kuulsamad kolm asuvad Giza platool Kairo lähedal • Nimetus – Giza püramiidid või Suured püramiidid • 1. Cheopsi (Hufu)püramiid ehk Suur püramiid • Üks seitsmest antiikaja maailmaimest • Ehitati umbes 2560 e.Kr • Algselt 146,6 meetrit kõrge, praegu 138,8 m • Ehitusime – püramiidi kujundi eksimused on millimeetrites • 2. Chepreni (Hafra) püramiid
Läänes ja idas laiusid aga suured kivikõrbed ning lõunas Niiluse kärestikud. Egiptuse tähtsaim isik oli vaarao, keda peeti maapealseks jumalaks ning kes oli maade, vete ja kõigi egiptlaste ülemaks. Arvati, et temast sõltub kogu elu. Egiptlaste suurim soov oli suudelda vaarao jalgu ning emmata tema põlvi. Isegi vaaraoga kõnelemine langes osaks vaid üksikutele. Vaaraod lasksid endale püstitada hiigelsuuri hauaehitisi, millest tuntuimad on püramiidid. Egiptlased uskusid, et surmale järgneb igavene elu ning seetõttu surnud palsameeriti ja neile pandi hauda kaasa kõik eluks vajalik. Muumiate ehk palsameeritud inimeste kirstule maaliti idealiseeritud inimese portree. Samuti kujutati kirstul hieroglüüfidega palveid ja sõnumeid. Egiptuse areng jaotatakse kolme ajajärku: Vana Riik, Keskmine Riik ja Uus Riik. Uus Riik oli Egiptuse ajajärguks 1600 1000 aastat eKr. Sel ajal kujundati ümber
Sinna maeti tavaliselt vaarao lähikondlased ja ülikud, kuid enne püramiidide tekkimist ka vaaraod. Vaarao mastaba ületas kaugelt kõik teised haudehitised, nii nagu vaarao oli oma eluajal kõigist tähtsam. Astmikpüramiidid Vaaraode võimus suurenemisel ei rahuldanud neid enam madalad ja pealt lamedad mastabad. Nad hakkasid haudehitise maapealseid osi kõrgemaks ehitama, kuid jätsid maa-alused hauakambrid enam-vähem samasugusteks. Nii moodustusidki maailma esimesed püramiidid, astmikpüramiidid (pilt 2) Mõnede uurijate arvates ei hakatud mastaba maapealseid osi kõrgemaks ehitama mitte ainult vaarao võimu näiatmiseks, vaid trepi ehitamiseks. Arvatakse, et astmikpüramiid peaks kujtama päris treppi, mida mööda valitseja hing võis teiste jumalate juurde taaevasse tüusta ja nendega oma surematuses ühineda. See oli sõna otseses mõttes taevatrepp. Vanim teadaolev astmikpüramiid asub Sakkaras ning on ehitatud umbes 2750 aastat eKr.
Egiptuse antiikaeg Kelly Solovjov Paikuse Põhikool 8.A Kunst Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus. Arhitektuur Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid ja templid. Üldmulje templitest on monotoonne. Erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Arhitektuuri detailid Obelisk nelinurksed teravatipulised kiviplokkidest tornehitised. Ben-ben monumendid tornid, mis valmistatud kiviplokkidest ja tipud ahenesid püramiiditaoliselt Püloon väravaehitis Sambad sammaste ülaosa e. apiteel meenutas tihti taimi ja sagedamini papüürust.
