Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. India sõjaretke nurjumine. Vallutusretke tagajärjed: Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad) Kreeka mõjude levik Idamaadesse keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja elulaad. Pärsia kommete ülevõtmine Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). Hellenistlikud riigid Tekkimine: Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid. Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka-Makedoonia, Egiptus ja Seleukiidide riik (Aasias). Riigi- ja ühiskonna korraldus:
Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia – Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. India sõjaretke nurjumine. Vallutusretke tagajärjed: Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad) Kreeka mõjude levik Idamaadesse – keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja elulaad. Pärsia kommete ülevõtmine – Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). Hellenistlikud riigid Tekkimine: Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid. Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka-Makedoonia, Egiptus ja Seleukiidide riik (Aasias). Riigi- ja ühiskonna korraldus:
Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. Mesopotaamia Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud. Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia. India sõjaretke nurjumine. Vallutusretke tagajärjed: Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad) Kreeka mõjude levik Idamaadesse keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja elulaad. Pärsia kommete ülevõtmine Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). Hellenistlikud riigid Tekkimine: Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid. Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka-Makedoonia, Egiptus ja Seleukiidide riik (Aasias). Riigi- ja ühiskonna korraldus:
1. Varakeskaeg · 1. periood: 5.saj kuni 9.saj algus. Üleskasvamis- ja muutusteajastu algus. Tekib uus elukorraldus- feodaalkord. Frangi riigi tekkimine. · 2. periood: 9.saj algus kuni 11.saj algus. Lääne-Rooma saab üle demograafilisest kriisist. Karolingide impeerium langeb. Katoliikluse ja roomakatoliku kiriku esiletõus. Kujunevad välja katoliikluse egiidi all romaani ja germaani kultuur. 2. Vahekeskaeg · 11.saj algusest 14.saj teise pooleni. Õitsenguperiood võrreldes varasema ja hilisema epohhiga. Tõuseb esile 13.saj- kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp tähistab uut kriisi ja üleminekuajastu algust. 3. Hiliskeskaeg · Kliima halvenemine, Saja- aastase sõja puhkemine ja 1347-1369 Euroopat laastanud katk. Toimub demograafiline tagasilöök
Tutanhamoni hauakamber avastati 1922. a., rüüstamisest peaaegu puutumata. Tutanhamon abiellus Ehnatoni tütrega, sai 10-a. troonile, suri varakult. Hauas oli palju rikkusi. Tal oli läbinisti kullast mask, mis kaalub 9 kg. Silmad, ripsmed, kulmud värvitud nagu egiptuse kujudel, lõual valehabe, otsaesisel vaarao võimusümbolid pistrik ja kobra, peas vaaraode triibuline rätik, kaelas mitmerealine värvilistest helmestest ehe. 7.Kreeka: Kreeta-Mükeene kultuur Kreeka asub Balkani poolsaarel ja ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine, liigendatud maa. Väikesi tasandikke eraldavad mäeahelikud või sügavad merelahed. Peamine ühendustee on meri. Avatus muu maailma suhtes ja sügav sisemine killustatus. Iseseisvad maakonnad. Asukoht Lähis-Ida tsiv-de ja vähem arenenud Euroopa vahel kultuurivahendaja. Kreeka võttis üle ida kultuuri saavutusi ja lõi nende põhjal oma tsiv-i, mis on hiljem mõjutanud Euroopa kultuuri.
See tagas armee usaldusväärsuse. Talupojad, käsitöölised, kaupmehed: Algselt olid talupojad vabad. Makse maksti riigile. maksu laekumise eest vastutas terve küla. Võlgu jäänud talupojad müüsid maa maga ja läksid linna. Keiser püüdis seda protsessi peatada, kuid talupoegade laostumine mõjutas ka sõjaväe nõrgenemist. Käsitöölised ja kaupmehed kuulusid äriühingutesse kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutistele. Kirik ja kultuur: Konstantinoopoli patriarh allus keisrile. Kirik oli Bütsantsis osa riigiaparaadist, millele oli delegeeritud tää vaeste ja vigastega. Erinevused ida ja lääne kiriku vahel tugevnesid. Jätkus vaidlus, kas Püha Vaim lähtub ainult Isast (ida kirik) või Isast ja Pojast (lääne kirik). 1054 panid mõlemad kirikud teineteise kirikuvande alla. Kirik hierarhiline patriarh metropoliidid preestrid. Puudus tsölibaadi nõue abielus ei tohtinud olla ainult kõrgvaimulik
olnud enam oluline, asendus palvetamisega. Ristiusu ulatuslikum levitamine ehk misjon paganlikes maades sai alguse Briti saartel, eelkõige Iirimaal. Seal tegutses püha Patrick, ta rajas mitu kloostrit ja ta suutis Iirimaa ristiusustada, hiljem Inglismaa. Briti saartest sai hea lähtepunkt germaanlaste ristiusutamiseks, said tuge frangi riigi valitsejatelt, kes nägid seda kui võimu laiendamist. Iirimaal kujunes ka keldi keel. Kultuur elavnes mandril Karl Suure ajal, ta tahtis taastada muiste Roona kultuuri. Ta koondas oma lähikonda õpetlased ja see huvi jätkus ka tema poja ajal. Toonane kultuuri elavnemine on tuntud ka kui Karolingide reessanss. Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit, kirjutati ümber ladinakeelseid teoseid. Peale kirikute ja kloostrite rajati ka koole, sest haridus oli suure osatähtsusega. Kuid
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · Seisuslikule hierarhial
annaabi.ee 
100 punkti
~ 6 lehte
34 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid