Inimese närvisüsteem (0)

Inimene
Närvisüsteem

• Närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist.
  

Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju , mis juhivad kogu organismi tegevust.
Piirdenärvisüsteemi (PNS) moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju.
Neuron
KNS-i närvirakukehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine .
PNS-i närvirakukehad asuvad närvisõlmedes ja närvipõimikutes.
Neuriidid moodustavad aju valgeaine ja PNS-i närvid.
Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse.
Müeliinkest- ümbritseb neuriiti, kaitseb ja kiirendab närviimpulsi levikut.
Närv-Närvikiudude kimbud (neuriidid ja neurogliiarakud) koos sidekoe ja veresoontega.
Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid – närviimpulsid (kuni 100 m/sek).
Signaali ülekanne närvirakkudes
Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, see tuleneb lahuse ioonilisest koostisest – tekib pinge - puhkepotentsiaal .
Sünaps
Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab erutuse üleminekut ühelt neuronilt teisele. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised.
Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber.
Igas sünapsis saab erutus liikuda vaid ühes suunas.
Transmitter ehk virgatsaine
Keemilises sünapsis asuvad põiekesed, mis sisaldavad transmitterit.
Erutusimpulsi saabumisel vabaneb transmitter ja rakus tekib kas erutus või pidurdus.
Dopamiin – mõnutunne (sh sõltuvuse kujunemine), emotsioonid , motivatsioon .
Adrenaliin – kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset
Serotoniin – meeleolu, söögiisu, uni.
Atsetüülkoliini – skeletilihaste kokkutõmme.
Glutamiinhape, tauriin,
norepinefriin, noradrenaliin ,
Melatoniin jpt.
Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu.
Retseptorid paiknevad: nahal, nahaaluses koes, liigestes, organismi sisekeskkonnas, (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne).
Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju.
Refleksikaar
1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine , kodeerimine , salvestamine )
2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas)
3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs)
4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse)
5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib)
Refleksid
Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks.
(pupillide ahenemine )
Tingitud: Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid.
Peaaju
Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust.
Suuraju , väikeaaju, vaheaju , keskaju , piklikaju .
Mäluhäired:
Mäluhäiretega on tegemist siis, kui nende tõttu inimene ei tule toime igapäeva tegemistes (ei mäleta äsja kuuldud vestluse temaatikat , ei suuda iseseisvalt toime tulla jm)
Mäluhäireid võivad tekitada: peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon, hormoonid.
Täielik mälukaotus ( amneesia )
Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia):
See võib tekkida palaviku ajal.
Vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia): See võib tekkida alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse sälguliselt.
• Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu!
Mälu aitab säilitada:
vaimne ja füüsiline aktiivsus;
hea kopsu funktsioneerimine;
Soovitused:
piisavalt magada ;
piirata alkoholi kasutamist;
ravida kroonilist stressi;
ravida kõrgenenud vererõhku;
veenduda, kas pidevalt kasutatavad ravimid ei põhjusta mälu häireid.
Seljaaju
Ülesanne: vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi).
Humoraalne regulatsioon
Hormoonid toimivad aeglasemalt, kuid mõju on pikemaajalisem kui närvidel.
Hormoonide sisaldus veres on mõõdetav vaid milligrammides.
Hormoone toodavad sisenõrenäärmete rakud , mis väljutavad need vereringlusse.
Hormooni toimeaeg on piiratud, sest ta lagundatakse.
Hormoon toimib ainult neile rakkudele, millel on seda hormooni äratundvad retseptorid.
Homoöstaas inimesel

• Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskonnas toimuvatest muutustest.
  

Energiabilanss
Veebilanss
Vereringe (ph, soolad , glükoos)
Eritamine
Termoregulatsioon
Veresuhkur
Kui veres on glükoosi vähe oleme väsinud ja võime minestada.
Kõhunääre ehk pankreas eritab:

Insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur.

Glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükogeeni lagundama.
Koos reguleerivad vere glükoosi sialdust.
Vereringe:
Südame tööd mõjutab:

Hingamisgaaside sisaldus veres

Jäsemete liigutamine

Vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb)

Adrenaliin - stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk.

Noradrenaliin tekitab viha.
Gkükoos satub verre:
•Toidus sisalduvate süsivesikutega
• Varuaine glükogeeni lagundamisel
• Glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest (nälgimisel)
Glükoosi saab nt taimsetest toitudest tärklise ja tselluloosi (inimene ei suuda seedida) kujul ning lihast glükogeeni kaudu.
Suhkruhaigus
Suhkruhaigus ehk diabeet on põhjustatud kõhunäärme insuliini tootmise puudulikkusest.
Suhkruhaigus võib põhjustada:
• Verevarustusehäireid
• Silmade kahjustusi
• Neerude kahjustusi
• Infarkt (süda), insult (aju)
Normaalne veresuhkru tase on 3,5-5,5 mmol/l.
Energiabilanss
Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus.
positiivne - üleliigsed toitained säilitatakse rasvana.
negatiivne - lagundatakse keha varuaineid
Hingamine
Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele.
Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres.
Sissehingamisel:
kokkutõmbuvad lihased tõstavad roided üle
diafragma ( vahelihas ) lameneb ja rindkere suureneb
õhk liigub kopsudesse
Väljahingamisel:
roided langetuvad
diafragma kumerdub
rindkere maht väheneb
kopsusisene rõhk tõuseb
osa kopsudes olevast õhust surutakse välja
Hingamise etapid:
1.Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine -kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi (CO2).
2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel.
3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega.
4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel.
5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes.
Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ja rindkere seesmise pinna vahele jääb kapillaarne ruum nn pleuraõõs, mis on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 – 20 ml).
Pleuraõõnes on negatiivne rõhk, mis süveneb sissehingamisel ja vähened väljahingamisel.
Maksa ülesanded: Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide.
Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen ), loote punaste vereliblede tootmine.
Talletab varuaineid: vitamiinid (A; B), suhkruvarud (glükogeen).
Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid .
Lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone!
Maksahaigused:
Maksapõletik ehk A- hepatiit Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks.
Maksatsirroos ehk maksa sidekoestumine Alkoholi ja keemiliste toidulisandite liigsel tarbimisel võivad maksarakud hukkuda.
Adrenaliin aitab meid hoida erksana ja tegutsemisvalmis
kiireneb südametöö, hingamine, higistamine .
Kui pinge langeb hormoonid lagunevad.
Adrenaliini vähenemine veres põhjustab õhtul väsimust. Sügava une ajal on adrenaliini tase kõige madalam.
Veesisaldus inimorganismis
Rakusisene ja rakuväline vesi
Rakusisene vesi (67%) Vereplasma (8%) Rakkudevaheline keskkond (25 %)
Kui organismi veesisaldus langeb: 5% tunneme janu
20% sureme
Janutunne – on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. Janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas.
Erituselundid
Erituselunditeks on neerud , kopsud ja nahk.
Põhiliselt vabaneme üleliigsest veest urineerides – uriini moodustumine algab verest.
Veri - neerud - kusejuha - põis -sulgurlihas - kusiti
Neeru funktsionaalseks ühikuks on nefron , neid on väga palju – mõlemas neerus umbes miljon.
Nefron kujutab endast pikka peenikest toru, mille ühes otsas on neerukehake.
Veresoonte kapillaaridest filtreerub vesi koos lahustunud jääkainetega väänilistesse neerutorukestesse.
Seejärel filtreeruvad verre tagasi kõik need ained mida organism vajab.
Neerud
– on võimelised organismile vajalikud ained tagasi saatma .
Need valgud , mida organism rakkude ehitusmaterjaliks ei vaja , lõhustatakse maksas ja muundatakse kusiaineks.
Veri viib vee ja kusiaine neerudesse (Iga päev läbib neeru ligi 1000 liitrit verd).
Kui veri liigub läbi neerude, siirdub kusiaine verest uriini.
Filtreeritud vereplasmast imenduvad suhkur, osa sooli ja peaaegu kogu vesi tagasi vereringesse.
Neerude kaudu erituva vee hulka kontrollib ajuripatsi poolt toodetav hormoon .
Termoregulatsioon
Kehatemperatuuri konstantsus eeldab soojusproduktsiooni ja soojuse äraandmise võrdsust pikema ajavahemiku jooksul ehk teisiti öeldes tasakaalustatud soojusbilanssi.
Soojuse äraandmine:
Soojuse äraandmine organismist toimub peamiselt naha ja hingamisteede kaudu.
• Nahka ja nahaalust kudet iseloomustavad isoleerivad omadused, mis aitavad säilitada kehatemperatuuri jahedas keskkonnas.
• Naha verevarustus on organiseeritud nii, et see võimaldab (~ 8 korda) muuta soojuse äraandmist ümbritsevasse keskkonda.
• Hingamisteedest antakse soojust ära vee aurumisega, samuti jahutab sissehingatav külm õhk ümbritsevaid kudesid.
Soojuse äraandmiseks on 4 võimalust:soojuskiirgus ehk radiatsioon , konduktsioon, konvektsioon , aurumine ehk evaporatsioon .
Soojuskiirgus on omane kõikidele kehadele , kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele.
Konduktsioon- Soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest.
Konvektsioon- Soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Tuulega suureneb soojuse äraandmine tugevalt.
Aurumine- Evaporatsioon ehk vee aurumine naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt.
Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetus soojuskiirguse, konduktsiooni ja konvektsiooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise viisiks osutub evaporatsioon.
Inimese kehatemperatuur
Inimene kuulub püsisoojaste hulka, ning keha keskmine temperatuur on 37°C.
Piirkonniti esinevad kehatemperatuuri erinevused:
Kehatüves on temperatuur enam-vähem 37°C.
Jalalabas 27-28 °C.
Esinevad ka kehatemperatuuri perioodilised kõikumised:
Ööpäevased kõikumised – madalaim varahommikul, kõrgeim pärastlõunal.
Menstruaaltsükliga seotud kõikumised - kehatemperatuur tõuseb 0,3-0,6°C peale ovulatsiooni.
Kui kehatemperatuuri on vaja langetada: Organism on sattunud sooja keskkonda.
1. Naha veresoonte laienemine.
2. Higistamine, mis muutub eriti intensiivseks siis, kui kehatemperatuur ületab 37°C.
3. Soojustekke pärssimine.
Inimese kehatemperatuuri reguleerib hüpotalamus, mis mõõdab vere temperatuuri.
Kui kehatemperatuuri on vaja tõsta:
Organism on sattunud külma keskkonda.
1.Naha veresoonte ahenemine;
2. Soojustekke suurenemine, selleks on 3 erinevat teed:
KNS poolt indutseeritud lihasvärin.
Metaboolsete soojustekkeprotsesside (nn. keemilise termoregulatsiooni) aktivatsioon .
Türoksiinist tingitud pikemaajaline soojusproduktsiooni suurenemine.
Imikutel ja talisuplejatel hoiab sooja pruun rasvkude.
Hüpotermia - alajahtumine, kui kehatemperatuur langeb alla 35°C. Hüpertermia ehk päikesepiste – Kui palavas keskkonnas organism ei suuda enam stabiilset kehatemperatuuri hoida.