Et keha säilitada õpiti neid palsameerima. Palsameeritud keha, ehk siis muumia, asetati kindlasse kohta. Seega saigi püramiidide ehitamine alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ning rüüstamise eest. Püramiide võib lugeda lihtsalt iidseteks hauakambriteks. Tänu sellele võib Egiptuse ehituskunsti märkimisväärseteimaks mälestusmärkideks pidada püramiide. Tuntuimad püramiidid olid Giza püramiidid. Giza püramiidid on püramiidide grupp Egiptuses Kairo linna lähedal. Tuntumad Giza püramiididest on Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid. Giza püramiide loetakse üheks seitsmest maailma imedest. Imeks nimetatakse neid püramiide sellepärast, et need on valmistatud ligi 3 tonnistest kiviplokkidest ning nende valmistamisel polnud vahendeid, mida on praegu võimalik kasutada. Püramiidide ehitamiseks kasutati kange ning rulle
Mida hindate Vana-Ida rahvaste kultuuris? Henri Kink Väga kaua aega tagasi, kui elu oli hoopis teistsugune kui praegu, hakati tegama skulptuure, maale jms mis seondus kultuuriga. Ühed võimsamad ja tänapäevani säilinud on Püramiidid. Hauakambrid ehk püramiidid ehitati vaaraodele. Tänapäeval on saanud neist vaatamisväärsused. Püramiide oli erinevaid ja neid ehitati väga kaua. Nt. Cheopsi, Hafre ja Menkaure. Kõige vanem püramiid on astmikpüramiid(esimene püramiid üldse). See Püramiid on 60 meetri kõrgune ja on kaetud väikeste kivi ja savi tellistega. Astmikpüramiid on 6 astmega ja see kujutab treppi mis viib hinge taeva. Kõige suurem püramiid on Suur Püramiid Gizas. Selle ehitamiseks
Egiptus Karl Loorberg Giza püramiidid • Asuvad Kairo lähedal • Üks seitsmest antiikaja maailma imest mis on siiani säilinud • Püramiidid kuuluvad UNESCO Maailmapärandite nimekirja • Ehitati u 4500 aastat tagasi vaaraode matmispaikadeks Sakkara Astmikpüramiidid • Vanim on vaarao Džoseri auks ehitatud astmikpüramiid • Ehitati lubjakivist • 62 m kõrge • Ehitati 29 aastat Sakkara Surnute linn • Püramiidid ja mastabad moodustavad Niiluse jõe kaldale terve "surnute linna" • Haudehitiset juurde olid ehitatud ka templid kuhu pääses läbi värava pülooni • Surnute linna valvavad sfinksid Sakkara Sfinks • Tuntuim on Chepheni sfinks Giza püramiidide juures • Sõna sfinks pärineb vanakeeka keelest ja tähendab kägistajat • Lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend Teeba • Tänapäeva Luxor • Üks arheoloog väidab et aas...
astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Dzoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Arhitektuur Püramiid on monumentaalne täisnurkse aluse ja längus külgedega ülespoole ahenev või teravatipuline ehitis. Püramiide on enim püstitatud Aafrikas ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Tuntuimad Egiptuse püramiidid on 3.-17. dünastia (28.-16.saj. eKr.) vaaraode haudehitised ja põlvnevad tõenäolielt mastabast. Püramiide ehitati lubjakivist ja Keskmise riigi ajal tellistest. Egiptuse eeskujul ehitasid püramiide Napata ja Meroe valitsejad. Ameerika vanade kultuurrahvaste püramiidid on astmelised ja moodustavad püramiidi tipus asuva templi aluse. . Püramiidide ehitamiseks kulus tohutult tööjõudu, kelleks oli peamiselt Niiluse üleujutuste ajal tegevuseta jäänud rahvas
dünastia päritolu või poliitilisete huvidega . Samas pidi vaarao volitama jumalatega suhtlema ka preestreid . PÜRAMIIDID Vaarao jumalikust arvestades pidi tema haudehitis olema oluliselt suurem kui ühelgi tema alamal . Vaarao mastaba ehitati kõrgem , aga kõrgustesse tõustes pidi kivikuhi paratamatult ahenema . Tõenäoliselt nii jõutigi astmikpüramiidini . IV dünastia ajal saadi astmete täitmiselt tõelised püramiidid . Kõige kuulsamad neist on püsitatud tänapäeva Kairo lähedale Giza väljale . Giza püramiidid on hiiglaslikud ja kuuluvad 7 maailmaime hulka . Suurim neist on 140m kõrgune ja aluse pindala on üle 5 hektari . See püramiid kannab nime Cheopsi püramiid ja ta on laotud rohkem kui 2 miljonist korrapärasest kivipangast , millest igaühe kaal on mitu tonni . Püramiid ei olnud ükskikehitis , vaid osa suurest `surnute linnast' . Vaarao
Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsamaiks ehitusmaterjaliks olid põletatud või päikese käes kuivatatud savitellised. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid. Ehitusega olid seotud ka reljeefid ja kujud. Tuntuim ja enim säilinud ehitis on sumerite linnas Uris asuv tsikuraat. Egiptuse arhitektuur Surnukehade säilitamiseks ehitati hauakambreid- mastaabad, astmikpüramiidid ja püramiidid. Hauakambrite seintele maaliti pildid. Egiptlased kasutasid ehitusmaterjalina kivi. Tuntuimad püramiidid asuvad Giza väljal. Uue Riigi vaaraod maeti kaljuhaudadesse (Kuningate org), mille seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Egiptuse kujutav kunst, muutused Ehnatoni ajal Kujutava kunsti ülesanneteks olid kadunule hauataguse elu kindlustamine ning jumalatele keha andmine. Vaaraosid kujutati rangete, suursuguste ja üldistatutena. Keha kujutamine: pea
valitsemise aja järgi. 4 tähtsamat vana-Egiptuse perioodi: 1. Vana riigi periood. Vana riiki valitsesid 3.-8. dünastia valitsejad. Riigi eesotsas oli vaarao, kes valitse arvuka ametnikkonna sabil. Ametnikkonnas olevad inimesed tegelesid vaarao korralduste elluviimisega, samuti juhtisid ehitustöid, kogusid makse ja vajadusel kutsusid kokku ka sõjaväe. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid, templid ja kanalid. Kujunesid välja ka tsivilisatsiooni olulisemad tunnused: rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule, ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatusele pärast surma. 2. Keskmise riigi periood. Keskmise riigi ajaks loetakse 11.-14. dünastia valitsemisaega. Umbes 2000 aastat
Vastseliina Gümnaasium Püraamidide arhtektuur Referaat Koostaja:Sander Pild 10B klass Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid. Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse
2. Tuua välja silmatorkavamad erinevused Mesopotaamia ja Egiptuse kunsti vahel! 1. 1.Mõlematel olid kõrged templid . Tegid inimeste kujusid . Nad alustasid kunsti tegemist klaasiga . Mõlemad ehitasid püramiide . Tööd tegid orjad . Mõlemad austasid kunstis jumalaid . Egiptuse ja Mesopotaamia ehitiste seinu ja sambaid katavad reljeefid . Mõlemale kultuurile oli tavaks arhitektuuris loomi kujutada . 2. Egiptuse püramiidid olid tehtud paekivist ja Mesopotaamia omad tehti kuiva muda tellistest . Egiptuse kalendris oli 365 päeva . Mesopotaamias oli 354 päeva . 3. Mesopotaamia on Kahejõemaa , sest sellele linnale andsid elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. 4. Sumerid leiutasid sõjavankrid ja arvatakse, et nad leiutasid ka võlvi ning rajasid Uri, Uruki ja Lagasi näol vanimad teadaolevad monumentaalehitistega linnad. 5. Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Egiptlased tundsid küll väga lihtsaid ja tagasihodlikke tööristu, kuid selle eest olid neil väga uhked ja hämmastavad ehitised. Nende templid ja hauakambrid pole küll väga ilusad, aga need näitavad suurt jõudu ja väge. Need pidid püsima igavesti. Tavalised majad laoti mudatellistest, aga tähtsad ja suured hooned laoti kividest. Kasutati liivakivi, lubjakivi ja graniiti. Peamised tööriistad olid vaskmeisel ja puuvasar. Suurimad ja tähtsamad ehitised Egiptuses olid püramiidid, mis on ehitatud vaaraode hauakambriteks. Kõige suurim püramiid Hufu (ehk Cheopsi) on 127m kõrge ja selle iga põhiserv on 230m pikk. Selle püramiidi jaoks on laotud 2 300 000 kiviplokki, mis kõik kokku kaaluvad ligi 6 000 000 tonni. Püramiid 4500 aastat vana ning ta on kaotanud oma vanusega 12m kõrgusest. Giza kolme püramiidi valvab sfinks. Arvatakse, et sfinksi nägu kujutab Hufu poega Hafrati. Veel on tuntud ka Cheopsi püramiidid
Selleks, et keha säiliks, tehti sellega mitmeid protseduure ehk mumifitseeriti. MUMIFITSEERIMI NE Siseelundid ja peaaju eemaldati. Kehal lasti soodaga immutatult 70 päeva kuivada. Seejärel salviti keha aromaatsete õlidega. Lõpetuseks mässiti keha valgesse linasse. HAUAKAMBRID Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Et muumiat kaitsta, suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi. HAUAKAMBRID Tuntuimad Egiptuse hauakambrid on püramiidid. Hiljem asendusid püramiidid kalju sisse raiutud hauakambritega. Nii kaitsti surnukeha ja sellele kuuluvat vara rüüstajate eest. VAARAO EHNATON Valitses 14. saj eKr. Ta muutis sajanditepikkusi traditsioonilisi uskumisi, püüdes jumal Amon Ra asemele uut jumalat luua. Ta kuulutas päikesejumal Atoni peajumalaks. Ühtlasi muutis ta oma nime Amenhotep ("Amon on rahul") Ehnatoniks ("Atonile kasulik"). VAARAO EHNATON Ületamaks Amoni preestrite vastuseisu
ning elu lõpul kodumaale naasmist. KUNST Arhitektuuri materjal: valge kivi Hauakambrid: Hauakambrite materjaliks oli püsivaim materjal kivi. Alguses ehitati mastabasid, hiljem ruumide arvukus kasvas. Peale püramiidide ehitamise lõpetamist viidi matmispaigad kaljuhaudadesse, millesse viisid pikad koridorid, mis olid peidetud sissekäikude taga. Lähedal kaljusisene tempel. Püramiidid: Vaaraode hauakambrid pidid olema kõrged jumalale lähemal ning, et vaarao saaks edaspidigi oma rahval silma peal hoida. Imothep konstrueeris ja ehitas esimese astmikpüramiidi. Vaaraodele ehitatud püramiidid koosnesid sarkofaagiga hauakambrist ja hauainventari ruumidest + 2 õhukanalit. Püramiidid kaeti kiviplaatidega ning ümber ehitati ,,surnute linn": kuningannade püramiidid, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Suurimad 26. saj eKr ehitatud Cheopsi
Inimesed on palju ehitanud suuri kujusi või maju aastatuhandete jooksul, nad ehitasid ka asju juba ennem Kristust. Kahjuks on palju neist maailmaimedest hävinud, kas siis loodusjõudude tagajärjel või on sellel olnud süü kurjal inimkäel. Esimeste maailmaimede nimekirja koostajaks oli vanakreeka õpetlane, kuid kahjuks pole tema nimekiri säilinud ja me ei tea, kas see nimekiri oleks ühtinud ka praegusega. Praeguseks arvestatakse just neid asju maailmaimede sekka: Cheopsi püramiidid Egiptuses, Artemise tempel Epheoses, Semiramise rippaiad Babülonis, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss, Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Neist seitsmest on kõige paremini säilinud Cheopsi püramiidid. 1.CHEOPSI PÜRAMIIDID Cheopsi püramiidid on saanud nime Vana-Egiptuse jumala Cheopsi järgi. Cheops lasi ehitada need püramiidi aastatel 25512471 eKr. See on ainuke maailmaime, mis on säilinud seitsmest maailmaimest
Chephreni, kes oli 4. dünastia neljas kuningas ja kes valitses 3. aastatuhandel e.Kr Vana-Egiptuse kivist monumendid seisavad ka tänapäeval kõrbes. Kuigi niiskus, tuul, liivatormid ja turistid on neid kahjustanud, on nad endiselt seal, kuhu nad aastatuhandete eest ehitati. Egiptuses on püramiide üldse kokku 70, aga võib-olla ka 80. Täpset arvu pole veel suudetud kindlaks määrata. 4. Jutusta, miks on püramiidid maailmaimeks number üks?Püramiidid on vanimad inimeste poolt ehitatud majad.Esimine püramiid ehitati vaarao Dzoserile umbes 2600.a eKr. 5. Miks on püramiidide kõrgus kahanenud? Kivist monumendid seisavad ka tänapäeval kõrbes. Kuigi niiskus, tuul, liivatormid ja turistid on neid kahjustanud, on nad endiselt seal, kuhu nad aastatuhandete eest ehitati. 6. Mida tead ülejäänud seitsmest vana- aja maailmaimest? Ma tean ülejäänud 6 maailmaime nime. Need on
Egiptuse arhitektuur · Vana riik- tähtsamad on püramiidid · Sakkara Dzosee IMHOTEP-astmikpüramiid · mastaba · murdpüramiid · klassikaline püramiid p. Cheopsi Chepreni Giza püramiidid Mykerinos Keskmine riik · Keskmises ja uues riigis ehtitati kaljuhaudasid ja templeid · Päikesesammas ehk obelisk · Kuulsaim tempel on varao ramses (kaljutempel) · Karnaki tempel · Luksor i tempel · Vaaraode ülikud kujutakse sageli sfinksidena ja väga suurtena. · Materjal: liivakivi ja graniit · Värvitud kujud (enkaustika-mesilase vaha värvid) · Suured kujud on mõeldud eest vaatamiseks.
3.dünastia Vaarao Džoseri hauakamber on maailma esimene suuremõõtmeline kivimonument ja esimene Egiptuse püramiid. Sellise astmikpüramiidi loomiseks tuli ehitada kuus mastabat üksteise peale, iga järgmine eelmisest väiksem. Nii saadud suure püra- miidi alus on mõõtmetega 125x109m . Kõrgus 62 m . Matmiskamber on 27 m sügavusel maaall. Püramiid Püramiidid Giza püramiidide väljal Kairo lähedal Giza püramiidid Cheopsi (Hufu) püramiid Egiptuse vaarao Hufu valitses aastatel 2589-2566 e.Kr. ning tema haua-
Vana-Egiptuse arhitektuur Tallinn 2008 Egiptuse ehitistest on kindlasti kuulsaimad Giza püramiidid. Ega nad asjata pole 7 maailma ilme hulgas ja huvitav on selle juures fakt, et Giza püramiidid on ainukesed maailma ilmed mis siiani säilinud. Ehitised ise on veel suureks müsteeriumiks tänapäevalgi. Kaheldakse kas nad on ikka egiptlaste poolt ehitatud ja kas nad on ikka üle 15000 aasta vanad? Imelik on ka fakt, et üheski püramiidis pole muumiat. Teadlaste arvates on püramiidide sisemus ainuke kindel koht kuhu tuumasõja eest varju minna.
kl NVRK 2017 Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku Muistne Egiptus oli väga omapärane tsivilisatsiion, mis asetses Niiluse jõe ääres. Niilus mängis suurt rolli egiptlaste elus ja nende tsivilisatsiooni arenemises. Muistse Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr. Egiptlaste ühiskonnas oli tööjaotus, valitsemissüsteem, viljelusmajandus ja kiri - hieroglüüfid. Egiptuses tänapäeval asuvad väga tuntud püramiidid, nad olid ehitatud muiste Egiptuse ajal ja see näitab, et Egiptuses oli eriti hästi arenenud ehitusteadus. Egiptuse kiri oli üks esimesi kirju terves maailmas. Ma olen kindel, et see mõjutas edaspidist kirjakeele arenemist väga. Levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus (valmistatud Niiluse kaldail kasvava papüürustaime säsist), millele märgid kanti pintsliga. Aga kiri aitas
Vaaraode mastaba pidi olema kõrgem ja astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkis astmikpüramiid (esmakordselt rajas sellise endale 3. dünastia vaarao Dzoser). Astmete täitmisel jõuti tõelise püramiidini. Ehitamise ajal jäeti püramiididesse käigud ja õhuavad, mis hiljem maskeeriti, et vältida hauaröövleid. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis peegeldasid päikesevalgust (säilinud vaid Chefreni püramiidi tipuosas). Kuulsaimad püramiidid on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal. Need püramiidid on hiigelsuured ja on ainus seitsmest maailmaimest, mis on tänapäevaks säilinud. Cheopsi püramiid on suurim, umbes 140m kõrge ja aluse pindala on üle 5ha, selle sisse mahuks vabalt Tallinna Olevist kirikutorn (123m). Laotud rohkem, kui 2 miljonist kivipangast, millest igaüks kaalub umbes 2,5t.
............................................................6 4,1 Phobos............................................................................................6 4,2 Deimos............................................................................................6 5 Näod Marsil................................................................................................6 6 Püramiidid..................................................................................................7 Lisad.............................................................................................................8 Kasutatud kirjandus....................................................................................11 2 Sissejuhatus Väga pikka aega on punane planeet tekitanud suurt huvi. Võib olla kaasneb see
Koostaja: ,,Nimi" ,,Klass" ,,Koht + aasta" Giza platoo Giza platoo koosneb Cheopsi (Hufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Lisaks neile ehitistele on seal veel palju väikeseid hauakambreid, templeid ning kolm väikest püramiidi, kuhu on arvatavasti maetud Cheopsi kolm naist. Platoo ise on kollakaspruuni värvi. Giza suured püramiidid olid algselt kaetud säravalge lubjakiviga ja võibolla isegi kullaga. Püramiidi pind siluti siledaks kvartsiidiga. Giza nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis asub umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest karjääridest. Giza
vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida. Umes 2650. aastal eKr ehitas arhitekt, astronoom ja arst Imhotep vaarao Dzoserile astmikpüramiidi, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Haudehitise püramiidi kujuline vorm võeti kasutusele umbes 27. sajandil eKr ning selles võis olulist osa mängida päikesejumala Ra kultus, sest üks Ra sümboleid oli püramiidikujuline kivi. Vaaraode püramiidid on ühtlased kiviehitised, mille sees asub hauakamber sarkofaagiga ja paar ruumi hauainventari jaoks. Nende juurde viisid käigud ning kaks õhukanalit. Tolleagsetes tingimustest nõudis sellise rajatise püstipanek lausa geniaalset tehnilist mõtlemist. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Nendes tingimustes läks see maksma palju inimjõudu ja -elusid.
Vana-Egiptuse kunst Referaat Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptuse aja materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele.
Vana-Egiptus Viimsi Keskkool 5.C Valerija Oja 10.04.2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Egiptus- Niiluse kingitus 3. Püramiidid 4. Egiptuse jumalad 5. Pühad loomad 6. Igapäevaelu 7. Mumifitseerimine Sissejuhatus • Vana-Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. • Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam- Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km². • Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastast 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr.
muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. •Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. •Kõige olulisem oli vaaraodele igavese elu kindlustamine. Arhitektuur • Kõige vanemad haudehitised olid kiviplaatidest moodustatud mastabad. • Hiljem hakati ehitama astmetena ülespoole tõusvaid astmikpüramiide. • Ülemisel pildil mastaba, alumisel astmikpüramiid. Püramiidid • Egiptuse tõelisteks ehituskunsti suurteosteks on püramiidid. • Nende kivimasside kõik neli külge olid väljastpoolt kaetud ühtlaste lihvitud kiviplaatidega. • Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga. • Kui püramiidi ehitati, jäeti selle sisse kanalid, mis viisid hauakambrisse. Pärast matuseid nende avad suleti ja maskeeriti hoolikalt. • Püramiidi sisemusse viisid ka õhukanalid, mis pidid vajaliku ventilatsiooni tagama. • Püramiidide ehitus nõudis tohutute rahvahulkade
põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid. Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb. Templis asusid ka varahoidlad, raamatukogud ja seal õpetati välja noori preestreid. Templeid raiuti ka kaljusse. Templisse võisid siseneda ainult vabad inimesed. Püramiidid olid talupoegade ja orjade poolt ehitatud suured kividest ehitised kus sees oli palju käike ja ka lõkse. Vaaraod lasid ehitada püramiide enda surmajärgse elu jaoks. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis peegeldasid päikesevalgust. Kuulsaimad püramiidid on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal. Kõige suurem püramiid on Cheopsi püramiid mis on umbes 140 meetri kõrgune. Püramiidide läheduses asusid ka sugulaste mastabad ja templid, niimoodi tekkisid nn. ,,Surnute linnad" Muumia tähendab balsameeritud surnukeha. Jõukamad inimesed lasid Vana-
Giza püramiidid Lorell Holst 10B Giza platoo Cheopsi (Hufu) Chepherni (Hafra) Mykerinose (Menkaura) Sfinks lisaks hauakambrid, templid, väikesed püramiidid Templitest Algselt säravvalge Tura lubjakivist ja võibolla kaetud kullaga, pind siluti siledaks kvartsiidiga. 2000 ruutmeetrine ala 4. dünastia ajast ( 25512471 ekr) Maailmaime Üks blokk kaalub u 2,5 tonni Ajaloost Ühe vaaraode perekonna erinevad põlvkonnad Matmispaigad, astronoomilised tähised, koguda loodusenergiat Platoo kaart Cheops Suurim kivist ehitis 10 sajandini, suurim
· surnutest peeti väga lugu · taheti tagada hea hauatagune elu · sarkofaag · urnid siskonnaga · hauakambrid väga külluslikult sisustatud seinamaalingud kaitsvad skulptuurid Mastabad · mõeldud ülikute matmiseks · maa-alused hauakambrid, kohal kastitaoline kiviehitis · oli vaja vaaraodele uhkemaid - tekkisid astimikpüramiidid nt Dzoseri astmikpüramiid Joonis 1. Mastaba läbilõige Tõelised püramiidid · kaetud lihvitud kiviplaatidega · palju käike · sissepääsud olid peidetud · kulus tohutult tööjõudu · asusid kõrbetes üleujutuste piiri ääres Joonis 2. Püramiidi läbilõige Giza väli · Püramiidid Cheopsi (140 m), Chefreni (paar m madalam), Mykerinose (70 m) · Sfinks lõvi kehaga arvatavasti vaarao Chefreni näoga ligikaudu 80 m Joonis 3. Sfinks. Foto: © Li-da Kruger / Atlantic Productions Joonis 4
hulgast tõusis enamasti esile üks, üsna suurte õigustega peanaine. Preestrid olid kõige haritumad, maailma üldist korraldust mõtestati müütide ja religiooni läbi. Valitses surnute kultus (elati surmajärgse elu nimel, ka tähendas hinge). Tähtsamad isikud lasid end balsameerida, palsameeritud kehasid nimetati muumiateks. Tähtis osa oli matusetseremoonial, hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, ka vaarao orjad ja naine. Muumia kaitsmiseks asetati ta kivist sarkofaagi. Püramiidid on üks seitsmest maailmaimest ja sinna maeti vaaraod (Giza püramiidid Niiluse alamjooksul, Cheopsi püramiid on 146 m kõrge). Püramiide ümbritses nn. surnute linn. Hiljem kasutati matusekambritena vähem silmapaistvaid kaljusse raiutud koopaid (Kuningate org). Jumalad olid seotud loodusjõududega, neid oli vähemalt 740, tihti kujutati neid loomadena. Nad võisid viibida kõikjal, kuid kindlateks varjupaikadeks olid templid, vaid pidustustel toodi nad rahva sekka
Astmete täitmise teel jõuti tõeliste püramiidideni. Kuulsaimad neist asuvad Kairo lähedal Giza väljadel. See püramiidide kolmik on ka ainuke vanaaja maailmaime, mis on säilinud tänaseni. Cheopsi (Hufu) püramiid 138 m kõrgune, kõrgeim püramiid Chefreni püramiid kõrguselt teine teine püramiid. Selle tipp on paremini säilinud ja ta asub kõrgemal pinnasel, mistõttu võib tekkida illusioon, et see on kõrgeim. Mykerinos püramiid kõrguselt kolmas püramiid. Püramiidid on ehitatud tohututest (keskmine raskus 2,5 t, leidub ka mitmekümne tonniseid) kiviplokkidest, mis veeti kohale mööda Niilust. Cheopsi püramiid koosneb enam kui 2 miljonist sellisest plokist. Välispind kaeti lihvitud kiviplaatidega, tänapäeval on need säilinud ainult Chefreni püramiidi tipus. Püramiidide tipp võis olla ka kullatud. Püramiidi sees asus hauakamber, hauarüüstajate vältimiseks ehitati sinna mitmeid umbkäike ja lõkse. Hauarüüstamist see peatada aga ei suutnud.
Kui kõik on ennast mugavalt valmis seadnud alustame ringkäiku iidsete Giza püramiidide juures. Niisiis Giza nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis uhkeldab umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges kunagi muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest karjääridest. Kõik Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. See siin ongi üks kuulsaim püramiid Hufu püramiid ehk Cheopsi püramiid.Hufu püramiid oli ligi neli ja pool tuhat aastat kõrgeim ehitis maailmas : algselt 146.6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest püramiidi tipp on kahjuks hävinud. Alles 1880. aastal ületasid Kölni toomkiriku tornid püramiidi kõrguse 10 meetri võrra. Vapustavad on teisedki
Egiptuse püramiidide püstitamiseks kulunud kividest oleks võinud ehitada või remontida kõik elumajad, mis hävisid sõdade ajal Euroopas alates kolmekümne aastasest sõjast kuni Teise maailmasõjani, ligi kolmesaja aasta jooksul. Oma Egiptuse-sõjakäigu ajal arvutas Napoleon Bonaparte välja, et kolme Giza püramiidi kividest oleks saanud ehitada ümber terve Prantsusmaa kolme meetri kõrguse ja kolmekümne sentimeetri paksuse müüri. Philon luges seitsme maailmaime hulka Memphise püramiidid, enamik autoreid püramiidid üldse, väiksem osa Giza püramiidid, aga kõige norivamad peavad imeks ainult Cheopsi Suurt püramiidi. Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal. Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ning rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda lihtsalt iidseteks hauakambriteks. Mis puutub aga püramiidide tekkeloosse, siis söandada
1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid. Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse
1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid. Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse