Euroopa Liidu õigus (0)

I LOENG: Euroopa Liidu õigus

Faktid EU kohta

• 28 liikmesriiki
  
• Viissada kolm miljonit elanikku
  
• Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat.
  
• Majanduslikult suuruselt suurim maailmas
  
• Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat.
  
• Hümn -Beethoven
  
• Juhtlause :ühinenud mitmekesisuses
  

Euroopa Liidu eelsed protsessid

• 1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon .
  
• Marshalli plaani elluviimiseks asutati:
  
  • 1948 OEEC-Organization for European economic Co- operation
    
  • 1960 OECD (Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development
    
• 1944 NATO -põja atlandi..
  
• 1949 Euroopa Nõukogu
  
• 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon
  

Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerim. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Rahvusvaheline õigus-EU õigus- Eesti õigus-...

Euroopa Liidu kujunemislugu

• 1951 Euroopa Söe- ja Teraseühendus (sütt ja terast li vaja vastastikku kohtrollida, et keegi seda oma kasuks ei kasutaks)
  

Robert Shuman pakkus oma kõnes välja, et tuleks Saksa ja Prantsuse söe ja terase varud ühe järelvalvaja ülemameti alla panna. Sõlmiti 50.a ja aegus 2002.a Lepingule kirjutasid alla :Prantsusmaa,Saksamaa, Itaalia, Beneluxi riigid.
Lepinguga asutati 4 institutsiooni:ülemamet,assamblee,nõukogu ja kohus.Selles sai 6 riiki kontrolli sõjatööstuseks vajalike ressursside üle Euroopas.

• 1957 Euroopa Aatomienergia Ühendus ja Euroopa Majandusühendus
  

Eesmärgiks oli ühisturg , kaotada turgudevahelised tõkked ja piirangud, ühiselt kehtestada tollitariifid. Tagada konkurents erinevate turuosaliste vahel, rahvuslikud majandus-ja rahanduspoliitika koordineeriti omavahel. Harmoniseeriti fiskaal- ja sotsiaalpoliitikad. Loodi ühised poliitikad põllumajanduses, transpordis, töötajate ja ettevõtjate vabas liikumises, kaupade ja teenuste vabas liikumises. Asutati investeeringute pank ja Euroopa arengufond -euroopa kontinendist eemal asuvate piirkondade arendamiseks . Asutati majandus ja sotsiaalkommitee, et saada nõu majandus ja sotsiaalvaldkondade Euroopa Ühenduste poliitikate väljatöötamisel.

• 1986 Ühtne Euroopa Akt
  

Hakati euroopa majandusühendust edasi arendama. Tugevdati riikideülest elementi-kui mida EU vastu võetakse muutub see liikmesriikidele kohustuslikuks. Vähendati valitsusvaheliste kokkulepete mõju. Loodi õiguslik alus Euroopa poliitilisele koostööle(puudutab välis-ja julgeolekupoliitikat)Euroopa Parlament sai õiguse vetostada Euroopa Ühenduste laienemist ja lepingute sõlmimist assotsieerunud liikmetega. Euroopa Ülemkogu muutus formaalseks ehkki mitte Ühenduste lepingutes. Asutati EU esimese astme kohus(praegune Üldkohus), komitoloogia protseduur -(euroopa komisjon saab välja anda) sai aluslepingu osaks.Kehtestati siseturg :kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise protseduur mitmetes valdkondades, kus enam oli ühehäälsus. Majandus-ja rahandusliit, sotsiaalpoliitika, majandus ja sotsiaalne ühtekuuluvuspoliitika, teaduslike uurimustööde ja tehnoloogilise arengu ja keskkonnapoliitika .

• 1992 Maastrichti leping- justiits ja siseasjad
  

Asutati majandus ja rahandusliit. Maastrichti lepingu jõustumisel sai Taani mitmeid erandeid , sest ei oleks vastasel korral lepingut ratifitseerinud. Lepinguga tekkis EU kolme sambaline struktuur: 1)EU ühendused -igasugused koostöövormid(töö vaba liikumine jne); 3)III sambas olid justiits ja siseasjad (JSK)-ühehäälsus ja konsulteerimine EU parlamendiga; 2) Samms olid välis ja kaitseasjad(VKK). Euroopa Parlamendil oli õigus Euroopa Komisjonilt nõuda õigusloome initsieerimist ja blokeerida komisjoni koosseisu määramist. Euroopa Kontrollikoda sai sama taseme staatus Euroopa Liidu Kohtuga, loodi Euroopa Keskpankade süsteem ja asutati Euroopa Keskpank , Parlamentaarne Ombusdsman ja regioonide komitee.Kirjeldati susidiaarsuse printsiip-mis on Euroopa ühenduste pädevuses ja mis .. ja Euroopa kodakondsus .Toodi sisse uued otsustusvaldkonnad:kultuur, rahva tervis, arengukoostöö ja tehti olulisi muudatusi varasemates valdkondades.
Acquis communautaire abil pidid liikmesriikides tekkima ühtsed standardid , aga nn cherry pickina tõi õiguse fragmenteerumise. Progress tekitas palju erandeid.

• 1997 Amsterdami leping
  

Eesmärk oli EU volituste konsolideerimine ja mitte uute volituste teke. Kõige olulisem oli küsimus:EU laienemine itta ? Otsused tehti selles osas Nizzas. Inimeste vaba liikumisega seotud valdkonnad viidi üle esimesse astmesse: viisa , asüül , immigratsioon, ja õiguslane koostöötsiviilasjades. Nõukogu peasekretäriks ja ühise julgeolekupoliitika juhiks nimetati Javier Solana.

• 2001 Nizza leping
  

Eesmärk: Eu tulevane laienemine itta:Kesk ja ida euroopasse , maltale ja küprosele.
Seoses peatse laienemisega muudeti otsuste langetamise kaasatus EU nõukogus ja kohtade arvu EU parlamenis ning EU komisjonis. Lubati tihendatud koostööd EU liikmesriikide vahel Eu õigusraamistikus.

• 2007 püüti vastu võtta Konstitutsiooniline leping-vastu ei VÕETUD
  

EU õiguste harta. Euroopa liidu hümn, lipp, motto. Eu õiguse ülimuslikkus oli konstitutsioonilise leppe sõnastuses. Teised institutsioonilised muudatused, mis võeti aga üle Lissaboni lepingusse . liidule pidi tulema president ja välisminister. KONSTITUTSIOONILINE-Kõik riigid ei tahtnud seda, referendumi tegid 3 riiki. Konstitutsioon , mida rahva käest ei küsitud. Tavaline rahvusvaheline leping

• 2009 Lissaboni leping
  

Algselt volinikud oleks olnud 2/3 riikidel. 1/3 oleks ilma voliniketa olnud. Konstitutsioonilise leppe terootika jäeti välja(et on hümn jalipp jne riigile omased asjad). Institutsioonilised muudatused tehti ära. Reformiti EU institutsioonide toimimine , asutati Euroopa Ülemkogu eesistuja ametikoht , asutati Euroopa välisteenistus ja Kõrge Esindaja ametikoht. Reformiti Euroopa Liidu kohtute toimimist.EU lepingud koondati kokku seitsmesse artiklisse kus on EU leping (ELL)ja Euroopa Liidu toimimise leping( ELTP ). Justiits ja siseasjad viidi üle kvalifitseeritud häälteenamusel(otsustamisel seadusandlik tavamenetlus).
2018 i poolaasta Eesti eesistumine EU-s. Uue aluslepingu väljatöötamine.
Mida võiks uus aluselping sisaldada , mis olla järgmiseks sammuks EU aregus? Otsustamist saab lihtsamaks teha välis ja julgeolekupoliitikas.Integreerutaks rohkem.

EUROOPA LIIDU EESMÄRGID,ÜLESANDED, PÄDEVUS

Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. Liidu pädevuse piire reguleerib pädevuse andmise põhimõte.Liidu pädevuse kasutamist reguleerib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte. Pädevus, midalepinguga ei ole Liidule antud kuulub liikmesriikidele.
EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus , acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping.

II LOENG: INSTITUTSIOONID

Viis kõige olulisemat Institutsiooni EU:

(Euroopa Ülemkogu)

Euroopa Ülemkogu koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest. Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja on (2 x 2,5 aastat) Donald Tusk . ÜL :Arendab Euroopa Liitu, kinnitab olulised institutsioonilised struktuurimuudatused, juhib tähelepanu olulistele initsiatiividele, initsieerib Euroopa Liidu kui terviku majandust puudutavaid poliitikaid, lahendab konflikte keerulistes küsimustes nagu näiteks eelarve, initsieerib ja areneb konkreetseid strateegiaid , võtab seisukohti välissuhetes, otsustab uute liikmete vastuvõtmise.Kohtutakse 4x aastas. Esindab EL huve tervikuna . Ülemkogu otsused pole kohustuslikud.

Euroopa Komisjon-täidesaatev

Volinik igast liikmesriigist(28). Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu poolt kvalifitseeritud häälteenamuse alusel ja et valitud saama, peab see isik saama ka Euroopa Parlamendi toetuse (president:Jean- Claude Juncker ). Volinikud valivad liikmesriigid (valitsused), aga peavad saama komisjoni presidendi heakskiidu, EU parlament kiidab heaks. Kogu komisjoni kolleegium peab saama Euroopa Parlamendi heakskiidu. Nimetatakse ametisse 5 aastaks. Võimalik on üksikute volinike kandidaatide väljavahetamine (Rocco Buttiglione). Komisjoni kolleegium teeb otsuseid: 1) ühehäälselt igal kolmapäeval nn pöörleva agenda alusel, agenda valmistavad oma kohtumistel ette kabinettide juhid 2) kirjalikult 3) delegeerides otsuse tegemise konkreetsele volinikule, kes esindab komisjoni kolleegiumit 4) delegeerides otsuse tegemise peadirektorile või mõne teenuse juhile. Volinikud saavad otsustamiseks sisendi komisjoni nn bürokraatialt. Volinikud kinnitavad komisjoni seadusandliku tegevuskava, mille alusel tegeletakse eelnõude ettevalmistamisega. Eestist. Ansip -digivolinik
Komisjoni bürokraatia : Bürokraatia jaguneb peadirektoraatideks, direktoraatideks ja üksusteks.Komisjoni organisatsioon koosneb alaliselt ametnikest,liikmesriikidelt laenatud ametnikest ja lepingulistest ametnikest. Suur hulk tegevusvaldkondi: siseturg,teenused, ettevõtlus ja tööstus,õigus, väliskaubandus, välisasjad jne. Üldised teenused nagu Eurostat. Komisjoni otsused liiguvad alt üles kolleegiumisse ja sealt edasi juba teistesse EL-i organitesse.
Komisjoni valdkonnad- Seadusandlik võim-õigusloome ja poliitikate kujundamine. Administreeriv võim-(rahastamise( programmide juhtimine).Konkreetsete EU poliitikate rahastamine . Täidesaatev võim-rahastamises, välissuhetes. Järelvaataja funktsioon. ELL17 komisjon teostab järelvalvet liidu õiguse kohaldamise üle EU kohtu kontrolli all. Komisjon algatab vajadusel kohtuasju liikmesriikide vastu. . ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet ; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt. Esindab tervikuna EL-tu

EU AGENTUURID

Teadmised väga spetsialiseeritud tehnilistes küsimustes. Kolme tüüpi ameteid: detsentraliseeritud ametid ja asutused, EURATOMi agentuurid ja asutused, Rakendusametid
• Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (EU-LISA), Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA), Siseturu Ühtlustamise Amet (SÜA) (Kaubamärgid ja Tööstusdisainilahendused) (OHIM), Euroopa Ravimiamet (EMA), jne
• Probleemseks on kohati osutunud, et liikmesriigid sooviksid kasutada ameteid ka valdkondades, kus Euroopa Komisjonile ei ole antud otsustuspädevust.

Euroopa Liidu Nõukogu

Nõukogu koosneb kõikide riikide esindajatest ministri tasandil, kelle on asjaomase riigi hääleõigus ja volitus võtta valitsust siduvaid kohustusi. (NB! See ei tähenda konkreetses asjas kindlat ministrit.) Nõukogu formaalsed kohtumised leiavad aset Brüsselis ja Luksemburgis. Nõukogu poolt peetavad seadusandlikud arutelud on avalikud, muud arutelud ei ole avalikud. Praegu on 10 nõukogu formatsiooni (näiteks konkurentsivõime jne). Teemad, mis ühtegi nõukogu formatsiooni ei mahu käsitletakse üldasjade nõukogus. Nõukogu juhib eesistujariigi minister va välisasjade nõukogu. Nõukogu teeb enamasti otsuseid konsensuslikult, ehkki paljudel juhtudel võiks teha otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega. Nõukogule söödavad sisendit töögrupid läbi COREPER -i.Eesti on eesistuja 2018 I poolel. Välisminsitr tööd juhib Federica Mohgerini. Esindab EU huve eraldi, üksikult! ÜL. Võtab vastu koos Parlamendiga õigusakte.
VALIMISED: Vähemalt 15 riiki peab poolt olema.Kui 4 riiki on vastu,siis jääb ära. Riik võib kasutada vetot tundlikes teemades.
Alates 1. novembrist 2014 määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust nõukogu liikmete vähemalt 55 %-lise häälteenamusena, mille moodustavad vähemalt 15 liiget tingimusel, et nad esindavad liikmesriike, mille elanikkond moodustab kokku vähemalt 65 % liidu elanikest. Blokeerivas vähemuses peab olema vähemalt neli nõukogu liiget, ilma milleta loetakse saavutatuks kvalifitseeritud häälteenamus .
Erandina Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikest 4 määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust alates 1. novembrist 2014 ning kui protokollis üleminekusätete kohta ei sätestatud teisiti, nõukogu liikmete vähemalt 72 %-lise häälteenamusena, tingimusel et nad esindavad liikmesriike, mis moodustavad vähemalt 65 % liidu elanikest, kui nõukogu ei tee otsust komisjoni ega liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal.

COREPER- alaliste esindajate kommitee

COREPER II – koosneb suursaadikutest ja valmistab ette nõukogude arutelusid järgmistes valdkondades: majandus-, rahandus-, justiits-,sise-, välis- ja kaitseasjad, jne. COREPER I – koosneb esinduste EL-i juures asejuhtidest ja valmistab ette nõukogude arutelusid järgmistes valdkondades: keskkond, sotsiaalküsimused, siseturg, konkurentsivõime, transport, energeetika , jne. COREPER-i esindajad vahendavad Euroopa Liidu ideid liikmesriikidele ja liikmesriikide ideid Euroopa Liidu tasemele ning leiavad vajadusel lahendusi horisontaalselt .

Euroopa Parlament

Euroopa Parlamendil on 751 liiget(750+president)-(koosneb saadikutest, kes valitakse igast riigist max arv 96, min 6-eestis) MEP-i, valitakse 5 aastaks. EP-l on president (sakslane Martin Schulz) ja 14 asepresidenti.Seadusandlik võim. Ametisse nimetamise ja vallandamise võim. Järelvaataja roll. Eelarve menetleja ja otsustaja roll. Fraktsioonid on piiriülesed, parlamendi komiteed. Paljudes poliitikates kaasotsustusmenetlus, mis teeb EP-st väga olulise partneri nõukogule õigusloome kujundamisel. Järgmised korralised Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 2019. a. Asub Brüsselis, Luxembourgis ja Strasbourgis. EL huve tervikuna. Proportsionaalne valimissüsteem! ÜL: võtab vastu seadusi koos ministrite nõukoguga;võib kaasa rääkida eelarve küsimustes; järelvalve eelarve üle;EU komisjoni liikmete ametissepanemine.
Fraktsioonid: Euroopa Rahvapartei, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon, Euroopa Konservatiivid ja Reformistid, Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Ühendatud.Vasakpoolsete liitfraktsioon
20 alalist komisjoni (Välisasjad (sh Inimõigused , julgeolek ja kaitse), ArengRahvusvaheline kaubandus, Eelarve, Eelarve kontroll, Majandus ja rahandus, Tööhõive ja sotsiaalvaldkond, Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus , Tööstus,teadusuuringud ja energeetika, Siseturg ja tarbijakaitse , Transport ja turism, Regionaalareng , Põllumajandus ja maaelu areng, Kalandus , Kultuur ja haridus ,Õigus, Kodanikuvabadused ning justiits ja siseasjad, Põhiseadus , Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus , Petitsioonid. 35 delegatsiooni – koostöö teiste riikide või ühenduste parlamentidega. Toetusgrupid – toetuse avaldamiseks mõnele teemale või valdkonnale (nt Tiibeti õiguste toetusgrupp või Iraani toetusgrupp või lasteõiguste toetusgrupp.

Euroopa Ombudsman Emily O'Reilly

Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana. Euroopa Ombudsman Emily O'Reilly vastab Euroopa Liidu kodanike, ettevõtjate ja organisatsioonide kaebustele, aidates avastada haldusomavoli – juhtumeid, mille puhul Euroopa Liidu institutsioonid,asutused ametid ja agentuurid on rikkunud õigusnorme, ei ole pidanud kinni usaldusväärse halduse põhimõtetest või on rikkunud inimõigusi.
• Ombudsman viib uurimist läbi omal algatusel või kaebuse alusel. Ombudsman tegutseb täiesti sõltumatult ning ei küsi ega võta vastu juhtnööre üheltki valitsuselt ega organisatsioonilt. Kord aastas esitab ombudsman Euroopa Parlamendile tegevusaruande.

Euroopa Liidu Kohus

Euroopa Kohus – menetleb kohtuasju komisjon vs liikmesriik, (liikmesriik vs liikmesriik), teatavaid eelotsustusmenetlusi ja üldkohtust edasi kaevatud kaasusi. Tegeleb riikidega, kes ei täida õigusakte.. sinnakuuluvad 28 kohtunikku.
• Üldkohus – kompetents ELTL artikkel 256 (iga isik võib pöörduda üldkohtusse, kui mõni EL-i õigusakt otseselt temale adresseeritud ja riivab tema õigusi)
• Erikohus (paneelid) - hetkel vaid Avaliku Teenistuse Kohus – võivad olla esimeseks astmeks üldkohtule.
• Kohtujurist – valmistab kohtule ette mõnedes kaasustes mittesiduvaid arvamusi.

EUROOPA KESKPANK

EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja seeläbi hinnastabiilsus euroalal. Euroalasse kuulub 19 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast kasutusele võtnud euro.Asub Frankfurdis. Juht on Mario Dragi. Selle alla kuulub euroala 19 riiki.
• Euroala loodi 1999. aasta jaanuaris, mil üheteistkümne Euroopa Liidu liikmesriigi keskpangad andsid rahapoliitika teostamise vastutuse üle EKP-le. 2001. Aastal ühines euroalaga Kreeka, 2007. aastal Sloveenia , 2008. aastal liitusid Küpros ja Malta, 2009. aastal Slovakkia , 2011. aastal Eesti, 2014. aastal Läti ning 2015. aastal Leedu. Euroala moodustamine ning uue riigiülese institutsiooni, EKP loomine oli Euroopa pika ja keerulise lõimumisprotsessi verstapostiks.
• Ühtse rahapoliitika õiguslikuks aluseks on Euroopa Ühenduse asutamisleping ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri .
• EKP ja Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) asutati põhikirja alusel 1. Juunil 1998. EKP moodustab eurosüsteemi ja EKPSi tuumiku. Neile määratud ülesandeid täidavad EKP ja riikide keskpangad koos. EKP on rahvusvahelise avaliku õiguse alusel tegutsev juriidiline isik. EKP presidendiks on itaallane Mario Draghi, EKP-d juhib EKP Nõukogu, kuhu kuuluvad 6 juhatuse liiget (sh president ja asepresident) ja euroala keskpankade (19) presidendid .
Nõukogu kohustused:
• võtta vastu eurosüsteemile antud ülesannete täitmiseks vajalikke suuniseid ja otsuseid;
• määratleda euroala rahapoliitika. See hõlmab otsuseid, mis on seotud rahapoliitiliste eesmärkidega, baasintressimääradega ja valuutareservi eraldamisega eurosüsteemile, ning nende otsuste rakendamiseks vajalike suuniste kehtestamist.
Üldnõukogu – üleminekuorgan, kuhu kuuluvad EKP juhatus ja kõikide. Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankade presidendid. Lõpetab töö, kui kõik liikmesriigid on euroala liikmeks saanud.

Euroopa Kontrollikoda

Eestist on saadetud esindama - Kersti Kaljulaid
• Euroopa Kontrollikoda kontrollib ELi eelarve täitmist. Tema ülesanne on parandada ELi finantsjuhtimist ning anda aru avalike vahendite kasutamisest. Kontrollikoda asutati 1975. aastal. See asub Luksemburgis.
• Kontrollikoja üks tähtsamaid ülesandeid on esitada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelmise eelarveaasta aruanne. Parlament vaatab aruande hoolikalt läbi ning otsustab seejärel, kas kiita Euroopa Komisjoni eelarvekasutus heaks või mitte.

Majandus ja sotsiaalkomitee ning Regioonide komitee Brüsselis

Majandus- ja sotsiaalkomitee – esindatud on töötajate organisatsioonid , tööandjate organisatsioonid, samuti teised majanduse ja sotsiaalvaldkonnaga seotud organisatsioonid. Annab nõukogule, parlamendile ja komisjonile nõu oma poliitika valdkondades või kui spetsiifiliselt nõu küsitakse.
Regioonide komitee – esindab regionaalseid kohalikke omavalitusi (näit Tallinn). Eesmärk on kuulata regioonide seisukohti, et Euroopa Liit ei muutuks liiga tsentraliseerituks. (Võimalik nõuanne võiks olla seotud piiriäärsete valdade piirülese koostööga).

Euroopa Investeerimispank (EIB

The EIB on Euroopa Liidu pank. EIB on ainuke pank, mis on omatud Euroopa Liidu liikmesriikide poolt ja esindab Euroopa Liidu liikmesriikide huve. EIB teeb tihedat koostööd Euroopa Liidu institutsioonidega rakendamaks Euroopa Liidu poliitikaid.
• Laenab, segundab (ingl. k. blending) ja nõustab
– Laenab: EIB tegeleb peamiselt laenude andmisega, aga annab ka garantiisid, tegeleb mikrofinantseerimisega, kapitaliinvesteeringutega jne.
– Segundab: EIB toetus aitab paketeerida ja pakkuda rahastust projektide jaoks koos Euroopa Liidu eelarvevahenditega.
– Nõustab: rahastuse puudumine on tavaliselt kõigest üks barjäär investeeringute tegemisel. EIB aitab administratiivsete ja projektijuhtimise oskustega, mis võimaldavad investeeringud ellu kutsuda.

Euroopa Liidu välisteenistus (EEAS)

Euroopa Liidu välisteenistus asutati Euroopa Liidu Nõukogu otsusega 26. juulil 2010 Kõrge Esindaja Catherine Ashtoni ettepaneku alusel. Euroopa Parlamendi resolutsioon võeti vastu suure häälteenamusega 8. juulil 2010. EEAS alustas tegevust 1. jaanuaril 2011.
• Kõrge esindaja Federica Mogherini täidab vastavalt oma volitustele järgmiseid ülesandeid:

• juhib liidu välis- ja julgeolekupoliitikat;
  
• aitab oma ettepanekutega välja töötada nimetatud poliitikat, mida ta viib ellu nõukogult saadud volituste alusel, ning tagab kõnealuses valdkonnas vastu võetud otsuste rakendamise ;
  
• täidab välisministrite nõukogu eesistuja ülesandeid;
  
• on üks komisjoni asepresidentidest ning tagab seega liidu välistegevuse järjepidevuse;
  
• esindab liitu küsimustes, mis on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, peab liidu nimel poliitilisi dialooge kolmandate pooltega ning väljendab liidu seisukohta rahvusvahelistel foorumitel;
  
• juhib Euroopa välisteenistust ning liidu delegatsioone kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides.
  

Mõned tegevused: rahutagamine, suhted naaberriikidega ( naabruspoliitika ), arenguabi , Lähis-Ida rahuprotsess, inimõigused, suhted ÜRO -ga, humanitaarabi , rahvusvaheline kaubandus, Euroopa Liidu laienemine, jne

III LOENG: EUROOPA LIIDU ÕIGUSE ALLIKAD

Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad:

• Esmasteks õigusallikateks
  
• Teisesteks õigusallikateks.
  

Esmased õigusallikad

Esmased õigusallikad:

• Aluslepingud :
  

• Lissaboni leping
  
• Euroopa Liidu leping
  
• Euroopa Liidu Toimimise Leping
  
• Protokollid , lisad, muudatused ja ühinemislepingud
  

• Euroopa Liidu Põhiõiguste harta
  
• Üldised õigusprintsiibid ( tavaõigus ) – kasutatakse aluslepingu artiklite tõlgendamisel. (Põhiõigused, proportsionaalsus , õiguskindlus,õiguspärase ootuse põhimõte, võrdsusprintsiip, ettevaatusprintsiip ,menetlusnormide järgimine , jne.)
  
• Rahvusvahelised lepingud
  

Teisesed õigusallikad

Määrused

Määrust kohaldatakse üldiselt. See on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Näide: Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1/2003 kehtestatud monopolidevastastemenetluste uue korra eesmärk on tagada Euroopa Liidu (EL) konkurentsieeskirjade tõhusam jõustamine tarbijate ja ettevõtete huvides ning kergendada Euroopas äriga tegelevate firmade halduskoormust. Konkurentsieeskirjade detsentraliseeritud kohaldamise ja järelkontrolli tugevdamise kaudu kergendab määrus komisjoni halduskoormust, võimaldades koondada ressursid sanktsioonide rakendamisele kõige tõsisemate konkurentsirikkumiste suhtes. Samuti suurendab see liikmesriikide konkurentsiasutuste ja kohtute osa Eli konkurentsiõiguse rakendamisel ning tagab selle tõhusa ja ühetaolise kohaldamise.

Direktiivid

Direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele.
Näide: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/24/EÜ, 15. märts 2006 , mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist ja millega muudetakse direktiivi 2002/58/EÜ
Otsused (üldised ja üksikotsused)
Otsus on tervikuna siduv. Kui otsuses täpsustatakse selle adressaadid, on see siduv vaid nimetatud adressaatidele.
Näide: NÕUKOGU OTSUS 2009/426/JSK, 16. detsember 2008, millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu.
Arvamused, soovitused ja ettepanekud
Soovitused ja arvamused ei ole siduvad .
Näide: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ARVAMUS teemal „Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA) kohta” KOM(2008) 583 lõplik – 2008/0185 (COD)

Institutsioonide vahelised lepingud

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon konsulteerivad üksteisega ning korraldavad oma koostööd ühisel kokkuleppel. Selleks võivad nad kooskõlas aluslepingutega sõlmida institutsioonidevahelisi kokkuleppeid, mis võivad olla siduva iseloomuga.
Näide: Institutsioonidevaheline kokkulepe, Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta 2006/C 139/01

Delegeeritud aktid ja rakendusaktid

EU ÕIGUSE PÕHIMÕTTED

Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte. Riikliku õiguse tõlgendamine kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õigus annab vahetult õigusi ja paneb vahetult kohustusi lisaks Euroopa Liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele ka Euroopa Liidu kodanikele .

Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus

Euroopa Liidu aluslepingutes ei ole kirjas, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik siseriikliku õiguse suhtes. See põhimõte tuleb Euroopa Liidu kohtu praktikast.
– Lepingu põhimõte on, et ükski liikmesriik ei saa Euroopa Liidu õiguse eripära muuta – see kehtib terves liidus ühtselt ja terviklikult. Euroopa Liidu õigus, mis on vastu võetud kooskõlas aluslepingute volitustega, on ülimuslik liikmeriikide kõikide õigusaktide eest, mis on sellega vastuolus .

• Liikmesriikide vahel sõlmitud lepingud
  
• Euroopa Kohtu otsused
  
• Resolutsioonid, deklaratsioonid ja tegevusprogrammid
  

Euroopa Liidu õigusloome, EL otsustusprotsessi kaasatud institutsioonid. Eesti seisukohtade kujundamisest ja EL õigusaktide rakendamisest üldiselt

Euroopa Liidu otsustusprotsessi kaasatud institutsioonid:
• Euroopa Komisjon; Euroopa Liidu Nõukogu; Euroopa Parlament; Lisaks: spetsialistid, huvigrupid , kolmas sektor , jne

KUIDAS ÕIGUSLOOME PROTSESS TÖÖTAB ?

Euroopa Komisjon
Üldpõhimõte Komisjon edendab Euroopa Liidu üldisi huve ja teeb sel eesmärgil asjakohaseid algatusi. NB! Erand : Õigusalases koostöös kriminaalasjades ja politseikoostöös osutatud õigusaktid , võetakse vastu:

komisjoni ettepaneku põhjal, või b) ühe neljandiku liikmesriikide algatusel.

Euroopa kodanikualgatus

Lissaboni leppe osalusdemokraatiat käsitleva sätte kohaselt võib miljon kodanikku suuremast arvust liikmesriikidest pöörduda Euroopa Komisjoni poole algatusega, paludes tal teha asjakohane ettepanek küsimustes, mille reguleerimiseks on kodanike arvates vaja Lissaboni lepingu rakendamiseks anda välja Euroopa Liidu õigusakt.

Õigusliku algatuse esitamine

• Enne uue algatusega väljatulemist teeb komisjon majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnamõjude hindamiseks mõjuanalüüsi, kus hindab algatuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning võimalikke poliitikavalikuid.
• Seejärel valmistab komisjon ette konsulteerimisdokumendi (rohelise- või valge raamatu ja teatise) ning esitab liikmesriikidele ja avalikkusele konsulteerimiseks
• Sõltuvalt konsultatsiooni tulemustest esitab komisjon algatuse (nt. määruse või direktiivi) eelnõu

SEISUKOHTADE KUJUNDAMINE

Ministeeriumid koostöös Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadiga valmistavad algatuse või konsultatsioonidokumendi osas ette Vabariigi Valitsuse seisukohad. KOV kinnitab seisukohad.

• Vabariigi Valitsus vaatab esitatud seisukohad üle ja kiidab heaks.
  
• Vabariigi Valitsuse seisukohad edastatakse Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Riigikogu juhatusele. Riigikogu juhatus edastab seisukohad asjakohastele valdkondlikele komisjonidele ja Euroopa Liidu asjade komisjonile (ELAK).
  
• Riigikogu komisjonid täpsustavad vajadusel seisukohti ja kiidavad Vabariigi Valitsuse seisukohad muudatustega või ilma muudatustega heaks.
  

SEISUKOHTADE ESINDAMINE

Eesti esindajad läbirääkimistel EL-i erinevatel tasanditel järgivad ja esitavad Vabariigi Valitsuse ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt heaks kiidetud seisukohti.
•Toimuvad läbirääkimised Euroopa Liidu nõukogus: töögrupi tasandil, COREPER-i tasandil ja ministrite nõukogu tasandil –läbirääkimisteks koostavad ministeeriumid juhisedlähtuvalt Vabariigi Valitsuse seisukohtadest. Juhiste esitamist COREPER-i tasandile koordineerib ELS (COR I, COR II).
•Euroopa Liidu ministrite nõukogude ja Euroopa Ülemkogu jaoks valmistatakse ette täpsustavad seisukohad, samuti täpsustatakse neid seisukohti, mida on läbirääkimiste käigus vaja muuta
•Ministrite nõukogu juhiseid valmistavad ette ministeeriumid, juhiseid peaministrile Euroopa Ülemkoguks koordineerib ELS

ERISUS PEREKONNAÕIGUSES

Erandina sätestab perekonnaõiguse piiriülest toimet käsitlevad meetmed nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt.
• Euroopa Liidu Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.
• Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal võtta vastu otsuse, millega määratakse kindlaks need perekonnaõiguse piiriülese toimega aspektid, mille kohta võib õigusaktid võtta vastu tavamenetluse käigus. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

IV LOENG: Euroopa Liidu poliitikad. Ühtne turg Euroopa Liidus, neli põhivabadust

Ühtne turg EU-S

Majanduslik integratsioon

• Vabakaubandustsoon – riigid lepivad omavahel kokkutollimaksuvabastuse ja kvoodikeelu, aga kolmandate riikide suhtes kehtestab igaüks omad tollimaksud
  
• Tolliliit – riigid lepivad omavahel kokku tollimaksuvabastuse ja kvoodikeelu ning kehtestavad ühised tollimäärad kolmandatele riikidele.
  
• Ühisturg – kaupade vaba liikumine ja nende tootmiseks vajalik st tööliste vaba liikumine, kapitali vabaliikumine ja ettevõtete vaba asutamine lisatakse tolliliidu põhimõtetele.
  
• Majandusliit – tolliliidu ja ühisturu meetmetele lisatakse ühtne raha ja fiskaalpoliitika ( eelarvepoliitika ). Lisandub ühisraha, mida haldab keskne asutus (Euroopa Keskpank).
  

ÜHTSE TURU ÕIGUSLIK REGULEERIMINE

• Liikmesriigid annavad teada siseriiklikest meetmetest, misvõivad vaba liikumist piirata
  
• Liikmesriigid annavad teada siseriiklikest vaba liikumise piirangutest ja tõsistest turutõketest
  
• Vastastikune tunnustamine (usaldus)
  
• Harmoneerimine
  
• Miinimum- ja maksimumharmoneerimine
  

MAJANDUSLIKU INTEGRATSIOONI TEHNIKAD

Negatiivne integratsioon – Euroopa Liidu õigusega sunnitakse eemaldama siseriiklikud reeglid, mis takistavad piiriülest kaubandust.
Positiivne integratsioon – tervishoiu, turvalisuse, tarbijaõiguste, tehniliste parameetrite harmoneerimine, et tagada võrdne mänguväli ühtsel turul
ÜHTSE TURU VÄLJAKUTSED

• Tarbijakaitse vs majanduslikud huvid. *Ühtne turg, turuvabadus ja strukturaalne tasakaal (ühtse põllumajanduspoliitika näide)
  
• Konkurentsieelised läbi tarbijakaitse, keskkonnakaitse jt ühtsete standardite eiramise *Kohalik poliitika, majandushuvid ja ühtse turu loomine *Majanduslikud vs sotsiaalsed huvid siseturul (ametiühingutenäide)
  

MARIO MONTI RAPORT 2010

Probleemiks puudulik poliitiline sotsiaalne toetus siseturuarendamiseks, integratsiooniväsimus ja turuväsimus – usu kaotus toimivasse turgu.
• Poliitikakujundamise erinev tähelepanu erinevatele siseturu aspektidele. Vajadus tegeleda uute arenevate valdkondadega, etneed töötaksid nii kodanike, tarbijate ja ka väikeettevõtete jaoks.
• Poliitikakujundajate tähelepanu nihkumine teistele teemadele nagu rahandus, justiits- ja siseasjad, institutsionaalsed reformid ,jne. Vajadus tegeleda jälle siseturu arendamisega, et ta tänapäevaste vajadustega kooskõlla viia.

DIGITAALNE SISETURG

Digitaalse tegevuskava meetmete valdkonnad:

• Elujõuline digitaalne ühtne turg
  
• Koostalitlusvõime ja standardid
  
• Usaldus ja turvalisus
  
• Kiire ja ülikiire internetiühendus
  
• Teadusuuringud ja innovatsioon
  
• Digitaalpädevuse, -oskuste ja kaasatuse parandamine
  
• IKTst saadav ühiskondlik kasu Euroopa Liidus
  
• Digitaalse tegevuskava rahvusvahelised aspektid
  
• Rakendamine ja juhtimine
  
• 18.12.2012 täiendatud eesmärgid, et tekitada majanduskasvu ja
  
• luua töökohti
  

KAUPADE VABA LIIKUMINE

• ELTL artikkel 28 lg 1 - liit hõlmab tolliliitu, mis laieneb kogu kaubavahetusele ning millega kaasneb impordi- ja ekspordimaksude ja kõigi samaväärse toimega maksude keelustamine liikmesriikide vahel, samuti ühise tollitariifistiku vastuvõtmine nende suhetes kolmandate riikidega.
• ELTL artikkel 29 - kolmandast riigist toodud tooted loetakse liikmesriigis vabas ringluses olevaks, kui on täidetud impordiformaalsused ning tasutud tollimaksud või samaväärse toimega maksud , mida tuleb maksta selles liikmesriigis, ja kui selliseid tolli- või muid makse pole täielikult või osaliselt tagastatud.
• ELTL artikkel 30 - liikmesriikide vahel on keelatud impordi- ja ekspordimaksud ja samaväärse toimega maksud. See keeld kehtib ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.
C-7/68 Euroopa Komisjon vs Itaalia
Kaup - tooteid, mille väärtust on võimalik rahaliselt hinnata ning mis saavad sellisena olla äritehingute objektiks
• Itaalia kehtestas maksu eksporditavale kultuuripärandile säästmaks oma kultuuripärandit
• Alusleping ei tee vahet, millisel eesmärgil on maks kehtestatud, leping välistab üheselt tollimaksude ja samaväärsete meetmete säilitamise. Tollimakse ega samaväärseid makse ei saa õigustada. Oluline on maksu mõju, mitte selle kehtestamise eesmärk
C-24/68 Euroopa Komisjon vs Itaalia
• Itaalia kehtestas maksu kaupadele importkaupadele eesmärgiga koguda statistikat saamaks aru kaubavoogude liikumisest .
• Kohus otsustas, et maksu kehtestamine importkaubale ei olnud õiguspärane, sest tollimaksude kehtestamine oli aluslepinguga üheselt keelatud, samuti oli keelatud sarnase mõjuga maksude kehtestamine, olenemata maksu suurusest või selle kehtestamise eesmärgist.
C-87/75 Bresciani vs Amministrazione Italiana delle Finanze
• Itaalia võimud kehtestasid maksu kohustuslikule veterinaaria - ja tervisekontrollile, mida kohaldati imporditud toorele lehmanahale.
• Kohus otsustas, et riigi soov säilitada kauba veterinaar- ja tervisekontrolli, mis on riigi üldistes huvides, ei peaks olema rahastatud importöörile rahalise tasu määramisega.
• Kui kohalikud tootjad tasuvad sama teenuse eest teisel viisil ( erinevas tootmistsüklis), siis seda võib ikkagi pidada rikkumiseks, sest tootjad ei ole sarnaselt koheldud.
C-18/87 Euroopa Komisjon vs Saksamaa
• Saksamaa liidumaa määras tasu elusloomade impordile Saksamaale. Tasu määramise eesmärgiks oli katta kulud direktiivi 81/389 alusel tehtavale loomade kontrollile. Tekkis küsimus, kas tegu oleks Euroopa Ühenduste maksuga?
• Tasuks ei loeta:
– tegemist on üldise siseriikliku maksusüsteemi osaga, mida rakendatakse süstemaatiliselt ja vastavalt samadele reeglitele nii omamaistele, kui imporditud toodetele
– tegemist on tasuga teenuse eest, mida reaalselt osutati ettevõtjale ja summas, mis on proportsionaalne teenusele
– kui tasu kogutakse kontrollide eest, milliste läbiviimise kohustus tuleb Euroopa Liidu õigusest ja on Euroopa Liidu üldistes huvides
– Tasu aitab edendada kaupade vaba liikumist ja vähendada riikide ühepoolseid inspekteerimismeetmeid, mille nad on kehtestanud artikkel 36 alusel (loomade elu ja tervise kaitse)
ELTL artiklid 110 - 111
• ELTL artikkel 110 lg 1 - ükski liikmesriik ei kehtesta teiste liikmesriikide toodetele mingeid otseseid ega kaudseid riigimakse, mis on suuremad samasugustele kodumaistele toodetele kehtestatud otsestest või kaudsetest maksudest.
• ELTL artikkel 110 lg 2 - liiatigi ei kehtesta ükski liikmesriik teiste liikmesriikide toodetele selliseid riigimakse, mis võimaldaksid teiste toodete kaudset kaitset.
• ELTL artikkel 111 - toodete eksportimisel mingi liikmesriigi territooriumile ei tohi riigimaksude tagasimaksed ületada nendele kehtestatud otseseid või kaudseid riigimakse.
C-112/84 Humbolt vs Directeur des Services Fiscaux
• Prantsuse progressiivne automaks , mis oli kehtestatud sõiduauto võimsusest lähtuvalt silindri mahu järgi arvestatuna:– kuni 16CV - 1100 Franki ,– edasi 5000 Franki
• Ei olnud ühtegi prantsuse autot, mis oleks olnud võimsamad kui 16CV-d ja seepärast maksustati kõrgema maksuga vaid imporditud autosid.
• Humbloti auto oli võimsusega 36 CV ja tema auto oli kõrgemalt maksustatud.
• Maksu kehtestamise eesmark oli keskkonnakaitse või luksustoodete maksustamine
• Maksu kehtestamine on lubatav ainult seni, kuni puudub diskrimineeriv või kaitsev mõju
• Arvestada tuleb konkreetse riigi eripärasid
C-168/78 Euroopa Komisjon vs Prantsusmaa
• Maksud erineva vilja baasil toodetud ja viinamarjade baasil toodetud alkoholile ( viski vs konjak)
• Artikkel 110 ELTL peab garanteerima siseriikliku maksusüsteemi täieliku neutraalsuse selles, mis puudutab siseriiklike ja imporditud toodete konkurentsi
• Terminit “sarnased” tuleb tõlgendada paindlikult
• Sarnased tooted on tooted „mis omavad sarnaseid tunnuseid ja teenivad tarbijate silmis sarnaseid huve“
• „Sarnased“ tooted ei pea olema identsed
C-170/78 Euroopa Komisjon vs Ühendkuningriik
• Ühendkuningriik otsustas kehtestada viis korda suurema maksu mõnedele veinidele võrreldes õllega. Maks moodustas veini omahinnast umbes 38%, õllehinnast 25%. Ühendkuningriigis toodetakse palju õlut, aga väga vähe veini.
• Kas vein ja õlu on konkureerivad tooted, et neid maksustamisel erinevalt kohelda?
• Hetke turuseis ja tarbijaharjumused ei ole määravad, kuna need muutuvad ajas
• Võrdlusmoment tekkis soodsamate veinide ja õlle vahel
• Veinide suure kvaliteedi- ja ka hinnaerinevuse tõttu tuleb õlle ja veini vahelise konkurentsi kindlaksmääramisel võtta arvesse üldsusele kõige kattesaadavamaid veine, mis on üldiselt ka kõige lahjemad ja odavamad, ning seega tuleb ka maksuvõrdlused teha samadel alustel.
ELTL artiklid 112 - 113
• ELTL artikkel 112 - peale käibemaksu, aktsiisi ja teiste kaudsete maksude ei või muude maksude puhul anda maksuvabastust ega teha tagasimakseid ekspordi puhul teistesse liikmesriikidesse, samuti ei või kehtestada tasakaalustusmakse impordile teistest liikmesriikidest, kui nõukogu ei ole kavandatavaid meetmeid eelnevalt komisjoni ettepaneku põhjal piiratud ajaks heaks kiitnud.
• ELTL artikkel 113 - pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega võtab nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt vastu sätted käibemaksu, aktsiisi ja teisi kaudseid makse käsitlevate õigusaktide ühtlustamiseks sel määral, mis on vajalik siseturu rajamise ja toimimise tagamiseks ja konkurentsi moonutamise vältimiseks.
Piiriülene või riigisisene maks
• Artiklid 28 – 30 olid kehtestatud selleks, et vältida impordi / eksporditõkkeid piiriülese kaubanduse korral
• Artiklid 110 – 113 oli kehtestatud selleks, et vältida riigisiseseid importi / eksporti piiravaid makse
Kaupade vaba liikumine – koguseliste piirangute keeld
• ELTL artikkel 34 - keelatakse liikmesriikide-vahelised koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed.
• ELTL artikkel 35 - keelatakse liikmesriikide-vahelised koguselised ekspordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed.
• Mis juhtub, kui sellised koguselised piirangud kehtestada?
Direktiiv 70/50 ja Dassonville
• Direktiivi 70/50 kohaldati ühenduse üleminekuperioodil, sedastas komisjoni kavatsuse hõlmata mitte üksnes meetmed, mis selgelt võimaldavad kodumaiseid ja importkaupu erinevalt käsitleda, vaid ka neid kaupu võrdselt kohtlevad meetmed. Direktiivi artiklis 2 oli antud konkreetne nimekiri meetmetest (näiteks imporditud toodete maksimumhinnad, importtoodete ebasoodsamad maksetingimused , jne.
• C-8/74 Dassonville’i kohtuasjas otsustas kohus, et kõige olulisem element, mis määrab ära, kas riiklik meede kuulub ELTL artikli 34 reguleerimisalasse, on meetme mõju ... Võivad otse või kaudselt , tegelikult või potentsiaalselt takistada...

Diskrimineerivad turutõkked

• Riigi-poolsed impordi ja ekspordipiirangud – nt impordi- ja ekspordilitsentsid
• Oma riigis toodetud toodete propageerimine või soodustamine riigi poolt. Näiteks riigi poolt rahastatud „Eelista Eestimaist!“ kampaania.
• Riigi-poolne hindade kindlaksmääramine
• Riigi-poolne meetmete kehtestamine, mis teeks kaupade importimise keerukamaks või kulukamaks
• Riigi-poolne kampaania-organisatsioonide rahastamine või erasektori tegevusse mitte sekkumine, kui see mittesekkumine säilitab piirangu kaupade vabale liikumisele Euroopa Liidus
C-120/78 Rewe-Zentral AG vs Bundesmonopolverwaltung für Brantwein ( Cassis De Dijon)
• Rewe-Zentral AG soovis importida Prantsusmaalt Saksamaale likööri Cassis De Dijon. Saksamaa võimud keeldusid importi lubamast põhjendusel, et likööri alkoholi sisaldus oli liiga väike. Saksamaal olid sellised liköörid 25% alkoholisisaldusega, Prantsusmaal 15 – 20% al.
• Kuna alkoholi reeglistik ei olnud ühenduse tasemel reguleeritud, siis otsustas kohus, et ühtsete reeglite puudumisel tuleb aktsepteerida vaba liikumise piiranguid. Kohus leidis, et liikmesriikide eeskirjad võivad erineda ning see võib pärssida kaubavahetust. ELTLi artikkel 34 võib hõlmata ka neid riiklike meetmeid, mida kohaldatakse võrdselt nii kodumaiste kui ka importkaupade suhtes.
• Antud juhul otsustas kohus, et importiv riik peab respekteerima eksportiva riigi reegleid, kui importiva riigi kohustuslikud reeglid (miinimumstandardid) on täidetud. Vastastikuse tunnustamise põhimõte.
C-267 ja C268/91 kriminaalmenetlus Keck ´i ja Mithouardi vastu
• Keck´le ja Mithouardile esitati süüdistus selles, et nad müüsid kaupu hinnaga, mis oli alla sisseostuhinna. Samas ei keelanud Prantsuse õigus müüa kaupa alla omahinna kauba tootjal.
• Kohus leidis, et erinevalt varem otsustatust ei ole teatavaid müügitingimusi piiravate või keelavate siseriiklike õigusnormide kohaldamine teistest liikmesriikidest pärit kaupade suhtes oma iseloomult niisugune, et see otse või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistaks liikmesriikidevahelist kaubandust Dassonville’i kohtuasjas tehtud otsuse tähenduses:
– reeglid rakenduvad kõikide asjassepuutuvate kauplejate suhtes riigi territooriumil ja
– mõjutavad samal viisil nii kodumaiste kui ka teistest liikmesriikidest pärinevate toodete turustamist.

Koguseliste piirangute lubatavus

• ELTL artikkel 36 - artiklite 34 ja 35 sätted ei välista ekspordi, impordi või transiitkaupade suhtes kehtestatud keelde või piiranguid, kui need on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohalt; inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks; kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmiseks. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski suvalise diskrimineerimise vahendit või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piiramist.

• Kõlblus – pornograafia kaasused
  
• Avalik kord – piiratud juhtudel, kui avalik kord võiks riigi tegevuse või tegevusetuse pärast käest ära minna ja riik ei suudaks seda taastada.
  
• Avalik julgeolek – näiteks koguti ja säilitati kütust julgeoleku eesmärgil
  
• Inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise kaitse
  
• Muud alused, nagu näiteks keskkonnakaitse
  
• Harmoneerimine võib muuta ELTL artikkel 36 kasutamise lubamatuks. Miks?
  

Kohustuslike nõuete lubatavus

• Tarbijaõigused
• Ausa äritegevuse reeglid
• Rahvatervise kaitse
• Muud sätted – nt keskkonnakaitse.

Vabatahtlikult kohaldatav ühine Euroopa müügiõigus

1. Ettevõtjate eelised:
• luuakse üks ühine (kuid vabatahtlik) lepinguõiguse režiim, mis on kõigis 28 liikmesriigis identne, et kauplejad ei peaks enam tegelema mitme siseriikliku lepinguõiguse kohaldamisega seotud probleemiga ja ületama neist tulenevaid takistusi:
• vähendaks tehingukulusid ettevõtjate jaoks, kes soovivad kaubelda piiriüleselt: praegu peab ettevõtja , kes soovib teha piiriüleseid tehinguid , järgima kuni 27 erineva liikmesriigi lepinguõigust, õigusakte tõlkima ja palkama juristi , mis kokku maksab iga täiendava ekspordituru kohta keskmiselt 10 000 eurot;
• aidatakse väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEdel) laiendada tegevust uutele turgudele: praegu teeb piiriüleseid tehinguid ainult 9,3% ELi ettevõtjatest ning seega jääb saamata vähemalt 26 miljardit eurot aastas.
Vabatahtlikult kohaldatav ühine Euroopa müügiõigus #2
2. Tarbijate eelised:
• tagatakse kõrgetasemeline tarbijakaitse kõikides liikmesriikides: tarbijad saavad toetuda ühisele Euroopa müügiõigusele kui kvaliteeditagatisele. Näiteks võimaldab see defektse toote ostnud tarbijatel vabalt valida, kuidas edasi tegutseda, ja seda isegi mitu kuud pärast ostu sooritamist.
• pakutakse suuremat tootevalikut madalamate hindadega: praegu keelduvad paljud kauplejad toodet müümast või kohale toimetamast tarbijatele, kes aktiivselt otsivad paremaid pakkumisi kogu ELis (eelkõige internetis).
• kindlustatakse tarbija õigused piiriüleste tehingute korral: ebakindlus sunnib neid loobuma ostude tegemisest mõnest muust liikmesriigist.
• suurendatakse läbipaistvust ja tarbijate usaldust:
Vabatahtlikult kohaldatav ühine Euroopamüügiõigus #3
Ühist Euroopa müügiõigust kohaldatakse:
• ainult siis, kui mõlemad pooled vabatahtlikult ja sõnaselgelt nõustuvad selle kohaldamisega;
• piiriüleste tehingute suhtes, mille korral esineb enim täiendavate tehingukulude ja õigusliku keerukusega seotud probleeme. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad kohaldavad ühist Euroopa müügiõigust ka riigisiseste tehingute korral;
• kaupade müügi lepingute (mis moodustavad ELi-sisese kaubanduse põhiosa) ning digitaalse infosisu üleandmise lepingute suhtes, mis hõlmavad muusikat, filme, tarkvara ja nutitelefonide lahendusi;
• nii ettevõtja ja tarbija vaheliste kui ka ettevõtjatevaheliste tehingute suhtes;
• kui ühe lepingupoole asukoht on ELi liikmesriigis. Kauplejad võiksid kohaldada samu lepingutingimusi tehingute puhul kauplejatega nii EList kui ka väljastpoolt, andes nii ühisele Euroopa müügiõigusele rahvusvahelise mõõtme.

ASUTAMISVABADUS JA TEENUSTE VABA LIIKUMINE

Asutamisvabadus Euroopa Liidus

• Allpool esitatud sätete kohaselt keelatakse piirangud, mis kitsendavad liikmesriigi kodaniku asutamisvabadust teise liikmesriigi territooriumil. Niiviisi keelatakse ka piirangud, mis takistavad mis tahes liikmesriigi territooriumile asunud liikmesriigi kodanikel rajada esindusi, filiaale ja tütarettevõtjaid.
• Kui kapitali käsitleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, hõlmab asutamisvabadus õigust alustada ja jätkata tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ja juhtida ettevõtjaid, eriti äriühinguid artikli 54 teises lõigus määratletud tähenduses, neil tingimustel, mida oma kodanike jaoks sätestab selle riigi õigus, kus niisugune asutamine toimub.

Asutamisvabaduse piirangud

• Avaliku võimu teostaja erand
• Avaliku korra, turvalisuse ja rahvatervise kaitse erand – tavalised Euroopa Liidu õiguse erandid, mida on vaja väga hästi põhjendada.
• Mis puudutab ettevõtjate teise riigi territooriumile sisenemist, resideerimist ja nende võimalikku väljasaatmist pärast äritegevuse lõppu, siis kehtivad inimeste vaba liikumise sätted (isik ei tohi olla teisele riigile liigseks koormaks).

Äriühingud on võrdsustatud kodanikega

• Äriühingud, mis on asutatud vastavalt liikmesriigi seadusele ja millel on liidu piires registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht, võrdsustatakse käesoleva peatüki sätete kohaldamise korral füüsiliste isikutega, kes on liikmesriikide kodanikud.
• Äriühingutena mõistetakse tsiviil- või kaubandusõiguslikke äriühinguid, samuti ühistuid ja muid avalik-õiguslikke või eraõiguslikke juriidilisi isikuid, välja arvatud mittetulundusühingud.
C-212/97 Centros Ltd vs Erhvervs- og Selskabsstyrelsen
• Taani perekond asutas firma Ühendkuningriiki, aga kunagi Ühendkuningriigis majandustegevust ei asutanud. Asutas loodud äriühingule filiaali Taani, sest Ühendkuningriigis ei olnud nõuet miinimumkapitali suurusele, aga Taanis oli.
• Taani võimud leidsid , et perekond püüab vältida Taani miinimumkapitali nõuet. Kohus leidis, et asutamisvabadus peab olema tagatud ja andis õiguse Taani perekonnale .

Ettevõtte asutamine, mida see tähendab?

• Kriteeriumidele, millele peab vastama asutatav ettevõte on riigiti väga erinevad (nt. osakapital , Ericssoni A- aktsia näide, kuldaktsia, esitaja aktsia)
• Ettevõtte piiriülene liitumine või jagunemine
• Ettevõtte piiriülene liikumine nt Eestist Portugali – Eesti ja Portugali firmadele kehtivad erinevad reeglid
• Maksustamisega seotud piirangud
• Ettevõtte juhtimine – nõuded juhtimisel (nt ametiühingute kaasatus, töötajate esinduse kaasatus ettevõtte juhtimisse, soolise tasakaalu nõue)
• Riikide õigussüsteemide erinevus ajaloo, kultuurilise tausta ja riikide konkurentsi tõttu

Kuidas ettevõtte asutamisega seotud probleemistikku lahendatakse?

• Reeglite miinimum- ja maksimumharmoneerimine
• Siseriiklike reeglite vastastikune tunnustamine
• Otsesed reeglid Euroopa Liidu õiguses – nagu Euroopa äriühing, Euroopa osaühing, jne.
• Abivahendid , nagu Euroopa äriregister, Euroopa e-õiguskeskkonna portaal ja eraõiguse instrumendid

Euroopa äriühing (SE)

• Euroopa äriühing on Euroopa Liidu õigusel baseeruv äriühingutüüp, mis ei ole põhimõtteliselt allutatud ühegi konkreetse riigi siseriiklikele normidele. Seega reguleerivad Eestis asuva SE tegevust peamiselt järgmised õigusaktid:
1) Euroopa Liidu määrus nr 2157/2001;
2) Euroopa Liidu määruse (EÜ) nr 2157/2001 “Euroopa äriühingu põhikirja kohta” rakendamise seadus;
3) Euroopa Liidu direktiiv nr 2001/86.
• SE kapital peab olema vähemalt 120 000 eurot.
• Euroopa äriühinguna on Eestis registreeritud elukindlustusseltsid Mandatum Life Insurance Baltic SE, Swedbank Life Insurance SE ja Compensa Life Vienna Insurance Group SE.

Euroopa osaühingu eelnõu

• Eelnõu eesmärgiks on võimaldada isikutel kasutada äriühingu asutamiseks igas liikmesriigis sama õiguslikku vormi, milleks on Euroopa osaühing. Eelnõuga püütakse reguleerida määruses uut ühinguvormi võimalikult ühetaoliselt ja lihtsalt. Eelnõu ei reguleeri tööõigust, maksuõigust, raamatupidamist ega pankrotiõigust, need valdkonnad jäetakse liikmesriigi õiguse reguleerida.

Äriõigusega seotud eelnõusid

• Äriühingute asukoha muutmise direktiivi eelnõu
• Piiriüleste jagunemiste regulatsioon
• Piiriüleste ühinemiste direktiivi täiustamine
• Äriregistrite liidestamise direktiivi eelnõu vastuvõtmine

Teenuste osutamine Euroopa Liidus

• Järgnevate sätete kohaselt keelatakse liidu piires teenuste osutamise vabaduse piirangud liikmesriikide kodanike suhtes, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis kui see isik, kellele teenuseid pakutakse.
• Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kohaldada käesoleva peatüki sätteid kolmanda riigi kodanike suhtes, kes osutavad teenuseid ja asuvad liidu piires.

Teenuse definitsioon

• Teenustena mõistetakse aluslepingutes tavaliselt tasulist tegevust niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud kaupade, kapitali ja isikute vaba liikumist käsitlevate sätetega. Teenuste hulka kuuluvad eelkõige:
a) tööstuslik tegevus,
b) kaubanduslik tegevus,
c) käsitöönduslik tegevus,
d) vabakutseline tegevus.
• Ilma et see piiraks asutamisõigust käsitleva peatüki sätete kohaldamist, võib teenust osutav isik ajutiselt jätkata oma tegevust liikmesriigis, kus seda teenust osutatakse, samadel tingimustel, mis see riik on seadnud oma kodanikele.

Teenuste piiriülene osutamine

Teenuse piiriüleseks osutamiseks on 5 võimalust:
1. Teenuse osutaja asutab uue ettevõtte tarbija asukohariigis (pigem asutamisvabadus)
2. Teenuse osutaja läheb ajutiselt tarbija asukohariiki
3. Teenuse kasutaja läheb teenuse osutaja asukohariiki
4. Teenuse osutaja ja kasutaja on kumbki oma riigis ning teenust osutatakse sidevahendite abil
5. Nii teenuse osutaja kui tarbija lähevad kolmandasse riiki

Teenuste osutamine ja kasutamine

• Teenuste osutamise – ajutine tegevus
• Piiriülesuse element on oluline!
• Teenuste kasutamise vabadus – sisaldab endas õigust minna teise liikmesriiki, et teenust kasutada
• Teenuste osutamise äriline eesmärk – teenus peab olema osutatud hüvitise eest
• Illegaalsed tegevuste pakkumine teenustena (loterii, kihlveod , jne)
• Sotsiaalsete teenuste kasutamise piirangud –kompensatsioone ja riiklikke teenuseid (nt muuseumi pileteid) tuleb võimaldada samas mahus ja sama hinnaga, nagu oma riigi kodanikele.

Teenuste osutamise erandid

1. Transporditeenuste osutamise vabadust käsitletakse transpordi jaotise sätetes.
2. Kapitali liikumisega seotud pangandus - ja kindlustusteenused liberaliseeritakse rööbiti kapitali liikumise liberaliseerimisega.

Teenuste osutamise piirangud

Rule fo reason – nagu kaupade vabas liikumises:
1. Piirang peab olema seatud avalikes huvides (majanduslikud huvid ei ole põhjendatavad);
2. Piirang peab olema seatud selliselt , et see ei oleks diskrimineeriv (ega kaitsev);
3. Piirang peab olema proportsionaalne. Tuvastatakse, kas piirang on sobiv ja asjakohane oma eesmärgi saavutamiseks;
4. Piirang peab olema kooskõlas põhiõigustega.
C-341/05 Laval un Partneri Ltd vs Svenska Byggnadsarbetareförbundet ea
• Läti firma Lavali vastu korraldas Rootsi ametiühing 2005. Aastal blokaadi. Probleem seisnes selles, et Läti firma oli võitnud ehitushanke Rootsis. Läti lähetatud ehitajate palgad olid aga palju madalamad kui Rootsi ehitajatel. Põhjenduseks avaliku kord. Vastavalt lähetatud töötajate direktiivile (96/71) oli Rootsil õigus Lavalilt nõuda mittediskrimineerivate miinimumnõuete täitmist (nt miinimumpalgad, töötingimused, töökaitsevahendid , jne.).Kohus leidis, et blokaad ei olnud põhjendatud.

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiv 2005/36

• Direktiiv kehtestab korra, mille alusel liikmesriik, kes teeb reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamise või sellel tegutsemise oma territooriumil sõltuvaks eriomase kutsekvalifikatsiooni omamisest, peab vastaval kutsealal tegutsema hakkamiseks või sellel tegutsemiseks tunnustama teises liikmesriigis või teistes liikmesriikides saadud kutsekvalifikatsioone, mis lubavad nimetatud kvalifikatsioone omaval isikul seal samal kutsealal töötada.
Direktiiv 2006/123/EÜ, 12. Detsember 2006,teenuste kohta siseturul
Teenuste direktiiviga kehtestas EL eeskirjad, et lihtsustada teenuste osutamise alustamist ning piiriüleste teenuste osutamist. Teenuste direktiiviga kindlustatakse ka teenuste kasutajate õigusi.
• Teenuste direktiivi kohaldatakse muu hulgas järgmiste teenuste suhtes: enamik reguleeritud kutsealasid (nt juriidilised ja fiskaalnõustajad, arhitektid, insenerid , raamatupidajad, maamõõtjad ); ehitusteenused; käsitöölised; ettevõtlusega seotud teenused (nt kontorihooldus, juhtimisnõustamine, ürituste korraldamine, võlgade sissenõudmine, reklaam ja värbamisteenused); turustamisteenused (sealhulgas kaupade ning teenuste jae- ja hulgimüük); turismiteenused (nt reisibüroode teenused); vabaajateenused (nt spordikeskuste ja lõbustusparkide teenused); seadmete paigaldus- ja hooldusteenused; teabeteenused (nt veebiportaalid, uudisteagentuuride teenused, kirjastamine, programmeerimine ); majutus- ja toitlustusteenused (nt hotellid, restoranid , toitlustusasutused); koolitus- ja haridusteenused; rendi- (sealhulgas autorendi-) ja liisinguteenused; kinnisvarateenused; sertifitseerimis- ja testimisteenused; majapidamises osutatavad toetusteenused (nt koristusteenused, eralapsehoidjate ja aednike teenused).

Teenuste direktiivi ei kohaldata

• Euroopa Liidu poolt laialdaselt reguleeritud teenused:
– finantsteenused, elektrooniline side, transporditeenused;
– tervishoiuteenused, ajutist tööd vahendavate tööbüroode teenused, eraturvateenused, audiovisuaalteenused, hasartmängudega seotud tegevused, teatavad sotsiaalteenused, notarid ja kohtutäiturid (ametisse määratud valitsuse ametliku määrusega).

INIMESTE VABA LIIKUMINE (TÖÖTAJATE VABA LIIKUMINE)

Töötajate vaba liikumine ELTL Artikkel 45

1. Tagatakse töötajate liikumisvabadus liidu piires.
2. Selline liikumisvabadus nõuab igasuguse kodakondsusel põhineva liikmesriikide töötajate diskrimineerimise kaotamist nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul.
3. Alludes piirangutele, mis on õigustatud avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise seisukohalt, toob see endaga kaasa õiguse:
a) võtta vastu tegelikult tehtud tööpakkumisi;
b) liikuda sel eesmärgil vabalt liikmesriikide territooriumil;
c) viibida liikmesriigis, et seal töötada kooskõlas selle riigi kodanike töösuhteid reguleerivate õigus- ja haldusnormidega;
d) jääda liikmesriigi territooriumile pärast selles riigis töötamist kooskõlas tingimustega, mis lülitatakse komisjoni poolt koostatavatesse määrustesse.
4. Käesoleva artikli sätted ei hõlma avalikku teenistust .
C-281/98 Angonese vs Cassa di Riparmio di Bolzano SpA
Agonese oli Itaalia kodanik, kelle emakeel oli saksa keel. Kandideeris tööle Itaalias asuvasse kommertspanka. Kandideerimistingimustes oli nõuti itaalia ja saksa keelte oskust. Keelteoskuse kinnituseks nõuti sertifikaati, mis anti välja ainult samas maakonnas , kus asus pank. Ehkki Agonese oskas mõlemat keelt ei õnnestunud tal saada keeletõendit piisavalt kiiresti ja pank keeldus tema kandidatuuri kaalumast. Kohus tõlgendas artiklit koosmõjus ELTL artikliga 18, mis keelab kodakondsusest tuleneva diskrimineerimise ja leidis, et keeldu tuleks rakendada ka eraisikute vahelistes suhetes.

Euroopa Liidu meetmed töötajate vabaks liikumiseks

• ELTL artikkel 46 - Euroopa Parlament ja nõukogu annavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast majandusja sotsiaalkomiteega konsulteerimist direktiivid või määrused, milles nähakse ette artiklis 45 määratletud töötajate liikumisvabaduse saavutamiseks vajalikud meetmed, …
• ELTL artikkel 47 - liikmesriigid toetavad noorte töötajate vahetamist ühisprogrammi raames.

„ Töötaja “ definitsioon

• Kohus otsustas, et „töötaja“ mõiste ei ole liikmesriigi defineerida vaid Euroopa Liidu tasandi otsustada, sest sellega kaitstakse „võõrtöötaja“ kontseptsiooni ja kaitset aluslepingus.
• Iga isikut kes tegeleb tööga, mis on efektiivne ja tõeline, tuleb käsitleda kui töötajat.
• Sellele vaatamata ei ole Euroopa Liidus selget ja ühtset töötaja kontseptsiooni ja see muutub vastavalt kontekstile, kus see tõstatub.

Töötaja definitsioon erinevas kontekstis

• miinimumtasu ja tööaja töö-aja nõuded - (täisajaga töö või osalise ajaga töö; teises liikmesriigis toimetulekuks piisav palk)
• töötamise eesmärgi järgi - (töö või vähetähtis kõrvaltegevus)
• Tööotsija – (mõistlik aeg töö leidmiseks (siseriiklik reegel - 6 kuud võib olla mõistlik, aga ei pruugi))
• Uute liikmesriikide erisus kõikide õiguste saamisel. Töötajate vaba liikumise õigust piirati tähtajaliselt.
Case C-456/02 Trojani v Centre public d’aide sociale de Bruxelles
Prantsusmaa kodanik Trojani võeti 2002. aastal Belgias varjupaika tööle, kus ta spetsiaalse integreerumisprojekti raames tegi majutuse ja taskuraha teenimiseks erinevaid töid umbes 30 tundi nädalas. * Taotles minimaalset toimetulekutoetust
• Kohus tuvastas tasustatava töösuhte elementide - alluvuse ja tasu maksmise olemasolu. Kohus leidis , et Trojani poolt tehtud palgatöö on tegelik ja tulemuslik. Tuli tuvastada kas Trojani poolt tehtud töö on vaadeldav harilikule tööturule kuuluva tööna? Selleks võttis kohus arvesse varjupaiga põhikirja ja praktikat, sotsiaalse integreerumisprojekti sisu, töö teostamise olemust ja korda.
• Sotsiaalne eesmärk ei pruugi seega töö olemuse otsustamiseks olla määravaks.

Diskrimineerimine

• Otsene diskrimineerimine – nt kodakondsuskvoodid konkreetsetel töökohtadel
• Kaudne diskrimineerimine – reeglid, mille rakendamisel eelistatakse pigem kohalikku tööjõudu kui teiste liikmesriikide tööjõudu. Näiteks see kui määratakse konkreetsed nõuded hariduse saamise kohale, residentsusele, päritolule, vms.
• Vastupidine diskrimineerimine – diskrimineerimisohus olevat osapoolt tugevdatakse teiste arvel. Näiteks sookvoodid.

Töötajate vaba liikumise tagamine ELTL Artikkel 48

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt sotsiaalkindlustuse valdkonnas meetmeid, mis on vajalikud töötajate liikumisvabaduse tagamiseks; selleks kehtestavad nad korra, millega kindlustatakse võõrtöötajatele ja teise liikmesriigi füüsilisest isikust ettevõtjatele ning nende ülalpeetavatele:
a) kõigi eri riikide õigusaktide kohaselt arvessevõetavate perioodide kokkuliitmine, et omandada ja säilitada õigus saada toetust ja arvutada toetuse suurus;
b) toetuse maksmine isikutele, kes elavad liikmesriigi territooriumil.

Töötajate vaba liikumise takistused

• Töökohale pääsemise takistused – piirangud näiteks teises liikmesriigis registreeritud ametiauto kasutamisele.
• Professionaalsete sportlaste erand – sportlase liikumisel klubist klubisse on võimalik nõuda kompensatsiooni .
• Siseriiklikel juhtudel võib oma riigi kodanike suhtes artiklist 45 tulenevalt käituda diskrimineerivalt ehkki teiste liikmesriikide kodanike suhtes see ei ole lubatud.

Erandid töötajate vabale liikumisele

• avaliku teenistuse erand – määratletud Euroopa Liidu Kohtu, mitte liikmesriikide poolt. Kohus otsustas, et avaliku teenistuse erandit saab kasutada spetsiaalset lojaalsussuhet riigiga. Riigi üldiste huvide kaitse.
• Avalik kord, avalik julgeolek ja rahvatervis
• Objektiivne õigustus nt keelepoliitika , maksusüsteemi terviklikkus , jne.
Direktiiv 2004/38 Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigus liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil
Direktiiviga sätestatakse:
a) tingimused, mis reguleerivad liikmesriikide territooriumil vaba liikumise ja elamise õiguse kasutamist liidu kodanike ja nende pereliikmete poolt;
b) liidu kodanikele ja nende pereliikmetele alalise elamisõigus liikmesriikide territooriumil;
c) punktides a ja b sätestatud õigustele avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides kehtestatud piirangud.

KAPITALI VABA LIIKUMINE

Kapitali vaba liikumine ELTL artikkel 63
1. Käesoleva peatüki sätete kohaselt keelatakse kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel.
2. Käesoleva peatüki sätete kohaselt keelatakse kõik maksepiirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. ET 30.3.2010 Euroopa Liidu Teataja C 83/71.

Kapital ja maksed

• Kapital - ressursid, mida võib kasutada või kasutatakse investeeringuteks eesmärgiga luua tulu.
• Maksed – sisaldab endas nii kapitali kui ka tehinguid.

Kapitali vaba liikumise erandid

1.Artikli 63 sätted ei takista kohaldamast kolmandate riikide suhtes 31. detsembril 1993 siseriikliku või liidu õiguse järgi kehtivaid piiranguid, mis käsitlevad kapitali liikumist kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest seoses otseinvesteeringutega – kaasa arvatud investeeringud kinnisvarasse –, asutamisega, finantsteenuste osutamisega või väärtpaberite lubamisega kapitaliturgudele. Bulgaaria, Eesti ja Ungari siseriikliku õiguse järgi kehtivate piirangute puhul on vastav kuupäev 31. detsember 1999.
2. Püüdes saavutada võimalikult laialdast kapitali vaba liikumist liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel ning ilma et see piiraks aluslepingute teiste peatükkide kohaldamist, võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed kapitali liikumise kohta kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest seoses otseinvesteeringutega – kaasa arvatud investeeringud kinnisvarasse –, asutamisega, finantsteenuste osutamisega või väärtpaberite lubamisega kapitaliturgudele.
Artikkel 65
1. Artikli 63 sätted ei mõjuta liikmesriikide õigust:
a) kohaldada oma maksuseaduste vastavaid sätteid, mis eristavad maksumaksjaid nende elukoha või nende kapitali investeerimise koha põhjal;
b) võtta kõiki vajalikke meetmeid, et takistada siseriiklike õigusnormide rikkumist, eriti maksustamise ja rahaasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve alal, või kehtestada kapitali liikumise deklareerimise kord haldamiseks vajalike või statistiliste andmete saamiseks, või võtta meetmeid, mis on õigustatud avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohalt.
2. Käesoleva peatüki sätted ei mõjuta niisuguste asutamisõiguse piirangute kohaldamist, mis on kooskõlas aluslepingutega.

Seletus eranditele

• ELTL artikkel 65 lg 1 - seondub maksusüsteemi efektiivse rakendamise ja haldamisega ja efektiivse järelvalvega finantsasutuste üle
• Teine osa puudutab avaliku korra ja avaliku julgeoleku erandit, mille rakenduses kohaldab kohus juba teiste põhivabaduste juures arutatud lahenemist
C-484/93 Svensson ja Gustavsson
• Luksemburg andis intressitoetusi ainult laenudele , mis olid võetud tema poolt akrediteeritud pankadest. Kohus leidis, et selline subsideerimine ei ole kooskõlas kapitali vaba liikumise sätetega.

liikmesriikide keelatud tegevus

• Kohus leidis, et „kuldaktsiate“ keelustamine oli põhjendatud ELTL artikli 63 sõnastusega.
• Liikmesriikide meetmed, mis mõjutavad liikmesriigi kodanikku mitte võtma laene teisest liikmesriigist või mitte investeerima teise liikmesriiki sisaldavad endas piirangut kapitali vabale liikumisele.

Kapitali vaba liikumise erandid

• Kui erandlike asjaolude tõttu kapitali liikumine kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest põhjustab või ähvardab põhjustada tõsiseid raskusi majandus- ja rahaliidu toimimises, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga võtta kolmandate riikide suhtes mitte kauemaks kui kuueks kuuks tarvitusele kaitsemeetmed, kui sellised meetmed on vältimatud.

Erandite kasutamiseks

• Kehtestatav erand peab olema:
– Kõigile võrdselt kohalduv
– Sobilik eesmärgi saavutamiseks
– Ei tohi olla rangemad, kui on vajalik eesmärgi saavutamiseks
NB! Riigi üldised majanduslikud huvid ei ole erandina käsitletavad

Ühisraha „Euro“

1. Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 seatud eesmärkide saavutamiseks hõlmab liikmesriikide ja
iidu tegevus aluslepingute kohaselt niisuguse majanduspoliitika kasutuselevõttu, mis rajaneb liikmesriikide majanduspoliitika tihedal koordineerimisel, siseturul ja ühiseesmärkide kindlaksmääramisel ning mida korraldatakse kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega.
2.Rööbiti eespool märgituga ning aluslepingute kohaselt ja vastavalt neis esitatud menetlustele hõlmab see tegevus ühisraha, mille nimetus on euro, ning ühtse rahapoliitika ja vahetuskursipoliitika määratlemist ja teostamist; mõlema poliitika esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ning nimetatud eesmärki kahjustamata toetada liidu üldist majanduspoliitikat kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega.

V LOENG: Euroopa Liidu sise- ja välispoliitika . Euroopa Liidu justiits-, sise-, välis- ja julgeolekupoliitika.

ÕIGUS , VABADUS JA TURVALISUS EU-S

VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEV ALA
1. Liit moodustab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone.
2. Liit tagab isikutele piirikontrolli puudumise sisepiiridel ning kujundab varjupaiga, sisserände ja välispiiril teostatava kontrolli valdkonnas liikmesriikidevahelisel solidaarsusel põhineva ühise poliitika, mis on õiglane kolmandate riikide kodanike suhtes. Käesoleva jaotise kohaldamisel koheldakse kodakondsuseta isikuid kolmandate riikide kodanikena.
3. Liit püüab tagada kõrge turvalisuse taseme kuritegevuse, rassismi ja ksenofoobia vältimise ja nende vastu võitlemise meetmetega, politsei ja õigusasutuste ning muude pädevate asutuste tegevuse koordineerimise ja koostöö tagamise meetmetega, samuti kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamisega ning vajaduse korral kriminaalõiguse alaste õigusaktide lähendamisega.
4. Liit hõlbustab õiguskaitse kättesaadavust eelkõige tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kaudu.

Õiguslikud algatused

Üldpõhimõte Euroopa Komisjon edendab Euroopa Liidu üldisi huve ja teeb sel eesmärgil asjakohaseid algatusi
NB! Erand Õigusalases koostöös kriminaalasjades ja politseikoostöös osutatud õigusaktid, võetakse vastu:
a) komisjoni ettepaneku põhjal, või
b) ühe neljandiku liikmesriikide algatusel

Erisus perekonnaõiguses

• Erandina sätestab perekonnaõiguse piiriülest toimet käsitlevad meetmed nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt.
• Euroopa Liidu Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.
• Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal võtta vastu otsuse, millega määratakse kindlaks need perekonnaõiguse piiriülese toimega aspektid, mille kohta võib õigusaktid võtta vastu tavamenetluse käigus. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Tegevusprogrammid justiits- ja siseasjade valdkonnas

• 1999. a võeti vastu Tampere programm, mis pani aluse justiits- ja siseküsimuste strateegilisele arendamisele El-s. Tampereprogramm keskendus peamiselt vastastikuse tunnustamise juurutamisele EL-s.
• 2004. aastal võeti vastu Haagi programm, mis keskendus eeskätt õiguskaitseasutuste koostöö tugevdamisele.
• 2010. aastal võeti vastu Stockholmi programm, mis seadis peamiseks sihtrühmaks kodanike õiguste edendamise ja juurdepääsu Euroopale globaliseeruvas maailmas.
• 2015. uut programmi vastu ei võetud. Miks?

JUSTIITSASJAD

Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat

• Õigus-, põhiõiguste ja kodakondsuspoliitika tugineb eurooplaste enim väärtustatud väärtustel ja põhimõtetel, nagu näiteks demokraatia, vabadus, sallivus ja õigusriik.
• Tänapäeva Euroopas puutuvad miljonid inimesed kokku piiriüleste olukordadega - olgu siis eraelus, töö või õpingute käigus või tarbijatena.
• Õigusküsimuste peadirektoraadi loomine kajastab Lissaboni lepingus leiduvaid uusi võimalusi, kuidas ELi kodanike igapäevaelu paremaks muuta.
• Pakume praktilisi lahendusi piiriüleste probleemidega toimetulekuks, et kodanikud tunneksid end teises liikmesriigis elades , reisides ja töötades hästi ning et nende õigused oleksid kaitstud olenemata sellest, millises Euroopa Liidu punktis nad parajasti viibivad.

Justiitsasjad

• Justiitskoostöö kriminaalasjades (vastastikuse tunnustamise instrumendid)
• Kriminaalõiguse harmoneerimine
• Õigusalane koostöö tsiviilasjades
• Põhiõigused ja Euroopa Liidu kodakondsus
• Võrdne kohtlemine
• Tarbijaõigused

Näide õigusaktidest

• Euroopa vahistamismäärus on ühe ELi liikmesriigi õigusasutuse taotlus , et teine liikmesriik võtaks isiku vahi alla ja annaks ta esimesele liikmesriigile üle kohtu alla andmise või vabadusekaotuse või vabadust piirava meetme täitmiseks. Kõnealuse mehhanismi aluseks on kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte. Selle eelduseks on otsekontaktid õigusasutuste vahel.
• EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest.

Justiitsasjadega seotud EL-i ametid

• Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus ( EMCDDA ),
Lissabon. Üks ELi detsentraliseeritud asutusi , mis on loodud selleks, et anda ELile ja selle liikmesriikidele faktidel põhinev ülevaade Euroopa uimastiprobleemidest ja tagada uimastitega seotud arutelu tarvis tõsiseltvõetav tõendusmaterjal.
• Eurojust - ELi õiguskoostöö üksus Haagis , Hollandis. Õiguskoostööga tegelev asutus, mille eesmärgiks on aidata tagada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal turvalisus.
• Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, Viin . Euroopa Liidu nõuandev asutus.
• Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, Vilnius . Euroopa amet, mis toetab liikmesriikide valitsuste ja ELi institutsioonide tegevust kõnealuses valdkonnas.

MIGRATSIOON JA SISEKüSIMUSED

Euroopa Komisjoni migratsiooni ja siseküsimuste peadirektoraat

• Euroopa Liidu liikmesriigid tegelevad koostöös järgmiste piiriüleste teemadega nagu asüül, migratsioon , piirivalve , võitlus organiseeritud kuritegevusega ja terrorismiga. Euroopa komisjoni migratsiooni ja siseküsimuste peadirektoraat tegeleb eelpool nimetatud teemadel poliitika kujundamisega ja aitab liikmeriikidel poliitikaid ellu viia. Peadirektoraat aitab finantseerida ka siseküsimustega seotud projekte.
• Euroopa Liidu julgeolekustrateegia keskendub terrorismi-, organiseeritud kuritegevuse, küberkuritegevuse ja vägivaldse radikaliseerumise vastasele võitlusele, pöörates erilist tähelepanu ebaseaduslikule tulirelvakaubandusele, inimkaubandusele ja laste seksuaalsele ärakasutamisele.

Politseikoostöö (näited)

• Piiriülene koostöö (Prümi leping) • Lennureisijate andmete kogumine (PNR) • Euroopa võrgustik katismaks avalikkuses tuntud inimesi
• EURO võltsimise vastane koostöö (Europoli roll) • Ühised uurimisrühmad • Infovahetus gruppide liikumise osas • Rahvusvahelistel jalgpalliturniiridel turvalisuse tagamine.
Isikute vaba liikumine, varjupaik ja sisseränne (näited)
• Euroopa Liidu varjupaigamenetlus • Euroopa Piiride valvamise süsteem (EUROSUR) • Hooajatöö
• Euroopa sisserände ja varjupaigapakt • Viisa Informatsioonisüsteem (VIS) • Ühised standardid ja menetlused illegaalsete immigrantide tagasi saatmisel • ELi välismerepiiri kontroll ja sisserändajate elude päästmine merel toimuvate operatsioonide puhul.

Schengeni acquis

Shengeni acquis sisaldab järgmiste õigusaktide ja tegevuste sisseviimist ning kontrolli:
• piirikontroll (õhu-, mere- ja maismaapiir);
• piiriülene politseikoostöö;
• andmekaitse ; • SISi-SIRENE toimimine; • viisade väljastamine (konsulaadid).

Siseasjadega seotud EL-i ametid

• Frontex – Euroopa Piirivalveamet
• Europol – Euroopa Politseiamet
• CEPOL – Euroopa Politseikolledž
• EMCDDA - Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus
• EASO – Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet
• eu-LISA - Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks.

VÄLIS-JA JULGEOLEKUPOLIITIKA

ÜLDSÄTTED LIIDU VÄLISTEGEVUSE KOHTA ELTL artikkel 21 lg 1
Liidu tegevus rahvusvahelisel areenil tugineb põhimõtetele, millest on juhindunud liidu enda loomine, arendamine ja laienemine ning mida liit soovib edendada ka ülejäänud maailmas: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine. Liit püüab arendada suhteid ja partnerlust kolmandate riikide ja rahvusvaheliste, piirkondlike või ülemaailmsete organisatsioonidega, kes jagavad esimeses lõigus osutatud põhimõtteid. Ta edendab mitmepoolsete lahenduste leidmist ühistele probleemidele, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni raamistikus.
ÜLDSÄTTED LIIDU VÄLISTEGEVUSE KOHTA ( järg ) ELTL artikkel 21 lg 2
Liit määratleb ja viib ellu ühist poliitikat ja ühismeetmeid ning taotleb koostöö kõrget astet kõikides rahvusvaheliste suhete valdkondades, selleks et:
a) kaitsta oma väärtusi, põhihuve, julgeolekut, sõltumatust ning terviklikkust;
b) tugevdada ja toetada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust;
c) säilitada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja eesmärkide ja põhimõtetega, Helsingi lõppakti põhimõtetega ning Pariisi harta eesmärkidega, kaasa arvatud rahu ja julgeolek välispiiridel;
d) toetada arengumaade säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna-alast arengut, pidades esmaseks eesmärgiks vaesuse kaotamist;
e) ergutada kõikide riikide integreerimist maailmamajandusse, muuhulgas rahvusvahelise kaubanduse tõkete järkjärgulise kaotamise kaudu;
f) aidata töötada välja rahvusvahelisi meetmeid keskkonna seisundi säilitamiseks ja parandamiseks ning maailma loodusvarade säästvaks majandamiseks, et tagada säästev areng;
g) abistada rahvaid, riike ja piirkondi, mida tabavad loodusõnnetused või inimtegevusest tingitud õnnetused ja
h) edendada tugevamal mitmepoolsel koostööl ja hea valitsemistavaga maailmakorral tuginevat rahvusvahelist süsteemi.

Välis- ja julgeolekupoliitika

ELTL Artikkel 24
1.Ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes kuuluvad liidu pädevusse kõik välispoliitika valdkonnad ja kõik liidu julgeolekuga seotud küsimused, kaasa arvatud ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine, mis võib viia ühiskaitseni. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika suhtes kohaldatakse erimenetlusi ja -eeskirju. Kui aluslepingud ei näe ette teisiti, määravad ühise välis- ja julgeolekupoliitika kindlaks ja rakendavad seda Euroopa Ülemkogu ja nõukogu, kes teevad otsuse ühehäälselt. Seadusandlike aktide vastuvõtmine on välistatud. Ühist välis- ja julgeolekupoliitikat teostavad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja liikmesriigid vastavalt aluslepingutele. Euroopa Parlamendi ja komisjoni eriroll selles valdkonnas määratakse kindlaks aluslepingutes. Euroopa Liidu Kohus ei ole pädev tegema otsuseid nimetatud sätetega seotud küsimustes(…).
2. Euroopa Liit teostab, kujundab ning viib välistegevuse põhimõtete ja eesmärkide raames ellu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, mis põhineb liikmesriikide vastastikuse poliitilise solidaarsuse arendamisel liikmesriikide hulgas, üldist huvi pakkuvate küsimuste väljaselgitamisel ja liikmesriikide meetmete üha suuremal vastastikusel lähendamisel.
3. Liikmesriigid toetavad aktiivselt ja tingimusteta liidu välis- ja julgeolekupoliitikat lojaalsuse ja vastastikuse solidaarsuse vaimus ning järgivad liidu meetmeid selles valdkonnas. Liikmesriigid teevad koostööd, et süvendada ja arendada oma vastastikust poliitilist solidaarsust. Nad hoiduvad igasugustest meetmetest, mis on vastuolus liidu huvidega või mis võivad kahjustada liidu efektiivsust ühtse jõuna rahvusvahelistes suhetes. Nõukogu ja kõrge esindaja tagavad nendest põhimõtetest kinnipidamise.

Välis- ja julgeolekupoliitika teostamine

teostab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat:
a) määratledes selle üldsuunised; b) võttes vastu otsuseid, mis määratlevad:
i) liidu võetavad meetmed; ii) liidu esitatavad seisukohad;
iii) punktides i ja ii osutatud otsuste elluviimise korra;

tugevdades liikmesriikide süstemaatilist koostööd nende poliitika teostamisel.

Euroopa Välisteenistus (EEAS)

• Euroopa Liidu kõrge esindaja välis- ja kaitsepoliitikas Federica Mogherini
• Euroopa Liidu eriesindajad (EUSR) riikides ja regioonides • Peakorter Brüsselis ja 140 esindust üle maailma.

Välis- ja julgeolekupoliitika tegevusvaldkonnad

• Koostöö arenenud riikidega • Demokraatia toetamine (sh valimiste vaatlusmissioonid)
• Kriiside lahendamine (kriiside lahendamise toetamine) • Arenguabi andmine • Keskkond – roheline diplomaatia
• Euroopa Liidu laienemine • Euroopa Liidu rahvusvaheline küberpoliitika • Inimõigused ja demokraatiseerimine
• Humanitaarabi ja hädaabi (nt eksperdid kriisipiirkonnas) • Tuumaohutus • Küüditatud rahvaste (ingl. k. uprooted people) toetamine

Välis- ja julgeolekupoliitika (mõned näited)

• Humanitaarabi andmine Süüria konfliktis • Kimberly protsess – vere teemandid
• Terrorismivastane koostöö Afganistanis, Süürias , Iraagis ja mujal • Narkootikumidevastane koostöö Kolumbias ja mujal
• Energiatarnete turvalisus – Iraani tuumakõnelused • Veeprobleemide lahendamine Angolas • Teadusdiplomaatia – Horison 2020
• Haridusdiplomaatia Aserbaidžaanis • Tervisediplomaatia – viiruste leviku tõkestamine

Rahvusvaheliste lepingute sõlmimise kompetents

1. Kui aluslepingud annavad liidule teatud valdkonnas ainupädevuse, võib õiguslikult siduvaid akte menetleda ja vastu võtta ainult liit, liikmesriigid võivad seda teha ainult liidu volitusel või liidu õigusaktide rakendamiseks.
2. Kui aluslepingud annavad liidule teatud valdkonnas liikmesriikidega jagatud pädevuse, võivad nii liit kui ka liikmesriigid selles valdkonnas õiguslikult siduvaid akte menetleda ja vastu võtta. Liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud. Liikmesriigid teostavad taas oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit on otsustanud oma pädevuse teostamise lõpetada.

Euroopa Liidu ainupädevus

Euroopa Liidul on ainupädevus järgmistes valdkondades:
• tolliliit; • siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine; • Nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro; • mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika raames; • ühine kaubanduspoliitika .
• Euroopa Liidu ainupädevusse kuulub ka rahvusvahelise lepingu sõlmimine, kui selle sõlmimise näeb ette liidu seadusandlik akt või kui lepingut on vaja selleks, et võimaldada liidul teostada oma sisemist pädevust, või kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala.

Euroopa Liidu liikmesriikidega jagatud pädevus

Liidul on liikmesriikidega jagatud pädevus, kui aluslepingud annavad liidule pädevuse, mis ei ole seotud artiklites 3 ja 6 osutatud valdkondadega. Liit ja liikmesriigid jagavad pädevust järgmistes põhivaldkondades: siseturg, ELTL-s määratletud sotsiaalpoliitika valdkonnad, majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus , põllumajandus ja kalandus, keskkond, tarbijakaitse, transport, üleeuroopalised võrgud, energeetika, vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, ühised ohutusprobleemid rahvatervise küsimustes seoses ELTL-s määratletud aspektidega. Teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja kosmose alal kuulub liidu pädevusse meetmete võtmine eelkõige programmide koostamiseks ja elluviimiseks. Arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas on liit pädev võtma meetmeid ja viima ellu ühist poliitikat, kuid see ei piira liikmeriike lisaks panustama.

Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika

1. Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa. See tagab liidule operatiivse tegutsemise võime, kasutades tsiviil- ja sõjaväelisi vahendeid. Liit võib kasutada neid väljaspool liitu toimuvatel missioonidel, mille eesmärk on rahutagamine, konfliktide ennetamine ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine kooskõlas ÜRO põhikirja põhimõtetega. Nende kohustuste täitmisel kasutatakse liikmesriikide eraldatud võimeid.
2. Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika hõlmab liidu ühise kaitsepoliitika järkjärgulist kujundamist. See viib ühiskaitseni, kui Euroopa Ülemkogu niiviisi ühehäälselt otsustab. Sel juhul soovitab ülemkogu liikmesriikidel võtta selline otsus vastu kooskõlas nende põhiseadusest tulenevate nõuetega. Käesolevas jaos silmas peetud liidu poliitika ei mõjuta teatavate liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära ning arvestab nende liikmesriikide Põhja-Atlandi lepingu järgseid kohustusi, kes näevad oma ühiskaitse teostumist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (NATO); liidu poliitika on. kooskõlas selle lepingu raames kehtestatud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga.

Ühise kaitsepoliitika näited

• Sõjaline ühisoperatsioon Kesk-Aafrika Vabariigis • Laevakaitseoperatsioonid Somaalia rannikul • Põhjala lahingugrupis osalemine • Küberkaitse Euroopa Liidus

Euroopa Kaitseagentuur

Euroopa Kaitseagentuuri ülesandeks on:
• aidata liikmesriikidel määratleda nende sõjaliste võimete alaseid eesmärke ja hinnata seda, kuidas liikmesriigid täidavad oma sõjaliste võimetega seotud kohustusi;
• edendada operatiivvajaduste ühtlustamist ning tõhusate ja kokkusobivate hankemenetluste kasutuselevõtmist;
• pakkuda mitmepoolse osalusega projekte sõjaliste võimetega seotud eesmärkide saavutamiseks ning tagada liikmesriikide rakendatavate programmide koordineerimine ja spetsiifiliste koostööprogrammide juhtimine;
• toetada kaitsetehnoloogia alaseid uuringuid ning koordineerida ja kavandada ühisuuringuid ja tulevasi operatiivvajadusi rahuldavate tehniliste lahenduste väljatöötamist;
• aidata määratleda ja vajaduse korral rakendada mis tahes kasulikke meetmeid kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamiseks ja sõjaliste kulutuste tõhustamiseks.

EU VÄLISKAUBANDUPOLIITIKA

Ühine kaubanduspoliitika

Tolliliidu rajamisega vastavalt artiklitele 28–32 aitab liit ühistes huvides kaasa ülemaailmse kaubanduse harmoonilisele arengule, rahvusvahelises kaubanduses ja välismaiste otseinvesteeringute suhtes kehtivate piirangute järkjärgulisele kaotamisele ning tollija muude tõkete vähendamisele.
ELTL artikkel 207 lg 1 ja 2
1. Ühine kaubanduspoliitika rajaneb ühtsetel põhimõtetel, eriti mis puutub tariifide muutmisse, kauba- ja teenustevahetusega ning intellektuaalomandi kaubandusaspektidega seotud tolli- ja kaubanduskokkulepete sõlmimisse, välismaistesse otseinvesteeringutesse, liberaliseerimismeetmete ühtlustamisse, ekspordipoliitikasse ning kaubanduse kaitsemeetmetesse, näiteks meetmetesse, mida võetakse dumpingu või subsiidiumide puhul. Ühist kaubanduspoliitikat teostatakse kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega.
2. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil vastu meetmed, millega määratletakse ühise kaubanduspoliitika rakendamise raamistik .
ELTL artikkel 207 lg 3
1.Kui ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitavate lepingute üle on vaja pidada läbirääkimisi , kohaldatakse artikli 218 sätteid, kui käesoleva artikli erisätted ei näe ette teisiti. Komisjon annab soovitusi nõukogule, kes volitab komisjoni alustama vajalikke läbirääkimisi. Nõukogu ja komisjon tagavad selle, et läbirääkimiste tulemusel sõlmitavad lepingud vastavad liidusisesele poliitikale ja eeskirjadele. Komisjon peab läbirääkimisi, konsulteerides erikomiteega, mille nõukogu määrab selle ülesande täitmisel komisjoni abistama, ning niisuguste juhiste raames, mida nõukogu peab vajalikuks komiteele anda. Komisjon annab erikomiteele ja Euroopa Parlamendile regulaarselt aru läbirääkimiste edenemise kohta.

Erinevad koostöövormid

• Euroopa Majanduspiirkonna riigid (EEA) – Norra, Liechtensteini ja Islandi õigus tegutseda Euroopa Liidu ühtsel turul. Šveitsil on sarnased õigused, aga ei ole EEA liige.
• Euroopa Liit ja kandidaatriigid – erireeglid vastavalt assotsieerumislepingutele.
• Euroopa Liit ja bilateraalsed kaubanduslepped – paljud lepped WTO õigusraamistikus, aga ka teised bilateraalsed ja multilateraalsed lepped.
• Euroopa Liit ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO)

VI LOENG

EUROOPA LIIDU KOHUS

Euroopa Kohus – menetleb kohtuasju komisjon vs liikmesriik, (liikmesriik vs liikmesriik), teatavaid eelotsustusmenetlusi ja üldkohtust edasi kaevatud kaasusi.
• Üldkohus – kompetents ELTL artikkel 256 (iga isik võib pöörduda üldkohtusse, kui mõni EL-i õigusakt otseselt temale adresseeritud ja riivab tema õigusi)
• Erikohus (paneelid) - hetkel vaid Avaliku Teenistuse Kohus – võivad olla esimeseks astmeks üldkohtule.
• Kohtujurist – valmistab kohtule ette mõnedes kaasustes mittesiduvaid arvamusi.
Euroopa Kohtusse kuulub 28 kohtunikku, nende seas Eestist pärit kohtunik Küllike Jürimäe. Lisaks abistavad kohut 9 kohtujuristi.
• Üldkohtusse (endine Esimese astme kohus) kuulub samuti 28 kohtunikku, nende seas Eestist pärit kohtunik Lauri Madise.

Euroopa Liidu õiguse põhimõtted

• Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse
• Vahetu kohaldatavuse põhimõte. Riikliku õiguse tõlgendamine kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Euroopa Liidu õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõte

• Euroopa Liidu õigus annab vahetult õigusi ja paneb vahetult kohustusi lisaks Euroopa Liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele ka Euroopa Liidu kodanikele
• Euroopa Kohtu otsus, 5. veebruar 1963. 26/62 Van Gend Loos:
– Sõltumata liikmesriikide õigusaktidest ühenduse õigus mitte ainult ei kohusta üksikisikuid, vaid on kavandatud andma neile ka õigusi, millest saab nende õiguspärandi osa.

Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse

• Euroopa Liidu aluslepingutes ei ole kirjas, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik siseriikliku õiguse suhtes. See põhimõte tuleb Euroopa Liidu kohtu praktikast.
• Euroopa Liidu õigus, mis on vastu võetud kooskõlas aluslepingute volitustega, on ülimuslik liikmeriikide kõikide õigusaktide eest, mis on sellega vastuolus.

Euroopa Liidu Kohtu mandaat ELTL Artikkel 263

Euroopa Liidu Kohus kontrollib seadusandlike aktide ning nõukogu, komisjoni ja Euroopa Keskpanga õigusaktide seaduslikkust, välja arvatud soovitused ja arvamused, ning nende Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu õigusaktide seaduslikkust, mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele. Samuti kontrollib Euroopa Liidu Kohus liidu organite või asutuste õigusaktide seaduslikkust, mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele. Selleks on kohtu pädevuses lahendada liikmesriigi, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni hagisid, mille aluseks on pädevuse puudumine, olulise menetlusnormi rikkumine , aluslepingute või selle rakendusnormi rikkumine või võimu kuritarvitamine. Samadel tingimustel on kohtu pädevuses kontrollikoja ja Euroopa Keskpanga ja regioonide komitee poolt oma õiguste kaitseks esitatud hagid. Iga füüsiline või juriidiline isik võib esimeses ja teises lõigus sätestatud tingimustel esitada hagi temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutava akti vastu ning üldkohaldatava akti vastu, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid. Õigusaktides, millega luuakse liidu organeid ja asutusi, võib ette näha eritingimused ja erikorra seoses füüsiliste või juriidiliste isikute hagide esitamisega nende organite ja asutuste õigusaktide vastu, mille eesmärgiks on tekitada nende suhtes õiguslikke tagajärgi.

HAGIMENETLUSED EUROOPA LIIDU KOHTUS (RIKKUMISMENETLUS, TÜHISTAMISMENETLUS, TEGEVUSETUSE MENETLUS, KAHJU HÜVITAMISE MENETLUS)

Rikkumismenetlus

Kui komisjon on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust, esitab ta selle kohta oma põhjendatud arvamuse, olles andnud asjassepuutuvale riigile võimaluse esitada oma seisukoht. Kui asjassepuutuv riik ei järgi esitatud arvamust komisjoni seatud tähtaja jooksul, võib komisjon anda asja Euroopa Liidu Kohtusse.

Rikkumismenetluse käik

1. Komisjon annab kõigepealt võimaluse liikmesriigile õigusakti vastuvõtmise asjaolusid informaalselt selgitada.
2. Kui selgitus komisjoni ei rahulda, siis saadab komisjon formaalse kirja, kus nõuab liikmesriigilt rikkumise kõrvaldamist.
3. Kui järgnenud formaalne arvamuste vahetus lahendust ei too, siis esitab komisjon asjas oma põhjendatud arvamuse. Põhjendatud arvamuses ütleb komisjon täpselt, milles rikkumine seisneb ja annab tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks.
4. Kui liikmesriik tähtajaks rikkumist ei kõrvalda, pöördub komisjon liikmesriigi vastu Euroopa Kohtusse.

Rikkumise liigid

• ELL Artikkel 4 lg 3 kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega abistavad liit ja liikmesriigid täielikus vastastikuses austuses üksteist aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel.
1. EL-i õiguse kohalikku õigusesse ülevõtmata jätmine
2. Ebapiisav EL-i õiguse ülevõtmine kohalikku õigusesse
3. Rikkumised, mis seonduvad Euroopa Liidu välissuhetega
4. Süstemaatiline või järjekindel rikkumine või praktiline tegevus
5. Liikmesriigi kohtu tegevus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega – sellist otsust pole aga tehtud.

Liikmesriigi kaitsevõimalused kohtus

1. Vääramatu jõud 2. Valesti toimimine polnud tahtlik
3. Euroopa Liidu õigusakt, mille täitmist komisjon nõuab, kuulutatakse õigustühiseks
4. Teised liikmesriigid rikuvad samuti – vastastikuse (reciprocity) printsiip – see Euroopa Liidu õiguses edu ei saavuta.

Karistused rikkumismenetluses

ELTL artikkel 260 lg 3 kui komisjon esitab artikli 258 alusel hagi kohtusse põhjendusega, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole täitnud seadusandliku menetluse kohaselt vastuvõetud direktiivi ülevõtmise meetmetest teatamise kohustust, võib ta juhul, kui peab seda sobivaks , näidata ära põhisumma või karistusmakse suuruse, mida ta peab asjaoludele vastavaks ja mille asjassepuutuv liikmesriik peab tasuma. Kui kohus tuvastab rikkumise, võib ta asjassepuutuvale liikmesriigile määrata põhisumma või karistusmakse, mis ei ületa komisjoni määratud summat. Maksekohustus jõustub kohtuotsuses ettenähtud kuupäeval.

Karistusmakse summa

• Karistusmakse standardne kindla suurusega summa, mis on praegu 650 eurot päevas, tuleb viia kooskõlla inflatsiooniga;
• Põhisumma makse standardne kindla suurusega summa, mis on praegu 220 eurot päevas, tuleb viia kooskõlla inflatsiooniga;
• Eritegur „n”, mis vaadatakse läbi vastavalt kõnealuse liikmesriigi SKPle, võttes arvesse liikmesriigi häälte arvu nõukogus; põhisumma ja päevaste karistusmaksete arvutamisel kasutatakse sama tegurit„n”Minimaalsed põhisumma maksed tuleb viia kooskõlla inflatsiooniga.

Tühistamismenetlus

Euroopa Liidu Kohus kontrollib seadusandlike aktide ning nõukogu, komisjoni ja Euroopa Keskpanga õigusaktide seaduslikkust, välja arvatud soovitused ja arvamused, ning nende Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu õigusaktide seaduslikkust, mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele. Samuti kontrollib Euroopa Liidu Kohus liidu organite või asutuste õigusaktide seaduslikkust, mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele. Selleks on kohtu pädevuses lahendada liikmesriigi, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni hagisid, mille aluseks on pädevuse puudumine, olulise menetlusnormi rikkumine, aluslepingute või selle rakendusnormi rikkumine või võimu kuritarvitamine. Samadel tingimustel on kohtu pädevuses kontrollikoja ja Euroopa Keskpanga ja regioonide komitee poolt oma õiguste kaitseks esitatud hagid. Iga füüsiline või juriidiline isik võib esimeses ja teises lõigus sätestatud tingimustel esitada hagi temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutava akti vastu ning üldkohaldatava akti vastu, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid (…) ELTL artikkel 264 Kui hagi on põhjendatud, tunnistab Euroopa Liidu Kohus asjassepuutuva õigusakti tühiseks.

Tegevusetuse menetlus

Juhul kui Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu, nõukogu, komisjon või Euroopa Keskpank on aluslepinguid rikkudes toimingu tegemata jätnud, võivad liikmesriigid ja teised liidu institutsioonid esitada Euroopa Liidu Kohtusse hagi nimetatud rikkumise tuvastamiseks. Käesolevat artiklit kohaldatakse samadel tingimustel liidu organite ja asutuste tegevusetuse korral. Hagi võib esitada ainult juhul, kui eelnevalt on asjassepuutuvat institutsiooni, organit või asutust kutsutud üles toimingut tegema. Kui kahe kuu jooksul sellisest üleskutsest alates ei ole asjassepuutuv institutsioon , organ või asutus oma seisukohta määratlenud, võib hagi esitada järgneva kahe kuu jooksul. Iga füüsiline või juriidiline isik võib eelnevates lõikudes esitatud tingimuste kohaselt kaevata kohtule, et liidu institutsioon, organ või asutus ei ole adresseerinud sellele isikule mingit õigusakti, välja arvatud soovitus või arvamus.

Kahju hüvitamise menetlus

Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuuluvad vaidlused, mis on seotud kahjude hüvitamisega artikli 340 teise ja kolmanda lõigu põhjal.• ELTL artikli 340 taanded 2 ja 3
Lepinguvälise vastutuse korral heastab liit kõik oma institutsioonide või oma teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldprintsiipidele. Erandina teisest lõikest heastab Euroopa Keskpank kõik Euroopa Keskpanga või selle teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldprintsiipidele.

Eelotsustusmenetlus Euroopa Liidu kohtus

Euroopa Liidu Kohus on pädev tegema eelotsuseid, mis käsitlevad:
a) aluslepingute tõlgendamist ;
b) liidu institutsioonide, organite või asutuste õigusaktide kehtivust ja
tõlgendamist. Kui selline küsimus antakse liikmesriigi kohtusse, võib see kohus, kui ta leiab, et otsuse tegemiseks on vaja kõnealune küsimus lahendada, taotleda sellekohast eelotsust kohtult. Kui mingi niisugune küsimus kerkib üles poolelioleva kohtuasja käigus liikmesriigi kohtus, mille otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata, siis peab nimetatud kohus saatma asja kohtusse.

Apellatsioonimenetlus Euroopa Kohtus

• Protokoll (nr 3) Euroopa Liidu kohtu põhikirja kohta - artikkel 58
• Üldkohtu otsust saab Euroopa Kohtusse edasi kaevata ainult õigusküsimustes. Apellatsioonkaebuse aluseks võib olla üksnes üldkohtu pädevuse puudumine, menetlusnormide rikkumine, mis kahjustab kaebaja huve, või liidu õiguse rikkumine üldkohtu poolt.
• Protokoll (nr 3) Euroopa Liidu kohtu põhikirja kohta - artikkel 61
• Kui apellatsioonkaebus on põhjendatud, tühistab Euroopa Kohus üldkohtu otsuse. Ta võib ise teha asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium lubab, või suunata asja tagasi üldkohtusse otsustamiseks.
• Kui asi suunatakse tagasi üldkohtusse, on Euroopa Kohtu otsused Õigusküsimustes selle kohtu jaoks siduvad.

EUROOPA LIIDU KOHTU MUU TEGEVUS (ARVAMUSTE ANDMINE TEGUTSEMINE VAHEKOHTUNA)

Arvamuste andmine

• ELTL 218 lg 11 liikmesriik, Euroopa Parlament, nõukogu või komisjon võib taotleda Euroopa Kohtult arvamust selle kohta, kas kavandatav (rahvusvaheline) leping on aluslepingutega kooskõlas. Kui kohtu arvamus on negatiivne, saab kavandatav leping jõustuda üksnes juhul, kui seda muudetakse või kui aluslepingud läbi vaadatakse.

Euroopa Liidu kohus vahekohtuna

Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuulub otsuse tegemine liidu poolt või nimel sõlmitud era- või avalik-õiguslikus lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel.

Menetlusautonoomia põhimõte

• Liikmesriikide kohtute õigus otsustada Euroopa Liidu õiguse üle
– Õiguskindlus ja Res Judicata – sama õiguslik küsimus on juba varem kohtu poolt otsustatud ja ei vaja uut otsust
– Ajalimiidid - mõistlikud ajalimiidid ja võrreldavad ajalimiidid kohalikus ja EL-i õiguses
– Tõendite kohaldatavus – samaväärne tõendite kohaldatavus
– Ligipääs õiguskaitsele
• Samaväärsus (võrdsusprintsiip) - liikmesriigi menetluseeskirjad EL-i küsimuste menetlemisel ei tohi olla piiravamad eeskirjadest, millega reguleeritakse sama menetlust sarnases siseriiklikus küsimuses
• Hageja õigus toimivale õiguskaitsele.

Riigivastutuse põhimõte

• Samaväärsus EL-i institutsioonide ja liikmesriigi vahel - ELTL artikkel 340 lõikega 2 lepinguvälise vastutuse korral heastab liit kõik oma institutsioonide või oma teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldprintsiipidele.