korrusel paiknesid kirik, rüütlivendade koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal (refektoorium), magamissaal (dormitoorium) ja linnusepealiku (komtuuni) eluruumid. Tihti ümbritses siin siseõue ristikäik nagu kloostris. 3) Kui pikk on algselt olnud Tallinna linnamüür? Tallinna linnamüür oli algselt 2,35 kilomeetrit pikk. 4) Mitu torni oli Tallinna linnamüüril? Tallinna linnamüüril oli keskaja lõpul ligi 50 torni. 5) Mis on diele? Elamu tähtsaim ruum oli koda ehk diele, mille nurgas paiknes lahtine tulekolle. 6) Mis on dornse? Ainuke köetav ruum oli kojatagune tuba ehk dornse 7) Nimeta keskaegseid ühiskondlikke hooneid Tallinnas! *Tallinna raekoda *Suurgildide hoone. § 35 Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis 1) Millises Eesti kirikus võib näha romaanipärast ornamenti ja ristimiskivi (=ristimisnõu)? Valjala kirikus, kus ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel
Hilisgootika (keskaeg) 1400-1530 Lübecki linnaõigus- iga majavaldus moodustas naabritest kindla müüriga eraldatud kinnistu. Aknad avanesid vaid tänavale ning olid võrestatud, liikudega. Ehitada tohtis vaid kivist elumaju(tulekahju)-nõuded ranged. Peahoonega liitusid hoovis väiksemad majapidamishooned. Hooned olid paekivist. Seest: Eeskoda diele, suured aknad. Ühe akna all peremehe kontor mis oli eraldatud vahe või kappseinaga. Diele(eesruum) tagumises osas matelkorstna all köök, riiulid seinaavades. Üks kitsas seina... trepp viis keldri, teine ülemisele korrusele aidaruumi. Mantelkorstna korral oli uks köetavasse elutuppa-dornsi-kus oli suur õule avanev aken, kätepesukoht e lavatoorium. Köeti kerisahjuga, mööbel asetses seite ääres, levinud olid laekad ja kirstud, kesel söögilaud ja pingid. Ülejäänud ruume kasutati laona. (KAUBAÕITSENG) Sisseehitatud mööbel, mööbel vastavalt rikkusele.
towers and mills along the Old Town walls and Salme Cultural Centre in the nearby suburb of Kalamaja. The theatre performs both world classics and modern drama. It often shines the spotlight on new Estonian productions. Performances are given in different venues, and there is an outdoor stage for summer plays. Lai 23 is a typical merchant`s house in the Late Gothic style. It is a two-room building, the so- called diele-dornse house, in which a vestibule diele is a bigger room at the street side and a smaller living-room dornse stands behind it in the depth of the yard. 6 The central room in the house's street side part was a large, high-ceilinged entrance hall with a small kitchen under a mantle chimney. This type of chimney was unique to medieval homes, with a bottom section that widened to create a square space that would define the outlines of the small kitchen beneath it. The house also had one heated living room
ja kagusse Stür den Kerl (Tõrju vaenlast). 6.Kus asus Eesti esimene konvendihoone? Eesti esimene konvendihoone asus Tallinna linnuses. 7.Kuidas nimetakse tugevasti müürijoonest eenduvaid torne? Milleks neid vajati? Tugevast müürijoonest eenduvaid torne nimetatakse flankeerivateks tornideks (suurtükitornideks). Neid vajati vaenlase vastu võitlemiseks, tänu neile sai tulistada piki müürijalamit. 8.Milline oli ruumide jaotus Tallinna hilisgooti kaupmehemajas? Mida tähendavad sõnad “diele” ja “dornse”? Diele ehk koda, mis oli elamu tähtsaim ruum, see oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehel, kes seal kliente vastu võttis, aga ka köögiks ja söögitoaks. Dornse oli kojatagune tuba, mis oli ainus köetavruum. 9.Millega kaunistati Tallinnas keskajal elamute fassaade? Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse niššiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn. etikukivid, mis kandsid omaniku nime,
decompressor are needed to see this picture. 18. 19 20. 21. Konvendihoone- 14. Sajandil valitsevaks korrapärane linnusetüüp. Pärit preisimaalt. Nelinurkne siseõu, millel neli tiiba ja kolm korrust. 1 korrus: majapidamisruumid, 2 korrus: söömine, magamine, kirik, koosolekud, kindluspealiku ruum, 3 korrus: kaitsekorrus. Diele- koda (seal oli lahtise koldega mantelkorsten) Dornse- kojatagune, kaminaga köetav ruum Kastell-linnus nelinurkse müüriga piiratud ala Tornlinnus- sobis väiksemale kaitsemeeskonnale. Ajastule iseloomulikult oli soodsaim rünnata ülevalt alla ja kivist torni sai edukalt kaitsta. Ehitati tihti ümber kaitsekraave. Tornikujuline Neemiklinnus- müüri ja kraaviga eraldatud osa mäest; müür ehitati piki mäeharja, mis kulgeb enamasti korrpäratult looklevana
asemel oli XIII saj 1000 ja XIV saj 4000. Suuremates Euroopa linnades- Gentis, Antverpenis, Brüsselis- elas tol ajal 50 000- 100 000 elanikku. Nagu enne linnust, ümbritses nüüd ka linna linnamüür, et olla vaenlase eest paremini kaitstud. Linnakodanluse rikkus ja iseteadvus leiab väljenduse avalikes hoonetes raekodades, kohtumajades, tsunftide hoonetes jne. Gooti elamu näiteks võib tuua Põhja- Euroopa Hansa Liidu linnade nn diele-dornse tüüpi elamuid. Selle struktuuri määrasid kaks ruumi 1. diele(alam saksa k eeskoda), Kõrge talalaega ja kütmata kivipõrandaga ruum, mille seesmises nurgas asus mantelkorsten- leealune, kus valmistati süüa , ja 2. dornse (alamsaksa k tuba), diele hoone pikiteljel järgnev, kogu pere kasutada ruum, mis oli õhkküttega köetav keldrist hüpokausti kaudu. Elamu interjöör oli veel keskaja lõpus üsna kasin : põrand oli kivi või
a all-linna hiigeltulek,keelat vanimad kiv majad pärin seega 15.saj. keskaegn elumaj on 3nurxe sadulkatusega, tihedast teise maja kõrvale. Majad olid sarnased,õige oli ehit nii nagu teised samast seisust inim olid ehit. Kordusid mõned-ül kaunistada- 1 motiive on kõrge teravkaareline petikniss. Kui maja ukseni viis trep(etikuosa) seisid kõrval etikukivid, mis kands omaniku nim, vappi, majamärk, sümbol textid v kujut. Sisekujund: olulisim korrus oli I- asus tähts rum eeskoda(Diele) ning ainuk köetav rum, kojatagun elutuba (Dornse). Diele oli võõrastetoajaox ja töörumix kaupmehele, keal seal klien vastu võtis aga ka köögix ja söögitoax. Koja nurgas lahtin kolle ja sel kohal kõrge mantelkorsten. Kojatagust elutub köet keldrist(kalorifeerküte), soe õhk läbi avade. Ülem korr laoruumid. N: Linnateatri hoone, Linnamuuseumi hone, Matkamaja, Piiskopimaja vanaturukaelas. Linnakindlust,militar arhit tlin- põh talin oma 48tornist
Hoonet Lai tänav 23/25 ja Aida tänav 6/8 on ürikuis mainitud 1467. aastal, tänaseni säilinud hoone on ehitatud mitmes järgus. Praeguse mahu sai hiljemalt 16. sajandi II veerandil. Tänapäeval asub hoones Tallinna Linnateater: alates 1965. aastast, kui hoone eraldati Noorsooteatrile kontori- ja prooviruumideks. Tänapäeval asuvad Lai 23 majas Väike saal, Linnateatri kohvik, Kaminasaal, Voldemar Panso nimeline saal, teatri kontoriruumid ja Diele. Linnateatri kaminasaali tõenäoliseks ehitamisajaks 1434. aasta, mis on tuvastatud 2007. aastal saali laepalkide vanuse tuvastamise teel. Lai 23 põhiplaan annab küllaltki hea ettekujutuse keskaegsest hilisgooti elamust, mille ehitamist alustati XV sajandil, lõpliku kuju sai ta XVI sajandil. Diele nurgas asub mantelkorsten, mille alumine osa moodustas koos küttekoldega kööginurga. Dielele esinduslikke lisamiseks ehitati teise korruse galeriile viiv paraadtrepp ja baroksed talamaalingud
century. The town hall first mentioned in a real estate record in 1322 had a large meeting room (consistorium) and, considering the times, a huge warehouse (cellarium civitatis). Three walls and seven windows representing Tallinn's oldest secular architecture have come down to our days from that building. In the first quarter of the 14th century the existing building was extended and the basement enlarged. The so-called diele-dornse (front-back room) system was established. In 1346 the King of Denmark handed over his supremacy over Estonia to the Teutonic Order. As a member of the Hanseatic League, Tallinn gained control of trade with the East by the so-called goods yard right. Fast development of trade and economic prosperity led to the need for new utility rooms in the Town Hall and its more dignified appearance. In 137174 the Town Hall acquired its full present-day length and ground floor volume. From that
Pikka aega on linnaajaloo uurijad väitnud, et linnahooned olid 13-14 sajandil valdavalt puidust, kuid ometi on linnade arheoloogilistelt kaevamistelt leitud ka kivihooneid, mida saab dateerida juba 13. sajandisse. Kivihooned on tihtipeale üksikhooned koos väikese eeskojaga. 15.-16. sajandil on Eesti linnades levinud juba teist tüüpi kivihooned, mida nimetatakse dieledornse tüüpi elamuks. Need on sellised tüüpilised kivihooned, mida on Tallinnas säilinud üpriski palju. Diele tähendab maja esimest ruumi – tänavapoolne ruum, kõrge tuba, mis võis omada paljusid eesmärke. Diele taganurgas on asunud keskaegse hoone köögiosa, mis on pealt kaetud mantelkorstnaga. Tuli, mis mantelkorstna all oli, soojendas kogu dielet. Diele teises nurgas asub trepp, mis viib maja ülemistele korrustele, kus asusid kaupmeeste kaubalaod ning igasugused muud tagavarad. Ülemisi ruume ei köetud. Diele taga asub teine ruum, mis on dornse, mis on olnud magamis- ning eluruum
Baldahfiin hinnaline siidriie, hiljem igasugune ehisvari Balustraad balustritega toetuv käsipuu või rinnatis (granaadipuuvilja meenutav post) Barokk Itaaliakeelest tulev sõna tähendab ,,eriskummaline". Euroopas 1500- 1700 levinud kunstistiil. Lähtudes vahetult Itaaliarenessanssist Basiilika Hõimupealike kultuuripidu Ateenas. Ka varakristlik kirik Bastion Kindlustus, kaitsekraav Dansker käimlataoline ehitis Diafragma vahesein, mis annab hoonele jäikuse Diele suure kaldega keskruum talumajas Donjon nelinurkse põhiplaaniga tugev elutorn linnuses Eestugi seinaga seotud püsttugi, kasutati seinte tugevdamiseks, liigendamiseks. Ehisviil vimperg, kõrge, tervav, konstruktiivne viil aknaportaali või nissi kohal. Ematala peatala, mis toetab temaga risti suunalisi või põranda talasid Esplanaat avar väljak tänava või aia ees. Ka lai pargitee Eetik laia tänava trepibarjääri ja istepinkidega platvorm, terass hoone ees.
ülestõusu. Eesti linnakindlustused on tänapäeval vaadeldavad eelkõige Tallinnas, kus keskaja lõpul olnud ligi 50 tornist säilinud 26 ja 2,35km pikkusest ringmüürist umbes 2/3. Tallinna kindlustamine algas 13. Sajandil ning Toompea ja all-linn moodustasid ühtse kaitsesüsteemi. Siiski olid need rahu ajal seisuslikel põhjustel suhteliselt omaette. Tallinna kaitsesüsteemis omandasid erilise tähenduse võimsad suurtükitornid Kiek in de Kök ja Paks Margareeta. Diele oli elamu tähtsaim ruum. Oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehele, kes seal kliente vastu võttis, aga ka köögiks ja söögitoaks. Koja nurgas oli lahtine kolle ja selle kohal kõrge mantelkorsten. Dornse oli kojatagune tuba ja ainuke köetav ruum. Ahi asus keldris ja soe õhk pääses tuppa põrandas olevate avade kaudu. Petik- Kõrge teravkaarne niss Etikukivid- Kandsid maja omaniku nime, vappi, majamärki või mõnda sümboolset teksti või kujutist.
keskel) ehitati kirikuhoone ümber kolmelööviliseks basiilikaks. Kirik ja suur osa Toompea hoonestusest hävis 1684.aasta Toompea tulekahjus. Toomkiriku gooti stiilis tornikiiver hävis ning aastatel 17781779 ehitati uus barokkstiilis tornikiiver. Tallinna raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. 14.sajandi I veerandil pikendati olemasolevat hoonet ning laiendati keldriruume. Tekkis nn diele- dornse (eesruum ja tagakamber) süsteemis ruumijaotus. Aastatel 1402-1404 ehitati olemasolev raekoda, järgides varem väljakujunenud suurust ning vundamentidega määratud ruumijaotust, kahekorruseliseks pidusaalide ja tööruumidega esindushooneks. Hoone idaossa püstitati torn. Eenduv peakorrus toetati kaaristule, mis andis avarust peakorruse saalidele. Ehitusmeister Ghercke juhtimisel sai raekoda oma tänaseni püsinud arhitektuurse lahenduse. Toonastest ehitustöödest on
Lõuna-Eestis- 3lööviline kirikutüüp, sõdades hävinud. Eesti ainsana basiilikana säilinud Urvaste- seal ka võlvid, suur kooriruum, Kindlusarhitektuur Tallinna südalinnas kaitsemüürid, sealt torne säilinud, nt. Paks Margareta ja Kiek in de Kök (suurtükitornid) konvendihoone säiln. Kuressaares Suurgildi hoone- 15. saj. alguses, tähtvõlvidega saal Tln raekoda-petikud seal hoonetel, etikud-terrassid maja ees. Kodanike majad 3 korruselised: koda(diele)võõrastetoaks ja tööruumiks, köök, kamin seal, koja taga ainuke köetav tuba(dornse) II-III korrus laoruumid.. asusid petikud , fassaadi kaunistati, majamärk-vapp vms, Tartu kaitsemüürist 50 m. Emajõega parall. bot. aia juures linnuseid ~50 olnud, kastell-linnused enamasti, keskseks hooneks konvendihoone restaureeritud linnused: Narva, Haapsalu, Rakvere, Paide l. ainult torn. Suurim kastelll. Viljandis(varemetes) Gooti kujutav kunst Eestis
Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht. Väljakult hargnesid tänavad linnaväravate suunas. Tsunfti- ja gildihooned püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Keskajal olid eriti hansalinnas levinud diele-dornse tüüpi elamud. Ruumikujundus. Gooti katedraali interjöör on kõrge, hele ja pidulik, see on liigendatud ühtse ruumina, tervikuna, mis on jagatud väiksemate vormide abil. Kogu liikumine on suunatud ülespoole, väljendades tungi jõuda taevasse ning rõhutades vaimu ja valguse omavahelist seost. Võrreldes romaani kirikutega avaldab gooti katedraalide interjöör sisenejale tunduvalt rohkem mõju - üheks peamiseks põhjuseks on kesklöövi suur kõrgus
Paremad hästisäilinud näited on Matkamaja (Raekoja plats 18), Tallinna Linnateatri hoone (Lai 23), hooned aadressidel Vana turg 6, Kuninga 1, Pikk 71, Lai 29, Lai 40, Vene 17 ja 23, Rüütli 12, Suur-Karja 8. Keskajal ehitati elamuid tavaliselt sarnaste põhimõtete järgi. Ka ruumijaotuse poolest olid keskaegsed elamud omaniku jõukusele vaatamata üksteisega võrdlemisi sarnased, erinedes vaid mõõtmetelt ja kujunduselt. Elamu koosnes harilikult avarast eeskojast (diele) koos väikese mantelkorsten-köögiga, ühest köetavast eluruumist (dörnse), mõningatest kütmata kambritest, keldriruumidest ja aitadest ning eluruumide peal paiknevatest laoruumidest. Väliselt oli keskaegsele elamule iseloomulik kitsas esisein ja kõrge teravatipuline viil. Kuna elamu ülemisi korruseid kasutati ladudena, on kaupmehe elamu viilule iseloomulikud kaubaluugid ja kauba ülesvedamiseks vajalik vints. Paekivist seinad
Varakristlik · Lööv · Apsiid · Galerii · Valgmik · Arkaad · Kampaniil · Sakraalehitis · Konsool Romaanika · Ladina rist · Kreeka Rist · Katetraal · Toomkirik · Kirik · Kabelite pärg · Kooriruum · Petik · Nisi · Minuskel · Majuskel Gootika · Portaal · Fiaal · Roie · Roosaken · Baldahhiin · Etik · Diele Renessanss Renessanssi sünnimaaks on Itaalia 14. sajandil, sest Itaalia on sellel ajal tõusujoones minev maa. Arhitektuuris saab aluseks Kreeka order. Algab vaimne ja kultuuriline areng linn riikides. Renessanss on vastuolude aeg ühelt poolt humanismi idee teiselt poolt julmus. Renessansi saab jagada kolme perioodi : 1. eelrenessanss 2. vararenessanss 3. kõrgrenessanss
Riigikogu hoone · Vastseliina ja laiusel tulirelvadele kohandatud tornide jäänused · Säilinud palju maju Tallinna raekoda, kodanikesaal, Suurgildi hoone (kasutati välisseinal petikuid), tammepuust uksed, lõvipeaga uksekoputid, Oleviste gildi tähtvõlvid, Tallina majadel ka lahtised terrassid etikukivid · Kolme õe kompleks hetkel luksushotell UNESCO kaitse all, vanalinn · Kodanikumaja, 1 korrus käsitöölise, kaupmehe kauplus (diele), 2 korrus köetav ruum (dornse), 3 korrus laoruumid, panipaigad Itaalia vararenessansi skulptuur Lorenzo Ghiberti · Valiti võitjaks, kes saab valmistada Firenze toomkiriku ees seisva väikse ristimismaja põhjapoolsema pronksukse (võistlustööks Iisaku ohverdamine) 28 reljeefi (kullatud), GOOTI STIILIS · Sai valmistada ka idapoolsed uksed, 10 reljeefi, raamid nelinurksed, kasutas
tähtsaks tulistamine piki müürijalamit • Tallinna linnuses said tähtsaks võimsad suurtükitornid: Kiek in de Kök ja Paks Margareeta. Ühiskondlikud hooned • Keskaegne ilmalik ehituskunst on kõige paremini säilinud Tallinna vanalinnas • Vanalinnas on säilinud tänava võrk, kinnistute piirid. • Põhijoontes säilinud ka keskaegne ruumijaotus vanalinna hoonetes. Kaupmehemaja • Elamu tähtsaim ruum oli koda („diele“), mis täitis võõrastetoa, tööruumi, köögi ja sööitoa ülesandeid. • Kojatagune tuba „dornse“ oli ainus kõetav ruum majas. • Ülemistel korrustel olid laoruumid, kuhu pääses kojuast trepi kaudu. Elamute fassaadid • Majad olid sarnased, sest keskajal peeti omapäratsemist häbiväärseks. • Elamute fassaade kaunistati „petikute“ ehk kõrgete teravkaareliste niššidega
Hermann, Pilsticker ja Landskrone. Viljandi linnus. Tallinna linnakindlustused linnamüür, mille ehitamine hoogustus 14. sajandil. Ehitati kõrgemaks ja paksemaks, lisati tugevaid torne. Müüri ümbritses vallikraav ja eeskindlustused. Värvavad mitmeastmeline tõstesillad. 14. sajandil tulid suurtükid, mille pärast hakati müüre veel paksemaks ehitama, tornid eenduvad Kiek in de Kök ja Paks Margareeta. Tavalised elamumajad keskaegne ruumijaotus koda(diele), mis oli võõrastetoaks ja köögiks, söögitoaks; Ahi asus keldris ja soe õhk pääses tuppa läbi põranda avade. Ülemistel korrustel paiknesid laoruumid. Maja ukseni viis trepp, mille kõrval seisid sageli etikukivid omaniku nimega, vapiga või majasümboliga vms. Raekoda, Suurgildi hoone, Oleviste gildi hoone. 27.Keskaegne kujutav kunst Eestis Eestis tehtud teoste kõrval levis siin ka sissetoodud kujutavat kunsti.
vaenlast). 6.Kus asus Eesti esimene konvendihoone? Eesti esimene konvendihoone asus Tallinna linnuses. 7.Kuidas nimetakse tugevasti müürijoonest eenduvaid torne? Milleks neid vajati? Tugevast müürijoonest eenduvaid torne nimetatakse flankeerivateks tornideks (suurtükitornideks). Neid vajati vaenlase vastu võitlemiseks, tänu neile sai tulistada piki müürijalamit. 8.Milline oli ruumide jaotus Tallinna hilisgooti kaupmehemajas? Mida tähendavad sõnad "diele" ja "dornse"? Diele ehk koda, mis oli elamu tähtsaim ruum, see oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehel, kes seal kliente vastu võttis, aga ka köögiks ja söögitoaks. Dornse oli kojatagune tuba, mis oli ainus köetavruum. 9.Millega kaunistati Tallinnas keskajal elamute fassaade? Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse nissiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn. etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda sümboolset teksti või kujutist
müüritrepi kaudu. Müüritrepp paiknes reeglina poolümaras väljaastes. Hoovihoone ülemised korrused toetusid vahel ka sammastele, et kitsastel kinnistutel paiknevaid õuesid avardada. Ruumijaotuse poolest olid keskaegsed elamud sõltumata omaniku jõukusest üksteisega võrdlemisi sarnased. Teineteisest erinesid nad ainult mõõtmetelt ja kujunduselt. Elamu koosnes harilikult avarast eeskojast (diele) koos väikese mantelkorsten-köögiga, ühest köetavast eluruumist (dörnse), mõningatest kütmata kambritest, keldriruumidest ja aitadest ning eluruumide peal paiknevatest laoruumidest. Elamu keskseks ja tähtsaimaks ruumiks oli selle tänavapoolses osas paiknev eeskoda (diele), mis oli eluruumidest poolteist kuni kaks korda kõrgem. Eeskoda oli väga suur, ulatudes vahel 100 ruutmeetrini ja isegi üle selle. Tänavalt viis eeskotta teravkaarportaal, sellega külgnesid suured
Need olid tavaliselt kol m e korruselised. All olid majapidamisruu mid, üleval kaitsekorrus, aga teisel korrusel paiknesid kirik , rüütlivendade koosolekuruum, s öö gisaal, maga missaal ja linnusepealiku eluruumid. Tihti ümbritses siin sise õue ristikäik nagu kloostris. Kui pikk on algselt olnud Tallinna linnamüür? Tallinna linnamüür oli algselt 2,35 kilo m e etrit pikk. Mitu torni oli Tallinna linnamüüril? Tallinna linnamüüril oli keskaja lõpul ligi 50 torni. Mis on diele? Elamu tähtsaim ruum oli koda ehk diele, mille nurgas paiknes lahtine tulekolle. Mis on dornse? Ainuke köetav ruum oli kojatagune tuba ehk dornse. Nimeta keskaegseid ühiskondlikke hooneid Tallinnas! *Tallinna raekoda *Suurgildide hoone. Millises Eesti kirikus võib näha romaanipärast ornamenti ja ristimiskivi (=ristimisnõu)? Valjala kirikus, kus ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel ro maanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika
ulatunud juurdeegitisega täiendati. Uus ruumirikkam hoone oli ühekorruseline. Peafassaadiks oli kaaristu tagasein, kuhu praegugi avanevad mõned tookordse hoone keldriaknad. Kelder ise oli pisut madalam ja võlvimata. Suuremal või vähemal määral säilinud välismüüristiku kõrval on tookordsest raekojast pärit ka kaks ümarkaarse ülaosaga ava kaaristu tagaseinas. Ruumijaotuselt võiks selles kitsas, kuid pikas hoones eeldada üldlevinud diele-dornse- süsteemis siseplaneeringut, lääne poolset suuremat eeskoda ja ida poolset väiksemat raekambrit. Torni tollal ei olnud ja kujult võis pööningukorruse laoruumide kohal kõrgunud viilkatusega raekoda olla üsnagi sarnanae pisut hilisema Suurgildi hoonega. Põhijoontes tänaseni püsinud ruumijaotuse ja kuju sai raekoda 1402-04 ettevõetud suureulatusliku, senise sise- ja välisarhitektuuri praktiliselt uuendanud rekonstruktsiooni tulemusena. Tähtsamad
puunikerdus, eriti Saksamaal, seoses suurte nikerdatud altarite moodiminemkuga. Varakristlik · Lööv · Apsiid · Galerii · Valgmik · Arkaad · Kampaniil · Sakraalehitis · Konsool Romaanika · Ladina rist · Kreeka Rist · Katetraal · Toomkirik · Kirik · Kabelite pärg · Kooriruum · Petik · Nisi · Minuskel · Majuskel Gootika · Portaal · Fiaal · Roie · Roosaken · Baldahhiin · Etik · Diele Renessanss Renessanssi sünnimaaks on Itaalia 14. sajandil, sest Itaalia on sellel ajal tõusujoones minev maa. Arhitektuuris saab aluseks Kreeka order. Algab vaimne ja kultuuriline areng linn riikides. Renessanss on vastuolude aeg ühelt poolt humanismi idee teiselt poolt julmus. Renessansi saab jagada kolme perioodi : 1. eelrenessanss(13. ja 14. sajand) 2. vararenessanss(15. sajand) 3. kõrgrenessanss(16. sajand)
annaabi.ee 
