( joonis) Mälu Meie aju salvestab ainult väikese osa meile saabunud informatsioonist. Tehakse vahet lühi- ja püsimälul. Lühimälus leiduv informatsioon unustatakse kiiresti kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes. Mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Lähtudes informatsiooni töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks. Püsimälu jaotatakse aga sekundaarseks mäluks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa sellest informatsioonist kantakse üle primaarsesse mällu ja sealt edasi sekundaarsesse mällu. Siin see säilib pikema aja jooksul ja on kasutatav meenutamiseks. Ülekannet pimaarsest mälust sekundaarsesse mällu kergendab harjutamine ja informatsiooni kordamine.
Unustamine kaitseb info liia eest, mis võib olla meile sama kahjulik kui õppimisvõime või mälu puudulikus. Eristatakse püsimälu ja lühimälu. Lühimälu jätab hetkeks meelde näiteks telefoninumbri ja kui seda sisse ei harjutata ei jää see püsima püsimällu. Püsimälu kättesaadav pikema aja möödudes ja kasutamisega muutub mälujälg tugevamaks Lühimälu jagatakse sensoorseks (<1s) ja primaarseks mäluks (sekundid). Püsimälu jagatakse sekundaarseks (minutid-aastad) ja tertsiaarseks mäluks (püsiv). SENSOORNE Sensoorses mälus sorteeritakse ja kodeeritakse signaalid sõnaliselt edasiseks salvestuseks. Unustamine algab kohe. Sensoorne Püsimälu 1. Verbaalselt 2. Mitteverbaalselt (oluline loomadel, väikelastel; info, mida ei saa sõnaliselt kodeerida) PRIMAARNE · Kantakse ajutiselt sõnaline kodeeritud informatsioon.
püsimällu ei kanta. Püsimälu põhineb arvatavasti kestval strukturaalsel või keemilisel sünaptiliste ühenduste loomisel, mis on seotud valguliste ainete sünteesiga. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes. Mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Lähtudes informatsiooni töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks. Püsimälu jaotatakse aga sekundaarseks mäluks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse millisekunditeks sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa sellest informatsioonist kantakse üle primaarsesse, sealt edasi sekundaarsesse mällu. Primaarses mälus salvestatakse informatsioon ajalises järjestuses, unustamine toimub salvestatud teabe asendamisel uuega. Primaarse mälu mahu tõttu on selle kestus lühike (sekundid). Sekundaarses mälus säilib informatsioon pikema aja
Inimkond on oma olemuselt auahne ja seetõttu pidevalt püüelnud täiendavate teadmiste poole. Informatsioon seab eelisseisundisse eelkõige selle kasutaja, nii on võimalik saavutada teiste üle teatav mõjujõud. Klassikaline näide info ja võimu seotusest on IV sajandil asutatud Aleksandria raamatukogu, mille eesmärk oli koondada ühte kohta kogu tsivilisatsiooni tekstid. Enamik neist jäi laiemale avalikkusele peidetuks. Nüüdisajal on ühiskonna mäluks nimetatud raamatukogud enamasti soovijatele avatud, ent faktide varjamine pole endiselt kuhugi kadunud. Teadmised on võim ja see tagab ellujäämise. Inimesed ihkavad jõupositsiooni, nii on ka infost saanud kapital. Mida salajasem teave, seda väärtuslikum see on, sest unikaalset kaupa on masstoodangust tunduvalt lihtsam müüa. Ühiskonnaliikmetele meeldib, kui neil on midagi, mida teistel pole. Seega on informatsioon üks peamine manipuleerimisvahend ja ajend. Tundub
töö olla vaevaline ning katkendlik. Arvuti effektiivsust ning kiirust määravad mitmed komponendid kuid kõige tähtsamad on protsessor ning põhimälu (RAM). Protsessori taktsagedus määrab millise kiirusega protsessor ülessandeid täidab. Joonestus/cad programmide jaoks oleks sobilik 2-3 Gigahertsine mis võimaldab juba töötada suuremate graafiliste programmidega. Koostöös protsessoriga vastutab RAM selle eest, kui kiiresti suudab arvuti tööd teha. RAM on arvuti mäluks, kuhu salvestub kogu vajalik info arvuti töötamiseks. See sisaldab kõiki neid otsuseid ja järelpärimisi, millega peaks protsessor tegelema Kõige levinum võrgutopoloogia mida kasutada oleks tähtvõrk. Kus kõik terminalid on ühendatud keskse arvuti, kommunaatori või jaoturiga. Ül 2. Poes saadaolevale DVD-R toorikule saab salvestada 4,7gb infot. See teeb kokku 2737948.4 lehekülge MS WORD-i teksti kui 1lehekülg on 18KB. Ül 3. 8-süst. 2-süst. Näited:
aeroobset treeningut. Vananevatel inimestel toimub aju atroofia (kokkutõmbumine) ja mälufunktsioon nõrgeneb. Füüsiliselt aktiivsed inimesed suudavad mitteaktiivsete inimestega võrreldes sooritada paremini teste, mis nõuavad loogilist mõtlemist, mälu tööd, sõnavara õppimist ja kiiret reaktsiooni. Kuidas intensiivne füüsiline aktiivsus sellise positiivse efekti annab? Hippokampuses (aju osa, mis on väga oluline õppimiseks ja heaks mäluks) toimub tänu treeningule tugev neuronite (ajurakkude) juurdekasv. Hea toitumine ja füüsiline aktiivsus koos annavad sellele veel eriti tugeva sünergilise mõju, sest toitumine mõjutab seda, kuidas need ajurakud töötavad. Kuidas rohkem liikuda? Ma arvan, et peaaegu kõigil on kasulikum füüsiliselt aktiivsemad olla ning leida oma päevas võimalikult palju hetki, mil oma keha liigutada. Mõned head ideed, kuidas rohkem liikuda: · Jaluta metsas ja kuula samal ajal midagi
puhul. Teadlased on mitmete uuringutega tõestanud, et inimese ajus on olemas mitu mälusüsteemi, mis on omakorda seotud aju eri osadega. Mälusüsteemide rohkus tagab selle, et kui inimese mingisugune ajupiirkond kahjustada saab, siis eiole ta täielikult mälust ilma, vaid tema üks mälusüsteemidest on kas ajutiselt või pöördumatult rivist väljas. Kõige vanem mäluliikide eristus pärineb 19. sajandist, selle alusel jaotatakse mälu lühimäluks ja pikaajaliseks mäluks. Tänapäeval on viimase 30 aasta uuringute põhjal veel avastatud, et eristatada võiks ka semantilist, episoodilist, protseduurilist ning eksplitsiitset mälu ja implitsiitset mälu. Lühimälus püsib materjal väga lühikest aega, mõnest sekundist, kuni poole minutini, ja selle maht on samuti väga väike, umbes 9-10 ühikut. Materjali püsimist lühimälus, mõjutab uue materjali juurdevool. Lühimälu töötab erinevatel inimestel erinevalt, mõnel paremini, teistel halvemini
Uurime mis erinevused on sensoorse-, lühiajalise- ja pikaajalise mälu vahel. Sensoorses mälus püsib informatsioon väga lühikest aega. Sensoorse mälu ülesanne on võimaldada informatsiooni vastuvõtmist, märkamist ja sisenemist lühiajalisse mällu kuid mälu selle osa toimimiseta ununeksid sündmused kohe. ( Kiis 2013) Tulving ( 2002 : 96 ) väidab, et sensoorset mälu jagatakse veel ikooniliseks mäluks ja kajamäluks. Ikoonilist mälu seostatakse nägemise teel saadud informatsiooniga. Info kadu toimub sekundi murdosa jooksul . ( Tulving 2002 : 96 ) Kajamälu seostatakse kuulmise teel saadud informatsiooniga. Info kadu toimub paari sekundi jooksul. ( Tulving 2002 : 96) Lühiajaline mälu suudab hoida vaid piiratud hulga informatsiooni ja jäädvustab selle lühikeseks ajaks, kuid aktiivse kordamise abil on võimalik seda pikendada. Kuna meeles püsib
igas olukorras ja vahetpidamatta. Kui meie immuunsüsteem ei töötaks või puuduks üldse ei oleks meil midagi, mis meid kõikide pisikute eest kaitseks. Immuunsüsteemil on ka võime mäletada kõiki haigustekitajaid, millega me oleme nakatanud, nii et kui peaksime mõnega neist uuesti kokku puutuma, ei jää me enam haigeks. Seda nimetatakse Immunoloogiliseks mäluks. Immuunsüsteem koosneb spetsialiseerunud rakkudest, mida nimetatakse immuunrakkudeks. Üheks osaks meie immuunsüsteemist on veri ning seal sees olevad valged verelibled. Immuunsüsteemis on mitmesuguseid rakke. Neutrofiil, mis kaitseb pisikute eest, mis tahavad kehasse tungida läbi nahal olevate haavade. Makrofaag, mis hävitab haigustekitajaid otseselt. Need asuvad kopsudes, maksas, nahas ja sooltes
erinevas ajuosas vrdl semantilisest mälust meenutamisega Teadvustatuse tase: eksplitsiitne ja implitsiitne mälu Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. On aga ka võimalik, et mälus olev materjal aitab edukamalt tegevusi sooritada nii, et inimene ise teagi, et eelnev kogemus on teda abistanud. Võib nimet.ka varjatud mäluks. ·Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälussteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on ka implitsiitse mälu üks vorm.·Implitsiitse mälu erivorm on praimimine ehk praiming (priming) - mingi eelnevalt nähtu v kuuldu vm mõju järgneva tegevuse (nt ka mälutesti) edukusele, ilma, et inimene seda ise teadvustaks! Testides kasutatakse kõige enam lünksõnade ja lõpetamata sõnade teste (tuleb
või kokku pannud oma kätega. Omandamisel peaks koguaeg pliiats käes olema. Segatüüpi mälu: Sellist mälu esineb enamikul inimestel ja tähendab ,et ühtviisi jääb meelde nii kuuldu ,nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal tuleks kasutada kõiki eespool mainitud võtteid . Mäluliigitamised tunnuste järgi Esmane mäluliigitussüsteem jaguneb pikaajaliseks ja lühiajaliseks mäluks .Lühimälus püsib tajutud materjal lühikest aega ja selle maht on piiratud. Selle mälu omandamine sõltub omakorda tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Pikaajalise mälu maht võib olla piiramatu. Teine mäluliigitussüsteemide eristus põhineb sellel ,millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Endel Tulving 1970.aastatel oli esimene ,kes leidis idee ,et tuleks eristada kolm mälusüsteemi :semantilist , episoodilist ja protseduurilist
„Mis aastal Sa sündinud oled?“; SEMANTILINE „Mis juhtus 24. veebruaril 1918?“; SEMANTILINE „Mida Sa eelmisel reedeltegid?“; EPISOODILINE „Kes on Andrus Vaarik?“; SEMANTILINE „Mis toimus eelmisel nädalal seriaalis EPISOODILINE “Su nägu kõlab tuttavalt” (või muus parajasti käimas hooajasaates)? EPISOODILINE 6. Mälu struktuur – implitsiitne ja eksplitsiitne mälu. Miks neid eristatakse? •Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusűsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on ka implitsiitse mälu üks vorm Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks
Info jääb meelde sõnalisel kujul, engramm e mälujälg a) sensoorne mälu, kus info sorteeritakse ja kodeeritakse vähem kui 1 sekundi jooksul edasisaatmiseks b) lühiajalisse mällu/töömällu, kus salvestatakse sõnaliselt kodeeritud info ajalises järgnevuses. Kestus < 30 sek, maht 5-9 infoühikut, unustamine toimub kiiresti seoses pideva uue info lisandumisega c) pikaajaline mälu/püsimälu. Piiramatu mahuga, salvestab igat liiki informatsiooni. Jaguneb protseduuriliseks mäluks (selgeksõpitud tegevused, nt kirjutamine, lugemine, omandatakse harjutamise teel), semantiliseks mäluks (talletab fakte ja teadmisi, nt rohi on roheline, omandatakse nt raamatuid lugedes) ja episoodiliseks mäluks (inimese endaga seostuv info, nt mida eile tegin). Tulving, E. 'Mälu'. Tartu Ülikooli Kirjastus 2007 Allik, J. & Tulving, E. 'Ajas rändamine ja kronesteesia' Mõtlemine: kogu vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning
teadvuses käepärasena, aktualiseerituna. Tähelepanu suunamisega sensoorse mälu materjalile või püsimälust aktualiseeritud infole tuuakse vajalik osa sellest üle lühimällu, et kasutada seda hetkel vajalikus tegevuses ja/või (taas) suunata püsimällu. Aktiivset osa 10 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 243-244 11 Bachmann ja Maruste nime ka ülilühiajaliseks mäluks 12 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 244-245. 13 Bachmann, Talis, Maruste, Rait. Psühholoogia alused. Tallinn, Tea, 2001. Lk 188. 7 materjali lühimälus püsimises etendavad pidevad sisekõnes kordamised. Lühimälu on n-ö taktikaline mälu. Ta mehhanismiks on püsimälu tunnetusühikute valikuline aktivatsioon."14
A järgi on loomulikud asjad need, milles eneses on liikumise/muutumise allikas; kunstlik on asi, mis liigub/muutub välise jõu mõjul. A järgi on 4 seletamise viisi: materiaalne põhjus (materjal), formaalpõhjus (olemus), tegevpõhjus (väline jõud), sihtpõhjus (eesmärk). Aristotelese eetika põhimõisted on õnn ja loomutäius. BACON Elas 16- 17 sajand Inglise filosoof Teosed: Uus organ Baconi arvates lähtuvad teadmised ilmustusest või meelelisest kogemusest. Jagas teadmised mäluks, aruks ja kujutlusvõimeks. Koopaiidolid- mida me kogeme, mõjutab meie arusaamu ( kolme kala näide). Turuiiodlid: arutlusel puudub tähendus kui kasutame termineid millel puudub tähendus või mida me lihtsalt ei tea. Teatriiidolid: meeldima hakanud seisukohad hakkavadm eeldima ( horoskoop). Baconi arvates on kolme liiki teadlasi: Empiirikud: nagu sipelgad Dogmaatikud: nagu ämblikud Empiristid: nagu mesilased Saadud andmed tuleb panna avastustabelisse. Selle abil teeme me üldistusi.
turvaline, eriti kuulsatel inimestel nagu Freud. Ta suri suhteliselt ruttu pärast seda vähki, mida ta juba viimased 20 aastat oli põdenud. Teooriad Freud külle ei leiutanud ideed teadlikust ja alateadlikust meelest, kuid kindlasti tegi selle idee populaarseks. Teadlik meel (conscious mind) on see mida sa iga hetk suudad teadvustada, hetke tunded, mälestused, mõtted, fantaasiad ja mida iganes veel. Teadlikusega on tihedalt seotud eelteadlikus (preconscious), mida tänapäeval ehk mäluks kutsutakse. Mõtted mida sa parajasti just ei mõtle, kuid mille peale mõtlemine ei ole raske ja mida sa lihtsalt meelde võid tuletada. Keegi ei vaielnud sellise jaotuse vastu, kuid Freud väitis, et see on vaid aju väiksem osa. Enamus ajust on alateadvus (unconscious). Siia hulka kuuluvad kõik need osad mille peale ei saa lihtsalt mõelda. Asjad mis pole meie teadvusele lihtsalt kätte saadavad tihti tegelikult
Lühimälus leiduv info; N: saatekavast vaadatud teleprogrammi algusaeg või telefoninumber unustatakse kiiresti, kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälus püsib see ka pärast pikema aja möödumist kättesaadavana, selle info poolt vormitud mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Eri tüüpi info töödeldakse ajus erinevalt. Lähtudes info töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks ning püsimälu sekundaarseks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditest saabunud signaalid salvestatakse esmalt mõnesajaks millisekundiks sensoorsesse mällu, kus nad sorteeritakse ja kodeeritakse sõnaliselt edasiseks salvestuseks. Sensoorses mälus eraldatakse sensoorsetest signaalidest kõige olulisemad tunnused. Unustamine algab sensoorses mälus kohe pärast signaali vastuvõtmist. Lisaks
infi vahetult sisenditesse antud kujule ja vastuidi. Reverssiivne - A>B, siis G=1, kui L=G=0, siis arvuti komponentidele, leidma signaalidega. 2) sünkroonsed - nihkeregister, mis suudab nihet A=B uue käsu aadressi ning Kui trigeri oleku muutmine nii paremale kui vasakule. Ilma 11.Mälud: Mäluks nim. salvestama selle toimub kasvõi ühe sisendi kaudu nihketa ehk rööpregistrisse informatsiooni salvestamiseks aadressiregistrisse. Järgmise käsu täiendava sünkroniseerimis salvestatakse info rööpkoodis, n- (kirjutamiseks), säilitamiseks ja täitmisel kordub kõik enam- signaali abil, nim. trigerit kohalise arvu jaoks n-trigerit
Alamate tasemete mälud on sagedamini aeglasemad, suuremad ja üldiselt säilmälud. Kõrgema taseme mälud on registrid, protsessori vahemälu ja täiendav vahemälu ja alama taseme mäludeks on põhimälu ja massmälu. Kõrgema taseme mälus tuleb hoida andmeid, mis on vajalikud jooksva töö tegemiseks ja ülejäänud andmed püütakse hoida alama taseme mälus. Arvuti mälu jaguneb suvapöördusmäluks (RAM) ja jadapöördusmäluks. Viimane jaguneb magnet- ja optiliseks mäluks. Magnetmälu jaguneb säilivaks mullmäluks, floppy-ks, kõvakettaks, magnetkettaks ja lindiks. Optilised mälud on CD-ROM, CDR, CD-RW, DVD, magnetoptiline ja holograafiline. Suvapöördusmälu e. RAM jaguneb pooljuhtmäluks ja magnetmäluks, mis jaguneb ferriitmäluks. Pooljuhtmälu jaguneb mittesäilivaks ja säilivaks mäluks. Mittesäilivad mälud on staatiline RAM ja dünaamiline RAM, säilivad mälud on ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja FlashEPROM. Suvapöördusmälu RAM 1) Pooljuhtmälu 1
1 1 0 1 1 1 0 0 _ __ _ 1 1 0 1 0 1 0 0 G= a b + a b b +a a b Jne. 10. MÄLUD (muutmälud, püsimälud, staatilised, dünaamilised, suva- ja jadapöördusega, pinumälu jne.). Mäluks nim. informatsiooni salvestamiseks (kirjutamiseks), säilitamiseks ja lugemiseks ettenähtud seadmeid. Mälu poole pöördumise aeg mikrosekundites. Mälusid liigitatakse sõltuvalt tööpõhimõttest ning kasutusviisist. MÄLUD / MUUTMÄLU PÜSIMÄLU RAM ROM / /
Konfiguratsioonimälu asub otse emaplaadil ja ta on ehitatud CMOS (Complementary Metal-Oxide Semiconductors) transistoride baasil. Info säilimiseks sellises mälus on vajalik katkematu elektritoide. Kuna CMOS mälu ei nõua tugevat voolu, sobib vooluallikaks akumulaatorpatarei, mis paigutatakse emaplaadile. Konfiguratsioonimälus hoitakse teavet arvuti ja tema lisaseadmete (kõvaketta ja disketiseadmete tüübid, parool jne.) kohta. Konfiguratsioonimälu nimetatakse ka Setup mäluks, sest nende parameetrite lugemiseks ja muutmiseks on BIOS-is eriprogramm SETUP, mille abil kirjutatakse konfiguratsioonimällu info uue arvuti kasutuselevõtul. Konfiguratsioonimälu ja akumulaatorpatarei abil töötab arvuti sisemine kell RTC (Real Time Clock). Info säilib CMOS mälus ja arvuti sisemine kell käib edasi ka arvuti väljalülitamisel tänu akumulaatorile. Kui akutoites tekib katkestus, siis info hävib ja sisselülitamisel on arvuti unustanud kõik eelpoolloetletu. 1
oluline etapp looteeas – osa antikehi saadakse emalt kaasa B-rakud valmivad luuüdis Immunokompetentsus – õigus antigeene hävitada Mälu: vaja kokku puutuda patogeeniga antikehad kogunevad (10 päeva) ja organism terveneb (2-3 nädalat) tekib "mälupilt" järgmine infektsioon kestab lühemalt ja vastureaktsioon on kiirem (2-3 päeva) ning ulatuslikum Mäluks on B rakud B ja T rakud paigutuvad lümfisõlmedesse-põrna ja lümfisüsteemi- sinna kus kokkupuude antigeenidega on kõige tõenäolisem Lümfisõlmede suurimad kogumid on liigeste, kopsude, soolestiku läheduses immonoloogilise informatsiooni kandja tuleb, sellise lümfotsüüdini, kus on võimalik paljuneda ja hakkab tootma antikehasid- see on immuunreaktsioon Immuunsus: Aktiivne: loomulikult omastatud- haiguse kadu
vähendamiseks aadressi sisestamist mällu kahes järgus: algul mälumaatriksi rea-aadressid (see fikseeritakse erilise signaaliga RAS- Row Address Strobe) ja seejärel veeruaadressid (fikseeritakse signaaliga CAS- Column Addres Strobe). Püsimälu (ROM) ja selle mitmesugused teisendid leiavad arvutisüsteemides kasutamist peamiselt fikseeritud programmide talletamiseks. Tuntud selletaoliseks mäluks on BIOS-ROM, kus säilitatakse IBM-tüüpi personaalarvuti neid programme, mis juhivad arvuti algkäivitust ja tema peamisi sisend-väljundoperatsioone. Kui varem kasutati fikseeritud programmide salvestamiseks palju maskprogrammeeritud mälusid, mida töö ajal enam muuta pole võimalik, siis hiljem on kasutusele tulnud ühe- või mitmekordselt ümberprogrammeeritavad püsimälud, mis säilitavad oma sisu ka peale toite väljalülitamist (säilmälud). Nende
matemaatiliselt. Seejuures on vaja mõista, et loogiline 0 on ka info. 1 bitt kõige väiksem infoühik, kahendarvukoht. Biti olekud on 0 või 1. Elektrotehnikas vastab ühele bitile elektriahela olek: elektrivool on olemas (lüliti on sisse lülitatud) või elektrivoolu ei ole (lüliti on välja lülitatud). Elektroonikas vastab ühele bitile pooljuhtmälu pesa ehk triger, millel on ainult kaks olekut. Pooljuhtmälu jaguneb mittesäilivaks ja säilivaks mäluks. Mittesäilivad mälud on staatiline RAM ja dünaamiline RAM, säilivad mälud on ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja FlashEPROM. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu. Pinumälu First In Last Out Käsud Push & Pop, mis viivad kirjutamise-lugemise viidad ühe võrra edasi-tagasi. Realiseeritud nihkeregistrite põhimõttel Puhvermälu First In First Out reversiivne nihkeregister, kirjutatakse ühest otsast, loetakse teisest otsast.
70. Mis on multipleksor? Multipleksor : Multipleksor on andmeselektor. Mitmest andmesisendist (2 n) valitakse n juhtsisenditega välja üks, ning edastatakse see väljundisse. Multipleksorite süsteemil saab piisava arvu sisendite korral realiseerida mistahes Boole'i funktsiooni. Laiendamiseks nimetatakse multipleksorite hierarhia tekitamist, milles iga järk multipleksoreid (2x vähem, kui nooremas) realiseerib juhtsisendite teatavat järku. 71. Mis on demultipleksor? 72. Mis on mälu? Mäluks nimetatakse informatsiooni salvestamiseks (kirjutamiseks), säilitamiseks ja lugemiseks ettenähtud seadmeid. kB, MB, GB Eristatakse kahte mälutüüpi, mida kasutatakse arvutites ja mikroprotsessorsüsteemides. RAM (Random Access Memory ) – muutmälu, milles andmete säilitamiseks on hoida toitepinget. Võimaldab andmeid sisestada ja lugeda. Staatiline RAM - selles kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge
Võib ka pärssida. Mälu liigid on sensoorne, primaarne ja sekundaarne mälu (liigtatakse materjali älus säilimise aja järgi) 1.Informatsioon 2.Sesnoorne mälu kestab 1 üle 1 sekundi. Tuleb meeleelundite kaudu ja salvestatakse automatselt, kui ununeb siis kustub täielikult. 3.primaarne mälu e. Lühiajaline kestab mitu sekundit, kui ununeb, siis põhiliselt uue informatsiooni tõttu. Aitab kordamine, et ei ununeks, siis muutub pikaajaliseks mäluks. 4.Sekundaarne mälu e. Pikaajaline mälu kestab minuteid ja aastaid. Mälu maht on suur aga info kättesaadavus on raskem kui primaarse mälu puhul. Unustatakse interferentsi tõttu. Jaotatakse veel selgeksõpitud tegevusteks( jalgarattasõit, kirjutamine), talletatud faktideks (teatakse üldiselt, vesi on sinine, jäätub t' 0) ning enda kohta talletatud informatsiooniks (kellega kohtusin eile, ida ma tegi üleeile)
Vaatamata oma nimele ei ole ta seotud ainult keele ja verbaalse informatsiooniga, kuigi suur osa teadmistest on keeles väljendatav. See teadmine, mida omandatakse, säilitatakse ja kasutatakse semantilise mälu vahendusel, kujutab maailma sellisena, nagu see on või peaks olema. Episoodiline ja semantiline mälu on mitmes mõttes sarnased ja sellepärast on paljud inimesed, nii minevikus kui tänapäeval, pidanud seda olemuselt sama liiki mäluks. Mõlemad on suured ja keerulised, võimelised säilitama tohutu hulga eriliigilist informatsiooni. Mõlemad on deklaratiivsed või representatiivsed, kuna nende sisu on võimalik kirjeldada väidetena objektide ja nende omaduste kohta. Mõlemas mälus säilitatavaid teadmisi saab võrrelda ümbritseva maailmaga ja nende teadmiste põhjal tehtud järelduste tõesust saab hinnata. Andmete salvestamist ühte süsteemi on raske
See seostumisprotsess kannab erutussõnumi järgmise neuronini aktiveerides selle. Alkohol muudab normaalolekut järgmiselt: Alkohol seostub ka glutamaadi retseptorile, kuid glutamaadist erinevale kohale. Kui alkohol seostub glutamaadiretseptoriga, siis muudab retseptor kuju ja glutamaat sellele enam seostuda ei saa. Tulemuseks on see, et signaale ei kanta enam edasi ja mingisugust tegevust ei toimu. Mälu . Hipokampus on vajalik lühiajaliseks mäluks ja otsustamiseks. Kui alkohol seostub hipokampuse glutamaadiretseptoritele, siis segab see mäluprotsesse. Sa ei suuda enam meenutada äsjatoimunud sündmusi ja võid kogeda isegi mäluauke. Samamoodi kaotad võime oma tegevust kontrollida. Aju. Kui glutamaadiretseptorid alkoholi poolt blokeeritakse, siis pidurduvad närviraku mitmed protsessid, kaasa arvatud teiste neurotransmitterite vabastamine neuronist.
registritesse multipleksorite ja demultipleksorite abil. Otstarbekas on registreerida ka tehte tulemi teisi tunnuseid, nagu ületäitumine, nulltulem, negatiivne tulem jms. Selleks kasutatakse mikroprotsessoris olekuregistrit. Teheteks mitmebitiste kahendarvudega kasutatakse ka vastava bittide arvuga ALU- sid. Mitmebitise ALU saab koostada ühebitistest ALU-dest. ALU loogikaskeem ja lihtsustatud tähis on joonisel. 13 Mälud Mäluks nimetatakse informatsiooni salvestamiseks (kirjutamiseks), säilitamiseks ja lugemiseks ettenähtud seadmeid. Mälu iseloomustab mälu maht Kbaitides, Mbaitides või Ksõnades, infosõna pikkus bittides või baitides ning mälu töökiirus, s.t mälu poole pöördumise aeg mikrosekundites. Mälusid liigitatakse sõltuvalt tööpõhimõttest ning kasutusviisist. Üks võimalikke mälude liigitusi on joonisel. Muutmälu on seade informatsiooni (programmide, lähte- ja vaheandmete ning
elukogemusest. Taju õppimine on ja oskus märgata uusi omadusi ja tunnuseid või üha väiksemaid erinevusi stiimulite vahel. 7. Mälu Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi. Et mälu toimiks on vajalikud kolm protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. 7.1. Mälu struktuur On erinevaid mälu liike, nt. kuulmismälu, nägemismälu, lõhnamälu ja liikumismälu. Kuid mälu jagatakse ka lühimäluks(töömälu) ja pikaajaliseks mäluks. 7.2. Lühimälu ja pikaajaline mälu Lühimälu. Tajutu materjal püsib lühikest aega (mõni sekund kuni pool minutit). Seal püsib maksimaalselt 9-10 meelde jäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes taju pikendus. Mahuka numbri meeldejätmisel aitab materjali ümberorganiseerimine lihtsamateks ühikuteks. Seda nimetatakse känkimiseks (ing. chunking) Pikaajaline mälu. Iseloomustab pikaajaline kestus ja suur maht. Väidetakse, et maht on piiramatu. 7.3
jalgrattaga?) Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda (KUIDAS ma jalgrattaga sõidan,st minu jalgrattasõiduoskus) Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. Episoodiline ja semantiline mälu on eksplitsiitse mälu liigid. Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusűsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on implitsiitse mälu üks vorm Implitsiitse mälu erivorm on praimimine ehk praiming (priming) - mingi eelnevalt nähtu v kuuldu vm mõju järgneva tegevuse (nt ka mälutesti) edukusele, ilma, et inimene seda ise teadvustaks! Põhiprotsessid on: meeldejätmine (mällu salvestamine) meelespidamine (mälus säilitamine)
· Mälu hierarhia arvutis (Memory hierarchy) Mälu hierarhia tipus asuvad registrid, millele pääseb ligi kõige kiiremini. Järgmisel kohal on vahemälu (cache). Põhimälu on järgmisel kohal ja peale teda tulevad kõvaketas, CD-ROM ja lint. Allapoole liikudes suureneb pöördumise aeg ning mälu maht. · Arvuti mälu klassifikatsioon (Computer memory classification) Arvuti mälu jaguneb suvapöördusmäluks (RAM) ja jadapöördusmäluks. Viimane jaguneb magnet- ja optiliseks mäluks. Magnetmälu jaguneb säilivaks mullmäluks, floppy-ks, kõvakettaks, magnetkettaks ja lindiks. Optilised mälud on CD-ROM, CD- R, CD-RW, DVD, magnetoptiline ja holograafiline. Suvapöördusmälu e. RAM jaguneb pooljuhtmäluks ja magnetmäluks, mis jaguneb ferriitmäluks. Pooljuhtmälu jaguneb mittesäilivaks ja säilivaks mäluks. Mittesäilivad mälud on staatiline RAM ja dünaamiline RAM, säilivad mälud on ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja FlashEPROM.
järgne reageerimist väärivat sisu. Sensoorne register – selles säilib laekuv informatsioon vähem kui poole sekundi vältel. Sensoorse mälu ulatus on praktiliselt piiramatu. Lühiajaline mälu – informatsioon läheb sensoorsest registrist lühiajalisse mällu. See on meie mälu osa, kus mõttetegevus ja töödeldav informatisoon teadvustub. Enamasti nimetatakse lühiajalist mälu töötavaks mäluks. Lühiajalise mälu kestus on u 15-30 sekundit. Kestvust saab pikendada kordamisega. Mittevajalik info kaldub aga ununema isegi siis kui seda tajutakse korduvalt. Maht on 7+/-2 ühikut. Pikaajaline mälu – selles talletub informatsioon, mis võib meile ka edaspidi kasulik olla. Meelde saab vajalikku informatisooni jätta kas selle mehhaanilise kordamise või varasemate teadmistega seostamise teel. 8)Pikaajalise mälu käsitlemine assotsiatiivsetelt (H
sõnu Ventraalne ja dorsaalne taju Milliseid funktsioone teenivad nägemise kaks (ventraalne ja dorsaalne) haru? Mis on nende peamised erinevused? Dorsaalne – selgmine ehk primaarne (alt-üles)- tegutsemise tee; aitab reageerida liikuvatele objektidele. Egotsentriline ehk enda keha keskne. Representatsioonidon lühiajalised. Ventraalne – kõhtmine ehk sekundaarne (ülalt-alla) – ’mis?’ tajumiseks; tagab info objektide ära tundmiseks, visuaalseks planeerimiseks ja mäluks. Allotsentriline ehk objektikeskne ja vaatlejast sõltuv. Representatsioonid on pikaajalised. Ventraalse haruga kaasneb tavaliselt teadlikkus. Mis tõestab, et nad üldse olemas on? - Optiline ataksia – dorsaalne tee on vigastatud mistõttu ei ole ataksiaga patsiendid võimelised tegema täpseid liigutusi kuigi nende nägemine ja motoorika on säilinud, - Agnoosia – kahjustunud on ventraalne te ja seetõttu on häirunud objektide äratundmine
Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse. Mitteteadlik mälu: oskused, harjumused, praiming, tingimine. Mis on emotsionaalne mälu ja millised on emotsionaalse mäluga seotud ajupiirkonnad? Emotsionaalne mälu jaguneb teadlikuks ja mitteteadlikuks (meeldimine, vältimine, hirm) Mis on lühimälu ja millised on seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse? nimetatakse ka töömäluks või temporaalseks mäluks. See on neuraalne salvestus äsja möödunud sündmustest ja nende järjestusest. Seotud ajupiirkonnad: temporaalsagara posterioorne osa, frontaalsagarad. *HINDAMINE: Prisko "liidetud stiimulite ül"; liigutuste jäljendamine, Moschovitchi iterferentsi ülesanne Milliste neuroloogiliste haiguste puhul võivad ilmneda pikaajalise mälu häired? 1. Herpesentsegaliit: gerpes simplex viiruse põhjustatud ajupõletik 2. Alzheimeri tõbi 3
PÜSIMÄLU MUDELID Endel Tulving: Episoodiline ja semantiline mälu Episoodiline mälu "saab ja salvestab infot ajaliselt tähistatud episoodidest või sündmustest ja suhetest nende sündmuste vahel". Episoodiline mälu on vastuvõtlik muutustele ja kaotustele, kuid ta on tähtsaks aluseks varemkogetud sündmuste äratundmisel. Semantiline mälu on sõnade, mõistete, reeglite ja abstraktsete ideede mäluks ja ta on hädavajalik keelekasutuse seisukohast. Tulving: Semantiline mälu on vaimne tesaurus, organiseeritud teadmine sõnadest ja teistest sõnalistest sümbolitest, mis inimesel olemas on; nende tähendusest ja vastavusest, suhetest nende vahel; reeglitest, valemitest ja algoritmidest nende sümbolite, mõistete ja suhetega manipuleerimiseks. Semantiline mälu ei registreeri sisendite omadusi, vaid sisendsignaalide tunnetuslikke esindusi.
seadmete prioriteetide probleem lahendatakse korrapäraselt mux-ide kaudu. 3. Mälude klassifiaktsioon. Mälud saab jagada suvapöördusmäludeks (RAM) ja jadapöördusmäludeks (SAM). RAM jaguneb omakorda magnetmäludeks ja pooljuhtmäludeks. Magnetilised RAM mälu kasutati kunagi feriitmälu. Pooljuhtmälu jaguneb säilivaks ja mittesäilivaks, kus mittesäilivad on DRAM ja SRAM ning säilivad on ROM, FLASH jms. Jadapöördusmälu jaguneb magnetmäluks ja optiliseks mäluks. Magnetmälu alla jääb kõvaketas, lint, pehme ketas ja optilise mälu alla jääb CD-ROM, CD-RW, DVD, CD-R. (CD-R puhul põletatakse, kirjutakse info, aga CD-ROM on varem pressitud nagu mängud jne). 1. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. Oksüdeerimine on räni-oksiidi kihi tekitamine räni kristalli pinnale. Oksüdeerimine toimub termiliselt temperatuuril 1000-1300C. Kõigepealt juhitakse lahtise otsaga kvartstoru lämmastikku, millega välditakse
on mustanahaliste nägusid omavahel palju raskem eristada kui valgete omi.) Tindiplekkidel sellised iseloomulikud tüüptunnused puuduvad, kuid nad võivad olla siiski väga erinevad, seevastu lumehelbed on kasutatud stiimulitest üksteisega kõige sarnasemad. Mäluliike eristatakse veel mitmel muul alusel. Vanim eristus, mille esitasid uurijad juba 19. sajandi lõpul, jagab mälu lühimäluks (uuem nimetus: töömälu) ja pikaajaliseks mäluks. On leitud, et kummalgi mäluliigil on erinevad omadused. Viimase 30 aasta uurimused on näidanud, et on põhjust eristada veel semantilist, episoodilist ja protseduurilist ning eksplitsiitset ja implitsiitset mälu. 2 Lühimälu ja pikaajaline mälu Lühimälus, nagu nimigi ütleb, püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut.
esitatud loogikafunktsioone kui ka keerukamaid näiteks sulgusid sisaldavaid avaldisi. Sel juhul realiseeritakse maatriksiga kõigepealt sulgudes olev funktsioon ning antakse sellele vastav väljundsignaal tagasi maatriksi vabasse sisendisse, kus edasi koos teiste sisendsignaalidega moodustatakse lõplik väljundsignaal. Põhimõtteliselt saab nii realiseerida ka mitmekordsete sisemiste sulgudega loogikafunktsioone. 50 1.5. Mälud Mäluks nimetatakse informatsiooni salvestamiseks (kirjutamiseks), säilitamiseks ja lugemiseks ettenähtud seadmeid. Mälu iseloomustab mälu maht Kbaitides, Mbaitides või Ksõnades, infosõna pikkus bittides või baitides ning mälu töökiirus, s.t mälu poole pöördumise aeg mikrosekundites. Mälusid liigitatakse sõltuvalt tööpõhimõttest ning kasutusviisist. Üks võimalikke mälude liigitusi on joonisel 1.24 [1].
aspekte). • Autotopagnoosia – suutmatus kehaosi nimetada ja kätte leida (t. kahjustus vasakul), • Tagumine kiirukoor: vaatlejakeskne süsteem (visuaalsed alad ja närviteed silmaliigutuste sõrmeagnoosia alasse (8) ja jäsemete liikumist (lisa- ja premotoorsed alad) kontrollivatele aladele. • Tee ka prefrontaalkoorde (46), mis tarvilik lühiajaliseks mäluks. Case report - Pimepuudutus • Objektide omavahelise paigutuse kodeerimiseks oluline oimukoor (ÜTV ja hippokampus). • Proua, kel ulatuslik kahjustus PE, PF ja osaliselt PG piirkonnas. • Paremal küljel täielik anesteesia.
annaabi.ee 
