Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimene - asend loomariigis, üldiseloomustus, iseloomulikud tunnused (0)

1 Hindamata
Punktid
Inimese süstemaatiline kuuluvus
Inimesele iseloomulikud tunnused
  • Suur ajumaht (1400 cm3), ajukoor kurruline
  • Püsisoojasus
  • Aeglane kehaline areng, neoteenia -kehalise arengu pidurdatus
  • Innaaja puudumine
  • Kahel jalal liikumine
  • Segatoiduline
  • Artikuleeritud kõne
  • Keerukas kultuuriline, sotsiaalne käitumine
  • Keerukate tehnoloogiate loomise võime
  • Perekondlikud suhted
    Inimese ehituslikud üksused
    Molekul rakk kudeelundelundkondorganism
    Rakk-väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused.
    Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega.
    Koed :
    Sidekude-( veri , rasvkude), vaheainet palju
    Kattekude e. Epiteelkude - rakud tihedalt koos, rakuvaheainet väga vähe.
    Lihaskude- sile-,vööt- ja südamelihaskude
    Närvikude- Neuronid ehk närvirakud ning neid ümbritsevad gliiarakud.
    Ülesanded:
    Epiteelkude:
    • Katab keha pealt ja seestpoolt
    • Katab elundeid pealt
    • Tagab ainevahetuse
    • Kaitseb teisi kudesid
    • Nõrede eritamine
    • Võtab osa haavade paranemisest
    Sidekude:
    • Tugifunktsioon- luukude, kõhrkude
    • Seob teised koed elundis tervikuks
    • Transpordi funktsioon ( veri )
    • Tihe sidekude moodustav kõõluseid (lihaste siduja luude külge)
    • Kaitsefunktsioon (rasvkude- hoiab sooja, leevendab lööke; valged verelibled - kaitsevad haiguste eest)
    Lihaskude:

  • Silelihaskude- siseelundite seintel, arterite seintel (igal pool),käärjad rakud
  • Vöötlihaskude
  • Südamelihaskude moodustab võrgustikke
  • Närvikude- erutuse vastuvõtmine, selle analüüsimine ja edasijuhtumine
    Vereringeelundkond ja glükoosisisalduse kontroll
    Vereringeelundkond= süda+veri+veresooned
    Väike vereringe -kopsude ja südame vahel
    Suur vereringe-südame ja kogu keha vahel
    Südame tööd mõjutavad:
    • Hingasmisgaaside sisaldus veres
    • Füüsiline pingutus
    • Adrenaliin
    • Vanus
    • Vererõhk (mida aeglasemalt süda lööb, seda kõrgem on vererõhk)
    Veresuhkru sisalduse kontroll
    Terve inimese versuhkru tase: 3,5-6
    Sõltub: Toit+ jook ,füüsiline aktiivsus
    Glükoos jõuab verre:
    • Süsivesikute seedimisel
    • Glükogeeni lagundamisel
    • Glükoosi sünteesid mittesüsivesikutest- valkude ja rasvade lagundamisel.
    Toidust saame: tärklis, sahharoos, maltoos
    Veresuhkru regulatsioon
    Veresuhkru hulga reguleerimisega veres tegeleb kõhunääre ehk pankreas
    Pankreas eritab :
  • Insuliini, mis vähendab vere glükoosisisaldust.
  • Glükagooni, mis tõstab vere glükoosisisaldust.
    !Kui veresuhkur on liiga kõrge:
    Kõhunääre eritab insuliini, mis:
    a)soodustab glükoosi sisenemist rakku
    b)suunab maksas glükoosi sünteesi glükogeeniks
    !Kui glükoosi hulk veres on liiga madal:
    Kõhunääre hakkab eritama glükagooni, mis:
    a)Aktiveerib omakorda ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama glükoosiks.
    Diabeet e. Suhkruhaigus on põhjustatud kõhunäärme insuliini tootmise puudulikkusest. Võib põhjustada verevarustuse häireid, silmade kahjustumist, infarkti , insulti, neerude kashjustusi.
    Maksa ülesanded
  • Vere glükoosisisalduse kontroll
  • Aminohapete sisalduse kontroll
  • Verevalkude tootmine (hüübimiseks vajalikud valgud )
  • Vere punaliblede lagundamine
  • Sapi tootmine
  • Vitamiinide varu säilitamine
  • Kolesterooli süntees
    Maksahaigused: A,B,B,D ja E hepatiit ; maksatsirroos
    Erituselundkond ja veesisalduse regulatsioon
    Keskmine inimene sisaldab umbes 40kg vett. Meie veesisaldus ei ole püsiv, oleneb erinevatest teguritest ning muutub elu jooksul.
    Ööpäevas siseneb umbes 1,4 l (2/3)- Joogiga
    0,7 l(1/3)- toiduga
    + metaboolne (rakuhingamisega) u. 0,2 l
    Väljub: 1400 ml uriiniga,
    450 ml nahaga
    350 ml kopsudega
    100 ml väljaheidetega
    Vee ülesanded raku tasandil
    • Osalemine biokeemilistes protsessides
    • Loob rakkudesse stabiilse keskkonna
    • Tagab ainete transpordi
    Vee ülesanded organismi tasemel
    • Termoregulatsiooni tagamine
    • Ainete transport
    • Kaitsefunktsioon
    Organismi veeaotus: Janutunne on organismi hoiatussüsteem, mis saab alguse aju keskmises osas. Organismi veesisalduse langedes: kui on langus 2%-tekib janutunne, kui on langus 20% ja enam, saabub surm.
    Neerud
    Inimese erituselundiks on neerud, kopsud ja nahk.
    Neerud on peamised veebilansi reguleerijad.
    Neerude ülesanded:
    • Eemaldavad verest jääkaineid ja vett
    • Hoiavad organismi veebilansi tasakaaslus
    • Aitavad säilitada vere keemilist koostist ja pH-d
    Neeru funktsionaalseks ühikuks on nefron , neid on mõlemas neerus umbes miljon. See kujutab endast pikka peenikest toru, mille ühes otsas on neerukehake.
    Neerude töö
    Esmase uriini teke: Veresoonte kapillaaridest imendub vesi koos lahustunud jääkainetega neerutorukestesse. Esmasne uriin sisaldab vett, glükoosi, sooli , vitamiine, uureat.
    Uurea -Kusiaine, tekib maksas aminohapete lagundamisel.
    Uriini teke: Verre filtreeruvad tagasi kõik organismile vajalikud ained, kahjulikud ained jäävad koos veega neerutorukestesse ja väljuvad uriiniga.
    Inimese veesisalduse regulatsioon
    Neerude tööd regullerib hüpotaalamus.
    Hüpotaalamusel asuvad osmoretseptorid, mis on tundlikud vere keemilise koostise suhtes.
    Kui organismis on vett liiga vähe, reageerib hüpotaalamus sellele kahel viisil:
    1)Stimuleerib ajus olevat janukeskust.
    2)Asub ajus olevat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni (ADH). (antidiureetiline- ei lase uriinil erituda)
    Kui organismis on vett liiga palju:
    1)Hüpotaalamuse retseptorid reageerivad sellele muutusele ning vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre.
    Inimese kehatemperatuur ja termoregulatsioon
    Inimene kuulub püsisoojaste hulka. Oleme kohastunud elama soojas kliimas:
    • Väike rasvakiht
    • Karvkatte puudumine
    • Higinäärmed kogu keha nahas
    Inimese soojusbilanss: Keha soojus tekib peamiselt ainevahetuslike protsesside käigus.
    • Soojuskiirgus- soojakadu infrapunase kiirguse näol
    • Soojusjuhtivus - Soojusülekanne kahe füüsikalise kontaktis oleva keha vahel
    • Konvektsioon - Soojuse juhtimine õhu- või veevooludega.
    • Aurustumine - Vee auramine naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Vee aurustumisel neeldub suur hulk soojustjahutav toime.
    Termoregulatsioon
    Termoregulatsiooni keskuseks on hüpotaalamus. Hüpotaalamus saab infot:
    Kontrollides veretemperatuuri
    Nahas paiknevatelt termoretseptoritelt.
    Kui keha temperatuur on liiga kõrge:
    Naha veresoonte laienemine.
    Higistamine
    Kui kehatemperatuur on liiga madal:
    Naha veresoonte ahendamine
    Kesknärvisüsteemi poolt tekitatud lihasvärin
    Info liigub tahtelist tegevust kontrollivasse aju piirkonda. (mul on külm, panen paksemad riided selga)
    Termoregulatsiooni mõjutavad faktorid :
    • Temperatuur
    • Niiskus
    • Sademed
    • Riietus
    • Tuul
    • Soojakiirguse allikate olemasolu

    Närvisüsteem
    Ülesanded:
    • Reguleerib organismi kõikide elundite talituse
    • Tagab organismi kohanemise väliskeskkonna muutustega
    • Võimaldab koguda ja töödelda infot ja anda edasi seda lihastele ja näärmetele
    Närvisüsteem koosneb närvirakkudes.Närvirakkude aksoneid ümbritsevad gliiarakud.Nende ülesanne:
    Närvisüsteemi jaotus
  • Kesknärvisüsteem= peaaju + seljaaju
  • Piirdenärvisüsteem
    Peaaju-asub koljuõõnes, juhib kogu organismi tegevust. Eristatakse 5 aju osa:
  • Piklikaju -reguleerib tahtele allumatuid tegevusi. (hingamine, südametegevus)
  • Väikeaju-kordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus
  • Keskaju-Automaatsete liigutuste keskus, tagab lihaste pingeseisundi ehk toonuse.
  • Vaheaju- reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri ning automaatset närvisüsteemi ja reguleerib hormoonide tootmist.
  • Otsaaju ehk Suuraju - Eristatakse vasakut ja paremat poolkera .Poolkerasid katab suuraju koor, mis on närvisüsteemi kõrgeim osa. Suuraju koor kooneb hallainest(moodustavad neuronite kehad) ja valgeainest(moodustavad aksonid).
    Eristatakse nelja suuraju sagarat:
  • Otsmikusagar-seotud liigutuste planeerimise, teostamise ja kontrolliga
  • Kiirusagar - Seotud naha ja lihastundlikkusega
  • Oimusagar - Seotud kuulmisega
  • Kuklasagar- Seotud nägemisega
    Seljaaju (pikkus 45cm,läbimõõt 1cm)
    Ülesanded:
    1)Vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel
    2)Juhtida tingimatuid reflekse
    Seljaajus hallaine (moodustub neuronitest) seespool ja valgeaine (moodustub aksonitest) väljaspool.
    Refleksid-organismi vastus ärritusele
    1)Tingimatud refleksid- On kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid( neelamis -,imemisrefleks)
    2)Tingitud refleksid-Kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul.(teadmised, oskused jne)
    Refleksikaar - refleksi kulgemise tee.
    Piirdenärvisüsteem
    Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest.
    Jaotub talituse alusel kolmeks:
    1)Kehaline ehk somaatiline- Juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased)
    2) Sensoorne ehk tundeline - Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid.
    3) Vegetatiivne-tahtele allumatud tegevused (siseelundid, näärmed),jaguneb veelkord kaheks:
    3.1) Parasümpaatiline- mitteaktiivses olekus (näiteks aeglustab südametegevust)
    3.2)Sümpaatiline- aktiivses olekus (näiteks kiirendab südametegevust)
    SÜNAPS-närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub närviimpulsi ülekanne.
    Ühe närviraku akson puutub kokku teise närviraku dendriidiga.
    Keemilise sünapsi ehitus:
    1)Presünaps- ühe närviraku aksonipoolne ots, sisaldab virgatsaineid ehk mediaatoreid.
    2)Sünapsipilu-Väike vahe, mis on närvirakkude vahel.
    3)Postsünaps- Teise närviraku dendriit , seal asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorid.
    Erutuse ülekanne keemilises sünapsis:
  • Kui närviimpulss jõuab aksoni lõppu, siis eritatakse sünapsipilusse virgatsaineid.
  • Kui piisav hulk virgatsainet on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorvalguga, siis selle raku seisund muutub.
    SISENÕRENÄÄRMED-Organismis olevad näärmed, mis toodavad hormoone.
    Hormoonid:
    • Reguleerivad organismi ainevahetust
    • Igal hormoonil on oma kindel ülesanne
    • Hormoonidel on erinev toimeaeg
    • Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega
    Hüpotaalamus
    Hüpotaalamuses produtseeritakse kaht tüüpi hormoone:
    1)Hormoone, mis põhjustavad mõne ajuripatsi hormooni sekretsiooni suurenemise.
    2)Hormoone, mis põhjustavad mõne ajuripatsi hormooni sekretsiooni pidurdumise.
    !Reguleerib kõiki sisenõrenäärmeid läbi ajuripatsi!
    Ajuripats ehk hüpofüüs:
    • Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd.
    • Toodab kasvuhormooni
    • Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut.
    Käbikeha ehk epifüüs:
    • Reguleerib inimese ööpäevasei rütme
    • Reguleerib nahapigmendi sünteesi
    Kilpnääre:
    • Toodab hormooni türoksiin.
    • Mõjutab organismi ainevahetuse kiirust
    • Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust.
    Neerupealised:
    • Toodavad hormooni adrenaliin.
    • Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust , soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes jne.
    Sugunäärmed:
    • Naise munasarjad ja mehe mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone
    Kõhunääre ehk pankreas:
    • Toodab hormooni insuliin ja glükagoon
    • Need hormoonid reguleerivad veresuhkru väärtusi ja hoiavad seda stabiilsena.

    Kaasasündinud immuunsus
    Omandatud immuunsus
    • Reageerivad aegalasemalt kindlale patogeenile.
    • Humoraalne reaktsioon ( antikehad )
    • Tsellulaarne immuunsüsteem( tapjarakud )
    • Kujuneb välja elu jooksul (läbipõdemine, vaktsineerimine)
    • Selle jaoks toodetakse kõrgelt spetsialiseerunud T-ja B- lümfotsüüte.

    Tsellulaarne immuunsus- Tapjarakud hävitavad patogeeni koos nakatunud rakuga.
    Humoraalne immuunsus- Antikehad seonduvad patogeeniga,neutraliseerivad ning märgistavad selle hävitamiseks fagotsüütide poolt.
    T-lümfotsüüt
    B-lümfotsüüt
    • Valmivad harkelundis
    • Jagunevad: T-tapjad ja T-abistajad
    • B rakkude abistamine
    • Organismi viirusnakatunud rakkude hävitamine
    • Valmivad lümfisõlmedes
    • Arenevad luuüdis
    • Antikehade tootmine

    MÄLU (kujuneb ajukoores)
    Lühimälu Püsimälu
    Sensoorne
    Primaarne
    Sekundaarne
    Tertsiaalne
    Info meeleelundites
    Sensoorse mälu ümbersõnastamie (sõnadesse, kujunditesse)
    Primaarsest mälust kordamise ja harjutamise teel
    Info, mis üldjuhul ei unune (nimi)
    • Unustamine-on kõige suurem vahetult peale meeldejätmist ja kahaneb aja möödudes.
    • Kiiremini unustatakse mõtestamata info.

    Vananemine ja kesknärvisüsteem:
    • Unehäired
    • Tähelepanuvõime halvenemine
    • Emotsionaalne mandumine
    • Sisenõrenäärmete talituse muutus
    Bioloogilised rütmid ehk bioloogiline kell
    Evolutsiooni jooksul välja kujunenud pärilikud nähtused, mis seisnevad organismi eluavalduste rütmilises kordumises (unetsükkel, keha temperatuuri muutumine).
  • Vasakule Paremale
    Inimene - asend loomariigis-üldiseloomustus-iseloomulikud tunnused #1 Inimene - asend loomariigis-üldiseloomustus-iseloomulikud tunnused #2 Inimene - asend loomariigis-üldiseloomustus-iseloomulikud tunnused #3 Inimene - asend loomariigis-üldiseloomustus-iseloomulikud tunnused #4 Inimene - asend loomariigis-üldiseloomustus-iseloomulikud tunnused #5 Inimene - asend loomariigis-üldiseloomustus-iseloomulikud tunnused #6 Inimene - asend loomariigis-üldiseloomustus-iseloomulikud tunnused #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Veronica Kongi Õppematerjali autor
    Materjal on kokku pandud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 12 klassi materjali põhjal.

    Sarnased õppematerjalid

    BIOLOOGIA KT 3
    6
    docx

    BIOLOOGIA KT 3

    1. Inimese süstemaatiline kuuluvus- loomariik, keelikloomade (selgroogsete) hõimkond, imetajate klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta

    Bioloogia
    Arvestus hormoonid ja närvisüsteem
    5
    doc

    Arvestus hormoonid ja närvisüsteem

    NÄRVISÜSTEEM JA HORMOONID 1. Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Organismi talitluse reguleerimine neutraalse regulatsiooni puhul närvide vahendusel, humoraalse regulatsiooni puhul hormoonide abil. Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem. 2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem ­ väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem Kesknärvisüsteem ­ pea- ja seljaaju; juhib kogu organismi talitlust 3. Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? Närvikude koosneb neuronitest ja neurogliiast (neurogliiat on rohkem). Dendriidid ­ võtavad infot vastu Rakutuum ­ juhib raku elutegevust

    Bioloogia
    Bioloogia 11-klass-Inimese talitluste regulatsioon
    22
    docx

    Bioloogia 11. klass. Inimese talitluste regulatsioon

    rakumembraanide valke nii, et organism peab oma rakke võõrasteks sissetungijateks. Allergia – immunsüsteemi reaktsioon organismile ohutule ainele. Allergeenid – allergiat esile kutsuvad tegurid. Allergilisi reaktsioone põhjustavad lümfotsüüdid. Sageli on allergiline reaktsioon väga kiire. Kiire reaktsioon põhineb sellel, et organism on varem selle allergeeniga kokku puutunud ja selle vastu on tekkinud antikehad. Kui allergiline inimene puutub uuesti kokku sama allergeeniga, käivitab antikeha valgelibledes põletikku esile kutsuva aine histamiini erituse. Histamiin tekitab põletikureaktsiooni, mis väljendub näiteks turse ja sügelusena. Sümptomid sõltuvad sellest, millises organismi osas allergiline reaktsioon toimub. Põhjuseks võivad olla inimeste muutunud elutingimused ja pärilikkus. Äratõukereaktsioon – immuunreaktsioon siirdatud koe või organi vastu.

    Bioloogia
    Bioloogia - Neuraalne- ja humoraalne regulatsioon-homöostaas
    3
    doc

    Bioloogia - Neuraalne- ja humoraalne regulatsioon, homöostaas.

    Kirjelda neerude ehitust ja tööd. Erituselundid - neerud, kopsud ja nahk. Neerud ­ paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. Kehavedelike koguse ja koostise regulatsioonis on neeruel põhiline roll - nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks enamvähem stabiilne. 13) Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb? 70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett ehk u. 70%. Jaguneb: rakusisene vesi (67%), vereplasma (8%), rakkudevaheline keskkond (25 %). 14) Nimeta neli põhilist soojuse saamise või kaotamise viisi. Soojuskiirgus ehk radiatsioon; konduktsioon; konvektsioon; aurumine ehk evaporatsioon. 15) Millised muutused toimuvad organismis palavas keskkonnas ja millised külmas keskkonnas? · Palavas keskkonnas - naha veresoonte laienemine; higistamine, mis muutub eriti intensiivseks siis, kui kehatemperatuur

    Bioloogia
    Inimese närvisüsteem
    10
    docx

    Inimese närvisüsteem

    Dopamiin ­ mõnutunne (sh sõltuvuse kujunemine), emotsioonid, motivatsioon. Adrenaliin ­ kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset Serotoniin ­ meeleolu, söögiisu, uni. Atsetüülkoliini ­ skeletilihaste kokkutõmme. Glutamiinhape, tauriin, norepinefriin, noradrenaliin, Melatoniin jpt. Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. Retseptorid paiknevad: nahal, nahaaluses koes, liigestes, organismi sisekeskkonnas, (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne). Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Refleksid Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks. (pupillide ahenemine)

    Bioloogia
    Bioloogia konspekt - 12 klass
    23
    doc

    Bioloogia konspekt - 12.klass

    1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1

    Bioloogia
    Bioloogia - inimene
    4
    doc

    Bioloogia - inimene

    Bioloogia- inimene 1) Mille poolest erineb inimene loomadest? Inimesele omased tunnused Suhteliselt suur aju, püstine- kahejalgne liikumine, osavad käed, teadvuslik ajutalitlus, sotsiaalne mälu jne. 2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel

    Bioloogia
    Ülevaade inimorganismi ehitusest
    3
    docx

    Ülevaade inimorganismi ehitusest

    Ülevaade inimorganismi ehitusest. *Rakk-kude-organd-elund-elundkond-organism. *Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude. Epiteelkude ehk kattekude: *Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu. *Piiritleb organeid *Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest *Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *Silelihaskude ja vöötlihaskude,

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun