Bioloogia - inimene (0)

Bioloogia - inimene
1) Mille poolest erineb inimene loomadest? Inimesele omased tunnused
Suhteliselt suur aju, püstine- kahejalgne liikumine, osavad käed, teadvuslik ajutalitlus, sotsiaalne mälu jne.
2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga?
Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega.
3) Mis on neuteenia ?
Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, šimpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt
4) Kudede jaotus ja nende ülesanded.
Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Epiteelrakud võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima.
Sidekude- Ühendab teisi kudesid . Kohev kude- siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi . Rasvkude- Varuaine kogumiseks, pehmendab lööke, soojusisolatsioon, talletab kehavõõraid aineid. Fibrillaarne sidekude- kollageeni kimbud paralleelselt, moodustavad kõõluseid ja ligamente, mis hoiavad skeletti koos. Kõhrkude- kollageen võrgustikuna, tugevad painduvad tugistruktuurid(luude otstes , kõrvalestas) Luukude- jäik kollageeni ümber Ca ja fosfaadi soolad .Veri- vedel, hapniku, toitainete, hormoonide ja teiste ainete transport, immuunsuse tagamine. Veri jaguneb vererakkudeks ja vereplasmaks.
Lihaskude- Kokkutõmbumine tänu neis olevatele müofibrillidele. Silelihaskude- Käävjad rakud , siseelundkonna kude, ei allu tahtele. Vöötlihaskude- pikad, paljutuumalised. Skeletilihased- alluvad tahtele. Südamelihased- rakud väiksemad ja moodustavad omavahel võrgustiku, ei allu tahtele.
Närvikude- Võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab erutust edasi ja salvestab.
5) Mis on neutraalne regulatsioon ja refleksikaar ?
Refleksikaar- Retseptoritest signaal , närv kannab KNS-mi, toimub signaali töötlemine ja närv kannab edasi vastuvõtvatesse rakkudesse (lihas,sisenõrenääre).
Neuraalne regulatsioon- aluseks refleksikaar, signaal  KNS(signaali töötlemine)  vastuvõtvad rakud
6) Mis on humoraalne regulatsioon ja negatiivne tagasiside?
Humoraalne regulatsioon- Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või aktiveerides. Hormoonid liiguvad vere vahendusel kõikjale organismis. Hormoonide kogus väike ja toime aeglasem kui närvisüsteemil.
Negatiivne tagasiside- retseptorrakkude ja meeleelundite kaudu kontrollitakse protsesse sisekeskkonnas. Kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse elundite ja elundkondade talitlust nii, et kõrvalekalle väheneks.
7) Mis on punalibled , valgelibled ja vereliistakud , vereplasma?
Punalibled- Väikesed, lühiealised ja kaksiknõgusad. Neil puudub tuum, mitokondrid jt organellid . Sisaldavad hemoglobiini. Uued tekivad tüvirakkudest. Transpordivad hapniku ja süsihappegaasi. Membraan elastne ja võimaldab liikuda läbi kapillaaride.
Valgelibled- Punalibledest suuremad, neil on tuum jt organellid. Leidub kudedes, lümfis, lümfisõlmedes. Ülesanne on kaitstaorganismi. Granulotsüüdid- elavad 4-5 päeva, veres vaid mõned tunnid . Monotsüüdid- arenevad makrofaagid, elavad aastaid. Lümfotsüüdid- võitlevad mikroobidega moodustades antikehi, elavad aastaid.
Vereliistakud- Väikesed, tuumata. Sees palju põiekesi, kus ensüümid vere hüübimiseks. 40-50 korda rohkem kui valgeliblesid.
Vereplasma- sisaldub vesi, transportvalgud , antikehad, fibrinogeen (hüübimisvalk), toitained (glükoos, jääkained, hormoonid)
8) Milline on neuroni ehitus ja mis on sünaps?
Neuroni ehitus- närvirakk, dendriit - lühem, võtab vastu, neuriit- pikem.
Sünaps- koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis on mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Vajalikud K ja Na ioonid .
9) Millisteks tegevusteks vajab inimene energiat puhkelolekus ja töö korral?
Puhkelolekus- ainevahetuseks , kasvuks, metaboolseks energia kaoks ehk soojuse eraldamiseks, väljaheideteks, uriiniks
Aktiivse töö korral- ainevahetuseks, metaboolseks energiakaoks ehk soojuse eraldamiseks, väljaheideteks, uriiniks ja tööks.
10) Kuidas toimub hingamise regulatsioon, veresuhkrusisalduse regulatsioon, vee ja soolade regulatsioon, termoregulatsioon ?
Hingamise regulatsioon- Toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub kehalisest aktiivsusest. Pingutuse ajal piimhape sisaldus veres kasvab. Süsihappegaasi ja piimhappe konsentratsiooni suurenemine veres põhjustab vere pH languse, millele on tundlikud hingamiskeskuse retseptorid ja selle tagajärjel kopsude töö intensiivistub. Hingamiskeskusest lähevad signaalid südame tööd reguleerivasse närvikeskusesse, südame löögisagedus kasvab ja veri hakkab rohkem hapniku laiali viima ja süsihappegaasi välja viima.
Veresuhkrusisalduse regulatsioon- Rakud vajavad pidevalt glükoosi. Glükoos jõuab verre süsivesikute seedimisel, glükogeeni lagundamisel(varupolüsahhariid maksas ja lihastes) ja glükoosi sünteesil mittesüsivesikutest(rasvu ja valke lagundades). Veresuhkru tase tõuseb ja püsib kõrgem 2 tundi pärast sööki. Veresuhkru taseme reguleerimine toimub tagasiside meetodil. Kui veresuhkru sisaldus liiga kõrge- Kõhunääre eritab insuliini( hormoon ), mis aktiveerib rakumembraanis asuvad transportvalgud ja võimaldab glükoosil rakku siseneda. Kui glükoosi hulk liiga madal- kõhunääre sünteesib glükagooni(hormoon), mis aktiveerib omakorda ensüümid mis hakkavad glükogeeni lagundama glükoosiks. Tekkinud glükoos läheb verre ja sealt rakkudesse. Maks kontrollib veres sialduvaid aineid- Maksa läbib intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imenduvad toitained juhitakse kõigepealt maksa. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes ja seal on palju glükoosi ainevahetusega seotud ensüüme.
Vee ja soolade regulatsioon- Eritamisega tegelevad neerud , kops(veeaur ja CO2) ja nahk(vesi ja soolad). Koevedelike reguleerimisel on suur osa neerudel- hoiavad, et jääkproduktid ei koguneks organismi, filtreerivad pidevalt verd. Uriin on neerudes toimuva lõpp-produkt. Neerude töö- verevarustus väga intensiivne. Esmauriin sisaldab algul kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad, ainult suuremad valgud ja vererakud ei mahu läbi pooride. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivselt kõik need ained, mida organism vajab. Kehast eemdaldatakse need ained mida tagasi ei imeta. Inimese veebilanss - Sisse 1/3 söögiga ja 2/3 joogiga, tekib keha oksüdatsiooniprotsessides. Välja- ained lahustunud kujul uriini koostises, väljahingamisel, naha kaudu väljuvad vesi ja soolad. Osmoos – lahusti difusioon poolläbilaskva membraani kaudu väiksema lahustunud aine konsentratsiooniga lahusest suurema lahustunud aine konsentratsiooniga lahusesse. Osmoos on organismi veekasutuses üks olulisemaid protsesse. Osmoosi teel rakkudsesse tungiv vesi tekitab neis pingeoleku.
Ajus, hüpotaalamuses, asuvad osmoretseptorrakud , mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmoodne kontsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotaalamuse reaktsioon sellele- stimuleerib ajus asuvat janukeskust, stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi.
Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem.
Termoregulatsioon- Normaalne temp. On 37 C. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel(kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes). Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö ja adrenaliini toimel. Keha temperatuuri kontrollimine- soojuskadude suurendamine või vähendamine. Termoregulatsioonikeskus on hüpotaalamus, ta mõõdab vere temperatuuri, tõusu või languse korral aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tulemuseks on higistamine või külmavärinad. Hüpotaalamus saab infot nahas paiknevatelt retseptoritelt väliskeskkonna temperatuuri kohta. Tundes sooja või külma võtame vastu otsuse reageerimiseks. Soojust võib saada või kaotada- soojusjuhtivus- ehk soojusülekanne ühelt kehalt teisele, erinevatelt materjalidelt. Konvektsioon- soojuse juhtimine õhu- või veevooludega(riided vähendavad soojakadu, tekitades naha lähedale liikumatu õhukihi). Aurustumine- Aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, vee aurustumisel neeldub suur hulk soojust(seega jahutav toime). Soojuskiirgus - soojakadu infrapunase kiirguse näol, suur on kadu katmata kehaosadelt(pea, kael , käed)
11) Mis on maksa ülesanded?
Vere glükoosisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varu säilitamine.
12) Mis on palavik ?
Keha temperatuuri kõrgenemine. Kutsuvad esile palaviku tekitajad ehk pürogeenid. Satuvad väljast organismi viiruste või bakterite koostises. Pürogeenideks võivad olla ka organismi enda vigastatud rakudest pärit valgud. Palaviku korral hakkavad ensüümid kehas kiiremini tööle ja toodetakse veel rohkem sooja. Higistamine enam keha ei jahuta, kuna keha on 100% higiga kaetud. Vähese palaviku kasulikkus- sisetekkelised pürogeenid ergutavad immuunsussüsteemi(moodustub rohkem antikehi ja õgirakke) Kõrge palaviku kahjulikkus- häirib närvisüsteemi talitlust, halveneb söögiisu ja pidurdub seedenõrede eritumine, süljeeritus väheneb. Häirub ensüümide talitlus.
13) Kaitse haiguste eest
Pidev kokkupuude haigust tekitavate mikroorganismidega( viirused , bakterid ,seened).Organism tuleb toime tänu kaasa sündinud või omandatud kaitsemehhanismidele. Kaasa sündinud kaitsemehhanismid - nahk, ripsepiteel , membraan, eritised . Immuunssüsteemi poolt fagotsüüdid, mikroobide vastased valgud, mittespetsiifiline immuunreaktsioon. Omandatud immuunsus - Reaktsioon läbi antikehade, rakuline immuunsus- tapjarakud.
14) treeningu füsioloogia
Lihastel on 3 ATP allikat:
1) ATP varu, mis on lihastes (3 sekundit)
2) ATP, mis tekib glükolüüsi käigus(60 sekundit)
3) ATP, mis sünteesitakse aeroobsel hingamisel
Lühiajalised vastused füüsilisele pingutusele- südame töö kiireneb , hingamine intensiivistub, vereringe nahas intensiivistub, kaovad soolad ja vesi, glükogeen laguneb.
Treeningu pikaajaline mõju- südamelihas suureneb, veresooned tugevnevad. Kopsumaht suureneb, lihased suurenevad, sest lihasrakkudes toimub intensiivne valgusüntees. Lihaste toonus suureneb, mitokondrite arv lihastes suureneb, verekapillaaride arv lihastes kasvab.
15) Mälu ja õppimine
Aju salvestab vaid vähese osa sinna saabuvast infost. Unustame samuti suure hulga juba salvestatud infot. Selektiivne meelde jätmine ja unustamine on kaitse informatsiooni liia eest. Lühimälu- sensoorne mälu(kestus alla 1 sekundi), primaarne mälu(kestus sekundeid)
Püsimälu- Harjutamise teel ja püsib kaua. Sekundaarne mälu(kestus minut-aastad), tertsiaalne mälu(püsiv).