nimetada skeptikuks, sest enne otsustamist selle või teise seisukoha kasuks on ta asja uurinud. Kuid filosoofiatraditsioon seostab sõna skeptik sellise mõttetargaga, kes ainult vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab ikka otsustamata, sest selgub, et nii poolt kui ka vastu on võrdselt tugevaid argumente. Ka sõna skepsis tähendas algul lihtsalt ,,põhjalikku uurimist". Skeptitsismi nimetati vanakreeka keeles skepsis ja skeptikut skeptikos, uusladina keeles on skeptiku nimetuseks scepticus. 2. ANTIIKSKEPTITSISMI PERIOODID Järgnevalt annan ülevaate antiikspektitsismi perioodidest, milleks on vanem skepsis, akadeemiline skepsis ning noorem skepsis. 2.1 Vanem skepsis ehk Pyrrhoni koolkond Skeptikud moodustasid Vana-Kreeka filosoofilise koolkonna, mille rajajaks oli Pyrrhon Elisest. Pyrrhon oli esimene filosoof, kes võttis skeptitsismi oma filosoofia kesksseks põhimõtteks.
6. Ateist usub, et inimene on 2 jalaga loom, kes tuleb emaüsast. Usklik usub, et inimene on jumala laps ja läheb peale surma taevasse. 7. Objektiivne idealist näeb, et maailm on enam-vähem selline, nagu me seda tajume. Subjektiivne idealist arvab, et maailm on meie tahte ja kujutluse tulemus. 8. Loogika õpetus mõtlemise struktuurist, vormist ja reeglitest. 9. Skpetik - peab tõelist tunnetust võimatuks. Ta ei usu, et mingi kindel tulemus on võimalik. Kahtlus on skeptiku püsiv seisund. 10. Stoiline inimene - `eluraskustes vankumatu, kindlameelne'. Epikuurlane naudingutele pühendunu, luksusejanuline, meelas, õgardlik 11. Sokraatiline meetod - küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti-ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. 12. Platon soovitas kasutada ideeõpetust 13. Mateeria - aine, mida on võimalik teaduslikult uurida 14
noorema venna lihtsalt kaasa. Hume pere oli väga religioone ja Hume kasvas ja elas usu põhimõtete järgi. Kuigi Hume käsikiri hävi, säilisid paar lehte, kus Hume tõestas Jumala eksisteerimist ja ateismi. Nende iseseisvate õppimise ja uurimise aastatel mis osalt leidsid aset Prantsusmaal, koostas ta kolme osalise inimloomuse põhimõtete teose, mis avaldati anonüümselt kahes osas enne, kui Hume sai 30. Teos uurib mitut filosoofilist põhimõtet nii tava, kui ka skeptiku pilgu läbi. Seal tuleb juttu ajast, ruumist, põhjuslikkusest, välistest objektidest, kirest, vabast tahtest ja moraalist. Kuigi tänapäeval tuntakse seda, kui filosoofilist meistriteost, oli Hume pettunud algses raamatu populaarsuses ja väitis, et teos justkui suri sündides. Hiljem avaldas ta kahe osalise essee teemadel filosoofia ja poliitika, mis saavutasid suure tuntuse. Hume kandideeris ka Edinburgi linnavolikokku, kuid linnavolikogu ei kiitnud otsus heaks,
samm filosoofia ajaloos. · Nihilism eitab igasuguse tunnetuse võimalust. · Maailma sisene ja liikumapanev vastuolu seisneb · Skeptiks ei eita ega jaata teadmiste võimalust. paaritute ja paaris arvude vastuolus. · Skeptiku ja nihilisti suhe on sarnane agnostiku suhtele · Paaris arvud on jagatavad ja seetõttu ebatäiuslikud. ateistisse. · Paaritud arvud on täiuslikud. · Skeptitsism kui kultuuriväsimus · 1 jumalik printsiip, · Skeptitsism on mõistetav kui ajastuline nähtus. Filosoofia
Oma ajastu üks väljapaistvamaid prosaiste. Tööd hõlmavad mitmekesiseis hoiakuid: filosoofia, esteetika, dramaturgia prbleemid, näitleja meisterlikkus, kunst jne. Need kombineeruvad. Saanud väga hea hariduse, jesuiitide kool. Õppinud õigusteadust, meditsiini, matemaatikat, inglise filosoofiat. Tõlkinud inglise kirjanduse saavutusi prantuse keelde, Sterni jne. Vahendaja roll. Üks periood, kus tõlked mängivad olulist rolli. Juba noore mehena kirjutas filosoofilised tööd. ,,Skeptiku jalutuskäik" (1747). Eeskujuks Voltaire, oli ka kiriku vastu. 12. okt Sissejuhatus romantismi. Romantism algab valgustuse seest. Toimus sujuv üleminek. Sentimentalism hõlmas nii luulet kui proosat. Romantism on ennekõike lüürika, eelistuszanr on luule. Muudatused luules 18.saj teisel poolel: 18. saj alguses oli luule elitaarne. Algavad hariduslikud eksperimendid, koolide loomine jne. Muutused: tekib sisse tunne, sentiment. Rohkem kurbi luuletusi, vähem lõbusaid
tekivad muud kujud jne. Sageli kasutab teoste maskeerimisel müstifikatsiooni ja pseodonüüme. Ei saa öelda, et ta oleks pessimist. Mõõdukal kombel optimist, st lõpuks läheb ikkagi kõik oma rada. Denis Diderot 1713-1784 õppis jesuiitide koolis, hiljem juurat, meditsiini ja matemaatikat ning Inglise filosoofiat. 33-aastaselt esines esmakordselt oma filosoofiliste töödega. 1746. a ilmus ,,Filoloogilised mõtted" ja 1747. ,,Skeptiku jalutuskäik". Tähelepanuväärne teos ,,Kiri pimedatest neile, kes näevad" mõistuse ja meelte poolt omandatud teadmiste suhe. Peategelane on pime matemaatik, kes surivoodil tõestab, et maailmapildi võib luua matemaatiliselt, seda ise nägemata. Räägib mateeria sõltumatusest vaimust, arendab mõtet or. ja anorg. looduse ühtlusest. Koos Rousseau'ga tõid kirjandusse radikaalsemaid muudatusi. Diderot oli jätkaja ja edasiviija, Rousseau vaated peegelduvad veel vastu tänapäevas.
· Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks. Descartes'i arvates tuleks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. Selle tulemusel · vabanetakse ebakriitiliselt omaks võetud ekslikest arusaamadest. · hoidutakse tulevikus üldse midagi kindlat väitmast ning siis ei saa ka eksida. · saavutatakse hingerahu, sest ei peeta midagi heaks ega halvaks. See oleks pigem skeptiku tee. Descartes'i arvates ei ole lihtne eristada unenägu tegelikkusest, · magaja jaoks on unenägu sama tõsiseltvõetav kui ärkvelolija jaoks tegelikkus. · sest ka tegelikkuses võivad meie meeled petta ning tekitada illusioone. · sest pole üldsegi välistatud, kas kogu elu pole vaid üks katkematu uni. Descartes arvas, et tõeline/tõsikindel teadmine · tugineb faktide kindlale vundamendile.
Tänu Diderot vahendusele saab Sterne kuulsaks ka Prantsusmaal. Piiriülene tõlketegevus sel ajal eriti elavnes Euroopas. Tõlgiti palju v astastikuti teoseid. Tema idee oligi Pr entsüklopeedia ise kirjutada, mitte tõlkida. Diderot sai hariduse jesuiitide koolis, hiljem õppis juurde. Õppis juurat, meditsiini ja matemaatikat. Pariisis õppis Inglise filosoofiat. 33 aastaselt esineb oma esimeste filosoofiliste töödega. 1746 a ilmus ,,Filosoogilisede mõtted,, ja 1747,,Skeptiku jalutuskäik". Jalutuskäik on huvitav pealkirja osa, sest jalutuskäik või sihitu uitamine on üks Euroopa paljude inimeste tegevus tol ajal. Jalutuskäik looduses nt. Need teosed on suunatud kiriku autoriteetide vastu. Diderot jätkab Voltaire ja Montesquie antiklerikaalset hoiakut. Astub ka sammu edasi loobudes nendest seisukohtadest? ja sulgudes ateistlikule positsioonile. Tähelepanuväärseks teoseks ,,Kiri pimedatest neile, kes näevad". Siin
õiglane. Kõik rabelevad selle poole, järelikult on rumalad. Üldine inimesearmastus. Rõhutasid sõprust tarkade vahel, sotsiaalset võrdsust, humaansust, kosmopoliitsust. Mõju kristlusele. Markantseim esindaja on keiser MARCUS AURELIUS, teos "Iseendale". Oli sõdurkeiser, lihtsa eluviisiga, polnud kristlusesõbralik. ANTIIKNE SKEPTITSISM Skeptik on kahtleja, kes tõelist tunnetust peab võimatuks. Ta ei usu, et mingi kindel tulemus on võimalik. Kahtlus on skeptiku püsiv seisund. Skeptik ei eita ega jaata teadmiste võimalikkust. Arengus eristatakse 3 perioodi: Vanem suundPYRRHON Elisest (u.360-270 e.Kr.): asjade olemus on meile täiesti tundmatu, kuna meie tajud ei näita meile, kuidas asjad tõeliselt on. Me võtame vastu vaid seda, kuidas asjad meile näivad olevat. Skepsis on side otsusest loobumise ja hingerahu vahel. Õnnelikuks eluks on vaja jõuda
Aga lõpuks, kes teab? Vahest ei poogi nad .mind üles?» ütles ta pärast vaikust. «Egas igale kihlusele pulm järgne. Kui nad mind nii kentsakas riietuses, undruku ja tanuga sealt ülevalt kambrist kätte saavad, hakkavad nad vahest pööraselt naerma. Ja kui nad mind üles poovad, noh, mis siis? Köiesurm on samasugune surm kui iga teinegi, ehk õigemini, pole ühegi teisega sarnane. Selline surm on targa väärt, kes elu aeg on kõikunud; see pole kala ega liha, nagu kunagi õige skeptiku vaim; selline surm kehastab pürronismi ja kõhklust, asub taeva ja maa vahel ja jätab teidki sinna kõlkuma. See on õige filosoofi surm, ja vahest olengi mina selleks määratud. Tore on surra nii, kuidas on elatud.» Preester katkestas teda: «Oled siis nõus?» Gringoire aga jätkas vaimustatult: «Mis õieti ongi surm? Ebameeldiv silmapilk, sulamaks, siirdumine tühisusest mittemillessegi. Keegi küsis kord Megolopolise elanikult Kerkidaselt *, kas ta tahaks surra. «Miks mitte
Kõige selle juures ei andnud mileedile rahu ka mõte kardinalist. Mida küll peaks mõtlema ja ütlema mileedi vaikimise kohta kardinal, kes on niigi umbusklik, rahutu ja kahtlustav? Kardinal ei ole praegusel hetkel mitte ainult, tema ainuke kaitsja ja tugi, vaid ka ainuke vahend rikastumiseks ja kättemaksuks tulevikus. Ta tundis kardinali hästi ja teadis, et saabudes tulutult reisilt, oleks asjatu kõnelda vangistusest ja üles puhuda läbielatud kannatusi. Sellele vastaks kardinal skeptiku rahuliku pilkega, mis on võimukas nii oma jõult kui ka vaimukuselt: «Poleks tarvis olnud ennast kinni võtta lasta!» Mileedi võttis ennast kokku ja sosistas mõttes Feitoni nime -- see oli ainus valguskiir, mis küündis sinna 568 põrgu põhja, kuhu ta oli langenud. Ja nagu madu, kes ennast kokku ja lahti kerib, et endale oma jõudu tõestada, nii mähkis mileedi mõttes Feitoni oma leidliku kujutlusvõime tuhandetesse niitidesse.
annaabi.ee 
