Filosoofia kordamisküsimuste vastused 2017 (0)

Filosoofia kordamisküsimuste vastused 2017  
1.  Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele 
kogemuse põhjal vastatakse. 
Mitu riiki on maailmas? 
Mis temperatuuril vesi külmub? 
Mitu tundi on ühes ööpäevas? 
Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal 
kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele „Kui kaugele suudab inimene 
hüpata?“ saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 
2.  Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt 
vastatakse. 
Laual oli 6 õuna . Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? 
Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? 
Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised järeldub, et pruunkarud on inimesed? 
Neile küsimustele saab loogiliselt arutledes vastata. Neile küsimustele vastates lähtutakse küsimuse enda poolt 
püstitatud eeldustest. 
3.  Tooge kolm näidet filosoofiliste küsimuste kohta. Selgitage nende võimalikke vastusevariante. 
Kas on elu pärast surma? 
Kas universumis eksisteerib elu ka kusagil mujal peale planeet Maa? 
Mis on hea, mis on halb? 
Filosoofilistele küsimustele puudub kindel vastus (st. ei saa leida vastust kogemuse põhjal või siis loogilise arutluse 
põhjal) ning nende üle saab seetõttu filosofeerida . 
4.  Instrumentaalväärtused on objektid või asjad, mis on väärtuslikud mingi eesmärgi saavutamiseks, iseväärtused on 
aga objektid või asjad, mis sisaldavad väärtust iseendas . 
Inimene ostab jube kalli  karusnahkse  kasuka , siis on see tema sotsiaalse staatuse määratlemiseks, samas tavaline 
talvejope on pigem praktilise väärtusega, kaitseks külma eest. Esimesel juhul on kasukas instrumendiks  sotsiaalse 
staatuse määramisel, teisel juhul on jopel endal kui soojahoidjal väärtus. 
5.  Kuidas tõlgendas Sokrates Delphi oraaklit, mille kohaselt Sokratesest targemat inimest pole? 
Esiti hakkas Sokrates „järele katsuma“ inimesi, keda peeti targaks. Nendega vesteldes sai ta aru, et tema eelis 
seisnes selles, et kui teised arvasid, et nad teavad kõike, siis tema seda ei teinud. Ta ütles, et teab, et tegelikult ei tea 
ta midagi. Sellest ideest lähtuvalt tõlgendas ta Delfi oraaklit järgmiselt: järelikult ütles jumal, et tark inimene on 
nagu Sokrates, kes teab, et ta tegelikult ei tea midagi.  
6.  Milles seisnes Sokratese  iroonia ? 
Sokratese iroonia oli üks tema  meetodeid , mida ta inimesega vesteldes kasutas. Ta alustas inimesega, kes arvas , et 
teab mingist asjast väga palju, vestlust ja mängis ise lihtsameelset inimest. Ta arendas vestlust küsides kavalaid 
küsimusi  ja lõpuks ajas ta vastase niiviisi nurka, et too oli sunnitud tunnistama, et tegelikult ta ikkagi ei tea midagi. 
7.  Milles seisnes Sokratese maieutika? 
Sokratese maieutika seisnes selles, et Sokratese arust oli inimese hinges peidus palju teadmisi. Temale omaste  
küsimuste esitamisega suutis Sokrates inimeste uutele ideedele tulemise palju hõlpsamaks muuta. Seepärast 
kutsuski Sokrates seda meetodit maieutikaks ehk ämmaemandakunstiks. (Ta aitas uusi ideid ilmale tuua). 
8.  Sokratese arvates pole põhjust surma  karta . Inimesed arvavad, et see on suurim pahe, aga täpselt ei tea keegi. Veel 
arvas Sokrates, et filosoofil on õige surma soovida, kuna keha põhjustab ainult kannatusi, kehast vabanedes neid aga 
poleks enam. Ta ütles, et oleks nõus mitu korda surema, kui pärast surma tõsimeeli saaks vestelda  juba varem 
manalateed läinud inimestega (nt. Homeros ). 
9.  Selgitage Platoni seisukohta, et on olemas tõeline olemine ja  mittetõeline olemine. Tooge näiteid. 
Tõeline olemine on see, kui miski mitte kunagi ei hävi. Mittetõeline olemine olevat see, kui asjad saavad hävida. 
Mittetõelise olemise all pidas ta materiaalset maailma silmas. Inimene sõidab autoga , juhtub õnnetus ja hävib auto, 
halval juhul ka inimene. Auto ja inimene lakkavad mittetõeliselt eksisteerimast, samas kui auto ja inimese ideed 
säilivad. Tõelise olemise alla pidas Platon silmas ideede maailma, sest ideed ei hävi mitte kunagi. 
10. Selgitage Platoni koopamüüti. 
Platoni koopamüüt oli piltlik kujund sellest, kuidas inimesed elavad meelelises maailmas ja kogevad vaid ideelise 
maailma varjusid. See tähendab, et kui me arvame, et kogeme tõelisi asju, siis tegelikult on need kõigest ideelises 
maailmas olevate ideede  varjud , mis projekteeruvad meelelises maailmas. Täpselt nii nagu koopasuust langev 
valgus koopa seinale. 
11. Selgitage Platoni arusaama, et tunnetamine seisneb meeldetuletamises. Tooge näiteid. 
Platoni kohaselt on iga tähe peal üks hing. Neid ei teki juurde ega ka hävi, nad hoopis ringlevad. Kõik mittejumala 
hinged püüdlevad ideelise maailma poole, kuid nad ei jõua sinna kunagi. Nad jõuavad seda ainult korraks piiluda ja 
näha  mõningaid ideid. Kui hinged kehasse seotakse, siis unustavad nad, mida ideede maailmas nägid. Unustatud 
ideid on võimalik meeleliste elamuste ja suunavate küsimustega meelde tuletada. Tuleb omandada ka teadmisi, 
mille abil saab ideid meelde tuletada. Näiteks võib tuua inimese, kes läheb arsti juurde valuga kõhu piirkonnas. 
Arsti suunavate küsimuste läbi jõuab valu konkreetse põhjuse tunnetamiseni. 
12. Selgitage, millist rolli peab Platoni ideaalses riigis mängima  kunst . 
Kunst mängib Platoni ideaalses riigis väga olulist rolli. Kunsti kasutatakse valitsejate ja sõjameeste kasvatamisel . 
See pidavat muutma neid vaprateks ja teotahtelisteks. Samas ei tohi neile näidata ka igasugust kunsti. Kasutada 
tohtis vaid kõlbelist kunsti, mis oli riigi poolt heaks kiidetud.