Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused (0)

Kutsekool - Õigus - Euroopa liidu õigus
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on EL integratsiooni põhjused?
  • Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?
  • Kuidas on jaotatud pädevus Euroopa Kohtu ja Üldkohtu vahel?
  • Mida selline liigitus tähendab?
  • Mida tähendab piiratud pädevuse põhimõte?
  • Mida tähendavad subsidiaarsuse põhimõte?
  • Kuidas luuakse EL esmast ja teisest õigust?
  • Kuidas rakendatakse määruseid ja direktiive liikmesriikides?
  • Mille poolest erinevad direktiivid määrustest?
  • Kes esitab hagi kelle vastu ja miks?
  • Kuidas hoida ära sõdu?
  • Mida teha Ruhri tööstuspiirkonnaga?
  • Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?
  • Mida tähendavad subsidiaarsuse põhimõte?
  • Mille poolest erinevad direktiivid määrustest?
  • Kes esitab hagi kelle vastu ja miks?

Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused


Sisukord
Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused 1
1.Nimeta EL asutajariigid. 2
2.Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu. 2
3.Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud ? 3
4.Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus , ülesanded ja koosseis. 3
Esitab uusi seadusandlikke ettepanekuid 4
Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid 4
Tagab ELi õigusnormide täitmise 5
Esindab ELi rahvusvahelisel tasandil 5
Koosseis 5
5.Selgita Euroopa Liidu kohtusüsteemi (millistest kohtutest koosneb, kohtujuristi ülesanded jne), kohtu pädevust ja ülesandeid. 5
6.Kuidas on jaotatud pädevus Euroopa Kohtu ja Üldkohtu vahel? 6
7.EL õigus liigitatakse esmaseks ja teiseseks õiguseks . Mida selline liigitus tähendab? Nimeta akte , mis kuuluvad esmase õiguse alla ja akte, mis kuuluvad teisese õiguse alla. 6
8.Mida tähendab piiratud pädevuse põhimõte? 6
9.Mida tähendavad subsidiaarsuse põhimõte? 7
10.Selgita, mida tähendab EL õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõte. 7
11.Selgita, mida tähendab EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte. 8
12.Kuidas luuakse EL esmast ja teisest õigust? 8
13.Kuidas rakendatakse määruseid ja direktiive liikmesriikides? 9
14.Mille poolest erinevad direktiivid määrustest? 9
Alljärgnevate menetluste puhul selgita, mida need menetlused üldiselt tähendavad. Kes esitab hagi , kelle vastu ja miks? 9
15.Rikkumismenetlus. 9
16.Tühistamismenetlus. 9
17.Tegevusetuse menetlus. 10
18.Kahju hüvitamise hagid. 10
19.Eelotsuse menetluse tähtsus, eesmärgid, struktuur ja eelotsuse küsimise tingimused. 10
Nimetatakse ka liidu õiguse nurgakiviks – läbi selle on loodud olulisemad liidu õiguse põhimõtted (õiguse edasiarendamine). 10
Tagab liikmesriigi kodanike kaudse juurdepääsu Euroopa Liidu Kohtule. 10
Eesti liitus EL-iga aastal 2004
Praegu liikmesriike 28

  • Nimeta EL asutajariigid.


    1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et saavutada kestev rahu. Ühenduse kuus asutajaliiget olid:
    Benelux (Belgia, Madalmaad, Luksemburg )
    Itaalia
    Prantsusmaa
    Saksamaa.
    Rangemalt võttes asutati EL Maastrichti lepinguga mis allkirjastati 1992, jõustus 1993
    Allkirjastajad:
  • Benelux (Belgia, Madalmaad, Luksemburg)
  • Itaalia,
  • Saksamaa
  • Prantsusmaa,
  • Suurbritannia
  • Iirimaa
  • Hispaania ,
  • Portugal,
  • Taani,
  • Kreeka

  • Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu.


    }20. sajandi põhiküsimus: kuidas hoida ära sõdu?
    }Sajandi esimesel poolel oli Lääne maailma olulisemaks poliitiliseks üksuseks rahvusriik ( nation state).
    }Euroopa integratsioon, mis sai alguse sajandi teisel poolel oli protsess, kus suveräänsete riikide valitsused hakkasid suveräänsust teatud poliitika valdkondades järk järgult loovutama.
    }See viis rahvusriikide liidu (union of nation states) tekkimiseni/loomiseni, kus otsuseid, mida varem langetasid valitsused üksi, hakati tegema koos teiste valitsustega selleks spetsiaalselt loodud EL institutsioonides.
    }Pärast II MS oli Euroopas vaja koostööd, mis hoiaks ära järjekordse sõja.
    } Ühendkuningriik eelistas koostööd USAga samas, kui Prantsusmaa tundis vajadust koostöö järele Euroopa riikidega.
    }Prantsusmaa ja Saksamaa suhted ei olnud head. Saksamaa oli kaotanud sõja, mille süüdlane ta ise oli. Prantsusmaa soovis tagada, et Saksamaa ei alustaks enam kunagi sõda Euroopa kontinendil.
    }Võtmeküsimuseks oli – mida teha Ruhri tööstuspiirkonnaga?
    Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naaberriikide vahelised sagedased ja verised sõjad , mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et saavutada kestev rahu. Ühenduse kuus asutajaliiget olid Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950ndaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid Nõukogude tankid maha kommunismivastased meeleavaldused Ungaris. 1957 sõlmiti Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus ( EMÜ ) ehk ühisturg .

  • Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?


    • Euroopa Liidu leping (Konsolideeritud versioon 2016 )
    • Euroopa Liidu toimimise lepingu (Konsolideeritud versioon 2016)

    • Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2016)

  • Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis.


    EL Parlament :
    }ELL art 14 lg 1: Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja EL aastaeelarve kinnitaja ülesandeid. Ta täidab aluslepingutes ettenähtud tingimuste kohaselt poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsiooni. Parlament valib Euroopa Komisjoni presidendi.
    Seega on parlamendil:
    -õigusloomepädevus – osalemine EL-i otsustusprotsessis ;
    -eelarvepädevus ja
    -järelevalvepädevus.
    Parlament koosneb liidu kodanike esindajatest. Nende arv ei või olla suurem kui 750 + 1. Kodanike esindatus on kahanevalt proportsionaalne, alammääraks on 6 liiget liikmesriigi kohta. Ükski liikmesriik ei saa üle 96 koha (ELL art 14 lg 2).
    Parlamendi liikmed valitakse 5 aastaks
    Parlament on ainus EL-i institutsioon , mille liikmed valitakse Euroopa Liidu kodanike poolt: Igal liidu kodanikul, kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, on selles liikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel õigus valida ja olla valitud samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel ( ELTL art 22).
    – Õigus osaleda Euroopa Parlamendi valimistel on Euroopa kodanikuõigus, mis on osa liidu kodakondsusest
    Euroopa ülemkogu
    Ülesanded ja pädevused:
    • Otsustab ELi üldise suuna ja poliitiliste prioriteetide üle, kuid ei võta vastu õigusakte.
    • Tegeleb keerukate või tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendadavalitsustevahelise koostöö madalamatel tasanditel.
    • Kujundab ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, võttes arvesse ELi strateegilisi huve ning kaitsepoliitilist mõju.
    • Määrab või nimetab ametisse kandidaadid teatavatele kõrgetele ELi tasandi ametikohtadele (nt Euroopa Keskpanga ja komisjoni puhul).’

    Euroopa Ülemkogu koosneb kõigi ELi liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest, Euroopa Komisjoni presidendist ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgest esindajast
    Euroopa Liidu Nõukogu:
    • Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos Euroopa Parlamendiga, tuginedes Euroopa Komisjoni ettepanekutele.
    • Kooskõlastab ELi liikmesriikide poliitikat
    • Kujundab ELi välis- ja julgeolekupoliitikat vastavalt Euroopa Ülemkogu juhistele
    • Sõlmib lepinguid ELi ja teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel
    • Võtab vastu ELi eelarve koos Euroopa Parlamendiga.
    • Nõukogu istungitel kohtuvad ELi liikmesriikide ministrid eesmärgiga arutada, muuta ja võtta vastu õigusakte ning kooskõlastada poliitikat. Ministritel on volitused kohustada oma valitsusi järgima nõukogu istungitel kokkulepitud meetmeid.
    • Nõukogu on koos Euroopa Parlamendiga ELi peamine otsuseid tegev organ.

    • Koosneb liikmesriikide ministritest

    Euroopa komisjon :

    Esitab uusi seadusandlikke ettepanekuid


    Komisjon on ainus ELi institutsioon, mis esitab õigusaktide ettepanekuid, mille võtavad vastu Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu, eesmärgiga:
    • kaitsta ELi ja selle kodanike huve küsimustes, mida ei saa tõhusalt lahendada liikmesriigi tasandil;
    • panna paika tehnilised üksikasjad, konsulteerides ekspertide ja üldsusega.

    Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid

    • Määrab koos nõukogu ja Euroopa Parlamendiga kindlaks ELi kuluprioriteedid.
    • Koostab aastaeelarveid, mille peavad heaks kiitma Euroopa Parlament ja nõukogu.
    • Teostab Euroopa Kontrollikoja kontrolli all järelevalvet selle üle, kuidas rahalisi vahendeid kasutatakse.

    Tagab ELi õigusnormide täitmise

    • Koos Euroopa Kohtuga vastutab komisjon selle eest, et kõik liikmesriigid kohaldaksid ELi õigust nõuetekohaselt.

    Esindab ELi rahvusvahelisel tasandil

    • Esindab kõiki ELi liikmesriike rahvusvahelistes organisatsioonides, eelkõige kaubanduspoliitika ja humanitaarabi valdkonnas.
    • Peab ELi nimel läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks.

    Koosseis


    Poliitilise juhtimise eest vastutab 28 volinikust (üks igast ELi liikmesriigist) koosnev kolleegium , mida juhib komisjoni president , kes jagab vastutusvaldkonnad volinike vahel.

  • Selgita Euroopa Liidu kohtusüsteemi (millistest kohtutest koosneb, kohtujuristi ülesanded jne), kohtu pädevust ja ülesandeid.


    Euroopa Liidu Kohus koosneb kahest kohtust:
    • Euroopa Kohus – menetleb liikmesriikide kohtutelt laekunud eelotsusetaotlusi, teatavaid tühistamishagisid ja apellatsioonkaebusi;
    • Üldkohus – langetab otsuseid tühistamishagide kohta, mille on esitanud üksikisikud , ettevõtjad ning teatavatel juhtudel ELi liikmesriikide valitsused. Praktikas tähendab see, et kõnealune kohus tegeleb peamiselt konkurentsiõiguse, riigiabi, kaubanduse, põllumajanduse ja kaubamärkidega.

    Iga kohtunik ja kohtujurist määratakse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel ametisse kuueaastaseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada.
    Euroopa Liidu Kohus tõlgendab ELi õigust, et tagada selle ühesugune kohaldaminekõigis ELi liikmesriikides, ning lahendab õigusvaidlusi liikmesriikide valitsuste ja ELi institutsioonide vahel.
    Teatavatel juhtudel võivad kohtu poole pöörduda ka üksikisikud, ettevõtjad või organisatsioonid , et võtta meetmeid ELi institutsiooni vastu, kui neil on alust arvata, et viimane on nende õigusi rikkunud.
    Liikmed
    • Euroopa Kohus: üks kohtunik igast ELi liikmesriigist ja 11 kohtujuristi;
    • Üldkohus: 47 kohtunikku. 2019 . aastast aga 56 (2 kohtunikku igast ELi liikmesriigist).
    Kohtujuristid abistavad Euroopa Kohut tema töös. Nende ülesanne on anda kõigis neile määratud kohtuasjades täiesti erapooletult ja sõltumatult põhjendatud juriidilisi arvamusi , mida nimetatakse „ettepanekuteks".

  • Kuidas on jaotatud pädevus Euroopa Kohtu ja Üldkohtu vahel?


    • Euroopa Kohus – menetleb liikmesriikide kohtutelt laekunud eelotsusetaotlusi, teatavaid tühistamishagisid ja apellatsioonkaebusi;
    • Üldkohus – langetab otsuseid tühistamishagide kohta, mille on esitanud üksikisikud, ettevõtjad ning teatavatel juhtudel ELi liikmesriikide valitsused. Praktikas tähendab see, et kõnealune kohus tegeleb peamiselt konkurentsiõiguse, riigiabi, kaubanduse, põllumajanduse ja kaubamärkidega.

  • EL õigus liigitatakse esmaseks ja teiseseks õiguseks. Mida selline liigitus tähendab? Nimeta akte, mis kuuluvad esmase õiguse alla ja akte, mis kuuluvad teisese õiguse alla.


    Esmase õiguse hulka kuuluvad ELi aluslepingud, nende lisad ja protokollid, neid muutvad ja täiendavad lepingud ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted (kirjutamata õigus).
    ELi õigus on jaotatud esmasteks ja teisesteks õigusaktideks. Aluslepingud (esmased õigusaktid ) on aluseks kogu ELi tegevusele.
    Teisesed õigusaktid (määrused, direktiivid ja otsused) tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest.
    Teisesed õigusaktid on ELi aluslepingute, eelkõige sätteid täpsustavad ja rakendavad normid. Kuna teisesed õigusaktid on vastu võetud esmaste õigusaktide alusel ja nende täitmiseks, siis peab teisene õigusakt alati sisaldama õiguslikku alust. EL-i õigusakt saab toetuda ainult ühele õiguslikule alusele.

  • Mida tähendab piiratud pädevuse põhimõte?


    El tegutseb aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt antud pädevuse piirides. Kui aluslepingutes ei ole ELile pädevust mingis küsimuses antud, ei saa ta tegutseda. Siis määrab liikmesriik ise oma pädevuse.
    ELTLi kohaselt on ELil pädevus vaid viies valdkonnas:
  • tolliliit ;
  • siseturu toimimiseks konkurentsi eeskirjade kehtestamine;
  • rahapoliitika nies riikides, kus rahaühikuks on euro;
  • ühine kaubanduspoliitika;
  • mere bioloogiliste ressursside kaitse kalapoliitika raames.
    Nendes valgkondades võib õigusakte menetleda vaid EL, liikmesriigid on oma pädevuse talle üle andnud.
    Näiteks: 1. Tolliliit. Liikmesriigid tolli ei maksa, kauplemisel kolmandate riikidega on ühtne tollitariif. Liikmesriik ei määra ise millist tollimaksu võtab.
    2. Konkurents - EL siseturu alus on kahjustamata konkurents. Liikmesriik ei tohi anda riigiabi (Eesti ei tohtinud aidata Estonian Air´i). Ettevõtted ei tohi moodustada kartelli vm.

  • Mida tähendavad subsidiaarsuse põhimõte?


    Subsidiaarsuse põhimõtte üldine olemus ja eesmärk on madalama tasandi asutustele teatava sõltumatuse tagamine kõrgema tasandi asutuse suhtes, eriti kohalikele asutustele keskvõimu suhtes. Seega hõlmab see pädevuse jagamist eri juhtimistasandite vahel – see põhimõte on föderaalriikide institutsiooniline alus.
    Euroopa Liidu raamistikus reguleeritakse subsidiaarsuse põhimõtte abil pädevuse kasutamist valdkondades, kus liidul ei ole ainupädevust. Subsidiaarsuse põhimõte välistab liidu sekkumise , kui liikmesriigid on võimelised reguleerima teatavat valdkonda tõhusalt keskvalitsuse , piirkondlikul või kohalikul tasandil, ning annab liidule õiguse kasutada oma pädevust, kui liikmesriigid ei suuda kavandatud meetme eesmärke piisavalt saavutada ja kui liidu tasandil meetme võtmine võib anda lisaväärtust.
    Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikele 3 eeldab liidu institutsioonide sekkumine subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt kolme tingimuse olemasolu: a) tegemist ei tohi olla liidu ainupädevusse kuuluva valdkonnaga (jagatud pädevus); b) liikmesriigid ei suuda kavandatud meetme eesmärke piisavalt saavutada (vajadus); c) kavandatud meedet saab selle ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil ( lisaväärtus ).

  • Selgita, mida tähendab EL õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõte.


    Doktriin Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkusest on erilise tähtsusega normide suhtes, mis on “vahetult kohaldatavad” või “vahetult toimivad ”. Termin “vahetu kohaldatavus” tuleneb Euroopa Ühenduse Lepingu artiklist 189, mis sätestab, et lepingu normid on “vahetult kohaldatavad”. See tähendab, et need normid toimivad automaatselt kõikide liikmesriikide siseriiklikes õigussüsteemides, ilma et nad vajaksid siseriiklikku täidesaatvat seadusandlust. Kuigi kõik Lepingu normid on vahetult kohaldatavad, ei loo nad tingimata õigusi, millele isik võib toetuda siseriiklikus kohtus, järelikult mitte kõik normid ei ole “vahetult toimivad.” Vahetu toime printsiip tähendab, et pooled võivad siseriiklikes kohtutes toetuda Euroopa Liidu õigusest tulenevatele õigustele isegi siis, kui vastav norm pole siseriikliku õigusega fikseeritud. Vahetu toime printsiip ei ole sätestatud ühegi Euroopa Ühenduse Lepingu normiga, vaid on loodud ECJ poolt. ECJ on seisukohal, et paljud lepingu artiklid (nimekiri nendest artiklitest on avaldatud Komisjoni poolt ning reprodutseeritud Annex I-s) ning mõned normid, otsused ja direktiivid on vahetult toimivad osapoolte õiguste loomise mõttes kas riigi vastu või osapoolte omavahelistes suhetes. ECJ on toonitanud asjaolu, et selle asemel, et olla lihtsalt rahvusvaheline leping, mis kohustab vaid lepingule allakirjutanud riike, on EEC Lepingust saanud uus ning sõltumatu õiguse allikas, mis on integreerunud kõikide liikmesriikide siseriiklikesse õigussüsteemidesse, järelikult on Lepingu loodud õigus isikutele samane siseriikliku seadusandluse poolt antuga. ECJ-l on moodus otsustamaks, kas mingi norm on vahetult toimiv või mitte. Et omada vahetut toimet, peab Euroopa Liidu norm olema selge, täpne ja tingimusteta ning peab olema võimeline looma õigusi üksikisikutele. Et olla “selge”, peaks Euroopa Liidu norm olema küllalt täpne, et panna alus legaalsetele õigustele. Norm on “tingimusteta”, kui vajalikuks ei osutu ei Euroopa Liidu institutsioonide ega liikmesriikide poolne edasine normi sisu piiritlemine. Norm peab looma siseriiklikus kohtus individuaalseid õigusi. Direktiivide vahetu toime sisaldab endas eritingimust, et direktiivi täitmise tähtaeg peab olema saabunud. Oluline on vahet teha “vertikaalse” ja “ horisontaalse ” vahetu toime vahel. Vertikaalse vahetu toimega Euroopa Liidu norm loob õigusi ja kohustusi üksikisikute ja riigi 8 vahel. Horisontaalse vahetu toimega Euroopa Liidu norm reguleerib suhteid üksikisikute vahel vastavalt Euroopa Ühenduse Lepingu artiklitele 85 ja 86. Selline vahetegu omab erilist tähtsust direktiivide puhul, mis omavad ainult vertikaalset vahetut toimet. Viimane tuleneb kaasusest Marshall v. Southampton and S.W. Hampshire AHA (kaasus 152/84 [1986] ECR 723), kus kohus otsustas, et siseriikliku kohtu menetluses saab pool toetuda vahetu toimega direktiivile asjas liikmesriigi vastu, kes pole direktiivi täitnud, kuid ei saa toetuda direktiivile asjas teise individuaalse poole vastu. Mõningatel juhtudel võib üksikisik toetuda direktiivi normile isegi teise üksikisiku vastu, sest siseriiklikud kohtud on kohustatud tõlgendama siseriikliku õigust direktiivi järgi, aga sellest allpool.

  • Selgita, mida tähendab EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte.


    Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduste suhtes.
    ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõte tähendab, et:
    -ELi õigusnormid on ülimuslikud liikmesriigi õigusnormide suhtes, sh liikmesriigi hiljem vastuvõetud õigusnormi suhtes (lex posterior derogat legi priori põhimõte ei kehti)
    NB! Ülimuslikkus ei ole absoluutne, on kolm tingimust, mille üheaegse täitmise korral võib öelda, et liidu õigus on ülimuslik liikmesriigi õiguse suhtes:
  • Vastuolu EL-i õiguse ja liikmesriigi õiguse suhtes
  • EL-i õigus on vastu võetud õiguspäraselt
  • Liikmesriigil ei ole konkreetse õigusakti/sätte suhtes erikokkulepped ega üleminekuaega

  • Kuidas luuakse EL esmast ja teisest õigust?


    ELi esmast õigust loovad liikmesriigid.
    Uute aluslepingute sõlmimine ja olemasolevate lepingute muutmine saab toimuda vaid kõikide liikmesriikide nõusolekul.
    ELL art 48: „Iga liikmesriigi valitsus, Euroopa Parlament või komisjon võib esitada nõukogule ettepanekuid aluslepingute muutmiseks.”
    Seega, aluslepingute muutmise ettepaneku võib teha liikmesriik, Euroopa Parlament või Euroopa Komisjon.
    ELi teisest õigust loovad ELi institutsioonid .
    Seadusandliku akti eelnõu esitab Euroopa Komisjon.
    Seadusandlikud aktid (määrused, direktiivid, otsused) võetakse vastu, kas seadusandliku tavamenetlusega või seadusandliku erimenetlusega.
    Seadusandliku tavamenetluse (ELTL art 289 lg 1) puhul võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu määruse, direktiivi või otsuse vastu ühiselt komisjoni ettepaneku põhjal.
    Seadusandliku erimenetluse (ELTL art 289 lg 2) puhul võtab määruse, direktiivi või otsuse vastu Euroopa Parlament nõukogu osavõtul või nõukogu parlamendi osavõtul.
    Seadusandliku menetluse teel vastu võetud aktid on seadusandlikud aktid.
    Aktid, mille puhul seadusandliku menetluse kasutamist lepingus ettenähtud ei ole, on muud, kui seadusandlikud aktid.

  • Kuidas rakendatakse määruseid ja direktiive liikmesriikides?


    Määrus:
    Üldine reegel – määrus on vahetult kohaldatav ning seda ei tohi riigisisesesse õiguskorda sisse kirjutada. Küll aga võib vastu võtta rakendusakte. Näiteks võib riigisiseste aktiga ette näha, milline asutus hakkab määruse rakendamist praktikas tagama.
    Direktiiv : Kuna direktiiv ei ole vahetult kohaldatav, siis tuleb direktiiv riigisisesesse õigusesse sisse viia.
    Igas direktiivis on ette nähtud tähtaeg, mis kuupäevaks peab liikmesriik olema direktiivi üle võtnud à Oluline on välja selgitada direktiivi mõte ja eesmärk ning seejärel valida riigisisene õigusakt kui vorm, milles direktiiv üle võtta à Kui direktiivi ülevõttev õigusakt on jõustunud, tuleb sellest teavitada Euroopa Komisjoni à Juhul, kui komisjoni ei ole õigeaegselt teavitatud direktiivi ülevõtmisest või kui komisjon leiab, et riigisisene õigusakt ei võta üle direktiivis toodud sätteid, võib komisjon algatada liikmesriigi suhtes rikkumismenetluse (ELTL art 258).

  • Mille poolest erinevad direktiivid määrustest?





    Alljärgnevate menetluste puhul selgita, mida need menetlused üldiselt tähendavad. Kes esitab hagi, kelle vastu ja miks?


  • Rikkumismenetlus.


    Rikkumismenetlus on Euroopa Komisjoni algatatd menetlus liikmesriigi suhtes, kui liikmesriik on rikkunud EL-i õigust.
    Eesmärk on tagada ELi õiguse ühetaoline kohaldamine kõikides liikmesriikides.
    Suur osa rikkumismenetlustest on algatatud direktiivist tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu. Rikkumismenetluse võib algatada ka kõikidest teistest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral (nt määruse ümberkirjutamisel riigisisesesse õigusesse).
    Direktiivist tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral on rikkumiseks , kas direktiivi õigeaegne ülevõtmata jätmine (non- communication ) või ebakorrektne ülevõtmine (non-compliance) ehk sisuline rikkumine.
    Võib algatada komisjon liikmesriigi vastu või liikmesriik teise liikmesriigi vastu

  • Tühistamismenetlus.


    Tühistamismenetlus on kohtumenetlus , mis on algatatud EL õigusakti kehtetuks tunnistamiseks.
    Hagi esitajatena tuleb eristada eesõigusega hagejaid ja eesõiguseta hagejaid
    Erinevus: eesõigusega hagejad võivad akti vaidlustada ka siis, kui nende õigused ei ole rikutud. Eesõiguseta hagejad saavad vaidlustada ainult nende subjektiivseid õigusi rikkuvaid akte.
    Eesõigusega hagejad: liikmesriik, Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon.
    Eesõiguseta hagejad: kontrollikoda, EKP ja regioonide komitee. Aga ka füüsilised ja juriidilised isikud, kes saavad vaidlustada ainult temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutavat akti või üldkohaldatavat akti, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid.

  • Tegevusetuse menetlus.


    Tegevusetuse menetlus on kohtumenetlus, mis on algatatud EL-i institutsiooni tegevusetuse tõttu.
    Nii nagu tühistamismenetluse puhul, tuleb ka siin eristada hagi esitajatena eesõigusega ja eesõiguseta hagejaid.
    Eesõigusega hagejad: liikmesriigid ja EL-i institutsioonid.
    Eesõiguseta hagejad: füüsilised ja juriidilised isikud, kes saavad hagi esitada üksnes juhul, kui liidu institutsioon, organ või asutus ei ole adresseerinud sellele isikule mingit õigusakti.
    Kostjaks on institutsioon, kelle tegevusetust vaidlustatakse.
    Hagi esemeks on igasugune tegevusetus , kui alusleping on ette näinud volituse vastava tegevuse sooritamiseks.

  • Kahju hüvitamise hagid.


    Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuuluvad vaidlused, mis on seotud kahjude hüvitamisega artikli 340 põhjal.
    Lepinguvälise vastutuse korral heastab EL kõik oma institutsioonide või oma teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldprintsiipidele
    Hagi esitaja : liikmesriigid ja füüsilised või juriidilised isikud, kellele kahju tekitati
    Kostja: Euroopa Liit
    Hagi ese: õigusvastane tegevus või tegevusetus

  • Eelotsuse menetluse tähtsus, eesmärgid, struktuur ja eelotsuse küsimise tingimused.


    Nimetatakse ka liidu õiguse nurgakiviks – läbi selle on loodud olulisemad liidu õiguse põhimõtted (õiguse edasiarendamine).

    Tagab liikmesriigi kodanike kaudse juurdepääsu Euroopa Liidu Kohtule.


    Eesmärgid:
    -Euroopa Liidu õiguse ühesuguse tõlgendamise tagamine liikmesriikides;
    -Euroopa Liidu õiguse ühesuguse kehtivuse tagamine liikmesriikides;
    -Euroopa Liidu õigusega vastuolus oleva kohtupraktika kujunemise vältimine liikmesriikides.
    Struktuur:
    - Ei ole iseseisev menetlus, vaid vaheetapp liikmesriigi kohtus toimuvale kohtumenetlusele.
    - Menetlus algab ja lõpeb riigisiseses kohtus, vahepõikega Euroopa Liidu Kohtusse.
    - Lõpliku otsuse menetluses teeb riigisisene kohus, mis on Euroopa Liidu Kohtu antud eelotsusega seotud.
    Materiaalsed (sisulised) tingimused:
    1. Objekt:
    a. esmase õiguse tõlgendamine
    b. teisese õiguse tõlgendamine ja/või kehtivus.
    2. Liikmesriigi kohtunikul peab tekkima kahtlus liidu õiguse tõlgendamise ja/või kehtivuse suhtes.
    3. Küsimus peab olema asjakohane .
    Formaalsed (vormilised) tingimused:
    1. Eelotsust saavad küsida liikmesriigi kohtud.
    2. Fakultatiivne ja obligatoorne eelotsuse küsimine
    a) Fakultatiivne – kõik liikmesriigi alamaastme kohtud
    b) Obligatoorne – viimase astme kohus.
    3. Eelotsuse küsimuse vormistab liikmesriigi kohus otsusena või määrusena (sõltub liikmesriigi menetlusõigusest)
    Euroopa Kohtu praktikas väljatöötatud tingimused:
    Tegemist peab olema tegeliku kohtuvaidlusega riigisiseses kohtus.
    Eelotsuse küsimus peab olema oluline riigisisese kohtuvaidluse lahendamiseks.
    Eelotsuse küsimus ei tohi olla hüpoteetiline .
    Liikmesriigi kohus peab eelotsust küsides võimalikult täpselt esitama riigisisese kohtuvaidluse faktid/ asjaolud ja õigusaktid.
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 21 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused #1 Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused #2 Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused #3 Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused #4 Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused #5 Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused #6 Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused #7 Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused #8 Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused #9 Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused #10 Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused #11 Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor yansa91 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Euroopa liidu õiguse alused kordamisküsimused vastused
    euroopa liidu õiguse alused kordamisküsimused vastused liikmesriik direktiiv pädevus komisjon õigusakt aktid hagi liidu õigus alusleping parlament õigusaktid liikmesriigid

    Sarnased õppematerjalid

    Euroopa Liit
    5
    docx

    Euroopa Liit

    Kohus tuleb kokku suurkojana, kui menetluse pooleks olev liikmesriik või institutsioon seda taotleb, samuti eriti oluliste ja keerukate kohtuasjade puhul. Muud kohtuasjad vaadatakse läbi 5 või 3 kohtunikust koosnevates kodades. Pädevus: teeb otsuseid liikmesriigi, institutsiooni või juriidilise või füüsilise isiku hagides; teeb liikmesriigi kohtute taotlusel eelotsuseid liidu õiguse tõlgendamise või institutsioonide vastuvõetud õigusaktide kehtivuse kohta; teeb otsuseid muudel aluslepingutes sätestatud juhtudel. Oma tegevuse käigus Euroopa Liidu Kohus: kontrollib EL-i õiguse rakendamist; tõlgendab EL-i õigust; arendab EL-i õigust edasi. Pädevus- EL-I õiguse rakendamise kontrollimine: Järelevalve EL-i institutsioonide tegevuse üle (menetlus- ja materiaalõiguse normidest kinnipidamine).

    Ühiskond
    EL õiguse alused
    10
    doc

    EL õiguse alused

    Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 1. Euroopa Majandusühendus asutati Pariisi lepinguga Rooma lepinguga Maastrichti lepinguga 2. Euroopa Majandusühenduse asutasid a) Itaalia b) Prantsusmaa c) Taani d) Saksamaa e) Belgia f) Luksemburg g) Suurbritannia h) Holland i) Hispaania j) Austria 3. Euroopa Majandusühendus nimetati ümber Euroopa Ühenduseks Maastrichti lepinguga 1993 aastal. 4

    Õigusõpetus
    Euroopa Liidu õigus
    54
    docx

    Euroopa Liidu õigus

    et saada nõu majandus ja sotsiaalvaldkondade Euroopa Ühenduste poliitikate väljatöötamisel.  1986 Ühtne Euroopa Akt Hakati euroopa majandusühendust edasi arendama. Tugevdati riikideülest elementi-kui mida EU vastu võetakse muutub see liikmesriikidele kohustuslikuks. Vähendati valitsusvaheliste kokkulepete mõju. Loodi õiguslik alus Euroopa poliitilisele koostööle(puudutab välis-ja julgeolekupoliitikat)Euroopa Parlament sai õiguse vetostada Euroopa Ühenduste laienemist ja lepingute sõlmimist assotsieerunud liikmetega. Euroopa Ülemkogu muutus formaalseks ehkki mitte Ühenduste lepingutes. Asutati EU esimese astme kohus(praegune Üldkohus), komitoloogia protseduur-(euroopa komisjon saab välja anda) sai aluslepingu osaks.Kehtestati siseturg:kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud

    Euroopa liidu õigus
    Euroopa Liidu eksami konspekt - õpiväjundite põhine
    46
    docx

    Euroopa Liidu eksami konspekt - õpiväjundite põhine

    nimetatud menetluse kaudu, selleks et tagada ühenduse mehhanismide ja institutsioonide efektiivsus. Euroopa Liidu õigustik – acquis communautaire – kõik ELi õigusaktid kokku. See hõlmab kõike, alates asutamislepingutest kuni direktiivide, Euroopa Kohtu lahendite, deklaratsioonide ja rahvusvaheliste lepinguteni. Iga riik, kes tahab Euroopa Liiduga ühineda, peab olema võimeline acquis üle võtma. Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: 1) Esmane õigus • Asutamislepingud ning neid muutvad ja täiendavad aktid. • Ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud, neile lisatud protokollid. • Liikmesriikide vahelised lepingud (nt Shengeni lepingud). • nn kirjutamata õigus (pretsedendiõigus – kohtu tegevusest tulenev). 2) Teisene õigus • Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile.

    Euroopa Liidu üldkursus
    Vahe-eksami valmistamiseks vastused
    2
    docx

    Vahe-eksami valmistamiseks vastused

    talle õigusi või määrata talle kohustusi. Otsus on · individaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud ­ see eristab otsust määrusest; · kõigis oma osades kohustuslik. d. Leebe regulatsioon (ingl softlaw) kujutab endast mittesiduvate soovituste ja memorandumite kogumikku. e. Õigusnormide hierarhia (aluslepingud, õiguse üldpõhimõtted, seadusandlikud aktid, delegeeritud aktid ja rakendusaktid) Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte. See tähendab seda, et iga ELi tasandil võetav meede põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. Näiteks kui aluslepingud teatavat poliitikavaldkonda ei hõlma, ei saa Euroopa Komisjon asjaomases valdkonnas teha õigusakti ettepanekut

    Euroopa liidu poliitikad
    Euroopa Liidu õiguse eksami materjal
    8
    docx

    Euroopa Liidu õiguse eksami materjal

    EU õiguse eksam Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerimA. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte Institutsioonid 1. Euroopa Komisjon-täidesaatev Volinik igast liikmesriigist(28). (president:Jean- Claude Juncker). Nimetatakse ametisse 5 aastaks Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt

    Euroopa liidu õigus
    Euroopa Liidu õigus vaheeksami konspekt
    5
    docx

    Euroopa Liidu õigus vaheeksami konspekt

    liikmesriike c. Otsus- EL õigusakt, mis on siduv nende suhtes, kellele see on adresseeritud. Kasutatakse tihti juhtudel kui on rikutud konkurentsi või riigile antava abi põhimõtteid ja reegleid. d. Leebe regulatsioon (soft law)- Soovitused ja arvamused ei ole ühelegi liikmesriigile õiguslikult siduvad, kirjeldavad eesmärke ja põhimõtteid teatud kindlates poliitikavaldkondades e. Õigusnormide hierarhia ­ 1)aluslepingud 2) õiguse üldpõhimõtted 3)rahvusvahelised kokkulepped, liikmesriikide omavahelised lepingud 4)Ühenduse institutsioonide määrused, direktiivid, soovitused, otsused, arvamused f. delegeeritud ja rakendusaktid- Delegeeritud akt- üldkohaldav, eesmärgiga täiendada või muuta seadusandliku akti mitteolemuslikke elemente. Rakendusakt- loob ühetaolised tingimused liidu õiguslikult siduvate aktide kehtestamiseks g

    Euroopa liidu õigus
    Euroopa Liidu kriminaalõigus
    52
    docx

    Euroopa Liidu kriminaalõigus

    Euroopa Kohus hakkas julgemalt III sambas kohaldama I samba põhimõtteid, kohtupraktika muutus. Praegune alusleping – Lissaboni leping jõustus 2009. sellega kaotati III sammas. Enam selliseid erisusi, nagu varem oli, pole. Lissaboni leppega muutus kriminaalõigus EL poliitika põhivaldkondade osaks. EL aluslepinguteks on nüüd EL leping ja EL toimimise leping, mis reguleerivad valdkonda. Lisaks erisätetele kohalduvad valdkonnale ka kõik EL õiguse põhimõtted. Nüüd võib liikmesriigi vastu minna Euroopa Kohtusse. EL leping toob välja, et austatakse liikmesriikide eripärasid, see välistab ühtse kriminaalõiguse kehtestamist. Ainult kriminaalvaldkonnas on võimalik pidurdada eelnõu menetlust, kui see on vastuolus riigisisese korraga või tavaga. Siis algavad läbirääkimised. Euroopa vahistamismääruse kasutamisele võtt – see võeti vastu raamotsusega, sellega kaasnes

    Õigus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun