Filosoofia kordamisküsimuste vastused (11)

Tallinna Tehnikaülikool - Filosoofia - Filosoofia

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse.
Kui kaugele suudab inimene hüpata?
Mitu õuna suudab inimene ära süüa?
Millal sai Tasku keskus valmis?
Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud , neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele „Kui kaugele suudab inimene hüpata?“ saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad.

Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse.
Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale?
Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima?
Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised järeldub, et pruunkarud on inimesed?
Neile küsimustele saab loogiliselt arutledes vastata. Neile küsimustele vastates lähtutakse küsimuse enda poolt püstitatud eeldustest.

Tooge kolm näidet filosoofiliste küsimuste kohta. Selgitage nende võimalikke vastusevariante.
Kas on elu pärast surma?
Kas universumis eksisteerib elu ka kusagil mujal peale planeet Maa?
Mis on hea, mis on halb?
Filosoofilistele küsimustele puudub kindel vastus (st. ei saa leida vastust kogemuse põhjal või siis loogilise arutluse põhjal) ning nende üle saab seetõttu filosofeerida .

Instrumentaalväärtused on objektid või asjad, mis on väärtuslikud mingi eesmärgi saavutamiseks, iseväärtused on aga objektid või asjad, mis sisaldavad väärtust iseendas .
Inimene ostab jube kalli karusnahkse kasuka , siis on see tema sotsiaalse staatuse määratlemiseks, samas tavaline talvejope on pigem praktilise väärtusega, kaitseks külma eest. Esimesel juhul on kasukas instrumendiks sotsiaalse staatuse määramisel, teisel juhul on jopel endal kui soojahoidjal väärtus.

Kuidas tõlgendas Sokrates Delphi oraaklit, mille kohaselt Sokratesest targemat inimest pole?
Esiti hakkas Sokrates „järele katsuma“ inimesi, keda peeti targaks. Nendega vesteldes sai ta aru, et tema eelis seisnes selles, et kui teised arvasid, et nad teavad kõike, siis tema seda ei teinud. Ta ütles, et teab, et tegelikult ei tea ta midagi. Sellest ideest lähtuvalt tõlgendas ta Delfi oraaklit järgmiselt: järelikult ütles jumal, et tark inimene on nagu Sokrates, kes teab, et ta tegelikult ei tea midagi.

Milles seisnes Sokratese iroonia ?
Sokratese iroonia oli üks tema meetodeid , mida ta inimesega vesteldes kasutas. Ta alustas inimesega, kes arvas , et teab mingist asjast väga palju, vestlust ja mängis ise lihtsameelset inimest. Ta arendas vestlust küsides kavalaid küsimusi ja lõpuks ajas ta vastase niiviisi nurka, et too oli sunnitud tunnistama, et tegelikult ta ikkagi ei tea midagi.

Milles seisnes Sokratese maieutika?
Sokratese maieutika seisnes selles, et Sokratese arust oli inimese hinges peidus palju teadmisi. Temale omaste küsimuste esitamisega suutis Sokrates inimeste uutele ideedele tulemise palju hõlpsamaks muuta. Seepärast kutsuski Sokrates seda meetodit maieutikaks ehk ämmaemandakunstiks. (Ta aitas uusi ideid ilmale tuua).

Sokratese arvates pole põhjust surma karta . Inimesed arvavad , et see on suurim pahe, aga täpselt ei tea keegi. Veel arvas Sokrates, et filosoofil on õige surma soovida , kuna keha põhjustab ainult kannatusi, kehast vabanedes neid aga poleks enam. Ta ütles, et oleks nõus mitu korda surema, kui pärast surma tõsimeeli saaks vestelda juba varem manalateed läinud inimestega (nt. Homeros ).

Selgitage Platoni seisukohta, et on olemas tõeline olemine ja mittetõeline olemine. Tooge näiteid.
Tõeline olemine on see, kui miski mitte kunagi ei hävi. Mittetõeline olemine olevat see, kui asjad saavad hävida. Mittetõelise olemise all pidas ta materiaalset maailma silmas. Inimene sõidab autoga , juhtub õnnetus ja hävib auto, halval juhul ka inimene. Auto ja inimene lakkavad mittetõeliselt eksisteerimast, samas kui auto ja inimese ideed säilivad. Tõelise olemise alla pidas Platon silmas ideede maailma, sest ideed ei hävi mitte kunagi.

Selgitage Platoni koopamüüti.
Platoni koopamüüt oli piltlik kujund sellest, kuidas inimesed elavad meelelises maailmas ja kogevad vaid ideelise maailma varjusid. See tähendab, et kui me arvame, et kogeme tõelisi asju, siis tegelikult on need kõigest ideelises maailmas olevate ideede varjud , mis projekteeruvad meelelises maailmas. Täpselt nii nagu koopasuust langev valgus koopa seinale.

Selgitage Platoni arusaama, et tunnetamine seisneb meeldetuletamises. Tooge näiteid.
Platoni kohaselt on iga tähe peal üks hing. Neid ei teki juurde ega ka hävi, nad hoopis ringlevad. Kõik mittejumala hinged püüdlevad ideelise maailma poole, kuid nad ei jõua sinna kunagi. Nad jõuavad seda ainult korraks piiluda ja näha mõningaid ideid. Kui hinged kehasse seotakse, siis unustavad nad, mida ideede maailmas nägid. Unustatud ideid on võimalik meeleliste elamuste ja suunavate küsimustega meelde tuletada. Tuleb omandada ka teadmisi, mille abil saab ideid meelde tuletada. Näiteks võib tuua inimese, kes läheb arsti juurde valuga kõhu piirkonnas. Arsti suunavate küsimuste läbi jõuab valu konkreetse põhjuse tunnetamiseni.

Selgitage, millist rolli peab Platoni ideaalses riigis mängima kunst .
Kunst mängib Platoni ideaalses riigis väga olulist rolli. Kunsti kasutatakse valitsejate ja sõjameeste kasvatamisel . See pidavat muutma neid vaprateks ja teotahtelisteks. Samas ei tohi neile näidata ka igasugust kunsti. Kasutada tohtis vaid kõlbelist kunsti, mis oli riigi poolt heaks kiidetud .

Aristotelese seisukohalt on tekkimine üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Selgitage seda mõtet.
Aristotelese kohaselt on asjade vorm võimalikkusena olemas selle asja valmistamiseks vajaminevas materjalis . Näiteks erinevatest ehitusmaterjalidest saab maja ehitada. Need ehitusmaterjalid on maja võimalikkusena.

Aristoteles eristas nelja liiki põhjuseid ja vastavalt ka nelja liiki seletamisviise. Tooge näiteid millegi seletamisest formaalpõhjusega.

Aristoteles eristas nelja liiki põhjuseid ja vastavalt ka nelja liiki seletamisviise. Tooge näiteid millegi seletamisest tegevpõhjusega.

Aristoteles eristas nelja liiki põhjuseid ja vastavalt ka nelja liiki seletamisviise. Tooge näiteid millegi seletamisest sihtpõhjusega.

Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Selgitage nende erinevusi. Tooge näiteid.
Loomulikud asjad on asjad, mis saavad iseeneslikult võimalikkusest tegelikkuseks. Näiteks röövikust saab liblikas, õunapuu õiest saab õun. Kunstlikud asjad on need, mille võimalikkusest tegelikkuseks saamisel on vaja valmistajat. Näiteks erinevatest toiduainetest valmib koka käe läbi maitsev tort .

Aristotelese seisukohalt on eetiline loomutäius teatav sobilik keskmine. Selgitage seda mõtet.
Aristoteles pidas sellega silmas inimese oskust erinevates olukordades mõistlikuks, piiripidavaks jääda. See tähendas, et ei tohiks langeda äärmustesse. Näiteks suhtlemisel ümbritsevate inimestega oleks mõistlik neisse sõbralikult suhtuda . Äärmused oleksid pugejalikkus ning kõigi vihkamine . Treeningutel ei tohi ka üle pingutada, vastasel juhul tekib ületreeningu efekt ja jõudlus langeb. Samas trenni üldse mitte tehes pole ka jõudlust.

Demokritos väitis, et tegelikult ei ole millelgi värvi, lõhna ega maitset . Selgitage seda mõtet.
Demokritos väitis, et maailm koosneb aatomitest ja tühjusest. Maitset, värvi ja lõhna tajume üksnes seetõttu, et aatomid ühinevad teatud korra ja asendi järgi ning see kindel asend ning kord tekitavad meis vastavalt värvi, lõhna või maitse aistingu.

Kas Epikurose arvates on põhjust karta surma? Selgitage tema seisukohta.
Epikurose arvates pole põhjust surma karta, sest meie ja surm ei eksisteeri ühel ja samal ajal. See tähendab, et kui meie oleme manalateed läinud, siis on surm või kui me veel elame, siis pole surma. Kokkupuutepunkt meie ja surma vahel puudub.

Kas Epikurose arvates on põhjust karta jumalaid? Selgitage tema mõtet.
Epikurose arvates pole põhjust jumalaid karta. Epikurose kohaselt on jumalad väljaspool meie maailma ülima õnne seisundis viibivad olendid, keda ei huvita maisesse ellu sekkumine.

Kas Epikurose arvates peaks igast kannatusest hoiduma ja iga naudingu poole püüdlema? Selgitage.
Epikurose arvates ei peaks igast kannatusest hoiduma, sest kui kannatusele järgneb suurem nauding siis on see kannatus väärt läbielamist. Epikurose arvates ei peaks loobuma sellisest naudingust, millele järgneb suurem kannatus.

Selgitage, kuidas viib skeptikute propageeritud otsustest hoidumine hingerahu ja häirimatuseni.
Skeptikute idee seisnes selles, et mitte kunagi väita midagi asjade tegeliku olemuse kohta vaid väita ainult seda, mis neile tundus. Sellest tulenevalt ei ole alust väita, et miski tegelikult halb või hea oleks ja seega pole mingit vahet mis edaspidi juhtub, kuna kõik on ühteviisi neutraalne (ei hea ega halb).

Selgitage omal valikul kahte skeptikute troopi . Mida kumbki troop tähendab?
Valisin teise ja neljanda troobi. Teine troop tähendab seda, et miski pole olemuselt halb. See kas miski on hea või halb selgub vaatajate silmade läbi – kõik inimesed ei näe asju ühes valguses. Kui mulle meeldib rock muusika , siis ei tähenda see, et rock muusika ka mu sõbrale meeldib.
Neljas troop tähendab seda, et ümbritseva kogemine, taju sõltub inimese enda seisundist, olukorrast. Kui ma olen väsinud ja tahan magama jääda, siis kõrvaltoast kostev jutukõmin häirib mind tohutult, kuid puhanuna ei pööra sellele mingit tähelepanu.

Kuidas selgitasid/õigustasid stoikud kurjuse olemasolu maailmas?
Kurjuse olemasolu kohta maailmas oli stoikutel kolm selgitust. Esiteks maailmas ei saa miski ilma vastandita eksisteerida. Kui poleks kurja, siis ei oleks ka head, me ei saaks enam aru, mis on kurjus , mis headus . Teiseks ei ole üldist kurjust , niisugust kurjust, mis oleks kõigi jaoks kurjus. Kurjust ühe inimese jaoks ei pruugi seda olla teisi inimese või mingi grupi inimeste jaoks. Kolmandaks ei saaks ilma kurjuse ja kannatusi läbi elamata endas voorusi kasvatada. Kurjust vältides ei alluks inimene enam saatusele ja seega ei saaks ta õnnelik olla.

Selgitage stoikute arusaama, et tõeliselt vaba saab olla vaid tark.
Stoikud väitsid, et maailma muuta ei saa ja kuna inimene on osakene maailmast, siis peab ta sellega kooskõlas elama ehk siis saatusele alluma . Tark inimene saab aru, mis saatus talle määratud on ja järgib seda vastupanuta ning soovib ainult seda, mida saatus talle toob. Tark inimene mõtleb paratamatud tegevused enda jaoks meeldivaks, sest möödapääsu neist nagunii ei ole.

Selgitage Canterbury Anselmi ontoloogilist jumalatõestust.
Anselmi kohaselt on jumal midagi ülimat, millest midagi enamat enam ei ole võimalik ette kujutada. Ülimast midagi enamat ette kujutada pole võimalik, aga kujutusest enam on kujutus , mis on mõistuses ja eksisteerib ka reaalsuses . Seeläbi leidis Anslem, et kui mõistuses kujutatakse jumalat kui kõige ülimat eksistentsivormi, siis jumala kujutamisest mõttes veel ülimuslikum on jumala nii kujutamine kui ka reaalne eksistents , seega peab ta ka reaalses maailmas eksisteerima .

Selgitage jumalatõestust, mida tuntakse algpõhjuse argumendina.
Algpõhjuse argumendina tuntud jumalatõestus põhineb arutelul, kus väidetakse, et miski ei toimu põhjuseta. Kõik pidi alguse saama esimesest põhjusest, mis aga ei oleks enam esimene põhjus, kui tal oleks põhjus. Seega väidetakse selles jumalatõestuses, et esimene põhjuseta, millel puudub põhjus on jumal.

Selgitage jumalatõestust, mida tuntakse otstarbekohasuse argumendina.
See eeldab, et kõik mis siin maailmas toimub on otstarbekas. Inimesed on otstarbekad seepärast, et nad oskavad mõelda. Kehad, mis mõelda ei oska on otstarbekad seepärast, et miski tingib seda ja see miski ongi jumal.

Selgitage realismi seisukohta universaalide probleemis.
Realismi kohaselt on universaalid olemas kas asjade sees või siis neist eraldi. Äärmuslik realism väidab, et universaalid on olemas, kuid nad eksisteerivad konkreetsetest asjadest eraldi (sarnane Platoni ideede maailmaga, kus on olemas nii õuna idee, kui ka materiaalses maailmas eksisteeriv õun). Mõõdukas realism väidab, et universaalid on olemas ja eksisteerivad asjades enestes (mõõdukas realism põhines Aristotelese väidetel, mille kohaselt asja idee eksisteerib ainult asjas endas).

Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt sugukonnaiidolid. Tooge näiteid.
Sugukonnaiidolid seisnevad selles, et inimene näeb loodust endasarnasena ja rohkem korrapärasena kui see tegelikult on. Teiseks on inimesele iseloomulik märgata enda arvamust kinnitavaid fakte, jättes vastupidist arvamust kinnitavad faktid kahe silma vahele. Näiteks võib tuua selle, kuidas inimesed usuvad halbadesse ennetesse. Kui must kass läheb üle tee, siis juhtub mingi õnnetus. Niisiis üritatakse vältida seda, et must kass üle tee läheb. Samas aga jäetakse arvestamata fakt, et paljude inimestega, kelle teed mustad kassid ületanud on, midagi ei juhtu.

Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt koopaiidolid. Tooge näiteid.
Koopaiidoli kohaselt elavad inimesed justkui koopas , mis kõike neid ümbritsevat moonutab. Koopa all pidas Bacon silmas inimese kasvatusviise, käitumis- ja elamismalle ning isegi juhuslikke sündmusi. Näiteks inimesed, kes sõitsid autos lahtise turvavööga ja tegid läbi avarii hakkavad sellest sündmusest alates vööd kandma – õnnetus muutis neid. Kui usklikus perekonnas kasvab laps üles, siis on ta suure tõenäosusega usklik, kuna teda on väiksest peale usklikuks kasvatatud. Tal pole tekkinud tõsist võimalust teistsuguse maailmapildiga kokku puutuda.

Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt turuiidolid. Tooge näiteid.
Turuiidolid seisnevad selles, et inimesed kasutavad sõnu ja väljendeid, mille tähendust nad ei tea või millel see üldse puudub. Näiteks sobib minu arust võõrkeelsete sõnade, eriti roppuste kasutamine ja mugandamine eestikeelsesse kõnepruuki. Nooremad inimesed ei pruugi nende sõnade tähendust teada rääkimata sellest, et inimesed üleüldiselt ei mõtle sõna kasutades selle tegelikule tähendusele. Emakeelne sünonüüm kõlaks palju jubedamalt ja tõenäoliselt seda ei pruugitaks.

Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt teatri- iidolid . Tooge näiteid.
Baconi arvates suhtuvad inimesed igasugustesse õpetustesse ja tõestustesse liiga suure. Pooled neist olevat ilma igasuguse tõepõhjata. Teatri-iidolid seisnevad selles, et inimesed ei vaevu enam kontrollima, mis on ehtne ja mis mitte vaid usuvad seda, mis neile meeldivam tundub. Näitkes sobiks minu arvates kollane ajakirjandus , kus kirjutatakse igasuguseid lugusid seltskonna inimeste kohta. Lugejad pahatihti usuvad neid ilma mingi tõestuseta, vaevumata uurima , kas lool tõepõhi ka on või mitte. See tundub neile huvitav ning seetõttu meeldib neile seda lugu uskuda .

Bacon väitis, et teadmised on jõud (ld scientia est potentia). Selgitage seda mõtet.
Baconi väide, et teadmised on jõud tähendab seda, et teadmiste abil saavutab inimene mõjuvõimu looduse üle. Ta pidas silmas seda, et ilma teadmiste abita ei suudaks inimene looduslikke kehasid muuta.

Baconi sõnul peab tõeline empiirik (empirist) olema nagu mesilane . Selgitage seda võrdlust.
Bacon kasutas mesilase võrdlust seepärast, et mesilane on töökas putukas , kes teeb kõvasti tööd ning töö viljad töötleb ümber meeks. Bacon leidis, et samamoodi peaksid ka teadlased toimima : koguma fakte erinevate uurimuste läbi ning seejärel neid oma mõistust kasutades analüüsima. Niimoodi olevat võimalik uute avastusteni jõudmine.

Selgitage, miks pole Descartes ’i arvates alust usaldada oma meeli?
Descartes väitis, et kõik ei ole nii nagu meile näib ja seetõttu võivad tekkida meil ekslikud aistingud . Ta ei välistanud ka võimalust, et elab kuri deemon, kes meid koguaeg petta ja eksitada üritab. Samas kahtles ta ka ärkvel oldud aja reaalsuses – me ei pruugi arugi saada, et tegelikul on kogu me elu uni, sest ärkvel oleks, kui ka unenäod näivad mõlemad väga reaalsed.

Selgitage, miks on Descartes’i arvates esimene ilmselge tõde (idee).
Descartesi arvates on esimene tõde see, et ma mõtlen, järelikult olen olemas. Ta leidis, et mõtlemine iseenesest pole võimalik ilma mõtlejata. Niikaua , kui inimene mõtleb, ta ka eksisteerib.

Selgitage, mis eristab Descartes’i arvates inimest loomadest.
Descartes’i arvates eristab inimesi loomadest see, et loomad ei ole võimelised kasutama kõne- ega kehakeelt, et ennast arusaadavaks teha ja oma mõtteid avaldada. Lisaks sellele on inimesel mõistus ja ta saab erinevates olukordades hakkama, kui loomadel on kõik elundite poolt seatud ja nad peavad erinevate toimingute jaoks kõik ümber seadma. Loomadel ei esine mõtlemist ega hinge.

Locke ’i arvates moodustab inimese mõistus abstraheerimise teel üldideed. Selgitage, kuidas.
Näiteks: inimese mõistuses on erinevate õunasortide kujutised: kuldrenett, sügisjoonik jne. Abstraheerimise teel näeb inimene kõikidel erinevatel õunadel omamoodi tunnuseid ja need tunnused kokku moodustavadki õuna üldidee.

Selgitage Locke’i seisukohta primaarsete ja sekundaarsete omaduste probleemis.
Locke’i arvates on asjadel olemas omadused, mis meis erinevaid aistinguid esile kutsuvad . Locke väitis, et on kahte sorti omadusi, primaarsed ja sekundaarsed. Primaarsed omadused on niisugused, mis mitte kunagi ei muutu st., et ei sõltu vaatlejast. Sekundaarsed omadused on need, mis sõltuvad olendist, kes neid tunnetab.

Selgitage, mille poolest erineb Locke’i arvates tunnetusvõime otsustusvõimest (ingl judgement).
Locke’i arvates erineb tunnetusvõime otsustusvõimes seepärast, et tunnetusvõime annab vaid tõestatud ja õigeid ideid, kuid otsustusvõime puhul ei tea, kas sealt tulevad ideed on õiged või väärad. Otsustusvõime võib otsustada asju tegelikkusest erinevalt, samas tunnetusvõime toimib ainult tõestatud ideedel.

Selgitage Hegeli väidet: Orjal ei saa olla kohustusi; neid saab olla vaid vabal inimesel.
Hegeli väide seisnes selles, et ainult vabal inimesel saavad olla kohustused (näiteks tööl käimine, koolis käimine jne.), orja elu aga seisnebki igasuguste ülesannete tegemises. Orja jaoks pole need ülesanded kohustused, orja jaoks on need paratamatus .

Selgitage, milles seisneb Hegeli arvates maailmamõistuse kavalus.
Hegeli arvates seisneb maailmamõistuse kavalus selles, et ta kasutab inimesi oma huvides, tööriistadena oma eesmärgi saavutamiseks. Maailmamõistus laseb inimestel elada oma elu, tegeleda oma asjadega, püüelda oma eesmärkide poole, kuid samas ta suunab sündmuste käiku märkamatult. Ta suunab seda, et saavutada oma eesmärk, hoolimata sellest, kas inimene väljub ettevõetud tegevusest oodatud eesmärgiga.

Selgitage, mis eristab Hegeli arvates maailmaajaloolisi isiksusi teistest inimestest?
Hegeli arvates eristab maailmaajaloolisi inimesi teistest inimestest kaks peamist punkti. Esiteks on maailmaajaloolised inimesed grandioossete ja laiahaardeliste plaanidega. Teiseks ühtivad nende plaanid ajaloos ettenähtud muudatustega.

Selgitage Schopenhaueri väidet: Maailm on minu kujutlus .
Maailm iseendas on tahe , kuid samamoodi nagu inimene näeb ainult iseennast tahte ja kujutlusena, kõik teisi ainult kujutlusena, paistab ka maailm inimese jaoks ainult kujutlusena. See kujutlus on iga inimese jaoks ühesugune. Samas mõjutab seda kujutlust iga indiviid eraldi (iga inimene näeb maailma läbi oma prisma – lõbusa, masendunud jne.), seega elab iga inimene teisest pisut erinevas maailmas. Seeläbi väitiski Schopenhauer , et maailm on minu kujutlus.

Selgitage Schopenhaueri arusaama, et surmahirm on irratsionaalne.
Surma ei tohiks Schopenhaueri arvates karta kolmel põhjusel. Esiteks, kui kardame surma kui mitteolemist, siis peaksime kartma ka seda aega, millal meid veel sündinud polnud. Enne sündi olnud mitteolemist me ei karda , seega ei tohiks karta ka pärast meid tulevat mitteolemist, kuna need on täpselt üks ja sama mitteolemine. Teiseks kui igasugune kurjus eeldab olemasolemist ja teadvust. Tavalises teadvusekaotuses ega selle toimumise hetkes pole midagi halba, seega ei saa olla midagi halba teadvuse kadumises, kui ta kaob lõplikult koos eluga. Kolmandaks, kuna inimene on iseendale tahe ja kujutlus, siis tegelikult hävib surmaga ainult nähtuste maailmas eksisteeriv inimene ehk inimene tahtena jääb alles. Platonile vihjates väitis Schopenhauer ka seda, et inimene eksisteerib tõeliselt ainult inimese ideena, mis ei hävine millalgi. Iga indiviid aga on selle idee jäljendus, seega reaalselt pole meid mitte kunagi eksisteerinudki.

Schopenhaueri sõnul on loodus huvitatud liigi säilimisest. Kuidas on loodus pannud indiviidid teenima liigi huve?
Loodus on pannud indiviidid teenima liigi huve niimoodi, et võimaldab indiviidil olla tugev ja haigustest puutumatu sel ajal, kui ta suudab veel järglasi anda (liigi kestvus), kuid hiljem (järglaste saamiseks juba võimetu) muutub ta nõrgaks ning hukkumise võimalus on palju suurem.

Selgitage, miks on optimism Schopenhaueri arvates ohtlik maailmavaade.
Schopenhaueri arvates on optimism ohtlik maailmavaade sellepärast, et optimism sisendab inimestesse suuri ootusi, mis lõppevad suure pettumusega. Schopenhaueri arvates lõppevad ootused suure pettumusega, kuna tema arust elame võimalikest maailmadest halvimas.

Selgitage, miks ei muuda naudingud Schopenhaueri arvates elu elamisväärseks?
Schopenhaueri arvates oli neli põhjust, miks naudingud elu elamisväärseks ei muuda. Esiteks see, et naudinguid me ei tunne, küll aga kannatusi, mis endast ise märku annavad. Näiteks tunned seda, et oled väsinud, kuid mitte kunagi seda, et oled puhanud. Seda tunned ainult siis, kui sellele mõtlema hakkad. Teiseks iga nauding suurendab tolerantsust naudingute suhtes. Iga kord vajame järjest rohkem naudingut, et seda tunda. Seda punkti võiks võrrelda näiteks heroiinisõltuvusega, millal vajatakse järjest suuremat doosi, et kaifi saada ning kui mingit doosi ei saa, siis on ainult ärajäämanähud (kannatused). Kolmandaks on maailmas palju rohkem kannatusi kui naudinguid ning mitte ükski nauding ei suuda üles kaaluda eelnevalt läbielatud kannatusi. Neljandaks pole olemas täiesti õnnelikku inimest, sest inimest ei suuda miski täiesti õnnelikuks teha. Samas võib iga pisiasi meid õnnetuks teha.

