Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia konspekt - 12.klass (9)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis tagab inimese suurema õppimisvõime ja pikema eluea võrreldes inimahvidega?
  • Mida tähendab lause inimesed sõltuvad ajsadest et mugavam oleks?
  • Millised koed tagavad organismi kaitse?
  • Mis määrab vananemise?
  • Mis on sünapsid?
  • Kuidas kulgeb elektriline sünaps?
  • Millel põhineb info töötlemine närvisüsteemis?
  • Miks on närvisüsteemi tööd võimalik mõjutada paljude organismi viidavate keemiliste ühenditega?
  • Milline on valuvaigistite ja rahustite toime närvi ülekandele?
  • Millest seisneb narkootikumide toimemehhanism?
  • Miks on narkootikumidest võõrutamine väga raske ja pikaajaline protsess?

Lõik failist


  • Inimese süstemaatiline kuuluvus
  • Inimese iseloomulikud tunnused
  • Inimese kui imetaja tunnused
  • KOED
  • Epiteel e. kattekude
  • Lihaskude
  • Lihaskoe liigid:
  • Sidekude
  • Närvikude
  • Elundid ja elundkonnad
  • Harjutus
  • Energiabilanss
  • Hingamiselundkond
  • Funktsioonid
  • Hingamiselundkonna regulatsioon
  • Vereringe elundkond ringelundkond
  • Funktsioonid
  • Südame töö regulatsioon
  • Veresuhkru sisalduse kontroll
  • Maks ja selle ül
  • Kordamine
  • Seedeelundkond
  • Seedeelundkonna funktsioonid
  • Erituselundkond ja veebilanss
  • Neerude töö
  • Esmasuriin
  • Vere mahu reguleerimine
  • Inimese keha veesisaldus
  • Vee saamine
  • Meeleelundid
  • Funktsioon
  • Silmad
  • Kõrvad
  • Nina
  • Keel
  • Nahk
  • Sigimiselundid
  • Katteelundkond
  • Naha ehitus
  • Naha funktsioonid:
  • Termoregulatsioon
  • Soojusbilanss
  • Kriitilised temperatuurid:
  • Tugi- ja liikumiselundkond
  • Funktsioonid
  • Vananemine
  • Kordamine
  • Närvisüsteem
  • Piirdenärvisüsteem
  • Närvisüsteemi funktsioonid
  • Sünapsid
  • Erutus - ja pidurdus sünapsid
  • Kesknärvisüsteemi reflektoorne tegevus
  • Mälu
  • Mäluhäired
  • Vananemisprotsessid kesknärvisüsteemis
  • Bioloogilised rütmid
  • Uni
  • Fundamentaalteadus ja rakendusteadus
  • Bioloogia seos teiste teadustega
  • Rakendusbioloogia lähtekohad
  • Meditsiini praktika
  • Bakterite pärmi- ja hallitusseente kasutamine biotehnoloogias
  • Inimese pärilikud, päriliku eelsoodumusega ja mittepärilikud haigused
  • Pärilikud haigused
  • Pärilike haiguste profülaktika
  • Pärilike haiguste ravi
  • Päriliku eelsoodumusega haigused
  • Mittepärilikud haigused
  • Inimese süstemaatiline kuuluvus

    Riik: looma
    Hõimkond: Keelikloomad
    Klass: imetajad
    Selts: primaadid
    Sugukond : inimlased
    Perekond: inimene
    Liik: Homo sapiens e. Tark inimene
  • Inimese iseloomulikud tunnused

    - suur ajumaht (u.1400cm3)(sama suurtel ahvidel 3* väiksem)
    -hästi arenenud suuraju poolkera pool (keerulisem,suurem pind)
    - püstine kehahoid , liikumine 2 jalal.
    - mittesesoonne sigimine (puudub innaaeg)
    - aeglane individuaalne areng võrreldes inimahvidega.
    Inimese aju areneb peamiselt sünnijärgsel ajal, tagab suurema õppimisvõime ja pikema eluea .(u. 2* pikem eluiga)
    Aeglane individuaalne areng NEOTEENIA.
    inimkond on OMNIVOORID e. kõige sööjad
    inimesele on iseloomulik kultuuriline käitumine.
    Omab kõnevõimet=artikuleeritud.Võimeline kirjutama.
    Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonna suhetele.(loom paarisuhe)
    Oskab valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid ,inimene oskab plaanerida kaugele ette.
    Lagedal maal elavad.Ruumikasutus inimahvidest erinev.
  • Inimese kui imetaja tunnused

    - Inimese organismides on loomadele omased rakutüübid, koed ja elundid.
    - Inimese süda on 4 kambriline(2 koda,2 vatsakest) 2 vereringet.
    - Gaasivahetus toimub kopsudes ja kudedes.
    - Seedekulglas toit peenestatakse, lõhustatakse ja lõhustamissaadused imenduvad verre.
    - Organism vajab pidevalt energiat.Energia vajadus tagatakse raku hingamisega.Sellega tagatakse pidev soojustootmine.
    - Organismis on stabiilne sisekeskkond ja püsiv kehatemperatuur .
    Imetajad on ENDOTERMSED.
    HOMÖOSTAAS- organismi stabiilne sisekeskkond.See tagatakse organismi talitluse neuraalse ja homoraalse regulatsiooniga.
    -Organismis toimub keha omaste ainete moodustamine biosünteesilistes reaktsioonides.
    - Jääkained eritatakse organismist.
    ERITAMINE on ainevahetuse jääkide eemaldamine organismist uriinina.
  • KOED

    Inimese kehas on 4 põhikoeliini.
    • epiteel e. kattekude
    • sidekude
    • närvikude
    • lihaskude
    KOED moodustavad ühesuguse ehituse ja talitusega rakud koos raku vaheainega.
  • Epiteel e. kattekude

    Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, raku vaheainet on vähe.
    Funktsioonid:
    katab organismi välispinda, veresooni, seedekulglat jne.
    kaitseb teisi kudesid välismõjude eest.
    Näärme epiteel eritab nõret.
  • Lihaskude

    Lihaskoe talitluses on kokkutõmbumine e. KONTRAKTSIOON.
    Kokkutõmbumine toimub müofibrillide abil.
  • Lihaskoe liigid:

    -sile lihaskude-käävjad rakud(müofibrillid)
    Ühe tuumalised.(maos)ei allu meie tahtele.Kokkutõmbed aeglased.Tööd reguleerib vegetatiivne närvisüsteem.
    -vöötlihaskude-ristpidi vöödiline, hulgi tuumne, lihaskiud .Alluvad meie tahtele, kokkutõmme on kiire, moodustab skeletilihased .
    - südame lihaskude- ristpidi vöödilised ja hargnenud, ei allu tahtele, omane automatism.
  • Sidekude

    Rohkesti raku vaheainet, milles paiknevad hajutatult sidekoerakud.
    Sidekoe liigid: -kohev sidekude naha all.
    - rasvkude
    -kõhrkude kõrv,nina,luude otsad .
    - kõõluste sidekude tugevdavad liigest
    - luukude
    - veri
    Sidekoe ülesanded:
    ühendab teisi kudesid omavahel
    ühendab lihaseid luudega
    kaitseb (veri ja rasvkude)
    tugiülesanne.luu- ja kõhrkude.
  • Närvikude

    Närvikoe moodustavad närvirakud.Närvirakk võtab vastu ärritusi, töötleb neid ning kannab edasi tekkinud erutusi või salvestab neid.
    NÄRVIRAKK e. NEURON pikka jätket on üks tavaliselt e. neuriit e. AKSON lühikesed jätked on palju dendriidid.
    Neuriiti mööda liiguvad närviimpulsid närvirakust eemale.
    Dendriidid võtavad närviimpulsi vastu ja viivad neuronisse.
  • Elundid ja elundkonnad

    Def: Elund ehk organ on organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus, asetus ja mis täidab kindlaid funktsioone ja kindlaid ülesandeid.
    Elund koosneb tavaliselt mitmest koetüübist.
    N: süda, kopsud , magu
    Def: Elundkonnad, ehk organsüsteemi moodustavad ühistel alustel talitlevad elundid.
    N: närvisüsteem, vereringe, hingamine , seedeelundkond, erituselundkond, meeleelundkond, sigimiselundkond .
  • Harjutus

    Reasta järgmised mõisted loogilisse järjestusse: elundkond, kude, organell, organism, elund, rakk .
    Väiksemast suuremasse: organell, rakk, kude, elund, elundkond, organism.
    Homöostaas on organismi stabiilne sisekeskkond, sõltumata väliskeskonnast toimuvatest muutustest.
    Sisekeskonna stabiilsuse tagab organismi kõigi elundite ja elundkondade kooskõlastatud talitlus. See tagatakse kahel teel:
  • Neuraalsel, st närvisüsteemi vahendusel.
  • Homoraalsel, st. hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil.

    Energiabilanss

    Energiabilanss sisaldab kõiki energia liike, mida inimene saab, kaotab või talletab. seda kontrollib homöostaas.
    Organism saab vajaliku energia toidust ja joogist. See tähendab, neist sisalduvate toitainete oksüdatsioonil. Kõigis keha rakkudes toimub pidevalt energia tootmine ja kasutamine.
    Inimese energiavajadus sõltub:
  • Üldisest aktiivsusest
  • Keha massist
  • Vanusest
  • Pärilikkusest, mis määrab ainevahetustaseme
    Organism saab energia põhiliselt glükoosist. Glükoosivaru talletatakse maksas ja lihasrakkudes glükogeenina. Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad . Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke).
  • Hingamiselundkond


    Ninaõõs- neel -kõri-hingetoru e. trahhea-kaks kopsutoru e. bronhid-bronhioolid-alveoolid e. kopsusombud.
    difusioon - gaas liigub kõrgema kontsentratsiooniga keskonnast madalamale.
    O2
    CO2
    Sissehingatav õhk
    21 %
    0,04 %
    Väljahingatav õhk
    16 %
    4 %
  • Funktsioonid

  • Kindlustab organismi ja väliskeskonna vahelise gaasivahetuse.
  • Tagab organismi pideva varustatuse vajaliku hapnikuga.
  • Tagab raku hingamise käigus organismi varustatuse energiaga.
  • Hingamiselundkonna regulatsioon


    Hingamist reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus. Piklikajust väljuvad pidevalt närviimpulsid hingamis - ja diafragmalihastesse. Lihaste kokkutõmbumisel algab sissehingamine. Kui kopsud on õhuga täitunud, peatatakse signaalide saatmine hingamislihastesse. Hingamislihased lõtvuvad ning järgneb automaatne väljahingamine. Selliselt reguleeritakse hingamist vähese kehalise aktiivsuse korral.
    Aktiivse liikumise korral rakkude hapnikuvajadus suureneb. Tõuseb vere CO2 sisaldus ning alaneb pH väärtus. Hingamiskeskuses on kemoretseptorid, mis reageerivad toimunud muutustele ning saadavad signaali hingamiskeskusesse, mille tulemusena hingamissagedus kasvab. Samuti liiguvad signaalid südame tööd kontrollivasse keskusesse, mille tagajärjel suureneb südame löögi sagedus.
    Pikkaju--närviimpulsid--hingamis- ja diafragmalihased--lihaste kokkutõmbumine--sissehingamine--kopsud on õhuga täitunud--hingamislihastesse peatatakse signaalide saatmine--lihased lõtvuvad--väljahingamine
    Kemoretseptorid
    TEE SKEEM
  • Vereringe elundkond ringelundkond


    Selle moodustavad:
  • Süda- nelja osaline (kaks koda ja kaks vatsakest)
  • Veresooned , 3 liiki
    a) arterid - veresooned mis viivad vere südamest eemale
    b) veenid - veresooned, mis toovad vere südamesse
    c) kapillaarid ehk juussooned - need hargnevad kudedes ja läbi nende toimub gaasi- ja ainevahetus .
  • Funktsioonid

  • Tagab hapniku, toitainete ja hormoonide transpordi
  • Viib kudedest ära CO2 ja jääkained
  • Tagab pideva ainevahetuse organismis
  • Ühtlustab keha temperatuuri
  • Kannab kaitseüleasannet 1) moodustuvad valgelibled , mis hävitavad haigustekitajaid ja toodavad antikehi 2) vere liistakud tagavad vere hüübimise.
  • Südame töö regulatsioon

    Aktiivsel liikumisel suureneb südame löögi sagedus ja selle tagavad närvikeskusest lähtuvad impulsid . Hormoon adrenaliin eritub verre vastuseks erutusele, stressile ning tõstab südame löögi sagedust. Jäsemete liigutamine. Sellele reageerivad lihastes ja kõõlustes olevad pingeretseptorid. Need saadavad signaali hingamiskeskusesse ja südame tööd reguleerivasse keskusesse ja suureneb südame löögi sagedus. Vererõhk- kui vererõhk tõuseb liiga kõrgele, siis pidurdatakse südamelöögi sagedust. Sellega välditakse vereringe elundite kahjustusi.
  • Veresuhkru sisalduse kontroll

    Organismi põhiliseks energiaalllikaks on glükoos, sest organism saab põhilise osa vajalikust energiast glükoosi oksüdatsioonil. Keha rakud vajavad pidevalt varustamist glükoosiga.
    Organism saab glükoosi:
  • taimsest toidust- tärklis, tselluloos
  • loomsest toidust- glükogeen
    Organismis kontrollitakse pidevalt veresuhkru sisaldust. Kõhunääre e pankrease hormoonid reguleerivad veresuhkru sisalduse stabiilsust järgmisel moel:
  • Insuliin aktiveerib lihas-, maksa- ja rasvkoe rakkude rakumembraanide transpordivalke, et glükoosi molekulid saaksid rakkudesse siseneda.
  • Insuliin muudab liigse glükoosi glükogeeniks, mis talletatakse maksa- ja lihasrakkudes energeetilise varuainena.
    Glükogoon lagundab veresuhkru taseme alanemisel glükogeeni uuesti glükoosiks.
    glükoos---isuliin muudab---- glükogeen
    glükogeen---glükogoon muudab--- glükoos
  • Maks ja selle ül

    Maks on organismi suurim nääre. Vereringe kaudu juhitakse maksa pidevalt veri, mis sisaldab kõiki sooltest verre imendunud toitaineid.
    Maksa ülesanded:
  • Maks kontrollib- a) Vere glükoosisisaldust, b) vere aminohapete sisaldust, c) rasvade sisaldust veres
  • Maks sünteesib- a) vere plasmavalke, b) lootel punaseid vereriblesid c) kolesterooli, d) sapp-ensüüm, mis kergendab rasvade lõhustumist.
  • Maks lagundab- vere punaliblesid, kahjulikke aineid nii organismist väljapoolt tulnud kui ka organismis tekkinud ained, hormoone, üleliigseid amionohappeid
  • Maks säilitab- vitamiinide varu, talletab metalle, glükogeeni.

    Kordamine


    Reastada süstemaatiliselt ühikud loogilisse järjekorda.
    klass, liik, perekond, hõimkond, selts, riik, sugukond
    Väiksemast suuremaks : liik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik
    Küsib milliste mõistete alla midagi kuulub.
    Mis tagab inimese suurema õppimisvõime ja pikema eluea võrreldes inimahvidega?
    Mida tähendab lause, inimesed sõltuvad ajsadest. et mugavam oleks?
    Millised koed tagavad organismi kaitse?epiteel, side
    Selgitada kuidas koe ehitus tagab tema talitluse. Kattekoe rakud on teineteise vastas tihedasti, seetõttu kaitseb organimsi kahjulikke ainete ja organismide eest. Lihasrakud , iselooomilik on kokkutõmbumine, sest valgu molekulid on võimelised oma ehitust muutma .
    Milliseid ül täidavad hingamiselundid . seal muudetakse venoosne veri arteriaalseks
    Kontrolltöö 15.09
  • Seedeelundkond

    Seedeelundid on suuõõs, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool, pärak.
    Tähtsamad seedenäärmed on.
    • süljenäärmed (sisaldab amülaasi, mis lõhustab süsivesikuid),
    • maks (see eritab sappi, mis kergendab rasvade lõhustumist),
    • kõhunääre e. pankreas (pankreas eritab nõret, mis sisaldab ensüüme süsivesikute, rasvade ja valkude lõhustumiseks)

    Seedeelundkonna funktsioonid

    • Toidu peenestamine ning toitainete keemiline lagundamine
    Süsivesikud---amülaas+pankrerase ensüüm---glükoos
    Valgud ---pepsiin+pankrease ensüüm--- aminohapped
    Rasvad---sapp+ lipaas (pankrease ensüüm)--- rasvhapped ja glütserool
    Glükoos ja aminohapped imenduvad kohe verre. Rasvhappd ja glütserool lünfiringesse ja sealt siis verre.
    • Jämesooles toimub vee imendumine, käärimine ja roiskumine bakterite toimel. Osa baktereid toodab oma elutegevuse tulemusena inimorganismile vajalikke vitamiine- K ja B12, mis siis imeduvad verre. Seal toimub seedimata toidujääkidest väljaheite moodustumine.
    defekatsioon- seedimata toidujääkide eemaldamine organismist.
  • Erituselundkond ja veebilanss

    Erituselundid on neerud , kusejuha , kusepõis, kusiti e. ureetra . Eritusfunktsiooni täidava inimese organismis ka nahk, mis eritab higiga vett ja soolasid. Kopsud, mis eritavad väljahingatava õhuga CO2 ja veeauru.
    ERITAMINE on ainevahetuse jääkide eemaldamine organismist uriinina.
  • Neerude töö

    Neerude verevarustus on väga intensiivne. Uhes minutis läbib neere u. 1,2 l verd. Neerudesse sisenev veri on kõrge rõhu all. Tänu sellele on neerud võimelised verd filtreerima . Neerude töö toimub ultrafiltratsiooni põhimõttel.
  • Esmasuriin

    Selles on peaaegu samad ained, mis vereplasmas. Ei ole suuremaid valgumolekule ja vererakke. Nad ei suuda läbida membraani avasid. Esmasuriinis tekib igas min. 125 cm3. Esmasuriinist imatakse e. reabsorbeeritakse. Imatakse tagasi vesi ja kõik organismile vajalikud ained. Lisatakse ained, mis vajavad eemaldamist. Nii eemaldatakse valikuliselt vett ja selles lahustunud aineid, tagades vee ja selles lahustunud ainete sisalduse stabiilsuse.
    Osmootne kontsentratsioon- see on kehavedelikes lahustunud ainete kontsentratsioon. Osmoregulatsioon on kehavedelikes lahustund ainete reguleerimine.Neerud reguleerivad lahustunud soolade ja vee hulka veres. Teevad seda hüpotaalamuse kontrolli all ultrafiltratsiooni põhimõttel. Hüpotaalamus on vegetatiivse e autonoomse närvisüsteemi kõige kõrgem regulatsioonikeskus. Sealt reguleeritakse tahtele allumatuid talitlusi. Hüpotaalamuses asuvad osmoretseptorid, mis reageerivad osmootse kontsentratsiooni muutustele.
    Kui osmootne kontsentratsioon tõuseb, siis see näitab, et org. veekadu on olnud suurem kui vee saamine.
    Hüpotaalamus reageerib 2 viisil.
  • Stimuleerib janukeskust
  • Stimuleerib antikiureetilise hormooni sünteesi
    Mida rohkem on veres antikiureetilist hormooni, seda enam vett imatakse neerudes esmasuriinist tagasi organismi.
    Kui veres on vett liiga palju, siis vähendatakse antikiureetilise hormooni sünteesi ja selle eritumist verre. Selle tulemusen imatakse vähem vett organismi tagasi ja uriini hulk suureneb.
  • Vere mahu reguleerimine

    Suure verekaotuse korral vererõhk langeb. Arterites olevad rõhuretseptorid saavad signaali. Need edastavad info hüpotaalamusele. Sellele järgneb antikiureetilise hormooni süntees. Enam vett imatakse esmasuriinist organismi tagasi. Vere hulk taastub .
  • Inimese keha veesisaldus

    Inimese keha koosneb põhiliselt veest (70-80%). Selleks on:
  • rakusisene vesi- koe vedelik, vereplasma-rakusisene vesi moodustab poole organismi veest.
  • rakuväline vesi-
     Kehavedelike koostist ja kogust reguleerivadki põhiliselt neerud.
  • Vee saamine

    2/3 veest saab organism joogiga ja 1/3 toiduga ja seejuures tekib väike osa metaboolset e ainevahetuslikku vett.
  • Meeleelundid

  • Funktsioon

    Meelerakud e retseptorid võtavad väliskeskonnast vastu ärritusi ja muudavad need närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad närve mööda suuraju poolkerade koorde . Seal neid analüüsitakse ja tõlgendatakse. Inimesel kutsuvad need esile erinevaid aistinguid ja inimesed reageerivad nendele.
    Väliskeskkonna ärritus--( retseptor )--suuraju poolkerade pool--(analüüs ja tõlgendus)--aisting
  • Silmad

    Nägemiselundid ja nägemiskeskus asub suuraju poolkerade koore kuklasagaras.
  • Kõrvad

    Kuulmiselundid ja selle keskus asub oimupiirkonnas, oimusagaras. Tasakaaluelund asub sisekõrvas. Kõrval on kolm osa:väliskõrv, keskõrv, sisekõrv.
  • Nina

    Haistmismeel asub ninaõõne ülaosas, limaskestas . Analüüs toimub oimusagaras. Reageerib ainult gaasile.
  • Keel

    Maitsmisretseptorid asuvad keelel. Keele tipus -magus, tagaosas-mõru ja kibe, kahel poolel keele piiril-hapu, kogu keele ulatuses-soolane. Analüüsitakse oimusagaras.
  • Nahk

    Asuvad kompe-, külma-, kuuma- ja valuretseptorid.
  • Sigimiselundid


    Mehe olulisemad suguelundid on: 1)Paarilised munandid, mille väänilistes seemnetorukestes toimub spermatogenees ja suguhormoonide moodustamine. 2)Munandimanused, kus küpsed spermid talletatakse.
    Spermatogenees on spermi eellase ehk spermatogooni areng küpseks spermiks. Selleks on olulised järgmised tingimused:
  • temperatuur munandites peab olema 2-3 kraaadi keha temperatuurist madalam.
  • spermid ei tohi verega otseselt kokku puutuda, hävitatakse antikehade poolt
    Naise olulised suguelundid on: 1) Paarilised munasarjad, kus toimub tsükliline ovogenees   ja suguhormoonide moodustumine.
    Ovotsüüdi e. munaraku eellane on ovogoon . Ovogenees on ovogooni areng küpseks munarakuks.
    2) Munajuhad , kuhu küpsed munarakud peale ovulatsiooni liiguvad. 3) Emakas, kuhu poole küpsed munarakudd suunduvad .
    Spermatogeneesi ja ovogeneesi etapid
  • mitootiline jagunemine
  • kasvamine
  • meioos
    Küpsed sugurakud on kõik haploidsed. (kaks korda vähendatud kromosoomistikuga)
    Naistel: 22 autosoomi + x- kromosoom (naised on homogameetsed)
    Meestel: 22 autosoomi+x-kromosoom või 22 autosoomi ja y+kromosoom (heterogameetsed)
    gameet-sugurakk
  • Katteelundkond

