100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pistricusion
Õppematerjali autor
1. Varakeskaeg · 1. periood: 5.saj kuni 9.saj algus. Üleskasvamis- ja muutusteajastu algus. Tekib uus elukorraldus- feodaalkord. Frangi riigi tekkimine. · 2. periood: 9.saj algus kuni 11.saj algus. Lääne-Rooma saab üle demograafilisest kriisist. Karolingide impeerium langeb. Katoliikluse ja roomakatoliku kiriku esiletõus. Kujunevad välja katoliikluse egiidi all romaani ja germaani kultuur. 2. Vahekeskaeg · 11.saj algusest 14.saj teise pooleni. Õitsenguperiood võrreldes varasema ja hilisema epohhiga. Tõuseb esile 13.saj- kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp tähistab uut kriisi ja üleminekuajastu algust. 3. Hiliskeskaeg · Kliima halvenemine, Saja- aastase sõja puhkemine ja 1347-1369 Euroopat laastanud katk. Toimub demograafiline tagasilöök
ning neljakordistati riigi kaitsekulutusi, riiki valitseti despootlikult Tagajärjed: linnaelu pidev allakäik ning ida- ja lääneprovintside erinevuse süvenemine; Maksude suurenemine ja barbarite rüüsteretked vähendasid talupoegade julgeolekut, kes otsisid kaitset latifundiumites; vabad talupojad kadusid ja üldiseks kujunes kolonaat. Keskaja tunnused- · Katoliiklus - Religioon - Ideoloogia - Maailmavaade · Feodalism - Seisuslik ühiskond ja tööjaotus - ringkaitse Suur rahvasterändamine- ulatuslik erinevate rändrahvaste liikumine Aasiast Lääne- Euroopani 4.-6. Saj Sai alguse hunnide liikumisega u 370 Hiina ja Mongooloa aladelt läände. Nemad lükkasid omakorda liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid nad sinna oma riigid.
saj, said ka esimese suure võidu Bütsantsi üle Mantzikerti lahingus. Ristisõjad ja suur kirikulõhe e Skisma aastal 1054. Paavsti õhutusel vallutavad ristisõdijad Neljandas Ristisõjas Konstantinoopoli. Majanduslik sõltuvus Lääne- Euroopast süvenes, territoorium oli kahanenud. Bütsantsi ahistasid bulgaarlased, türklased. Riiki lõhestasid ka sisevastuolud. Konstantinoopoli vallutavad türklased 15 saj. (keskaja lõpp). - Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Bütsantsi õpetlased elustasid huvi aniitkultuuri ja kreeka keele vastu. Bütsants süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust. Populaarsed olid pühakute elulood. Raamatukogud jõukamael bütsantslastel, koolidel, kloostritel, kirkutel. Kõnekunst oli kõrgelt arenenud. Oluline oli mõista anda vihjates, ümber nurga rääkides. Riigi amtelik keel
Read jooksevad mõlemas suunas. Saagad viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid. Suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Kirja pandi neid 12.-13. sajandil. Kõige kuulsam saaga, mis kujunes mahult ja sisult eeposeks on ''Vanem Edda''. SUURBRITANNIA 1. Keltide periood 1. aastatuhat eKr kogu Lääne-Euroopa suurimad piirid 4. saj eKr sisuliselt on Prantsusmaa = Inglismaa ajalugu, kuni 1. saj eKr 2. 1.- 2. saj eKr Rooma provints Britannia 1. saj eKr sooritas Caesar 2 retke Inglismaale, sest levisid kuulujutud, et Inglismaa on väga maavaraderikas piirkond 1. saj pKr võtsid roomlased Britannia oma võimu alla, kuid romaniseerida ei õnnestunud 410 lahkusid roomlased Britanniast ning jätavad ala saatuse hooleks 3. Anglosaksi aeg 5. saj pKr Suure rahvasterände ajal jõudsid Inglismaale anglid ja saksid. Aegade jooksul nad segunesid ja
· Sõjaväe põhituumiku moodustasid stratioodid- talupojad-sõjaväelased · Silmapaistvamad valitsejad olid: 1. Justinianus I (527-565) · Ehitas Hagija Sofia katedraali · Tema korraldusel anti välja nn. Justinianuse koodeks (seadusekogu) · Välispoliitiliseks eesmärgiks oli Rooma Keisririigi taastamine endistes piirides. Osaliselt, ajutiselt õnnestus · Bütsantsi poliitilist ajalugu iseloomustas territooriumi ajutine laienemine, mis seejärel vähenes põhjast tulnud bulgaarlaste ja lõunast tulnud türklaste tõttu · 1453 langes Konstantinoopo Türklaste kätte ja riik lakkas eksisteerimast. · Bütsantsi kultuuri silmapaistvamateks saavutusteks olid 1. hoidis ja säilitas antiikkultuuri 2. töötati välja kirillitsa (Kyrillos ja Methodios, Bulgaaria mungad) slaavi tähestik 3. arenesid erinevad teadused
Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest. Olulist kriisi ei toonud rünnakud kaasa. Rooma riigi kultuur toimis, kuigi mandunud moel. Algas antiikkultuuri kristianiseerumine. “Piibel” tõlgiti ladina keelde (Vulgata). Formuleerusid ristiusu lõplikud tõed (Augustinus). Kujunes kristlik õpetus antiikkultuuri taustal (Cassiodorus), intellektuaalse kloostri idee. Algas kloostrielu 3. saj. Lõpust Egiptuses, kus kujunesid eremiitide kogukonnad. Põhiliseks tegevuseks sai askees. Lääneosas muutus kloostrielu aristokraatlikuks pelgupaigaks.
kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a. Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNNUSED Lääne- ja Lõuna-Euroopa 1) Religiooniks oli 2) Ühiskondlik korraldus (mujal algas keskaeg kristlus (katoliiklus), mis põhines feodalismil: hiljem) täitis tolleaegses See reguleeris 2 vaba
kujunesid feodaalsuhted välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning sealt kandus edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistes vasallisuhetes .Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavust ustavust, Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid sõjaväeorganis atsiooniteke ja stabiilne võimusüsteem. 4.Viikingid- retked, avastused, usk, kultuur Usk -Viikingid uskusid paljusid jumalaid. Näiteks ühesilmne Odin oli sõja-, tarkuse ja luulejumal. Tema poeg Thor oli äikese- ja meresõitjate jumal. Jumalatele ohverdati meelehead: toitu, esemeid, vahel toodi ka inimohvreid. Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi Valhallasse. Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. Tähtsad isikud maeti sageli koos laevaga või lükati põleva laevaga merele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid