korrusel paiknesid kirik, rüütlivendade koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal (refektoorium), magamissaal (dormitoorium) ja linnusepealiku (komtuuni) eluruumid. Tihti ümbritses siin siseõue ristikäik nagu kloostris. 3) Kui pikk on algselt olnud Tallinna linnamüür? Tallinna linnamüür oli algselt 2,35 kilomeetrit pikk. 4) Mitu torni oli Tallinna linnamüüril? Tallinna linnamüüril oli keskaja lõpul ligi 50 torni. 5) Mis on diele? Elamu tähtsaim ruum oli koda ehk diele, mille nurgas paiknes lahtine tulekolle. 6) Mis on dornse? Ainuke köetav ruum oli kojatagune tuba ehk dornse 7) Nimeta keskaegseid ühiskondlikke hooneid Tallinnas! *Tallinna raekoda *Suurgildide hoone. § 35 Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis 1) Millises Eesti kirikus võib näha romaanipärast ornamenti ja ristimiskivi (=ristimisnõu)? Valjala kirikus, kus ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel
Hilisgootika (keskaeg) 1400-1530 Lübecki linnaõigus- iga majavaldus moodustas naabritest kindla müüriga eraldatud kinnistu. Aknad avanesid vaid tänavale ning olid võrestatud, liikudega. Ehitada tohtis vaid kivist elumaju(tulekahju)-nõuded ranged. Peahoonega liitusid hoovis väiksemad majapidamishooned. Hooned olid paekivist. Seest: Eeskoda diele, suured aknad. Ühe akna all peremehe kontor mis oli eraldatud vahe või kappseinaga. Diele(eesruum) tagumises osas matelkorstna all köök, riiulid seinaavades. Üks kitsas seina... trepp viis keldri, teine ülemisele korrusele aidaruumi. Mantelkorstna korral oli uks köetavasse elutuppa-dornsi-kus oli suur õule avanev aken, kätepesukoht e lavatoorium. Köeti kerisahjuga, mööbel asetses seite ääres, levinud olid laekad ja kirstud, kesel söögilaud ja pingid
towers and mills along the Old Town walls and Salme Cultural Centre in the nearby suburb of Kalamaja. The theatre performs both world classics and modern drama. It often shines the spotlight on new Estonian productions. Performances are given in different venues, and there is an outdoor stage for summer plays. Lai 23 is a typical merchant`s house in the Late Gothic style. It is a two-room building, the so- called diele-dornse house, in which a vestibule diele is a bigger room at the street side and a smaller living-room dornse stands behind it in the depth of the yard. 6 The central room in the house's street side part was a large, high-ceilinged entrance hall with a small kitchen under a mantle chimney. This type of chimney was unique to medieval homes, with a bottom section that widened to create a square space that would define the outlines of the small kitchen beneath it. The house also had one heated living room
Keskaegne Eesti Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Millal ja milliste ajaloosündmustega seoses liitus Eesti Lääne- Euroopa kultuuriringiga? 13. sajandil, Muistse vabadusvõitlusega 2) Milline oli esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil Eestis? Romaani stiil. 3) Milline oli põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal? Gootika. 4) Kelle vahel oli Eesti jaotatud Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani? Nimeta nende toimumiseaeg? Saare-Lääne piiskopi, Tartu piiskopi ja Liivi ordu vahel. Jüriöö ülestõus 23. aprillil 1343. aastal, Liivi sõda 1558-1583. 5) Miks arenes väikeses Eestis välja mitu kirikuehituse koolkonda? Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili tekkimist. Üheks põhjuseks oli ka ehitusmaterjal – Põhja-Eestis ja Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. 6) Millised ehitustehnilised uuendused jõudsid nüüd Eestisse Lääne- Euroopast? Kelle kätega ehitati k...
KLAASIMAAL Vitraaz koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad, mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juurde, kirkad värvid, eesmärgiks jutustav sisu. Pilt. Chartres'i katedraal. Ilusa klaasakna madonna. Pilt. SainteChapelle. Külgvitraazid. SEINAMAAL, TAHVELMAAL (seoses Itaaliaga) Itaalia kirikutes rohkem ruumi seinamaalidele, kuna seal olid väikesed aknad. Giotto di Bondone (1266/1276 1337). Seinamaalide meister. Pilt. Giotto di Bondone. "Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast." Inimese kujutis on looduslähedane, tõetruu. Maastik/ruum tinglikum. Ruumilisus saavutatud figuuride asetusega üksteise taha. MINIATUURMAAL Kuni 14. saj.'ni taust tasapinnaline, figuuridel valgusvari. 14. saj. teisel poolel lisandub maastikulise fooni kujutamine. Tuntumad maalijad olid vennad Limbourgid. Pilt. (Vennad Limbourgid.) "Juuni". Miniatuur Berry hertsogi palveraamat. Miniatuurmaalidel olustikustseenid nin...
olla vaenlase eest paremini kaitstud. Linnakodanluse rikkus ja iseteadvus leiab väljenduse avalikes hoonetes raekodades, kohtumajades, tsunftide hoonetes jne. Gooti elamu näiteks võib tuua Põhja- Euroopa Hansa Liidu linnade nn diele-dornse tüüpi elamuid. Selle struktuuri määrasid kaks ruumi 1. diele(alam saksa k eeskoda), Kõrge talalaega ja kütmata kivipõrandaga ruum, mille seesmises nurgas asus mantelkorsten- leealune, kus valmistati süüa , ja 2. dornse (alamsaksa k tuba), diele hoone pikiteljel järgnev, kogu pere kasutada ruum, mis oli õhkküttega köetav keldrist hüpokausti kaudu. Elamu interjöör oli veel keskaja lõpus üsna kasin : põrand oli kivi või kahhelplaatidest, mida mõni jõukam kattis vaibaga, seinad olid krohvitud, mõnikord kaetud puupaneeli või kangastega, et vähegi isoleerida ülipaksude seinte rõskust. Üsna sageli on gooti elamutest leitud nii seina kui laemaalinguid. Mustrite motiivistik oli laenatud
saj. keskaegn elumaj on 3nurxe sadulkatusega, tihedast teise maja kõrvale. Majad olid sarnased,õige oli ehit nii nagu teised samast seisust inim olid ehit. Kordusid mõned-ül kaunistada- 1 motiive on kõrge teravkaareline petikniss. Kui maja ukseni viis trep(etikuosa) seisid kõrval etikukivid, mis kands omaniku nim, vappi, majamärk, sümbol textid v kujut. Sisekujund: olulisim korrus oli I- asus tähts rum eeskoda(Diele) ning ainuk köetav rum, kojatagun elutuba (Dornse). Diele oli võõrastetoajaox ja töörumix kaupmehele, keal seal klien vastu võtis aga ka köögix ja söögitoax. Koja nurgas lahtin kolle ja sel kohal kõrge mantelkorsten. Kojatagust elutub köet keldrist(kalorifeerküte), soe õhk läbi avade. Ülem korr laoruumid. N: Linnateatri hoone, Linnamuuseumi hone, Matkamaja, Piiskopimaja vanaturukaelas. Linnakindlust,militar arhit tlin- põh talin oma 48tornist säilind 26ga ja 2km pik ringmüür u 2/3. tlin kinlust algas 13
Hoonet Lai tänav 23/25 ja Aida tänav 6/8 on ürikuis mainitud 1467. aastal, tänaseni säilinud hoone on ehitatud mitmes järgus. Praeguse mahu sai hiljemalt 16. sajandi II veerandil. Tänapäeval asub hoones Tallinna Linnateater: alates 1965. aastast, kui hoone eraldati Noorsooteatrile kontori- ja prooviruumideks. Tänapäeval asuvad Lai 23 majas Väike saal, Linnateatri kohvik, Kaminasaal, Voldemar Panso nimeline saal, teatri kontoriruumid ja Diele. Linnateatri kaminasaali tõenäoliseks ehitamisajaks 1434. aasta, mis on tuvastatud 2007. aastal saali laepalkide vanuse tuvastamise teel. Lai 23 põhiplaan annab küllaltki hea ettekujutuse keskaegsest hilisgooti elamust, mille ehitamist alustati XV sajandil, lõpliku kuju sai ta XVI sajandil. Diele nurgas asub mantelkorsten, mille alumine osa moodustas koos küttekoldega kööginurga. Dielele esinduslikke lisamiseks ehitati teise korruse galeriile viiv paraadtrepp ja baroksed talamaalingud
TALLINN TOWN HALL Tallinn Town Hall is the only surviving Gothic town hall in Northern Europe. Built in the heart of Tallinn, next to a marketplace, the Town Hall has witnessed trade and social activities for over 700 years. It has still remained the most important representational building in town. The building history of the Town Hall goes back to the 13th century, but it acquired its medieval appearance in 140204. It was as early as 1248 when King Eric IV Ploughpenny of Denmark granted the Lübeck Charter to Tallinn. Relying on that document a town council was elected from amongst merchants of the Hanse and started convening in the Town Hall. It is possible to state on the basis of research findings that a meeting place of the magistracy and a goods depot in the form of a small, fortified town hall, constructed of local limestone, existed in its present location already in the mid-13th century. The town hall first mentioned in a re...
Pikka aega on linnaajaloo uurijad väitnud, et linnahooned olid 13-14 sajandil valdavalt puidust, kuid ometi on linnade arheoloogilistelt kaevamistelt leitud ka kivihooneid, mida saab dateerida juba 13. sajandisse. Kivihooned on tihtipeale üksikhooned koos väikese eeskojaga. 15.-16. sajandil on Eesti linnades levinud juba teist tüüpi kivihooned, mida nimetatakse dieledornse tüüpi elamuks. Need on sellised tüüpilised kivihooned, mida on Tallinnas säilinud üpriski palju. Diele tähendab maja esimest ruumi – tänavapoolne ruum, kõrge tuba, mis võis omada paljusid eesmärke. Diele taganurgas on asunud keskaegse hoone köögiosa, mis on pealt kaetud mantelkorstnaga. Tuli, mis mantelkorstna all oli, soojendas kogu dielet. Diele teises nurgas asub trepp, mis viib maja ülemistele korrustele, kus asusid kaupmeeste kaubalaod ning igasugused muud tagavarad. Ülemisi ruume ei köetud. Diele taga asub teine ruum, mis on dornse, mis on olnud magamis- ning eluruum
Baldahfiin hinnaline siidriie, hiljem igasugune ehisvari Balustraad balustritega toetuv käsipuu või rinnatis (granaadipuuvilja meenutav post) Barokk Itaaliakeelest tulev sõna tähendab ,,eriskummaline". Euroopas 1500- 1700 levinud kunstistiil. Lähtudes vahetult Itaaliarenessanssist Basiilika Hõimupealike kultuuripidu Ateenas. Ka varakristlik kirik Bastion Kindlustus, kaitsekraav Dansker käimlataoline ehitis Diafragma vahesein, mis annab hoonele jäikuse Diele suure kaldega keskruum talumajas Donjon nelinurkse põhiplaaniga tugev elutorn linnuses Eestugi seinaga seotud püsttugi, kasutati seinte tugevdamiseks, liigendamiseks. Ehisviil vimperg, kõrge, tervav, konstruktiivne viil aknaportaali või nissi kohal. Ematala peatala, mis toetab temaga risti suunalisi või põranda talasid Esplanaat avar väljak tänava või aia ees. Ka lai pargitee Eetik laia tänava trepibarjääri ja istepinkidega platvorm, terass hoone ees.
Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1)Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinna ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Jagunes ka materjali järgi: 1)Paas, dolomiit 2)Punane tellis 3) põllukivi. Saaremaa kirikute näited: Valjala Martini, Kihelkonna Miikaeli, Kaarma Peetri, Püha Jaakobi, Muhu Katariina, Karja Katariina, Pöide Maarja kirik. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähedamale kui mujal Eestis. Siin oli rohkesti head loodusliku ehitusmaterjali paasi ja dolomiiti. Tallinna kolme suurema kiriki Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune. Esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 1500 aastatel oli Oleviste torni pikkuseks 159m, kuid 1625. Aastal süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisu...
Tallinna vanalinn Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud.Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud ...
KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks. DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417. aastal – marmor üle 2 m, vabafiguur- s.o. praktiliselt sõltumata arhitektuurist, rakendatud kontraposti pärast 1000 aastast vaheaega- eeliseks-> muu...
Gooti kaatedraalide siustuse tähtsaks koostisosaks oli ka puidust kappaltar, mis suurtes katedraalides tõusis idaseina kõrguseks; altarid paiknesid ka kabelites. Ilmalike ehitiste sisekujundus ei olnud nii pidulik ja värvirohke nagu sakraalehitistel. Ühiskondlikel ehitistel (raekojad, tsunfti- ja gildihooned) kujundati pearuum võlvitud sammassaalina; elamud olid diele-dornse tüüpi tänavapoolse suure pearuumi (diele) ja hüpokaustiliselt köetava tagaruumiga (dornse). Diele ühes nurgas paiknes suur mantelkorsten, ruumi keskel lage toetav emapuu. Laetalad olid kaunistatud ornamentaalsete maalingutega. Seinad olid krohvitud, kaetud puupaneelidega või tekstiiliga. Hilisgootikas ilmusid gobeläänvaibad. Palju kasutati arhitektuurset ornamentikat. Põrand oli puidust või kivist. Suhteliselt palju kasutati tekstiili. Hilisgootikas ilmusid seina- ja põrandavaibad. Neljakandilised kiviraamidega aknaavad kaeti esialgu loomapõitega, hiljem tinaraamidesse asetatud
Vanalinn Kadri Polakes Ltk09 Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid. Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus kuldajaks. Tall...
Varakristlik · Lööv · Apsiid · Galerii · Valgmik · Arkaad · Kampaniil · Sakraalehitis · Konsool Romaanika · Ladina rist · Kreeka Rist · Katetraal · Toomkirik · Kirik · Kabelite pärg · Kooriruum · Petik · Nisi · Minuskel · Majuskel Gootika · Portaal · Fiaal · Roie · Roosaken · Baldahhiin · Etik · Diele Renessanss Renessanssi sünnimaaks on Itaalia 14. sajandil, sest Itaalia on sellel ajal tõusujoones minev maa. Arhitektuuris saab aluseks Kreeka order. Algab vaimne ja kultuuriline areng linn riikides. Renessanss on vastuolude aeg ühelt poolt humanismi idee teiselt poolt julmus. Renessansi saab jagada kolme perioodi : 1. eelrenessanss 2. vararenessanss 3. kõrgrenessanss
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad...
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras ...
1. Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist ...
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise ...
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu pu...
Need olid tavaliselt kol m e korruselised. All olid majapidamisruu mid, üleval kaitsekorrus, aga teisel korrusel paiknesid kirik , rüütlivendade koosolekuruum, s öö gisaal, maga missaal ja linnusepealiku eluruumid. Tihti ümbritses siin sise õue ristikäik nagu kloostris. Kui pikk on algselt olnud Tallinna linnamüür? Tallinna linnamüür oli algselt 2,35 kilo m e etrit pikk. Mitu torni oli Tallinna linnamüüril? Tallinna linnamüüril oli keskaja lõpul ligi 50 torni. Mis on diele? Elamu tähtsaim ruum oli koda ehk diele, mille nurgas paiknes lahtine tulekolle. Mis on dornse? Ainuke köetav ruum oli kojatagune tuba ehk dornse. Nimeta keskaegseid ühiskondlikke hooneid Tallinnas! *Tallinna raekoda *Suurgildide hoone. Millises Eesti kirikus võib näha romaanipärast ornamenti ja ristimiskivi (=ristimisnõu)? Valjala kirikus, kus ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel ro maanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis....
puunikerdus, eriti Saksamaal, seoses suurte nikerdatud altarite moodiminemkuga. Varakristlik · Lööv · Apsiid · Galerii · Valgmik · Arkaad · Kampaniil · Sakraalehitis · Konsool Romaanika · Ladina rist · Kreeka Rist · Katetraal · Toomkirik · Kirik · Kabelite pärg · Kooriruum · Petik · Nisi · Minuskel · Majuskel Gootika · Portaal · Fiaal · Roie · Roosaken · Baldahhiin · Etik · Diele Renessanss Renessanssi sünnimaaks on Itaalia 14. sajandil, sest Itaalia on sellel ajal tõusujoones minev maa. Arhitektuuris saab aluseks Kreeka order. Algab vaimne ja kultuuriline areng linn riikides. Renessanss on vastuolude aeg ühelt poolt humanismi idee teiselt poolt julmus. Renessansi saab jagada kolme perioodi : 1. eelrenessanss(13. ja 14. sajand) 2. vararenessanss(15. sajand) 3. kõrgrenessanss(16. sajand)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