    Katteelundkonna moodustab nahk.
  • Naha ehitus


    1. Marrasnahk- tema pindmist kihti nimetatakse sarvkihiks. Koosneb surnud rakkudest, mis on tihedalt üksteise kõrval. Sarvkihi all asuvad epiteelkoe rakud, mis on võimelised jagunema. Marrasknahast moodustuvad karvad , küüned, ja juuksed.
    2. Pärisnahk on sidekoerakkudest ja asub marrasknaha all. selles on rohkesti vere-,  ja lünfisooni, retseptoreid, higi- ja rasunäärmeid ning karvanääpse.
  • Naha funktsioonid:

    - katab ja kaitseb- mehaaniliste vigastuste eest, tõvestavate pisikute eest, kehale võõraste ainete eest ning veekaotuse eest.
    - meeleelund- marrasknaha ja pärisnaha ülaosas asuvad retseptorid. Need saadavad külma, kuuma, rõhu ja valuärrituse korral impulsse peaaju vastavasse piirkonda.
    - talitleb erituselundina- eritab higi ja rasu
    - kaitseb UV kiirguse eest- nahk toodab pigmenti melaniin . Päikese toimel melaniini kogus suureneb. D-vitamiin sünteesitakse UV kiirguse toimel naharakkudes.
    - talitleb hingamiselundkonnana
    - osaleb termoregulatsioonis
  • Termoregulatsioon

    Inimene pärineb Aafrikast ning seetõttu on kohastunud sooja kliimaga . Inimese normaalne kehatemperatuur on umbes 37 kraadi. Kõikumine ühe kraadi piirides.
    Inimese kehas toodetakse soojust ainevahetusprotsesside käigus. Kehatemperatuuri kontrolli põhiline roll kuulub hüpotaalamusele. Hüpotaalamus kontrollib pidevalt:
    1. vere temperatuuri kehas
    2. nahas olevad termoretseptorid saadavad hüpotaalamusele infot välistemperatuuride muutuste kohta
    Signaal temperatuuri muutustest liigub ka tahtelist tegevust kontrollivasse aju piirkonda. Inimene muudab vastavalt sellele oma käitumist. Väga tihti korrigeerib inimene oma käitumist enne kui hakkaksid toimima füsioloogilised protsessid. Temperatuuri langedes- külmavärinad, palavas- higistamine .
  • Soojusbilanss


    Kõigil  endotermsetel organismidel on soojuskadu sama suur kui selle saamine. Soojust võib saada 4 eri viisil:
    1. soojusjuhtivus- soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need kehad on omavahel kontaktis. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalkama temperatuuriga kehale.
    2. konvektsioon - soojuse juhtimine õhu või vee kaudu.
    3. aurustumine- aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, millega kaasneb suur soojushulga neeldumine . Kui ümbritseva keskkonna temperatuur on keha temperatuurist kõrgem, siis on keha jahutamine võimalik ainult aurustumise e. higistamise teel.
    4. soojuskiirgus - on soojakadu infrapunase kiirguse näol. eriti suur on see katmata kehaosadel.
    Kehas on kõige halvema soojusjuhtivusega rasvkude.
  • Kriitilised temperatuurid:

    Alumine kriitiline temperatuur
    See saabub siis kui inimene ei suuda sooja toota, mistõttu ainevahetus aeglustub ja lõpuks peatub. Hüpotermia e. vaegsoojus on kehatemperatuuri langus alla 35 kraadi. Kui temperatuur langeb alla 25-38 kraadi, on see surmaga lõppev.
    Termoneutraalne tsoon
    keskonna temperatuurivahemik, mille puhul püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat. Õhus:25-30, 35-36 kraadi.
    Ülemine kriitiline temeperatuur
    Saabub siis kui higistamine ei jahuta, sest higi tekib rohkem kui seda kehalt aurustub . Temperatuuri tõustes muutub ensüümide töö väga aktiivseks, mille tõttu toodetakse soojust veel rohkem. Temperatuuril 42-44 kraadi ensüümid denatureeruvad- kaotavad oma loomuliku ehituse. Ei saa täita ka vajalikke ülesandeid. Ensüümide töö kiirus hakkab erinema ja see muutub veel intensiivsemaks. Saabub ainevahetuse tasakaalustamatus ja surm.
  • Tugi- ja liikumiselundkond


    Selle moodustavad skelett ja lihased.
  • Funktsioonid

    • skelett on toeseks ja ta tagab kuju
    • lihased kinnituvad luudele ja tagaavad liikumise
    • kaitseülesanne: rinnakorv-kopse, südant, kolju -aju
    • lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri, sest lihastööl eraldub osa energiast soojusena
    • lameluudes toimub vereloome
    • kollases luuüdis talletuvad rasvad, lihastes-glükogeen
    • miimiliste lihaste abil näidatakse emotsioone

    Vananemine


    Ontogenees : isendi individuaalne areng viljastumisest surmani.
    Kuigi inimene elab loomadega võrreldes väga vanaks , toimuvad ka inimeses olulised muutused:
  • elundkondade töö muutub vähemefektiivseks
  • termoregulatsioon häirub
  • lihasjõud väheneb
  • kopsu ja südame mahud vähenevad
  • luud hõrenevad
    Arvatakse, et vananemine on määratud telomeeride poolt. Telomeerid on kromosoomide otstes olevad DNA lõigud, DNA nukleotiitne järjestus TTAGGG. Seda on inimese somaatilistes rakkudes 500-3000 kordust. Iga raku jagunemise korral need lõigud lühenevad. Kui lühenemine on jõudnud kriitilise piirini, siis rakkude pooldumisvõime kaob. Järelikult uusi rakke ei tule ja organism hakkab kuluma.
    Vananemist mõjutavad veel oluliselt:
  • keskonnategurid- otsene päikesekiirgus
  • organismi sisekeskonna toimest- rakkude ainevahetuses tekivad vabad radikaalid ja need reageerivad aktiivselt kõigega, mis on nende ümber. N: ründavad DNA molekule, olulisi valke aga ka rakustruktuure. Monohapnik tekib organismis ja tuleb teatud koguses sissehingatava õhuga. Antioksüdandid on ained, mis suudavad peatada vabade radikaalide toimet. Olulisemad- C, B ja beetakaroteen
  • toidus sisalduv energiahulk- liigtoitumine
    Vananemine mõjutab:
  • luustikku- see avaldub kahe olulise protsessina: a) liigesepõletik:liigest kattev kõhrepind kulub ja libisemispinnad vähenevad, b) osteoporoos e. luude hõrenemine- alates 20a. hakkab aeglaselt hõrenema. Meeste luud on tihedamad kui naistel ja meestel on see probleem väiksem, sest naistel peale menopausi , luud muutuvad tunduvalt kiiremini hõredamaks, seoses hormonaalse talitlusega.
  • sigimiselundkonda- meeste vananedes nende viljakus väheneb kuid nad võivad isaks saada ka kõrges vanuses. Oluline on mehe üldine tervislik seisund. Naised muutuvad viljatuks peale menopausi (50-55). Neli viis aastat enne menopausi toimub munasarjade taandareng järk-järguliselt, kuni munarakkude küpsemise lõppemiseni.
    Osmoregulatsioon-SKEEM
    1. vere osmootse kontsentratsiooni tõus:
    vee kaotus--hüpotaalamus--stimuleerib janukeskust--sünteesib--antikiureetiline hormoon
    2. vere osmootse kontsentratsiooni langus
    3. vere kaotus:
    Vere kaotus--vererõhk langeb--signaal--rõhuretseptorid--edastavad info--hüpotaalamus--sünteesimine--antikiureetilise hormooni--vee imemine--esmasuriin
  • Kordamine

  • Seedeelundkonna järjekord, õige: suuõõs, neel, sööditoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool, pärak.
  • Tähtsamad seedenäärmed ja mida eritavad:     * süljenäärmed (sisaldab amülaasi, mis lõhustab süsivesikuid),     * maks (see eritab sappi, mis kergendab rasvade lõhustumist),     * kõhunääre e. pankreas (pankreas eritab nõret, mis sisaldab ensüüme süsivesikute, rasvade ja valkude lõhustumiseks)
  • Seedeelundkonna funktsioonid- millised toitained milleks lagundavad: valgud-aminohapeteks, süsivesikud-glükoosid, rasvad-rasvhapeteks, osa otse verre, osa lünfi kaudu    * Toidu peenestamine ning toitainete keemiline lagundamine  Süsivesikud---amülaas+pankrerase ensüüm---glükoos Valgud---pepsiin-pankrease ensüüm---aminohapped Rasvad---sapp+lipaas (pankrease ensüüm)---rasvhapped ja glütserool      * Lõhustumissaaduste imendumine peensooles  Glükoos ja aminohapped imenduvad kohe verre. Rasvhappd ja glütserool lünfiringesse ja sealt siis verre.      * Jämesooles toimub vee imendumine, käärimine ja roiskumine bakterite toimel. Osa baktereid toodab oma elutegevuse tulemusena inimorganismile vajalikke vitamiine- K ja B12, mis siis imeduvad verre. Seal toimub seedimata toidujääkidest väljaheite moodustumine
  • Jämesoole tegevused: Jämesooles toimub vee imendumine organismi, bakterid kääritavad, elutegevuse tulemusel tekivad K ja B12 vitamiinid . Jämesooles toimub väljaheite moodustumine.
  • Ehituselundkonna elundid nimetada: neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti e. ureetra, nimetada elundeid, mis ei ole erituselundid kui täidavad eritusfunktsioone-nahk: higi, soolad , kopsud:süsihappegaasi ja veeaur.
  • Neerude töö põhimõte, ultrafiltratsioon , esmasuriin ja põhiuriini tekkimist teada.
  • Eritamine, mõiste teada: ERITAMINE on ainevahetuse jääkide eemaldamine organismist uriinina.
  • Osmootne kontsentratsioon, kolm reguleerimist, mille kohta skeem vaja teha.
  • Milline on inimese keha veesisaldus (70-80%)
  • rakusisene ja rakuväline-koevedelik ja vereplasma,
  • vett saame söögi ja joogiga
  • Meeleelundid ja nende talitlus, retseptorid muudavad närviimpulsiks, see suunatakse suuraju poolkerade poole vastavasse piirkonda, seal analüüsitakse, tõlgendatakse, tekib aisting, vastavalt aistingule ta reageerib
  • Sigimiselundkond: mõisted-spermatogoon, spermatogenees, ovogoon, ovogenees
  • Kus toimub meestel spermatogenees, kus talletatakse sperme.
  • Mida spermid ei sisalda. mitokondriaalset DNAd
  • Naise suguelundid, mis toimub munasarjades, mis on ovulatsioon , ovogenees
  • spermategeesi, ovogeneesi 3 etappi
  • Katteleundkond, funktsioonid, ehitus
  • Pärisnahk, mis koest see on, mis seal asuvad, selle all naha aluskude ja rasvkude
  • Naha funktsioonid, ülesanded
  • Termoregulatsioon, etapid
  • Soojusbilansi osad
  • Kuna saabub organismi alumine temperatuur, mis siis juhtub
  • ülemine kriitiline, kui ta ei suuda enam jahutada
  • Konvektsiooni näide ja def,seisev vesi, tuuline ilm, tuulevaikne ilm jne
  • Termoneutraalne tsoon
  • Ontogenees
  • Mis määrab vananemise?
  • Vananemist mõjutavad tegurid

    Närvisüsteem


    Kesknärvisüsteem koosneb kahest osast: PEAAJUST JA SELJAAJUST
    1. PEAAJU -asub koljuõõnes, kujutab endast sültjat massi, mis koosneb põhiliselt veest. Peaajul eristame järgmisi osi: a) suuraju, b) väikeaju, d) vaheaju , c) keskaju, d) piklikaju . Peaaju kõige suurem osa on suuraju ja ka kõige arenenum. Jaotub paremaks ja vasakuks pooleks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Peaaeju koosneb peamiselt valgeainest (selle moodustavad närvikiud) ja seda katvast ajukoorest. Ajukoore moodustavad põhiliselt neuronikehad. Välispind on kurruline ja vaoline. Peaajaust väljub 12 paari peaaju närve. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja vastupidi. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupoolkera aga on seotud lugemise, rääkimise, kirjutamise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega. Suuraju koorega on seotud inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite tegevus, aistingud , õppimine, mälu ja sihipärase tegevuse planeerimine.
    • VÄIKEAJU - reguleerib lihaste koostööd ja kordinatsiooni.
    • KESKAJU - edastab infot suurajust seljaajju ning taalamusse ja tagab lihaste toonuse.
    • VAHEAJU - siia kuuluvad taalamused ja hüpotaalamused. Hüpotaalamus on neuraalse ja hormonaalse regulatsiooni keskus.
    • PIKLIKAJU - ühendab peaaju seljaajuga. Siin asuvad eluliselt tähtsate tahtele allumatute elundite tegevust reguleerivad keskused.

    ja teise närvisüsteemi osa moodustab:
    2. SELJAAJU - asub selgroo kanalis . koosneb hallainest ning seda ümbritsevatest valgeainest juhteteedest. Hallaine keskel on seljaaju vedelikuga täidetud kanal. 31 paari seljaaju närve.
    Seljaaju ülesanded:
    • Talitleb reflektoorsete reaktsioonide keskusena, juhtides kaasasündinud ehk tingimatuid reflekse.
    • Talitleb juhteteena, sest on vahejaamaks erituse liikumisel peaaju ja ülejäänud keha vahel.

  • Piirdenärvisüsteem


    Jaotub talitluse alusel kolmeks:
  • Sensoorne ehk tundeline : selle moodustavad retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid.
  • Somaatiline ehk kehaline: selle moodustavad kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaale viivad motoorsed ehk liigutajanärvid. Reguleerib suhtlust väliskeskonnaga kui ka tahtlikke liigutusi.
  • Vegetatiivne ehk autonoomne: selle moodustuvad närvid, mis viivad signaale elunditesse, näärmetesse ja silelihastesse. Reguleeritakse tahtele allumatuid talitlusi. Vegetatiivsel närvisüsteemil. on 2 vastandliku toimega osa: a)sümpaatiline ehk intensiivistav- talitleb aktiivses seisundis. b) parasümpaatiline ehk pidurdav : talitleb puhkeseisundis
  • Närvisüsteemi funktsioonid


    • Osaleb kõikide elundite talitluse kooskõlastamisel
    • Tagab organismi kohanemise nii väliskeskonnas toimuvate muutustega kui ka organismis toimuvate protsessidega
    • Võimaldab koguda, töödelda, edastada , sorteerida ja salvestada infot ning anda seda edasi lihastele ja näärmetele

  • Sünapsid


    Wikipedia sissekanne sellel teemal
  • Mis on sünapsid? Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Sünapse on elektrilisi ja keemilisi.
  • Kuidas kulgeb elektriline sünaps? Elektrilises sünapsis on rakud omavahel väga tihedas ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult üle järgmisele rakule.
  • Kirjelda keemilist sünapsi? Närvirakkude vahel on väike sünoptiline pilu . Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet - mediaatorit. Kui piisav hulk mediaatorit on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorvalguga, siis selle raku seisund muutub.
  • Millel põhineb info töötlemine närvisüsteemis? Info töötlemine põhineb  ärritamis- ja pidurdamisefektil.
    Mediaator kiirendab infovahetust.
  • Erutus- ja pidurdus sünapsid

    Signaalid saabuvad neuronisse kahesuguste sünapside kaudu:
  • Erutussünapside kaudu - saabub ühel ajalhetkel mitu erutussignaali. Neuronis nende elektriimpulsid liidetakse. Summeerunud elektriimpulsid loovad suurema postsünaptilise potentsiaali ning see vallandabki närviimpulsi.
  • Pidurdussünapside kaudu - kui neuronisse saabub ühel ajal võrdselt nii pidurdus kui erutussignaale, siis neuron impulssi ei edasta, sest närvirakus tekib postsünaptiline pidurdus.
    Küsimused
    1. Miks on närvisüsteemi tööd võimalik mõjutada paljude organismi viidavate keemiliste ühenditega?
    Närviülekanne sünapsides on oma olemuselt keemiline ja sõltub eriliste keemiliste ainete - mediaatorite - toimest.
    2. Milline on valuvaigistite ja rahustite toime närvi ülekandele?
    Valuvaigistid pidurdavad närviülekannet valuretseptoritest  ja põhjustavad seetõttu tavaliselt ka unisust.
    3. Millest seisneb narkootikumide toimemehhanism?
    Narkootikumid imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet. Pärast narkootikumide tarbimist vähendab või isegi lõpetab organism ise vastavate ainete sünteesimise, kuna need on organismis juba olemas.
    4. Miks on narkootikumidest võõrutamine väga raske ja pikaajaline protsess?
    Kui narkootikumide toime on lõppenud, ei suuda organism enam vastavat ainet sünteesida ja tekib vajadus uue annuse järele.
  • Kesknärvisüsteemi reflektoorne tegevus


    Refleks on organismi kohanemisfunktsioon, mis toimub kesknärvisüsteemi vahendusel, vastuseks väliskeskonnast või organismist tulevale ärritusele. Refleksi kulgemise tee on refliksikaar.
    Refleksikaar koosneb:
  • Erutust vastu võttev retseptor
  • Närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi
  • Kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadud erutus analüüsitakse
  • Närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse
  • Reageeriv organ- mingi lihas või nääre
    Refleksid jaotuvad:
  • Tingitud refleksid - esile kutsutud ärritaja poolt, järglastele ei pärandu
  • Tingimatud refleksid - pärilikud e kaasasündinud, imemisrefleks, neelamisrefleks

    Mälu


    Närvisüsteemi üldiseks omaduseks on info vastuvõtt, salvestamine ja väljastamine. Tänu sellele on inimene võimeline kohanema ümbritsevaga õppimise teel. Kui inimesel ei oleks võimet õppida, ei oleks mälu ja ei oleks meenutamise võimet, siis ei suudaks ükski inimene ellu jääda.
    Info töötlemise alusel jaotub mälu järgmiselt:
  • lühimälu: a) sensoorne - selles salvestatakse meeleelunditest saadud signaalid, mõnesajaks millisekundiks, selle aja sees sorteritakse ja eristatakse kõige olulisem, mis kodeeritakse sõnaliselt e verbaalselt edasiseks salvestamiseks, unustamine algab kohe peale signaali vastuvõttu, uus vastuvõetud info kustutab varem saabunud teabe, info ülekanne sensoorsest mälust püsimällu toimub kahel teel: 1. sensoorsete andmete sõnalisel kodeerimisel ( ajutiselt salvestatakse see primaarses mälus), 2. mitteverbaalne ülekanne, otse püsimällu, b) primaarne - selle maht sensoorsest mälust palju väiksem, info salvestatakse ajalises järjestuses, mälu kestus on mõni sekund, salvestatud info asendatakse uuega, info on väga kiiresti kättesaadav
  • püsimälu: a) sekundaarne - info saabub siia 1. verbaalsena primaarsest mälust, 2. mitteverbaalsena sensoorsest mälust, selle osa maht on väga suur kuid info kättesaamine eelmise mäluga võrreldes aeglasem , info salvestamist kergendab harjutamine s.t. info kordamine, b) tertsiaarne -  selle maht on väga suur, unustamist praktiliselt ei ole, sest sinna on salvestatud iga päev kasutatavad vilumused, sage harjutamine soodustab meeldejätmist, info saadakse väga kiiresti kätte.

    Mäluhäired


  • Võimetus infot üle kanda primaarsest sekundaarsesse mällu. Maksimaalselt 15 min on võimeline meeles pidama lihtsaid fakte ja iga kord uus info kustutab eelmise info.
  • Mälukaotus -  on tingitud aju põrutusest ja rabandusest võielektrišokist, kustutatakse primaarse mälu sisu, esialgu võib kaduda ka sekundaarsest mälust osa aga see võib osaliselt taastuda . tertsiaarne üldsiselt ei kahjustu.
  • Mälu täielik kadumine. Põhjuseks aju funktsionaalsed muutused ja seda iseloomustavad: 1. isiklike andmete, ka oma nime unustamine, 2. kõik elus õpitu on unustatud ning mälu ei taastu ka tuntud keskonnas, 3. täielik mälukaotus mineviku suhtes püsib ka siis kui infot on võimeline säilitama hästi.

    Vananemisprotsessid kesknärvisüsteemis


    Tervel vanal inimesel on normaalne aju verevarustus. veresoonte lupjumisel e ateroskleroosi korral on aju verevarustus häiritud. Sellest on tingitud ka erinevused intellektuaalsetes võimetes. Intellektuaalsete võimete säilimine on väga individuaalne. Vananedes tekivad närvisüsteemi talitluse häired. Tähelepanuvõime alaneb, unehäired, erinevate meeleelundite talitluse häirumine. Neid nähtusi seletatakse mediaatorite hulga muutustega sünapsides. DNA hulk ajus ei muutu, kuid DNA-sse kuhjuvad kahjustused ja nende parandamise aktiivsus väheneb.
  • Bioloogilised rütmid


    Kõikidel loomsetel organismidel toimuvad organite seisundis ja funktsioonides rütmilised muutused ja need on enamasti seotud maakera pöörlemise 24 tunnise intervalliga. Rütmide põhjuseks ei ole väliskeskonnas toimuvad muutused. Need tekivad organismisiseste protsesside mõjul. Perioodiliselt toimuvaid organismi talitluste rütme nim biloogiliseks kellaks. Tuntuim on ööpäeva rütm. Une ja ärkveloleku tsükkel: itta lennates ööpäeva tsükkel lüheneb, läände aga pikeneb. Ööpäeva rütm on pärilik, sest ta on füsioloogiline kohastumine keskonna muutustele.
  • Uni

    Selle füsioloogilisi põhjusi ei teata, kuid uni ei ole füüsilisest puhkamise ülesandega. Aju kui tervik ei puhka magamise ajal. Une ajal toimub ajau neuronite reorganiseerimine. Arvatakse,une ajal toimuvad protsessid aitavad kaasa päeval õpitu salvestamisel mällu.
  • Fundamentaalteadus ja rakendusteadus

    Fundamentaalteadus uurib objektide või nähtuste olemust ja nendega seotud seaduspärasusi. Selle aluseks on faktid, seadused, teooriad ja hüpoteesid.
    Rakendusteadused tegelevad teadmiste praktilise rakendamise, põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega.
    Bioloogia teadus jaguneb kaheks:
    1) Üldbioloogia tegeleb süvateaduslike uuringutega ( molekulaarbioloogia , geneetika ). Siia kuuluvad ka eribioloogilised teadused (zoobioloogia, botaanika)
    2) Rakendusbioloogia tegeleb bioloogia haruteaduste avastuste viimisega praktikasse.
  • Bioloogia seos teiste teadustega

    Seoseid on kahesuguseid:
    1) Teoreetiline, kus bioloogiat kasutatakse mõne teise fundamentaalteaduse poolt avastatud nähtuse seletamiseks (bioloogia side psühholoogia ja pedagoogiaga),et aidata selgitada ja teha mõistetavaks käitumise eri külgi. Kuid bioloogia kasutab  ??    uurimisala nähtuste seletamiseks ka teisi teadusi- matemaatika , füüsika, keemia.
    Nii tekivadki piirteadused ( biokeemia , biofüüsika- uurivad elusorganismis toimuvaid protsesse). N: rakuhingamine, fotosüntees.
    2) Rakenduslikbioloogia põhilised rakendusvaldkonnad:
    Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusel põhinevaid protsesse inimesele vajalike ainete loomiseks ning organismide sigivuse ja pärilikkuse muutmiseks.
    Biotehnoloogiale on lisandunud tehnilis-metemaatilised teadused.
    * Bioonika - eluslooduse eeskujude kasutamine tehnika ja tehnoloogia arendamisel.
    *Küberneetika - teadus juhtimisest ja sidest nii üksikus organismis kui ka ühiskonnas. Juhtimine põhinebki info vahetusel ja saadud info töötlemisel.
    Fundamentaal- ja rakendusteaduste vahelised seosed on vastastikulised. Seda toetab biomeditsiini teke ja areng, kus uusi bioloogia avastusi püütakse rakendada meditsiinis.
  • Rakendusbioloogia lähtekohad


    Lähtekohtadeks olid maaviljelus ja loomakasvatus ning vanaaja meditsiin . Inimestel oli kogunenud hulk tähelepanekuid taime- ja loomariikide omadustest ja vajadustest ja neist kujunesid välja teadmised. Vanimad jäljed taime- ja loomaliikide kodustamisest on 10 kuni 4 tuhat aastat tagasi Lähis -Idas. Kodustatud taime- ja loomaliikidest aretati sorte ja tõuge. See oli ebateadlik valik. Seetõttu saadi tulemused pika aja jooksul. Tänapäeval kasutatakse teaduslikult planeeritud valikuid , mis tagab kiirema tulemuse kuid mõlema valiku korral saadi tulemused. Toiduainete töötlemisel kasutati mikroorganisme kuigi ei teatud nende protsesside olemusest, bakteritest ega seentest midagi.
  • Meditsiini praktika


    Paleontoloogilised leiud kinnitavad, et juba ürginimesed viisid läbi kirurgilisi operatsioone. Paljusid haigusi raviti erinevate taimedega. Kõige enam uurisid organismi ehitust ja talitlust arstid. Nii kogunes bioloogiaalaseid teadmisi, mis viis 19. sajandi alguseks bioloogia kui iseseisva teadusharu tekkeni. 19. sajandis II poolel suutsid bioloogiaalased fundamentaalteadused toetada meditsiinilisi ja põllumajanduslikke arenguid. Suurim teadlane tollel ajal Louis Pasteur.
    Ta:
    * muutis arusaama elu tekkest ja bioloogiliste protsesside olemust
    * ta lõi marutõve vaktsiini ja avastas vaktsineerimise
    * selgitas käärimise aluse
    * selgitas tänapäeval kasutuses oleva pastöriseerimise mõiste
    Alexander Fleming avastas antibiootikumi e penitsilliini.
    Gregor Mendeli geeneetikaseadused tagasid palju soodsama tõuaretuse.
    Lühikõrreliste teraviljade (mais, riis, nisu) ja agrotehnika täiustumine 1960-70 aastatel suurendas oluliselt saagikust ning aitas leevendada näljahäda Aafrikas, Pakistanis ja Indias ning see on tuntud kui Roheline revolutsioon .
  • Bakterite pärmi- ja hallitusseente kasutamine biotehnoloogias


    Biotehnoloogia eelised on:
    • suur energiasäästlikus
    • jäätmevaba või loodusele kahjutuste jäätmete teke
    • odav tooraine
    Probleemid:
    • kasutatavad organismid on tundlikud keskonnategurite suhtes (temperatuur, niiskus)
    • kulub aega vastavate tüvede saamiseks
    Kasutatakse
    • ensüümide tootmisel - kasutatakse toiduainetööstuses, pesuvahendite tootmisel, taimekaitse vahendite tootmisel, mõnede vitamiinide tootmisel
    • antibiootikumide tootmisel (nt rohehallitus)
    • alkaloidide tootmisel - nt tungalteradest saadakse alkaloidi, mida kasutatakse migreeni ja Parkinsoni tõve raviks
    • funktsionaalse toit - osad komponendid mõjuvad tervisele hästi ( biojogurt , kefiir, tervisemuna)
    • bioplast - mõne kuuga lagunev plast

  • Inimese pärilikud, päriliku eelsoodumusega ja mittepärilikud haigused

  • Pärilikud haigused


    Võivad olla põhjustatud:
    1) Mutatsioonilisest muutlikusest. Nii ovo- kui ka spermatogeneesis võivad toimuda:
    * geenmutatsioonid- need on väikesed muutused DNA nukleotiidis.Selle tulemusena võivad tekkida uued alleelid . N: insuliini produktsioon . alleel - geeni erivorm. geen- DNA lõik mille järgi sünteesitakse üks RNA molekul .
    * kromosoommutatsioonid- seisnevad kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutustes. Need võivad põhjustada geeni regulatsiooni häireid, mis avalduvad organismi arenguhäiretes.
    * genoommutatsioonid - homoloogiliste kromosoomide arvu muutus. homoloogiline kromosoom- paariline kromosoom. N: Downi sündroom. 21. kromosoomi on kolm mitte kaks.
    Mutatsioonid on muutused geneetilises materjalis . Mutageenid on tegurid, mis põhjustavad mutatsioone.
    2) Kombinatiivne muutlikkus- kui lapse genotüüpi satuvad kokku retsessiivsed alleelid mõlemalt vanemalt, siis see määrab lapse pärilikku haiguse avaldumise (sest retsessiivne alleel avaldub ainult homosügootses olekus). Nendeks haigusteks on pärilik kurtus, lühinägelikkus, hemofiilia, daltonism .
    xh - retsessiivne, xH dominantne
    P      xHxh              x     xH  y
       xH    xh           xH          y
    I  xHxH      xHy       xHxh      xhy
  • Pärilike haiguste profülaktika


    1) Mutageenide vältimine- kahjulikud tegurid võivad mõjutada munarakke
    2) Sugulusabieludest hoidumine
    3) Sünnieelne diagnostika
  • Pärilike haiguste ravi


    * asendusravi - organismi viiakse puuduvaid ensüüme või hormoone. N: diabeedikud ensüümi.
    * dieetravi - kasutatakse pärilikke ainevahetuslike haiguste korral
    * kirurgiline ravi- kõrvaldatakse pärilikud väärarengud
    * geeniteraapia- defektne geen asendatakse terve geeniga
  • Päriliku eelsoodumusega haigused


    On kujunenud välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. Keskkonnategurid võivad soodustada või pidurdada päriliku eelsoodumusega haiguste teket. Sellisteks haigusteks on näiteks suhkruhaigus , kõrgvererõhutõbi, alkoholism , rasvtõbi, kopsuvähk ja teised vähkkasvajad. Vähkkasvajaid põhjustavad geeniregulatsioonihäireid. Valede geenide avaldumisel satuvad rakku valed valgud, mis ei täida rakule vajalikke funktsioone ja kaasneb tavaliselt rakkude piiramatu paljunemine. Oluline on profülaktika ja tervislikud eluviisid .
  • Mittepärilikud haigused


    Sõltuvad keskkonnast. Nakkushaigused on mittepärilikud, elundite ja elundkondade haigused. Loote väärarengud on tingitud last ootava naise haigustest või kahjulikest keskkonnateguritest.
    Kordamine
    1. Mis on fundamentaalsed ja mis rakendusteadused.
    2. mida uurib üldbio, ja rakendus bio
    3. mis on biotehnoloogia
    4, bioonika, küberneetika mis on
    5. millega tegeles lous pasteaur, aleksander fleming
    6. mis on antibiootikumid
    7. gregor mendel
    8. kus kasutatakse bakterid ja hallitusseened
    9. biotehnoloogia eelised ja probleemid
    10. meristeem paljundamine, ja miks tehakse
    11. mida saadakse hübidoomitehnoloogiaga
    12. mis on monokloonsed antikehad
    13. embrüosiirdamine, miks tehakse, kuidas toimub inimesel
    14. mis vahe on embrüonaal ja tuumkloonimisel
    15. mis vahe reproduktiivsel ja teraspeudilisel kloonimisel
    16. mis on tüvirakud ja kus kasutatakse.

  • Vasakule Paremale
    Bioloogia konspekt - 12 klass #1 Bioloogia konspekt - 12 klass #2 Bioloogia konspekt - 12 klass #3 Bioloogia konspekt - 12 klass #4 Bioloogia konspekt - 12 klass #5 Bioloogia konspekt - 12 klass #6 Bioloogia konspekt - 12 klass #7 Bioloogia konspekt - 12 klass #8 Bioloogia konspekt - 12 klass #9 Bioloogia konspekt - 12 klass #10 Bioloogia konspekt - 12 klass #11 Bioloogia konspekt - 12 klass #12 Bioloogia konspekt - 12 klass #13 Bioloogia konspekt - 12 klass #14 Bioloogia konspekt - 12 klass #15 Bioloogia konspekt - 12 klass #16 Bioloogia konspekt - 12 klass #17 Bioloogia konspekt - 12 klass #18 Bioloogia konspekt - 12 klass #19 Bioloogia konspekt - 12 klass #20 Bioloogia konspekt - 12 klass #21 Bioloogia konspekt - 12 klass #22 Bioloogia konspekt - 12 klass #23
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 469 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor annaabi2 Õppematerjali autor
    12. klassi esimene kursus

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    42
    doc

    Inimene kui tervikorganism

    Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused:  Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor.  Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist.  Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks.  Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust.  On iseloomulik mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. Järglasi saadakse aastaringselt.  Segatoiduline e omnivoor (taimne ja loomne toit). Toitu jahitakse, transporditakse, varutakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne tarvitamist.  Kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne. Ainult inimest iseloomustav näide märgisüsteemidele toetuva

    inimeseõpetus
    thumbnail
    7
    docx

    Inimene - asend loomariigis, üldiseloomustus, iseloomulikud tunnused

    Inimese süstemaatiline kuuluvus · Riik-Loomariik · Hõimkond- Keelikloomad · Klass-Imetajad · Selts-Primaadid · Sugukond- Inimlased (inimesed+ inimahvid) · Liik- tark inimene · Alamliik- Homo sapiens sapiens · Riik-Loomad, seened, taimed, bakterid, protistid Inimesele iseloomulikud tunnused · Suur ajumaht (1400 cm3),ajukoor kurruline · Püsisoojasus · Aeglane kehaline areng, neoteenia-kehalise arengu pidurdatus · Innaaja puudumine · Kahel jalal liikumine · Segatoiduline · Artikuleeritud kõne · Keerukas kultuuriline, sotsiaalne käitumine · Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism Rakk-väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Koed: Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju Kattekude e. Epiteelkude- rakud tihedalt koos, rakuvaheainet väga vähe. Li

    Bioloogia
    thumbnail
    5
    doc

    Inimene

    Enamik sünapse on keemilised. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet ­ mediaatorite ehk virgatsainet. Kui piisav hulk mediaatorit on difundeerunud teise raku retseptoritele, muutub selle raku seisund ­ rahuoleku rakus genereeritakse närviimpulss või vastupidi, aktiivses rakus pidurdab mediaator erutuse. Bioloogia kontrolltöö Villu Oluline osa närvikoe talitluses on neurogliial ­ rakkudel, mis ümbritsevad neuroneid. Need toetavad närvirakku ja kaitsevad neid ebasoovitavate ainete eest. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismi mõnd kindlat funtsiooni, mida ükski kude eraldivõetuna täita ei suuda. Elundkonna moodustavad ühistalitlusega elundid.

    Bioloogia
    thumbnail
    14
    docx

    Bioloogia arvestuse küsimused

    2.Geenide pärandumise seaduspärasuste kirjeldamine 3.Antibiootikumi- penitsiliin- masstootmine ja rakendamine bakteriaalsete haiguste raviks 4.James Watson ja Francis Crick avastavad DNa geneetilise sktruktuuri seaduspärasused 5.Esimene keharakkude(somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom 6.Esimese Trensgeense imetaja- hiire loomine 7.Turule lubatakse esimene GMO organism 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia- bioloogia avastuste rakendamine praktikas Biotehnoloogia-meetodite kogum, mille abil kasutatakse organismidele omaseid protsesse inimese huvides. 3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. -piimatooted (on leitud mitmesugused piima hapendamise viise) -ravimitööstus (antibiootikumide väljatöötlemine, peitsilliin) -biotõrje (taimekahjurite hävitamine toksiinidega või teiste organismidega)

    Bioloogia
    thumbnail
    9
    docx

    Bioloogia gümnaasiumile II - Inimese elundkonnad, kloonimine, kunstlik viljastamine, biotehnoloogia

    4) James Watson ja Francis Crick avastavad DNA geneetilise struktuuri seaduspärasused. 5) Esimene keharakkude (somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom. 6) Esimese transgeense imetaja - hiire, loomine. 7) Turule lubatakse esimene GMO organism. 8) Sünnib esimene tuumkloonimise teel saadud imetaja. 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia - bioloogia avastuste rakendamine praktikas Biotehnoloogia - rakendusbioloogia valdkond, me etodite kogum, mille abil kasutatakse organismidele omas eid protses s e inimes e huvides 3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. ravimitööstus - antibiootikumid põllumajandus - silo, väetised, biotõrje, GMO organismid jäätmemajandus - biogaa s, biopuhastid, biomuda, biolagunevad materjalid tööstus - maagipuhastus, biopesuvahendid

    Bioloogia
    thumbnail
    11
    doc

    Rakedusbioloogia ning biotehnoloogia. Inimese anatoomia

    raviks ( 1928) J. Watsoni ja F. Crick avastavad DNA geneetilise struktuuri seaduspärasused (1953) Esimene keharakkude (somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom ( 1965) Esimese transgeense imetaja, hiire, loomine (1981) Turule lubatakse esimene GMO organism (1994) Sünnib esimene tuumkloonimise teel saadud imetaja (1997) 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia ­ seisneb, bioloogia haruteaduse poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ja teostamises. Biotehnoloogia ­ bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. 3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. a) Toiduainetööstuses hapendatakse piimhappebakterite abil kurki, kapsast, piima. Juustusortides kasutatakse hallitusseeni.

    Bioloogia
    thumbnail
    3
    docx

    Ülevaade inimorganismi ehitusest

    Ülevaade inimorganismi ehitusest. *Rakk-kude-organd-elund-elundkond-organism. *Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude. Epiteelkude ehk kattekude: *Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu. *Piiritleb organeid *Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest *Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *Silelihaskude ja vöötlihaskude,

    Bioloogia
    thumbnail
    3
    doc

    Bioloogia- vananemine, treeningu füsioloogia, organismi talituse reguleerimine

    Vananemine Vananemisega muutub elundite ja elundkondade töö ebaefektiivseks Põhjused: 1)Pärilikkus (geneetiline kell) Telomeerid (kromosoomi otsad) lühenevad iga raku jagunemisega, kuni rakud kaotavad pooldumisvõime ja ei toimu enam rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2)Keskkonnategurid Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae), Kopsumahu vähenemine, Südame löögimahu vähenemine, Neerude töövõime vähenemine, Seedehäired, Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine, Termoregulatsiooni häired, Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel, Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrenemine, Naha elasts

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (9)

    arsnova profiilipilt
    arsnova: 10 punkti eest probably parim, mis on. Ainult, et sõna on antiDiuereetiline, mitte -Kiureetiline ;) muidu kõik tips tops
    18:37 30-11-2009
    caramelll profiilipilt
    caramelll: uhke, üsna mahukas, seletab palju mõisteid lahti (elundkonnad jms), kuigi kirjapilt on kohati segane

    20:27 12-04-2011
    LyAnn profiilipilt
    LyAnn: Väga hea materjal.

    Täpselt minu ainekava järgi tehtud ;)
    00:07 19-10-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun