Inimene kui tervikorganism (0)

1 Hindamata

Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin -Reigo
INIMENE KUI TERVIKORGANISM
Inimesele iseloomulikud tunnused:

Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor .
Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist.
Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks.
Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust.
On iseloomulik mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. Järglasi saadakse aastaringselt .
Segatoiduline e omnivoor (taimne ja loomne toit). Toitu jahitakse, transporditakse, varutakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne tarvitamist.
Kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne. Ainult inimest iseloomustav näide märgisüsteemidele toetuvast kultuurist on kõnevõime ja kirjutamine. Keele areng on saanud toimuda eelkõige tänu aju suurusele ja struktuurile. Inimkeeles salvestatud ja edasiantava info hulk on erakordselt suur.
Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele. Abielu on lisaks järglaste soetamisele ja kasvatamisele seotud majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete teguritega.
Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiat. Oskus valmistada ja kasutada tööriistu tuleneb eelkõige suurest ja keerukast ajust ning käte ja silmade kooskõlastatud tegevusest. Inimest iseloomustab sõltuvus asjadest.

Inimese põhilised elutalitlused:

Gaasivahetus kopsudes.
Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe.
Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis.
Pidev energiavajadus .
Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel.
Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon .
Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine.
Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil.
Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel.
Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus.
Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem.
Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud.
Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell sünkroniseerib elundkondade talitlust ööpäeva rütmiga.

Inimese erinevad koed .
Inimene koosneb eukarüootsetest rakkudest. Rakkude kuju võib olla väga erinev. Enamasti on rakud kerajad, ovaalsed, prismaatilised või käävjad. Esineb ka tähtjaid, niitjaid, kettakujulisi rakke. Rakud on omavahel tihedas seoses ning moodustavad mitmesuguste ülesannetega struktuure. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud moodustavad koe. Koed on organismis tihedalt seotud ja põimuvad üksteisega. Organ e elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni.
Eristatakse epiteel-, side-, närvi- ja lihaskude. Inimese keha massist moodustavad valdava osa (70-80%) lihaskude ning sidekudede hulka kuuluvad luu- ja rasvkude . Need määravad keha kuju ja vormid.

Epiteelkude
ehituslikud iseärasused:
funktsioonid:
Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval
Rakuvaheainet on vähe, moodustuvad õhukesed kiled, mis koosnevad ühest või mitmest rakukihist
Teistest kudedest eraldatud basaal-membraaniga
Esinevad epiteelrakud , närvilõpmed, vahel ka limanäärmed
Ripsepiteel, eriline epiteelkude, kus raku välispinnal ripsmed , mis osalevad toitumises, hingamises ja eritamises
Katab keha ja elundite (seedekulgla, kuseteed, kopsud , veresooned ) pinda
Vooderdab kehaõõnt
Moodustab piiri keha ja väliskeskkonna vahel
Kaitseb teisi kudesid väliskeskkonna mõjutuste eest
Võimaldab ainevahetust väliskeskkonna ja organismi vahel
Eritab nõresid
Osaleb haavade paranemisel
Naha epiteelrakud kaitsevad keha
Sisekõrva epiteelrakud võtavad vastu väliärritusi
Higinäärmete epiteelrakud eritavad aineid
Neeru epiteelrakud väljutavad jääkaineid
Soole epiteelrakud imavad toitaineid

Lihaskude
ehituslikud iseärasused
funktsioonid
Rakud on pikad ja peenikesed
Lihas koosneb lihaskiududest
Müofibrillid koosnevad aktiinist ja müosiinist.
Tänu valgulistele müofibrillidele on lihaskiududele omane kokkutõmbumis-võime, need lühenevad ja pikenevad ( kontraktsioon )
Erutusvõime, erutusele reageerimine
1) Vöötlihaskude
…lihaskiud pikad ja hulktuumsed, Alluvad tahtele, paiknevad skeletilihastes. Iseloomulik kiire kontraktsioon e kokkutõmbumine.

2) Silelihaskude

Ühetuumalised käävjad rakud. Tahtele mittealluvad. Reguleeritakse vegetatiivse närvisüsteemi poolt. Siseelundite lihaskude (va süda). Iseloomulik aeglane kokkutõmbumine.

3) Südamelihaskude

…lihaskiud on hargnenud, moodustavad võrgustiku . Tahtele mittealluvad, aga on erutuse juhtimise võime, omane automatism. Südamelihaskoe rakud on võimelised tekitama ja juhtima närvisignaale, mis tagavad kõikide rakkude üheaegse kokkutõmbe. Nii pumpab süda alati täie jõuga.