Selgitage Schopenhaueri arusaama vähem õnnetust elust.
Inimene, et olla õnnelik, peab teadma mille poole ja kuidas püüelda. Schopenhaueri arvates on inimese elul kolm tahku , mida tuleb jälgida ja tasakaalus hoida. Selleks, et elu vähem õnnetuks muuta tuleks jälgida tahkusid: mis keegi on, mida keegi omab, mida inimestest arvatakse.

Schopenhauer eristas sünnipärast ja omandatud iseloomu. Selgitage nende erinevust.
Inimese sünnipärane iseloom on pärit tema isalt ja see tema elu jooksul ei muutu. Kuna inimene ei tea täpselt, missugune on tema sünnipärane iseloom, siis teeb ta tegusid , mis panevad teda kahetsema. Omandatud iseloom omandatakse inimese elu jooksul. Inimene omandab seda siis, kui ta veel ei saa aru, mida ta tahab ( elult ) ja mida suudab. Omandatud iseloom seisneb iseenda tundmises.

Kierkegaard eristas eksistentsialistlikku ja essentsialistlikku filosoofiat . Selgitage nende erinevust.
Essentsialistlik filosoofia tegeleb üldiste, abstraktsete probleemidega (rääkides üldiselt näiteks üldistades igat erinevat õuna üldise õunte mõiste esindajaks .). Eksistentsialistlik filosoofia tegeleb indiviidi uurimisega, pöörates tähelepanu just tema iseärasustele, samas teda sarnaste indiviidide mõisteks üldistamata.

Selgitage Kierkegaard väidet: „…usk algab just nimelt sealt, kus lõpeb mõtlemine.“.
Kierkegaard oli puhta usu pooldaja , st. ta arvas, et kui inimene on usklik, siis peab ta usule täiesti alluma ja ainult uskuma. Tema väite kohasel saavat uskuda vaid seda, mis on absurd . Absurdsusi ei saa loogiliselt mõteldes lahti seletada, neid saab ainult uskuda, sellest ka niisugune väide.

Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla filister .

Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla esteet .
Kierkegaardi kohaselt on esteet see, kes on keskendunud maailma naudingutele. Lisaks sellele ei salli ta rutiini ja seega otsib koguaeg uusi elamusi, kuni ka see muutub rutiinseks tegevuseks, mis omakorda teeb rahulolematuks.

Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla eetik .
Kierkegaardi kohaselt on eetik vastupidine esteedile. Eetik peab kinni reeglitest ja järgib kõlblus-ning moraalinorme.

Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla religioosne inimene.
Kierkegaardi kohaselt on religioosne inimene see, kes seisab silmitsi jumalaga ja seeläbi jääb inimeste keskel üksikuks, sest teised lihtsalt ei mõista tema usku. Eetilise inimesega võrreldes seisab ta kõlblusnormidest kõrgemal. Religioossus on usk, et kuuletutakse jumalale.

Selgitage Kierkegaardi ütlust: „Rahvahulk on ebatõde.“.
Ma arvan, et Kierkegaard pidas selle ütlusega silmas grupivaimu. Inimesed ei mõtle grupis tegutsedes enam oma peaga vaid käituvad nagu üldsus. Inimese isiksus paljastub siis, kui ta ei ole enam rahvahulgas. Seepärast Kierkegaard ütleski, et rahvahulk on ebatõde.

Selgitage Nietzche väidet: „Jumal on surnud.“.
Nietzche pidas selle väitega silmas ilmselt seda, et inimesed ei juhindu oma igapäeva elus enam jumalast. Jumal ei ole enam see, kes ütleb, mis on hea, mis halb. Moraal ja käitumismallid tulenevad keskkonnast, mitte jumalast.

Nietzche eristas üliinimest ja viimset inimest. Selgitage nende erinevust.
Üliinimene on inimene, kes on rahvamassist üle, samas kui viimane inimene on väikekodanlik oleskleja. Need kaks mõistet vastanduvad teineteisele.

Selgitage Nietzche kriitikat ligimesearmastuse aadressil.
Nietzche leidis, et kui ligimesearmastusega liiale minna, siis jäetakse iseennast unarusse , ning lõpuks pole ka ligimesele enam midagi anda.

Selgitage Nietzche kriitikat kurjale kurjaga mittevastamise põhimõtte aadressil.
Nietzche väidab, et elu on pidev võitlus. Kui järgida põhimõtet, et kurjale kurjaga ei vasta, siis pole selles võitluses võimalik ellu jääda. Niisugust teguviisi nimetas Nietzche elu eitavaks – sellest ka tema kriitika.

Selgitage, miks on Peirce ’i arvates võimatu kahelda hetkekski kõiges (nagu seda soovitas Descartes).
Peirce’i arvates on võimatu kahelda hetkekski kõiges seepärast, et igaks kahtluseks peab olema alust. See tähendab, et siis peaks meil kõige kohta juba mingid eelarvamused olema. Kui neid pole ei saa kahtlema hakatagi. Kui ma tõesti kõiges kahtlen, siis pole võimalik kindlalt väita, et ma kahtlen.

Selgitage Peirce’i arusaama et igasugune tegevus lähtub teatud uskumusest. Tooge näiteid.
Ma arvan, et Peirce pidas selle väitega silmas uskumust mingisse eesmärki või põhjusesse. Kui uskuda millessegi, siis hakatakse selle nimel ka tegutsema, sest uskudes kaob kahtlus , et tegevus, mis ette võetakse võiks vale olla. Näiteks, kui usun, et olen näljane, siis hakkan süüa tegema.

Selgitage usu kinnitamise kangekaelsuse meetodit (Peirce’i põhjal). Tooge näiteid.
Usu kinnitamise kangekaelsuse meetod seisneb selles, et tuleb kuulata ainult neid argumente, mis räägivad uskumuse poolt. Teisi tuleb eirata ja nende vastu võidelda. Näiteks, kui sportlane usub oma treenerit, siis ta treenib tema näpunäidete kohaselt. Tal on jupp aega head tulemused tulnud, kuid mingil hetkel hakkavad teised sportlased paremaid tulemusi saama. Samas keeldub sportlane võtmast üle teiste treenerite meetodeid, kuna ta usub kangekaelselt enda treenerite meetodite õigsusse, kuna pikka aega on need head vilja kandnud.

Selgitage usu kinnitamise autoriteedi meetodit (Peirce’i põhjal). Tooge näiteid.
Usu kinnitamise autoriteedi meetod seisneb selles, et luuakse mingi üksus, mis määrab ära kindlad uskumused ja õpetab neid ning kontrollib, et rahvas neid järgiks. Ideaalseks näiteks on kommunistlik kord, kus riigiaparaat levitas kommunistlikke ideid. Neid õpetati lastele juba väikesest peale. Teisitimõtlejaid kiusati taga.

Selgitage, mis on James’i järgi hüpotees, elav hüpotees, surnud hüpotees? Tooge näiteid.
James’i kohaselt on hüpotees kõik see, mis võib olla usu objektiks . Hüpoteesid jagunesid elavateks ja surnuteks. Elavad hüpoteesid on need, mis pakuvad inimesele huvi. Näiteks, kas ma olen tark, kas ma saan selle testi sooritatud . Surnud hüpoteesid on need, mis inimesele huvi ei paku. Näiteks, et mitu tolmukübet on inimese korteri igas erinevas õhu kuupmeetris.

Milles seisneb Pascali kihlvedu (James viitas sellele usu ja tahte vahekorrast rääkides)?
Pascali kihlvedu seisnes selles, et kui tekib küsimus jumalaolemasolu üle, siis on igal juhul mõistlik teha panus tema olemasolule. Seda just seepärast, et kui ta on olemas, siis võites saaks tema poolt kaitstud, kaotades aga ei kaotaks mitte midagi.

James’i arvates aitab usk meil tegutseda. Selgitage seda mõistet.
Ma arvan, et James pidas silmas seda, et kui uskuda oma eesmärki, siis see ka saavutatakse , kuna uskumuse tõttu ollakse enesekindlam ja pingutakse rohkem. Nähes kellegi uskumust võivad ka lähedalseisvad inimesed sellega kaasa minna ja eesmärgi saavutamist hõlbustada.

Selgitage, millal on James’i arvates vaidlus alternatiivsete seisukohtade üle mõttetu. Tooge näiteid.
Jamesi arvates on iga tõsine vaidlus seotud mingi praktilise tulemusega (see võib aset leida ka tulevikus vmt.). Kui vaieldakse mingi küsimuse üle erinevatest vaatenurkadest ja praktilisest küljest selles mingit erinevust pole, siis on vaidlus mõttetu. Näiteks võiks tuua selle, et kui on antud mingi matemaatikaülesanne, siis ei ole praktilist vahet, kas lahendada see 10 või 20 minutiga. Või siis teisest küljest pole vahet, missugust lahendusmeetodit kasutada, kui vastus samaks jääb.

Selgitage pragmatismi tõeteooriat (James’i esituses).
James’i kohaselt seisneb pragmatismi tõeteooria selles, et tõesed on need uskumused, mis ennast ära tasuvad. Üldiselt olevat inimestel kohustus teha seda, mis ära tasub, selleks aga tuleb otsida tõeseid uskumusi.

Selgitage pragmatistlikku religioonikäsitlust (James’i järgi).
James’i arvates teavad inimesed ainult maailma üht, kogemuslikku osa, aga selle taga peitub mõistetamatuks jääv nähtamatu maailm, kus võib eksisteerida mingi kõrgem jõud. Pragmatistlik religioonikäsitlus leidis, et jumala olemasolu sõltub iga inimese enda kogemusest, seetõttu pole vaja seda tõestama hakata. Jumala olemasolu leiab kinnitust siis, kui ta pakub rahuldust ja on eluks vajalik – täidab eesmärki. Jamesi arvates ei tuleb religioon ebakindluse tõttu saatuse ees ja selle eesmärk pole mitte jumal vaid võimalikult rahuldustpakkuv ja sisukas elu.

Selgitage, mis on James’i arvates indeterminismi õpetus parem rivaalidest.
James’il on kaks peamist argumenti mille abiga ta väidab, et indeterminismi õpetus on parem rivaalidest. Esiteks ei saaks inimesed end süüdistada halbade valikute tegemises, kui kõik oleks nende eest ette määratud. Teiseks on deterministlikul vaatepunktil seisukoht, et tulevik on ette määratud. Seda juba olnud sündmuste, mineviku, põhjal. Indeterminism aga annab võimaluse lootuseks, et maailm saab muutuda ka paremuse poole.

Selgitage Sartre ’i arusaama, et inimese olemine eelneb tema olemusele.
Inimese olemine eelneb tema olemusele seetõttu, et sündides on inimene põhimõtteliselt eimiski, ei ole teada, mis temast saab, missuguseks ta kasvab. Inimese olemus selgub alles tema kasvamise ja arenemise käigus, tagajärjel.

Kas jumalik ilmutus saab Sartre’i arvates vabastada inimest vastutusest oma eksistentsi eest? Selgitage.
Sartre’i arvates ei saa ilmutus päästa inimest oma eksistentsi eest. Sest kuidas teha kindlaks, et see ilmutus tegelikult ikkagi on jumal, mitte mingi pettekujutelm või hullusehoog. Seetõttu langetavad Sartre’i arvates otsused siiski inimesed ise.

Kas sisetunne saab Sartre’i arvates vabastada inimest vastutusest oma eksistentsi eest? Selgitage.
Sartre’i arvates ei saa sisetunne vabastada inimest vastutusest oma eksistentsi ees. Seda just seepärast, et sisetunne ja tegelik tunne on väga sarnased, sest teguviis tekitab tunde, aga teod on tingitud ju inimeste enda valikutest.

Kas nõu küsimine saab Sartre’i arvates vabastada inimest vastutusest oma eksistentsi eest? Selgitage.
Sartre’i arvates ei saa sisetunne vabastada inimest vastutusest oma eksistentsi ees just seetõttu, et me valime inimesed, kellelt nõu küsida, kuidas sellest nõuandest aru saada ja kas seda üldse kasutada.

Selgitage Sartre’i arusaama, et inimene on maha jäetud.
Sartre pidas silmas seda, et inimesel pole kindlaid tugipunkte, mille põhjal oma otsuseid langetada. Tema arvates pole jumalat olemas ja seega ei saa keegi inimesele öelda, mis on õige ja mis on vale. Kõik otsused langetab ja teod teeb inimene iseenda valikute põhjal – ta on üksi oma valikutes, kedagi pole kaasvastutajaks võtta.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Filosoofia kordamisküsimuste vastused #1

Filosoofia kordamisküsimuste vastused #2

Filosoofia kordamisküsimuste vastused #3

Filosoofia kordamisküsimuste vastused #4

Filosoofia kordamisküsimuste vastused #5

Filosoofia kordamisküsimuste vastused #6

Filosoofia kordamisküsimuste vastused #7

Filosoofia kordamisküsimuste vastused #8

Filosoofia kordamisküsimuste vastused #9

Filosoofia kordamisküsimuste vastused #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

359 laadimist Kokku alla laetud

11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaur19 Õppematerjali autor

Õppejõud Meos, e-kursus

79 küsimuse vastuse näited mõisted

Sarnased õppematerjalid

pdf

Filosoofia kordamisküsimuste vastused 2017

Filosoofia kordamisküsimuste vastused 2017 1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Mitu riiki on maailmas? Mis temperatuuril vesi külmub? Mitu tundi on ühes ööpäevas? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele „Kui kaugele suudab inimene hüpata

Filosoofia

pdf

Filosoofia Moodle'i küsimused-vastused

Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse ka need valdkonnad, mis tänapäeval on teaduse pärusmaa. See oli nii, sest · Poliitilistes põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi. · Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. · Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi kui teaduslik meetod. Ei, tollal ei olnudki veel võimalik võrrelda filosoofilist ja teaduslikku meetodit, sest teadusi tänapäevases tähenduses polnud veel välja kujunenud. Aristotelese metafüüsikaga on kooskõlas väita, et · tammetõru on võimalikkusena tammepuu vaid siis, kui tammetõrust antud

Filosoofia

pdf

Filosoofia e-kursuse vastused

c. Selle väite paikapidavust ei saa kindlaks teha ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:55 matis Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse ka need valdkonnad, mis tänapäeval on teaduse pärusmaa. See oli nii, sest a. Majanduslikel põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi. >> b. Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. c. Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:57 matis Kommenteerides arvamust, et Gorgias läks kaugemale kui võib minna terve mõistus, viitas Hegel sellele, et a. ükski tõsiseltvõetav filosoof pole läinud vastuollu terve mõistusega. >> b

Filosoofia

docx

Kordamine filosoofia eksamiks

Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2

Filosoofia

pdf

Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused

maailm tegelikult on. Lk41 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? 1. Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. 1. Pooled tudengitest käivad tööl. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1

Sissejuhatus filosoofiasse

doc

Sissejuhatus teadusfilosoofiasse kogu aine konspekt- testide vastused

Filosoofia

docx

Sissejuhatus filosoofiasse

1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate

Sissejuhatus filosoofiasse

docx

Filosoofia konspekt

b. Praktiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust teha õiglasi otsuseid. Näiteks oskust luua õiglasi seaduseid ja määrata nende alusel õiglasi otsuseid. c. Teoreetiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas Iseenda jaoks vajalik teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid