20 sajandi teadusfilosoofilised debatid Popper, Kuhn, Feyerabend Viini ringi filosoofid pidasid teaduslikkuse kriteeriumiks verifitseeritavust. Teaduslikuks võib pidada vaid neid teooriaid, mida põhimõtteliseltki on võimalik empiiriliselt kontrollida. Selle arusaama järgi on kõik faktide põhjal üldistatud teooriad õiged. Seda kritiseeris Karl Popper, kelle nägemuses faktidest ei tulene tingimata teooria faktide põhjal tehtud järeldus võib pigem asjade seostamise harjumusele viidata. Samuti ei pruugi faktid
näeme ju läbi oma veendumuste prisma. Peale teadusrevolutsiooni elab teadlane nagu teises maailmas, paljud nähtused ilmnevad talle hoopis uues valguses. Kui kasutada analoogiat psühholoogias tuntud katsetega nägemiskujundite kohta, siis võiks Kuhni arvates öelda, et see, mis tundus olevat part enne revolutsiooni, osutus peale revolutsiooni hoopis küülikuks. Öeldut selgitab järgmine pilt: Teadusrevolutsioonid ei muuda Kuhni arvates meie ettekujutust maailmast sugugi tõesemaks. Kuhn püüdis üldse vältida tõe mõistet. Teaduse areng pole üldse millegi poole suunatud. See näib inimestele muidugi harjumatuna. Sama asi häiris inimesi ka Darwini evolutsiooniteoorias. Kuhni arvates võib progress leida aset ka ilma sihita. Teaduses seisneb progress üha suuremas detailiseerumises ning looduse täiuslikumas mõistmises.
Sissejuhatus sotsioloogiasse 19.09 Vaba tahe, struktuurid Ameerika esimene sotsioloogia osakond 1892 sotsioloogiaprofessor George Herbert Mead (1863 1931) sümboliline interaktsionism (erinevus loomadest me suhtleme omavahel verbaalselt, zestid võivad olla ka verbaalsed; aga ka see pole piisav meie keel muutub osaks meie sisemaailmast) Kuidas keel hakkab struktureerima sisemaailma? Suudame ette kujutada mõju, mida meie zest teisele inimesele ette kutsub. Kaks infoallikat objekti kohta: stiimul (meeled) ja mälupildid; samamoodi toimib ka sotsiaalne maailm. Suhtleme sümbolite abil. Kaks tagamaad: 1. pragmatism (võtame arvesse eesmärki), 2. biheiviorism (uurime käitumist ainult stiimul vastus süsteemis, mitte sisemaailma) Mead: meil on kaks omavahel seotud poolt: sotsiaalne mina (,,me")(ettekujutus sellest, kuidas teised võiksid reageerida ühiskonna toimimine) ja isiklik mina (,,I"). Pidev protsess, kus toimime, reageerime...
Chalmers võtab esmaselt arvesse selle argumendi elujõulisust mis väidab, et teadus põhineb kindlatel vaadeltavatel faktidel. Seejärel arvestab ta tajumise rolli ja siis teoreetilise struktuuri rolli millelt faktid on tõlgendatud.Mõlemad need arvestused toovad meid tagasi mitte ainult vaatlejale vaid ka vaatleja sisemise subjektiivsele kogemusele. Falsifikatsionismi lähenemine oli esmalt välja öeldud Karl Popperi poolt.Ta pakkus välja, et ühtegi teooriat ei saa tõestada. Vaatlused on lõplikud aga seeeest võimalused on lõputud.Üks rääkides teisele vastu tõestab, et sellel väitel tõesti on null tõenäosus tõesusele.Teooriaid saame me ainult ümber lükata ja falsifikatsionnerida neid.Kui teooriat esitatakse viisil kus seda on võimatu falsifikatsioneerida loogika või experimendi abil, siis on selle kasu teadmiste ja teaduse arengule. Lõpuks iga teooria on falsifikatsioneeritud ja asendatud sellisega mis on rohkem jõuline vaatlustes. F...
Teadusrevolutsioonide struktuur Thomas S. Kuhn Just "Teadusrevolutsioonide strukuur " oli teos, mis T.S.Kuhni kuulsaks tegi, sest sellel ajal oli laialtlevinud veendumus, et teadus areneb kumulatiivselt, see tähendab, et midagi ei heideta kõrvale, vaid ainult täiendatakse n-ö teaduse püramiidi või ehitist. Kuhn aga leidis, et tegelikult ei arene teadus nii, vaid teaduse arengus leiavad aeg-ajalt aset revolutsioonid ehk paradigmavahetused.( http://www.hot.ee/indrme/kuhn.htm) Seega tema teose, mida ta ise nimetab esseeks, sest see ilmus Encyclopedia of Unified Science'i ühe köitena ning ei anna päris raamatu täismõõtu välja (lk 11) , eesmärk on põhiliselt tõestada, et teadlaste senine arusaam teaduse arengust on kohati väär ning ta tõestab seda väga paljude näidetega.
Mõistatuse lahendamine – heelium, kogukondlik ettevalmistus –enesestmõistetav võtmine. Kuidas keemiku/füüsiku jaoks mõistatus (lk 74 näide). Uurimistöö ja praktika erinevad: füüsikud – molekulispekter ja keemikud – kineetilise gaasi teooria. Füüsika – heelium pole molekul / keemik – heelium on molekul. Mõistatuse – lähemal tegelikkusele kui loogikale (Kopper ja Popper). kuidas paradigma juhib kogukonna tööd ehk „otsene kontroll“ Wittgensteini näide: mida Kuhn teeb sellega? Mis on kasu? Kuidas juhib paradigma uurimistööd? Koos ülesande lahendamisega koos teoreetilise vaatega – teooriatest tulenevad erinevad tulemused. Praktilised protseduurid. Pole olemas ühtset arusaama paradigmast. Tõe lähedane käsitlus. Õpime koos rakendustega, ajaga tehnoloogia aga muutub. Kuidas paradigma suunab uurimistööd – õpime ülesandeid lahendades. Mõistete määratlemine erinevalt – teadusdistsipliinide kujunemine. Kokkuvõte niisama X. 6. Seminar
ning need tundusid huvitavad ja uudsed. Selles osas ei olnud autor ka niivõrd kriitiline vaid rääkis pigem seda, mida ta ka ise uskus. Selliseid asju on meeldivam lugeda. Põnev oli ka tutvustus normaalteadusest (Kuhn). Normaalteadus tähendab mingil ajal ja mingis teadusvaldkonnas valitsevat ja üldtunnustatud teadmiste ja teooriate süsteemi, mida esitatakse vastava aja teadusõpikutes või teadusklassikute teostes. Seda süsteemi on Kuhn hakanud nimetama ka paradigmaks ja see termin on muutunud üldkasutatavaks. Normaalteaduse perioodid annavad teadlastele võimaluse arendada teooria üksikasju. Töötades paradigma raames, enesestmõistetavate eelduste alusel, saavad nad teha nõudlikku ja vajalikku eksperimentaalset ja teoreetilist tööd, mis viib vastavuse paradigma ja tegelikkuse vahel veelgi kõrgemale astmele. Normaalteadus ei tohi paratamatult olla ülearu kriitiline
Antiikfilosoofia "ma tean, et ma midagi ei tea". * Vestlusmeetodit/filosoofeerimis nim. dialektiliseks.*kuulsamad õpilased Platon ja Antisthenes * inimese Sokrates hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik Ei väärtustanud demokraatiat, vaid aristrokaatriku. õpetus ideaalsest riigist 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas) - valitsejad on kõige väärtuslikum Platon seisus - teised on vähemväärtuslikud. inimese hing on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. *eristas loomulikke ja kunstlikke asju - loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene *igal asjal on olemas sisu ja vorm *põhjusõpetus: 1)aineline 2) ma...
Näiteks on tema meelest kõik matriarhaalsed ühiskonnad paremal juhul võrdõiguslikud ning tegelikult ei ole ühtegi matriarhaalset ühiskonda kunagi eksisteerinudki. Ta kasutab paljude lihtsamalt seletatavate mõistete jaoks väga keerulisi viise ja mõttekäike. Ta küll seletas, miks on tema vaade justkui õigeim keegi ei ole varem uurinud maailma kõigist neljast aspektist, vaid ainult ühest. Freud ja Jung tegelesid tahtelise, Locke, Watson ja neuroloogia käitumusliku, Kuhn ja Weber kultuurilise ning Marx ja Comte sotsiaalse aspektiga. Nüüd olevat olemas kõiki teooriaid ühendav mõtlemine. Ma siiski leian, et kergem on teha ja õppida asju ükshaaval. Ei ole mõtet korraga jalgrattaga sõita, luuletusi deklameerida, pasunat puhuda ja pea peal seista kõik läheb liiga segaseks ja raskeks. Tänan.
nagu me neid mõistame, representeerime – seega paradoksaalne. Siiski limiteeritud, objektiivne vaatepunkt peaks asuma mittekusagil, et mitte olla subjektiivne (T. Nagel) Objektiivne ei saa olla ilma subjektita, ilma tema vaatenurkadeta. Vaatleja peaks distantseeruma oma vaatekohalt, et näha, mis objektiivsus on. Karl Popper – seaduseid ei saa tõestada, vaid ainult falsifikeerida , kummutada. Relativism ja ratsionaalsus 1962 T. Kuhn „the structure of Scientific revolution“ - teaduse ratsionaalsusest, dekoloniseerimine, sotsioloogia ja dekoloniseerimine – kulturaalne relativism. Teised teadlased süüdistasid Kuhni relatiivsuses ja irratsionaalsuses ehk tegelikult objektiivsuse hülgamises. Kokkuvõttes viis see kõik distsiplinaarsuseni (vt edasi) 2. distsiplinaarne tähendus – üksmeel konsensus teaduskogukonnas Erinevate teadusalade vajadused on erinevad. Nt kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid
mitterepresentatiivse realismi kontseptsioon eksperimendist) 4. Vihalemma teooriakäsituse seos Chalmersiga: instrumentalistlik teooriakäsitus 5. Miks ei ole Chalmersi jaoks vastuvõetav tõe vastavusteooria ega Popperi tõeläheduse kontseptsioon? 6. Milline on teadusfilosoofia ülesanne Chalmersi järgi? Seminar ,,Revolutsioonid teaduses kui muutus maailmapildis, ühismõõdutus, relativism. Mida Thomas Kuhn suutis tõestada ja mida mitte?" Vihikus olemas 1. Võrdlus poliitiliste revolutsioonidega milles on sarnasused ja milles erinevused? 2. Mis paneb teadlase loobuma vanadest arusaamadest? Kuidas toimub paradigmavahetus? 3. Mida tähendab Kuhni väide, et teadusrevolutsioon muudab teadlase maailmapilti? 4. Miks ei ole õige käsitleda Newtoni teooriat Einsteini teooria erijuhuna? 5. Mis mõttes jäävad revolutsioonid, mis ju ometi toovad kaasa avastusi, nähtamatuks
mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri · Mõistva sotsioloogia rajaja · Majandussotsioloogiale aluse panija. Pareto Itaalia insener, majandusteadlane, sotsioloog, filosoof. Matemaatilise majandusteaduse rajaja. Tunnetas vastuolu majandusliku ratsionaalsuse ja inimeste irratsionaalse käitumise vahel. · Mis on paradigma teaduses? Th. Kuhn teadusrevolutsioonidest. T. Kuhn. Teadusrevolutsioonide struktuur. Tartu, 2003 (1962) Lükkas ümber tavaarusaama teaduse kumulatiivsest arengust ja tõestas, et teadus areneb läbi teadusrevolutsioonide. Iga revolutsiooni tulemusena võetakse teaduses kasutusele uus paradigma. Paradigma on eelkõige teooria, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel ning ettekujutus ka sellest, milles seisneb teaduslik tegevus (milliseid väärtusi tunnistatakse, kuidas organiseeritakse teadustegevus jne).
Continental philosophers accuse analytic philosophers of petty narrowness and detachment from real human concerns Analytic Philosophy Logical Positivism Rudolf Carnap Hans Reichenabch Karl Popper Analytic Philosophy Ordinary Language Analysis John Austin Gilbert Ryle Elisabeth Anscombe Analytic Philosophers Willard Van Orman Quine John Searl Thomas Kuhn Paul Feyerabend Analytic Philosophers Hillary Putnam Richard Rorty Noam Chomsky Saul Kripke Continental Philosophy Critical Theory of Science Hermeneutic Philosophy Post-modernism Critical Theory of Science Martin Horkheimer Theodor Adorno Herbert Marcuse Jürgen Habermas Hermeneutic Philosophy Hans Georg Gadamer Post-modernism Jean-François Lyotard Michel Foucault Jacques Derrida
2 kuid seda ei tohi teisendada. Veel peaks uurimisprogrammil olema kaitsevöönd, mille moodustab programmi muu osa. Uurimisprogrammil peaks olema kõrge sidusus ning see peaks ajapikku viima uute avastusteni, mandunud teooriad tuleks kõrvale heita ja asendada värsketega. Need kriteeriumid aitavad kaasa teooriate täiendamisele ning tänu sellele toimub teaduses pidev areng. Teooriaid käsitles kui struktuure ka Thomas Kuhn, kes tegi teaduse ja ebateaduse vahel vahet paradigmade abil väites, et teadusele on iseloomulik normaalteaduse traditsiooni toetada suutva paradigma olemasolu. Paradigma annab teadlasele teatud probleemid koos meetoditega, mis on adekvaatsed lahenduse leidmiseks. Teaduse arengut seostab ta revolutsioonidega, mida võivad põhjustada anomaaliad, mille vastu teadlased ei suuda astuda, või paradigmade mittevastavus tegelikkusele. Need tekitavad kriisi, mis viib revolutsioonini
(ld relativus "suhteline") 4.1. Sissejuhatuseks Relativism millegi suhtelisust rõhutav õpetus või seisukoht. Relativism väidab, et: a) inimeste käitumisviiside väärtus ei ole absoluutne, vaid on hinnatav konkreetsest kontekstist lähtuvalt; b) üks seisukoht ei saa olla teistega võrreldes priviligeeritud. 2 Mõned esindajad: Paul Karl Feyerabend Ludwig Wittgenstein Peter Winch Thomas Kuhn Richard Rorty Michel Foucault Jacques Derrida http://assets.cambridge.org/052135/8779/cover/0521358779.gif 3 4.2. Üldiseloomustus 4.2.1. Relativismi tekkeloost Esimesena sõnastas relativismi sofist Protagoras (u 480410 eKr), kes arvas, et inimene on kõikide asjade mõõt. Seda võib mõista nõnda, et millisena asjad kellelegi näivad, sellised on need tema
minkiimaalainen mismaalane k → - missa kus → V bust p mista t → d minin kuhn miksi miles hk → kuinka (vanna) kuidaslkuivana ng ht → nu mieeii mieeega →
Tallinna Tööstushariduskeskus Saturn Referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus Saturn is one of the most interesting planets in the solar system. It is the sixth planet in the solar system, and is most famous for its stunning array of rings. It is a very easy planet to pick out in the sky because it is one of the brightest lights in the shy. It also has a very faint greenish color that makes it stand out from the rest of the objects in the sky ("Astronomy for Kids"). Saturn is the second largest planet in the solar system, Jupiter being the only planet that is bigger. It also has at least eighteen moons, more than any other planet in the solar system. There have been three voyages to this extraordinary planet, and one is still in process today. The Pioneer II traveled to Saturn in September of 1979, the Voyager missions took place in the 1980's...
2.2. Üldiseloomustus Modernismi võiks vaadelda kui omaette paradigma. Järgnevalt lühidalt paradigma mõistest... http://www.experimentaljetset.nl/archive/images/Modernism.gif 4 2.2.1. Paradigma mõistest Paradigma on raamistik/mudel, mille abil tõlgendame ja mõistame kogemust, oma elu. Paradigma selgitab, miks teeme teatud asju ja kuidas asjad peavad tehtud saama; nad on prillid, mille kaudu maailma näeme. Teadusfilosoof Kuhn on defineerinud paradigmat (Kreitzberg 1993:24) kui teadusharu või distsipliini maatriksit, mis koosneb järgnevatest elementidest: 5 1. sümboolsed üldistused need on väljendid, mida kasutatakse rühma liikmete poolt edukalt ilma kahtluse või eriarvamuseta; 2. metafüüsiline paradigma jagatud uskumused teatud mudelitesse (nt mida peetakse teaduslikuks tööks ja mida mitte);
filosoofilistele vooludele. e. verifikatsioon- tõe määramise viis, oli seotud Viini ringiga (filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.) 3. Millised olulised fil. teosed kuuluvad järg. autoritele? a. Loodusest Anaximandros b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer c. Õhtumaa allakäik O. Spengler d. Teadusrevulatsioonide struktuur T. Kuhn e. Politeia Platon 4. Kes olid järgmised isikud? a. Leukippos- oli tähtis loodusfilosoof, pärit Mileetosest või Traakiast. Leukippos kirjutas 2 teost, oli aatomiõpetuse looja. b. Siddhartha- buddismi rajaja, kes lahkus kodust eesmärgiga leida vastust küsimusele miks inimesed kannatavad. Ta oli 29. aastane prints. c. Lucius Annaeus Seneca - oli rooma filosoof, kirjanik ja riigimees. Ta oli imperaator Nero õpetaja ja hiljem nõuandja
juhul, kui seda saab faktidega põhjendada. Niisiis on teooria teaduslik, kui ollakse ette valmistunud määratlema eksperimenti, mis võib teooria ümber lükata. Kui aga selliseks vaatluseks või eksperimendiks valmis ei olda, siis on tegemist pseudoteadusega. Kuid Poppeti kriteerium ei eralda siiski teadust pseudoteadusest, sest ainult selle pärast, et faktid ei pea paika teooriaga, ei loobu teadlased oma teooriast. Sellisele järeldusele jõudis Ameerika teadusfilosoof Thomas Kuhn. Kui Kuhnil on õigus, siis polegi olemas aususe objektiivset standartit. Kui leidub miski, mis nende teooria ümber lükkab, leiavad teadlased tihti uue fakti, mis niiöelda ümber lükatud fakti uuesti ümber lükkavad. Autori arvates polegi nii väga oluline hüpoteeside püstitamine, vaid hoopiski uurimisprogrammid. Seejuures ei ole teadus ainult katsete ja vigade rida. Kui teoorias leitakse mõni viga, siis hakatakse kõike kontrollima kust see viga võib tulla.
petroglüüfidel kujutatuga, sest vastavat linki ei näe ilmselt just paljud nii selgelt, kui M. Remmel ise. Seega näib süvenemata vägagi tõenäoline, et kui M. Remmeli teooria üldse antud kriteeriumile allub, osutub ta siiski falsifitseerituks. 3 Thomas S. Kuhni teadusekäsitluse järgi on teadus just parasjagu see, mida teadlased teevad. Normaalteaduses kehtivad paradigmad, mida T. Kuhn defineerib kui üldteoreetilisi eeldusi ja seadusi ning nende rakendusvõimalusi, mida kasutavad vastava teadusringkonna liikmed (Chalmers 1998, 134). Loomulikult peitub siinkohal probleem selles, kes ja kuidas normaalteadust ja selles tegutsevaid teadlasi määratleb (ehk kes siis on teadlane, kes seda nimetatud teadust teeb), ent kuna T. Kuhni teadusteooria jätab määrangud kontekstist lähtuvaks, on lihtne tuletada - küll isikliku ja sotsiaalse konteksti mõjutusest teadlik olles , et
Taimed: HK: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sgk: osjalised (Equisetaceae) 1. soo-osi (Equisetum palustre) L. 2. konnaosi (Equisetum fluviatile) L. 3. metsosi (Equisetum sylvaticum) L. Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L. Sgk: pöögilised (Fagaceae) 9
stabiilsuse tagab see, et võimul olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all. 10. Kuidas ühiskond areneb? Evolutsiooniline vs revolutsiooniline areng. Evolutsiooniline arenguteooria ühiskond areneb ühtlaselt ilma järskude üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt muutumatute aegadega. Sotsioloogilised paradigmad Teadusfilosoof Thomas Kuhn on raamatus "Teaduslike revolutsioonide struktuur" (1962) kirjutanud, et teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. Paradigma on grupi teadlaste arusaam sellest, milline on nende poolt uuritav maailm ja kuidas tuleks seda maailma uurida. Tavaliselt on üks paradigma teaduses mingi perioodi jooksul domineeriv. Kui üks domineeriv paradigma vahetub teisega, siis toimub teaduslik revolutsioon. Revolutsioonide vahelisel ajal tegelevad teadlased
Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. - Monism - (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. - Asi iseenses - tunnetusteoreetilisi vaateid. Asi iseeneses- ding an sich. On olemas inimese teadvuses sõltumatu asjade maailm, meeleliselt pole need tunnetatavad. - Paradigma - Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal. - Dualism - (duo) dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm; materiaalne ja vaimne ehk mentaalne. Nähtused ja asjad koosnevad kahest asjast. 3. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus
Valikaine: Infoallikad ja infootsing Praktiline töö nr.1 : raamatu leidumuse kindlakstegemine raamatukogude elektrooniliste (koond)kataloogide alusel ja nõuetekohaste viidete vormistamine Praktilise töö eesmärgid: ülevaate saamine eesti suuremate raamatukogude elektroonilisest koondkataloogist ESTER elektronkataloogidest andmete otsingu kogemuse omandamine nõuetekohaste viidete vormistamine (vt. teema 3 jaotusmaterjal: viitamine). Kataloogis olevad bibliograafilised kirjed tuleb muuta bibliograafilisteks viideteks, mida kasutatakse teadustööde, artiklite jms kasutatud kirjanduse loeteludes. Nt raamatu kirjed kataloogis: Intellectual capital and knowledge management : strategic management of knowledge resources / Federica Ricceri. London : Routledge, 2008 xvii, 204 lk. : ill. ; 24 cm. ISBN/ISSN: 9780415403924 (hbk.) Psühholoog...
Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer 8. Rooma helleniseerumine väljendus c. Õhtumaa allakäik O. Spengler A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, d. Teadusrevulatsioonide struktuur T. Kuhn ka Kreeka filosoofia. e. Politeia Platon B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( 4. Kes olid järgmised isikud? C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka a. Leukippos- oli tähtis loodusfilosoof, pärit Mileetosest või Traakiast
Sissejuhatus sotsioloogiasse 17.10 Kodanikeühiskond Veel mõisteid: - kodanikuühiskond (tuleneb sõnast kodanik/kodanlik üks inimene, kes lähtub oma huvidest, tähelepanu ainsusel) - kolmas sektor - mittetulundussektor - vabasektor inglise keeles 'civil society' tsiviliseeritud inimesed. 18. saj tekkis sfäär, kus inimesed saavad üksteist usaldada, suusõnalised lepingud jne. --> Adam Smith; --> Adam Ferguson. See sfäär oli nende jaoks majandussfäär. Rõhk tsiviliseeritusel. Adam Smith nähtamatu käe teooria (vaba turg reguleerib end ise). Hegel räägib kolmest komponendist, mis moodustavad riigi: riik (kõige kõrgemal seisev osa), perekond ja nende vahele jääv bürgerliche Gesellschaft (kodanlik ühiskond). See on vajaduste rahuldamise sfäär majandustegevus toimub seal. Teiseks osaks on korporatsioonid MTÜ-de eellased n-ö. Kolmandaks osaks olid policy'd, omavalitsused (ka kohtu mõistmine). Kuidas panna om...
Eestisse jõudis esimest korda isiksusepsühholoogia maailmakaardile tänu osalemisele suurtes kultuure võrdlevates uurimisprojektides. Maailm sai teada, et emotsioonide tajumise ja partneri valimise poolest ei erine eestlased teistest rahvustest (Allik, Realo ja Konstabel 2003). 2.5. UURIMISPROGRAMMID Isiksusepsühholoogias lähtutakse sellest, et on olemas erinevad isiksuse uurimise paradigmad. Thomas Kuhn defineeris, et paradigma on mingi grupi uurijate omaks võetud uurimistraditsioon, mis lähtub kindlatest põhjapanevatest oletustest selle kohta, mida uuritav nähtus endast kujutab, millised on mõtekad uurimisküsimused ja vastuvõetavad uurimismeetodid, mille abil nähtut uurida. David Funder, isiksuse uurimise liider, eristab nelja klassikalist paradigmat. 1. Psühhoanalüütiline paradigma, mis sündinuna tugitoolispekulatsioonidest üritab jätkuvalt jõuda
· Teaduses on tuhandeid erinevaid probleeme, andmeid, meetodeid, mis pakuvad erinevaid võimalusi. Valida nende seast need, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni. Paradigma Paradigma on teooria, millest lähtutakse teadustöös, ning ettekujutus teadustegevusest milliseid vahendeid teaduslikus uurimistöös kasutatakse, milliseid väärtusi tunnustatakse , kuidas teadustööd korraldatakse. T. Kuhn Positivistlik paradigma Maailm on väline ja objektiivne · Uurija on sõltumatu uuritavast objektist · Teadus ei sõltu uurija hinnangutest · Uurija keskendub faktidele · Uurija otsib põhjuseid ja fundamentaalseid seaduspärasusi · Formuleerib hüpoteesi ja kontrollib selle õigsust · Lahutab nähtuse lihtsustamise eesmärgil osadeks · Kasutab kvantitatiivseid meetodeid · Mõõtmiste suur arv Fenomenoloogiline paradigma
Popperi falsifikatsiooni printsiip: Popperi falsifikatsionistliku vaate järgi saab teadust demarkeerida pseudoteadusest ja metafüüsikast selle järgi, et teaduslik teooria on falsifitseeritav: "et väiteid või väidete süsteeme saaks pidada teaduslikeks, peavad nad saama olla konfliktis võimalike või mõeldavate vaatlustega"[1]. See võimaldab tema arvates eristada kogemusteaduse väiteid "kõigist teistest väidetest – olgu nad siis religioosse või metafüüsilise iseloomuga või lihtsalt pseudoteaduslikud". Popperi kriteerium on leitud olevat liiga tugev, sest hea teadus ei pruugi seda rahuldada [2] ja seda võivad rahuldada pseudoteadused[3]. Pseudoteadused võivad vabalt esitada väiteid, mida saab falsifitseerida. Näiteks astroloogiat ja psühhoanalüüsi on falsifitseeritud. Popperi kaitsjad osutavad sellele, et Popperi jaoks ei olnud falsifitseeritavus teaduslikkuse piisav...
1. Mis on operatsioonianalüüs? Teadusharu, mis uurib matemaatiliste meetodite kasutamise võimalusi majanduselu juhtimise 2. Mis on matemaatiline mudel? Matemaatilise mudeli alla mõistame muutujate ja seoste kogumit, mis kirjeldavad vadeldava probleemi kõige olulisemaid komponente. 3. Mis on matemaatilise mudeli koostamise olulisemad etapid? a. Tuleb valida otsustusmuutujad. b. Tuleb arvestada nn süsteemiväliste muutujatega. c. Kirja panna kitsendused, mis võivad olla esitatud võrduste või võrratustena. d. Koostada sihifunksioon 4. Mis on endogeensed ja eksogeensed muutujad? a. Eksogeenseteks muutujateks nimetatakse otsustusmuutujaid ehk süsteemiväliseid muutujaid ehk parameetriteks. Need on muutujad, mille väärtuste üle saab vaadeldava protsessi teostaja otsustada (näiteks firma juhtkond saab otsustada, kui palju toorainet, tööjõudu ja kapitali tootmiseks ...
Mida tähendab sotsiaalne võõrandumine()? Inimeses tekkiv võimu ja normide puudumise ning oma töö viljadest, teistest inimestest ja iseendast äralõigatuse tunne. Mida tähendab tootmise viis ( )? Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Tootmissuhted reaalsed inimestevahelised suhted, mis tekivad tootmisprotsesside käigus, need moodustavad koos ühiskonna tootmisviisi. Mida tähendab sotsiaalne klass? Sotsiaalne klass on sotsioloogia mõiste inimgrupile, mis eristub mingi tunnuse alusel ja tekib sotsiaalse kihistumise tulemusel. Mida tähendab ajalooline determinism? Marksismi teine printsiip on ajalooline determinism (inimese käitumise ajalooline ettemääratus). Ajalugu kulgevat mööda kindlalt ettemääratud rada, ükskama kõik, mis me ka teeme kulgeb kuni sotsialismi ja kommunismi täieliku võidu...
Events that falsify the theory are treated as "background noise" - Critical attitude: trying to falsify a theory made up by dogmatists. It needs dogmatic theories as its raw material. Makes theories struggle for the survival of the fittest. - Dogmatic behaviour related to pseudo-science - Critical attitude related to science - Therefore, science begins with myths, which are then critically tested trial and error Kuhn - Agrees with Popper that in "normal science" theories are rarely discarded even when the observations do not agree with it - This is because "normal science" operates within the boundaries determined by a "paradigm" ruling assumptions and standards of dominant scientific theory
Lingvistilise filosoofia rajaja. Lingvistika -- keele teadus. Lingvistiline filosoofia -- keel sisaldab erinevaid filosoofiaid. Kui uurida grammatilisi struktuure, võib leida erinevaid tõdesid. Inimene on selline nagu ta räägib. Inimestevahelised arusaamatused tulenevad erinevatest keeltest. (Keel = maailmapilt, mõtlemine). Eristatakse nn. varast ja hilist Wittgensteini. Hiline Wittgenstein eitas seda, mida kirjutas varane Wittgenstein. THOMAS KUHN (19221996) Postpositivist. Põhiteos on "Teadusrevolutsioonide struktuur", mille järgi Kuhni kõige enam tuntakse. 20. sajandil tekkis rahulolematus positivismiga. Kuhn tahtis positivismi ületada. Tema filosoofia keskne mõiste on paradigma (teaduse tegemise näidis, mis õpitakse selgeks kõrgkoolis; kuni viimase ajani on olnud valitsev Newtoni paradigma). Paradigma on 15 muutumatu nn. normaalse teaduse arenguperioodil
b. on psühholoogiliselt uus teadmine (enne ei teadnud, nüüd tean), kuid teoreetiliselt mitte. Õige vastus! c. on nii psühholoogiliselt kui ka teoreetiliselt uus teadmine Tagasiside Õige vastus on: on psühholoogiliselt uus teadmine (enne ei teadnud, nüüd tean), kuid teoreetiliselt mitte.. Küsimus 10 Kuhni arvates võib öelda, et see, mis oli teadlase jaoks part enne teadusrevolutsiooni, osutus küülikuks pärast revolutsiooni. Selle näitega Vali üks: a. viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena. Õige vastus! b. illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade klassifikatsioon. c. tahtis Kuhn näidata, et loomade klassifikatsioon on puhtal kujul kokkulepe. Tagasiside Õige vastus on: viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena..
b. on psühholoogiliselt uus teadmine (enne ei teadnud, nüüd tean), kuid teoreetiliselt mitte. Õige vastus! c. on nii psühholoogiliselt kui ka teoreetiliselt uus teadmine Tagasiside Õige vastus on: on psühholoogiliselt uus teadmine (enne ei teadnud, nüüd tean), kuid teoreetiliselt mitte.. Küsimus 10 Kuhni arvates võib öelda, et see, mis oli teadlase jaoks part enne teadusrevolutsiooni, osutus küülikuks pärast revolutsiooni. Selle näitega Vali üks: a. viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena. Õige vastus! b. illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade klassifikatsioon. c. tahtis Kuhn näidata, et loomade klassifikatsioon on puhtal kujul kokkulepe. Tagasiside Õige vastus on: viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena..
Haritud õdede hulk on hüppeliselt suurenenud teistel erialdel doktorantuuris õppinud õdede arvel. See on laiendanud õendusala perspektiive, selle asemel, et õenduse distsipliini siirata teistesse distsipliinidesse. Õed on kaasa läinud ka filosoofilistes suundumustes toimunud muutustega ja see on andnud laiema vaatenurga teistest distipliinidest, teadusest ja teadmistest üldiselt. Selle aja jooksul on muutunud ka filosoofia ja ideed, mis kujundavad teaduse mõistet on samuti muutunud. Kuhn (1962) tutvustas mõistet paradigma kui teaduse iseloomulikku tunnust. Ta väitis, et teadus paistab silma faktiga, et teatud distsipliini teadlased töötasid raamis, mis oli juhitud valitsevast ”paradigmast”. Teooria olemasolu ei paistnud teaduses eriti oluline olevat. Kuhni järgi paradigma funktsioneeris kui ”distsipliini maatriks e. raamistik” ja sisaldas kontsepte ja reegleid, mis tulenesid distsipliini liikmete intellektuaalsel tööpanusel
Uurimisprogrammid- lakatosi teeooria. Lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Ütleb, et meie teadmised võimaldavad falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv. Ei räägi enam teadmistest teooria sees, vad teooriaid sisaldavatest võrgustikest. Uurimisprogrammidest. Igal programmil on oma tuum, lisaks veel kaitsevöö ja heuristiline aparatuur. Teadusrevolutsioonide teooria- Kuhn, oli suunatud teaduslike teadmiste kumulatiivse kasvu vastu. Teduses vahelduvad normaalteadused revolutsiooniga. Epistemoloogiline anarhism- feyerabend- kindlat meetodit ei ole. Kõiki reegleid on aeg.ajalt rikutud. Teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsa ja pooldada pluralismi. Formaalteadused- loogika ja matemaatika. 6. Mõista erinevust ontoloogilise ja epistemoloogilise lähenemise vahel tõe probleemile. Tunda erinevust tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria ja tõe
positivismi esindajad teaduses. Postpositivism tekkis 20. saj 60ndatel. Mõiste "postpositivism" hõlmab neopositivismi, asendades selle laiema mõistega. Postpositivism ei esine ühtsust: paljudes küsimustes, on "sisemine" arutelu. Väljendades ühe oma tuntumima esindaja Thomas Kuhn'i mõtteid, paljudes küsimustes esineb sisemine paradigma. Võib välja tuua kaks peamist valdkonda (muidugi tekib vahel teisitimõtlejate kogukondi): relativistlik, esindaja Thomas Kuhn, Paul Feyerabend Michael Polanyi, ja fallibilistlik, see grupi eest peaks vastutama eelkõige Karl Popper ja Imre Lakatos ja J. Watkins, J. . Agassi, J. Fetzer. Esimese esinadajad veenavad hetkeseisu suhtelisust, tavalisust, teaduslike teadmiste olukorrast olenemist, omistavad suurt tähtsust sotsiaalsed tegurite mõjule teadusele. Teise filosoofia põhineb teaduslike teadmiste patulisusele, selle ebastabiilsusele ajas.
Vana Kreekast avastab seksuaalsusega seotud subjekti, kes võrreldes Kristlusest leitava seksuaalsuse subjektiga suhtub selllesse teisiti. Vana Kreeka subjekt keskendub naudingule. Kristluses on ihu võrreldes hingega patune. Kui tegeled seksiga, oled oma ihadele nö allunud. Vana Kreekas on aga läbi naudingu võimalik ennast luua kui aktiivset subjekti. Eetika kui elust kunstiteose vormimine. BIOSEMIOOTIKA Biosemiootika kujuneb 1990 alguses. 25 aastat vana semiootika osa. Thomas Kuhn!!! „The Structure of scientific Revolutions 1962 (vene k. 1975) Praegune paradigma- epigeneetiline pööre 21. Saj. Biosemiootika.- valdkond, mille uurimisalaks on elusorganismide märgiprotsessid ja tähendusloome. Biosemiootika otsesest uurimisalast jäävad välja asjad mis seostuvad inimkultuuriga. See on teadus, mis uurib kultuuri välist, inimkeeleta toimuvat semioosi. Keele-eelne teadmine –eeldab -õppimisvõimet -(auto) kommunikatsiooni -vahendatust Selle tõsikindlus põhineb
Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus o...
nor the energy to solve all the problems, many of which are self-perpetuating. The better approach is a proactive process which views the changes as challenges, thereby turning potential problems into "opportunities" for growth and change. Thus, a negative is turned into a positive, where everyone wins. This is Foresight Management, and what managing diversity is all about. It addresses the question of how do people respond to the need for change? This is a question raised by Thomas S. Kuhn in his book The Structure of Scientific Revolutions. Writing primarily to the scientific community, Kuhn asks: "How do scientists [and I would add preachers, professors, politicians or people in general] proceed when aware only that something has gone fundamentally wrong at a level with which their training has not equipped them to deal?" Kuhn suggests there are four responses to the stage of crisis: An immediate change to the new paradigm. A "wait-and-see" attitude.
a. enne Galilei'd vastuolus faktidega 24th of May 11:51 touchy Kuhni arvates valitseb normaalteaduse perioodil paradigma suhtes a. teadusele tüüpiline kriitiline hoiak. >>>b. usaldav, kohati lausa ebakriitiline hoiak. c. teadusele ebatüüpiline kriitiline hoiak. 24th of May 11:53 touchy Kuhni arvates võib öelda, et see, mis oli teadlase jaoks part enne teadusrevolutsiooni, osutus küülikuks pärast revolutsiooni. Selle näitega 0.0% a. illustreeris Kuhn teadusrevolutsiooni 19. sajandi bioloogias, mil loodi uus loomade klassifikatsioon. 100.0% b. viitas Kuhn kahetähenduslikule kujundile, illustreerides mõtet, et pärast teadusrevolutsiooni kogeb teadlane maailma teistsugusena. Õige vastus! 0.0% c. tahtis Kuhn näidata, et loomade klassifikatsioon on puhtal kujul kokkulepe. 24th of May 12:44 Õllejumal Kuhni arvates 0.0% a. on uuem teooria tõesem vanast. 0.0% b. on tõde küll olemas, kuid ei saa kindlaks teha, kas ollakse tõeni jõudnud.
Uurimisprogrammid- lakatosi teeooria. Lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Ütleb, et meie teadmised võimaldavad falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv. Ei räägi enam teadmistest teooria sees, vad teooriaid sisaldavatest võrgustikest. Uurimisprogrammidest. Igal programmil on oma tuum, lisaks veel kaitsevöö ja heuristiline aparatuur. Teadusrevolutsioonide teooria- Kuhn, oli suunatud teaduslike teadmiste kumulatiivse kasvu vastu. Teduses vahelduvad normaalteadused revolutsiooniga. Epistemoloogiline anarhism- feyerabend- kindlat meetodit ei ole. Kõiki reegleid on aeg.ajalt rikutud. Teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsa ja pooldada pluralismi. Formaalteadused- loogika ja matemaatika. 18. Epistemoloogiline tõekäsitlus- tõde peab olema inimesele kättesaadav, muidu pole ta normina rakendatav
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
• Teaduskeeled • Teaduse regionaalne jaotus • Üliõpilasteadus TEADUS JA POLIITIKA • Teaduspõhine ühiskond/majandus, teaduspõhine riigivalitsemine? • Teadlase poliitiline sõltumatus • Poliitilised uuringud • Teaduse rahastamine • Teadus: üks paljudest viisidest maailma tunnetada. Ainsana refleksiivne, enesekriitiline, rõhutatult avatud, tõe poole püüdlev? TEADUSLOO KLASSIKUD nt Thomas Kuhn, Ulrich Beck SOTSIAALTEADUSED: INIMESE JA ÜHISKONNA UURIMINE Inimese ja ühiskonna uurimise iseärasused: – Osalus ja vaatepunkt. Uurija on uuritavas osaline – Nähtuste mõõdetavus. Kui täpselt saab mõõta väärtuseid, organisatsioonikultuuri, eelarvamusi, hirme … – Kultuurispetsiifilisus. Individualism Hollandis ja Iraanis? – Poliitiline tundlikkus – Palju tõdesid?
Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas ilmneb tõiku, mis ei ühti valitseva maailmapildiga- neid ignoreeritakse kui vääraid. Siiski tekib pikapeale piiride hägustumine, mis toob kaasa paradigmavahetuse. Modernistliku kunsti kulminatsioon oli abstraktsionism. Progress-modernistlku ühiskonnakäsitluse keskne teooria. Filosoofid G.W.F.Hegel ja K.Marx. Näiteid progressist Nõuk.kunstis: Tatlin III Internatsionaal 1920. Vera Muhhina ,,Tööline ja kolhoositar"1937 Esteetiline progress:
metodoloogiliste alustega. 3. Georg Simmel sotsioloogia peab uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldisi vorme. 4. Charles Wright Mills sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Leidis, et USA-s valitseb võimueliit (koosneb rikastes ärimeestest jne), tavakodanikul pole üldse võimu. 5. Thomas Kuhn teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. 6. Herbert Spencer 19. Sajandi tuntuimaid evolutsiooniteoreetikuid. Militaarne ja industriaalne ühiskond. Sotsiaaldarvinism loodusliku valiku teooria kehtib ka inimühiskonnas, tugevamate ellujäämine. 7. Karl Marx materialist, materialistlik ühiskonnateooria: ühiskond jaguneb kaheks: baasiks ja pealisehituseks. Tootmisvahendite omamise alusel võib inimesi jaotada
Sissejuhatus psüühikasse Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. • Mis on käitumine? Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga.. Eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskonnatingimustes. Psüühika on individuaalsel kogemusel põhinev käitumist organiseeriv protsess, elusa mateeria eriliselt organiseeritud vorm. Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed • Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste mee...
Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel Nägemine, vaatlemine Tähelepanu Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne Meeldejätmine: Mõtlemine: ·töötlemine töömälus mälust ja maailmast ·säilitamine pikaajalises mälus pärit infoga tegutsemine * Tähelepanu, töömälu maht on piiratud * Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu · Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast l...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