Närvikude
Närvirakkudel e neuronitel on iseloomulik pikkade jätketega kuju. Sünapsid on kohad, kus kaks närvirakku kokku puutuvad. Üks neuron võib olla ühenduses teiste neuronitega tuhandete sünapsite kaudu. Neurogliia rakud ümbritsevad neuroneid . Neurogliia kaitseb neuroneid ebasoovitavate ainete eest, osaleb toitainete transpordis neuronisse, isoleerib neuronid teistest keharakkudest elektriliselt. Signaali liikumise kiirus neuronis on tavaliselt kuni 100 m/s, ilma gliiarakkudeta neuriitides kuni 5 m/s.
ehituslikud iseärasused
funktsioonid
Koosneb närvirakkudest e neuronitest
Igal neuronil on närvirakukeha,
üks pikk jätke e neuriit ja
mitu lühikest jätket e dendriiti
Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel närvirakul puudub pooldumisvõime
Ärrituse, erutuse vastuvõtmine ja edasijuhtimine ning analüüsimine
Erutus võetakse vastu dendriitide kaudu, erutus liigub närviraku kehasse ja antakse edasi neuriiti, mille kaudu erutus kandub neuronist välja
Sünaps – ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne

Sidekude
ehituslikud iseärasused
funktsioonid
Siia kuluvad pealtnäha väga erinevad koeliigid
On palju rakuvaheainet ( erand rasvkude)
Rakke on koes suhteliselt vähe
Rakud paiknevad hajusalt
Kaitseülesanne – veri , rasvkude
Tugiülesanne – luu- ja kõhrkude
Kohev sidekude tagab elastsuse ja vetruvuse, hoiab organeid paigas
Kõõluste kollageensed kiud (fibrillaarne sidekude) ühendavad lihaseid luudega
Kohev ja tihe sidekude ning veri seovad omavahel teisi kudesid
Toitefunktsioon (veri)

Rasvkude

…sidekoe eriliik, mille rakud on võimelised endasse koguma rasva ja teisi varuaineid. Moodustab nahaaluse rasvakihi, vähendades organismi soojuskadusid. Rasvkude talletab organismi varuained. Rasvkude on ka kaitseks siseelunditele, pehmendab lööke. Siia talletatakse kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada. Naistel keskmiselt 20-25% rasva, noorel mehel 15%.

Luu- ja kõhrkude

…omab tugi- ja kaitsefunktsiooni. Eristatakse elastset kõhrkude ja kõva luukude. Kõhrkude moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. Haralise kujuga luukoe rakud, mille rakuvaheaines on lisaks kiududele suurel hulgal mineraalsoolasid (Ca, Mg, P). Täiskasvanul on organismis umbes 1 kg Ca-d. Luukude on jäik ja tugev sidekude. Luukude on veelgi tugevam kude kui hambaemail, kus on Ca-sooli 97%.

Veri

Veri ja lümf erinevad teistest kudedest selle poolest, et nende rakuvaheaine on vedel. Veri on vedel sidekude, kus rakuvaheaineks on vedel vereplasma . Vereplasmas on vererakud : punalibled e erütrotsüüdid, valgelibled e leukotsüüdid ja vereliistakud e trombotsüüdid. Punaliblede ülesandeks on hapniku transport. Valgelibledel on kaitseülesanne – toota antikehi. Vereliistakud osalevad vere hüübimisel. Veri transpordib hapnikku, toitaineid, hormoone ja jääkaineid.
Inimese erinevad elundkonnad.
Elund e organ on organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus ja asetus ning mis täidab spetsiifilist, temale omast funktsiooni. Organid , mis töötavad (talitlevad) koos ja täidavad mingit sarnast elutalitlust, moodustavad elundkonna e organsüsteemi. Organsüsteemid kokku moodustavad organismi – inimese kui terviku.
Siseelundite hulka loetakse tavaliselt seede - ja hingamissüsteem ning kuse- ja suguelundkond, sageli vereringeelundkond ning sisesekretsiooninäärmed. Kõik siseelundid jaotatakse 2 rühma:

parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab kogu elundi, N: maks, põrn, keel, munasarjad jne

õõneselundid- torukujulised, tööorganiks on elundi sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. N. neel, magu , sooled, kusejuha jne.

Katteelundkond
Funktsioonid:

Nahk (epiteelkude) katab ja kaitseb organismi mehaaniliste vigastuste, võõraste ainete, bakterite, viiruste ja veekao eest.
Nahaalune raskude pehmendab lööke.
Meeleelund – välisärrituste (rõhu-, kompe-, valu-, soojus - ja külmaärritus) vastuvõtmine.
Erituselund – higi ja rasu.
Nahk toodab pigmenti e melaniini, mis kaitseb UV eest.
UV toimel sünteesib nahk D-vitamiini, mis tugevdab luustikku.
Talitleb hingamiselundina.
Termoregulatsioon – keskus on hüpotalamus, mis paikneb peaajus. Seal kontrollitakse pidevalt vere temperatuuri. Samuti antakse hüpotalamusele naha termoretseptorite vahendusel infot väliskeskkonna temperatuuri muutustest.
Nahaalune rasvkude hoiab sooja, nahk annab soojust ära: kuumas veresoonedlaienevad, eritub higi, külmas veresooned ahenevad , karvapüstitaja lihas teeb tööd (“kananahk”). Soojakadu on ka infrapuna soojuskiirgusena katmata kehaosadelt.

Alumine kriitiline t
Termoneutraalne tsoon
Ülemine kriitiline t
Organism ei suuda piisavalt sooja toota
Ainevahetus peatub
Hüpotermia – vaegsoojumus, kehatemperatuur langeb alla 35C
Kehatemperatuuri langemine alla 25-28C põhjustab surma
keskk -s 25-30C
Püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat
Higistamine ei jahuta , kuna higi eritub rohkem, kui kehast aurustub.
Kehas väga intensiivne ensüümide töö – soojust toodetakse veelgi rohkem
Kehatemperatuuril 42-44C ensüümid denatureeruvad ja tekib ainevahetuse tasakaalustamatus ensüümide töö erineva intensiivsuse tõttu

Tugi- ja liikumiselundkond
…, mille moodustavad skelett ja lihased (vöötlihaskoest).
Funktsioonid:

On kehale toeseks.
Annab kehale kuju.
Tagab liikumise.
Lihased ja luud kaitsevad siseelundeid (kolju kaitseb peaaju , selgroog seljaaju , rinnakorv kopse ja südant).
Lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri, lihastööl eraldub osa energiast soojusena.
Lameluudes toimub vereloome (punases luuüdis moodustuvad vererakud).
Kollases luuüdis talletuvad rasvad , lihastes talletub varuna glükogeen .
Miimilised lihased võimaldavad väljendada emotsioone.

Vereringeelundkond
…koosneb 4-osalisest südamest ja veresoontest: arteritest, veenidest ja kapillaaridest. Arterid viivad vere südamest eemale, veenid toovad vere südamesse tagasi ja kapillaarid e juussooned on hargnenud kudedes, läbi nende toimub gaasi- ja ainevahetus.
Funktsioonid:

Tagab pideva ainevahetuse organismis.
Võimaldab hapniku, toitainete ja hormoonide transporti.
Transpordib kudedest ära tekkinud jääkained ja süsihappegaasi.
Ühtlustab kehatemperatuuri.
Kaitsefunktsioon – vereliistakud tagavad vere hüübimise; valgelibled (e leukotsüüdid) hävitavad haigustekitajad ning lümfotsüüdid valmistavad antikehi.

Südame tööd reguleerivad adrenaliin, vererõhk ja jäsemete liigutamine. Toimub pidev veresuhkru sisalduse kontroll. Kõhunäärme e pankrease hormoonid reguleerivad veresuhkru stabiilsust: insuliin soodustab glükoosi kasutamist keharakkudes ja muudab liigse glükoosi glükogeeniks, mis talletatakse maksa ja lihastesse varuainena, glükagoon lagundab veresuhkru taseme alanemisel glükogeeni taas glükoosiks.

Hingamiselundkond
Õhu teekond hingamisteedes: ninaõõs  neel  kõri  trahhea e hingetoru  bronhid e kopsutorud  bronhioolid  alveoolid e kopsusombud.
Funktsioonid:

Kindlustab organismi ja väliskeskkonna vahelise gaasivahetuse; varustab organismi oksüdeerumisprotsessideks vajaliku hapnikuga.
Rakuhingamise e dissimilatsiooni käigus sünteesitakse eluprotsessideks vajalik energia (ATP).

Hingamistegevuse regulatsioon toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel. CO2 kontsentratsiooni tõusmisel ja vere pH taseme alanemisel saadetakse signaalid piklikus ajus asuvasse hingamiskeskusse. Seejärel suureneb hingamis - ja südame löögisagedus süsihappegaasi eemaldamiseks verest ja hapniku kontsentratsiooni tõstmiseks.

Seedeelundkond
Toidu liikumise teekond: suuõõs  neel  söögitoru  magu  kaksteistsõrmiksool  peensool  jämesool  pärasool  pärak.
Tähtsaimad

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla