Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused
Sisukord
Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused 1
1.Nimeta EL asutajariigid. 2
2.Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu. 2
3.Millised
lepingud on hetkel kehtivad EL
aluslepingud ? 3
4.Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa
Ülemkogu pädevus , ülesanded ja koosseis. 3
Esitab uusi seadusandlikke
ettepanekuid 4
Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid 4
Tagab ELi õigusnormide täitmise 5
Esindab ELi rahvusvahelisel tasandil 5
Koosseis 5
5.Selgita Euroopa Liidu kohtusüsteemi (millistest kohtutest koosneb, kohtujuristi ülesanded jne), kohtu pädevust ja ülesandeid. 5
6.Kuidas on jaotatud pädevus Euroopa Kohtu ja Üldkohtu vahel? 6
7.EL õigus liigitatakse
esmaseks ja teiseseks
õiguseks . Mida selline liigitus tähendab? Nimeta
akte , mis kuuluvad esmase õiguse alla ja akte, mis kuuluvad teisese õiguse alla. 6
8.Mida tähendab piiratud
pädevuse põhimõte? 6
9.Mida tähendavad subsidiaarsuse põhimõte? 7
10.Selgita, mida tähendab EL õiguse vahetu
kohaldatavuse põhimõte. 7
11.Selgita, mida tähendab EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte. 8
12.Kuidas
luuakse EL esmast ja teisest õigust? 8
13.Kuidas rakendatakse määruseid ja
direktiive liikmesriikides? 9
14.Mille poolest erinevad
direktiivid määrustest? 9
Alljärgnevate menetluste puhul selgita, mida need menetlused üldiselt tähendavad. Kes esitab
hagi , kelle vastu ja miks? 9
15.Rikkumismenetlus. 9
16.Tühistamismenetlus. 9
17.Tegevusetuse menetlus. 10
18.Kahju
hüvitamise hagid. 10
19.Eelotsuse menetluse tähtsus, eesmärgid, struktuur ja eelotsuse küsimise tingimused. 10
Nimetatakse ka liidu õiguse nurgakiviks – läbi selle on loodud olulisemad liidu õiguse põhimõtted (õiguse edasiarendamine). 10
Tagab liikmesriigi kodanike kaudse juurdepääsu Euroopa Liidu Kohtule. 10
Eesti liitus EL-iga aastal
2004Praegu
liikmesriike 28 Nimeta EL asutajariigid.
1950.
aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa
riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et saavutada kestev
rahu. Ühenduse kuus asutajaliiget olid:
Benelux
(Belgia, Madalmaad, Luksemburg )
Itaalia
Prantsusmaa
Saksamaa.
Rangemalt
võttes asutati EL Maastrichti lepinguga mis
allkirjastati 1992, jõustus 1993
Allkirjastajad:
Benelux (Belgia, Madalmaad, Luksemburg)
Itaalia,
Saksamaa
Prantsusmaa,
Suurbritannia
Iirimaa
Hispaania ,
Portugal,
Taani,
Kreeka
Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu.
}20.
sajandi põhiküsimus: kuidas hoida ära sõdu?
}Sajandi
esimesel poolel oli Lääne maailma olulisemaks poliitiliseks
üksuseks rahvusriik ( nation state).
}Euroopa
integratsioon, mis sai alguse sajandi teisel poolel oli protsess,
kus suveräänsete riikide valitsused hakkasid suveräänsust teatud
poliitika valdkondades järk järgult loovutama.
}See
viis rahvusriikide liidu (union of nation states)
tekkimiseni/loomiseni, kus otsuseid, mida varem langetasid valitsused
üksi, hakati tegema koos teiste valitsustega selleks spetsiaalselt
loodud EL institutsioonides.
}Pärast
II MS oli Euroopas vaja koostööd, mis hoiaks ära järjekordse
sõja.
} Ühendkuningriik eelistas koostööd USAga samas, kui Prantsusmaa tundis vajadust
koostöö järele Euroopa riikidega.
}Prantsusmaa
ja Saksamaa suhted ei olnud head. Saksamaa oli kaotanud sõja, mille
süüdlane ta ise oli. Prantsusmaa soovis tagada, et Saksamaa ei
alustaks enam kunagi sõda Euroopa kontinendil.
}Võtmeküsimuseks
oli – mida teha Ruhri tööstuspiirkonnaga?
Euroopa
Liit loodi eesmärgiga lõpetada naaberriikide vahelised sagedased ja
verised sõjad , mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas
Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide
majanduslik ja poliitiline lõimimine, et saavutada kestev rahu.
Ühenduse kuus asutajaliiget olid Belgia, Itaalia, Luksemburg,
Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950ndaid iseloomustas külm sõda
Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid Nõukogude tankid maha
kommunismivastased meeleavaldused Ungaris. 1957 sõlmiti Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus ( EMÜ ) ehk ühisturg .
Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?
- Euroopa Liidu leping (Konsolideeritud versioon 2016 )
- Euroopa Liidu toimimise lepingu (Konsolideeritud versioon 2016)
-
- Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2016)
Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis.
EL Parlament :
}ELL
art 14 lg 1: Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja EL
aastaeelarve kinnitaja ülesandeid. Ta täidab aluslepingutes
ettenähtud tingimuste kohaselt poliitilise kontrolli ja
konsulteerimise funktsiooni. Parlament valib Euroopa Komisjoni
presidendi.
Seega
on parlamendil:
-õigusloomepädevus
– osalemine EL-i otsustusprotsessis ;
-eelarvepädevus
ja
-järelevalvepädevus.
Parlament
koosneb liidu kodanike esindajatest. Nende arv ei või olla
suurem kui 750 + 1. Kodanike esindatus on kahanevalt
proportsionaalne, alammääraks on 6 liiget liikmesriigi
kohta. Ükski liikmesriik ei saa üle 96 koha (ELL art 14 lg
2).
Parlamendi
liikmed valitakse 5 aastaks
Parlament
on ainus EL-i institutsioon , mille liikmed valitakse Euroopa Liidu
kodanike poolt: Igal liidu kodanikul, kes elab liikmesriigis, mille
kodanik ta ei ole, on selles liikmesriigis Euroopa Parlamendi
valimistel õigus valida ja olla valitud samadel tingimustel kui
selle riigi kodanikel ( ELTL art 22).
– Õigus osaleda
Euroopa Parlamendi valimistel on Euroopa kodanikuõigus, mis on osa
liidu kodakondsusest
Euroopa
ülemkogu
Ülesanded ja
pädevused:
- Otsustab ELi üldise suuna ja poliitiliste prioriteetide üle, kuid ei võta vastu õigusakte.
- Tegeleb keerukate või tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendadavalitsustevahelise koostöö madalamatel tasanditel.
- Kujundab ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, võttes arvesse ELi strateegilisi huve ning kaitsepoliitilist mõju.
- Määrab või nimetab ametisse kandidaadid teatavatele kõrgetele ELi tasandi ametikohtadele (nt Euroopa Keskpanga ja komisjoni puhul).’
Euroopa Ülemkogu koosneb
kõigi
ELi liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest,
Euroopa
Komisjoni presidendist ning liidu
välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgest esindajast
Euroopa
Liidu Nõukogu:
- Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos Euroopa Parlamendiga, tuginedes Euroopa Komisjoni ettepanekutele.
- Kooskõlastab ELi liikmesriikide poliitikat
- Kujundab ELi välis- ja julgeolekupoliitikat vastavalt Euroopa Ülemkogu juhistele
- Sõlmib lepinguid ELi ja teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel
- Võtab vastu ELi eelarve koos Euroopa Parlamendiga.
- Nõukogu istungitel kohtuvad ELi liikmesriikide ministrid eesmärgiga arutada, muuta ja võtta vastu õigusakte ning kooskõlastada poliitikat. Ministritel on volitused kohustada oma valitsusi järgima nõukogu istungitel kokkulepitud meetmeid.
- Nõukogu on koos Euroopa Parlamendiga ELi peamine otsuseid tegev organ.
- Koosneb liikmesriikide ministritest
Euroopa komisjon :
Esitab
uusi seadusandlikke ettepanekuid
Komisjon on ainus ELi institutsioon, mis
esitab õigusaktide ettepanekuid, mille võtavad vastu Euroopa
Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu, eesmärgiga:
- kaitsta ELi ja selle kodanike huve küsimustes, mida ei saa tõhusalt lahendada liikmesriigi tasandil;
- panna paika tehnilised üksikasjad, konsulteerides ekspertide ja üldsusega.
Haldab
ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid
- Määrab koos nõukogu ja Euroopa Parlamendiga kindlaks ELi kuluprioriteedid.
- Koostab aastaeelarveid, mille peavad heaks kiitma Euroopa Parlament ja nõukogu.
- Teostab Euroopa Kontrollikoja kontrolli all järelevalvet selle üle, kuidas rahalisi vahendeid kasutatakse.
Tagab
ELi õigusnormide täitmise
- Koos Euroopa Kohtuga vastutab komisjon selle eest, et kõik liikmesriigid kohaldaksid ELi õigust nõuetekohaselt.
Esindab
ELi rahvusvahelisel tasandil
- Esindab kõiki ELi liikmesriike rahvusvahelistes organisatsioonides, eelkõige kaubanduspoliitika ja humanitaarabi valdkonnas.
- Peab ELi nimel läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks.
Koosseis
Poliitilise juhtimise eest vastutab 28
volinikust (üks
igast ELi liikmesriigist) koosnev kolleegium , mida juhib komisjoni president , kes jagab vastutusvaldkonnad volinike vahel.
Selgita Euroopa Liidu kohtusüsteemi (millistest kohtutest koosneb, kohtujuristi ülesanded jne), kohtu pädevust ja ülesandeid.
Euroopa
Liidu Kohus koosneb kahest kohtust:
- Euroopa Kohus – menetleb liikmesriikide kohtutelt laekunud eelotsusetaotlusi, teatavaid tühistamishagisid ja apellatsioonkaebusi;
- Üldkohus – langetab otsuseid tühistamishagide kohta, mille on esitanud üksikisikud , ettevõtjad ning teatavatel juhtudel ELi liikmesriikide valitsused. Praktikas tähendab see, et kõnealune kohus tegeleb peamiselt konkurentsiõiguse, riigiabi, kaubanduse, põllumajanduse ja kaubamärkidega.
Iga kohtunik ja kohtujurist määratakse liikmesriikide valitsuste ühisel
kokkuleppel ametisse kuueaastaseks ametiajaks, mida on võimalik
pikendada.
Euroopa
Liidu Kohus tõlgendab ELi õigust,
et tagada selle ühesugune kohaldaminekõigis ELi liikmesriikides,
ning lahendab õigusvaidlusi liikmesriikide valitsuste ja ELi
institutsioonide vahel.
Teatavatel
juhtudel võivad kohtu poole pöörduda ka üksikisikud, ettevõtjad
või organisatsioonid , et võtta meetmeid ELi institutsiooni vastu,
kui neil on alust arvata, et viimane on nende õigusi rikkunud.
Liikmed
- Euroopa Kohus: üks kohtunik igast ELi liikmesriigist ja 11 kohtujuristi;
- Üldkohus: 47 kohtunikku. 2019 . aastast aga 56 (2 kohtunikku igast ELi liikmesriigist).
Kohtujuristid
abistavad Euroopa Kohut tema töös. Nende ülesanne on anda kõigis neile
määratud kohtuasjades täiesti erapooletult ja sõltumatult
põhjendatud juriidilisi arvamusi , mida nimetatakse „ettepanekuteks".
Kuidas on jaotatud pädevus Euroopa Kohtu ja Üldkohtu vahel?
- Euroopa Kohus – menetleb liikmesriikide kohtutelt laekunud eelotsusetaotlusi, teatavaid tühistamishagisid ja apellatsioonkaebusi;
- Üldkohus – langetab otsuseid tühistamishagide kohta, mille on esitanud üksikisikud, ettevõtjad ning teatavatel juhtudel ELi liikmesriikide valitsused. Praktikas tähendab see, et kõnealune kohus tegeleb peamiselt konkurentsiõiguse, riigiabi, kaubanduse, põllumajanduse ja kaubamärkidega.
EL õigus liigitatakse esmaseks ja teiseseks õiguseks. Mida selline liigitus tähendab? Nimeta akte, mis kuuluvad esmase õiguse alla ja akte, mis kuuluvad teisese õiguse alla.
Esmase õiguse hulka kuuluvad ELi aluslepingud, nende lisad ja
protokollid, neid muutvad ja täiendavad lepingud ja õiguse
üldtunnustatud põhimõtted (kirjutamata õigus).
ELi
õigus on jaotatud esmasteks ja teisesteks õigusaktideks.
Aluslepingud (esmased õigusaktid ) on aluseks kogu ELi tegevusele.
Teisesed õigusaktid (määrused, direktiivid ja otsused) tulenevad
aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest.
Teisesed
õigusaktid on ELi aluslepingute, eelkõige sätteid täpsustavad ja
rakendavad normid. Kuna teisesed õigusaktid on vastu võetud esmaste
õigusaktide alusel ja nende täitmiseks, siis peab teisene õigusakt alati sisaldama õiguslikku alust. EL-i õigusakt saab toetuda ainult
ühele õiguslikule alusele.
Mida tähendab piiratud pädevuse põhimõte?
El
tegutseb aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle
liikmesriikide poolt antud pädevuse piirides. Kui aluslepingutes ei
ole ELile pädevust mingis küsimuses antud, ei saa ta tegutseda.
Siis määrab liikmesriik ise oma pädevuse.
ELTLi
kohaselt on
ELil pädevus vaid viies valdkonnas:
tolliliit ;
siseturu toimimiseks konkurentsi eeskirjade kehtestamine;
rahapoliitika nies riikides, kus rahaühikuks on euro;
ühine kaubanduspoliitika;
mere bioloogiliste ressursside kaitse kalapoliitika raames.
Nendes
valgkondades võib õigusakte menetleda vaid EL, liikmesriigid on oma
pädevuse talle üle andnud.
Näiteks:
1. Tolliliit. Liikmesriigid tolli ei maksa, kauplemisel kolmandate
riikidega on ühtne tollitariif. Liikmesriik ei määra ise millist
tollimaksu võtab.
2. Konkurents - EL siseturu alus on kahjustamata konkurents. Liikmesriik
ei tohi anda riigiabi (Eesti ei tohtinud aidata Estonian Air´i).
Ettevõtted ei tohi moodustada kartelli vm.
Mida tähendavad subsidiaarsuse põhimõte?
Subsidiaarsuse
põhimõtte üldine olemus ja eesmärk on madalama tasandi asutustele teatava sõltumatuse tagamine kõrgema tasandi asutuse suhtes, eriti
kohalikele asutustele keskvõimu suhtes.
Seega hõlmab see pädevuse jagamist eri juhtimistasandite vahel –
see põhimõte on föderaalriikide institutsiooniline alus.
Euroopa
Liidu raamistikus reguleeritakse subsidiaarsuse põhimõtte abil
pädevuse kasutamist valdkondades, kus liidul ei ole ainupädevust.
Subsidiaarsuse
põhimõte välistab liidu sekkumise , kui liikmesriigid on võimelised
reguleerima teatavat valdkonda tõhusalt keskvalitsuse , piirkondlikul
või kohalikul tasandil, ning annab liidule õiguse kasutada oma
pädevust, kui liikmesriigid ei suuda kavandatud meetme eesmärke
piisavalt saavutada ja kui liidu tasandil meetme võtmine võib anda
lisaväärtust.
Vastavalt
Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikele 3 eeldab liidu
institutsioonide sekkumine subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt kolme
tingimuse olemasolu: a) tegemist ei tohi olla liidu ainupädevusse
kuuluva valdkonnaga (jagatud pädevus); b) liikmesriigid ei suuda
kavandatud meetme eesmärke piisavalt saavutada (vajadus); c)
kavandatud meedet saab selle ulatuse või toime tõttu paremini
saavutada liidu tasandil ( lisaväärtus ).
Selgita, mida tähendab EL õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõte.
Doktriin Euroopa
Liidu õiguse ülimuslikkusest on erilise tähtsusega normide suhtes,
mis on “vahetult kohaldatavad” või “vahetult toimivad ”.
Termin “vahetu kohaldatavus” tuleneb Euroopa Ühenduse Lepingu artiklist 189, mis sätestab, et lepingu normid on “vahetult
kohaldatavad”. See
tähendab, et need normid toimivad automaatselt kõikide
liikmesriikide siseriiklikes õigussüsteemides, ilma et nad vajaksid
siseriiklikku täidesaatvat seadusandlust. Kuigi kõik
Lepingu normid on vahetult kohaldatavad, ei loo nad tingimata õigusi,
millele isik võib toetuda siseriiklikus kohtus, järelikult mitte
kõik normid ei ole “vahetult toimivad.” Vahetu toime printsiip
tähendab, et pooled võivad siseriiklikes kohtutes toetuda
Euroopa Liidu õigusest tulenevatele õigustele isegi siis, kui
vastav norm pole siseriikliku õigusega fikseeritud. Vahetu toime
printsiip ei ole sätestatud ühegi Euroopa Ühenduse Lepingu
normiga, vaid on loodud ECJ poolt. ECJ on seisukohal, et paljud
lepingu artiklid (nimekiri nendest artiklitest on avaldatud Komisjoni
poolt ning reprodutseeritud Annex I-s) ning mõned normid, otsused ja
direktiivid on vahetult toimivad osapoolte õiguste loomise mõttes
kas riigi vastu või osapoolte omavahelistes suhetes. ECJ on
toonitanud asjaolu, et selle asemel, et olla lihtsalt rahvusvaheline
leping, mis kohustab vaid lepingule allakirjutanud riike, on EEC
Lepingust saanud uus ning sõltumatu õiguse allikas, mis on
integreerunud kõikide liikmesriikide siseriiklikesse
õigussüsteemidesse, järelikult on Lepingu loodud õigus isikutele
samane siseriikliku seadusandluse poolt antuga. ECJ-l on moodus otsustamaks, kas mingi norm on vahetult toimiv või mitte. Et omada
vahetut toimet, peab Euroopa Liidu norm olema selge, täpne ja
tingimusteta ning peab olema võimeline looma õigusi üksikisikutele.
Et olla “selge”, peaks Euroopa Liidu norm olema küllalt täpne,
et panna alus legaalsetele õigustele. Norm on “tingimusteta”,
kui vajalikuks ei osutu ei Euroopa Liidu institutsioonide ega
liikmesriikide poolne edasine normi sisu piiritlemine. Norm peab
looma siseriiklikus kohtus individuaalseid õigusi. Direktiivide
vahetu toime sisaldab endas eritingimust, et direktiivi täitmise
tähtaeg peab olema saabunud. Oluline on vahet teha “vertikaalse”
ja “ horisontaalse ” vahetu toime vahel. Vertikaalse vahetu
toimega Euroopa Liidu norm loob õigusi ja kohustusi üksikisikute ja
riigi 8 vahel. Horisontaalse vahetu toimega Euroopa Liidu norm
reguleerib suhteid üksikisikute vahel vastavalt Euroopa Ühenduse
Lepingu artiklitele 85 ja 86. Selline vahetegu omab erilist tähtsust
direktiivide puhul, mis omavad ainult vertikaalset vahetut toimet.
Viimane tuleneb kaasusest Marshall v. Southampton and S.W. Hampshire
AHA (kaasus 152/84 [1986] ECR 723), kus kohus otsustas, et
siseriikliku kohtu menetluses saab pool toetuda vahetu toimega
direktiivile asjas liikmesriigi vastu, kes pole direktiivi täitnud,
kuid ei saa toetuda direktiivile asjas teise individuaalse poole
vastu. Mõningatel juhtudel võib üksikisik toetuda direktiivi
normile isegi teise üksikisiku vastu, sest siseriiklikud kohtud on
kohustatud tõlgendama siseriikliku õigust direktiivi järgi, aga
sellest allpool.
Selgita, mida tähendab EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte.
Euroopa
Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte
on Euroopa
Liidu õiguse
põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja
liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse
Euroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduste
suhtes.
ELi
õiguse ülimuslikkuse põhimõte tähendab, et:
-ELi õigusnormid on ülimuslikud liikmesriigi õigusnormide suhtes, sh
liikmesriigi hiljem vastuvõetud õigusnormi suhtes (lex posterior derogat legi priori
põhimõte ei kehti)
NB!
Ülimuslikkus ei ole absoluutne, on kolm tingimust, mille üheaegse
täitmise korral võib öelda, et liidu õigus on ülimuslik
liikmesriigi õiguse suhtes:
Vastuolu EL-i õiguse ja liikmesriigi õiguse suhtes
EL-i õigus on vastu võetud õiguspäraselt
Liikmesriigil ei ole konkreetse õigusakti/sätte suhtes erikokkulepped ega üleminekuaega
Kuidas luuakse EL esmast ja teisest õigust?
ELi
esmast õigust loovad liikmesriigid.
Uute
aluslepingute sõlmimine ja olemasolevate lepingute muutmine saab
toimuda vaid kõikide liikmesriikide nõusolekul.
ELL
art 48: „Iga liikmesriigi valitsus, Euroopa Parlament või
komisjon võib esitada nõukogule ettepanekuid aluslepingute
muutmiseks.”
Seega,
aluslepingute muutmise ettepaneku võib teha liikmesriik, Euroopa
Parlament või Euroopa Komisjon.
ELi
teisest õigust loovad ELi institutsioonid .
Seadusandliku
akti eelnõu esitab Euroopa Komisjon.
Seadusandlikud aktid (määrused, direktiivid, otsused) võetakse vastu, kas
seadusandliku tavamenetlusega või seadusandliku erimenetlusega.
Seadusandliku
tavamenetluse (ELTL art 289 lg 1) puhul võtavad Euroopa
Parlament ja nõukogu määruse, direktiivi või otsuse vastu ühiselt
komisjoni ettepaneku põhjal.
Seadusandliku
erimenetluse (ELTL art 289 lg 2) puhul võtab määruse,
direktiivi või otsuse vastu Euroopa Parlament nõukogu osavõtul või
nõukogu parlamendi osavõtul.
Seadusandliku menetluse teel vastu võetud aktid on seadusandlikud
aktid.
Aktid,
mille puhul seadusandliku menetluse kasutamist lepingus ettenähtud
ei ole, on muud, kui seadusandlikud aktid.
Kuidas rakendatakse määruseid ja direktiive liikmesriikides?
Määrus:
Üldine
reegel – määrus on vahetult kohaldatav ning seda ei tohi
riigisisesesse õiguskorda sisse kirjutada. Küll aga võib vastu
võtta rakendusakte. Näiteks võib riigisiseste aktiga ette näha,
milline asutus hakkab määruse rakendamist praktikas tagama.
Direktiiv : Kuna direktiiv ei ole vahetult kohaldatav,
siis tuleb direktiiv riigisisesesse õigusesse sisse viia.
Igas direktiivis on ette nähtud tähtaeg, mis kuupäevaks peab
liikmesriik olema direktiivi üle võtnud à Oluline on välja
selgitada direktiivi mõte ja eesmärk ning seejärel valida riigisisene õigusakt kui vorm, milles direktiiv üle võtta à Kui
direktiivi ülevõttev õigusakt on jõustunud, tuleb sellest
teavitada Euroopa Komisjoni à Juhul, kui komisjoni ei ole
õigeaegselt teavitatud direktiivi ülevõtmisest või kui komisjon
leiab, et riigisisene õigusakt ei võta üle direktiivis toodud
sätteid, võib komisjon algatada liikmesriigi suhtes
rikkumismenetluse (ELTL art 258).
Mille poolest erinevad direktiivid määrustest?
Alljärgnevate menetluste puhul selgita, mida need menetlused
üldiselt tähendavad. Kes esitab hagi, kelle vastu ja miks?
Rikkumismenetlus.
Rikkumismenetlus
on Euroopa Komisjoni algatatd menetlus liikmesriigi suhtes, kui
liikmesriik on rikkunud EL-i õigust.
Eesmärk
on tagada ELi õiguse ühetaoline kohaldamine kõikides
liikmesriikides.
Suur
osa rikkumismenetlustest on algatatud direktiivist tulenevate
kohustuste täitmata jätmise tõttu. Rikkumismenetluse võib
algatada ka kõikidest teistest õigusaktidest tulenevate kohustuste
täitmata jätmise korral (nt määruse ümberkirjutamisel
riigisisesesse õigusesse).
Direktiivist
tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral on rikkumiseks , kas
direktiivi õigeaegne ülevõtmata jätmine (non- communication )
või ebakorrektne ülevõtmine (non-compliance) ehk sisuline rikkumine.
Võib algatada
komisjon liikmesriigi vastu või liikmesriik teise liikmesriigi vastu
Tühistamismenetlus.
Tühistamismenetlus
on kohtumenetlus , mis on algatatud EL õigusakti kehtetuks
tunnistamiseks.
Hagi
esitajatena tuleb eristada eesõigusega hagejaid ja
eesõiguseta hagejaid
Erinevus:
eesõigusega hagejad võivad akti vaidlustada ka siis, kui
nende õigused ei ole rikutud. Eesõiguseta hagejad saavad
vaidlustada ainult nende subjektiivseid õigusi rikkuvaid akte.
Eesõigusega
hagejad: liikmesriik, Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon.
Eesõiguseta
hagejad: kontrollikoda, EKP ja regioonide komitee. Aga ka füüsilised
ja juriidilised isikud, kes saavad vaidlustada ainult temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutavat akti või
üldkohaldatavat akti, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda
rakendusmeetmeid.
Tegevusetuse menetlus.
Tegevusetuse
menetlus on kohtumenetlus, mis on algatatud EL-i institutsiooni
tegevusetuse tõttu.
Nii
nagu tühistamismenetluse puhul, tuleb ka siin eristada hagi
esitajatena eesõigusega ja eesõiguseta hagejaid.
Eesõigusega
hagejad: liikmesriigid ja EL-i institutsioonid.
Eesõiguseta
hagejad: füüsilised ja juriidilised isikud, kes saavad hagi esitada
üksnes juhul, kui liidu institutsioon, organ või asutus ei ole
adresseerinud sellele isikule mingit õigusakti.
Kostjaks
on institutsioon, kelle tegevusetust vaidlustatakse.
Hagi esemeks on igasugune tegevusetus , kui alusleping on ette
näinud volituse vastava tegevuse sooritamiseks.
Kahju hüvitamise hagid.
Euroopa
Liidu Kohtu pädevusse kuuluvad vaidlused, mis on seotud kahjude
hüvitamisega artikli 340 põhjal.
Lepinguvälise vastutuse korral heastab EL kõik oma
institutsioonide või oma teenistujate poolt ülesannete täitmisel
tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele
üldprintsiipidele
Hagi esitaja : liikmesriigid ja füüsilised või juriidilised
isikud, kellele kahju tekitati
Kostja:
Euroopa Liit
Hagi
ese: õigusvastane tegevus või tegevusetus
Eelotsuse menetluse tähtsus, eesmärgid, struktuur ja eelotsuse küsimise tingimused.
Nimetatakse ka liidu õiguse nurgakiviks – läbi selle on loodud
olulisemad liidu õiguse põhimõtted (õiguse edasiarendamine).
Tagab liikmesriigi kodanike kaudse juurdepääsu Euroopa Liidu
Kohtule.
Eesmärgid:
-Euroopa
Liidu õiguse ühesuguse tõlgendamise tagamine
liikmesriikides;
-Euroopa
Liidu õiguse ühesuguse kehtivuse tagamine liikmesriikides;
-Euroopa
Liidu õigusega vastuolus oleva kohtupraktika kujunemise vältimine liikmesriikides.
Struktuur:
-
Ei ole iseseisev menetlus, vaid vaheetapp liikmesriigi kohtus
toimuvale kohtumenetlusele.
-
Menetlus algab ja lõpeb riigisiseses kohtus, vahepõikega Euroopa
Liidu Kohtusse.
-
Lõpliku otsuse menetluses teeb riigisisene kohus, mis on Euroopa
Liidu Kohtu antud eelotsusega seotud.
Materiaalsed
(sisulised) tingimused:
1.
Objekt:
a. esmase õiguse tõlgendamine
b. teisese õiguse tõlgendamine ja/või kehtivus.
2.
Liikmesriigi kohtunikul peab tekkima kahtlus liidu õiguse
tõlgendamise ja/või kehtivuse suhtes.
3.
Küsimus peab olema asjakohane .
Formaalsed (vormilised) tingimused:
1.
Eelotsust saavad küsida liikmesriigi kohtud.
2.
Fakultatiivne ja obligatoorne eelotsuse küsimine
a) Fakultatiivne – kõik liikmesriigi alamaastme kohtud
b) Obligatoorne – viimase astme kohus.
3.
Eelotsuse küsimuse vormistab liikmesriigi kohus otsusena või
määrusena (sõltub liikmesriigi menetlusõigusest)
Euroopa
Kohtu praktikas väljatöötatud tingimused:
Tegemist
peab olema tegeliku kohtuvaidlusega riigisiseses kohtus.
Eelotsuse
küsimus peab olema oluline riigisisese kohtuvaidluse lahendamiseks.
Eelotsuse
küsimus ei tohi olla hüpoteetiline .
Liikmesriigi
kohus peab eelotsust küsides võimalikult täpselt esitama
riigisisese kohtuvaidluse faktid/ asjaolud ja õigusaktid.
Kõik kommentaarid