Percival Percival, Parzivcal või Perceval (Peredur uelsi kirjanduses) on üks kuningas Arthuri kuulsatest ümarlaua rüütlitest. Ta on kuulus oma kaasalöömisega Püha Graali otsingutel. On palju versioone Percivali sünnist. Enamuste versioonide järgi oli ta aadlisoost, ta isa oli kuningas Pellinore või mõni väärikas rüütel. Ta ema ei ole tavaliselt nimetatud, aga ta mängis paljudes romaanides tähtsat rolli. Ta õde Dindrane oli Püha Graali kandja. Lugude järgi, kus Percivali isaks on kuningas Pellinore, oli ta vendadeks Tor, Aglovale,
Suurbritannia · Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (ka: Ühendkuningriik) on riik, mis koosneb Inglismaast, Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. · Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saarte · Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. · Pindala: 244 046 km2 · Rahvaarv: 58 201 000 · Pealinn: London · Keeled: inglise keel (riigikeel) kõmri (uelsi) · Rahaühik: naelsterling (nael) · Riigikord: konstitutsiooniline monarhia · Inimesi ruutkilomeetri kohta: 240 Kuigi saareriigis kõrgeid mägesid pole, tekitab väga niiske kliima rohkesti madalaid jõgesid, suurim jõgi on Thames. Kunagi oli Suurbritannia kaetud tiheda taimestikuga: kasvasid suured tamme ja pöögimetsad. Nüüdseks on metsad hävitatud ja nende asemel on rohumaad ja põllud. 10% riigi maaalast hõlmavad puistud. Need levivad põhiliselt ...
Lõuna-Sandwichi ja Lõuna-Georgia saared, Tristan da Cunha saared, Saint Helena, Ascension, Falklandi(Maldiivi) saared, Akrotiri ja Dhehelia sõjaväebaasid. Joonis1. Suurbritannia kaart. Allikas: Countrywatch Riigi pindala on 243,610 km. Rahvaarv on 62 698 392 (juuli 2011 seisuga). Pealinnaks on London, mille elanike arv on umbes 8 615 000 (2009.aasta seisuga). Riigikeeleks on inglise keel, kuid regionaalsete keeltena on tunnustatud soti inglise keel, Soti gaeli keel, iiri keel, uelsi keel. Suurbritannias on rahaühikuna kasutusel Suurbritannia nael (Great British Pound GBP). CIA The World Factbook. Riik on suurriik rahvaarvult maailmas kahekümne teine ja pindalalt kaheksakümnes. Joonis2. Suurbritannia lipp Allikas: Flags of the World Joonis3. Suurbritannia vapp Allikas: Heraldry of the World International Civic Army 2.Geograafiline asend Suurbritannia asub Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos ning Euroopa kultuurigeograafilises regioonis
on pindala poolest maailmas kaheksandal kohal. Pealinn London asub Lõuna osas ning on asustuse (6,68 mln elanikku) ning pindala poolest suurim linn. Euroopas on London suuruselt teisel kohal Moskva järel. Teised suured linnad on Birmingham, Manchester ja Liverpool. Kogu saarel on 58.1 mln inimest, kellest 82% on inglased, ülejäänud on sotlased, uelslased (waleslased) ja iirlased. Rahaühikuna on käibel naelsterling ja penn (1 nael = 100 penni). Riigikeeleks on inglise keel ja uelsi (walesi) keel. See saareriik asub Atlandi ookeani põhjaosas, Euroopa lääneosas mandrilaval. Suurbritanniast itta jääb Põhjameri ning Euroopa mandrialast lahutab teda La Manche'i väin (Inglise kanal) ja selle kitsam idaosa Calais' väin (Doveri väin). Mandriga on saar ühenduses La Manche'i tunneliga. Põhja-Iirimaad eraldab Iiri meri koos Saint George'i väina ja Põhjaväinaga. (LISA 1) Saar on peamiselt ühtlase pinnamoega, loe pool on pinnamood mägisem (Cumbria), järvede
Briti saartel Põhja-Euroopas asuvad Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Koos Põhja- Iirimaaga moodustavad nad Ühendkuningriigi. Suurem osa Inglismaast moodustab madalik, kusjuures kõige tasasemad alad on ida pool. Kõrgemate kohtade hulka kuuluvad Lake District (järvepiirkond) ja Penniinid. Sotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa on Inglismaast mägisemad. Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Sotimaal asuv Ben Nevis (1343 m). Suurim järv on Loch Ness Põhja- Iirimaal ja pikim jõgi on Severn (354 km), mis voolab läbi Walesi ja Inglismaa lääneosa. Enamikus paikades on suvi üldiselt jahe ja talv pehme, vihma sajab aastaringselt. LINN JA MAA Suurbritannia on rahvarohke riik. Neli inimesi viiest elab linnades. Kõige tihedamini asustatud on Inglismaa, eriti kaguosas Londoni ümbruses. London on üks maailma suurimaid kultuurikeskusi. Ühendkuningriigis on ulatuslik teedevõrk ja arvukalt kiirteid ning Londoni Heathrow´i lennujaam on maailma kõige tihedama rahvusvahe...
saj pKr katuvellaunid 1.saj I pool rauatootmine, keldi sepad rauast ümbrisega ader, adranuga, raudvikat, käsikivi 43 roomlased Caesar uus provints Britannia (Londinium) 60-61 belgide, keltide suur ülestõus (ebaõnnestus) Hadrianuse vall 2.saj (asevalitseja Agricola käsul) Antoniuse vall 100km põhjapool (keiser Antonius Pius) 5.saj Anglosaksid: angled, jüüdid, friisid, saksid iiri, gaeli e soti, mänksi, kõmri e uelsi, korni ja bretooni keeled 9.saj tõusis esile Wessexi kuningriik 829 Wessexi kuningas Egbert Inglise kuningriik ristiusustamine 6.-7.saj II pool (Iiri mungad) 8.saj normannide rüüsteretked: 9.saj lõpul pidi kuningas Alfred loovutama Kagu-Inglismaa Taani ja Alfredi õigus 10.saj uued retked 1016 alistati kogu Inglismaa (kuningas Knud (suri 1035): Taani, Norra Inglismaa)
Põhja-Iirimaa. Sotlased uelslased ja iirlased ei ole inglased ja panevad pahaks, kui neid inglasteks nimetatakse. Riigi pealinnaks on London. Suuremate linnade hulka kuuluvad veel Birmingham, Glasgow, Leeds, Sheffield, Liverpool, Bradford, Manchester, Edinburgh ja Bristol. Valitsemissüsteem on konstitutsiooniline monarhia. Rahvaarv ulatub 59 miljonini ja rahvastiku keskmine kasv on 0,3%. Ametlikuks raha ühikuks on Suurbritannia nael. Ametlikuks keeleks on inglise ja lisaks uelsi ehk kõmri ja gaeli keel. Kogu pindala on ligikaudu 244 820 km2 . Loodusvarasid, mida sealt leida võib on süsi, nafta, maagaas, valgetina, lubjakivi, rauamaak, sool, savi, kriit, kips, tina ja räni. Keskmine eluiga meestel on 73 aastat ja naistel 79 aastat. 1.1 Demograafiline olukord Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi rahvaarv oli 1990. aasta andmetel 59 miljonit. Pealinnas ja selle lähiümbruses elab 7 miljonit inimest. Inglismaa on linnastunud ja
sissetung Britanniasse. Kuna enamuse sissetungijatest moodustasid anglid ja saksid, hakati Britanniasse tunginud germaani hõime nimetama anglosaksideks. 7.saj alguseks oli enamik kelte anglosakside poolt tapetud või orjastatud ning vallutatud aladele kujuneski hilisem Inglismaa. Keldi päritolu hõimud säilitasid iseseisvuse ja keele Sotimaal (gaeli e soti keel), Iirimaal (iiri keel), Walesis (kõmri e uelsi keel), Inglismaa lääneosas Cornwallis (korni keel), Mani saarel (mänksi keel) ning ümberasunutena Loode-Prantsusmaale Bretagne`i poolsaarele (bretooni keel). Anglosaksi hõimud rajasid vallutatud aladele oma väikeriike, mis 829.a ühendati Loode-Inglismaal asunud Wessexi kuningas Egberti (valitses 802- 839) poolt esmakordselt Inglise kuningriigiks. · Briti saarte ristiusustamine: Kuigi suure rahvasterände ajal oli Rooma riigis 4.saj valitsevaks usundiks
hõimude (anglid, saksid, jüütid, friisid) massiline sissetung Britanniasse. Kuna enamuse sissetungijatest moodustasid anglid ja saksid, hakati Britanniasse tunginud germaani hõime nimetama anglosaksideks. 7. saj alguseks oli enamik kelte anglosakside poolt tapetud või orjastatud ning vallutatud aladele kujuneski hilisem Inglismaa. Keldi päritolu hõimud säilitasid iseseisvuse ja keele Sotimaal (gaeli e soti keel), Iirimaal (iiri keel), Walesis (kõmri e uelsi keel), Inglismaa lääneosas Cornwallis (korni keel), Mani saarel (mänksi keel) ning ümberasunutena Loode-Prantsusmaale Bretagne`i poolsaarele (bretooni keel). Anglosaksi hõimud rajasid vallutatud aladele oma väikeriike, mis 829. a ühendati Loode-Inglismaal asunud Wessexi kuningas Egberti (valitses 802-839) poolt esmakordselt Inglise kuningriigiks. 1.4. Briti saarte ristiusustamine: Kuigi suure rahvasterände ajal oli Rooma riigis 4
sisserändajatega. Emmigrandid, kes juba 16. sajandil hakkasid Ameerika mandrile ümber asuma ja kelle arv aastatega üha suurenes, lõid uue tsivilisatsiooni ning rahvuslikult ääretult kirevast seltskonnast kujunes välja uus ühiskond, ameerika rahvas. Esimese ametliku rahvaloenduse järgi oli 1790. aastal ameeriklasi 3,929,214. Umbes pool esimese 13 osariigi elanikkonnast olid inglased, ülejäänud soti, iiri, saksa, hollandi, prantsuse, rootsi, uelsi ja soome päritolu. 19. sajandil sisserändajate hulk kasvas tohutult ning haripunkti saavutas 20. sajandi alguses. Alguses suhtusid ,,põlised ameeriklased" uustulnukatesse kui odavasse tööjõudu. Kui aga immigrante hakkas üha arvukamalt saabuma, tõusis ärevus ameeriklaste hulgas üsna mitmel põhjusel. Esiteks olid paljud uusasukad juudi või katoliku usku, mis ei meeldinud ameeriklastele, kes valdavalt olid anglosaksid ja protestandid. Osa ameeriklasi sattus ärevusse
loomatõunimetustes kohanimeline täiend väikese algustähega. Üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. (Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Neljas, täiendatud tr. Tallinn, 2005, lk 27–28.) Aga miks on ainuõige Prževalski hobune? – Isikunimed (Prževalski) on loomatõugude nimetustes alati suure tähega. Loomakasvatuses on tava kirjutada tõunimetuste kohanimeline täiend väikese algustähega ja mugandatud kujul, nt jorkširi siga, hämpširi lammas, šetlandi poni, uelsi poni, jorkširi terjer. Üldkeeles võib kirjutada suure algustähega ja mugandamata kujul: Yorkshire'i siga, Hampshire'i lammas, Shetlandi poni, Walesi poni, Yorkshire'i terjer. Kas Siiami kass või siiami kass, Pärsia kass või pärsia kass? – Loomakasvatuses on tavaks kirjutada loomatõunimetustes kohanimeline täiend väikese algustähega. Üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. (Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Neljas, täiendatud tr. Tallinn, 2005, lk 27–28.)
piison? Zooloogias ja loomakasvatuses on tavaks kirjutada loomanimetustes ja loomatõunimetustes kohanimeline täiend väikese algustähega. Üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. (Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Neljas, täiendatud tr. Tallinn, 2005, lk 2728.) Loomakasvatuses on tava kirjutada tõunimetuste kohanimeline täiend väikese algustähega ja mugandatud kujul, nt jorksiri siga, hämpsiri lammas, setlandi poni, uelsi poni, jorksiri terjer. Üldkeeles võib kirjutada suure algustähega ja mugandamata kujul: Yorkshire'i siga, Hampshire'i lammas, Shetlandi poni, Walesi poni, Yorkshire'i terjer. Kas Siiami kass või siiami kass, Pärsia kass või pärsia kass? Loomakasvatuses on tavaks kirjutada loomatõunimetustes kohanimeline täiend väikese algustähega. Üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte. (Tiiu Erelt, Eesti ortograafia. Neljas, täiendatud tr. Tallinn, 2005, lk 2728.)
pärimusi, lepinguid, teadmisi. 3. Keltide uurimine alates 17.sajandist. Euroopa, peamiselt Inglise ja Prantuse õpetlased hakkasid alles 17.18. saj uuesti keldi keelte mõistet kasutama keelte kohta, mida kõneldi Loode-Euroopa asustanud rahvaste seas. Uuesti kasutas keltide nimetust Milton poeemis ,,Kaotatud paradiis" (1667). Huvi keltide vastu arenes pikkamisi. Paul-Yves Pezron uuris bretoone, ,,Keltide rahva ja keele muistsus" (1703). Uelsi päritolu Edward Lhuyd (Lloyd) ,,Britannia arheoloogia" (1707), võttis uuesti kasutusele sõna ,,kelt" laiemas tähenduses. James Macpherson, soti päritolu, ,,Ossiani laulud" (176064) -> keldi taassünd 17601800. Muutis populaarseks Oscari nime (Ossiani poeg), nt 2 Rootsi kuningat kandsid seda nime. Charlotte Brooke, iiri luule mälestised (1789). 4. Hallstati ja La Téne arheoloogiliste kultuuride aeg ja põhitunnused. Hallstat: 1200-800 eKr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
