Riik hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. Riigikeeleks sai 7. sajandist kreeka keel. Kogu maal levis monofüsiitide õpetus, mis väidab, et Kristusel on vaid üks - jumalik loomus. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. Mõnevõrra piirasid varakeskajal keisri reaalset võimu siiski riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonidena tsirkuseparteid ehk deemosed. Riigijuhtimise hõlbustamiseks võeti Bütsantsis suurel määral eeskujuks Rooma-aegne kulukas bürokraatiaaparaat. 9. sajandi lõpust pärinev nn. teeinistusastmete tabel loetles kokku 18 tiitlit ning 60 tsiviil- ja sõjaväelist ametit. Oma arengu esimesse arengujärku jõudis riik keiser Justinianus I valitsemisajal, kes valitses 527-565. Ta arendas väöja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3osalise "Tsiviilseaduste kogu"
täiemahuline taastamine 22) Mida olulist keiser Justinianus veel tegi? ta vallutas Itaalia, Põhja-Aafrika lääneranniku ja suure osa Pürenee poolsaarest. Kuid ta võidud jäid siiski vaid ajutisteks 23) Miks toimus Nika ülestõus? Tsirkuseparteide teravnenud võitlus. Bütsantslaste lemmikajaviide oli hobuste võiduajamine ja sportmängud tsirkuseareenidel. Tsirkus oli poliitiline areen - rahvas võis keisrit näha ja nõudmisi esitada. Tsirkuseparteid - sinised, rohelised valged ja punased (hobusejuhtide rüüde värvi järgi). Sinised ja rohelised olid tähtsamad. Tsirkuseparteide sotsiaalne koosseis - kirju. Sinised - kaupmehed ja ergasterionide omanikud. Lihtliikmed - linnaelanike keskmised ja alamad kihid. Sinised olid ortodoksid, rohelised - monofüsiitide toetajad. Justinianus soosis siniseid ja kiusas rohelisi taga. Nood vihkasid valitsust 24) Miks on meile oluline ,,Tsiviilõiguste kogum"
Ida Rooma riigi territoorium hõlmas Balkani poolsaart (kuni Doonauni), Krimmi lõunaosa, VäikeAasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, egiptust, Kürenaikat PõhjaAafrikas ning Vahemere idaosa saari. 2. Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne, kohtuvõim) kuulus keisrile ehk basileusele. Mõnevõrra piirasid tema võimu riiginõukogu, senat (sünkliit) ja linnakodanike organisatsioonid nn tsirkuseparteid ehk deemosed. 3. Sisepoliitika: *Justianus arendas välja tugeva sõjalisbürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva ,,Tsiviilseaduste kogu. *Iseloomulik tugev tsentraliseeritus. *Vabade kogukondlaste suur osa elanikkonnas. *Orjatööjõu kasutamine.*7. saj moodustati uued piirkonnad ehk teemad, mille eesotsas seisid asehaldurid ehk strateegid, nende kasutuses oli 5000liimeline talupoegade ehk stariootide
saj); Hiliskeskaeg (15-16. saj). 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud? Preestrid, sõdurid, talupojad. 5. Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis? 395 1453; parem sõjaväe ülesehitus, aktiivne kaubanduselu (head kaubateed), Bütsantsi kuldmünt (rahvusvaheline valuuta), säilis vabade talupoegade maavaldus. 6. Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida-Rooma riigis? Keiser (basileus) -> (Riiginõukogu; kirik; senat (sünkliit) -> tsirkuseparteid (deemosed)). 7. Kes olid Ida-Rooma peamised vaenlased? Bulgaaria riik, araablased, Skandinaavia sõdalased (variaagid + Kiievi-Vene slaavlased), türklased. 8. Mis on hagiograafia? Pühaku elulugu. 9. Milline oli Chlodovechi tähtsus Frangi riigi ajaloos? 5-6 saj oli kuningaks Chledovech, kes rajas Frangi riigi, 496 pKr võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis. 10. Millised piirkonnad olid välja kujunenud Frangi riigis 6. saj
Karolingide võimuletulek: Karl Martell ja Portiers’ lahing (miks peetakse teda Euroopa tsivilisatsiooni päästjaks?). Karl Martelli järglased: Pippin Lühike ja Karolingide dünastia teke; Karl Suur ja tema tähtsus ajaloos. Mis oli Karolingide renessanss. Frangi riigi lagunemine ja Verduni leping. 14. Ida-Rooma ehk Bütsants, õp (II osa) lk 15-22. Ida-Rooma püsimajäämise põhjused. Riigi valitsemine, mõisted: basileus, basileuse ülemvõim kirikuelus (erinevus läänekirikust), tsirkuseparteid. Keiser Justinianus I valitsemine ja tema panus Bütsantsi arengusse (Corpus iuris civilis, Konstantinoopoli väljaehitamine – Hagia Sophia, Bütsantsi teine pealinn Ravennas). Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (miks puhkes?). Kirikulõhe ehk skisma. Bütsansti häving. 15. Feodaalsuhete kujunemine; õp (II osa) lk 33-37. Mis oli naturaalmajandus ja kuidas see mõjutas inimeste igapäevaelu keskajal? Feodaalsuhete kujunemise KAKS põhjust (vt õpik lk 33). Vasalliteet (mõisted
talupoegadest Bütsants Nimi tuleneb Kreeka linast Byzantsionist, mille keiser Constantinus muutis 330 a Rooma keisririigi pealinnaks Konstantinoopoli nime all. Territoorium hõlmas: Balkanit, Väike- Aasiat, Kaukaasiat, Süüriat, Egiptust, Palestiinat ja Vahemere saari. Oli palju rahvuseline riik kus riigikeel oli kreka keel. Riiki juhtis absoluutse võimuga keiser-basileus. Olemas olid ka riiginõukogu ja tsirkuseparteid e demosed. Bütsantsi tippaeg Justinianuse I valitsemise aeg, valitses 6. saj. 1) arendas välja tugeva, sõjalisbürokraatliku riigikorra. 2) Koostas Rooma Õiguse põhjal tsiviilseaduste kogu eJustinianuse koodeksi. 3) Pidas edukaid vallutussõdasi barbarite vastu, soovides taastada Rooma keisririigi hiilgust. 4) Lasi ehitada keskaja võimsaima katedraali Hagia Sophia katedraali (Püha Tarkuse katedraal)
· Terriktooriumil elasid kreeklased, bulgaarlased, juudid, syyrlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel · Säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud. · Monofüsiitide õpetus õpetus, mis levis egiptuses, väitis, et Kristusel on vaid üks jumalik loomus. · Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne ja kohtuvõim) kuulus keisrile e. Besileusele. ( võimu piiras riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsionidena tsirkuseparteid) · Riiklik hoolekandesüsteem: eksisteerisid haiglad, vanadekodud, vaelastekodud, kirik jagas nälgivatele vaestele kodanikele tasuta vilja jne. · Bütsantsi keisrile allus kirik: Ta käsutas kirikuvarusid, määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, kujundas kiriklikku ideoloogiat jne. · Keisrite võim plnud kuigi püsiv: nad kukutati paleepööretes, troonilt tõrjutud monarh kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks
419 edikt mitte õpetada barbaritele meresõitu ... roomlaste ülekaal sõdides merel ühtne riik ja vähe killustatust: hea maksusüsteem ja regulaarvägi; palgad puhtas kullas 2. Bütsants Keiser e basileus (kõrgeim sõjaline, administratiivne ja kohtuvõim; kõrgeim vaimulik) koos riiginõukogu, senati(=sünkliit) ja linnakodanike organisatsioonid e tsirkuseparteid e deemosed e lihtrahva esindajatega Justinianus I 527-565 "Tsiviilseaduste kogu" (Corpus juris civilis) 532 Nika ülestõus - surnuks raiutud üle 30 000 inimese (maksusüsteemi ja ketserite vastu) Vaenlased: Bulgaaria riik 681-1018 slaavlastega: lõunaslaavlased sklaviinid araablased lääneslaavlased veneedid
Vasilevsile, kes tavaliselt nimetas caesari näol troonipärija. Pärast jagunemist tuguvnesid Bütsantsi kultuuris ida mõjud ning Diocletianuse aegne valitsemise stiil muutus veelgi Aasia despotismiga sarnaseks. Imperaator toetus regulaarsele väele ning Impeeriumi jõkamale kihile, mis koosnes põhiliselt kaupmeetest ning vähimal määral latifundistidest. Ühiskondliku formatsioonina püsis esialgu lagunev orjapidamine. Poliitikas etendasid suurt rolli kunin Nike ülestõusuni Tsirkuseparteid - sinised, rohelised valged ja punased (hobusejuhtide rüüde värvi järgi). Sinised ja rohelised olid tähtsamad. Tsirkuseparteide sotsiaalne koosseis oli kirju. Sinised esindasid kaupmeeste ja ergasterionide omanike huve. Sinised olid ortodoksid ning rohelised - monofüsiitide toetajad. Justinianus soosis siniseid ja kiusas rohelisi taga Demograafia II saj. p.Kr saavutas Rooma Impeeriumi populatsioon oma suurima arvu-60 miljonit ning
võimalus pidada sõda merel roomlastel ülekaal, surmanuhtlusega karistati seda, kes õpetab barbaritele meresõitu; lääne tsiv. oli killustunud, Ida-Rooma jäi ühtseks, tal oli suur armee, et olla edukas kaitsesõjas, hea maksusüsteem, et armeed ülal pidada ning hästitoimivad võimustruktuurid ja tegus ametkond, et maksusüsteem oleks hea. 23.Ida-Rooma ehk Bütsants (395-1453) Basileus Bütsantsi keiser, talle kuulus kogu võim, võimu piirasid veidi riiginõukogu, senat, tsirkuseparteid e. deemosed, talle allus ka kirik käsutas kirikuvarasid, määras ametisse kõrgemad vaimulikud, kujundas kiriklikku ideoloogiat Legitiimsuse printsiip seaduslikul abielul põhinev võimupärimine, kinnistus Bütsantsis 11.saj. Komnenoste dünastia ajal (varem määras keiser ära, kes tema järeltulijaks saab, sellest sai tema kaasvalitseja) Nika ülestõus 532.a. Konstantinoopolis, selle surus maha keiser Justinianus I, laskis väepealikutel tappa
annaabi.ee 
